TEATMIK ETTEVÕTJATELE

Eesti kavatseb euro kasutusele võtta 1. jaanuaril 2011. Euro tulek mõjutab iga ettevõtte tööd. Kohandada tu-leb raamatupidamist ja IT-süsteeme, hindade avaldamist ning märgiseid toodetel ja kassaaparaatidel. Ettevõtted, kellel on klientidega vahetu kontakt, peaksid mõtlema ka pangatähtede ja müntide kasutuselevõtu korraldusele. Teravdatud tähelepanu all on tarbijate kaitse ja hinna-kujundus.

Käesolev teatmik on koostatud eesmärgiga aidata Sinu ettevõttel eurot kasutusele võtta, andes üldise ülevaate küsimustest, millega eurole üleminekul arvestada. Ük-sikasjalikuma info leiad veebilehelt euro.eesti.ee ja seal avaldatud eurole ülemineku plaanist.

Lisateabe saamiseks ja üksikasjalikumate küsimuste pu-hul tuleks konsulteerida oma panga, maksukonsultandi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, EVEA, Eesti Kaupmeeste Liidu või muu erialaliidu või -ühinguga.

Edu!

Kuidas valmistuda euro tulekuks?

© Eesti Vabariigi Rahandusministeerium, 2010.Välja antud Euroopa Komisjoni toetusel. Vastutav väljaandja EV Rahandusministeerium.

1. Eurole ülemineku põhimõtted 6

2. Muudatused majanduskeskkonnas 12

3. Kroonid eurodeks 14Konverteerimisnõuded ja ümardamisreeglid 16

Hinnakujundus ja hinna avaldamine kliendile 18

Euro sularaha kasutuselevõtmine 20

Pangakontod ja laenud automaatselt eurodeks 24

Ettemakset tõendavad dokumendid 27

Kuidas võib eurole üleminek mõjutada IT-süsteeme? 28

4. Muudatused maksunduses 30Ümardamisreeglid maksuarvestuses 31

Infopäringutele vastamine 32

Maksumärgid 32

Andmete esitamine maksuhaldurile 32

Eelneva perioodi kohta määratavad rahalised kohustused 33

Maksuvõla tasumise ajatamisgraafikud 33

5. Muudatused raamatupidamises 34Auditeerimise piirmäärade muutmine 35

6. Äriühingu põhikirja muutmine 36Aktsiaseltsid ja osaühingud 37

7. Lepingud 38

Sisukord

6 7

1• Eeldatavasti vahetatakse kroonid eurodeks Eesti Panga

ametliku kursiga 15,6466.

• Üleminekupäeval ehk €-päeval võetakse euro kasutu-sele kontorahas, majandusarvestuses ja lepingusuhetes kohe, st üleminekuperioodi ei ole.

• €-päevast algab kahenädalane paralleelkäibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed makseva-hendid. Kauplustes saab maksta nii eurodes kui ka kroonides, vahetusraha tuleb üldjuhul tagasi anda eu-rodes. Pärast paralleelkäibe perioodi, s.o alates 15. jaa-nuarist, on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro.

• Kõikides sularahateenuseid osutavates pangakontori-tes on võimalik kroone eurodeks vahetada Eesti Pan-ga ametliku keskkursiga ja teenustasuta kuue kuu jooksul pärast €-päeva. Piiratud kontorivõrgustikus toimub vahetus veel täiendavalt kuus kuud, s.t kuni 2011. aasta lõpuni. Eesti Pank vahetab kroone euro-deks tähtajatult ja piiramatus koguses.

• Kuigi euro ei ole enne €-päeva Eestis veel seaduslik maksevahend, pakuvad pangad eraisikutele võimalust vahetada kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta juba kuu aega enne €-päeva, s.t detsembris 2010.

• Alates 1. juulist 2010 tuleb hinnad avaldada nii kroo-nides kui ka eurodes ja hindade ümberarvestamisel ühest vääringust teise tuleb kasutada Eesti Panga ametlikku kurssi.

• Andmaks head eeskuju erasektorile ümardatakse või-maluse korral maksude, riigilõivude, keskkonnatasude ja toetuste kroonimäärad seadustes eurodesse elanik-konnale soodsamas suunas.

• Eurole üleminekuga seotud kulutused kannavad üldju-hul turuosalised ise.

Eesti kavatseb euro kasutusele võtta 1. jaanuaril 2011 (€-päev)

Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004 seadsime eesmärgiks võtta euro kasutusele niipea, kui suudame täita kõik vajalikud tingimused. Tõenäosus, et Eesti saab kutse liituda euroalaga, on väga suur, sest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnangul on Eesti täitnud liitumise kriteeriumid. Ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks on vaja teha aga juba praegu, sest vaid nii suudame tagada võimalikult sujuva ülemineku.

Eurole ülemineku põhimõtted

Euroalaga liitunud ELi liikmesriigid

Euroalaga mitteliitunud ELi liikmesriigid

8 9

1Ühisraha euro

5 eurot: 120 x 62 mm,

hall

10 eurot:127 x 67 mm,

punane

20 eurot:133 x 72 mm,

sinine

Alates 1. jaanuarist 2002 hakkasid 12 Euroopa Liidu riigis kehtima ühesugused euro pangatähed. Praegu kehtivad euro pangatähed ja mündid seadusliku maksevahendina 16 riigis 27st Euroopa Liidu liikmesriigist, sealhulgas euroala riikidele kuuluvates või nendega seotud ülemere-departemangudes, territooriumidel ja saartel.

Euro pangatähtedel on kujutatud Euroopa arhitektuu-ri erinevaid ajastuid. Kõigi müntide üks külg on ühe-

Turvaelemendid 5-, 10- ja 20-eurosel pangatähel

Vesimärk Pangatähte vastu valgust hoides ilmub nähtavale motiivi ja nimiväärtusega kujutis.

Turvaniit Pangatähte vastu valgust hoides ilmub nähtavale seda läbiv tume riba.

HologrammPangatähte kallutades ilmuvad hologrammil nähtavale nimi-väärtus ja euro sümbol (€).

Pangatähe paber Pangatähe paber on krobeline ja tugev. Sõrmedega katsudes on tunda, et kohati on trükivärv tihedam.

sugune, kuid teine külg on igas riigis erinev ja kannab rahvuslikke motiive. Vaatamata erinevale rahvuslikule küljele kehtivad kõik mündid maksevahendina kogu euroalal.

Euro pangatähed on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot.

Euro mündid on väärtuses 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 ja 2 eurot.

10 11

1

Turvaelemendid 50-, 100-, 200- ja 500-eurosel pangatähel

Vesimärk Pangatähte vastu valgust hoides ilmub nähtavale motiivi ja nimiväärtusega kujutis.

Turvaniit Pangatähte vastu valgust hoides ilmub nähtavale seda läbiv tume riba.

HologrammPangatähte kallutades ilmuvad hologrammil nähtavale nimiväär-tus ning akna või värava kujutis.

Pangatähe paber Pangatähe paber on krobeline ja tugev. Sõrmedega katsudes on tunda, et kohati on trükivärv tihedam.

50 eurot: 140 x 77 mm,

oranž

100 eurot:147 x 82 mm,

roheline

200 eurot: 153 x 82 mm,

kollakaspruun

500 eurot: 160 x 82 mm,

lilla

Muutuva värviga nimiväärtus50-, 100-, 200- ja 500-eurost pangatähte kallutades on näha, kuidas pangatähe tagaküljel muutub nimiväärtuse trükivärv lillast oliivroheliseks või pruuniks.

Müntide ühisküljed

2 eurot 1 euro 50 senti 20 senti

10 senti 5 senti 2 senti 1 sent

12 13

2

Euro kasutuselevõtu tulemusena ei toimu Eesti majan-duspoliitikas olulisi muutusi. Eesti krooni kurss on ol-nud fikseeritud Saksa marga suhtes 1992. aastast ja euro suhtes 1999. aastast. Seega oleme tinglikult olnud raha-liidus juba ligi 18 aastat. Euroalaga liitumine aitab kaasa Eesti majanduse jätkuvale lõimumisele Euroopa Liiduga. Jäigalt fikseeritud vahetuskursi kaudu on Eesti majan-dus juba praegu otseselt Euroopa Keskpanga rahapolii-tika mõjuväljas. Liitumisel euroalaga kaob vahetuskursi risk, mis annab turuosalistele kindluse, et tulevikus ei ole Eestis enam ka teoreetilist devalveerimisohtu.

Euroalaga liitumine tähendab kohustust järgida tasakaa-lustatud majanduspoliitikat ka tulevikus. Stabiilne ra-handuskeskkond omakorda soodustab majanduse pöör-dumist tõusule ja majandusarengu jätkumist.

Ühisraha elavdab Eesti majandust

Euro kasutuselevõtt aitab suurendada Eesti majanduse usaldusväärsust ja investorite taastuvat kindlustunnet. Investeeringute taastumisele lisab hoogu juba euro kasu-tuselevõtu väljavaate selginemine. Ühisraha lihtsustab ja elavdab liikmesriikide kaubavahetust. Eesti ettevõtetele tähendab see paremaid konkurentsivõimalusi Euroopas.

Madalamad intressid

Euroala ettevõtjad võivad arvestada pikaajaliselt stabiil-se rahapoliitikaga, mis tähendab madalaid ja stabiilseid intressimäärasid. Tunduvalt väheneb järsu intressitõusu oht, mida me viimati kogesime 2009. aastal. Laenuka-pital muutub soodsamaks, sest riskimarginaalide vähe-nemisega alanevad ka intressimäärad. Eesti riigi reitingu

tõus vähendab Eestis tegutsevatele finantsinstitutsiooni-dele välisrahaturgudelt võetavate laenude intressimäära-sid, mis omakorda muudab laenuraha kõigi Eesti ette-võtjate jaoks odavamaks.

Vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele

Euro kasutuselevõtt Eestis toob kaasa väiksemad tehin-gukulud, sest väheneb valuutavahetuse vajadus. Teiste riikide kogemuste põhjal võib selline kokkuhoid ulatuda 0,2%-ni sisemajanduse koguproduktist, mis Eesti puhul tähendab ligikaudu 400 miljoni krooni suurust võitu.

Hinnad muutuvad võrreldavamaks

Euro kasutuselevõtt toob kaasa hindade parema võrrelda-vuse, mis omakorda soodustab konkurentsi ja aitab hoida hindu stabiilsetena. Teatud hinnaerinevused jäävad siiski püsima ka euroalas.

Euro kasutuselevõtt ei too kaasa inflatsiooni olulist kii-renemist. Senise kogemuse põhjal on eurole ülemineku mõju jäänud lühiajaliseks ning toonud ühekordse hinna-tõusu keskmiselt vaid 0,1–0,3%. Maksevahendi muut-mine ei põhjusta hinnatõusu.

Paljud ettevõtted ei pea enam kohaldama raamatupida-mis- ja sularahasüsteeme mitmes vääringus. Euroala sees on ettevõtete näitajaid lihtsam võrrelda.

Muutused majanduskeskkonnas

14 15

3

Kroonid eurodeksKroonide eurodeks vahetamise kurss kinnitatakse Eestis euro kasutuselevõtu otsuse järel Euroopa Liidu rahandus-ministrite nõukogu (ECOFIN) koosolekul juulis 2010. Eeldatavasti vahetatakse kroonid eurodeks Eesti Panga ametliku kursiga 15,6466. Ümberarvestuskursist tule-tatud pöördkurssi ei kasutata ning ümberarvestuskurssi ei ümardata ega kärbita.

Konverteerimise näide

Summa Summa Summa Eesti eurodes pärast eurodes kroonides konverteerimist ümardatult

50,00 EEK 3,19558 € 3,20 €

179,50 EEK 11,47214 € 11,47 €

1110,90 EEK 70,99945 € 71,00 €

Vahetuskurss: 1 euro = 15,6466 krooni

11

11 EUR = 15,6466 EEK

Teenustasuta

16 17

3

Konverteerimisnõuded ja ümardamisreeglid• Kroonide konverteerimine eurodeks on lihtne. Kroo-

nisummad jagatakse ametliku kursiga ja tulemus ümardatakse 1 eurosendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

• Ümberarvestatud hindadel on tavaliselt rohkem kui kaks kümnendkohta, seetõttu tuleb summad ümarda-da üles- või allapoole. Üksnes lõppsummasid saab ümardada üles- või allapoole lähima sendini, va-heümardamised ei ole lubatud.

• Ümardatakse kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem, ümardatakse hind ülespoole (järgmise eurosendi-ni). Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väik-sem, ümardatakse hind allapoole.

• Teenuse müügihinna arvutamise aluseks olevate tariifi-de ümberarvestamisel eurodeks ei pea neid ümardama ühe eurosendi täpsuseni, aga lähtuda tuleb põhimõt-test, et euro kasutuselevõtt ei mõjutaks tarbijate lepin-gukohustusi ega tõstaks teenuse eest tasutavat hinda.

• Kroonide konverteerimisel väljaspool euroala kasuta-tavaks vääringuks, näiteks USA dollariteks või Suur- britannia naelteks, arvestatakse summa kõigepealt ümber eurosummaks, mida saab ümardada kolmanda kümnendkohani. Alles seejärel arvestatakse eurosum-ma ümber soovitud vääringusse.

360 kr

23,01 €

18 19

3

Hinnakujundus ja hinna avaldamine kliendileEesti liitumisel euroalaga ja euro kasutuselevõtul jääb hinnakujundus endiselt vabaks (v.a need hinnad, mille muutmine nõuab kooskõlastust, nt elekter, vesi jt). Kuid see, kuidas hindu klientidele esitada, on õigusaktidega reguleeritud ning neid nõudeid tuleb täita.

Hindade avaldamine kahes vääringus muutub enne €-päeva kohustuslikuks

Hindade kahes vääringus avaldamise põhimõtted on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Selleks, et tarbijad saaksid varakult harjuda uues vääringus hindadega, muutub kaupade ja teenus-te hindade avaldamine kahes vääringus kohustus-likuks alates 1. juulist 2010 ja kohustus kehtib kuus kuud pärast euroalaga liitumist. Hindade ümberarvesta-misel tuleb järgida ümardamisreegleid (vt lk 12–13).

Hindade esitamine peab olema selge ja arusaadav

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kaup-meeste liit ja tarbijakaitseamet koostavad jaekaupmees-tele kahes vääringus hindade avaldamise juhendi, mille üldpõhimõtted on järgmised:

• hind peab olema avaldatud tarbijale üheselt arusaada-valt, kergesti märgatavalt ja selgelt loetavalt;

• kauba või teenuse hind tuleb kahes vääringus avaldada müügikohas ja mujal, kus hinna esitamist nõutakse;

• soovitatav on kujundada hinnasildid nii, et krooni- ja eurohind on esitatud enam-vähem ühe suurusega ja on kergelt märgatav. Sellisel juhul ei oleks vaja kohe pä-rast €-päeva silte muuta.

Kahes vääringus hindade avaldamise juhendiga saab tut-vuda tarbijakaitseameti veebilehel www.tka.riik.ee ja kaupmeeste liidu veebilehel www.kaupmeesteliit.ee.

Euro kasutuselevõtt ei tohi kaasa tuua varjatud hinnatõusu

Hinnakujundusel tuleb arvestada, et tarbijad on varja-tud hinnatõusule tundlikud. Eurole ülemineku perioodil (mõni kuu enne ja kuus kuud pärast €-päeva) on kaupade ja teenuste hinnad tarbijate erilise tähelepanu all. Hin-dade monitooring ja tulemuste avaldamine on tarbija-kaitseameti üks tegevusi enne ja pärast Eesti liitumist euroalaga.

Aus hinnakujundus annab konkurentsieelise

Euroopa Komisjoni soovitusel ning kaubandus- ja töös-tuskoja eestvedamisel on ettevalmistamisel ausa hinna-kujunduse lepe, millega võivad liituda kõik ettevõt-jad.

Leppega vabatahtlikult liitunud ettevõtjad annavad nõusoleku, et eurole üleminekul järgivad nad head tava ega tõsta põhjendamatult hindu. Tarbijatele on see sig-naal ausast ja vastutustundlikust käitumisest. Leppega liitujad saavad õiguse kasutada vastava logoga kleebist. Märgise õiglast kasutamist jälgivad tarbijakaitseamet ja ettevõtjate erialaliidud. Täiendavat teavet ausa hinna-kujunduse leppe kohta saab kaubandus- ja tööstuskoja veebilehelt www.koda.ee.

20 21

3

Euro sularaha kasutuselevõtmine€-päevast algava kahenädalase paralleelkäibe perioodi jooksul saab maksta nii eurodes kui ka kroonides. Vahe-tusraha tuleb üldjuhul tagasi anda eurodes, sest nii kor-jatakse kroonid ringlusest kiiremini ära.

Kuigi paralleelkäibe perioodil on võimalik kauplustes kroonidega maksta, ei tohiks kaubandusvõrku kasutada suure hulga kroonimüntide realiseerimiseks. Ükski et-tevõte peale krediidiasutuste ja Eesti Panga pole kohus-

EEKEUR

tatud paralleelkäibe perioodil kroonimünte vastu võtma rohkem kui 20 krooni ulatuses. Paberkroone tuleb vastu võtta piiranguteta. Kroonimüntide kokkukogumiseks on kavas korraldada eraldi kampaania 2010. aasta teisel poolel, selle viib ellu pangaliit koos kommertspankade ja Eesti Pangaga.

Kahe kassa pidamine muudab müüjate ja kassa-pidajate töö raskemaks ning võib kaasa tuua seni-sest pikemad järjekorrad. Kaupluste ja teenindus-ettevõtete sularahavajadus on eriti paralleelkäibe esimestel päevadel eeldatavalt suurem ja seetõttu tuleks varuda piisavalt euro sularaha.

22 23

3

Õigeaegne valmistumine tagab sujuva ülemineku

Alates aastast 2003 on Eesti Pank valmistunud selleks, et tagada euroraha vastuvõtmine, hoidmine ja käitlemi-ne ning et ringlusest kõrvaldatavate kroonide hoidmine, lugemine ja hävitamine toimuks efektiivselt ning tur-valiselt.

Rahavahetuses on kaks võrdset logistilist osa: eurode jao-tamine ja kroonide ringlusest kõrvaldamine. Kroonide ringlusest kõrvaldamine algab müntide kogumiskam-paaniaga, mille abil vähendatakse töökoormust vahetus-perioodil. Lisaks kavandavad krediidiasutused kampaa-niaid, et inimesed hoiustaksid pankadesse võimalikult palju kodudes hoitavast sularahast.

Vahetusperioodil tagastatakse kroonid kaubandusvõrgu ja pangakontorite kaudu. Paralleelkäibe perioodil on su-larahaveo peakoormus kroonivedudel. Sularahavedude turvalisus tagatakse ühtse plaani alusel, mille töötab väl-ja siseministeeriumi juurde moodustatud töögrupp.

Kaupmeestel ja teistel suurematel sularahakäitlejatel on vaja enne €-päeva valmistuda paralleelkäibe perioodiks ning tagada koostöös oma pangaga piisav varu euro sula-raha. Eel- ja kaaseeljaotuse põhimõtete juures tuleb sil-mas pidada allpool nimetatud asjaolusid.

• Euromündid eeljaotatakse krediidiasutustele kuni neli kuud enne €-päeva ning rahatähed eeljaotatakse kuni üks kuu enne €-päeva. Eesmärk on hajutada veo-koormust ja tagada euroraha kiire levik kogu Eestis.

• Krediidiasutused võivad euromünte kaaseeljaotada suurematele klientidele kuni neli kuud enne €-päeva ning rahatähti kuni üks kuu enne €-päeva.

• Väikeettevõtetele võivad krediidiasutused lihtsusta-tud korras eeljaotada kuni viis päeva enne €-päeva nii euromünte kui ka rahatähti summas kuni 10 000 eurot. Lihtsustatud kord kehtib ettevõtetele, kus töö-tab kuni 10 inimest ja mille aastane käive ei ole suu-rem kui 2 miljonit eurot.

• Eel- ja kaaseeljaotuse tingimuseks on, et euro rahatähti ja münte ei jaotata enne €-päeva laiemale avalikkusele.

Mõistagi ei ole ettevõtetel kohustust kasutada kaaseeljao- tuse võimalust, sest euro sularaha saab pangaautomaati-dest ning kroone võib eurodeks vahetada ka pangakon-torites. Paralleelkäibe perioodil võib see siiski tähenda-da pikemaid järjekordi ja ooteaegu, mistõttu ettevõtted peaksid koostöös oma krediidiasutusega varakult hinda-ma, milline on neile sobiv lahendus.

12

36

9 12

457

8

10 11

6

1

8

0 11

2

24 25

3

Pangakontod ja laenud automaatselt eurodeksKõik pangateenused on alates €-päevast europõhised. Lepinguid ei pea muutma, sest lepingutes olevad Ees-ti krooni summad muudab pank keskkurssi kasutades automaatselt eurodeks. Ka pangakontodel olevad Eesti kroonid konverteerib pank automaatselt ja teenustasuta eurodeks ning kontonumbrid jäävad samaks.

Kontoväljavõttest on näha kroonikonto lõppsaldo ja eu-rokonto algsaldo ning kasutatud vahetuskurss. Alates €-päevast kajastatakse kõiki tehinguid eurodes.

Kui laen on võetud kroonides, siis muudab pank kroo-nisummad automaatselt eurodeks. Edaspidi toimuvad laenu tagasimaksed eurodes.

Säästuhoiusel või tähtajalisel hoiusel olevad kroonid kon-verteeritakse eurodeks tasuta. Uusi säästumakseid saab teha eurodes. Säästu- ja investeerimistoodete lepingute tingimused ei muutu, näiteks tähtajaliste kroonihoiuste intressimäär kehtib kuni hoiustamistähtaja lõpuni.

Loomulikult võivad lepingu osapooled lepingu tingi-musi omavahelise kokkuleppe alusel muuta. Küsimuste korral tuleb pöörduda oma panga poole.

Kaart on parim ostude eest tasumise vahend

Alates €-päevast muutuvad kaardimaksed europõhiseks ja sularahaautomaatidest väljastatakse eurosid. Sularaha-automaadid on häälestatud nii, et alates €-päevast väljas-tatakse ainult euro rahatähti.

Eestis on ligikaudu 900 sularahaautomaati, seetõttu ei ole võimalik tagada kõikide aparaatide sularahavalmi-dust €-päeva esimestel tundidel. Kui automaati ei ole jõutud euro rahatähti veel viia, siis automaat sularaha ajutiselt ei väljasta.

Kodumaised maksed eurodes

Alates €-päevast tasutakse kõik sularahata arved ja muud maksed eurodes.

Eurodes tavamaksed Euroopa majanduspiirkonna riikidesse on alates €-päevast sama teenustasuga nagu riigisisesed maksed.

Ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga pank enne makse tegemist ise keskkursi alusel euro-deks. Otsekorraldus- ja püsimaksete summasid ja limii-te muudab pank automaatselt.

Enne €-päeva internetipangas ja teistes maksekanalites algatatud kroonimaksed teevad pangad kroonides.

Kodumaisteks euromakseteks saab alates €-päevast ka-sutada nii riigisisest kontonumbrit kui ka rahvusvahe-list kontonumbrit ehk IBANi.

Eesti kroonides tšekkide vastu väljastatakse alates €-päevast eurosid.

26 27

3

Ettemakset tõendavad dokumendidEttemakset tõendavad dokumendid kehtivad märgitud tähtaja kohaselt. Väärtuse ümberarvestamisel lähtutak-se üldistest konverteerimisreeglitest. Euro kasutusele-võtt ei muuda ühegi dokumendi tingimusi, ei vabasta võetud kohustuste täitmisest ega anna õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. See põhimõte kehtib igasugusele le-pingule ja selle olemasolu tõestavale dokumendile, nagu ettemaksukaart, kinkekaart, pilet, pakendiautomaadi kviitung jne.

Vähemalt kolm kuud enne eurole üleminekut palutakse kõikidel avaliku sektori ettevõtetel teavitada, kui pikk on varem välja antud piletite jt dokumentide kehtivus-aeg pärast eurole üleminekut. Kohalike ühissõidukite kroonides märgitud hinnaga piletite kehtivusaja kehtes-tab kohalik omavalitsus.

28 29

3

Kuidas võib eurole üleminek mõjutada IT-süsteeme?Euro kasutuselevõtt mõjutab kõiki IT-süsteeme, mis on seotud rahaühikutega. Otseselt mõjutab see IT-seadistu-si, kaudselt aga hõlmab ka muid valdkondi, näiteks et-tevõtte raamatu- ja arvepidamist. Lisaks mõjutab eurole üleminek aparaate, mis töötlevad finantsandmeid, nagu kassaaparaadid ja müügiterminalid.

Raamatupidamistarkvara ja muude raamatupidamissüs-teemide ning arvete koostamise süsteemide kohandami-sel tuleks arvestada allpool nimetatud asjaolusid.

• Raamatupidamise aastaaruanded tuleb koostada lähtu-valt aruandeperioodi lõpul Eestis kehtivast vääringust. Raamatupidamiskohustuslased, kelle majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga, koostavad aastaaruan-de vääringus, mis kehtib nende majandusaasta lõpul. Kohustuslik üleminek europõhisele raamatupidamis-arvestusele toimub €-päeval. Eurodes koostatakse kõik aruanded perioodide kohta, mis lõppevad €-päeval või hiljem.

• Vigade vältimiseks tuleb varasemate andmete tei-sendamisel tagada samade andmete teisendamine

kõikidel juhtudel sama moodi. Võrreldavuse tagami-seks peab eurodesse ümber arvestama eelnenud aasta-te näitajad, näiteks ettevõtte näitajad finantsanalüüsi tarvis.

• Finantsinfosüsteemides kasutatakse sageli künnis-väärtusi, mis aktiveerivad süsteemis teatavad toimingud. Vältimaks infosüsteemi soovimatuid toi-minguid, tuleb künnisväärtused eurodesse ümber ar-vestada.

IT-süsteemide kontrollnimekiri

• Kas valuutakoode saab üheselt mõistetavalt kindlaks määrata? Milliseid süsteeme tuleb kohandada?

• Kas praegused süsteemid on võimelised töötama roh-kem kui ühe vääringuga?

• Kas euro kasutuselevõtul saab krooni täielikult euroga asendada, näiteks muutes väljade sisu, või peab sises-tama vääringu kohta lisaväljad?

• Kas üleminek eurole mõjutab riistvara, näiteks kassa- aparaate ja makseterminale?

• Kas kasutusel on liidesed, mis ühendavad eri süstee-me? Kas vastastikuse sidumise tõttu peab kõikides süsteemides eurole üle minema samal ajal või saab ko-handusi teha sammhaaval?

• Kui IT-süsteemid on seotud partnerite IT-süsteemide-ga, siis kas need ühilduvad ka pärast eurole ülemine-kut?

Vastuste leidmiseks soovitame pöörduda IT-süsteemi tarnijate või IT-spetsialistide poole, maksesüsteemide puhul krediidiasutuse poole, vajadusel tuleks konsultee-rida ka äripartneritega.

30 31

4

Muudatused maksundusesEurole üleminekuga seoses on olulised eelkõige seadustes esitatud ning seal kroonides fikseeritud summade ning juba määratud või deklareeritud, eelneva perioodi kohta määratavate või deklareeritavate maksusummade ümber- arvestamise küsimused.

Ümardamisreeglid maksuarvestusesMaksuseadustes kroonides fikseeritud summad konver-teeritakse eurodesse võimaluse korral isikule soodsamas suunas.

Uued määrad jõustuvad €-päeval ja neid tuleb hakata ra-kendama maksukohustustele, mis tekivad €-päeval või hiljem.

Kõiki summasid ei ole vaja ümber arvestada, sest mõned summad, näiteks käibemaksukohustuslaseks registreeri-mise piirmäär, on juba praegu maksuseadustes sätestatud Euroopa Liidu ühinemislepingu järgi.

Muudetakse maksusummade arvestamise täpsusastet ning kehtestatud piirmäärasid. Näiteks on uus minimaal- ne sissenõutav maksusumma maksukorralduse seaduses senise 50 krooni asemel 10 eurot ning maamaksuseadu-ses 50 krooni asemel 5 eurot.

Riigilõivuseaduses kroonides fikseeritud riigilõivumää-rad konverteeritakse eurodeks üldjuhul ühe eurosendi täpsusega ja enamasti isikule soodsamas suunas. Erand on riigipiiril makstav viisalõiv ning välisesinduste kaudu isikutunnistuse taotlemise lõiv.

32 33

4

Infopäringutele vastamineMaksu- ja tolliameti poolt pärast €-päeva väljastatav eel-nevat perioodi kajastav maksuinfo vormistatakse kahes valuutas: lõppsumma arvestatakse eurodeks, kuid sum-ma näidatakse ära ka kroonides.

MaksumärgidToodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud mak-sumärgid lubatakse käibes ära kasutada.

Maksumärgil kroonides väljendatud summa arvestatakse eurodeks üldiste konverteerimisreeglite kohaselt.

Andmete esitamine maksuhaldurileMaksuarvestuses toimub €-päeval järsk üleminek. Eelne-va perioodi andmete esitamisel peetakse arvestust mak-sustamisperioodi valuutas ja maksuhaldur konverteerib summa hiljem eurodeks, s.t ettevõtted esitavad krooni-perioodi aruanded kroonides, maksu- ja tolliamet teeb ümberarvestuse eurodeks.

Maksu- ja tolliametile edastatakse andmed kõnealusel perioodil käibel olnud valuutas, seega märgitakse €-päe-vale eelneva perioodi kohta edastatav info kroonides.

Kõik aruanded ja arveldused maksu- ja tolliametiga, s.t käibedeklaratsioonid, tollideklaratsioonid jms esita-takse (arvutuskäik) ja parandatakse (ümberarvestused) maksustamisperioodil käibel olnud valuutas. Arvestus-käik tehakse kroonides ning tagastamisele või tasumisele kuuluv summa arvestatakse eurodeks üldiste konvertee-rimisreeglite alusel.

Eelneva perioodi kohta määratavad rahalised kohustusedMis tahes varasema perioodi kohta määratud ja määrata-vad rahalised kohustused (trahvid, maksuteatised, mak-suotsused, aruanded, deklaratsioonid, eelneva perioodi eest tagastatav või juurdemääratav tulumaksu summa) arvestatakse kroonides ning summa määramisel või tasu-misel tehakse ümberarvestus eurodeks tavaliste konver-teerimisreeglite kohaselt (vt lk 12–13).

Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult arvestatakse avansilised summad samuti kõigepealt kroonides ja see-järel tehakse ümberarvestus eurodeks.

Maksuvõla tasumise ajatamisgraafikudVarem koostatud ajatamisgraafikud arvestatakse auto-maatselt eurodeks ülemineku ajal kehtiva kursi põhjal üldiste konverteerimisreeglite järgi. Maksu- ja tolli-ameti seisukohalt on oluline tagada alates 1. jaanuarist 2011 valmisolek väljastada ajatamisgraafikuid eurodes, mistõttu kümme päeva enne 1. jaanuari 2011 maksu- ja tolliamet ajatamisgraafikuid ajutiselt ei väljasta.

34 35

5

Muudatused raamatupidamisesRaamatupidamise toimkond töötas välja juhendi eelnõu, kus on esitatud üksikasjalikumad juhised euro kasutu-selevõtuks. Sealt leiab vastused küsimustele, kuidas et-tevõtted, kelle arvestus- ja esitusvaluuta muutub Eesti kroonidest eurodeks, arvestavad kontode saldod €-päeva seisuga Eesti kroonidest ümber eurodesse ning millistest reeglitest lähtutakse aruannete koostamisel enne ja pä-rast €-päeva.

Üldine põhimõte on, et valuutakursside ümberarves-tamisest ja ümardamisest tekkinud väheolulisi vahesid võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise korral kajastatakse tekkinud vahe kirjel „Eelmiste pe-rioodide jaotamata kasum”.

Lisainfo: www.easb.ee

Auditeerimise piirmäärade muutmineKohustusliku ülevaatuse ning kohustusliku konsolidee-rimise uued rahalised kriteeriumid kehtestati audiitor-tegevuse seaduse uues redaktsioonis. Kohustus tekib raamatupidamiskohustuslasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt kaks ületa-vad alljärgnevaid tingimusi:

• müügitulu või tulu 1 000 000 eurot,• varad bilansipäeval kokku 500 000 eurot,• keskmine töötajate arv 15 inimest.

Kohustus tekib samuti raamatupidamiskohustuslasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

• müügitulu või tulu 3 000 000 eurot,• varad bilansipäeval kokku 1 500 000 eurot,• keskmine töötajate arv 45 inimest.

Auditi kohustus tekib raamatupidamiskohustuslasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

• müügitulu või tulu 2 000 000 eurot,• varad bilansipäeval kokku 1 000 000 eurot,• keskmine töötajate arv 30 inimest.

Auditi kohustus tekib samuti raamatupidamiskohustus-lasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näi-tajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

• müügitulu või tulu 6 000 000 eurot,• varad bilansipäeval kokku 3 000 000 eurot,• keskmine töötajate arv 90 inimest.

Eurodes väljendatud summadest lähtutakse aruandepe-rioodide puhul, mis lõppevad €-päeval või hiljem.

36 37

6

Eurole üleminek tuleb kajastada juriidilise isiku põhi-kirjas optimaalse aja jooksul ja organisatsioonile liigseid kulutusi põhjustamata. Seetõttu tehakse äriseadustikus allpool märgitud muudatused.

• Uute eraõiguslike juriidiliste isikute põhikirjad, kus andmed on esitatud eurodes, võimaldatakse registree-rida äriseadustiku muudatuste jõustumisel juba enne €-päeva.

• Põhikirja võimaldatakse muuta lihtsustatud korras, kui muudatus on seotud üksnes kroonide asendami-sega eurodega. Tavapärase osanike või üldkoosoleku otsuse asemel, mille poolt peab olema vähemalt 2/3 osanikest või üldkoosolekul esindatud häältest, saab muudatuse otsustada, kui selle poolt on üle poole osa-nike või üldkoosolekul esindatud häältest.

• Pärast ühe aasta möödumist €-päevast ei registreeri riiklikud registrid ühtegi põhikirjamuudatust, kui samal ajal ei viida põhikirjas esitatud andmeid üle eu-role.

• Seaduse jõustumise järel juba enne €-päeva ning aasta jooksul pärast €-päeva vabastatakse ette-võtjad riigilõivu tasumise kohustusest äriühingu aktsia- ja osakapitali Eesti kroonidest eurodeks konverteerimise muudatuse äriregistrisse kand-misel. Riigilõivuvabastusega toiminguteks oleks põ-hikirja muutmise äriregistrisse kandmine, s.h kapitali suuruse muudatus ning osaühingu või aktsiaseltsi osa- või aktsiakapitali muutmise äriregistrisse kandmine, samuti aktsiaseltsi põhikirja muutmise äriregistrisse kandmine nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtuks.

Äriühingu põhikirja muutmine

Aktsiaseltsid ja osaühingudAktsiakapitali ja aktsiate eurodesse konverteerimisel tu-leb aktsionäre kohelda võrdselt ja säilitada aktsionäride õigused kehtinud proportsiooni kohaselt. Äriseadustikus tehakse muudatused, mis võimaldavad eurodes väljen-dada ühingu tegevuse seisukohalt kõiki olulisi rahalisi määratlusi.

i) Aktsiaseltside miinimumkapitaliks kehtestatakse 25 000 eurot. Uute ühingute asutamist eurodes väl-jendatud aktsiakapitaliga võimaldatakse vähemalt pool aastat enne €-päeva.

ii) Aktsiaseltside aktsiate minimaalse nimiväärtusena kehtestatakse 10 eurosenti. Aktsia nimiväärtus peab olema samuti 10 eurosendi täiskordne.

iii) Aktsiaseltsidel võimaldatakse kasutusele võtta nimi-väärtuseta aktsiad. Nimiväärtuseta aktsia minimaal-se arvestusliku suurusena kehtestatakse 10 eurosen-ti. Nimiväärtuseta aktsiate minimaalse arvestusliku väärtuse kehtestamine väldib väga väikese arves-tusliku väärtusega aktsiate teket. Aktsiaselts ei saa kasutada korraga nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiaid.

• Osaühingute minimaalseks osakapitali suuruseks keh-testatakse 2500 eurot.

• Minimaalse osa nimiväärtusena kehtestatakse 1 euro. Osa nimiväärtuse täiskordsuse määraks kehtestatakse samuti 1 euro.

38 39

7

LepingudÜleminek eurole mõjutab kõiki lepinguid (töölepingud, rendi- ja krediidilepingud ning kindlustuspoliisid), mis sisaldavad summasid kroonides.

Järjepidevuse põhimõteEuro kasutuselevõtt ei mõjuta lepingute ja muude jurii-diliste dokumentide järjepidevust. Euro kasutuselevõtt ei muuda ühegi juriidilise dokumendi tingimusi ega va-basta võetud kohustuste täitmisest, samuti ei anna õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada.

• Lepingute puhul, mis on sõlmitud kroonides, arvesta-takse rahalised väärtused eurodesse ümber ametlikult fikseeritud vahetuskursi alusel.

• Väljaspool rahaliitu asuvate partneritega sõlmitud le-pingute puhul võiks lepingutes sisalduda punkt euro kasutamise kohta. Kui lepingutingimus kehtib pärast euro kasutuselevõtmise tähtpäeva, võiks näiteks euro-klausli kaudu kokku leppida, et euro on siduv raha-ühik.

Euroklausli näidis

Pooled lepivad kokku eelduses, et kõik lepingus et-tenähtud maksekohustused on määratud kindlaks eurodes kohe, kui euro muutub ainsaks seadusli-kuks maksevahendiks. Konverteerimine põhineb ametlikult fikseeritud vahetuskursil.

Lepingu järjepidevuse põhimõtet kohaldatakse ka töö-lepingutele. Samamoodi nagu muude lepingute puhul, arvestatakse ka palga- ja kindlustussummad ümber uude vääringusse.

40

Põhjaliku eurole üleminekuga seotud info leiad euroinfo veebilehelt euro.eesti.ee.

Kõigile euroga seotud küsimustele saad vastuse tasuta euroinfo telefonilt 800 3330.

Eurole ülemineku põhiprintsiibid• Eeldatavasti vahetatakse kroonid eurodeks Eesti Panga praegu kehtiva ametliku kursiga 15,6466, mis kinnita-takse juulis toimuval Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) koosolekul.

• Kontorahas, majandusarvestuses ja lepingusuhetes võetakse euro kasutusele järsu üleminekuna kohe ülemi-nekupäeval.

• Sularahana on euro ja kroon alates €-päevast kahe näda-la jooksul käibel paralleelselt ning kehtivad võrdväärsete maksevahenditena.

• Kaardimaksed muutuvad europõhiseks alates ülemi-nekupäevast, sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega 48 tunni jooksul.

• Krooni käibelt kõrvaldamiseks on krediidiasutustel ko-hustus sularahateenuseid osutavates kontorites vahetada kroonid eurodeks teenustasuta kuue kuu jooksul pärast €-päeva. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks ametliku kursiga ja teenustasuta piiramatus koguses ning tähtaja-tult.

• Kuus kuud enne ja pärast üleminekupäeva peavad jae-kaupmehed näitama müügikohas hindu nii Eesti kroo-nides kui ka eurodes, kasutades konverteerimiseks Eesti Panga ametlikku kurssi.