TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR

Noorsootöö ja täiendõppe osakond

Kaie Kensap-Kukk

TEADLIKKUS NOORSOOTÖÖST

KAITSELIIDUS

RAPLA MAAKONNA TASANDILLõputöö

Juhendaja: mag. Lii Lilleoja

Tallinn 2010

ANNOTATSIOON

Tallinna Pedagoogiline SeminarOsakond: Noorsootöö ja täiendusõppe osakondTöö pealkiri: Teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus Rapla maakonna tasandil

Kuu ja aasta: juuni 2010 Lehekülgede arv 58Referaat

Kaitseliit hõlmab nelja suurt organisatsiooni: Kaitseliit, Naiskodukaitse, Noored Kotkad ning

Kodutütred. Kaitseliit on organisatsioon, mis on loodud oma riigi kodanikke harima, et olla

tegudelt, vaimselt ja füüsiliselt tugev, sest sellega kaasneb kõrge moraal, mis ei lase

rahvusriigil laguneda.

Eesti seaduste järgi loetakse nooreks 7 kuni 26aastast isikut. Vastavalt noorsootöö seadusele

on noorsootöö noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba

tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Seega tehakse noorsootööd

nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioondes.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on analüüsida noorsootöö olemust Kaitseliidus tervikuna

ning uurida inimeste teadlikkust sellest Rapla maakonnas.

Empiiriline uurimus viidi läbi ajavahemikul veebruar - märts 2010.a. Uuringu läbi viimiseks

kasutati fookusgrupi anketeerimist e-mailide teel Rapla maakonna tasandil. Kokku vastas 103

indiviidi.

Uurimistulemused kinnitasid püstitatud hüpoteesi. Teadlikkus Kaitseliidus tehtavast

noorsootööst on madal. Enamus teadsid, et Kaitseliidus noorsootööd tehakse, kuid vaid 50%

teadsid, et seda tehakse ka Naiskodukaitses ning Kaitseliidus. Arvati, et noorsootöö on vajalik

nii Kaitseliidus kui ka üleüldse, kuid noortega töötavaid inimesi ei väärtustata piisavaltVõtmesõnad:noorsootöö: Eesti Kaitseliit, Noored Kotkad, Kodutütred, NaiskodukaitseKeywords:Youth work, Estonian Defence League, Young Eagles, Home Daughters, Women Defence League.Säilitamise koht: Tallinna Pedagoogilise Seminari raamatukoguTöö autor: Kaie Kensap-Kukk allkiri

Kaitsmisele lubatud:Juhendaja: mag. Lill Lilleoja allkiri:

ANNOTATION

Tallinn Pedagogical CollegeDepartment of Youth work and In-Service Youth worker TrainingTitle: Knowledge of youth work in Estonian Defence League by the Rapla countys´ level

Month and year : June 2010 Number of pages 58Summary

Estonian Defence League comprises four big organizations: Defence League, Women Defence League, Young Eagles and Home Daughters. Estonian Defence League is an organization that was called into existence to educate countries citizens to be strong by doings, mentally and physically. Because this is what it takes to have high moral, that will not let nation-state fall apart.

By Estonian laws young person is a natural person between 7 and 26 years of age. According to Estonian Youth work act is youth work the creation of conditions for young people for activities which facilitate their development and enable them to be active outside their families, formal education acquired within the adult education system and work on the basis of their free will.

Herein purpose is to analyze how does youth work appearance in Defence League and to research people awareness about it in Raplas county.

The empirical research was conduct during the February and March at 2010. For that was used target groups´ questionnaire by e-mails at Rapla countys level. Answered 103 individuals.

The survey results affirmed hypothesizes. Awareness about youth work in Defence League is low. Bigger half knew that in Estonian Defence League the youth work is made, but only 50% knew that the youth work are made also in Women Defence League and Defence League also. People thought that youth work is necessary as in Estonian Defence League as at all. But they did not think that people who deal with young people personally get enough gratitude.

Keywords:Youth work, Estonian Defence League, Young Eagles, Home Daughters, Women Defence League.Võtmesõnad: Noorsootöö, Eesti Kaitseliit, Noored Kotkad, Kodutütred, Naiskodukaitse

Deposited: Library of Tallinn Pedagogical CollegeAuthor: Kaie Kensap-Kukk signature:

Accepted:Mentor: mag. Lii Lilleoja signature:

SISUKORD

SISSEJUHATUS………….………………………………………….…5

1. KAITSELIIT JA NOORED.............................….…………….….…8

1.1. Kaitseliidu eesmärgid........……………………………………...8

1.2. Noorsootöö Kaitseliidus....…………………………………...12

1.2.1. Kodutütred, Noored Kotkad………………..……….13

1.2.2. Kaitseliit ja Naiskodukaitse………………… .……..16

1.2.3. Noorsootöö Kaitseliidus noorsootöö

valdkondade lõikes...............................................................17

2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA....................................23

3. UURINGUTULEMUSTE ANALÜÜS..............................................26

3.1. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst..........................................26

3.2. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst Kaitseliidus......................29

3.3. Tulemuste kokkuvõte ja järeldused............................................33

KOKKUVÕTE……………………………….……………………….… ....35

KASUTATUD KIRJANDUS………………….…………………….……..37

LISAD............................................................................................................40

LISA 1 Hea kodanik

LISA 2 Kaitseliidu väljakujunemine

LISA 3 Valik põhiseaduse punkte

LISA 4 Vastanute profiili joonis

LISA 5 Valik vastuseid küsimusele nr 12: Mis eesmärgid on kaitseliidul

tervikuna noorte kasvatamisel?

LISA 6 Valik vastuseid küsimusele nr 18: Miks on noorsootöö

Kaitseliidus tervikuna vajalik?

LISA 7 Valik kommentaare küsimusele nr 19.

LISA 8 Ankeet

4

SISSEJUHATUS

Palju räägitakse Kaitseliidu (edaspidi KL) ja tema eriorganisatsioonide –

Naiskodukaitse (NKK), Kodutütarde (KT) ja Noorte Kotkaste (NK) tähtsusest

riigikaitsel. Samuti räägitakse noorsootöö vajalikkusest ka üleüldises mõttes.

Väljaspool Kaitseliidu organisatsiooni on aga tekkinud arusaam, et Kaitseliit koos

eriorganisatsioonidega ongi ainult püssipaugutamine ja mudas roomamine, NKK

puhul ka supikeetmine. Tegelikkuses on aga organisatsiooniline tegevus palju

mitmekülgsem, eriti noorte heaks kodanikuks (lisa 1) kasvatamisel ning suurel hulgal

koosneb see mitteformaalsest õppimisest noorsootöös. Millist ja kuidas noorsootööd

organisatsioonis aga viljeletakse ei saa täpselt keegi aru. Seda kindlasti väheste

informatiivsete materjalide tõttu ning sisulise teavitustöö vähesuse tõttu.

Kaitseliidu peamine eesmärk on kodanike vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes

suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ning põhiseaduslikku korda.

Kaitseliidu liikmed on Eesti Vabariigi patrioodid, kes tahavad vabatahtlikult teha

midagi ära Eesti riigi sisekorra kaitsel ning iseenda ja kaaskodanike turvatunde

parandamisel (Tammepuu 2009).

Noorsooga seotud teemat Kaitseliidu eriorganisatsioonides ja üldse skautlikes

organisatsioonides on uuritud mitme erineva nurga alt. Selle kohta on valminud

mitmeid diplomi- ning magistritöid ning KT/NK liinis ka noortemagistritöid.

Noorsootöö avaldumist kogu Kaitseliidus ei ole veel analüüsitud.

Euroopa Komisjoni Valge Raamat (2001) pöörab tähelepanu sellele, et

noorteühendused peaksid regulaarselt teavitama kõigist mitteformaalsetest

õppimisvõimalustest. Mitteformaalsete õppeprojektide tulemused tuleks

dokumenteerida ja neid tuleks ka avalikult esitleda. Kahjuks jäävad siiski enamus

häid uuringuid ning aruandeid kättesaadavaks vaid kitsale ringile, ehk neile, kes

teavad kust otsida või kellel on reaalselt vaja.

5

Käesolev töö analüüsib ja toob näiteid kuidas väljenduvad noorsootöö strateegias

2006 – 2013 sätestatu KL organisatsioonides, võttes aluseks noorsootöö

alusdokumendid (Noorsootöö seadus, noorsootöö strateegia 2006-2013 jne).

Käesoleva lõputöö eesmärgiks on analüüsida noorsootööd terves Kaitseliidu

organisatsioonis ning inimeste teadlikkust sellest Rapla maakonnas.

Käesoleva lõputöö hüpotees on, et avalikkuse teadlikkus Kaitseliidust ja selles

tehtavast noorsootööst on madal.

Eesmärgist lähtuvalt on uurimusele püstitatud järgmised ülesanded:

• Anda lühike ülevaade Kaitseliidu ajaloost ja eesmärkidest;

• anda ülevaade, kuidas toimub praktiline noorsootöö terves Kaitseliidus toetudes

ametlikele dokumentidele, kirjandusele, teemaga seotud diplomi-, magistri- ja

KT noortemagistritöödele ja autori enda kogemustele.

• Koostada ja viia läbi ankeetküsitlus, millega selgitada välja võtmeisikute

teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus.

• analüüsida uurimistulemusi ning teha kokkuvõtvaid järeldusi ja ettepanekuid;

Diplomitöö jaguneb kaheks osaks. Esimene osa annab ülevaate Kaitseliidu ajaloost

ning eesmärkidest ning noorsootöö avaldumisest Kaitseliidus. Teises osas antakse

ülevaade uuringu eesmärgist ja metoodikast ning kolmandas osas analüüsitakse

uurimuse tulemusi.

Töö autorit ajendas teemat valima isiklik vajadus saamaks asjakohast informatsiooni

oma töö kvaliteetsemaks muutmiseks. Uuringu läbiviimine annab selgema pildi muu

hulgas sellistele küsimustele nagu, kas ja mida üldse teatakse noorsootööst

Kaitseliidus; kas inimesed arvavad, et noorsootöö üleüldiselt ning ka Kaitseliidus on

vajalik.

6

Kasutatud kirjandus hõlmab 38 allikat. Peamisteks autoriteks, kelle kirjutistele

toetuti, on: Ivari Jõesaar, Orm Tammepuu, Riina Nemvalts, Anu Allekand.

Lõputöö autor tänab oma juhendajat, kõiki, kes aitasid kaasa käesoleva töö

valmimisele ning eriti oma abikaasat ja lapsi mõistva suhtumise ning toetuse eest.

7

1. KAITSELIIT JA NOORED

Kaitseliit on organisatsioon, kuhu kuuluvad inimesed, kes usuvad, et riiki on vaja

kaitsta kogu aeg ning et riigikaitse ei tähenda vaid püssidega paugutamist. Lõputöö

esimeses osas antakse lühike ülevaade Kaitseliidu ajaloost ning selle eesmärkidest.

Seejärel antakse põhjalik ülevaade noorsootöö olemusest Kaitseliidus.

1.1 Kaitseliidu eesmärgid

Kaitseliidule pandi ametlik alus 11. novembril 1918.a., kui tuli kokku Ajutine

Valitsus. Kaitseliit asus kaitsma noort riiki. Kaitseliiduta poleks 24. 02. 1918

väljakuulutatud iseseisvus iialgi teoks saanud.

Vabadussõja keerises oli vajadus organisatsiooni arvuliselt suurendada ning Eesti

Kaitse Liit muutus sunduslikuks sisekaitseorganisatsiooniks (Tammepuu 2009).

Peale Vabadussõda arvati, et Eesti riik ei vaja enam relvastatud rahvaorganisatsiooni

kui rahuolukorras mittevajalikku ja raskesti kontrollitavat institutsiooni (Nemvalts

2002). Kuigi rahuleping lõpetas enamlaste avaliku relvastatud pealetungi Eestile,

kestis salajane õõnestustöö kehtiva riigikorra kukutamiseks intensiivselt edasi. 1924.

aasta esimesel poolel hakkas ilmnema kommunistliku propaganda mõju, aasta teisel

poolel levis aga mitmes riigi julgeolekuga tegelevas ametkonnas kindlusetustunne.

Sellises olukorras hakati mitmel pool arutama, kas ei tuleks taastada kodanike

vabatahtlik osalemine riigikaitses ja kuidas seda teha (Tammepuu 2009). Arutelude

tulemusel jõuti üksmeelele kaitseväe järgmises komplekteerimisviisi osas: otsustati,

et teenistusaeg peab olema võimalikult lühike ning reservväelaste kordusõppusi

hakkavad korraldama ühiskondlikud organisatsioonid. Süsteemi käivitamiseks peeti

vajalikuks taastada vabatahtlik omakaitseorganisatsioon Kaitseliit (Nemvalts 2002).

Initsiatiiv Kaitseliidu senise valdavalt seltskondliku tegevuse riigikaitselisemaks

muutmiseks tuli 1924. aasta suvel Tartust, kus varjatult alustati organiseerumist

ustavust ja patriotismi tähtsaks pidades. Eesmärgiks seati “valmisolek, olla

võimudele abiks riigikorra kaitsel”. Kaitseliidul vähendati lasunud kohustusi ning

taastati organisatsiooni selle algne, vabatahtlik tegevusvorm. Pärast kommunistlikku

8

riigipöördekatset 1. detsembril 1924.a. sai omaalgatuslik kaitseliitlik tegevus ka

riikliku toe ning algas Kaitseliidu kiire areng (Lisa 2)(Tammepuu 2009).

Malevate väljakujunemise käigus liitus Kaitseliiduga üha enam naisi, kellest

kujunesid esimesed KLi eriorganisatsiooni Naiskodukaitse jaoskonnad. Naiste

peamiseks ülesandeks oli raha kogumine Kaitseliidule, kuid tegeleti ka KL õppuste

toitlustamise ja meditsiinilise teenindamisega. Oma liikmeskonna hulgas korraldati

käsitööõhtuid, rahvustunnet õhutavaid referaadiõhtuid ja selgitati kehakultuuri

tähtsust, abistati puudust kannatavaid perekondi ning mõningates piirkondades viidi

läbi ka rivi ja relvaõpet.

Kaitseliitlased ning Naiskodukaitsjad hakkasid muret tundma järelkasvu pärast ning

seetõttu hakkasid kaasa võtma omi poegi ja tütreid (ibid). Sealt said alguse Noorte

Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid. 27. mai 1930. a. otsustati Kaitseliidu

Vanemate Kogu poolt organisatsiooni Noored Kotkad asutamine (Henn 2003).

Kodutütarde organisatsiooni loomise mõte Naiskodukaitse juures muutus elavaks

ideeks 1931 aasta sügisel. Ajutised põhimäärused kinnitati 19. jaanuaril 1932.a.

Kaitseliidu ülem kindral - major J. Roska poolt (Ott 2007). Seda kuupäeva loetakse

ka Kodutütarde sünnipäevaks. Nii oli Kaitseliit loonud aluse oma ridade täienemisele

tulevikus.

Mitmel pool Eestis korraldati õppelaagreid tulevastele malevate, malevkondade,

rühmade, perede staapide liikmetele. Toitlustamise eest laagrites hoolitses

Naiskodukaitse. Noorte Kotkaste I üleriiklik (õppe) harjutuslaager toimus 1933. a.

Viimsis, kindral J. Laidoner´ile Vabadussõja autasuna kingitud maa-alal. Nooremate

pealike kõrval võttis laagrist osa rida nimekaid pedagooge, kaitseväelasi ja avaliku

elu tegelasi, kes olid ühinenud aatelise kasvatusega noorsoos. 1936.a. rakendati

“Noorsoo organiseerimise seadus”. See tõi kaasa majandusliku olukorra paranemise

ministeeriumi toetuse näol. Omavalitsused soodustasid igati, et iga kooli juures oleks

noorte organisatsioon, kus liikmeks ei ole mitte ainult selle kooli õpilased, vaid ka

need, kes koolist on juba lahkunud, kuid pole edasi läinud kesk- või kutsekoolidesse

(Ott 2007).

9

1940nda aasta juunini jätkas Eesti Sõjavägi koos Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega

ettevalmistusi erakorralisteks aegadeks (Nemvalts 2002). 27. juunil 1940.a. andis

aga Vabariigi President välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse. Vabariigi

lõpupäeviks oli Kaitseliidus umbes 14000 naiskodukaitsjat, 20 000 noorkotkast, 21

000 kodutütart ja 60 000 kaitseliitlast. See teeb kokku 115 000 inimest, kes tahtsid

saada oskusi ja teadmisi, kuidas kaitsta nii iseend kui selle läbi ka oma riiki. Hiljem

osalesid kaitseliitlased vastupanuliikumises metsavendadena nii 1941. aastal, aga ka

pärast 1944. aastat (Tammepuu 2009).

Kodutütred ja Noored Kotkad taasloodi enne kui Kaitseliit ise. 25. juunil 1989.a. said

Tahkurannas, Eesti Vabariigi President K. Päts`i mälestussamba avamisel kokku

endised noorkotkad Kalju Kressel ja Raimond Ariko, kes olid olnud seal sellesama

samba avamisel spaleeris ka samal päeval 50 aastat varem. Kressel ja Ariko

otsustasid kõikjalt Eestist kokku kutsuda endised noorkotkad ja kodutütred.

Esmakordselt koguneti 12. august 1989. a. Tahkurannas, Pärnumaal. Võeti nimeks:

“Eesti Noorkotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit” – ENKOL. ENKOL`is

valiti peavanemaks Matti Päts (1990 – 1994). Püha ülesandena, otsustati kaasa aidata

ja alustati Kaitseliidu eriorganisatsioonide taasorganiseerimisega. Tõotati tuua Eesti

noorsoole tagasi noorkotkalikud traditsioonid ja põhimõtted, sama otsus võeti vastu

kodutütarde osas. 1990. a. toimus esimene üleriiklik kokkutulek Koikkülas,

kommunistliku okupatsiooni tingimustes. Laagris võeti pühalikult vastu esimesed

noored noorkotkasteks ja kodutütardeks (Henn 2003).

17. veebruaril 1990. aastal taasloodi Järvakandis Eesti Kaitseliit rahva omaalgatuse

korras jätkuvalt kestva Nõukogude okupatsiooni oludes (Tammepuu 2009).

Kaitseliidu taastamisel võeti aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises

põhikirjas sätestati muuhulgas ka Kaitseliidu naisorganisatsiooni loomine.

Tegelikuks NKK taasloomise päevaks on aga peetud 1991. aasta 20. septembrit,

kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud. Enne seda oli NKK tegutsemine

kaootiline (Nemvalts 2002). 4. septembril 1991. aastal tunnistati Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu presiidiumi otsusega õigustühiseks Kaitseliidu likvideerimise seadus.

Taastati Kaitseliidu õigused juriidilise isikuna. 28. aprillil 1992. aastal arvati

Kaitseliit Eesti Kaitsejõudude koosseisu (Tammepuu 2009).

10

Kaitseliit loodi eesmärgiga tagada kodanike valmisolek olla võimudele abiks

riigikorra kaitsel.

Tänapäeval määratleb Kaitseliit ennast kui alaline kõrgendatud valmisolekus

vabatahtlik organiseeritud jõud, mille eesmärk on suurendada rahva turvalisust, liita

rahvast ja kaitseväge ning vajadusel kaitsta Eesti riiki ka sõjaliselt (Jõesaar 2007).

Kaitseliidu põhimõte on teadvustada inimestest sõltumatute ebameeldivate

realiteetide olemasolu ja tegutseda süsteemselt selle nimel, et tundma õppida ja

kasutama harjutada seda, mis aitab kriitilistes olukordades parimal võimalikul viisil

toime tulla (KL arengukava aastani 2008).

Neil, kes on end harjutanud end mugava mõttega sellest, et eri hädade, õnnetuste,

rünnete või muu sarnase korral saab kohest ja kvalifitseeritud abi teistelt, kellele selle

eest palka makstakse, on paraku suurem tõenäosus hukka saada, kui neil, kes on

sellisteks puhkudeks tarvilikke asju tundma õppinud ning rakendama harjunud (ibid).

Kõige üldisemaks ülesandeks, mis Kaitseliidule on pandud riigi poolt võib nimetada

ülesannet suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku

korda ning kasvatada rahva kaitsetahet (ibid). Ka Vabariigi Valitsuse 2007. – 2011.

aasta tegevusprogrammis (2007) on üheks ettenähtud eesmärgiks pandud suurendada

Kaitseliidu osa riigikaitsealase teadlikkuse ja kaitsetahte tõstmisel.

Kaitsetahet tõlgendavad inimesed erinevalt. Rebole (2009:1) näiteks kangastub

liitsõna kaitsetahe taga koheselt riigikaitseline tegevus - sealt edasi

Kaitseministeeriumi ametnikud ja mundrikandjad. Ent Kivirähk (2009) loeb riigi

kaitsevõime „kolmandaks sambaks“ rahva valmisolekut oma riiki kaitsta ehk

kodanike kaitsetahet. Ta väidab, et kaitsetahe on suurem siis, kui inimesed

usaldavad oma riiki, kui ühiskonnas puuduvad suured vastuolud, kui ollakse ühtsed.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala,

territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik

kord ning rahva turvalisus (Rahuaja riigikaitse seadus 2002:1). Riigikaitse üks punkt

on säilitada põhiseaduslik kord. Mõned näited Eesti Vabariigi põhiseadusest (1992),

mille kohaselt ei tähenda riigikaitse ainult sõjalist vastupanu on välja toodud lisas 3.

11

Kaitseliit on organisatsioon, mis on loodud oma Eesti riigi kodanikke harima, et olla

tegudelt, vaimselt ja füüsiliselt tugev, sest sellega kaasneb kõrge moraal, mis ei lase

rahvusriigil laguneda. Kaitseliit kasvatab oma riigi kaitsjaid.

1.2 Noorsootöö kaitseliidus

L. Ristikivi (2006) ütleb oma magistritöös, et uuringutest on selgunud, et mida

varasemas eas alustatakse, mida aktiivsemalt ja sisemiselt motiveeritumalt

konkreetses keskkonnas tegevuses osaletakse, seda suuremal määral kajastuvad

konkreetses keskkonnas valitsevad normid, väärtused ja hoiakud isiksuse mina-pildis

ja enesemääratluses.

Kaitseliidu üks rollidest on riigikaitsealase teadlikkuse ja kaitsetahte tõstmine. Mida

varem selle teostamist alustatakse, seda efektiivsem on tulem. Kaitseliidu sõjaline

väljaõpe ei peaks ega tohiks varjutada seda tegevust, mida tehakse väljaspool metsa

ja ilma relvadeta. Hetkel on aga avalikkusel jäänud mulje, et kõik – mehed, naised,

noored- jooksevad vaid mööda metsi ja muda ringi ning paugutavad püsse.

Kaitseliit on loodud selleks, et inimesi mitmekülgselt koolitada ja harida ning maast

madalast kasvatada isamaalises vaimus.

Olemuselt on kaitseliit kogupereorganisatsioon, kes kutsub lisaks kaitseliitlastest

pereisadele oma ridadesse ka pereemasid naiskodukaitsjaiks, perepoegi noorteks

kotkaiks ja peretütreid kodutütreiks (Jõesaar 2007).

Organisatsioon ehk ühendus on inimrühm, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel

ning tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (Tallinna

Tehnikaülikool 2009:1).

Kaitseliit on organisatsioon, mis ühendab omavahel inimesi, kes väärtustavad oma

riiki. Kaitseliit on ühendus, mis võimaldab omandada oskusi, mis on elementaarsed

iseenda ja oma pereliikmetele ning kaasmaalaste turvalisuse ja heaolu tagamiseks

nii rahu- kui ka sõjaajal. Oskuste kaudu saab reaalselt kaasa aidata Eesti riigi

turvalisuse parandamisel (Kaitseliit - kindel kaitse 2008:19).

12

Vastavalt Noorsootöö seadusega (1999) on noorsootöö noortele tingimuste loomine

arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-,

tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-,

kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut.

Nooreks loetakse seitsme kuni kahekümne kuue aastast füüsilist isikut.

1.2.1 Kodutütred, Noored kotkad

Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Noored Kotkad ja Kodutütred on ainsad avalik-

õigusliku juriidilise isiku toel tegutsevad isamaalise kasvatusega tegelevad

noorteorganisatsioonid. NK ja KT organisatsioonide missioon on vabatahtlikkust

tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi

läbi Eestit väärtustava kasvatustöö (KT, NK arengukava 2008-2013).

Kodutütarde liikmeksastumine ja organisatsioonist lahkumine on vabatahtlik.

Kodutütarde organisatsiooni kuuluvad:

• liikmena 8-kuni 18-aastased Eesti naissoost kodanikud;

• organisatsiooni täiskasvanud juhid (KT põhikiri 2007).

Kodutütarde patroon on pr. Helle Meri (Toetaja 2009).

Noorte Kotkaste organisatsioon on avatud kõigile, kes tunnistavad noorte kotkaste

põhikirja. Noorte Kotkaste organisatsiooni kuuluvad:

• 8-18-aastased noored, kes elavad alaliselt Eestis;

• 18-aastased ja vanemad Eesti Vabariigi kodanikud võivad olla organisatsiooni

juhid, erandina võivad organisatsiooni liikmete hulgast kujunenud juhid olla

nooremad;

• au- ja toetajaliikmed (NK põhikiri 2004).

Noorte Kotkaste patroon on Eesti Vabariigi president hr. Toomas-Hendrik Ilves

(Vabariigi President ... 2007).

13

Noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooni kuuluv noor saab teadmisi Eesti

kultuurist, Eesti ajaloost, loodusest, eetikast, käitumisnõuetest ja turvalisusest. Neid

õpetavad vabatahtlikud noortejuhid ning malevates tegelevad väljaõppega

noorteinstruktorid. Kaitseliidu koolis on loodud vabatahtliku juhi koolitus, millest

osavõtjad on tööks paremini ettevalmistatud. Huvitatutel on võimalik saada

täienduskoolitust KL koolis toimuvatel juhtimis- ja pedagoogikakursustel. Üle Eesti

korraldatakse täiendusseminare probleemsetel teemadel: narkoennetus, tervislikud

eluviisid, avalikkussuhtlus jne. Koos pedagoogidega korraldatakse noortele

matkasid, võistlusi, ekskursioone, osaletakse konkurssidel ja paraadidel jne. Iga noor

saab meeskonnatöökogemusi, esinemisjulgust, esmaabi- ja juhtimisoskust ning muud

vajalikku (Allekand 2008). Noortele inimestele antakse koolitust eakohase

seikluskasvatuse kaudu. Esikohal on isamaalisus ja aatelisus, mille juurde käib ka

rividrill ning distsipliin. Koondustel õpitakse paremini tundma riiklike sümboleid ja

omariikluse küsimusi, samuti metsas liikumist kompassi ja kaardiga. Nii toimub

mänguline kodanikukasvatus noorteorganisatsioonides (Jõesaar 2007). Kasvatava

mängu pearõhk on asetatud ühiskonna ja isamaa teenimisele (Ristikivi 2006).

KT peavanem Angelika Naris iseloomustas KT organisatsiooni Õpetajate lehes

järgmiselt : “Püüame tüdrukutes kasvatada elus hakkamasaamist, et neist saaksid

tublid Eesti kodanikud ja toredad emad. Suhtumine kodumaasse on oluline, aga kõik

algab kodust ja sõpradest. Nagu suhtun inimestesse enda kõrval, nii suhtun ka

Eestisse. Üks meie eesmärke on hoida eesti keelt ja kultuuri, aga sama olulised on

inimlikud väärtused: sõbralikkus, abivalmidus, ausus jne. Praegused lapsed on

vabas Eestis sündinud ega kujutagi ette teistsugust elu. Samas peaksid nad

minevikuga kursis olema, et mõista – vabadus ei ole iseenesestmõistetav” (Helme

2009:20).

Palju on tehtud kriitikat sellepärast, et Kaitseliidus viiakse relvaõppusi läbi ka

noortele. Selle kohta vastab kapten H. Ints, et päris eemal poisse relvadest niikuinii

hoida ei saa. Nad nagunii mängivad sõda. Kuid relvaga ümberkäimist peab õpetama.

Kui seda on õpetatud, siis ei minda puht uudishimust huupi mõnda relva näppima,

sest siis on ka teada, mis tagajärjed sel olla võivad (Leht 1999).

14

KT peavanem Angelika Naris kirjeldab valearusaamu kodutütardest ”Arvatakse, et

oleme veidrad sõjatüdrukud, kes käivad, tutimütsid peas ja marsivad, püssid kaenlas”

(Helme 2009).

Ristikivi (2006) väidab oma magistritöös, et Kodutütarde ja Noorte Kotkaste

organisatsioonis on määravaks vanus. Saades 18-aastaseks peavad noored otsustama,

kas jääda edasi tegutsema juhina või lahkuda tegevusest (nt astuda Kaitseliitu või

Naiskodukaitsesse).

Kuna Kaitseliit on tegelikkuses siiski ühtne tervik, siis astudes Kaitseliitu või

Naiskodukaitsesse, ei lahkuta tegevusest vaid jätkatakse selles täiskasvanuna.

Kaitseliidu ja Naiskodukaitse ridades saab jätkata ka noortejuhina.

Juba praegu kuuluvad enamus noortejuhid ka NKK või KL ridadesse, mis laiendab

nende arenemis- ja tegutsemisvõimalusi. Noortejuhid, kes teevad noorsootööd

rühma tasandil on vabatahtlikud. Palgalisena töötab noortega maleva tasandil

noorteinstruktor.. M. Sikka (2006) toob uurimustulemusena välja, et noorsootööd

paneb inimest tegema eelkõige huvi selle valdkonna vastu ning võimalus noortega

suhelda ja töötada. Samuti pakub töö kiiresti arenevas valdkonnas eneseteostuse

võimalusi panustades ühtlasi isiklikku arengusse.

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonides on oma vormiriietus ning tõotus.

Ühtse vormiriietuse peamiseks eesmärgiks on kuuluvustunde kinnitamine. Teiseks

distsiplineerib see vormikandjat – noor peab ise selle eest hoolt kandma ning selle

selga pannes käituma väärikalt, vormile kohaselt. Kolmandaks omab vormipluus nn

motiveerivat funktsiooni. Noore poolt omandatud aumärgid, järgu- ning erialamärgi

kinnitatakse sellele. Tõotus andmine on pühalik sündmus ning see antakse peale

algtõdede tundmaõppimist. Sellega võtab noor endale kohustuse ja vastutuse järgida

liikumise põhimõtteid (Ristikivi 2006).

15

1.2.2 Kaitseliit ja Naiskodukaitse

Kaitseliit on organisatsioon, mis on pidevalt olemas. See tähendab, et kui peaks

tekkima vajadus sellise jõu järele (hädaolukord, sõda jne), ei ole vaja seda looma

hakata. Kaitseliidu eriline tugevus seisneb liikmetes, kes on organisatsiooni

koondunud omal vabal tahtel, soovides anda oma panust, küsimata selle eest tasu.

Kogemused on näidanud, et vabatahtlike kaitsetahe ja moraal on reeglina kõrge.

Kaitseliidu liikmed suudavad tänu väljaõppele hädaolukorras ennast ja teisi aidata.

Oma teadmisi ja oskusi annavad nad edasi ka teistele (KL arengukava aastani 2008

2003).

Ka KL-il ning NKK-l oma vorm ning tõotus.

Kaitseliit on rahuaja vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning

sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu liikmeks

astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning toimub KL-i põhikirjas

kehtestatud korras. KL-i liikmed jagunevad tegev-, au-, toetaja- ja noorliikmeteks.

Tegevliikmeks saab olla vähemalt 17-aastane Eesti kodanik. Noorliikmeks saab olla

vähemalt 15-aastane Eesti kodanik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärke (KL seadus

1999). Esimest KL-i aastat alustatakse sõduri baaskursusest. Baaskursusele

järgnevad maleva allüksuse vajadusele või kaitseliitlase enda huvile vastavad

erialakursused: kuulipildur, tankitõrjuja, sidemees, luuraja, logistik jne. Väga palju

pööratakse tähelepanu laskeväljaõppele, seda viiakse läbi aasta läbi nii oma

kinnitatud relvast kui ka erialarelvadest. Kaitseliitlase väljaõpe jätkub eri

allüksusekursustel jao, rühma ja kompanii koosseisus (Jõesaar 2007).

Naiskodukaitse on Kaitseliidu seaduse (1999) § 14 alusel tegutsev Kaitseliidu

eriorganisatsioon. Naiskodukaitse liikmed jagunevad tegev-, au- ja toetajaliikmeteks.

Naiskodukaitse tegevliikmeks võib olla vähemalt 17-aastane naissoost Eesti kodanik.

Naiskodukaitse liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning

toimub NKK põhikirjaga kehtestatud korras (Naiskodukaitse põhikiri 2001).

Naiskodukaitse baas-väljaõpe on üles ehitatud moodulitena: sõdurioskuste-,

toitlustus-, esmaabi- ja organisatsiooniõppe moodul. Pärast baasväljaõppe läbimist

saab iga NKK liige valida endale eriala: selleks võib olla toitlustus- või

esmaabivaldkond, side- ja staabiassistendi või hoopis kodutütarde juhi amet jne.

16

Samuti saab ennast rakendada formeerimismeeskondade loomisel või võtta end

arvele reservväelasena, lasta end sisse kirjutada kaitseliidu operatiivstruktuuri ja

osaleda õppekogunemistel. Õpitakse ka, mida teha, kui puhkeb suurtulekahju, kui ei

tööta veevärk, kui kaob elekter, kui puudub võimalus korterit soojana hoida, kui

levib ohtlik nakkushaigus jne. Kaitseliidu koolis saadud juhtimiskursuste järel

kiireneb karjäär igapäevatöös ja osatakse paremini juhtida ka näiteks peresuhteid

(Jõesaar 2007).

Kõik NKK ja KL õppused on selleks, et soodustada oma liikmete vaimset ja füüsilist

arengut. KL liikmeks saab astuda juba 15-aastaselt, NKK liikmeks 17-aastaselt.

Seega jäävad liikmed –26 aastat noorsootöö seadusega sätestatud noore vanusesse.

Lähtuvalt sellest on Rapla malevas KL - s 22% ja NKK - s 7,5% liikmetest noored

(KL Rapla Maleva asutusesisene personali aruanne seisuga 22.02.2009).

Tasemekoolitus on koolitus, mis võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või

eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, õhtuses või kaugõppe

õppevormis kutsekeskharidust põhihariduse baasil, osakoormusega või eksternina

kutsekeskharidust keskhariduse baasil ja osakoormusega või eksternina

kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom (Priilinn 2005).

Seega vastab Naiskodukaitse ja Kaitseliidu tegevus - 26 aastastele liikmetele

noorsootöö seaduses sätestatuga. KL-is ja NKK-s toimub mitteformaalne õpe, on

tasemekoolituse- töö-, ja perekonnaväline ning vaba tahte alusel.

1.2.3. Noorsootöö Kaitseliidus noorsootöö valdkondade lõikes

Noorsootöö valdkonnad on tegevussuundade kokkuleppeline määratlus/jaotus, mis

lihtsustab noorsootöö korraldust ning loob võrdlusvõimalused korralduse

hindamiseks (Noorsoostrateegia 2006-2013:15).

Erinoorsootöö on riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele

arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni

suurendamise kaudu (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

Kaitseliidu (s.h. Naiskodukaitse) tegevliikmeks ei võeta isikut:

1) kes on sõltuvuses alkoholist või narkootilisest või psühhotroopsest ainest;

17

2) kellel on takistavaid füüsilisi puudeid või psüühikahäireid;

3) kellele kohus on piiratud teovõime tõttu määranud eestkostja;

4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune või kellel on

karistus tahtlikult toimepandud esimese astme kriminaalkuriteo eest ja tema

karistatus ei ole kustunud;

5) kes on osalenud Eesti Vabariigi kodanike jälitamises või represseerimises nende

poliitiliste veendumuste, Eesti Vabariigile lojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti

Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest;

6) kes on distsiplinaarsüüteo eest kaitseväeteenistusest, politseiteenistusest,

piirivalveteenistusest või avalikust teenistusest vabastatud ja teenistusest

vabastamisest on möödunud vähem kui kaks aastat;

7) kes teadvalt esitas Kaitseliidu / Naiskodukaitse liikmeks astumisel valeandmeid

(KL seadus 1999, NKK põhikiri 2001).

Rohkem takistusi NKK või KL liikmeks hakkamisel ei ole.

Kodutütardel ja Noortel Kotkastel on veelgi vähem kriteeriume, mis ei lubaks

liikmeks hakata. Ainus kriteerium on peale vanuse, et tuleb tunnistada ning järgida

KT või NK põhikirja. KL organisatsioonidesse kuulub nii rikkaid kui vaeseid, pakse

kui peenikesi, lühikesi kui pikki. Noorteorganisatsioonides on ka puuetega ning ka

lastekodu lapsi. Kedagi ei alavääristata ega tõugata eemale. Kui mõnikord siiski on

näha või kuulda, et hakkab tekkima konflikte, on noortejuhid piisavalt hästi

situatsioonid positiivselt lahendanud.

U. Kark - Jaarma (2005) väidab, et probleemse käitumisega noortele on Noorte

Kotkaste organisatsioon väga vajalik, kuna organisatsioonis leiavad noored olulisi

tegutsemisvõimalusi. Koosöös kogenud juhtidega leiavad noored endale huvitavaid

ning kasulikke väljakutseid, mis tõstavad nende enesekindlust ja eneseusku ning

juhtide õhutusel ja eeskujul kasvatavad end noored peamiselt ise. Samuti leiavad

noored Kaitseliidu organisatsioonidest tunnustust, mis on jäänud saamata kodust või

koolist. See aga tõstab jällegi noorte enesekindlust ning teotahet. Ühistegevuse

käigus on noorel võimalik omandada oskus elada omasuguste hulgas, õppida

austama teiste arusaamu ja soove ning viia need kooskõlla omaenda taotlustega

(Tuulik 1991: 71).

18

Kaitseliit on põhimõtteliselt tasuta organisatsioon. Harva kui tuleb maksta

osalusmaksu. Seega ei pea organisatsiooni tegevusest eemale jääma ka

vähekindlustatud perede lapsed.

Noorte huviharidus ja huvitegevus on pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline

(huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel

tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks

valitud huvialal (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

Naiskodukaitsel on olemas 6 erialagruppi: side / staap, meditsiin, toitlustamine,

propaganda, formeerimine ja kodutütarde juht. Vastavalt nendele saadakse ka erialast

väljaõpet (Naiskodukaitse tegevus 2009). Kaitseliitlased saavad peale baaskursust

vastavalt enda huvile läbida erialakursused: kuulipildur, tankitõrjuja, sidemees,

luuraja, logistik (Jõesaar 2007). Kodutütardel on peale järgukatsete 28 erikatset ning

noorkotkastel koguni 75 erialal. Kui tüdrukul või poisil on huvi millegagi sügavuti

tegelda, saab seda õppida ja hiljem kanda vastavat märki (Leht 1999). See kindlustab

individuaalsete huvidega arvestamise ning mitmekesistab tegutsemisaega

organisatsioonis (Allekand 2008).

Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava

informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele (Noorsoostrateegia 2006-

2013:15);

Olemasoleva info teavitamine käib läbi kokkusaamiste, maililistide ning

kodulehtede. Noorte alase info levimine on küll arenemisjärgus, kuna paljud

vabatahtlikud juhid ei ole ka ise teadlikud kõigist võimalustest noorsootöö maailmas.

Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, võimaldamaks neil

langetada nende elu puudutavaid otsuseid (ibid);

Vabatahtlikud nõustavad noori oma pädevuste piires. Seal kus lõppevad teadmised,

tuleb appi internet ning staap ning vajadusel suunatakse eriala inimeste juurde, kus

noor saab vajaliku abi ja nõu.

Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike

süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute olemasolu ning noortele suunatud

tegevuste

19

põhinemine nendel (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

Viimasel ajal on suurenenud Kaitseliidu ning tema eriorganisatsioonide kohta

tehtavate uuringute ehk siis diplomi-, magistri-, noortemagistritööde kirjutamiste arv,

mis on väga tänuväärt allikad noorte situatsiooni analüüsimiseks organisatsioonides.

On tehtud noortejuhtide pädevusuuringuid, miks on astutud Kaitseliitu, kuidas on

organisatsioonis tegutsemine mõjutanud liikmeid, kuidas mõjutab Noorte Kotkaste

organisatsioon probleemse käitumisega noori. Samuti on tehtud uuringuid

noortejuhtide, Naiskodukaitsjate rahulolu kohta organisatsioonis. Kahjuks ei ole

enamus neist töödest võimalik avalikkusel lugeda, kuna need on saadaval ainult

vastava õppeasutuse raamatukogudes ja sealt saab neid laenutada maksimaalselt

üheks ööpäevaks (TPS raamatukogu kasutamise kord 2009) või kõrgharidusega

isikutel üliõpilastel Eesti kõrgkoolide töötajatel ja üldhariduskoolide õpetajatel

(Tallinna Ülikooli kodulaenutus 2009), või ei ole uuringud lihtsalt avalikustatud.

Noorsootööalane koolitus on kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute,

teadmiste ja oskuste omandamise ja arendamise võimaluste olemasolu,

kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse

soodustamiseks (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

Sikka (2006) uuris Kaitseliidu noorteinstruktorite pädevusi ning võrdles neid

Noorsootöötaja kutsestandard ning leidis, et nende haridustausta ja töökogemuse

olemasolu lubab taotleda vastavalt olemasolevale baasharidusele (kas kesk- või

kõrgharidus) noorsootöötaja III või IV taseme kutsekvalifikatsiooni. Kaitseliidu

koolis on võimalik KL-I ja tema eriorganisatsiooni liikmetel käia näiteks järgmisel

koolitustel (välja on toodud koolitused, mis on otseselt noorsootööks vajalikud):

juhtimiskursused, instruktorikursus, vabatahtliku noortejuhi kursus, mentorite

baaskursus, avaliku esinemise kursus, instruktori treeneri kursus, proaktiivse

meediasuhtluse kursus (KL kooli I poolaasta kursusekalender 2009).

Kaitseliidu arengukavas aastani 2008 (2003)on välja toodud, et eriti oluline on nii

KL-il, kui kogu ühiskonnal (avalikul sektoril) leida häid juhte, kes oskaksid ja

suudaksid võtta vastutuse ühiskonna ootuste täitmiseks. Seepärast on alustatud

juhtide leidmise ja koolitamisega ka juba NK ja KT organisatsioonides.

20

Noorte tervistav ja arendav puhkus on noortele tervistavaks ja arendavaks

tegevuseks võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projektide

ning laagrite korralduse kaudu (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

KL ja eriorganisatsioonid korraldavad oma liikmete väljaõppeks, vabaaja arendavaks

tegevuseks ja uute liikmete värbamiseks ekskursioone, matku, võistlusi, näitusi,

laagreid, omaloomingukonkursi ja palju muud (Allekand 2008).

Noorte töökasvatus on mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse

tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel

(Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

Kaitseliidu koolis saadud juhtimiskursuste järel kiireneb karjäär igapäevatöös.

Organisatsioonis saab praktiliselt arendada koostööoskusi, kaitsta magistritöid,

osaleda üleriigiliste ürituste korraldamises ja palju muud. Noored õpivad oskusi,

teadmisi ja kodanlikke kogemusi, oskavad neid hinnata ning tööl olles rakendada

(Jõesaar 2007).

Ühistegevuses õpetatakse noortele ühiskonnaelus toimetulekuks vajalikke oskusi –

suhtlemisoskust, enesekehtestamist ja käitumisvõtteid. Eelkõige pööratakse

tähelepanu noorte valmisoleku suurendamisele eri ohuolukordadeks, antakse neile

teadmisi riigikaitsest ning selle institutsioonidest, propageeritakse aktiivset

eluhoiakut ja terveid eluviise.

Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise

koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine

(Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

Hästi laabub rahvusvaheline koostöö teiste riikide vabatahtlike

riigikaitseorganisatsioonidega (Taani, Rootsi, Norra, Läti, Leedu) ja Soomega.

Koostööd on tehtud ka USA Rahvuskaardi ja Suurbritannia Territoriaalarmee

üksustega. Koostöö raskuskese on olnud väljaõppel. Taani Kodukaitse on toetanud

Kaitseliidu kooli käivitamist, malevatele õppeklasside sisustamist ja pedagoogiliste

kursuste süsteemi loomist. Paljud Kaitseliidu instruktorid, koolitajad ja eri astmete

juhid on saanud Taani väljaõppe. Mitmel Kaitseliidu maleval on koostöö eri riikide

üksustega ja Kaitseliidu koolil väljaõppekeskustega (KL arengukava aastani 2008

2003). Edaspidi soovitakse rahvusvahelisse koostöösse lülitada ka eraldi sihtrühmana

noortejuhid korraldades neile õppevisiite (KT, NK arengukava 2008-2013 2007).

21

Kaitseliidu kogemused, senine tegevus, kavandatud sihid ja nende saavutamise

viisid, mis tuginevad inimeste teadlikkusele ja vabale tahtele, on kujunemas

eeskujuks paljudes riikides. Kaitseliidu koostöö on omandamas regionaalset ja

rahvusvahelist kaalu kollektiivse julgeoleku tagamisel ja kriisiolukordades ühiselt

tegutsedes (KL arengukava aastani 2008 2003).

Noorte osalus on noortele osaluseks otsustusprotsessides mitmekesiste võimaluste

loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine (Noorsoostrateegia 2006-2013:15);

Kaitseliidus toimub töö mitmel tasandil. Kõige väiksem vorm on kas salga tasand,

kuhu kuulub 4-8 noort. Väikeste rühmitustes püsivalt tegutsemine annab noorele

turvalisuse tunde ja grupitöö oskuse. Igal liikmel on oma kohustus, formaalne

sotsiaalne roll, mida aastate jooksul saab vahetada. Selliselt on noorel kindel

ülesanne, mis teda seob ja kohustab, samuti saab noor end erinevates rollides

proovida. Noor õpib vastutust kandma oma tööala ja ühiste otsuste elluviimise eest

ning tajuma oma rolli ja panust sotsiaalses koosluses (Ristikivi 2006). M. Tuulik

väidab, et ühistegevuse käigus on noorel võimalik omandada oskus elada omasuguste

hulgas, õppida austama teiste arusaamu ja soove ning viia need kooskõlla omaenda

taotlustega (ibid).

Kaitseliidus, Naiskodukaitses, Noorte Kotkaste ning Kodutütarde organisatsioonis on

esitatud kõik noorsootöö valdkonnad, mis omakorda tähendab, et Kaitseliit on

multifunktsionaalne organisatsioon.

22

2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA

Kaitseliidu üks eesmärke on kasvatada noortest eetilised kodanikud. Sest kui eetilisi

isikuid ei suudeta murda, siis pole ka võitu nende üle (Selirand 2010). See aga

tähendab Eesti riigile lojaalsete kodanike olemasolu. Eetilised seisukohad

formeeruvad läbi eeskuju ja kordamise. Kuna inimestele jäävad hõlpsamini meelde

käitumismallid, mida demonstreerivad isikud, keda nad peavad staatuselt endast

kõrgemaks ja kellega soovivad sarnaneda (Krull 2000), siis on Kaitseliidu

laiahaardelisemaks noorsootööks hädavajalik, et kaitseliitlased ise ning valdades

töötavad juhtivad persoonid (ehk kes saavad noorsootööd mõjutada piirkonnas)

teaksid ning tunneksid Kaitseliidus tehtavat noorsootööd hästi. Eriti oluline on teada,

mida teavad ja arvavad kaitseliitlased ise noorsootööst Kaitseliidus, kuna

organisatsiooni edukaks kommunikatsiooniks on vaja, et võimalikult paljud töötajad

kõneleksid organisatsioonist samamoodi. Kui töötaja omab organisatsioonis

adekvaatset informatsiooni ning hindab organisatsiooni avatuks, on ka tema

lähetatud sõnumid organisatsiooni huvides (Past 2005).

Käesoleva diplomitöö eesmärgiks on analüüsida noorsootööd terves Kaitseliidu

organisatsioonis ning inimeste teadlikkust sellest Rapla maakonnas.

Käesoleva diplomitöö hüpotees on, et avalikkuse teadlikkus Kaitseliidust ja selles

tehtavast noorsootööst on madal.

Eesmärgist lähtuvalt on uurimusele püstitatud järgmised ülesanded:

• Koostada ja viia läbi ankeetküsitlus, millega selgitada välja võtmeisikute

teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus;

• Analüüsida uurimistulemusi ning teha kokkuvõtvaid järeldusi ja ettepanekuid.

Uuring viidi läbi ankeetküsitlusena. Ankeedid saadeti fookusgruppidele e-maili teel

ajavahemikul veebruar – märts 2010.a.. Fookusgruppideks olid Kaitseliidu Rapla

Maleva liikmed, Rapla maakonna koolide juhid, koolides noortega töötavad

inimesed, avatud noortekeskuste juhid, omavalitsuste juhid ning seal noortega

töötavad (või kes võiksid olla seotud selle alaga) ametnikud, raamatukogude

23

töötajad, kultuurimajade juhatajad. Küsimused olid autori poolt koostatud

originaalküsimused. Ankeedid saadeti fookusgruppidele otse e-mailile. E-maili

aadressid võeti avalikelt kodulehekülgedelt. Kirjas paluti vastus saata ka tagasi e-

maili teel. Ankeedi sissejuhatuses oli ka juhend, kuidas failiga toimida. Kes arvutil ei

osanud vastata, sai seda teha ka paberkandjal. Küsimuste reastamisel lähtuti

põhimõttest, et ei oleks võimalik eelnevatele küsimustele tuginedes teha järeldusi

järgnevatele küsimustele vastamisel. Oli ka kontrollküsimusi - küsimus kordus teises

sõnastuses. Näiteks küsimused 15 (Mis eesmärgid on Kaitseliidul tervikuna noorte

kasvatamisel?) ja 28 (Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik).

Ankeedis jagunesid küsimused kolme blokki. Esimene blokk, kuhu kuulusid

küsimused nr. 1, 2, 3, 4, 5, 10, 16 hõlmasid vastaja persooni. Teine blokk, küsimused

nr. 7, 8, 14, 15, uuris vastaja teadlikkust ja arvamust noorsootööst. Kolmas blokk

uuris vastaja teadmisi ning arvamusi Kaitseliidu valdkonnas. Sinna blokki kuulusid

küsimused nr. 6, 9, 11, 12, 13, 17, 18, 19, 20, 21.

Küsimused olid nii kinnised valikvastutustega kui ka avatud küsimused.

Valikvastutuste puhul oli siiski võimalik anda küsimustele ka omapoolseid

kommentaare. Õigeid vastusevariante võis olla mõndade küsimuste puhul rohkem

kui üks.

Uuringu tulemuste kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati Exceli tabelit. Ankeedid

nummerdati ning iga ankeet sai ka tunnuse soo ning vanuse järgi. Näiteks, kui vastaja

oli kolmekümnes, naisterahvas ja vanuses 48, sai ankeedi tunnuseks ankeet nr.

30N48. Küsimuste nr. 6, 9, 13, 14, 15, 17, 20, 21 olid teadmiste küsimused, milledest

võeti matemaatiline keskmine. Arvamusküsimused olid nr. 7, 8, 11, 12, 14, 15, 18,

milledest tehti üldistavaid järeldusi. Parimad ning asjalikumad mõtted on ära toodud

lisades 6 ja 7.

Ankeet saadeti umbes 400-le inimesele (Kaitseliidu ridadesse umbes 200-le ning

väljapoole organisatsiooni umbes 150-le). Vastuseid tuli tagasi 103. Kaitseliidu või

tema eriorganisatsioonide liikmeid 69 % ning väljastpoolt Kaitseliidu ridasid oli

vastajaid 31 %. 2/5 vastanutest oli naised ning 3/5 mehed. Kõige noorem vastanu

oli 16 aastane ning kõige vanem 68 aastane. Organisatsiooni liikmetest vastasid enim

24

-26 aastat vanad. Neid oli 43 %. Haridustasemelt oli kõige rohkem vastajaid kesk-eri

haridusega 30 % ja kõige vähem oli magistreid 8 % (Lisa 4).

25

3. UURINGUTULEMUSTE ANALÜÜS

3.1. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst

Selles uuringu blokis käsitletakse inimeste teadmisi noorsootöö definitsiooni ning

noore vanuse kohta ning arvamusi noorte tööst. Siia blokki kuulusid küsimused 7, 8,

14, 15.

Noorsootöö seaduse järgi loetakse nooreks Eestis 7-26 aastane füüsiline isik

(Noorsootöö seadus 1999). Uuringu eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad

teavad, et noor on kuni 26 aastane isik, mitte kuni 18.a. Kõige rohkem pakuti

vastust 7-26 aastat, mis üldsummast tegi siiski vaid 34 % (vaata joonis nr 1). Neid,

kes arvasid, et noor on 8-26 aastat vana oli ka ainult 11 %. Kokku arvas, et noor on

kuni 26 aastat vana isik, oli vaid 45 % (Joonis 2). Uuringu autor soovis ka teada, kas

on mingit seost hariduse tasemel ning teadmisel, et noorsootöö subjektideks on ka

vanemad kui 18 aastased isikud. Üldiselt ei olnud suuri erinevusi vastustel eri

haridusgruppides. Erandiks olid magistrid, kes kõik teadsid, et nooreks loetakse 7-26

aastast isikut. Kui aga arvestada, et antud uuringus oli magistreid sama palju, kui

teistes gruppides õigesti vastanuid, siis võib väita, et selles küsimuses ei olnud

haridustasemel mingit eelist.

Joonis 1. Teadlikkus noore vanusest Eesti seaduste järgi. (n=103)

26

7-18 7-26 8-18 8-26 pole õrna aimugi0

5

10

15

20

25

30

35

40

3 1 2 2 3

7

4 1 1 1

11

8

6 4 2

5

8

11 5

2

7

2 43

8

1

magisterbakalaureusrakenduslik kõrghariduskesk-erikeskpõhi

Et teada saada, millena inimesed üldse noorsootööd ette kujutavad, paluti küsimuses

nr. 8 vastata, milline on õige noorsootöö definitsioon. Vastamiseks oli pakutud kolm

eri vastusevarianti.

Õiget vastust, ehk varianti A (noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks

tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja

tööväliselt tegutseda), pakkus 70 vastanut, mis teeb üldsummast 67 % (vaata joonis

2).

Varianti B (Noorsootöö on noortele huvitegevuseks vajalike olude loomine) pakuti

15 korral. Variant C (Noorsootöö on 18 aastastele inimestele ürituste korraldamine

nende vabal ajal) sai 2 häält. Mitut varianti korraga pakkus 16 inimest. Kuna

definitsioone saab olla ainult üks, mitte mitu, siis neid, kus oli vastatud mitu varianti

korraga, ei arvestatud õigete hulka, isegi kui kõigis neis vastustes oli sees ka variant

A.

Joonis 2. Teadlikkus noorsootöö definitsioonist. (n=103)

Järgmised kaks küsimust sellest blokist olid arvamus uuringud. Küsimusele nr. 14,

kas noorsootöö on üldse vajalik, sai vastata kuuel erineval viisil. Küsimuse puhul

võis valida mitu väidet korraga (vaata tabel 1).

27

Vastus AVastus BVastus CVastud D

Tabel 1. Arvamus noorsootöö vajalikkusest (n=103)

Jah, loomulikult 93Mina arvan, et on aga reaalsuses seda ei väärtustata 23Ainult nende arvates, kes seda reaalselt teevad 3Vist on 2

96 % vastajatest väitis kindlalt, et noorsootöö on vajalik. Kordagi ei arvatud, et

noorsootöö ei ole vajalik.

Järgnevalt uuriti, et kui noorsootöö on vajalik, kas siis noortega töötavaid inimesi

väärtustatakse piisavalt (küsimus nr. 15). Jooniselt 3 näeme, et üle poolte vastanutest

on seda meelt, et noortega tegelevaid inimesi ei väärtustata piisavalt.

Joonis 3. Arvamus noortega töötavate inimeste piisavast väärtustamisest (n=103)

Peale selle usub 1/5, et väärtustatakse rohkem neid, kes toodavad sõnu aga ei tegele

reaalselt noortega. 1/3 ei tea, kas noortega tegelevaid inimesi väärtustatakse piisavalt

või mitte ning vaid 7 % vastanutest usub, et neid väärtustatakse piisavalt.

28

0 10 20 30 40 50 60

8

56

21

28

jahkindlasti mitteväärtustatakse rohkem neid, kes toodavad sõnu aga ei tegele reaalselt noortegaei tea

3.2. Teadlikkus ja arvamus noorsootööst Kaitseliidus

Uuringu autor soovis teada, kas vastajad teavad, et Kaitseliidus tervikuna tehakse

noorsootööd. Seda küsiti küsimuses nr. 6.

Joonis 4. Teadlikkus noorsootöö eksisteerimisest Kaitseliidus (n=103)

84 % vastanutest väidab, et Kaitseliidus tehakse noorsootööd (vaata joonis 4). Kuna

JAH puhul ei olnud uuringu läbiviijale oluline, kas seda teab liige või mitte liige siis

ei ole seda ka eraldi välja toodud. Autori jaoks oli aga oluline, kui palju

organisatsiooni liikmeid ei teadnud, kas Kaitseliidus tehakse noorsootööd või mitte.

Mitteliikmetest ei teadnud seda 12 % ning liikmetest 15 %. 1 liige uskus, et

kaitseliidus ei tehtagi noorsootööd. Kokkuvõttes teadis 84 % vastanutest, et

Kaitseliidus siiski tehakse noorsootööd.

Kas aga Kaitseliidus on vaja teha noorsootööd. Sellele said vastajad anda oma

arvamuse küsimuse nr. 11. Jaatavalt vastas 99 inimest. 1 arvas, et ei ole vajalik ning

3 ei teadnud, kas see on vajalik.

Küsimuses nr. 13 sooviti teada vastajate nägemust, kas noorsootööd tehakse

Kodutütarde, Noorte Kotkaste, Naiskodukaitse või Kaitseliidu organisatsioonis.

Joonisel 5 on protsentidena välja toodud vastused võrreldes liikmete ja mitteliikmete

teadlikkust antud küsimuse suhtes.

29

JAH EI EI TEA0

10

20

30

40

50

60

70

80

9087

1

11

4

JAHliigemitteliikmed

Joonis 5. Teadlikkus, millises Kaitseliidu organisatsioonis tehakse noorsootööd

(vastused protsentides) (n=103)

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonid said iseenesest mõista palju

mainitud, kuna need ongi ju ametlikult noorteorganisatsioonid. Siiski on väga

kummaline, et mõni protsent Kaitseliidu liikmetest ei maininud Kodutütreid ja Noori

Kotkaid, kui noorsootööd viljelevaid organisatsioone. Mitte liikmed seevastu

vastasid kõik, et NK ja KT seda tehakse. Teine lugu on aga NKK ja KL

organisatsioonidega. Kaitseliidu liikmetest vastas 1/3, et noorsootööd tehakse ka

NKK organisatsioonis ning ligi 1/2, et ka Kaitseliidus. Mitteliikmetel oli see

vastavalt 1/2 ja üle 2/3. Mõlemal juhul on see number liiga väike, et tulemusega

võiks rahul olla. Samuti pakuti noorsootööga tegelevat rohkem Kaitseliitu kui

Naiskodukaitset. Huvitav on fakt, et inimesed väljaspool organisatsiooni näevad

rohkem Kaitseliitu kui noorsootööga tegelevat organisatsiooni kui liikmed ise.

Selle küsimuse puhul saab tõmmata paralleele ka küsimuse nr. 7 juurde. Ehk kui

pooled vastanutest arvasid, et noore ülempiir on Eestis 18.a., siis umbes pooled

arvasid ka, et noorsootööd tehakse ainult Noorte Kotkaste ja Kodutütarde

organisatsioonis.

Küsimus nr. 17 käsitles noorsootöö valdkondi. Küsiti, et millist noorsootöö

valdkonda hõlmab Kaitseliidus tehtav noorsootöö? Kõige rohkem arvati, et

30

ei tea

KL

NKK

KT

NK

0 50 100 150 200 250

1

56

45

96

96

66

53

100

100

mitte liikmedliikmed

Kaitseliidu noorsootöö hõlmab noorte osalemist ja kaasamist. Seda arvasid pisut üle

4/5 kõigist vastanutest (vaata tabel 2).

Noorsootöö valdkond

Vastanud org. Liikmete %

Vastanud mitteliikmete %

Kokku%

Vastajaid oli 79 31 100Töökasvatus 49 66 54Huvitegevus 85 78 83Rahvusvaheline noorsootöö

34 59 42

Kaasamine, noorte osalemine

89 87 88

Teavitamine 59 72 63Tervistav ja arendav noorsootöö

76 75 76

Nõustamine 37 44 39Noorsoo uuringud 23 28 24

Tabel 2. Teadlikkus noorsootöö valdkondadest Kaitseliidus (n=103)

Matemaatilise keskmise alusel, teadis 57 % liikmetest ning 63 % mitteliikmetest, et

Kaitseliidus tegeletakse kõigi noorsootöö valdkondadega. Kuna analüüsis ilmneb, et

mitteliikmete teadlikkuse protsent on kõrgem kui liikmetel, siis tekib küsimus, kas

mitteliikmed ka reaalselt teadsid rohkem, mida kaitseliidu noorsootöö hõlmab või

pakkusid nad lihtsalt huupi või näevad nad asju kõrvaltvaatajana teises valguses.

Küsimus nr. 9 käsitles inimeste teadlikkust, sellest, kui hästi nad teavad, kes

tegelevad noortega Rapla malevas. Kas selleks on palgalised või vabatahtlikud. Seda

et Kaitseliidus tegelevad noortega nii vabatahtlikud kui ka palgalised, vastas mõni

üksik mitteliige ning 1/3 liikmetest. ¾ mitte-liikmetest ning ligi pooled liikmetest

arvasid, et Kaitseliidus tegelevad noortega ainult palgalised. Kõige rohkem arvati nii

liikmete kui ka mitteliikmete poolest, et noortega tegelevad Kaitseliidus ainult

vabatahtlikud. Oli ka mõni üksik, kes ei teadnud, kes noortega tegeleb (vaata joonis

3).

31

Joonis 3. Teadlikkus noortega tegelevatest isikutest Kaitseliidus (protsentides)

(n=103)

Uuringu autor soovis teada ka, kas teatakse, kes on Kaitseliidu Rapla Maleva

noorteinstruktor (küsimus nr.20). Seda teadis 57 % vastanutest.

Küsimusele nr. 21, kes tegeleb sinu koduvallas Noorte Kotkaste ja Kodutütardega

oskas mingisuguse õige nime anda 44 vastanut 103-st. See teeb 42 % kogu

vastanutest. Arvestades fakti, et vastav info on internetis kättesaadav, on see protsent

väga väike.

Täiesti avatuid küsimusi oli uuringus 3. Kaks neist olid üksteisega sarnased. Need oli

küsimused nr. 12 (Mis eesmärgid on Kaitseliidul tervikuna noorte kasvatamisel) ja

18 (Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik). Kolmas, nr. 19, andis

võimaluse vastajale kirjutada seda, mida ei saanud kuskil mujal välja öelda.

Enamus avatud vastused tõid välja selle, et Kaitseliidu noorsootöö põhi-eesmärgiks

on isamaalisuse, riigikaitsetahte suurendamine ning Kaitseliidule järelkasvu

kasvatamine. Toodi välja ka seda, et õpetatakse toimetulekut erinevates olukordades

ning et tegeletakse kasuliku vaba aja sisustamisega ja huvitegevusega.

Parim vastus uuringu autori arvates küsimusele nr. 28 oli ankeedilt 8M25:

„Et noored ei muutuks zombideks, kes arvavad, et president on ämblikmees ja

valitsus on tegelikult salaorganisatsioon, kes tahab harry potterit vangi panna. Et

nad ei arvaks, et Eesti Vabariik tuli koos internetiga ja et sini-must -valge on lihtsalt

32

vabatahtlikudpalgalised

vabatahtlikud ja palgalisedei tea

0

10

20

30

40

50

60

70

80

46

14

35

4

75

126 6

liikmedmitte liikmed

üks ilus värvi kombinatsioon, vaid et nad teaksid, kes oli Lembitu ja mida tähendab

parlament. Ja muidu tore on ka see noorsootöö, koondab igasuguseid vahvaid

tegelasi ;)“

Väga asjalik kommentaar oli ankeedil 8N38: „Eesti Vabariik on küll väikeriigina

EL, NATO jne. liige, kuid me ei saa loota vaid teiste abile. Meie riigi asukoht on

aastasadade jooksul olnud magusaks suutäieks paljudele suurriikidele, meid on

müüdud ja vahetatud, meid on küüditatud ja me oleme ise laia maailma põgenenud.

Meie riigi kodanikes peaks maast-madalast kasvama isamaa tunnetus ja kohustused

tema ees kaitsmaks seda pinda viimase hingetõmbeni.“

3.3. Tulemuste kokkuvõte ja järeldused

Uuringule vastas 103 inimest. Neist 69 % kuulus Kaitseliidu ridadesse ning 31 % oli

väljastpoolt organisatsiooni. Ainult 45 % vastanutest pakkus Eesti seaduste järgi

nooreks -26 aastase isiku. Noorsootöö definitsiooni oskas määrata 67 % vastanutest.

Enamus vastajaid arvas, et noorsootöö on vajalik, kuid noortega tegelevaid inimesi ei

väärtustata piisavalt.

Peaaegu kõik vastajad teadsid, et ka Kaitseliidus tehakse noorsootööd. 99 inimest

103-st arvas ka, et noorsootöö Kaitseliidus on vajalik. Nii nagu vaid pooled

vastajatest arvasid, et noor Eesti seaduste järgi on kuni 18. aastane isik, siis nii

arvasid pea pooled, et noorsootööd Kaitseliidus tehakse ainult noorte Kotkaste ja

Kodutütarde organisatsioonides. Noorsootöö strateegia võrdlemisel Kaitseliidu

noorsootööga, pakkus kõige enam vastajaid noorte kaasamist ja osalemist. Kõige

vähem arvati, et Kaitseliit on seotud ka noorsootöö uuringutega.

Enamus vastajaid arvab, et Kaitseliidus tegelevad noorsootööga ainult palgalised

isikud. Vaid 41 % kõigist vastajatest pakkus, et tegelikult teevad seda tööd nii

palgalised kui ka vabatahtlikud. 57 % vastajatest oli teadlik, kes on Kaitseliidu Rapla

Maleva noorteinstruktor. See eest teati vaid 42 % ulatuses seda, kes tegeleb

küsitletute koduvallas Noorte Kotkaste või Kodutütardega.

33

Avatud küsimustes nr. 12, 18 ja 19 said inimesed anda oma äranägemise järgi

vastuseid sellele, miks on noorsootöö Kaitseliidus üldse vajalik ning mis on selle töö

eesmärk. Enamus vastustest tõi välja selle põhilise, et organisatsiooni eesmärk on

Eesti riigile väärikate ning suuremate oskustega kodanike kasvatamine ja

Kaitseliidule järeltulevase põlve kasvatamine.

Uuringust selgus, et üldiselt ollakse teadlik Kaitseliidu noorsootöö eesmärkidest,

kuid kuidas seda tehakse, kellega ja kes seda teeb ning mis on noorsootöö sisu,

sellest puudub väga paljudel siiski teadmine. Kuna selle teemalise uuringuga ei ole

käesoleva diplomitöö koostaja varemalt kokku puutunud, siis ei ole ka millegagi

võrrelda. Kuid on oluline teada, et enamus vastajatest arvasid, et noorsootöö on

oluline nii üleüldiselt kui ka Kaitseliidus.

Kuna küll väga hästi ei teata seda, et noorsootöö hõlmab ka Naiskodukaitse ja

Kaitseliidu liikmeid, sest nooreks loetakse – 26 aastast isikut, siis seda enam tuleks

võib olla seda fakti teadvustada ka organisatsiooni juhtide seas. Kuna kõik

noorsootöö strateegias välja toodud valdkonnad tegelikkuses eksisteerivad neis

kõigis neljas organisatsioonis, siis sellest faktist ei saa lihtsalt mööda vaadata. On

väga levinud arvamus, et noorsootöö on vähe väärtustatud, mis selgus ka uuringus.

Enamus uuringus käsitletud küsimustele oskasid vastata ümmarguselt pooled.

Ilmselgelt on Kaitseliit ja noorsootöö inimestele tundmatu ala ning tuleks

süvenenumalt tegeleda nende kahe olulise teema teavitustööga avalikkuse seas.

34

KOKKUVÕTE

Kaitseliit loodi, et kaitsta Eesti riiki ning rahva huve. Kaitseliit tahab Eesti rahvast

kaasata vabatahtlikult ka edaspidi oma riiki ning põhiseadust kaitsma. Tänapäeval

tegutseb Kaitseliit süsteemselt selle nimel, et õpetada tundma ja harjuda kasutama

seda, mis aitab kriitilistes olukordades parimal võimalikul viisil toime tulla. Samas

pakub ta mitmekülgset koolitust, et hakkama saada igapäevases elus. Paljud

koolitused arendavad ka inimeste koostööoskusi ning juhtimisoskusi. Noored on iga

riigi, ka Eesti tulevik ja Kaitseliit pöörab erilist tähelepanu sellele, et organisatsooni

noortest liikmetest kasvaksid välja aktiivsed, eetilised ning targad riigi kodanikud.

Kaitseliidus ja tema eriorganisatsioonides toimub mitmekülgne ning heal tasemel

noorsootöö, mis täidab kõiki noorsootöö strateegias 2006-2013 sätestatud valdkondi,

kuid avalikkuse teadlikkus sellest mitteformaalsest õppevormist on väike.

Lõputöö käigus viidi läbi uuring Kaitseliidu Rapla Maleva liikmete ning maakonna

koolide juhtide, vallavalitsuste juhtide ja valitud töötajate, raamatukogude juhtide

ning rahvamajade juhatajate seas, et teada saada palju need inimesed teavad

noorsootöö põhialustest ning noorsootööst Kaitseliidus. Fookusgrupp oli valitud

selline, kuna nende inimeste teadlikkus sellest teemast on olulise tähtsusega

Kaitseliidu noorsootöö arenguks.

Lõputöö hüpotees oli, et teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus on madal. Hüpotees sai

kinnitust. Uuringu tulemusena selgus, et teadlikkus noorsootööst Kaitseliidus

avalikkuses on tõepoolest kasin.

Kuidas parendada ühiskonnas teadlikkust Kaitseliidust, noorsootööst ja nende

seotusest? See võiks olla järgmise uurimistöö teema.

Kui viia läbi koolitusi või teabepäevi noorsootöö põhialustest ning Kaitseliidu

tegevusest, siis võib olla laieneks ka inimeste arusaam, sellest mida Kaitseliidus

viljeletakse ning mille jaoks. Kindlasti suureneks läbi arusaamise ka inimeste tahe ise

organisatsiooniga liituda ning kaasa lüüa selle noorsootöös. Sest ega inimene ju nii

sama lihtsalt tundmatusega ennast siduda ei taha.

35

Lõputöö valmimine annab vajaliku materjali lõputöö autorile tutvustamaks

Kaitseliidu noorsootööd laiemale üldsusele. Lõputöö uuringu läbiviimine äratas huvi

vastajate seas antud teema kohta. Kuna lõputöö avaldatakse ka internetis, peaks see

andma laiemale hulgale inimestele põhjalikumat infot antud teema kohta. Seoses

sellega tõusma liikmete ja ka mitteliikmete teadlikkus antud teemast ning

loodetavasti ka tooma uusi liikmeid organisatsiooni ridadesse.

Uuringu läbiviija on veendunud, et teadvustades inimesi ja just neid, kelle pädevuses

on midagi muuta ja just paremaks muuta, siis tuleks alustada teavitustööga kohalike

omavalitsuste juhtivatel positsioonidel olevatest inimestest. Tuleb ju lõputöö

esimeses osaski välja, et esimese Vabariigi ajal soodustasid omavalitsused igati, et

iga kooli juures oleks noorte organisatsioon, kus liikmeks ei ole mitte ainult selle

kooli õpilased, vaid ka need, kes koolist on juba lahkunud kuid pole edasi läinud

kesk- või kutsekoolidesse.

Toetudes uuringu tulemusele, et noorsootöö vajalikkuses üleüldiselt kui ka

Kaitseliidus oli kindel ligi 100% vastanutest, julgeb uuringu autor arvata, et

omavalitsused oleksid väga huvitatud sellistest teabepäevadest ning koostööst.

Silmaringi avanedes ning aru saades kui vastutusrikas, kuid palju andev noorsootöö

üleüldse ja seal hulgas ka Kaitseliidus on, leiavad ehk eelkõige omavalitsused

võimalusi oma noortega tegelevaid inimesi piisavalt väärtustada. Sest, mis ikka

rohkem motiveerib isikuid kui kaaskodanike lugupidamine ja tänu tehtud töö eest.

Kursusetöö tulemusest lähtuvalt teeb töö autor järgmised ettepanekud:

• Koolide, omavalitsuste, kaitseliitlaste ning teiste ühiskondlike asutuste töötajatele

tuleb viia läbi teemakohaseid seminare ja koolitusi, et tagada oluliste inimeste

teadlikkus Kaitseliidust ja selles tehtavast noorsootööst, et tagada parem ning

mitmekülgsem noorsootöö Kaitseliidus ning omavalitsustes;

• Kaitseliidu liinis tehtud diplomi-, magistri- ning noortemagistritööd tuleb

avaldada internetis ja avalikes raamatukogudes võimalikele huvilistele

tutvumiseks, kuna neis töödes on palju kasulikku informatsiooni Kaitseliidu

kohta. Samas on need ka väärt ajaloo- ning õppematerjalid.

36

KASUTATUD KIRJANDUS• Allekand, A. (2008, 15.veebruar). Kodutütred, Noored Kotkad. Õpetajate Leht nr

6

• Eesti Vabariigi põhiseadus. (1992). RT 1992, 26, 349

• Euroopa Komisjoni valge raamat. (2001). Brüssel.

• Hea kodaniku põhimõtted. (2002). Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua

esinduskogu http://www.ngo.ee/15769 (27.04.2009)

• Helme, K. (2009, 27.veebruar). Kodutütred hoolivad perest ja kodumaast.

Õpetajate Leht nr 8, 20

• Henn, H. (2003). Noored Sepad 1920 – 1930, Noored Kotkad 1930 – 2003.

http://www.hot.ee/tsgkotkad/ajalugu1.htm (2.05.2009)

• Jõesaar, I. (2007). Elukestev riigikaitseõpe Kaitseliidus. Eesti Päevaleht

http://www.epl.ee/artikkel/390775 (20.04.2009)

• Kaitseliidu eriorganisatsioonide – Kodutütred ja Noored Kotkad – arengukava

aastateks 2008-2013. (2007). Tallinn.

• Kaitseliidu seadus. (1999). Riigi Teataja RT I 1999, 18, 300

• Kark-Jaarma, U. (2005). Probleemse käitumisega noored Noorkotkaste

organisatsioonis. [diplomitöö]. Tallinna Pedagoogiline Ülikool. Noorsootöö

osakond.

• Kivirähk, J. (2009) Noored ja Kaitsetahe.

http://www.tallinn.ee/est/g6210s41568 (21.04.2009)

• KL arengukava aastani 2008. (2003).

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2007-04-18_2005-07-

01_KAITSELIIDU_ARENGUKAVA.rtf (21.04.2009)

• KL kooli I poolaasta kursusekalender. (2009).

http://kool.kaitseliit.ee/kalender.pdf (21.04.2009)

• Kodutütarde põhikiri, kodukord (2007). Tallinn

• Krull, E. (2000) Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Ülikooli

Kirjastus

• Leht, V. (1999, 6 august). Riigikaitse on kodanikuõpetuse kaalukas osa.

Õpetajate

Leht nr 6,

37

• Naiskodukaitse põhikiri. (2001). Kinnitatud Kaitseliidu keskkogu 21. jaanuar

2004. Tallinn

• Naiskodukaitse tegevus. (2009). http://www.naiskoduakaitse.ee (21.04.2009)

• Nemvalts, R. (2002). Naiskodukaitse 1925- 1940 ja 1991-2002: ideed ja

tegelikkus. [Bakalaurusetöö]. Tartu: Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond

• Noorsootöö seadus. (1999). Riigi Teataja I 27, 392

• Noorsootöö strateegia 2006 – 2013. (2006). Haridus- ja Teadusministeerium.

Tartu.

• Noorte Kotkaste põhikiri, kodukord. (2004). Tallinn

• Ott, A. (2007). Ülevaade kaitseliidu eriorganisatsioonist Kodutütred.

[diplomitöö]. Tallinna Pedagoogiline Seminar noorsootöö osakond. Tallinn

• Past, A (2005). Juhtimine ja suhtekorraldus. Tallinn: Pegasus

• Priilinn, K. (2005). Tasemekoolitust saab erisoodustusest vabastada vaid

riigikohtu pretsedent. http://www.ap3.ee/Default2.aspx?

PaperArticle=1&code=2810/new_eri_artik lid_281005 (21.04.2009)

• Rahuaja riigikaitse seadus. (2002). Riigi Teataja I, 57, 354

• Rebo, E. (2009). Mõtisklusi kaitsetahtest.

http://www.minueesti.ee/?leht=44,47&mID=311 (21.02.2009)

• Ristikivi, L. (2006). Skautliku noorteorganisatsiooni osa nooruki identiteedi

kujunemises. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste osakond

• Selirand, E. (2010). Mõtisklusi andragoogi eetikast. Loengumaterjalid kursuselt:

Andragoogilapõhimõtete rakendamine Kaitseliidu õppeprotsessis. 22.03 –

10.05.2010

• Sikka, M. (2006). Noorsootöötajad Kaitseliidus – professionaalne taust ja tööga

rahulolu. [magistritöö] Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond. Tallinn

• Tallinna Tehnikaülikool. (2009).

http://www.tud.ttu.ee/~t040526/ttu/ojtm/1exam.pdf (21.04.2009)

• Tallinna Ülikooli kojulaenutus. (2009).

http://www.tlulib.ee/?LangID=1&CatID=245 (21.04.2009)

• Tammepuu, O. (2009). Kaitseliit 1918-2000.

http://kodu.neti.ee/~sy004a/Orm/jutud/Kaitseliit.htm (21.04.2009)

• Toetaja. (2009).

http://www.kodutytar.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=47 (21.04.2009)

38

• TPS raamatukogu kasutamise kord. (2009).

http://www.tps.edu.ee/yldinfo/raamatukogu (21.04.2009)

• Tuulik, M. (1991). Väärtused ja väärtustamine isiksuse areng protsessis.

Teadustööde kogumik: Noorsooliikumine ja isiksuse areng. Tallinn: Tallinna

Pedagoogiline Instituut

• Vabariigi President võttis vastu Noorte Kotkaste kõrgeima autasu. (2007).

http://nk.kaitseliit.ee/index.php?go=find_page&find=patroon (21.02.2009)

• Vabariigi Valitsuse 2007. – 2011. aasta tegevusprogramm (2007). RTL 2007,

47, 856

39

LISAD

40

Lisa 1. Hea kodanik

• tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et

elusolendid on asjadest tähtsamad

• aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid

• astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu

• teeb tööd ja õpib kogu elu

• austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning

täidab seadust ka väikestes asjades

• tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab

kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks

• austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev

• hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele

• tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri

• on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast

Neid põhimõtteid järgides saab hea kodanik olla igaüks, hoolimata kodakondsusest.

(Hea kodaniku põhimõtted 2002)

41

Lisa 2. Kaitseliidu väljakujunemine

• alustati laiemat propagandat Kaitseliidu kui vabatahtliku

riigikaitseorganisatsiooni mõtte elustamiseks, tema otstarbekuse õigustamiseks,

samas ka kodanike ulatuslikuks kaasatõmbamiseks;

• töötati välja KLi embleemi, üldlipu ja malevate lippude kavandid;

• asuti korraldama mitmesuguseid ringe ja tulusaid ettevõtmisi, millel oli

kasvatuslik mõju nii kaitseliitlastele kui ka ümbruskonnale. Kõige selle juures

püüti saavutada teatud omapära;

• määrati kindlaks kehalise kasvatuse peasuunad Kaitseliidus;

• Kaitseliidu eesmärkide levitamiseks ja andmaks vajalikku õpetust ning

informatsiooni organisatsiooni töödest-tegemistest, asutati oktoobris 1925 oma

häälekandja ajakiri Kaitse Kodu!;

• alustati kinnisvarade muretsemisega Kaitseliidule, Tallinnas osteti Kaarli tänav 8

maja;

• tekkisid esimesed naisrühmad, mis asusid abistama majandus-, varustus-,

toitlustus- ja sanitaaralal;

• alustati kaitseliitlaste väljaõpetamist peamiselt linnavõitluseks.

42

Lisa 3 . Valik põhiseaduse punkte

§ 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada

§ 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.

§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele.

§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse

all.

§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.

§ 33. Kodu on puutumatu.

§ 37. Igaühel on õigus haridusele.

§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

§ 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju,

mis ta on keskkonnale tekitanud.

§ 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti

iseseisvust.

§ 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud

alustel ja korras.

43

Lisa 4. Vastanute profiili joonis

44

tegelen noortegaa malevasei tegele noortega malevas

SEOTUS NOORTEGA MALEVASei vastanud

valla ametnikraamatukogundus

oskustöölinenoorsootöötajamuu mittetöötav

muu jõustruktuurasutuse juhtavalik sektor

õpilanekaadrikaitseväelane

SOTSIAALNE STAATUS15-1010-15

5-100-5

STAAZ ORG-Sei ole liige

KL+KTKL+NK

KTNK

NKKKL

LIIKMELISUSmagister

rakenduslik kõrgbakalaureus

kesk-erikeskpõhi

HARIDUSvastamata

57-6847-5637-4627-3616-26

VANUSMeesNaineSUGU

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

1690

39

1427

1032

61011

7

137

2031

3213

12

954

920

1831

1411

111

162121

31

6142

n=103

Lisa 5. Valik vastuseid küsimusele nr 12.Mis eesmärgid on kaitseliidul tervikuna noorte kasvatamisel?

1M30

Minu arvates kehtib siin vanasõna, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Kui me

tahame enda riigikaitsepõhimõtteid põlvkonniti edasi viia, siis tuleb neid hakata

süstima noortesse kodanikesse järk-järgult. Alustades mängulisemalt ja lõpetades

keskkooli õpilastele tõsisemate arutelude ja praktiliste õpetega. Kaitseliit on täitnud

oma noorteorganisatsioonide loomisega selle tühimiku, mis koolides valitseb. Usun,

et kui koolides oleks riigikaitseõpe põhikoolist kohustuslik siis ei peaks Kaitseliit

ennast kuidagi selle õppega siduma. Praegu on tal vabad käed suhteliselt.

12M41

Kl-i ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva(ka

noorte) valmisolekut kaitsta EV iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

23N57

Anda noortele tuge, õpetada kõrget moraali, kasvatada isamaalist meelsust, õpetada

vajadusel kodu kaitseks välja astuma

35N24

Noortes nii vastutustunde kui ka teadlikkuse arendamine, silmaringi avardamine,

kodanikekohustuste selgitustöö ja algatusvõime arendamine

37M24

Peaks olema patriotismi tõstmine, oma rahvuse hoidmise propageerimine ja

massimeedia välise info edastamine, loomaks alternatiivset tõest pilti maailma

olukorrast

40N25

Kaitseliit õpetab vastutust ja tunnetamist ennast ühiskonna liikmena, kellest sõltub

midagi

44M41

45

Eluks vajalikud oskused, patriotismi tekitamine, järelkasv organisatsioonidele,

kasulik ja huvitav vaba aja sisustamine

45M49

Arusaamine oma rollist riigi kaitsesüsteemis, kaitsetahte loomine ja arendamine,

ettevalmistus toimetulekuks ekstreemsetes tingimustest. Vähemalt peaks see nii

olema

50M33

Noorte puhul on Kl-i primaarne eesmärk eluterve ilmavaatega Eesti kodanikkonna

kasvatamine. Militaarsed oskused-teadmised tulevad alles peale seda

52M24

Kasvatada teotahtelisi noormehi/naisi, kes oskaksid hinnata oma isamaad

53N45

Isamaalisust hoida ja kaitsta oma riiki - oskused aidata ennast ja teisi - olla alati

valmis

61M25

Usun, et eesmärgiks on noorte isamaalise mõtteviisi juurutamine ja meeskonnatöö

kogemust andmine, õpetades noori üksteisest ja oma kodumaast hoolima

64M23

Et noortest saaksid ausad ja kohusetundlikud inimesed nii kodus kui ka sellest

väljaspool

66M21

Kasvatada patriotismi, kohusetundlikkust, väärikust, ausust ja lugupidamist

67M24

Panna rohkem mõtlema, et mida nemad saaksid teha riigi heaks mitte riik nende

heaks

46

68M18

Võiks midagi taolist olla, arendada noortest riiki ja rahvust tunnustavad ja austavaid

inimesed. Arendada nende iseseisvust, patriootlikkust, distsipliini, pädevust

riigikaitse teemal. Kokkuvõtlikult: suunata noori selliselt, et neist kasvaksid

eeskujulikud kodanikud

88M45

Arendada noort füüsilist vormi, loogilist mõtlemist ja erinevates olukordades

hakkama saada

91M39

Sisustada vaba aega, jääb vähem aega lolluste jaoks, isamaaline kasvatus, sotsiaalne

areng

95N29

Kasvatada terveid ja tublisid eesti noori, kelle väärtushinnangud on paigas ning kelle

vaba aja tegevus on mõtestatud.

47

Lisa 6. Valik vastuseid küsimusele nr 18.

Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik?

5M27

Kui seda ei tehtaks siis kust tuleb järelkasv. Ja kuna Eesti koolides puudub

isamaaline kasvatus siis keegi ju peab seda tegema

6M34

Kui on noored, keda huvitavad relvad jne, siis las parem saavad teadmisi turvalisest

allikast

8M25

Et noored ei muutuks zombideks, kes arvavad, et president on ämblikmees ja valitsus

on tegelikult salaorganisatsioon, kes tahab Harry Potterit vangi panna. Et nad ei

arvaks, et Eesti Vabariik tuli koos internetiga ja et sini-must -valge on lihtsalt üks

ilus värvi kombinatsioon, vaid et nad teaksid, kes oli Lembitu ja mida tähendab

parlament. Ja muidu tore on ka see noorsootöö, koondab igasuguseid vahvaid

tegelasi ;)

11N29

Et Eesti noorest kasvaks isiksus, kes teadvustab enesele riiki, kus ta elab, tunneks

selle põhiseadust ja arengu ajalugu, et saaks hakkama iseenda ja teda ümbritseva

ühiskonnaga, et ta teaks ja oskaks "ellu jääda".

12M41

Missioon- KAITSELIIT esindab kogu rahvast - poisse ja tüdrukud, naisi ja mehi,

tsiviilisikuid ja kaitseväelasi. Pakkudes kõikidele huvilistele nii sõjalist kui ka

mittesõjalist seltsitegevust, lähendab Kaitseliit rahvast ja kaitseväge ning kasvatab

seeläbi rahva kaitsetahet

14N17

Sest see ajendab noori ka hiljem elus ennast seostama Kaitseliiduga, mis ei lase

noortel nö pahale teele minna, vaid tagab neile kindla seljataguse, kuna Kaitseliidus

olles on ju alati midagi teha, mitte kui mingi vaba aeg on, siis kasutatakse seda

48

millegi huligaansuse vms tegemiseks. Kaitseliit tuleb igati kasuks, pluss sealt leiab

palju toredat ja meeldivat rahvast, kes muudab Kaitseliidus olemise veel

meeldivamaks

18M35

Sest see on uus põlvkond, kes kannab edasi meie väärtushinnanguid

21M27

Riigikaitsetahte suurendamine, järelkasvu kasvatamine, ellujäämisoskuste

arendamine

23N57

Et kasvatada väärikat põlvkonda, et anda noortele vabaks ajaks huvitavat-põnevat

tegevust, mis aitab kaasa kodumaa ja eesti keele väärtustamisele

26N35

Järelekasvuks ja keegi peab ju suunama noori rohkem mõtlema kodumaa kaitsmisele

ja muu sellisele

36N23

On vaja õpetada riigikaitset, toimetulekut erinevates olukordades, kasvatada

patriotismi, suurendada kodanikutunnet, õpetada distsipliini, suunata noori

positiivsele eneseväljendusele, toetada noore füüsilist ja vaimse arengut

37M24

Praegu on juba piisavalt räppivaid lottpükstes noori, oleks vaja ka viisakaid ja

intelligentseid ning aadetega noorpõlve

40N25

Sest noori on kõigis organisatsioonides ja noorte arengule kaasaaitamine on

investeering tulevikku

49

51M24

Iga noor otsustab lõpuks ise, mida tema tahab teha, keegi teine seda ei otsusta.

Teaduslikest uuringutest siin ei piisa.

52M24

Muidu lähevad noored hukka

56N53

Organisatsiooni enda arengus kindlasti vajalik, samuti isamaalisuse edendamiseks

Eesti ühiskonnas

67M24

Et noortest saaksid kohusetundlikud ühiskonnaliikmed ja arendaksid meeskonnas

tegutsemise oskusi ühtse eesmärgi nimel

68M18

Kus on noored, seal on ka noorsootöö. Või vähemalt peaks olema. See kehtib ka

Kaitseliidu kohta.

73N60

Noortes on vaja kasvatada kodumaa armastust, hoolivust, üksteisemõistmist,

patriotismi, töökust, osata kaitsta end, rahvast ja kodumaad

74M24

Et noorem põlvkond samuti väärtustaks Kaitseliitu ja et saaks noortele tutvustada

Kaitseliitu kui organisatsiooni

77N39

Kasvatada noortes inimestes austust kodumaa vastu, korda, distsipliini. Samuti

organisatsiooniga kaasnev huvitegevus, sportmängud.

83N48

Et oleks tulevikus Eesti Vabariigil ka endal treenitud "isamaalise mõttelaadiga"

kaitsevägi

50

84N29

Kasvatada noortes isamaalisust, arendada sotsiaalseid oskusi, et nad elus hiljem

paremini toime tuleks

90N27

Noorte arendamise pärast. Samuti noortele võimaluste pakkumise pärast (paljudel ei

ole võimalik käia trennides, näitustel, muudes huvitegevustes)

97M18

Et hoida noored pahandustest eemal ning kasvatama välja noori, kes oleksid

võimelised oma riiki kaitsma

99M26

Sest ta on kogu maailmas vajalik

102N37

Kaitseliit hõlmab kogu rahvast, noored on ka rahvas

51

Lisa 7. Valik kommentaare küsimusele nr 19.

2N39

Kurb on see, et koolides puuduvad üldjuhul noorteorganisatsioonid, kurb on näha, et

on noori, kes kindlasti oleksid nõud ühinema Kaitseliidu organisatsioonidega aga

piirkonnas puudub kahjuks vastava väljaõppega inimene. Kaitseliidu

noorteorganisatsioonide tegevus parandaks kindlasti noorte maailmavaadet ja

suhtumist üksteisesse. Leiduks vaid võimalusi, et ideaal-variandis oleks igas koolis

vastav noorteorganisatsioon.

6M34

See töö peaks olema kutsumus. Raha võib saada vaid omakulude korvamiseks.

Palgalist kaadrit, kes vaid mune laiaks istuvad on KL-is niigi palju üle aru

14N17

Kaitseliit on üks mõnusamaid organisatsioone üldse, sellel on nii meeldiv vastukaja.

Mulle igati meeldib, soovitaksin kõikidel noortel sellega liituda, nii hoiduksid nad

enda pahuksisse läinud elust eemale. Ja üldse, kui mina liitusin Kaitseliiduga, küsiti

minult, et miks mina, nii noor tüdruk sellega tegeleda tahan, ma ei mõistnud, miks

nad seda sellise üllatusega küsisid, sest minu arvates on see ju tore, kui minuvanused

tütarlapsed taoliste asjadega tegelevad

22N62

Tublid on need, kes leiavad aega tegeleda noortega. Kas alati paistab see töö silma

lihtsale valla kodanikule. Inimestes peab olema huvi selle töö vastu. Kust leida see

õige lahendus? Vald on suur, mis omakorda raskendab kokkusaamise on transport.

Tublid olete, kes teevad seda tänuväärset tööd

29M35

Noorsootöö on väga oluline osa Kaitseliidus ja selleks peab leidma pädevaid ning

teotahtelisi juhte, kellest sõltub organisatsiooni kvaliteet. Ei piisa sellest kui

struktuuris on koht täidetud, aga juht ei tee seda, mida temalt oodatakse.

52

33M45

Eesti Wabariigi aegu oli Märjamaal KL malev ja kogu organisatsioon oli au sees.

Rahva seas on minu meelest levinud maine, et see on vanemate meest punt, kellele

meeldivad relvad. Ma ise loomulikult ei jaga päris seda arvamust. Kohalikul tasandil

tuleks kõigepealt teadvustada ennast - et olemas ollakse ja mida tehakse. Samuti

võiks oma ajalugu koguda ja seda eksponeerida. Väga oleks vaja selliseid tegevusi,

ettevõtmisi ja üritusi, mida veaksid meesterahvad ja oleks eelkõige poistele. Ma ei

mõtle traditsioonilisi üritusi, kus mehed relvadega väljas ja näitavad neid soovijatele

34M21

Kaitseliitlastel peaks olema rohkem privileege, kuna keskmise kodanikuga võrreldes

on nad valmis kordades rohkem tegutsema Kodumaa ja rahva hüvanguks

61M25

KL kui tervik ei pea ennast reklaamima, küll võiks tutvustada rahvale just rohkem

seda noorsoo poolt. Kellel tõsine huvi kaitseliitlaseks saada, leiavad asutuse ise üles

66M21

KL liikmetel peaks olema rohkem soodustusi/privileege, et motiveerida liikmeid

osalema õppustel ja meelitada uusi liikmeid organisatsiooni

83N48

Eesti Vabariik on küll väikeriigina EL, NATO jn. liige, kuid me ei saa loota vaid

teiste abile. Meie riigi asukoht on aastasadade jooksul olnud magusaks suutäieks

paljudele suurriikidele, meid on müüdud ja vahetatud, meid on küüditatud ja me

oleme ise laia maailma põgenenud. Meie riigi kodanikes peaks maast-madalast

kasvama isamaa tunnetus ja kohustused tema ees kaitsmaks seda pinda viimase

hingetõmbeni

53

Lisa 8. Ankeet

Tere

Minu nimi on Kaie Kensap-Kukk ning olen Tallinna Pedagoogilise Seminari tudeng.

Palun Teie abi oma lõputöö koostamiseks. Uuringu raames palun vastata järgnevatele

küsimustele. Uuringu tulemusel peaks selguma, kas Rapla maakonnas on olnud

piisavalt infot Kaitseliidu organisatsioonis tehtava noorsootöö kohta. Juhul, kui seda

ei ole piisavalt, siis võtta kasutusele meetmed selle tühimiku täitmiseks. Palun mitte

kasutada sõbra abi ega muid abimaterjale küsimustele vastamisel. Uuringu

eesmärgiks on kaardistada reaalne teadlikkus noorsootöö ja Kaitseliidu kohta Rapla

maakonnas, mitte aga teie võimet kasutada internetiallikaid. Uurimustöös kasutan

järgmisi mõisteid järgnevalt: kui küsimuses on väljend "kaitseliit tervikuna“ või

"terve Kaitseliit", siis mõeldakse kaitseliitu üldiselt – koos tema eriorganisatsioonide

Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega. Kui aga on toodud välja kõik

eraldi, siis käsitletakse ka kõiki organisatsioone omaette.

Toimi nii: Salvesta ankeet endale arvutisse. Valikvastuste puhul tee X sinu arvates

õige väite järele kasti. Õigeid väiteid ei pruugi olla ainult üks. Lahtiste vastuste

puhul, ehk kus on küsimuse järel punktiir, kirjuta enda arvamus või arusaam asjadest.

Võid vabalt lisada ridu, kui esialgsetest puudu jääb.

Palun vasta kohe. Ära lükka seda homsesse ega ülehomsesse, kui vähegi võimalik.

Lõputöö pannakse üles ka leheküljele peale 18. juunit 2010 .a.

http://web.zone.ee/kodukotkas

Ankeedi täitmise kuupäev ..................................

1. Kas sa oled mingi järgmistest organisatsiooni liige?

NAISKODUKAITSE KAITSELIITKODUTÜTREDNOORED KOTKADEI OLE ÜHEGI NEIST

2. Olen selle organisatsiooni liige olnud

0 - 5 aastat

54

5 - 10 aastat10 – 15 aastat15 – 20 aastat

3. Sinu sugu on

...................

4. Kui vana sa oled?

..................

5. Milline haridus sul on?

Põhikeskkesk-erirakenduslik kõrgharidusbakalaureusmagisterdoktor

6. Kas Kaitseliidus tervikuna tehakse noorsootööd?

JAHEIEI TEA

.................................................................................................................................

7. Mis vanuses on noor Eesti seaduste järgi?

7 – 18 aastat7 – 26 aastat8 – 18 aastat8 – 26 aastat26 – 30 aastatpole õrna aimugi

...................................................................................................................

8. Mis on noorsootöö definitsioon?

Noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis

võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-,

55

tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootöö on noortele huvitegevuseks vajalike olude

loomine.Noorsootöö on 18 aastastele inimestele ürituste korraldamine

nende vabal ajal.

.................................................................................................................................

9. Kes tegeleb noorte väljaõppega Kaitseliidu Rapla Malevas?

palgalised noortejuhidvabatahtlikud noortejuhid

........................................................................................................................

10. Kas sina tegeled noortega Kaitseliidu Rapla Malevas?

JAHEI

11. Kas noorsootöö terves Kaitseliidus on vajalik?

JAHEIEI TEA

.........................................................................................................................

12. Mis eesmärgid on Kaitseliidul tervikuna noorte kasvatamisel?

........................................................................................................................................

13. Millises järgnevas organisatsioonis tehakse noorsootööd?

KAITSELIITNAISKODUKAITSEKODUTÜTREDNOORED KOTKAD

14. Kas noorsootöö on vajalik?

JAH, LOOMULIKULTVIST ONSUUSOOJAKS VÕIB NII ÖELDA

56

AINULT NENDE ARVATES, KES SEDA

REAALSELT TEEVADEI OLEMINA ARVAN, ET ON AGA REAALSUSES

SEDA EI VÄÄRTUSTATA

15. Kas noortega tegelevaid inimesi väärtustatakse piisavalt?

JAHKINDLASTI MITTEEI TEAVÄÄRTUSTATAKSE ROHKEM NEID, KES

TOODAVAD SÕNU AGA EI TEGELE

REAALSELT NOORTEGA

16. Mis on sinu praegune amet?

..............................................................................................................................

17. Millist noorsootöö valdkonda hõlmab Kaitseliidus tervikuna tehtav töö?

töökasvatushuvitegevusrahvusvaheline noorsootöökaasamine, noorte osalemine teavitaminetervistav ja arendav noorsootöönõustaminenoorsoouuringud

18. Miks on noorsootöö Kaitseliidus tervikuna vajalik?

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

19. Siia kirjuta kõik, mis sinu arvates veel ütlemata jäi.

........................................................................................................................................

........................................................................................................................................

57

20. Kes on Kaitseliidu Rapla Maleva noorteinstruktor?

............................................................................................................................

21. Kes tegeleb sinu koduvallas Noorte Kotkastega / Kodutütardega?

........................................................................................................................................

Tänan, et vastasid.

Tuletan veelkord meelde, et 18. juunit on võimalik lõputööga tutvuda aadressil

http://web.zone.ee/kodukotkas.

Lugupidamisega

Kaie Kensap-Kukk

KL Rapla Maleva noorteinstruktor

tel. 53 001 885; mail: kaie.kensap-kukk@kaitseliit.ee

58