TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI AJAKIRI · Vissak, Hedo Mägi Kujundus: Artur Kuus, Kaisa Reimand Makett ja küljendus: Artur Kuus Kolleegium: Merle Varik, Ermo Kruuse, Richard Jalakas,

MAI 2018 / nr 19

TARTU TERVISHOIUKÕRGKOOLI AJAKIRI

Terviseteaduse magistriõpe sai heakskiidu

Eve Müür - muusikalise taustaga osakonna juhataja Telli

endale veebiajakiri:

www.nooruse.ee/tervist!

Eneseabistamise ABC — Kuidas valmistuda kiirabi saabumiseks?

http://www.nooruse.ee/tervist!

TOIMETUSELT

Tervist! on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri. Asukoht veebis: www.nooruse.ee/tervist! Veebiajakiri Tervist!: ISSN 2346-5816. Trükiväljaanne: ISSN 2504-8082 Postiaadress: Nooruse 5, Tartu 50411

Vastutav väljaandja: Mari-Liis Timmotalo [email protected], 737 0260Toimetus: Gethel Laiuste, Ksenia Ivanova, Birgit Änilane, Ingrid Rasina, Kristiina Ots, Ragne Õitspuu, Kadri-Elise Lasn, Martina Peda, Kätriin Kruusaauk, Annabel Uibo, Leo Vissak, Hedo MägiKujundus: Artur Kuus, Kaisa ReimandMakett ja küljendus: Artur KuusKolleegium: Merle Varik, Ermo Kruuse, Richard Jalakas, Merlis Karja-Kännaste, Anne Vahtramäe, Janika Pael, Kalmer Marimaa, Eva Roos Nerut, Grete JeltsovJärgmine veebiajakiri ilmub 28. septembril 2018.

Mõtlesin ükspäev, nagu pea igal kevadel ikka, et suvi ja soojus võiks juba meie juurde jõuda ning poleks enam hommikul käpiku- ja päeval ebamää-rane mantli-kummikuilm. Pime talv tundub alati lootusetult pikana ja valged suveõhtud olid vii-mati nii ammu, et hästi enam ei meenugi. Ja siis on suvi käes – jaanipäev, grill, lõpmatuseni ära tüüda-nud muruniitmine, kasvuhoonekurgid ja maasika-üledoos. Juba varsti hakkame mõtlema, et jõulud polegi enam kaugel ning natuke ootaks nagu lundki.

Terve oma teadliku elu olen ma alati midagi oodanud. Lasteaias ootasin, et saaksin käia koolis nagu suured lapsed, kes iga päev minust suure koo-likotiga mööda läksid. Talvel ootasin suvepuhkust ja tol ajal, kuidagi ääretult pika suve lõpus oota-sin, et ometi saaks lasteaeda tagasi. Puberteedieas ootasin täiskasvanuks saamist, et võiksin iseseisev olla ja oma tegude eest vastutada (loe: ilma ema loata minna ja tulla nagu tuju tuli). Gümnaasiu-mis ootasin ülikooli astumist ja seejärel, et saaks juba tööle. Tagasi mõeldes, jõudis kõik kätte ooda-tust kiiremini.

Ilmselt mina pole ainuke. Kõik me oleme pidevas ootuses – kes ootab oma kodu valmimist, kes puhkusereisi, uue tillukese ilmakodaniku sündi või kõrgkooli lõpetamist. Olen alati arvanud, et kõik tuleb meie juurde õigel ajal, isegi kui see esmapilgul nii ei paista. Õigel ajal oleme sisemiselt kasvanud ning valmis muutusteks ja uuteks ootusteks. Ootu-seaeg on ilus ja seda peab täiel rinnal nautima, sest pahatihti jääb see suures ärevuses ja tulevikule ette mõeldes tegemata. Tagasi mõeldes hakkame selja taha jäänud ootuseaega hoopis igatsema.

Armsad suvised koolilõpetajad ja ka kõik teised, kes ei jõua ära oodata mõnd suurt elu-muutust. Elage tänases päevas ning ärge mõelge liialt sellele, mis ees ootab ja nautige hetke. Kõrg-hariduse ja ameti omandamine ei ole alati lihtne,

kuid loob aastate jooksul rohkem rõõmsaid mäles-tusi, eluaegseid sõprussuhteid ning tekitab paljudel edasi õppimise soovi. Ärge oodake liialt tööleasu-mist, sest oma elu jooksul kogute ilmselt liigseltki raskeid töötunde. Pigem oodake oma omandatud oskuste rakendamist tervishoius, et saaksite olla see äärmiselt väärtuslik osa ühiskonnast, kellele meie usaldame oma tervise ja elu. Peale teie, usaldame oma elu vaid vähestele.

Soovin kõigile lõpetajatele edu eesseisvatel lõpu-tööde kaitsmistel ja lõpueksamitel, ning loodan teie kõigiga kohtuda 22. juuni keskpäe-val TEIE lõpuaktusel. Seniks, uute ootusteni...

Grete Jeltsov, teenuste ja koostöö koordinaator

SISUKORDmai 2018 / nr 19

Õendustulevik on meie kätes .................................... 4

Vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ...................... 5

Terviseteaduse magistriõpe sai heakskiidu ........... 7

Toitumisalane täienduskoolitus tuleb taas ............. 8

Praktikabaasi tutvustus: Pärnu haigla................... 9

Lühiuudised .............................................................. 12

Eneseabistamise ABC – Kuidas valmistuda kiirabi saabumiseks? ..............13

Rasedusest hoidumise võimalused digiühiskonna võtmes ..............................................15

Antibiootikumiresistentsus – teema, millega bioanalüütikutel on lähedane side .........................17

Seminaril arutleti patsiendiohutuse teemadel ..... 20

Konverentsikogemus Sri-Lankal ............................ 21

Reis Madalmaadesse: Well-techi projekt .............. 23

Radiograafia valdkonna spetsialistid kohtusid Trinidadil .................................................. 25

Õendustudengid käisid Islandil ravimiohutuse intensiivnädalal ............................ 27

Eesti ja Gruusia ühendavad jõud ............................ 28

Roheline tuli välispraktikale! ................................. 29

Eve Müür – muusikalise taustaga osakonna juhataja ....................................................31

Ikkagi inimene: Eve Müür........................................ 33

Tudeng vs õppejõud 1 ............................................... 34

Tudeng vs õppejõud 2 ................................................35

Kõrgkoolis toimusid meditsiinitudengite päevad .................................... 36

Retrospektiiv .............................................................37

Futuspektiiv .............................................................. 39

Ragne Õitspuu, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava II kursus

Hei õendustudeng! Kas oled mõelnud, et sooviksid lisaks koolis tarkuse ammutamisele ka midagi õen-dushariduse ja –tuleviku heaks ära teha? Tahaksid probleemide lahendamises kaasa rääkida? Või panus-tada uue seltsi rajamisse?

Seda kõike saad Sa teha, kui liitud Õendusüliõpi-laste Seltsiga! 8. märtsil pandi alus just sellisele selt-sile. Meie koolis said kokku Eesti Õdede Liidu pre-sident Anneli Kannus ning aktiivsed tudengid, kes Õendusüliõpilaste Seltsi ametlikuks tegid ning kohe plaane pidama hakkasid. Seltsi esimeheks valiti Martti Ojamaa, kes on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppe-kava kolmanda kursuse tudeng.

Mis see Õendusüliõpilaste Selts endast kujutab ja miks seda üldse vaja on? Õendusüliõpilaste Seltsi põhieesmärk on ühendada Tartu ja Tallinna Tervis-hoiu Kõrgkoolide tudengid ühtseks seltsiks, et eden-dada koolide omavahelist koostööd. Seltsi presidendi sõnul on oluline kahe kooli tudengid ühendada, sest siis on tudengite hääl tugevam ja kuuldavam. Ühi-sel jõul on võimalus paremini lahendada probleeme, mis mõlema kooli tudengeid vaevavad.

Esimene probleem, mis vaevab igal aasta nii mõn-dagi üliõpilast ja mille lahendamisega selts tegelema

hakkab, on õppepraktika korraldus. Siinkohal on hea võimalus arvestada mõlema kõrgkooli kogemustega ning leida parim lahendus. Lisaks on võimalik koos-tööd teha Õdede Liidu ja Haiglate Liiduga. Grete, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teise kursuse tudeng: „Olen ise kogenud ning näinud kursakaaslasi, kel-lele põhjustab praktikaeelne periood praktikakohtade pärast liigset stressi. Sellepärast loodangi, et Õendus-üliõpilaste Seltsinguna saame seda süsteemi paran-dada ning tudengite eest seista.“

Lisaks murede lahendamisele on seltsil plaanis õendustudengitele korraldada üritusi, mille eesmär-giks on kutsuda kokku kahe kooli tudengid, et luua uusi tutvusi ja edendada omavahelist kommunikat-siooni. Kerli, kes õpib Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli esimesel kursusel, ootab põnevusega kahe kõrgkooli koostööd. „On tore, et lõpuks on loodud võimalus üli-õpilaste omavaheliseks suhtluseks, et arutleda tervis-hoiusektoriga seotud teemadel, olla üliõpilaste hääl kõiges, mis puudutab õppetööd jpm. Kuna esindan seltsingus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli poolt, siis minu südamesoov on kindlasti tulevikus koos Tartu üliõpilastega korraldada ühiseid töötubasid, arutelu-sid, ajurünnakuid ja muid vahvaid üritusi.“

Koostööd hakatakse tegema ka teiste tervishoiu organisatsioonidega. Näiteks on esimesed kontaktid loodud Eesti Arstiteaduse Üliõpilaste Seltsiga. Euroo-

past on seltsiga ühendust võtnud European Nursing Student Association.

Õendusüliõpilaste Seltsingu visiooniks on olla tugev ja arvukas organisatsioon, mis ühendab õen-dusüliõpilasi. Meelike, kes õpib Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis teisel kursusel, usub, et see on täiesti võimalik. „Meie värske seltsingu eesotsas on noored tahet täis õendusüliõpilased, kes on võtnud südame-asjaks organisatsiooni käimalükkamise ja mentoriks Eesti Õdede Liidu juhatus. Usun, et just praegu on hea aeg liitumiseks, kui leiad endas soovi midagi väga ägedat ja loodetavasti suurt käima lükata. Soo-vitan igal õendusüliõpilasel värske organisatsioo-niga liituda.“

Õendusüliõpilaste Seltsing on loodud Eesti Õdede Liidu Seltsinguna. Seega, kui Sul on soov meiega liituda, siis registreeri end Õdede Liidu kodule-hel liikmeks ning vali seltsinguks Õendusüliõpi-laste Seltsing. Kuuludes Õdede Liitu, on Sul või-malik osaleda huvitavatel koolitustel, üritustel ja kuuluda suurde õdede perekonda. Kui Sa kuulud juba Õdede Liitu ja soovid Õendusüliõpilaste Selt-siga liituda, siis saada oma soov [email protected]. Üliõpilasena liitudes ei teki kohustust Õdede Liitu jääda, kuid tekib võimalus liidus jätkata kui oled omandanud õe kutse kõrgkoolis – see on võimalus täna alustatut edasi viia.

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 AKTUAALNE 4

Õendustulevik on meie kätes

mailto:gerli.liivet%40ena.ee?subject=

Vastuvõtu ajakava 2018/19

õppe-aastal


Vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli

Õppekava Nominaalne õppeaeg (aastat) Õppekohad

1. Õe põhiõpe 3,5 1302. Ämmaemand 4,5 303. Füsioterapeut 3 304. Tervisekaitse spetsialist 3 14

5. Bioanalüütik (õppetöö Tallinnas) 3,5 26

6. Radioloogiatehnik 3,5 20

Suvine vastuvõtt - rakenduskõrghariduse õppekavad

Õppekohad

Talvine vastuvõtt rakenduskõrghari-duse ja kutseõppe õppekavadel:

• Dokumentide vastuvõtt 03.12.2018-04.01.2019

• Vastuvõtukatsete ajakava ja in-fo katsele registreerimise, sisu ning korralduse kohta kõrgkooli kodule-hel (www.nooruse.ee) 30.10.2018

• Vastuvõtukatse 07.01-11.01.2019• Vastuvõtukatse tulemused sisestatud

ja vastuvõetavate isikute nimekir-jad infosüsteemis SAIS (www.sais.ee) 15.01.2019

• Õppekohal õppimise kinnitamine hiljemalt 18.01.2019

• Vastuvõetute nimekirjad infosüstee-mis SAIS 22.01.2019

Eve Müür, õppekorralduse osakonna juhataja Õppekava Nominaalne õppeaeg (aastat) Õppekohad

1. Erakorralise meditsiini tehnik 1 25

2. Hooldustöötaja 2 243. Tegevusjuhendaja 1 12

4. Tegevusjuhendaja (töökohapõhine õpe) 1 10

5. Lapsehoidja 1 24

6. Lapsehoidja (töökohapõhine õpe) 1 22

Suvine vastuvõtt - kutseõppe õppekavad

Õppekava Nominaalne õppeaeg (aastat) Õppekohad

1. Õe põhiõpe 3,5 78

Õppe kestvus

2.Füsioterapeut (osakoormusega õpe, õppetöö Tallinnas)

4,5 20

Talvine vastuvõtt - rakenduskõrghariduse õppekavad

Suvine vastuvõtt rakenduskõrghari-duse ja kutseõppe õppekavadel:

• Dokumentide vastuvõtt 25.06-05.07.2018

• Vastuvõtukatsete ajakava ja in-fo katsele registreerimise, sisu ning korralduse kohta kõrgkooli kodule-hel (www.nooruse.ee) 30.05.2018

• Vastuvõtukatse 09.07-13.07.2018• Vastuvõtukatse tulemused sisesta-

tud ja vastuvõetavate isikute nime-kirjad infosüsteemis SAIS (www.sais.ee) 17.07.2018

• Õppekohal õppimise kinnitamine hiljemalt 23.07.2018

• Vastuvõetute nimekirjad infosüstee-mis SAIS 06.08.2018

http://www.nooruse.ee

http://www.sais.ee


http://www.sais.ee

http://www.sais.ee


Vastuvõtutingimused

Kõikidele õppekavadele kandideerimise eelduseks on eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel.

1. Rakenduskõrghariduse õppekavadele (v.a bioanalüütiku õp-pekava) kandideerijatel arvestatakse:

1.1. test (osakaal 40% punktisummast);1.2. füüsika, keemia ja matemaatika keskkooli/gümnaasiumi

lõputunnistuse keskmine (osakaal 40% punktisummast);1.3. bioloogia keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse kesk-

mine hinne (osakaal 20% punktisummast).

2. Bioanalüütiku õppekavale kandideerijatel arvestatakse:

2.1. test (osakaal 30% punktisummast) ja vestlus (osakaal 25% punktisummast). Vestlusele kutsumise eelduseks on tes-ti läbimine;

2.2. füüsika, keemia ja matemaatika keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne (osakaal 25% punktisum-mast);

2.3. bioloogia keskkooli/gümnaasiumi lõputunnistuse kesk-mine hinne (osakaal 20% punktisummast).

3. Kutseõppe õppekavadele, sh töökohapõhisesse õppesse kan-dideerijatel arvestatakse keskkooli/gümnaasiumi lõputunnis-tuse hinnete keskmist hinnet.

3.1. Erakorralise meditsiinitehniku erialale kandideerimisel arvestatakse:

3.2. lõputunnistuse hinnete keskmist (osakaal 50% punkti-summast);

3.3. motivatsioonikirja (osakaal 50% punktisummast).

Sisseastumise info kõrgkooli kodulehel: www.nooruse.ee/vasuvott.Õppekorralduse peaspetsialist Arle Puidak, tel. 737 0200, [email protected]

http://www.nooruse.ee/sisseastumine

mailto:arlepuidak%40nooruse.ee?subject=


Terviseteaduse magistriõpe sai heakskiidu

Kersti Viitkar, õppeprorektor

Sellel kevadel külastas meie kõrgkooli õppekava esmashindamise komisjon koosseisus Ruud Heijnen (Zuydi Ülikool), Josette Denekens (Antwerpi Ülikool), Margus Viigimaa (Tallinna Tehnikaülikool) ja Samin Sedghi Zadeh (Turini Ülikool), kes hindas kõrgkooli võimalusi terviseteaduse magistriõppe õppekava ellu-viimiseks. Komisjoni otsusele tuginedes toetas kõrg-hariduse hindamisnõukogu õppekava avamist ja tõi välja soovitusi ja parendusvaldkondi õppekava eda-siarendamiseks.

Terviseteaduse magistriõppekava läbimine võimal-dab omandada pädevused tõenduspõhiseks multidist-siplinaarseks lähenemiseks tervishoiuteenuse osuta-misel ja teadusteoreetilistele teadmistele tuginevaks uurimis- ja arendustööks meeskonna eestvedajana. Õppekava töötasid välja Tartu ja Tallinna Tervis-hoiu Kõrgkoolid koos Eesti Õdede Liidu, Tartu Üli-kooli ja tööandjate ning vilistlaste esindajatega. Ava-tav magistriõppekava on välja kasvanud 1-aastasest õdede erialakoolituse moodulist, mis töötati välja rohkem kui 10 aastat tagasi samade koostööpartne-rite poolt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli eestvedamisel.

Magistriõppe arendamine on esiteks seotud ter-vishoiuteenuse kättesaadavuse parandamise vaja-dusest, mis on ka Eesti Õdede Liidu ja Eesti Ämmaemandate Ühingu 2011. aastal koostatud

„Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011-2020“ üks prioriteetne eesmärk. Selle saavu-tamiseks on vajalik suurendada eriõdede vastutust teenuste koordineerimisel tervishoiusüsteemi kõi-kidel tasanditel. Haiglate õendusjuhtide seas 2015. aastal läbi viidud küsitluse tulemusena selgus, et eriõdesid oleks veelgi võimalik enam rakendada õe iseseisva vastuvõtu läbiviimisel, mille peami-seks väljundiks on krooniliste haigustega patsien-tidele teenuse kättesaadavuse parandamine.

Teiseks, magistritasemel õpe võimaldab lisaks süvendatud erialastele teadmistele arendada õppi-jate teadustöö potentsiaali ja uurimistöö tegemise oskust, arendustöö oskust, algatusvõimet ning laie-mat tervishoidu puudutavat kompetentsi. Nagu näi-tas 2016. aastal õdede erialakoolituse läbinud vilist-laste uuring, on ligikaudu pooled erialakoolituse õppekava vilistlased seotud kutse- või eriala aren-damisega (näiteks osalemine arendusmeeskondades ja teadusprojektides jne).

Kolmas oluline põhjus magistriõppekava ava-miseks on seotud tervishoiu valdkonna lõpetanute õppimisvõimaluste laiendamisega. Õendusjuhtimise õppeaines olen palunud õe ja ämmaemanda õppeka-vade lõpetajatel kirjeldada, kus nad näevad ennast viie aasta perspektiivis ja on suur rõõm näha, et meie lõpetajad mõtlevad tõsiselt enesearendamise peale. Üle 80% lõpetajatest soovib edasi õppida või ennast

muul moel erialaselt täiendada. 30% on huvitatud edasi õppima õdede erialakoolituse õppekaval ning 30% soovib jätkata õpinguid magistritasemel. Lõpe-tajate jaoks on oluline nii erialaste teadmiste süven-datud omandamine kui ka õppe taset tõendav vää-riline diplom.

Terviseteaduse magistriõppe maht on 90 EAP, õppe kestvus on 1,5 aastat ja õppekava koosneb kol-mest moodulist: kutseala arendamine ja kvaliteedijuh-timine, erialamoodul ning magistrieksam. Õppesse ootame eeskätt neid õe ja ämmaemanda rakendus-kõrghariduse tasemel õppekava lõpetanuid, kes soo-vivad ennast täiendada ühel neljast õenduserialast (kliiniline õendus, intensiivõendus, terviseõendus, vaimse tervise õendus).

Kandideerijatel arvestatakse varasemate kutse-alaste õpingute keskmist hinnet (osakaal 40% punk-tisummast) ja vastuvõtukatse tulemusi (osakaal 60% punktisummast). Vastuvõtukatse koosneb kõrgkoo-lis kohapeal sooritatavast kirjalikust ja suulisest osast ning selleks valmistumisel on soovitatav tutvuda dokumendiga „Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011-2020“.

Vastuvõtt magistriõppesse kuulutatakse välja pärast seda kui Haridus- ja teadusministeerium on andnud õppekavale samuti heakskiidu ning kõrgkoo-lile on antud magistriõppe läbiviimise õigus. Täpsem info kõrgkooli kodulehelt www.nooruse.ee.



Toitumisalane täienduskoolitus tuleb taasAnna-Liisa Tamm, õppejõud-osakonna juhataja

Elanikkond vananeb, liigutakse vähem ja järjest enam esineb ülekaalulisust. Olukord on keeruline, paljud inimesed vajaksid abi ja nõustamist, kuid sageli ei teata, kelle poole täpsemalt pöörduda või siis otsitakse abi neilt, kes on n-ö pildis ehk reklaamivad ennast kõige enam. Kahjuks on hetkel Eestis ainult 10 amet-likku kutseeksami läbinud nõustajat ja neli terapeuti (sh kaks kliinilist toitumisterapeuti), kellel on ka vas-tav Kutsekoja poolt antud kutsetunnistus. Ülejäänud valdkonna spetsialistide osas puudub tegelikult kva-liteedikontroll ja teadmine, kust on toitumisalaseks nõustamiseks vajalikud teadmised saadud ja kas need teadmised on ka tõenduspõhised. Inimesel võib küll olla seinal palju säravaid koolituste sertifikaate, mis peaksid näitama spetsialisti kompetentsi, kuid sageli pole see kahjuks nii.

Tekkinud olukorra paranda-miseks alustati 2017. aasta sügi-sel Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis täienduskoolitusega, mis tugi-neb toitumisterapeudi ja -nõus-taja kutsestandardile. Koolitus oli suunatud eelkõige neile, kellel on juba kõrgharidus tervishoiu vald-konnas. Koolitajateks olid kõrg-

kooli õppejõud ning tihedat koostööd tehti Siret Saarsalu (MSc, toitumisterapeut, Nutrilligent OÜ), Liine Põldsami (MSc, kliiniline psühholoog, Amb-romed Kliinik) ja Dr Hanna-Liis Lepaga (Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliinilise toitmise spetsialist). Koo-litus lõppes märtsis 2018 ja selle lõpetas 12 kursanti (õppurit), nende seas ka mitu töötavat õde ja füsiote-rapeuti. Meie ei anna kutsetunnistust, kuid loodame väga, et nii mõnigi lõpetanu saab peatselt ka nõus-taja või terapeudi kutse ja leiab endale rakendust just nimelt toitumise valdkonnas.

Vastavalt kursantide ja lektorite tagasisidele tehti koolituskavas täiendusi. Koolitusprogrammi lisati enam just praktilise harjutamise tunde, nõustamist

• Toitumisteraapia on tegevus ravi toetamiseks, kus vastava ala spetsialist (toitumisterapeut, tase 6) rakendab tõenduspõhiseid teadmisi toitumisest inimeste tervise edendamiseks ja terviseprobleemide korral patsiendi/kliendi heaolu ja toimetulekuvõime suurendamiseks.• Toitumisnõustaja (tase 5) nõustab klienti, lähtudes tõenduspõhistest toitumis- ja liiku-missoovitustest tervise hoidmiseks, edenda-miseks ja haiguste ennetamiseks. Lihtsamalt öeldes on nõustaja see, kelle poole pöördub nö terve inimene toitumisalase nõu saami-seks, näiteks mõõduka ülekaaluga inimene kaalulangetamise ja söömise tasakaalustami-se eesmärgil. Haige inimese söömise ja toidu-valikute osas võib nõu anda terapeut.

ning koolituse toimumise ajavahemikku pikendati, et oleks rohkem aega erialase kirjandusega tutvuda, loetu üle mõtiskleda ning ka kõike kuuldut praktisee-rida. Ootame ka sel sügisel tervishoiualase kõrghari-dusega spetsialiste toitumisalasele täienduskoolitusele (30 EAP), mis toimub Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis (Nooruse 5) 21.09.2018. – 31.05.2019. Täpsem info on kodulehel: www.nooruse.ee/koolitused või aadressil [email protected].

Foto: Anna Krivoglazova

http://www.nooruse.ee/koolitused

mailto:merliskarjakannaste%40nooruse.ee?subject=


Praktikabaasi tutvustus: Pärnu haiglaEda Amur, Pärnu Haigla kommunikatsioonispetsialist

Pärnu Haigla on Pärnumaa ja osaliselt ka Lääne-, Saare– ja Hiiumaa elanikke teenindav keskhaigla, mis osutab ööpäevaringset ambulatoorset ja statsio-naarset eriarstiabi. Meie tegutsemist toetavad haigla personalipoliitika ja kaasaegne töökeskkond ning Pärnu Haigla roll koolitus- ja praktikabaasina. Pärnu Haigla on praktikantide poolt hinnatud praktikabaas, kuhu soovitakse meeleldi tulla ja mida praktikako-hana soovitatakse ka kaasüliõpilastele.

Suveperioodil, kui Pärnu linna külastavad sise- ja välisturistid tuleb haiglal teenindada üle 300 000 pat-siendi. Tänaseks on Pärnu Haigla Pärnumaa suurim tööandja, kus töötab üle 1300 inimese. Statsionaari-des on 429 litsentseeritud profiilset voodit, millel ravi-takse aastas kuni 13 300 haiget. Arstlikke erialasid on üle 31 ja ambulatoorseid visiite tehakse aastas ligi 240 000. Ristiku tänav 1 haiglahoones osutatakse statsio-naarset ja ambulatoorset arstiabi, kus on kaasaegsed ravi ning diagnostika võimalused. Igas palatikorpu-ses on kaasaegselt sisustatud õepost, mis tagab kiire info liikumise ja operatiivse abi.

Iseseisva statsionaarse õendusabi osakond asub Ravi 2 hoones, kus pakutakse ravi, õendusabi ja hool-duse jätkamise võimalust patsientidele, kelle tervislik seisund ei võimalda neil iseseisvalt toime tulla oma igapäevaeluga. Eraldi tiib on dementsus sündroo-miga patsientidele.

Haiglas on loodud patsientidele väga head olme-tingimused ning kogu haigla piirkond on kaetud WiFi võrguga.

Kliinikud ja teenistused

Pärnu Haigla on hea mainega õpetav keskhaigla, kus on kaasaegsed ravi ja diagnostika võimalused, väga head tingimused patsientidele, nende külastajatele ja oma töötajatele. Pärnu Haigla koosneb neljast klii-nikust: sise-, kirurgia-, psühhiaatria- ning naiste- ja lastekliinik; ja seitsmest teenistustest: anestesioloo-gia, erakorralise meditsiiniabi, diagnostika-, radio-loogia-, õendus-, apteek ja sotsiaalravi ning opera-tiiv- ja intensiivraviteenistus (AIO), mis igaüks on omaette nagu väike haigla ja kelle toimimist toetavad omakorda veel tugiteenistused. Pärnu Haigla seos-tub patsiendikesksusega, kõrge ravikvaliteedi ja töö-tajate kvalifikatsiooniga, usaldusväärsuse ning uuen-dusmeelsena, toimides tõmbekeskusena nii patsien-tidele kui ka personalile.

Õdede iseseisvad vastuvõtud

Eestis kõrgharidusega spetsialistid, kes iseseisva vas-tuvõtu käigus juhendavad patsiente, teevad vajalikke meditsiinilisi manipulatsioone, annavad informat-siooni haigusest, profülaktikast, tüsistustest ja nõus-tavad, kuidas probleemidega toime tulla. Pärnu Haig-

las said iseseisvad õendusala-töötajate vastuvõtud hoo sisse 2005/2006. aastal. Tänaseks on vastuvõttude arv aastas jõudnud 34 000 visiidini aas-tas. Ämmaemandate iseseis-vaid vastuvõtte on üle 9800.

Tudengile

• Tule Pärnu Haiglasse praktikale! Meil ootab Sind sõbralik ja teotah-teline kollektiiv!

• 2017. aastal oli Pärnu Haiglas praktikal ter-vishoiu kõrgkoolidest 219 praktikanti, neist 106 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist.

VÕTA ÜHENDUST• Õenduspraktikan-tide kontaktisik:Õendusteenistuse vastutav õde Tiina Sildver

telefon 44 73 [email protected]

• Pärnu Haigla õen-dusjuht Margit Seppiktelefon 44 73 [email protected]ärnu Haigla kodu-leht: www.ph.ee

mailto:tiina.sildver%40ph.ee?subject=

http://www.ph.ee


Majutusvõimalused

Pärnu Haigla pakub tudengitele ja residentidele maju-tusvõimalust haigla majutusplokis (Ristiku tänav 1) või külaliskorteris. Hinnad ja pildid on väljas tasu-liste teenuste üldhinnakirjas haigla kodulehel.

Majutuse soovist palume kindlasti eelnevalt teada anda e-postile [email protected].

Majutusplokis paikneb üksteist ühekohalist tuba, koos eraldi tualettruumiga. Lisaks on olemas köögi-nurk–söögiruum ja kaks eraldiseisvat duširuumi. Ise-enesest mõistetavalt on majutujatele tagatud toimiv juhtmevaba arvutivõrk.

Toitlustus praktika ajal

Meie esimese korruse kohvik on suurepärane koht nii hommikueineks kui lõunaks. Menüüs on erine-vad salatid, supid, praed kui ka küpsetised.

Kohvik on avatud: E-R 09.00-16.00

Miks Pärnu?

Pärnu on mõnusalt kodune ja armas linn, kus on tur-valine elada ja õppida. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kuju-nenud iga-aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmu-sed ja kontserdid.

Transport

Bussiühendus kesklinnaga on hästi reguleeritud ning tasuta parkimiskohti autode tarbeks jätkub meil pii-savalt. Väga hõlbus on haiglasse jõudmiseks kasutada ka erinevaid kergliiklusteid.

Praktikantide kogemused

Rein Kontus, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise

meditsiini tehniku õppekavaKäisin praktikal Pärnu Haigla EMOs, kus oli vaja teha 150 tundi praktikat. Enamus päevad olid 12-tunnised, kuid sai ka lühemalt teha. Minu juhendajaks oli Õie Tuka, kes on väga lõbus ja tore inimene ning temaga oli väga hea praktikal olla. Ta lasi mul proovida igasu-guseid erinevaid protseduure ja oli minu suhtes väga kannatlik, sest protseduuride teostamine võttis liht-salt aega, kuna puudus praktiline kogemus (näiteks kanüülipanekul). Kollektiiv oli meeldiv, nägin palju ja sain ka palju ise teha ning proovida. Jäin oma prak-tikaga väga rahule.

Ardo Värä, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi õppekava III kursusEsimest korda viisid õpingud mind Pärnu Haiglasse teise kursuse kevadel, kui teostasin seal kirurgia ja ortopeedia praktikat. Pärnusse jõudes üllatas mind kohe mõnus ja hubane töötajate pansionaat, kus oli praktika ajal väga mõnus ja mugav elada, sest kel-

legagi ei pidanud tuba jagama ja tee haiglasse võt-tis umbes täpselt aega ainult kaks minutit. Lisaks on haigla keldris korralik jõusaal, mida on võimalik ka praktikal olles kasutada. Peale selle on Pärnu Apollo kinos esmaspäeviti 3€ päev ehk siis esmaspäeval tasub kindlasti minna kinno. Loomulikult on Pärnus ka palju muud huvitavat teha, eriti soojal ajal...

Aga tulles tagasi haigla juurde, siis läksin sinna ka kolmanda kursuse laste füsioteraapia praktika raa-mes. Olles nüüdseks kolmanda kursuse lõpusirgel, võin kindlalt öelda, et Pärnu Haigla on senistest läbi käidud praktikabaasidest minu lemmik. Ma arvan, et mul on tohutult vedanud ka sealsete juhendajatega, siinkohal au ja kiitus teile (Danek Tsuskin ja Jaanika Kukk). Aga tundes ka teisi sealsed füsioterapeute, siis häid juhendajaid on seal küll ja veel, üleüldse tahaks Pärnu Haigla juures esile tuua mõnusa õhkkonna ja toreda kollektiivi, mis aitab kiirelt kohaneda ja teki-tab väga hea töökeskkonna.

Kui rääkida ka muudest tingimustest ja võimalus-

mailto:majutus%40ph.ee?subject=


Foto: Eda Amur

test, siis kindlasti on Pärnu Haigla vägagi kaasaegne ja varustatud hea tehnika ja töövahenditega. Eraldi tasuks ära mainida tellitava põhjaga basseini, mil-les saab sisuliselt läbi viia vesivõimelmistunde kõiki-dele patsientidele. Samuti tasub esile tuua ka AlterG treadmil jooksulinti ja palju muud, mis võimaldavad muuta teraapiaprotsessi mitmekülgsemaks.

Tulevikus osas on minu ambitsioonid ilmselt veidi suuremad ja haiglatöö pole päris mulle, aga kui peak-sin kunagi haiglas füsioterapeudina töötama, siis teek-sin seda just Pärnus!

Ragne Õitspuu, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava II kursus

Olen teise kursuse tudeng ning sellel aastal oli mul neli erinevat praktikat. Nendest kolm (kliiniline õen-dus, sisehaige õendusabi, kirurgilise haige õendusabi) viisin läbi Pärnu Haiglas. Viibisin praktika jooksul erinevates siseosakondades ja kirurgia osakonnas. Mul on väga hea meel, et oma esimese haiglapraktika oma kodulinna haiglas teha sain. Mind võeti kõiki-des osakondades kohe meeskonnaliikmeks ning ma ei tundud kordagi, et olen üleliigne või juhendajale koormaks.

Minu juhendajad olid suurepärased. Nad olid kõik väga abivalmid ja julgustasid mind alati küsima. Nende käe all sain lõpuks praktiseerida õendustoi-minguid nuku asemel päris patsientide peal ning sir-gusin praktikate jooksul järjest paremaks õeks. Mul oli võimalus jälgida erinevaid uuringuid ja operat-sioone, mis silmaringi avardasid. Olen nende võima-luste eest väga tänulik.

Kindlasti soovitan Pärnu Haiglat praktikabaasina oma koolikaaslastele, sest kogu haigla kollektiiv võtab praktikandid sõbralikult vastu. Tundsin ennast prak-tikat tehes turvaliselt, sest teadsin, et nii juhendajad, kui ka teised osakonna tervishoiutöötajad aitavad mind igas olukorras. See on minu meelest õpihimu-lisele praktikandile äärmiselt oluline.

Kadri-Elise Lasn, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli bioanalüütiku õppekava III kursus

Minu kogemus Pärnus Haiglas on olnud väga positiivne. Olen käinud praktikal seal nii mik-robioloogia, kliinilise keemia, hematoloo-gia kui ka patoloogia laboris. Kuna Pärnu ja Pärnu Haigla ise pole just väga suur, pole ka laborite suurus võrreldavad suurte haiglate omadega. Kuid sealsed laborid pole ka väikesed, vaid on just piisavalt suured, kaasaegsed ning ka töömaht on piisavalt suur, et kõike vajalikku saaks teha ning rohkemgi veel. Näi-teks tekkis võimalus praktika ajal osaleda ka doonoritelgi läbiviimi-sel abitööjõuna ning näha kuidas sealne töökorraldus käib.

Juhendajad on alati olnud väga rõõmsameelsed, positiivsed, abival-mid, kuid samas ka usaldavad ning võimaldatakse teha kõike, et vajali-kud praktika eesmärgid saaksid täi-detud ning et peale praktika lõppu oleks huvi just selle labori osa vastu kõige suurem. Samad sõnad lähevad üleüldisele labori kollektiivile, olen kogenud praktikate vältel ainult toe-tust ning abivalmidust.

Soovitan Pärnu Haiglat praktika-baasina nii esmakursuslastele, kui ka peatselt lõpetavatele tudengitele – kõigile on jõukohast tegevust ning igav ei hakka.

Lisaks neile, kellel on majutuse leidmisega probleeme, on haigla juures olemas ka maju-tusplokk, kus saab vajaduse korral ööbida. Ka selle kohta olen ainult positiivset kuulnud. Olen Pärnu Haigla laboritest saadud praktikakogemus-tega väga rahul ning soovitan siia tulla igal juhul!

LühiuudisedTerves kehas terve teadmine 201822. novembril toimub Dorpati Konverentsikeskuse Struve saalis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli III tea-duskonverents „Terves kehas terve teadmine” 2018.Konverentsil kuuleme näiteks rinnaga toitmise mõjust lapse vaimsele tervisele; psühhosotsiaalsetest teguritest hüpertensiooni kujunemisel; labori ana-lüüside kvaliteedi tagamisest esmatasandi arstiabis; lapsevanemate vaktsineerimiskäitumisest; dement-susega lähedaste omastehooldajate võimestamisest ning ka sellest, kuidas õed hindavad oma pädevust.

Osalema on oodatud kõrgkoolide õppejõud ja teadustöötajad, tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusasu-tustes töötavad tervishoiutöötajad ja ametnikud, terviseedendajad, üliõpilased ning teised teemast huvitatud.

Füsioterapeudiks saab õppida TallinnasTartu Tervishoiu Kõrgkool avab 2019. veebruaris Tallinnas tasulise osakoormusega füsioteraapia eri-ala kursuse, kus õppetöö on korraldatud tsüklitena (õppetöö ca nädal kuus) ja õppeperioodiks on 4,5 aas-tat. Õppetöö toimub peamiselt kõrgkooli hea koos-tööpartneri Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (Astangu 27, Tallinn) ruumides, kuid viiel päeval semestris tuleb siiski külastada ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoonet (Nooruse 5, Tartu).Informatsiooni vastuvõtutingimuste kohta leiab enne talvise vastuvõtuperioodi algust kõrgkooli kodule-helt www.nooruse.ee/vastuvott. Küsimuste korral kontakteeru julgelt: [email protected], tel. 7370228.

Tervishoiu- kõrgkoolid ja Eesti Õdede Liit sõlmisid koostöölepingu17. mail sõlmisid Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tal-linna Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Õdede Liit koos-töölepingu, mille eesmärk on toetada Eestis õenduse arengut, eelkõige õendusharidust ning õe kutse väär-tustamist ühiskonnas. Eesmärgi saavutamiseks aru-tatakse ühiselt tervishoiusüsteemi päevakajalisi tee-masid, jagatakse tekkinud seisukohti ning suuna-takse arenguid nii seadusloomes kui õenduspraktikas.


http://www.nooruse.ee/konverents

http://www.nooruse.ee/vastuvott

mailto:annaliisatamm%40nooruse.ee?subject=


Roman Paluste, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava III kursus, Tallinna Kiirabi

Tere, kallis lugeja!Elus tuleb paratamatult ette olukordi, kus meie

tervisega pole kõik korras, seda situatsiooni pole või-malik lahendada koduapteegis olevate vahenditega ning EMO-sse minek pole lahendus.

Räägime tõsimatest juhtumitest, näiteks südame infarkt või isegi äkksurm. Sellistes olukordades on vaja väga kiiresti kvalifitseeritud abi, sest arvel võib olla iga sekund. Toonitan, iga sekund. Ja sina, kallis lugeja, saad omapoolt teha nii, et neid kalleid sekun-deid ei kuluks asjadele, mida saaksid ise ennetada.

Siinkohal on paslik välja tuua paar tõsiasja, mida tasub meeles pidada erakorralises olukorras:

Abikutsuja ajataju muutub ehk tekib tunne, nagu aeg veniks. Tegelikult kui häirekeskus saab abikutse, siis kõik toimub võimalikult kiiresti. Appi saadetak-se lähim kiirabibrigaad ning kuna hädaabikutse on kõrgema prioriteediga, siis kiirabi suhtub sellisesse olukorda väga tõsiselt. • Võib tunduda, et kiirabi saabumiseni läheb palju

aega, kuid reeglina on see tunne petlik.

• Ära karda teha midagi valesti. Kuula ja täida täp-selt kiirabi või päästeameti dišpetseri juhiseid. Kui tegemist on elustamisega, siis võta julgus kokku, sest olukord ei saa enam halvemaks min-na.

NB! Sõltumata Sinu ettevalmistusest või selle puu-dumisest saab kiirabibrigaad olukorraga hakkama, sest nad on selleks koolitatud ja treenitud. Küsimus on vaid detailides ja võidetud lisasekundites, mis kõik summaarselt suurendavad positiivse lahenduse võimalikkust.

Antud artikkel käsitleb olukordi Sinu kodus – korteris, majas.

Kiirabi saabumine

NB! Eramaja elanik! Kui Sina läbid teekonna ma-jaesiuksest kuni suure teeni mõtlemata, siis võõras-tele inimestele võib see teekond olla raskesti leitav ning mõistetav. Kui Sa oled oma külalistelt kuul-nud, et Sinu maja leidmisega on raskusi, siis saada kiirabibrigaadile vastu, kasvõi värava ette inimene (võib ka laps olla), kelle eesmärk on lehvitada saa-

buvale kiirabile. Samuti on tihti vastuolus eramaja-de juurdepääsud navigatsiooniseadmete kaartidega ning majanumbrid ja tänavanimetused võivad olla varjatud võsaga, puudega või lause üldse puududa. Ava väravad, et kiirabiauto saaks hoovi sõita, sest nii saab kannatanu kiiremini autosse.

Korteri elanik! Saada keegi välisukse juurde. Maja välisuks olgu avatud asendis (nagu parempoolsel pildil). Kiirabibrigaadi liikmetel võib tekkida vajadus võtta autost lisavarustust ning seetõttu hoia uksed avatuna.

Ava korteri uks! Nagu pildil näha võivad korte-

Eneseabistamise ABC - Kuidas valmistuda kiirabi saabumiseks?


riustel numbrid puududa. Saabuv kiirabibrigaad peab sellisel juhul tegema lisatööd ning mõtlema, kuhu jääb abivajaja korter. Avatud uks ei jäta siinkohal mingit küsimust ning brigaad jõuab kannatanu juurde kii-remini.

Järgnevalt leia üles abivajaja:• Dokument (ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus

või muu nimega dokument, kus on pilt ja isiku-kood);

• Tervist puudutav dokumentatsioon (haiglas vii-bimise väljavõtted, NB! ELEKTROKARDIO-GRAMMID, kiirabi eelmiste külastuste kaardid

(kollast värvi)). Kõik need paberid peak-sid alati olema ühes kaustas ja kohas ning kergesti üles-leitavad (kontrast-värviga kaustas ja pereliikmed peaksid teadma selle kausta asukohta). • Igapäevaselt võeta-vad tabletid (karp/korv/kott ravimitega olgu kohe inimese juures). Ravimid an-navad kiirabitööta-jatele häid „vihjeid“ abivajaja tervisliku seisundi kohta.

Ohutus

Eramajas või korteris pane koduloomad kinni. Eriti koerad, sest nad tunnetavad, et peremehed on hädas ning seepärast võivad võõrastele (kiirabibrigaadile) reageerida kui sissetungijatele.

Abivajaja ümbruses:• Tuleks tagada, et põrand oleks tühi kõikidest

asjadest (jalanõud, karbid, kotid jne). • Erakorralise juhtumi korral nagu infarkt kasutab

kiirabi nõelu ja ampulle ning viimasega võivad kaasneda klaasikillud. Kui põrand on asju täis, siis võivad need teravad esemed jääda märkamatuks ning keegi võib end vigastada. See on veel üks põhjus, miks koduloomad peaksid olema eemal, sest nad võivad olla uudishimulikud ja tulla kiir-abi tööalasse uudistama.

• Elustamisel on kiirabibrigaadile toimetamiseks optimaalne ruum 2x3 meetrit. Seetõttu tuleks kodu kriitilise pilguga üle vaadata ja mõelda, kas on sellist vaba ruumi. Enamasti on kõige avatu-maks ruumiks esik, kuid haigus ei küsi ning tihti peab brigaad tegutsema hoopiski magamisruumis.

• Brigaadi tõeline õudusunenägu on patsient, kes on

kokku kukkunud kitsas WC-s, kus uks käib sis-sepoole (lisan siia ka praktilise soovituse võima-likuks remondiks – kõik uksed võiksid avaneda kitsamast ruumist laiemasse).

• Haige transportimise ajal peab kiirabibrigaad läbima kõik vahekäigud ja ruumid kuni autoni ning vajadusel kõrvaldama teel olevad esemed. Kannatanu transport toimub, kas pehme või jäiga raamiga (sõltub kannatanu tervisehäirest). Kõik toolid, juhtmed, jalanõud, mille taha võib taker-duda, tuleks eest ära võtta.

• Valgus peab põlema nii ruumis, kus abi antakse, kui ka teekonnal sinna.

• Iga selline juhtum on tõeliseks stressiallikaks lähedastele. Seetõttu tuleks mõelda, et lapsed ja emotsionaalsed pereliikmed ei peaks abivajaja juures viibima. Paku nendele tuge, kuid vajadusel ole ka valmis kiirabi abistama.

Missugust abi võib kiirabil vaja minna?

• Informatsiooni patsiendi kohta ja selle kohta, mis on temaga juhtunud. Kriitilises seisundis patsient

pole reeglina ise võimeline vastama. • Haige ja kogunenud varustuse toimetamine

kiirabi autoni. Kui keegi on jõudnud värava ja välisukse sulgeda, tuleb need uuesti lahti teha.

NB! Kui tegemist on elustamisega ja Sa oled ainuke, kes on abivajaja juures ja oled tubli ning alustasid kaudse südamemassaažiga, siis südame-massaaž on kõikidest nendest ettevalmistustest tähtsaim. Seda võib katkestada vaid saabunud brigaadile uste avamiseks. Seega, kaasa oma pereliikmeid nii palju kui on võimalik. Nii on nad tegevuses ja mõtlevad vähem võimalikele negatiivsetele stsenaariumitele, mis võivad nende lähedastega juhtuda ning on kiirabile ka reaalseks abiks.


Rasedusest hoidumine digiühiskonnas

Jana Meier, õppejõud-õpetaja Marge Mahla, õppejõud-lektor

Loomulik pereplaneerimine on laiemas mõistes või-malus teada saada, millal on naise jaoks parim aeg rasestumiseks või sellest hoidumiseks.

Viimasel ajal on palju kõneainet andnud erinevad digitaalsed lahendused ja vahendid, mida saab kasu-tada alternatiivina käsitsi viljakate päevade lugemi-sele ja hormonaalsetele rasestumisvastastele vahen-dite kasutamisele. Teemat laiemalt käsitledes tuleb analüüsida, millistel juhtumitel ja kellele erinevad rasedusest hoidumise viisid sobivad, et tagada asja-kohane informeerimine, sobiva vahendi valik ning nõustamine. Rasestumisvastaste vahendite valikul on esmatähtis see, et potentsiaalne kasutaja oleks mee-todi plussidest ja miinustest teadlik, mõistaks kasu-

tuspõhimõtteid ja selle tõhusust ning oskaks märgata kõrvaltoimeid. Sageli on meetodi valikul määrava tähtsusega ajaline kriteerium, kas kasutaja soovib lühiajalist kaitset rasedusest hoidmiseks või soovitakse pikema aja vältel järelkasvu mitte saada.

Kondoom on üks enamlevinud rases-tumisvastane vahend, kuid mingil põhju-sel kaasnevad sellega teatud eelarvamused ja müüdid. Ei tohi unustada tõsiasja, et tegemist on siiski ainukese vahendiga, mis kaitseb sugu-lisel teel levivate infektsioonide eest. Seega tuleb rasestumisvastase vahendi valikul kindlasti läbi mõelda, kas tegemist on turvalise ja püsiva paari-suhtega või on partnereid rohkem kui üks, kokku-võtvalt tuleb hinnata seksuaalsuhete iseloomu.


Alusetud müüdidLäbi aegade on naistes tekitanud ebakindlust vahen-dite kasutamine, mis sisaldavad hormoone. Erinevad allikad käsitlevad hormoonide mõju naise viljakusele või viljatusele, teisisõnu, kuidas need võivad mõjutada rasestumist või tulevikus viljakust üldiselt. Kahtlused, et kombineeritud hormonaalsed vahendid (pillid) või-vad põhjustada viljatust, on sama vanad kui pillid ise. Viljakus taastub meetodi lõpetamise järgselt koheselt kuigi esimene ovulatsioon ehk munaraku küpsemine ja vabanemine võib hilineda. Uuringud on näidanud, et tervel naisel ei esine erinevusi rasestumises, olgu naine kasutanud hormonaalseid või mittehormonaal-seid vahendeid. Pigem ollakse seisukohal, et hormo-naalsed rasestumisvastased vahendid aitavad vilja-kust säilitada, hoides ära soovimatuid ja emakaväli-seid rasedusi. Samuti on alusetud hirmud kehakaalu kõikumiste või massiivse suurenemise osas. Tõepoo-lest, individuaalselt võib esineda nii kehakaalu langust, tõusu või ei avalda hormonaalne vahend kehakaalule mingit mõju. Kindel on, et esimesel kolmel kasutus-kuul võib muutusi esineda, kuid need on mööduva iseloomuga.

Pereplaneerimise seisukohalt on vahendite mitme-kesisus vajalik, sest nii saab iga naine leida just endale sobiva ja parima rasestumisvastase vahendi. Muu-tuva ühiskonna ja digitaliseerumise foonil on turule ilmunud atraktiivsed vahendid viljakuse hindami-seks, mille osas on eriti nooremad kasutajad kiirelt kaasaminevad, kuid mis ehk vajaksid eelnevalt olu-liselt põhjalikumat tutvustamist nii riskide, ohtude, kui kasutusefektiivsuse kirjeldamisega.

Ettevaatlikkus ennekõike Viljakuse hindamise meetodid kuuluvad füsioloo-giliste meetodite hulka. Viljakate päevade arvuta-mise meetodid on pärit ajast, mil teised pereplanee-rimise vahendid ei olnud kättesaadavad. See, kas

kasutatakse termomeetrit, paberit ja pliiatsit või on mõõtmisel ja tsükli kaardistamisel abiks digi-seade, ei muuda meetodit efektiivsemaks ja turva-lisemaks. Alati jääb taustale iga naise individuaalne eripära ja füsioloogia.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel rasestub viljakate päevade arvutamise meetodiga aasta jooksul iga viies naine. Korrektsel kasutami-sel koos basaaltemperatuuri mõõtmisega on soo-vimatuid rasedusi vähem, kuid siinkohal mängib olulist rolli menstruaaltsükli tundmine ja iseloom. Tõepoolest, meetod on oma olemuselt kulutõhus ja tundub usaldusväärne, siiski nõuab see distsip-liini, sest kehatemperatuuri tuleb mõõta igal hom-mikul ühel ja samal ajal ning andmed tuleb kanda menstruaalpäevikusse. Siinkohal on uued digitaal-sed lahendused kahtlemata suureks abiks. Siiski on viljakas eas naise menstruaalpäevikusse suhteliselt regulaarne, kuid rõhk peaks olema sõnal „suhteli-selt“, sest tsükli regulaarsus võib olla tundlik eri-nevatele mõjutajatele: näiteks stress, füüsiline ja vaimne pinge, haiguslikud seisundid, teatud ravi-mid jne. Kui kindel naine oma menstruatsioonit-süklit jälgides siis olla saab?

Viljakate päevade arvutamisel mängivad menst-ruaaltsükli regulaarsuse juures olulist rolli ka mitmeid teised aspektid. Näiteks ei sobi taoline tsükli hinda-misega seotud rasedusest hoidmise meetod teisme-listele ega ka imetavale, äsja sünnitanutele, raseduse katkestanud või raseduse katkemise järgselt. Eelpool nimetatud seisundite järgselt on kehatemperatuuri põhjal viljakust adekvaatselt väga keeruline hinnata, sest tsükkel alles muutub regulaarseks. Seega, ei saa lähtuda varem arvutatud viljakatest ja viljatutest päe-vadest, vaid tuleb uuesti alustada menstruaalpäeviku pidamist ja oma tsükli jälgimist.

Lapsevanemaks küps

Üldine reegel on see, et oma viljakuse jälgimine eri-nevate meetodite abil (temperatuuri mõõtmine, ema-kakaela lima hindamine või ohtlike päevade luge-mine) sobib naisele/paarile, kes on oma seksuaalelus piisavalt distsiplineeritud, kelle jaoks võimalik rase-dus ei ole probleem ning plaan on raseduse tekkimi-sel sünnitada.

Ei tohi unustada asjaolu, et kirjeldatud digitaalsed võimalused/vahendid püüavad naise keha eelnevalt tundma õppida, püüdes salvestada ja kaardistada saa-dud informatsiooni. Seega, eeldab digivahendi kasu-tamine tsükli tundmaõppimise perioodil siiski topelt-kaitse meetodit, kuid kas see on eesmärk, mille poole püüeldakse, jääb kaheldavaks.

Erinevate vahendite mitmekesisus on tervitatav ja on rõõm tõdeda, et naised hoolivad oma seksuaal-tervisest. Oma keha tundma õppimiseks ja menst-ruaaltsükli jälgimiseks on viljakate päevade arvu-tamise põhimõttel töötavad vahendid suurepära-sed. Kindlasti saavad need olla abiks raseduse pla-neerimisel ovulatsioonitestide kõrval. Kõige oluli-sem on aga see, et iga naine saaks oma küsimus-tele asjakohased vastused ja leiaks spetsialisti abiga endale sobivaima ja parima võimaliku pereplanee-rimise meetodi.

Oma keha tundma õppimiseks ja

menstruaaltsükli jälgimiseks on

viljakate päevade arvutamise põhimõttel

töötavad vahendid suurepärased.


Eerik Jõgi, õppejõud-assistentMai Treial, õppejõud-assistent

16. mail tähistati Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rah-vusvahelist bioanalüütikute päeva. Kuna selle aasta teemaks oli antibiootikumiresistentsus, siis sama teemat analüüsisid ka meie kooli bioanalüütika õppejõud, üliõpilased ja külalised. Lisaks antibioo-tikumi resistentsuse probleemi globaalsele karakte-rile, on bioanalüütikutel teemaga vahetu side, sest enamasti on just selle eriala töötajad need, kes patogeenide ravimtundlikkust meditsiinilaborites määravad.

Enne kui rääkida antibiootikumiresistentsusest, tuleb rääkida antibiootikumidest. Mõiste „antibioo-tikum“ võttis 1942. aastal kasutusele saksa teadlane Selman Waksmann, kes mõistis antibiootikumi all keemilist ühendit, mis takistab bakterirakkude kasvu ning pole samal ajal inimesele toksiline.

Esimeseks „maagilise kuuli“ leiutajaks võib pidada Paul Ehrlich’it, kes leiutas ühendi salvarasaan (arsee-niühend), mille kasutamine pakkus olulist leevendust süüfilise ravis. Esimeseks tõeliseks antibiootikumiks võib pidada pigem ravimifirmas Bayer 1932. aastal sünteesitud sulfoonamiidide klassi kuuluvat pron-tosiili. Lisaks muule, selgus hiljem, et prontosiil oli ka maailma esimene proravim ehk ravim, mis muu-

tub alles patsiendi kehas (vastavate ensüümide toi-mel) aktiivseks.

Uus antibiootikum

Samal ajal kõigile ajaloost teada Alexander Fleming, kes uuris, miks stafülokokk ei kasva Penicilliumi pere-konna seene kõrval ja leidis, et seen sünteesib ühen-dit, mis pidurdab bakterite kasvu. Seega oli teada uus antibiootikum – penitsillium. Penitsilliini kui ravimi väljatöötajaks peetakse Howard Walter Floreyt oma meeskonnaga ja esimest korda katsetati seda vahendit inimese peal 12. veebruaril 1941. Penitsilliini massi-line kasutamine algas II maailmasõja ajal, kui avas-tati, et penitsilliin väljub organismist neerude kaudu ja kui uriin kokku koguda, siis saab penitsilliini urii-nist isoleerida ning järgmiste patsientide peal kasu-tada. Tol hetkel oli seda palju lihtsam teha, kui uut ainet toota.

Pärast penitsilliini suurt edu mõtlesid teadlased, et äkki on võimalik leida veel mikroorganisme, kes raviks kasutatavaid ühendeid looduslikult sünteesivad.

1944. aastal avastati streptomütsiin (läbimurre tuberkuloosi ravis). Järgmised paarkümmend aastat oli antibiootikumide avastamise ja väljatöötamise kuldaeg. Eelmise sajandi seitsmekümnendateks olid kõik tähtsamad ja suuremad antibiootikumide rüh-

mad olemas ning arvati, et antibiootikume on bak-teriaalsete haiguste ravimiseks piisavalt ja rohkem pole vaja juurde avastada.

Pole kergete killast

Tänapäeval on antibiootikumide leidmine ja välja-töötamine palju keerulisem kui see oli eelmisel sajan-dil. Arendatud on ainult väheseid antibiootikumide rühmi, näiteks 2000. aastal linezoliid ja 2005. aastal daptomütsiin. Uusi rühmi ei ole leitud, aga püütakse valmistada poolsünteetilisi ühendeid.

Antibiootikumiresistentsuse ajastu avas penitsil-liin: esimene mikroob, millel juba 1940. aastal avas-tati mittetundlikkus penitsilliini suhtes, oli Staphy-

Antibiootikumiresistentsus – teema, millega bioanalüütikutel on lähedane side

Tänapäeval on antibiootikumide leidmine

ja väljatöötamine palju keerulisem kui see oli

eelmisel sajandil.


Aprillis tähistati Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rahvusvahelist bioanalüütikute päeva ning külastajad said teadmisi antibiootikumre-sistentsuse ja antibiootikumi tundlikkuse määramise kohta.

lococcus aureus, kes muidu ohutult terve inimese nahal pesitseb, aga võib omandada väga kurja ise-loomu ja põhjustada kopsupõletikku, toksilise šoki sündroomi ja veel palju teisi ohtlikke haigusi. Oli aeg, kus ka arstid ei teadnud ravimiresistentsuse põhjuseid ja arvasid, et ravimid on halvad ja toimetud.

Milles siis seisneb ravimiresistentsuse probleem?

Eelkõige on probleem selles, et antibiootikumide siht-märgid – patogeensed mikroorganismid on tänu kiirele paljunemisele väga kohanemisvõimelised ja muutlikud. Probleemi muudab veel komplitseeritu-maks just mikroorganismidele iseloomulik horison-taalne geeniülekanne ehk kui kõrgemad organismid peavad reeglina leppima vertikaalse geneetilise info

liikumisega koos piiratud kombinatsioonidega, siis mikroorganismide ampluaa geneetilise informat-siooni vahetamisel on palju mitmekesisem. Otsesest DNA ülekandest (konjugatsioonist) kuni bakterivii-tuste kuni bakteriviiruste vahendatud transdukt-sioonini. Sama lihtsalt võivad mikrorganismide seas levida ka ravimiresistentsust kandvad geenid.

Fotod: Mari-Liis Timmotalo


Murettekitav loomakasvatus

Suurimaks mureks pole mitte ravimiresistentsuse teke iseenesest, vaid selle informatsiooni aina laial-dasem levik keskkonnas. Meditsiinis on antibiooti-kumide kasutamine suhteliselt hästi reguleeritud ja kontrollitud – vähemalt arenenud riikides. Mureko-haks on hoopis loomakasvatus (eriti arenenud maa-des), kus antibiootikumide kasutamine on väga laial-dane, vaatamata korduvatele katsetele seda keelata. Suur osa ravimiresistentsust sisaldavat geneetilist informatsiooni ning selle levikut soodustavat anti-biootikumijääkide levikut pärineb hoopis loomakas-vatusest. Kuna inimasustus ja loomakasvatus haarab ühe suurema osa maailma resurssidest, siis levib üha laialdasemalt ka ravimiresistentsust sisaldav genee-tiline informatsioon. Viimastel aastatel on korduvalt kirjeldatud linnade heitveest isoleeritud bakteriofaa-gide populatsioone, mis sisaldavad kõiki levinumaid ravimiresistentsust kodeerivaid geene.

Antibiootikumide kui ravimite arenduse pahu-

poolele kuulub ka see, et viimastel kümnenditel pole tehtud erilisi pingutusi uute antibiootikumide välja töötamisel ehk võidujooks „uued ravimid versus mik-roorganismid“ on hetkel seiskunud. Probleem anti-biootikumiresistentsuse levikuga on esialgu jäänud laboritesse. On andmeid ravimiresistentsuse leviku laienemise kohta, kuid olukord pole samas ka katast-

roofiline. Kuid seda probleemi on kordades odavam ennetada, kui ühel hetkel hukatuslikke tagajärgi lik-videerida.

Jälgi antibiootikumide säilivusaega!

Mida saab teha tavaline inimene? Mitte just väga palju, kuid piisab ka sellest, kui tarvitate teile välja kirjuta-tud antibiootikume vastavalt raviarsti ettekirjutusele ning hoolitsete selle eest, et kodusesse apteeki jäänud aegunud antibiootikumid jõuaks ohtlike jäätmete hulka, mitte tavaprügisse.

Visualiseerimaks antibiootikumide resistentsuse testimisrutiini, demonstreerisid bioanalüütiku teise kursuse tudengid huvilistele erinevaid etappe vasta-vast laboratoorsest analüüsist.

Päeva lõpus oli osalejatel võimalus oma teadmised proovile panna teemakohastele viktoriiniküsimustele vastates, mille olid ettevalmistanud bioanalüütikute teise kursuse tudengid ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli bioanalüütika osakonna laborandid.

Oli aeg, kus ka arstid ei teadnud

ravimiresistentsuse põhjuseid ja arvasid,

et ravimid on halvad ja toimetud.

Saima Hinno, õppejõud-osakonna juhatajaMargit Lenk-Adusoo, õppejõud-lektorEva Roos Nerut, õppeprorektori assistent

22. veebruaril toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoo-lis rahvusvahelise koostöövõrgustiku RANCARE (RANCARE COST Action 15208) raames semi-nar patsiendiohutuse teemadel: Patient safety – reflec-tion on nursing practice and education. Külalislekto-riteks olid professor Helena Leino-Kilpi Turu Üli-koolist ja Erna Tichelaar Windesheimi Ülikoolist. Seminaril osales 26 inimest, kelle hulgas oli esinda-jaid erinevatest tervishoiuasutustest, Tartu Tervis-hoiu Kõrgkoolist ja Tartu Ülikoolist, aga ka kolleege Soomest ja Lätist.

Seminari käigus käsitleti õdede otsuse tegemise protsessi, mis seondub erinevate patsiendiohutust puudutavate tegevustega, sealhulgas igapäevatöös esile kerkivate eetiliste küsimustega. Samuti jagati kogemusi ning häid praktikaid õendushariduses ja tervishoius laiemalt.

Professor Helena Leino-Kilpi ettekandest jäi kõlama, et eetika ja erinevad eetilised probleemid peaksid rohkem olema õe igapäevatöö fookuses, sest see aitaks tõsta patsiendiohutust. Eetikale peab tead-likult enam tähelepanu pöörama. Üks võimalik viis on teha seda läbi osakonnas toimuvate arutelude. Töökultuur ja töötajate suhtumine üksteisesse on osa eetikast ning vaieldamatult oluline osa patsien-diohutuses tervikuna.

Erna Tichelaar tutvustas Hollandis läbiviidud programmi (From blaming and shaming to safety

care), mille eesmärgiks oli parandada tervishoiutee-nuste ja õendusabi kvaliteeti ning edendada patsien-diohutust. Programmi tulemusel vähenes ravivigade hulk poole võrra – määral, mis ületas isegi kõige opti-mistlikumaid lootusi. Programmi suurimaks eesmär-giks ja väljakutseks oli tervishoiutöötajate ja ka tervis-hoiujuhtide mentaliteedi muutus ning ohutuse kul-tuuri juurutamine. Vead tekivad, ent süüdlase otsi-mise asemel on vaja arutelu ning analüüsi, miks juh-tus ja kuidas seda edaspidi vältida. Programmi tule-musena on patsiendiohutuse temaatika Hollandis integreeritud tervishoiutöötajate baasõppesse.

Seminaril osaleja muljed:

Kogu teemaatika oli väga oluline. Eriti hästi mõjus Helena Leino-Kilpi ettekanne.

Eraldi tooksin välja whistleblower (vilepuhuja) ja moral courage (moraalne julgus) mõistete kirjeldamise. Kuidas need mõisted või inimene, kes vastavalt käi-tub, õenduses väljendub? Kus on piir, kust edasi otsus-tab õde tegutseda oma tõekspidamiste järgi, mitte nii, nagu alati on tehtud? Pani mõtlema, kuidas tuden-geid julgustada oma tõekspidamiste juurde jääma, kui teooria ja praktika vahel tekivad suured käärid. Kust lähevad meditsiiniliste vigade lubatud piirid? Kas mõnele inimesele on tervishoius lubatud rohkem eksida kui teisele?

Kõlama jäi üldise patsientide teadlikkuse tõusuga kaasnev olukord. Kui palju peab õde oma käitumist ja tegutsemist muutma, kui patsient on väga infor-meeritud? Või vastupidi väga madala terviseteadlik-kusega inimene?

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 AKTUAALNE 20AKTUAALNE 20

Pildil (vasakult) õenduse ja ämmaemanduse osakonna juhataja Saima Hinno, Turu Ülikooli professor Helena Leino-Kilpi, Turu Ülikooli doktorant Abigail Kusi Amponsah ja Windesheimi Ülikooli professor Erna Tichelaar. Foto: Mari-Liis Timmotalo

Seminaril arutleti patsiendiohutuse teemadel

Anna-Liisa Tamm, õppejõud-osakonna juhatajaÜlle Parm, õppejõud-lektor

Märtsikuus osalesime rahvusvahelisel rahvatervisega seonduval konverentsil „International Conference on Public Health (Malnutrition free World: Challanges and Options)“, mis toimus Sri Lanka pealinnas Colombos. Paradiisisaarele reisimine on väga pikk ja väsitav, kuid meid võttis vastu ja tervitas tõeliselt mõnus troopi-line kuumus. Konverentsipaik asus ookeani kaldal, aga kultuurilised eripärad ei luba pealinnas inimestel end ookeanivetes jahutamas käia ja isegi võimalus käe vet-tepistmiseks puudus. Sellest polnud midagi, sest kon-verentsiruumid olid lõunamaadele omaselt korralikult jahutatud ning ettekandeid kuulama minnes tuli end „soojalt“ riidesse panna.

Konverents iseenesest oli äärmiselt huvitav. Päe-vad olid pikad, aga meeldejäävad ning mõtlemapane-vad ettekanded andsid kõneainet hiliste õhtutundi-deni. Leidsime palju toredaid uusi tuttavaid, kellega saime arutada nii uurimistöö kui õpetamisega seon-duvat hommiku- ja õhtusöögilauas. Loodan väga, et mõnigi väliskolleeg leiab tulevikus tee Eestisse ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. Paljudele sai kutseid jagatud, aga enamus leidis, et peamised raskused meile külla ja ettekannet tegema tulekuks on küllalt proosalised - neil pole selliseid (sooje) riideid, mida Eestisse tule-kuks selga panna. Küll maitses neile väga meie poolt

Konverentsi- kogemus Sri-Lankal

Anna-Liisa Tamm võtmas vastu parima suulise ettekande

auhinda.

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 VÄLISPILK 21

kaasa võetud ja lõunapausil pakutud Kalevi šokolaad ning tundus, et Eestisse tuleku mõte hakkas neile ka enam meeldima.

Mõtteid ettekannetest

Igapäevaselt ei mõelda nii palju kultuuride ja rahvuste eripäradest, kliima erinevusest ning sellest tingitud probleemidest, kõik tundub toimuvat kuskil kaugel. Jätkuvalt on maailmas suureks probleemiks tõeline nälg ja laste alatoitumus, kuid meie ühiskonnas tõs-tab aina enam ja enam pead nn varjatud nälg, mis on pigem heaoluühiskonna probleemiks. Kui kuu-led tõeliselt nälgivatest inimestest fakte, siis on aina raskem aru saada nendest inimestest, kes oma tões ja usus ennast kaudselt või otseselt näljutavad. Me küll toitume igaüks enda arvates tervislikult, aga tegelik-kuses elame sageli toitainete võlas.

Seoses elanikkonna vananemisega on mõtlema-panev, kuidas hooldada oma eakaid ja kuidas neid kaasata võimalikult aktiivselt ühiskonna tegevus-tesse. Üha enam elavad nooremad põlvkonnad vane-matest eemal ja sageli suisa nii kaugel, et suhtlemine

on jäänud harvaks ja pinnapealseks. Eakad tunne-vad ennast üksi ning seoses suurenenud kukkumis-ohuga (üle maailma on kukkumise tagajärjel haiges-tumise tõttu suremise määr suur) ja ka majanduslike probleemidega on nende toimetulek kaheldav. Siiski, kuna konverentsil oli tegemist India ettekandega, kus kultuurilised eripärad on teistlaadsed, jäid sealsest olukorrast küllalt positiivsed muljed. Samas oli ühele osalejale (Ülle) raske ja kurb tõdeda, et sealses ühis-konnas uuriti vanuri probleemi alates 60. eluaastast. Raske oli ennast vanuriks lugeda, aga äkki oodatak-segi meie ühiskonnas sellises vanuses isikutelt veel liiga palju. See on kindlasti teema, mida Eestis tuleks veel palju uurida ja mille parendamisega tegeleda.

Murettekitav on asjaolu, et Indias, Indoneesias ja Sri Lankal suuresti puuduvad tööohutusalased nõuded ja järelevalve. Isikukaitsevahendite kasu-tamine on puudulik ning inimeste teadlikkus oma tervise kaitsmisest vajab veel kõvasti tõstmist. Seega tervisekaitse spetsialistide vajadus neis riikides on ülisuur. Meie oleme ammu unustanud need teemad, mida seal peetakse aktuaalseks.

Huvitavaks ja tõsiseks teemaks oli keisrilõigete

osakaalu suurenemine ja selle mõju nii lapse kui naise edasisele tervisele. On teada, et nende osakaal on ka Eestis tunduvalt suurenenud. Arstiabi kättesaa-davus sünnitavale naisele ja vastsündinute surevus on riigiti varieeruv ning seistakse silmitsi erinevate väljakutsetega. Keisrilõigete rohkus on kasvanud nii arenenud kui arengumaades ja vastavas ettekandes rõhutati just erasektori osa keiserlõigete arvu suure-nemises. Mõningal määral näidati selle seotust äriga.

Kõige meeldejäävamaks oli ettekanne, mis pani tänutundega mõtlema sellele, kus ja millistes tin-gimustes me elame. Meie jaoks on elementaarne arstiabi kättesaadavus, enese hügieeni eest hoolitse-mine, tualettruumid jne. Kahjuks pole see igal pool nii. Näiteks India slummis elava inimese (ca 100 milj) jaoks on oma tualettruum sageli vaid unistus. Tua-leti puudumisel on see kodust ca 10 min kaugusel ja seda kasutama minnes tuleb oodata selle vabanemist veel ca 20-30 min. Naisterahvas ühistualetti üksinda külastada ei või ning sinna kõndimiseks tuleb esmalt koju oodata mõnd meessoost sugulast. Samuti pole tavaks külastada tualettruumi oma sugulast külas-tades, kui tal see olemas on. Naistel on enesehügiee-niks tingimused väga piiratud ja kuseteede infekt-sioone on äärmiselt palju. Professor Anjali Radkar (Gokhale Institute of Politics and Economics, India) rääkis juhtumist, kus üks 20-aastane äsja abiellunud naine külastab tualettruumi vaid kord nädalas, kuna tema uues kodus see puudub ja ta saab tualetti kasu-tada vaid siis, kui külastab ema, kellel see olemas on.

Oma osalust konverentsil peame kindlasti väga edukaks, kuna osalesime seal suulise ja poster- ettekandega ning meil õnnestus võita oma sessiooni parima suulise ettekande auhind (pealkiri: „Factors affecting leisure time physical activity and its rela-tionship with chronic diseases“, Ülle Parm, Kristina Kärk, Anna-Liisa Tamm) peaauhind (sõna otseses mõttes riputati kaela „kuldne“ medal). Konverentsi kaasosalejad olid väga meeldivad ja avatud inimesed ning õnnitlused olid tõepoolest palavad.


Fotod: International Conference on Public Health

Eesti õpilased esimeses tunnis. Foto: Elis Hainsoo


Tartu Tervishoiu Kõrgkooli töötajad ja õppurid osale-sid 09.04-13.04 rahvusvahelise projekti Well-tech koh-tumisel Hollandis, Zwolle nimelises linnas, kus nädala jooksul omandati uusi teadmisi tervishoiutehnoloo-giast. Well-tech projekti fookus on harida õpetajaid ja õppureid eakate elukvaliteeti parendavate tehno-loogiliste lahenduste osas. Tegemist on neljast kok-kusaamisest koosneva projekti esimese kohtumisega.

Järgnevalt vahendame õppurite muljeid nädalast Hollandis:

Kohapeal võõrustas meid Deltion College, suure-mõõtmeline kutsekool, kus saab õppida stjuardes-siks, automehaanikuks, arvutitehnikuks, lennukime-haanikuks, kokaks, operaatoriks, ettevõtjaks ja veel teistekski tegelasteks. Koolis sees on nii hävituslen-nukid kui kinosaal - võimalikult töölähedaste õppe-tingimuste tagamiseks. 800 meetri pikkune kutsekool meenutas oma suuruse ning mitmekülgsusega meile Eesti Rahva Muuseumi. Üleüldse võib kõrvutada Tar-

tut ja Zwollet - need on rikka mine-vikuga, helge tulevikuga, noori täis linnad, mis päeval on vaiksed, kuid mis õhtuti täituvad pingeid maan-davate õpilastega.

Kohtumiseks ette valmista-des tuli meil esimese kodutöö raa-mes otsida informatsiooni Eestis kasutusel olevate tervishoiuteh-noloogia lahenduste kohta. Niisiis rääkisime esimesel päeval Eesti ter-viseinfosüsteemist Digilugu ja sel-lest, kuidas iga inimene saab enda tervise kohta käivaid andmeid internetis vaadata. Lisaks rääki-sime Eesti tervishoiu start-upide lahendustest nagu Dermtest, hINF, tempID ja MediKeep. Esimese päeva teises pooles viisid Hollandi õppejõud läbi ühe loengu, mis pani meid mõtlema tervishoiutehnoloo-gia eetilistest aspektidest – see oli väga kasulik ja õpetas meid hin-dama tehnoloogia plusse ja miinuseid. Teise päeva veetsime simulatsioonikeskuses Zorgtrainingscent-rum. Selle hoone üks osa oli tehtud palatiteks, kus pooltel meist oli võimalus mängida patsiente ja üle-jäänutel võimalus võtta hooldaja roll. Patsiendid said

ise valida, mis neid vaevab ning nad kandsid kas taju-sid muutvaid prille ja kõrvatroppe või hoopis ras-kusi oma käte ja jalgade küljes. Meid üllatas asjaolu, et Hollandi ja Soome sõpruskoolide noored ei olnud varem niiviisi patsiendi eest hoolitsemist simulee-

Reis Madalmaadesse: Well-techi projektStella Tiit, ämmaemanduse eriala üliõpilaneElis Hainsoo, erakorralise meditsiini tehniku eriala õppurLeo Vissak, erakorralise meditsiini tehniku eriala õppurEgert Tisler, erakorralise meditsiini tehniku eriala õppur

Patsient Leo ja hooldaja Egert. Foto: Anne Patana

Sõpruskoolide õpilaste grupipilt.

Foto: Anne Patana


rinud. On selline õppeviis meie koolis ju laialdaselt levinud. Selles hoones oli veel tehnoloogiaruum, kus kõigile kõige meeldejäävamaks asjaks oli robotkass. Kass nägi väga reaalne välja ning on Hollandi eakate hooldekodudes ka kasutusel.

Kolmandal päeval oli põnev käia Zwolle haiglas, kus vastavuses projekti temaatikaga, tutvustati meile just asutuse tehnoloogilist poolt - inseneride ja füüsi-kute tööd, keda on personali seas umbes 70 inimese jagu. Nende ülesanne on teha koostööd tervishoiutöö-tajatega ja luua või hallata tehnoloogiat. Neljandal päe-val pidime ühe loengu raames ise kohalikust elektroo-nikapoest otsima tehnoloogilisi lahendusi, mida eakad saaksid kasutada, et hiljem neid samu seadmeid õppe-jõududest koosnevale hool-dekodu juhatusele maha müüa. Nädala viies päev oli sisustatud erinevate loengu-tega tervishoiutehnoloogia arengust Hollandis.

Nädala jooksul saime tut-tavaks hollandlaste ja soom-laste töökultuuriga ning saime kinnitust asjaolule, et eestlased on ühed töökad ja konstruktiivsed inime-sed - aga samas teistest tih-tipeale ka tõsisemad. Lõpp-kokkuvõttes oli Zwolle ilus linn, kuid ausõna me pole varem veel nii pöörast jalg-ratta liiklust kohanud. Jul-gustame kaasõpilasi oma õpingute käigus osa võtma huvitavatest kooliprojekti-dest!


Tiina Kukkes, õppejõud-lektorZinaida Läänelaid, õppejõud-osakonna juhataja

Kui märtsi keskel selgus, et osaleme radioloogia-tehnikute maailmakongressil Trinidadil, oli meie esimesteks küsimusteks, mis riik see on ja kus see küll asub. Ainus asi, mis Trinidadi ja Tobagoga enne Vikipeedia avamist seostus, oli mälestus suveolümpia avatseremoonialt, kus Trinidadi lipu all jalutas paar-kolm sportlast. Vikipeedia andmete järgi on Trini-dad ja Tobago troopilise kliimaga saareriik Kariibi mere kaguosas, millel on merepiir lõunas Venezue-laga. Trinidadi ja Tobago saared on ajalooliselt kuu-lunud Hispaaniale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile – iseseisev vabariik kuulutati välja 1976. aastal. Erinevalt enamikust ingliskeelsetest Kariibi riikidest on Trinidad ja Tobago tänapäeval arene-nud tööstusriik, mille peamisteks tuluallikateks on energeetika, keemia-, metalli- ning toiduainetöös-tus ja turism. Trinidadi elanike arv on 1,3 miljonit ja selle rahvuslik koosseis peegeldab riigi koloniaal-set minevikku. 40% on india päritolu 19. sajandil sisserännanud istandustööliste järglased, 37% Aaf-rikast toodud neegerorjade järglased ja 20,5% sega-rassidest inimesed, peamiselt mulatid. Vikipeedia varustas paari-kolme faktiga, aga mis meid tegeli-

kult ees ootas, seda me aimata ei osanud.

Järjelt juba 20. maailmakongress

ISRRT ehk International Society of Radiographers and Radiological Technologists loodi 1962. aastal, täna kuulub sellesse 90 radioloogiatehnikute ühingut 86-st riigist kogu maailmas. ISRRT maailmakongress toi-mub iga kahe aasta järel, iga kord erineval kontinendil. Seekordne kongress, järjekorras 20. maailmakongress,

toimus 12.-15. aprillil Trinidad ja Tobago pealinnas Port-of-Spainis. 20. maailmakongressi motoks oli „We care“ – juhtimaks tähelepanu sellele, et ka kõrgtehno-loogilise meditsiiniaparatuuri kasutamine diagnosti-lisel või ravi eesmärgil, peab eelkõige arvestama pat-sient/kliendi vajaduste ja heaoluga. Maailmakongress annab võimaluse radiograafia valdkonna spetsialis-tide kokkusaamiseks ja informatsiooni jagamiseks uusimate arengusuundade kohta kutseala arenda-mise eesmärgil.

Millest kongressil räägiti?

Sellelt kongressilt jäi meelde mitu huvitavat teemat, millega kodus edasi tegeleda. Mitu ettekannet oli pühendatud juhtimisele, neis kõigis rõhutati ühe olu-lise põhimõttena töötajate kaasamise vajadust. Oldi seisukohal, et protsesside juhtimine ja muutuste sis-seviimine eeldab töötajate teavitamist, tegevuste ja otsuste tegemise põhjendamist ja selgitamist, mis omakorda loob eeldused iga töötaja kaasamiseks. Eks kaasaminegi on hoolimise viis, seega „We care“ peaks toimima ka juhtimises. Õppemetoodikat käsitleva-tes ettekannetes keskenduti järgmistele teemadele: eri õppemeetodite kombineerimine, patsiendi koge-muste/lugude kasutamine õppetöös, õppijate aru-

Radiograafia valdkonna spetsialistid kohtusid Trinidadil

Oma elu ja tegevusi võib tõesti väga erinevalt teoks

teha – kas sihipäraselt ja süsteemselt edasi

rühkides või abivalmilt ja naeratades kulgedes,

peaasi, et selle käigus rõõm ära ei kaoks.


saamade uurimine ja saadud tulemuste kasutamine õppekorralduses. Nutivahendite ja sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnevatest probleemidest tervishoius räägitakse üha enam, pahandused tekivad siis, kui töötaja või praktikant ei oska vahet teha, millist tea-vet võib sotsiaalmeedias levitada ja mida mitte, kui hägustuvad kutsealase ja isikliku kasutamisviisi pii-rid. Samas toodi positiivseid näiteid nutivahendite kasutamisest kutsealase suhtluse hõlbustamisel ja sotsiaalmeediast kui kutsealase arengu võimalusest.

Tõeliseks rosin-teemaks meie jaoks olid aga need ettekanded, mis käsitlesid kutseidentiteedi muutusi, mis leiavad aset siis, kui kliiniline spetsialist asub tööle koolis. Mis siis ikkagi toimub ühe tubli õe või radioloogiatehniku kutsekuuluvusega, kui ta hakkab haiglatööle lisaks või selle asemel õpetama koolis? Olime isegi sel teemal korduvalt arutlenud ja kongressil selgus, et teema on globaalne ning selle uurimisega tegeldakse. N i i s u -gust

võimalust ei saanud kasutamata jätta, kohvipausi ajal pöördusime ettekande autori poole, et tema uuri-mistööst põhjalikumat ülevaadet saada. Vestluse käi-gus aga selgus, et austraallasest kolleeg on oma dok-toritöö raames läbi viimas kutseidentiteedi muutusi käsitlevat uurimistööd ja ta oleks väga huvitatud and-mete kogumisest maailma eri paigus. Niisugust sülle langenud võimalust ei saanud me käest lasta, and-sime nõusoleku uurimuses osaleda.

Eestist jätkus kõneainet mitmeks päevaks

Kui juba nii kaugele maailmakongressile minna, ei piisa teiste kuulamisest, tuleb enda tegemistest ka teis-tele rääkida. Sel korral oli meie kooliga seonduvalt kolm ettekannet, esimene puudutas radioloogiatehni-kute arusaamasid professionaalsusest ja kaks ettekan-

net olid rahvusvahelisest „EBreast“ projektist, mida meie kool koordineerib. Profes-

sionaalsuse teema äratas oota-matult suurt huvi, ettekande

järel esitati arvukalt küsi-musi, nii kõnealuse

uurimistöö kui ka Eesti kohta

ü ld isema lt . Sessioon i

lõppedes j ä t k u s

teema-

kohane arutelu kolleegidega Iirimaalt ja Kanadast, järelikult on professionaalsuse ja haiglapraktika temaatika ühtviisi päevakorral paljudes riikides. Ülla-tus tabas meid veel järgmisel päevalgi, kui kohalikud radioloogiatehnikud meie poole pöördusid ja ütlesid, et nende seniste arusaamade järgi olevat Eesti oluli-selt suurem kui 1,3 miljonit. Kui nad kodus oma geo-graafia-alaseid teadmisi olid üle kontrollinud, pidi nad veenduma, et tõepoolest Eesti ja Trinidadi ela-nikkond on arvult võrdväärne. Mida nad Eesti suuru-sega täpsemalt mõtlesid ja kas suurus puudutas ainu-üksi rahvaarvu, seda me paraku teada ei saanudki.

„EBreast“ projekti Norra partnerorganisatsiooni esindaja tutvustas oma ettekannetes projektis läbi viidud kirjandusülevaate ja fookusgrupi intervjuude tulemusi. Kuna rinnavähi sõeluuringute ja varajase avastamise temaatika on maailmas jätkuvalt väga aktuaalne, järgnesid ettekannetele küsimuste tulv ja kontaktivõtud.

Kui juba nii kaugel ja nii teistsuguses keskkonnas olla, siis torkavad silma asjad, mis meie jaoks on tava-tud. Kummaline töökorraldus oli esimene asi, mis küsimusi tekitas ja segadust külvas. Näiteks oli hotelli söögisaalis neli töötajat, kelle ülesandeks oli külas-taja sobiva laua juurde juhatada – üks neljast töötajast tõesti juhatas külastaja kohale, ülejäänud kolm lobi-sesid omavahel valjuhäälselt ja lõkerdasid rõõmsalt naerda. Niisugust põhjendamatut dubleerimist esines mujalgi. Kahjuks ei suutnud need arvukad dublan-did omavahel kutsealast suhtlust eriti tõhusalt aren-dada ja tulemuseks oli suur sekeldamine, aga tulu oli kasin. Kogu sihitu rapsimise ja segaduse korvas aga võõrustajate heasoovlikkus, sõbralikkus ja relvituks tegev naeratus.

Ja Trinidadi maailmakongressi kogemuse üle järele mõeldes, tuleb tõdeda, et oma elu ja tegevusi võib tõesti väga erinevalt teoks teha – kas sihipä-raselt ja süsteemselt edasi rühkides või abivalmilt ja naeratades kulgedes, peaasi et selle käigus rõõm ära ei kaoks.

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 MEIL JA MUJAL 27

Aile Sumberg, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava III kursus

Eelmise aasta lõpus said kolmanda kursuse õendus-tudengid imelise võimaluse omandada ja jagada ravi-miohutusalaseid teadmisi kaugel ning kargel Islan-dil. “Nurses confidence in Medication Safety” nime kandev intensiivne õppetöö nädal toimus juba teist aastat. Intensiivnädalale valiti kaks osalejat, kes läbi-sid kandideerimisvooru. Kandideerimiseks tuli esi-tada ingliskeelne motivatsioonikiri. Valituks osutusid Margus Bunder ja mina, Aile Sumberg. Enne õppe-töös osalemist tuli esitada kodune töö, mis seisnes Eesti ravimiohutusalaste seadustega ja juhenditega tutvumises. Samuti on käesolev artikkel osa inten-siivnädala kodustest ülesannetest.

Nordplus Network – MEDICO võrgustiku poolt korraldatud intensiivnädal toimus 4.-10. märtsini. Õppetöös osalesid õe õppekava magistri- ja bakalau-reuseõppe tudengid ning õppejõud Soomest, Ahve-namaalt, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja sel aastal ka Eestist, meie kõrgkoolist ning vaatleja Šveit-sist. Intensiivnädalast võttis osa 29 õendustudengit.

Imeilus Island

Saabusime Islandi pealinna Reykjavikki pühapäeva õhtul ning samal päeval kohtusime ka teiste kursu-sel osalejatega. Meie õppetöö toimus ühe tunni sõidu kaugusel sisemaal, Laugarvatni külas.

Esmaspäeval esitlesid bakalaureusetudengid oma ettekandeid ning teisipäeval käsitlesime ravimiohu-

tuse aluseid ja õe kohustusi seoses ohutu ravimite manustamisega. Töö toimus väikestes rühmades, kuhu olid kaasatud ka magistrandid. Kolmapäeval nautisime vaba päeva ning kaunist Islandi loodust. Külastasime Friðheimari taimekasvatusfarmi ning Secret Lagoon kuumaveeallikat. Jalutasime ka Islandi ühe külastatuma vaatamisväärsuse ehk Gullfoss’i kose ääres ning uurisime geisrite parki. Neljapäeval jätkasime tõsist tööd safety culture’i ja patsiendiohu-tuse teemadel. Reedel tegime kokkuvõtteid ning jät-sime hüvasti kauni Laugarvatniga ja asusime Reyk-javiki poole teele.

Ülioluline ravimiohutus

Kursuse eesmärgiks oli arendada ning täiustada õen-dusüliõpilaste teadmisi ravimiohutusest. Õdedena kanname vastutust, et ravimite manustamine oleks ohutu. Seega on oluline, et õendusüliõpilased teak-sid ravimiohutusega seotud aspekte. Mõistsime, et ravimivead ning potentsiaalselt tekkinud ravimivi-gade tekkimine kliinilises keskkonnas on levinum, kui oskasime arvata. Ravimivigade esinemist mõju-tavad ka ühis- ja keskkonnamuutused nagu tehno-loogia areng, rahvastiku vananemine ning üha kee-rukamate raviprotseduuride kasutuselevõtt.

Käsitlesime põhjalikult ravimite manustamisega seotud väljakutseid ning õe rolli ohutuse tagamisel. Saime ka praktilisi näpunäiteid ravimiohutuse taga-miseks ning pikemalt peatusime safety culture’i ehk ohutuse kultuuri temaatikal. Ohutuse kultuuri võib defineerida kui teadlikkust potentsiaalsetest problee-

midest, mis võivad tekkida seoses ohutusega. Ohutuse kultuuri üks lahutamatu osa on avatus vigade tege-mise osas ning süüdistustest hoidumine. Soositakse koostööd kõikide seotud osapoolte - riigi, haigla, osa-konna, töötajate ning patsientide vahel.

Väga oluliseks osutus rahvusvahelise kogemuse jagamine. Arutlesime erinevates riikides kehtivate ravimi ohutusalaste praktikate ja tavade üle. Rääki-sime patsiendiohutuse tagamise võimalustest ning jagasime isiklikke kogemusi töö- või praktikakesk-konnast.

Juhtnöörid ravimiohutuse tagamiseks

Intensiivkursuse võiks kokku võtta mõnede heade tähelepanekute ja näpunäidetega, mis aitaksid kaasa ravimiohutuse tagamisele õdede igapäevases töös. • Hoia end kursis ravimiohutusega seotud muuda-

tuste ja arengutega• Tunne oma töös kasutatavaid ravimeid ja nende

farmakoloogiat • Hinda võimalikke tekkivaid ravimite manustami-

sega riske • Tee koostööd töötajate, organisatsioonide ja pat-

sientidega • Ole proaktiivne - kui tahad midagi muuta, siis tööta

selle nimel• Ole lugupidav nii patsientide kui kaastöötajate vastu

Ohutuse kultuur algab meist endist, meie mõtetest ja hoiakutest, mis väljenduvad käitumises. Seega oleks kena lõpetada ühe sobiva ja kokkuvõtva luulesalmiga:

Õendustudengid käisid Islandil ravimiohutuse intensiivnädalal

Eesti ja Gruusia ühendavad jõudDanel Jantra, rahvusvaheliste suhete peaspetsialistRichard Jalakas, arendusspetsialistKersti Viitkar, õppeprorektor

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindajad osalesid Tibi-lisi Medical Academy rahvusvahelisel nädalal 12.03. – 16.03.2018. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist olid Gruu-sias Tibilisi Medical Academy (TMA) külaskäigul õppeprorektor Kersti Viitkar, rahvusvaheliste suhete peaspetsialist Danel Jantra ja arendusspetsialist Ric-hard Jalakas.

Külaskäigu raames tegid kõik kolm osalejat TMA rahvusvahelisel nädalal ettekande. Danel Jantra rää-kis rahvusvahelistumisest ja selle mõjust ning täht-susest tänases maailmas. Richard Jalakas tõi välja olulised aspektid, mis on seotud kõrgkoolide osa-lemisega projektides ja seda nii kui projekti juht või partner. Dialoog ning ühine arusaam tervishoiu alas-tes teemadest on väga oluline. Kersti Viitkar tegi ette-kande eestvedamise käsitlusest õppekavas, juhi rol-list ja eneseanalüüsist.

TMA on kõrgkool, kus õpetatakse arstiteadust. Arsti õpe kestab 6 aastat. Kuigi Tartu Tervishoiu Kõrgkool ei tegele arstide õpetamisega, on kahel kõrg-koolil ühiseid puutepunkte rohkem kui küll.

2018. aasta alguses esitas Tartu Tervishoiu Kõrg-kool Erasmus+ üleilmse projekti taotluse, et koostöös University of Tecnology of Jamaica (UTeh) ja TMA-ga hakata välja töötama ühist rahvusvahelist e-kursust ja rakendusuuringut, mille fookuses on eakad, vana-nev ühiskond ja dementsus. Nende teemadega haa-

kuvad kõik kolm osapoolt 100%.Nädala jooksul külastati TMA simulatsioonikes-

kust ning osaleti vestlusringidel TMA juhtkonna ja kolleegidega. Visiidist jäi kõlama kindel soov edasi arendada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas perso-nali ja üliõpilaste õpirände käivitamine ning koostöö arendusprojektide ja rakendusuuringute valdkonnas.


Alice Bosco (Itaalia)

1) Miks valisid praktika-kohaks Eesti?

Valisin praktikako-haks Eesti seetõttu, et olin väga huvita-tud Eesti kultuurist ja traditsioonidest. Lisaks arvasin, et Eesti on hea koht kus saaksin praktiseerida enda vene keele oskust. Tartu meenutab mulle minu kodulinna – on sama turvaline ja kodune.

2) Mis on suurim erinevus sinu kodumaa ja Ees-tis oleva praktikakoha ja -võimaluste vahel?

Mulle väga meeldib, et Eestis on õdedel aega tegeleda patsiendiga, suhelda, kuulata muresid, selgitada protseduure, ravi, jm. Kahjuks on Itaa-lias õdedel väga palju tööd ning patsiendid ei saa individuaalset tähelepanu nii palju kui Eestis.

3) Miks soovitad teistel minna Erasmusega välis-maale praktikale? Mis eelise see kogemus annab?

Praktika välismaal avardab maailmapilti ning annab juurde uusi ja erinevaid erialaseid oskusi, mida tulevikus saab rakendada töös.

Mattia Tedesco (Itaalia)

1) Miks valisid praktikakohaks Eesti? Olen huvitatud Ida-Euroopa

riikide ajaloost, kultuurist ja tavadest. Eesti osutus vali-tuks, kuna tundus kõige huvitavam ja kodusem. Tartu on aga noortepä-rane ja huvitav linn, kus on palju tudengeid.

2) Mis on suurim erinevus sinu kodumaa ja Eestis

oleva praktikakoha ja -võimaluste vahel? Suurim erinevus on see, et Itaalias peab õpin-

gute ning praktika eest maksma ning üliõpila-sed ei tohi õpingute ajal töötada haiglas, isegi mitte hooldajatena. Töövahendid on peamiselt samad, kuid on mõned erinevused tööstiili või

-võtete osas – mõned protseduurid ja tomingud on teistmoodi, ei ole protseduurituba, jm.


Alati leidub uusi asju, mida õppida, ning prak-tika välismaal on ainulaadne võimalus panna ennast proovile võõras riigis.

Santa Krilovska (Läti)

1) Miks valisid praktikakohaks Eesti? Valisin enda praktikakohaks Eesti sellepärast, et

olen lugenud palju Eesti tervishoiusüsteemist ja

Roheline tuli välispraktikale!Ksenia Ivanova, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava III kursus


mul tekkis sellest riigist positiivne arvamus, kuna see jätab Eestist ratsionaalse, hästi töötava ning sihi-kindlalt areneva riigi mulje.

2) Mis on suurim eri-nevus sinu kodumaa ja Eestis oleva praktika-koha ja -võimaluste vahel?

Ma leian, et Eesti tervishoiusüsteem on vastu-tustundlikum ja ratsionaalsem. Eesti tervis-hoiutöötajad on patsientidega lugupidavamad ja vastutustundlikumad enda töö suhtes. Lisaks Eesti valitsus austab tervishoiutöötajaid ja mak-sab neile head palka võrreldes Lätiga, kus tervis-hoiutöötajad saavad miinimumpalka.


Erasmus+ annab hea võimaluse omandada uusi erialaseid teadmisi, oskusi ja töö metoodikat. Lisaks saab õppida uusi keeli ja parandada ing-lise keele oskust, kohata uusi sõpru, luua uusi erialaseid tutvusi, õppida tundma uut kultuuri ja avardada enda maailmavaadet.

Fausta Šukytė (Leedu)

1) Miks valisid praktikako-haks Eesti?

Üks peamine põhjus, miks valisin praktikako-haks Eesti on see, et ma ei olnud kunagi varem käinud siin ning soovisin õppida tundma ja näha uut riiki. Lisaks olin kuulnud, et Ees-tis on kõik modernne ja uus.


Ma olen lummatud sellest, et tudengitel on võimalik omandada eriala väga heal tasemel. Lisaks saab praktikabaasis praktikant väga palju tähelepanu sõbralikult ja siiralt personalilt.


Praktika jooksul kohtasin väga palju inimesi eri-nevatest riikidest, kellega oli lõbus jagada arva-musi ning rääkida erinevatest kultuuridest. Loo-mulikult arendasin enda inglise ja vene keele oskust. Lisaks laiendasin silmaringi, nägin uusi kohti, tutvusin Eesti traditsioonide ja tavadega.

Aurelija Simovič (Leedu)

1) Miks valisid praktikako-haks Eesti?

Tahtsin võrrelda Leedu ämmaeman-dusabi mõne teise Balti riigi omaga. Eesti tundus hea valik, sest meie riigid on sarnased, kuid Eesti meditsiin on modernsem. Tahan õppida praktika jook-sul nii palju kui võimalik ning rakendada enda teadmisi ja oskusi Leedus. 2) Mis on suurim erinevus sinu kodumaa ja Eestis oleva praktikakoha ja -võimaluste vahel?

Eestis on praktikajuhendajad väga hoolivad ning lubavad praktikantidel teha palju protse-duure iseseisvalt. Nad usaldavad praktikante. Leedus aga ei usaldata praktikante ning seetõttu tuleb neil olla rohkem pealtvaataja rollis. Lisaks on ämmaemandad iseseisvamad ja võivad teha

protseduure ilma arsti loata.3) Miks soovitad teistel minna Erasmusega välis-

maale praktikale? Mis eelise see kogemus annab?

Tänu Erasmusele saadakse iseseisvamaks ja osatakse rohkem lahendada probleeme (näiteks keelebarjäär meditsiinilistes terminites). Lisaks see annab võimaluse näha erialast tööd teise nurga pealt, tutvuda erinevate inimestega ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Erasmus+ programmis on hea osaleda sellepärast, et see viib välja rutiinist.

Lyubomir Georgiev Musorliev

1) Miks valisid praktika-kohaks Eesti?

Mulle meeldib külm kliima. Tehes taus-tauuringut Eesti kohta nägin ilusaid linnu ja arhitektuuri. Eesti tundus mulle sobiv valik, olin kuulnud sellest riigist ainult head. Samuti soovitas ka sõber seda riiki.


Eestis on modernsed ja uued seadmed. Lisaks suurepärane online registreerimissüsteem radio-graafilisteks uuringuteks.


Tänu Erasmusele saab õppida tundma uut kul-tuuri, modernset tehnoloogiat, huvitavaid ini-mesi. Saab leida uusi sõpru ning õppida miskit uut enda eriala raames.


TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 PERSOON 31

Martina Peda, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava I kursus

Kuidas leidsite tee Tartu Tervishoiu Kõrgkooli? Minu peas oli mõte, et kunagi tulen oma elus Tar-

tusse tagasi, sest Tartus olen üles kasvanud ning koolis käinud. Hiljem sattusin pikkadeks aastateks Tallin-nasse. Viimastel aastatel olen mõelnud, et ühel heal päeval tulen ma siia tagasi. Hoidsin silmad ja kõr-vad lahti. Ühel hetkel nägin kuulutust ja sellel het-kel mõtlesin, et nüüd ma tulen. Kandideerisin ning sain hästi positiivse elamuse juba tööintervjuul. Mul vedas, sest mind valiti välja ja nii ma siia sattusingi.

Miks just Tartu?Ütlesin küll, et olen Tartusse tagasi tahtnud, aga

mulle on hästi tähtis Tartu. Just sellepärast, et minu

vanaema ja vanaisa elasid Tartus 1930. aastate lõpul, samuti sündis mu ema Tartus. Vanaisa oli siin arhi-tekt. Tartus on siiani hooneid, mis on tema projektee-ritud, näiteks Tartu turuhoone, Veetorn-elamu (kus on üles tõmmatud ka Eesti lipp). Kui ma ringi kõn-nin Tartus, siis alati mõtlen nendele ehitistele. Tartu on minu jaoks väga südamelähedane koht.

Minuni jõudis info, et olete muusikalise taustaga, kuid kuidas juhtus nii, et jõudsite meditsiinikooli?

See vastab täiesti tõele. Ma ütleks, et tänapäeval on nii, et inimesed väga tihti ei tööta sellel alal, mis nad kunagi õppisid. Kui eriala lõpetatakse, siis min-nakse alguses tööle samasse valdkonda, aga kui oli 1990. aastate algus ja üldse Eestis palju asju muutus, siis sattusin ka mina teistele radadele. Nii ma asu-sin tööle ühte ülikooli Tallinnas, mis oli üks esimesi eraülikoole, Concordia Ülikool. Sealt läksin tasa-pisi edasi ja hiljem töötasin paaris erinevas ülikoo-lis ning muusika on jäänud minu hobiks ja armastu-seks kuni tänapäevani. Arvan, et on hea, kui inimene on elu jooksul erinevate erialadega kokku puutunud, sest väga kitsalt ühte rada pidi minnes võib see liht-salt mingis eluetapis ammenduda.

Mida te täpsemalt õppisite?

Eve Müür – muusikalise taustaga osakonna

juhataja

Saabumine Ifi saarele Mar-seille lähedal, mis on tuntud kui A. Dumas tegelase krahv Monte Cristo vanglasaar (foto tehtud 2008. aastal)

Eve Müür on meie kooli uus õppekorralduse osakonna juhataja, tegemist on rõõmsameelse ja tohutult positiivse inimesega. Kuid kui-das sattus Eve Müür Tartu Ter-vishoiu Kõrgkooli ning milline inimene ta täpsemalt on?

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 PERSOON 32

Õppisin kõigepealt Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis koorijuhtimist ja muusikateooriat. Hiljem läksin konservatooriumisse, mille lõpetasin kooridirigeerimise erialal Olev Oja õpilasena.

Mis on teie eesmärgid ja mille poole te püüdlete? Minu eesmärk on olla hea inimene. Ma olen selleni

jõudnud, et ükskõik, mida elus õppida või ükskõik mida teha, lõpuks on kõik ikkagi inimesed. Püüdlen selle poole, et mina saaksin olla inimlik inimene, üks-kõik millises olukorras.

Milline oli teie lapsepõlv ja kelleks tahtsite saada? Lapsepõlv oli tore. Kasvasin üles koos vanema õe,

isa, ema, vanaema ja vanaisaga Nõmmel elades. Nii nagu ikka kõik lapsed, jooksin mööda tänavaid ja hoove. Kui olin viieaastane, siis kolisime Tartusse, sest minu isa suunati Maarjamõisasse anestesioloogina tööle ja ema asus tööle klaveriõpetajana Elleri muu-sikakooli. Mina ja mu vanem õde õppisime Miina Härma koolis. Tartus sündis meie perre kolmas õde ja suure vanusevahe tõttu pidasin teda oma lapseks. Igatahes tundsin tema ees suurt vastutust. Õppisin las-temuusikakoolis viiulit ja käisin kergejõustiku tren-nis. Tegin kõike, mida teisedki lapsed. Väiksena taht-sin saada estraadilauljaks ja ratsutajaks.

Kuidas leiate motivatsiooni? Mul peab olema huvitav. Kui on igav, siis ma otsin,

et mul oleks huvitav. Arvan, et põhilise motivatsiooni leian teistest inimestest.

Mis on teie senise elu suurim saavutus? Arvan, et see on minu tütar, kes on täna täiskas-

vanu ja tegeleb tõlkimisega. Loen oluliseks ka töösaa-vutusi, kuid oma laps on siiski kõige suurem saavutus.

Kolm asja, mis võiks teie meelest olemata olla? Pahatahtlikkus, kurjus ja kõik negatiivne. Halbu

asju on muidugi rohkem. Arvan, et need tuleb asen-

dada heaga ja siis neid enam ei olegi.

Millist nõu annaksid 15-aastasele Evele? Ütleksin, et ole edasi sama tubli, kuid mõtle natuke rohkem

ka oma peaga. Nooruses kuulasin väga palju, mida mulle öeldi. Päris kaua võttis aega enne, kui õppisin mõtteid lõpuni mõtlema ja jõudsin päris oma mõteteni.

Mis või kes paneb teid naeratama? Väga paljud asjad. Näiteks kui ma

mõtlen kellelegi või millelegi, mis on minu ellu head toonud. Muidugi ka kõik, mis on seo-tud muusikaga.

Mida muudaksid hetkel oma elus?

Arvan, et kuna ma just tegin oma elus väga suure muudatuse ehk kolisin Tal-linnast Tartusse, mis on Eesti mõistes päris suur muu-datus ja tulin filmi ning meedia maailmast meditsiinimaailma, siis hetkel ma ei muudaks midagi. Naudin seda, mis mul on.

Millega tegele-te vabal ajal?

Üle mit-mete aas-tate olen jälle koori l a u l m a lä inud . Mängin k o d u s

klaverit, kui tuju tuleb. Suviti meeldib mulle matkata. Teen ka vähesel määral sporti, varem tegelesin innukamalt ja näiteks noorena tegelesin aktiivselt ker-gejõustikuga. Ütleme nii, et kodus ma eriti ei istu ja pigem olen väljas.

Kes on teie eeskuju? Kooliajal olid mul tõesti konkreet-

sed eeskujud, nii spordis kui muusikas. Enam see päris nii ei ole. Nüüd on mu mõttes inimesi, keda väga austan, kelle muusikat kuulan või kelle tekste loen. Ja need inimesed on pärit eri aegadest, nad ei ole isegi kõik elus. Minu jaoks

ongi viimasel ajal hägustunud pii-rid mineviku ja oleviku vahel, nii on ka eeskujud pärit erinevatest aegadest, isegi erinevatest sajan-ditest. Üks mu viimaste aastate hingesugulane on kirjanik Ber-nard Kangro. Olen läbi lugenud

kõik, mis ta on kirjutanud ja olen lummatud.

Mis on teie esimene mälestus? Mul ei ole väga varajast

mälestust. Kui on inimesi, kes ütlevad, et mäletavad midagi, mida nad tegid kahe- või kol-meaastaselt, siis minul nii ei ole. Ma arvan, et esimene mälestus

on vanemast õest. Tema tiirutas minu ümber, kui olin väikene.

Põhja-Hispaanias imekauni mägise looduse keskel matkal Santiago de Compostelasse (foto tehtud 2009.

aastal)

Eve MüürTERVIST! / MAI 2018 / nr 19 33IKKAGI INIMENE

Martina Peda, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava I kursusFoto: Mari-Liis Timmotalo

Mis tähtkujust te olete? Ambur.

Kolm asja milleta te kunagi kodust ei väljuks? Hea tuju, võtmed ja telefon.

Mis oli teie esimene töökoht? Konserva-tooriumi ajal andsin solfedžo* tunde Tallinna Nõmme Lastemuusikakoolis.

Mida te viimati unes nägite? Näen väga harva und ning hommikuks on kõik unune-nud.

Milline on teie unistuste reisikoht? Olen väga palju elus reisinud. Ainult mõned riigid Euroopas on jäänud käimata. Kaugemal olen vähe käinud. Üks unistuste koht oli, kus ma jõudsin ära käia, Lõuna-Aafrika Vabariik. Teine hästi põnev oli Kambodža. Ma ei unista nii konkreetselt. Pigem arvan, et ma läheksin tagasi Gruusiasse või Prantsusmaale – need on lausa kaks lemmikkohta, kuhu läheksin alati tagasi. Mõlemas riigis on miski seletamatu, mis mind sinna tagasi tõmbab.

Milline on suurim reisi äpardus? Ot-seseid reisi äpardusi pole olnud, päris hästi on läinud. Pole saanud skorpionilt hammustada ega jalga murdnud. Võib-olla kõige huvita-vam seik oli bussisõit Kambodžasse. Olin sõbrannaga kahekesi ning sõitsime mäestikus. Bussijuht oli kuidagi imelik, ta peatus igasu-gustes suvalistes kohtades. Näiteks ühes kohas

võttis ta kuskilt küla vahelt peale kanad, siis oli ootamatu peatus, kus bussijuht läks jälle välja, jättes bussi seisma kallaku peale töötava mootoriga. Buss hakkas aga iseenesest edasi sõitma ja siis ma mõtlesin küll, et nüüd on kõik. Järsku ilmus bussijuht välja ning vajutas pidureid ning olukord lahenes õnnelikult. Kust tuli selline reisipisik? Esimest korda sain piiri taha reisida kui olin 26-aastane, sest siis tehti riigipiirid lahti. Esimene reis kohe oli Soome ja Rootsi, mis kestis kolm nädalat. Sõitsime bussiga ning tegemist oli koorireisiga. Võib-olla ongi asi selles, et kuna 25 aastat ei saanud kuhugi minna ja järsku tekkis võima-lus, siis muidugi tuli minna.

Milline on teie lemmikaastaaeg? Ikka talv ja kõrged lumehanged.

Milline on teie varjatud talent? Võib-ol-la, kuna ma kuulasin rohkem teisi, siis oleksin ma võinud valida endale eriala, kus on loomin-gulisus ja täpsus koos. Äkki arhitektuur.

Mis teid kõige rohkem ärritab? Mind ei ärrita peaaegu miski, sest ma olen keskmine õde. Olen terve elu olnud diplomaat. Ma tean, et tuleb leida mingisugune lahendus ja ärrituda ei ole mõtet.

Päev on korda läinud kui … ? Päike pais-tab.

Solfedžo – nooditekstilaulmise tehnika


Tudeng vs õppejõud 1Gethel Laiuste, Ksenia Ivanova,ämmaemanda õppekava III kursus

Õiged vastused: 1. Südame- ja veresoonkonna haigused, kasvajalised haigused, traumad ja vigastused 2. Meeste üleminekuiga, millega kaasneb meessuguhor-moonide taseme langus, elujõu vähenemine ja tervise halvenemine 3. Prostataspetsiifiline antigeen, mille abil saab tuvastada varakult eesnäärmevähki 4. a) 40-45 a 5. Meeste tervise teavitustöö läbi erinevate publikatsioonide 6. c) 3-4 aasta tagant 7. 19. november 8. Juhtida tähelepanu poiste ja meeste tervisele

Legend: roheline õige, punane vale, oranž peaaegu õige

Ketrin Grigorova, ämmaemanda õppekava III kursus Ave Kõrve-Noorkõiv, ämmaemanda õppekava õppejõud

1. Nimeta kolm põhihaigust, mis on levinud meeste seas. Südamehaigused, vähk, traumad ja riskikäitumine Kardiovaskulaarhaigused, vähk, riskikäitumine

2. Mis on andropaus? Sarnane naiste menopausile, meeste üleminekueas esinev hormoonide langus

Meessuguhormoonide taseme langus vanuses 40-50, mis sarnaneb naiste klimakteeriumiga. Tekkivad tujumuutused,

väheneb seksuaalne sooritus

3. Mis on PSA? Ei tea Analüüs, millega määratakse prostata funktsiooni terviklikkust

4. Mis vanusest alates tuleks regulaarselt kontrollida eesnäärme seisundit, kui varasemalt pole probleeme esinenud? a) 30-35 a, b) 40-45 a, c) 50+ a

b) 30-35 a c) 50+

5. Millist eesmärki kannab Leinatamme Fond SA? Ei tea Meeste tervise teadlikkuse tõstmine6. Kui tihti peaksid mehed käima androloogi vastuvõtul

peale murdeiga, kui kõik on korras ning partner ei ole vahetunud? a) kord aastas, b) 1-2 aasta tagant, c) 3-4 aasta tagant

a) kord aastas a) kord aastas

7. Millal tähistatakse meestepäeva? 23. veebruar 23. veebruar ja novembris8. Ja millele on see päev pühendatud? Mehelikkusele ning meeste saavutustele pühendatud päev “Märka meest!”Punktid 5p/11p 8,5p/11p

Küsimused põhinevad: http://www.meestearst.ee/ https://www.kliinikum.ee/meestekliinik/uudised http://leinatamm.ee/fondist/ http://noorte.kliinik.ee/lisainfo/arstilkaik-ja-uuringud/ https://et.wikipedia.org/wiki/Meestep%C3%A4ev


Tudeng vs õppejõud 2Gethel Laiuste, Ksenia Ivanova,ämmaemanda õppekava III kursus

Õiged vastused: 1. Südame- ja veresoonkonna haigused, kasvajalised haigused, traumad ja vigastused 2. Meeste üleminekuiga, millega kaasneb meessuguhor-moonide taseme langus, elujõu vähenemine ja tervise halvenemine 3. Prostataspetsiifiline antigeen, mille abil saab tuvastada varakult eesnäärmevähki 4. a) 40-45 a 5. Meeste tervise teavitustöö läbi erinevate publikatsioonide 6. c) 3-4 aasta tagant 7. 19. november 8. Juhtida tähelepanu poiste ja meeste tervisele

Legend: roheline õige, punane vale, oranž peaaegu õige

Küsimused põhinevad: http://www.meestearst.ee/ https://www.kliinikum.ee/meestekliinik/uudised http://leinatamm.ee/fondist/ http://noorte.kliinik.ee/lisainfo/arstilkaik-ja-uuringud/ https://et.wikipedia.org/wiki/Meestep%C3%A4ev

Margus Bunder, õe õppekava III kursus Marit Kiljako, õe õppekava õppejõud1. Nimeta kolm põhihaigust, mis on levinud meeste seas. Südame- ja veresoonkonnahaigused, erinevad vähid, traumad Südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, traumad2. Mis on andropaus? Meeste suguhormoonide järsk langus, mis tekitab erinevaid

kehalisi vaevuseidSama, mis naiste menopauski

3. Mis on PSA? Prostataspetsiifiline antigeen Prostataspetsiifiline antigeen4. Mis vanusest alates tuleks regulaarselt kontrollida eesnäärme seisundit, kui varasemalt pole probleeme esinenud? a) 30-35 a, b) 40-45 a, c) 50+ a

c) 50+ a b) 40-45 a

5. Millist eesmärki kannab Leinatamme Fond SA? Tõstab meeste terviseprobleemide teadlikkust Tõstab teadlikkust meeste tervisest, propageerib tervisekontrolle, jm

6. Kui tihti peaksid mehed käima androloogi vastuvõtul peale murdeiga, kui kõik on korras ning partner ei ole vahetunud? a) kord aastas, b) 1-2 aasta tagant, c) 3-4 aasta tagant

c) 3-4 aasta tagant b) 1-2 aasta tagant

7. Millal tähistatakse meestepäeva? 19. november, 23. veebruar novembris8. Ja millele on see päev pühendatud? Meeste tervisega seonduvatele probleemidele ning teadlikkuse

tõstmisele, mehe kohale ühiskonnas. Keskendutakse ka vaimsele tervisele

Meeste tervisele

Punktid 10/11p 8,5/11p

Kristjan Laubholts, üliõpilasesinduse esimees

Kui Eesti Meditsiinitudengite Päevad 2018 olid läbi saanud, küsisid paljud meie meeskonnalt, et kuidas te hindate oma tegevust ja kas te saavutasite sellega oma seatud eesmärgid. Enda üllatuseks sain rahuliku südamega vastata, et me saavutasime rohkem nende kahe päevaga kui ma olin ette kujutanud.

Märtsikuus toimunud koolituspäevade peatee-maks oli erakorraline meditsiin, mis oli ideaalseks tõmbefaktoriks, sest käsitletud said paljud erinevad teemad. Rääkisime sellest, kuidas töötavad tervis-hoiutöötajad öösiti, millised on suurimad vead proo-vide käsitlemisel ja milline on tuleviku erakorralise meditsiini osakond. Viimase teema kohta oli Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO juhatajal Kuido Nõmmel

väga realistlik ja lahe nägemus.Peale seminaride ja loengute tegeleti veel käeliste

oskuste arendamisega, kus juhendajateks olid meie kooli õppejõud, Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid, aga ka tudengid ise. Harjutada sai põhilisi õendustoimin-guid, tuletada meelde oskusi BLS-i juhtumite põhjal ja kiiremad registreerijad said osaleda õmblemise ja krikotüreotoomia töötubades.

Meie koolituspäevad lõppesid seminariga, kus Anneli Kannus ja Zinaida Läänelaid tutvustasid mei-le, mis on interdistsiplinaarne õpe. Isiklikult tun-nen, et see teema oli kirss tordil, sest enamus tuden-

gid mõistsid seda, et kuigi kõik tervishoiutöötajad on omavahel seotud, siis tihti on neil üksteise tööst vale arusaam. Interdistsiplinaarne õpe paneks meid kõiki paremini mõistma, et kõik on oma ala spetsialistid.

Kokkuvõtteks hakkasid tudengitel sündima ideed, mille teostuseni jõudmine tähendaks meditsiini- ja tervishoiuõpingute uut elu ja teist lähenemist, mis suurendaks meie teadmiste hulka ja avardaks silma-ringi rohkem kui kunagi varem. Loodame järgmisel aastal näha meiega liitumas veel rohkem tudengeid, sest see aasta olime juba peaaegu ületamas 100 piiri ja esindatud oli rohkem kui viis tervishoiuvaldkonda.

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 ÜLIÕPILASESINDUS 36

Foto

d: E

lo M

aria

Pau

man

Kõrgkoolis toimusid meditsiinitudengite päevad

Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator

Grete Jeltsov üliõpilas-tele anatoomilist lauda

tutvustamas

Meditsiinitudengitel oli võimalus osaleda mitmetes töötu-bades, näiteks harjutada õmblemist.

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 RETROSPEKTIIV 37

20. veebruaril külastas kõrgkooli terviseteaduse magistritaseme õppekavagrupi rahvusvaheline komisjon. Õppekava sai Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurilt heakskiidu. Foto: Danel Jantra

Tartu Tervis-hoiu Kõrg-kooli perso-nalile toimus 16-tunnine esmaabi-koolitus, et värskendada ka mittea-kadeemilise personali teadmisi ja oskuski esmaabis. Foto: Mari-Liis Timmotalo

Maailma tervisepäeva raames toimus üritus kõrgkooli ja kliiniku-

mi töötajatele ning tudengitele. Mõõdeti tervisenäitajaid ning

toimus loeng „Pinged tööl, pinged kodus -

kuidas tööl mitte läbi põleda ja kodus ellu

jääda”. Foto: Grete Jeltsov

Tartu Tervishoiu Kõrgkool kinkis Tartu Lasteaed Pääsupesale käistööna valmista-tud vahendid, mis toetavad erivajadustega laste arengut. Foto: Mari-Liis Timmotalo

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 RETROSPEKTIIV 38

Tamme Gümnaa-sium andis Tartu Tervishoiu Kõrg-koolile aukirja, et tunnustada kõrgkooli aas-tate partnerina. Foto: Mari-Liis Timmotalo

Tallinnas toimus mai alguses Oskuste Festival Noor Meister 2018 ning kutse-koolidele suunatud haridusmessist võttis osa ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Foto: Grete Jeltsov

Märtsi alguses külastasid gümnasistid ja kutsekoolide õppurid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tervise-teadlikkuse töötubasid. Foto: Mari-Liis Timmotalo

Mais toimus EBreast’i viiepäevane intensiiv-kursus, mis keskendus võrdusele seoses rinna-vähi varajase avastamisega. Foto: Mari-Liis Timmotalo

39TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 FUTUSPEKTIIV

22. juunil kell 12.00 toimub Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpuaktus

25. juunist 5. juulini toimub vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli. Lisainformatsioon: www.nooruse.ee/vastuvott

29. augustil toimub bioanalüütikute õppekava avaaktus Tallinnas

30.–31. augustil toimub kõrgkooli rebaselaager esmakursuslastele

1. septembril toimub õppeaasta avaaktus

19.–23. novembril tähistab kõrgkool 207. sünnipäeva ja toimub rahvusvaheline nädal

22. novembril leiab aset Tartu Tervishoiu Kõrgkooli III teaduskonverents „Terves kehas terve teadmine“. Rohkem informatsiooni: www.nooruse.ee/konverents

VEEBIAJAKIRI TERVIST! OOTAB KAASTÖIDVeebiajakiri ootab kirjutisi kõrgkooli personalilt ja tudengitelt, samuti vilistlastelt, koostööpartneritelt ja teistelt huvilistelt. Samuti on oodatud ettepanekud lugude teemade osas. Huvi korral võtta ühendust meilitsi: [email protected].

Jääme teie kirjatöömõtteid ootama!Järgmine ajakirjanumber ilmub 28. septembril 2018.

Foto: Lauri Veerde

KÕRGKOOLIS PEAGI TULEVAD SÜNDMUSED

http://www.nooruse.ee/vastuvott


mailto:mariliistimmotalo%40nooruse.ee?subject=TERVIST

www.nooruse.ee/konverents

TERVIST! / MAI 2018 / nr 19 FUTUSPEKTIIV 40



Documents

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI AJAKIRI · Vissak, Hedo Mägi Kujundus: Artur Kuus, Kaisa Reimand Makett ja küljendus: Artur Kuus Kolleegium: Merle Varik, Ermo Kruuse, Richard Jalakas,