Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
TEGEVUSKAVA 2016/2017
Karlssoni rühm 5-6.a lapsed
ÜLEVAADE MEESKONNAST:
Õpetaja: Aleksandra Koreskova - sotsiaaltöö kõrgharidus, töötanud õpetajana TLV-s aastast
2013, tööstaaž pedagoogina 3 aastat.
Õpetaja: Liis Karelson - noorsootööalane kõrgharidus, töötanud õpetajana TLV-s aastast
2016.
Õpetaja abi: Kersti Peters - tööstaaž õpetaja abina 4 aastat. Töötanud TLV-s aastast 2012.
RÜHMA ISELOOMUSTUS:
Tallinna Vikerkaare Lasteaia Karlssoni rühmas käib 21 last, neist 18 on eesti keelse koduse
keelega ja kolm vene keelse koduse keelega. Rühmas on 10 tüdrukut ja 11 poissi. Laste vanus
on 5 – 6. aastat. Igapäevaselt tegelevad lastega kaks õpetajat ja õpetaja abi.
Karlssoni rühmas paneme rõhku laste enda huvidele ja arvamustele. Lapsed saavad osa
igapäevase töö ning nädalaplaanide planeerimisest.
Õpetajad pööravad tähelepanu laste omavahelisele sõbralikule suhtlemisele läbi koosmängu,
õppemängudes, rollimängudes ja läbi vestluste lastega. Tähelepanu pööratakse ka
mängukaaslase jutu ärakuulamisele ja vaikselt ruumis rääkimisele. Rühmaruum on jagatud
erinevateks tegevuskeskusteks mis aitab kaasa laste omavaheliste suhete parendamisele
väiksemates gruppides ja laste mäng kulgeb tänu sellele organiseeritumalt. Rühmareeglid on
koostatud meeskonna töö tulemusena ja laste iga arvestades, ning neid järgivad nii lapsed kui
ka täiskasvanud. Selle kõige mõistetavaks tegemiseks lastele kasutatakse rühmas „Hea
alguse“ metoodikat.
ÕPPETEGEVUSTE KORRALDUS
Õppe-kasvatustegevused viiakse Karlssoni rühmas läbi lõimituna järgnevatest
ainevaldkondadest:
Mina ja keskkond
Keel ja kõne
Matemaatika
Kunst
Muusika
Liikumine
5 - 6 aastaste laste planeeritud tegevus kestab kuni 30 minutit.
Mina ja keskkond:
Vaatlused
Õppekäigud
Vestlused, arutlused
Katsed
Keel ja kõne:
Lastekirjanduse kuulamine, ettelugemine
Luuletuste ja liisusalmide lugemine
Luuletuste ja liisusalmide õppimine
Häälikumängud
Lavastusmängude ja õppemängude mängimine
Vestlused, jutustamine
Lugemine ja kirjutamine
Laste jutustamine
Matemaatika:
Õppemängud
Loendamine, hulgad ja arvud
Võrdlemine
Rühmitamine
Suurused ja mõõtmine
Orienteerumine (ajas ja ruumis)
Geomeetrilised kujundid
Õppekäigud
Vestlemine
Katsete tegemine
Kunst:
Maalimine
Voolimine
Kleepetöö/meisterdamine
Muusika
Liikumine
RÜHMA PÄEVAKAVA:
7.00-8.00 laste vastuvõtt valverühmas
8.00-8.45 laste vastuvõtt Karlssoni rühmas, vaba mäng
8.45- 9.15 hommikusöök
9.15-10.30 õppetegevused või vaba mäng
10.30-12.20 riietumine õue minekuks, mängud või õppetegevused õues,
muusika/liikumistegevused
12.20-12.40 õuest tuppa tulemine, riietumine
12.45-13.15 lõunasöök
13:15-15.00 ettevalmistused lõunauinakuks, unejutt, lõunauinak
15.00-15.40 ärkamine, mäng, huviringid
15.40-16.10 õhtuoode
16.15-18.00 mäng toas või õues, individuaalne töö, koju saatmine
18.00-19.00 koju saatmine valverühmast
RÜHMA PÕHIMÕTTED 2016/2017 ÕPPEAASTAL:
Rühma peamine eesmärk on toetada kodu laste kasvatamise l, aidata kaasa lapse arengule:
Lapse füüsilise, sotsiaalse, intellektuaalse ja emotsionaalse arengu toetamine.
Lapse individuaalse arenguga arvestamine.
Lapse arengut soodustava keskkonna loomine.
Lapsele eduelamuse ja turvatunde tagamine, heatahtlikke suhete väärtustamine.
Kodu ja lasteaia vaheline pidev koostöö.
RÜHMA EESMÄRGID 2016/2017 ÕPPEAASTAL:
1. Avastame lastega maailma läbi mängu kaugu õppimise, õuesõppe ning õppekäikude.
2. Laps teab, mis on viisakus ja heatahtlikkus ning oskab kaaslastega vastavalt käituda.
3. Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel ning läbiviimisel arvestab õpetaja iga lapse
arenguga.
4. Läbi Hea Alguse võtete kasutamise arenevad lapse mängu-, õpi-, sotsiaalsed- ja
enesekohased oskused.
ÜLDOSKUSED:
MÄNGUOSKUSED:
laps suudab oodata mängus oma järjekorda.
laps imiteerida teiste rolle .
laps suudab arusaamatusi mängus lahendada verbaalselt.
laps oskab jagada teistega mängus ettetulevaid ülesandeid.
laps suudab jagada oma mänguasju teiste lastega.
laps oskab loovalt mängida.
laps tunneb mängust rõõmu ja suudab mängule keskenduda.
laps tunneb rõõmu võidust ja püüab leppida kaotusega.
laps suudab arusaamatusi mängus lahendada verbaalselt.
laps järgib mängureegleid, nende täitmist teiste poolt ja vajadusel oskab reegleid teistele
selgitada.
laps oskab mängides väljendada oma tundeid.
TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED:
laps on suuteline tegutsema keskendunult kuni 30 minutit.
laps osaleb aktiivselt käelistes- ja loovtegevustes, oskab käsitleda erinevaid töövahendeid
ja materjale.
laps omab ettekujutust numbritest, tähtedest ja sümbolitest.
laps on suuteline sooritama kirja eelharjutusi.
laps oskab kasutada kõnet mõtete ning soovide väljendamiseks ja info saamiseks.
laps suudab osaleda vestluses, annab õppetegevuses käega märku, kui soovib vastata,
küsida.
laps mõistab selgemaid põhjus-tagajärg seoseid, saab aru ühistegevustes reeglitest ja
järgib neid.
laps saab aru ühistegevustes reeglitest ja järgib neid.
laps suudab alustatud tegevuse lõpetada.
laps kasutab tegevusi planeerides.
SOTSIAALSED OSKUSED:
laps saab aru teiste inimeste emotsioonidest ja arvestab neid käitumises ja vestluses.
laps oskab arvestada kaaslaste soovide ja vajadustega.
laps naudib eakaaslaste seltsi ja suudab teha nendega koostööd.
laps suudab tegevustes võtta endale vastutust.
laps saab aru heast ja halvast, nii enda, kui teiste suhtes.
laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme.
laps teeb vahet hea ja halva käitumise vahel - nii enda, kui teiste suhtes.
laps oskab paluda abi täiskasvanult ja ka teiselt lapselt.
ENESEKOHASED OSKUSED:
laps oskab väljendada ja kontrollida oma emotsioone ning lahendada probleeme sõnaliselt.
laps oskab avalikus kohas sobivalt käituda ja teab, mida tohib teha, mida mitte.
laps suudab oma asju, riideid korras hoida ja korrastada.
laps saab hakkama iseseisvalt riietumisega, söömisega ja elementaarsete hügieeninõuete
täitmisega.
laps suudab teha valikuid ja langetada otsuseid.
laps hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid.
laps naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust.
Laps arvestab reeglitega, jälgib reeglite täitmist teiste poolt.
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID:
Tulemuste saavutamiseks viiakse läbi erinevaid planeeritud- ja igapäevategevusi.
MINA JA KESKKOND
Aasta lõpuks laps:
omab ettekujutust ümbritseva maailma terviklikkusest ja rollidest igapäevaelus.
tunneb eesti rahvatraditsioone ja riikliku sümboolikat.
laps väärtustab tervist ja säästlikku suhtumist loodusesse.
laps märkab nähtusi ja muutusi looduses ja püüab käituda ohutult.
laps teab aastaaegu ja nende järgnevust.
laps mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused.
KEEL JA KÕNE
Aasta lõpuks laps:
laps häälib õigesti emakeele häälikuid ja tuttavaid sõnu.
laps kasutab aktiivselt kõnes tegu- ja omadussõnu, määrsõnu: eile, täna, homme.
laps oskab leida sõnale samatähenduslikke sõnu (nt jookseb, lippab, sibab).
laps oskab leida sõnale vastandsõna (nt suur-väike; pikk-lühike; külm -soe).
laps kasutab kõnes enamasti õigesti umb isikulist tegumoodi (loetakse, pesti).
laps oskab jutustada pild i ja kogemuse põhjal.
laps oskab vastata miks küsimustele selgitustega .
laps kuulab ja paneb tähele, suudab jälgida ja meeles pidada täiskasvanu seletust.
laps tunneb ära kõik tähed .
laps suudab kokku öelda 4-5-viietähelise sõna.
laps oskab kirjutada mõningaid tähti.
MATEMAATIKA
Aasta lõpuks laps:
oskab näha ja nimetada vähemalt kolme eseme ühist tunnust.
oskab hulki moodustada ja neid võrrelda.
tunneb arve 1-12, teeb loendamise teel kindlaks esemete arvu ja teab arvude järjestust.
laps tunneb ja nimetab vähemalt 8 värvust.
laps järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi.
laps mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtvahendiga .
laps järjestab esemeid raskuse ja paksuse järgi.
laps suudab võrrelda kolme eset suurustunnuse järgi (väike – suurem – veel
suurem; lai – kitsam – veel kitsam).
laps tunneb ja nimetab tasapinnalis i ja ruumilis i kujundeid (ring, ruut, kolmnurk,
ristkülik, kera ja kuup).
laps oskab kirjeldada ümbrust kujundimõistete abil.
laps oskab nimetada aastaajad ja nädalapäevad ning teab mis kuus on tema
sünnipäev.
KUNST
Aasta lõpuks laps:
oskab näidata oma töös põhilisi värve ja vorme, märkab mustrit ja oskab seda jätkata.
koos õpetajaga valmistab uusi voolimissegusid (liiv, pabermass, savi, soolataigen jm.).
oskab tervest voolimismassi tükist luua töötlemise teel soovitud esemeid ja kasutab
kujundamiseks ette antud detaile (tikud, suled, pipraterad jm).
oskab voolimismassi tükki jagada kaheks kuni neljaks võrdseks osaks.
oskab kasutada erinevaid voolimistehnikaid: rullimine, veeretamine, väljavenitamine ja
pigistamine, muljumine, lamedaks surumine, silumine, osade liitmine tervikuks
oskab kujutada liikuvat inimest.
hakkab oma joonistustele rohkelt lisama detaile, mis on reaalses elus olemas.
tutvub joonistusvahendite kasutamise erinevate võimalustega, värvib enamasti
kontuure ületamata.
hakkab katsetama värvide segamist (põhivärvid: punane, kollane ja sinine).
pintsliga liigub paberil vabalt, oskab muuta joone laiust.
saab hakkama keerukamate kujundite lõikamisega paberist.
murrab paberi kokku joont mööda.
oskab meisterdada looduslikust materjalist ja majapidamises järelejäänud pisiesemetest
(karpidest, topsidest, torudest, pesulõksudest jne) objekte.
annab oma tööle hinnangu ja põhjendab oma arvamust, jutustab teose juurde loo.
LASTE ARENGU HINDAMINE
Lapse hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta
ning selle info analüüsimist. Hindamine on oluline, sest see annab õpetajale võimaluse
kavandada konkreetse lapse oskuste ja võimete tasemega haakuvaid õppe- ja
kasvatustegevusi. Õpetaja seisukohast ongi hindamise põhiliseks eesmärgiks jõuda tervikliku
arusaamiseni laste oskuste ja võimete tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest selleks,
et luua iga lapse jaoks kõige sobivamad arengutingimused. Hindamise käigus tuleb koguda
sellist infot, mille alusel saab õpetaja otsustada, kuidas just selle konkreetse lapse arengut
toetada. Seega peab hindamine lähtuma lapsest ja olema väga selgelt seotud õppe- ja
kasvatustegevusega. Ühtlasi on laste arengut hinnates võimalik saada tagasisidet seni läbi
viidud õppe- ja kasvatustegevuse sobivusele.
Lapse arengu kohta info kogumiseks kasutame erinevaid meetodeid – vaatlust ja küsitlust.
Küsitlus tähendab uuritavale küsimuste esitamist. See meetod võimaldab hinnata näiteks lapse
väljandamis oskus ja kõlbelist arengut.Lapse arengu hindamise peamiseks meetodiks on
vaatlusmeetod. Vaatlus tähendab lapse jälgimist mingi perioodi jooksul. See meetod
võimaldab registreerida erinevaid käitumisi, nende esinemissagedust ja kestust. Vaatluse kui
meetodi puhul eristatakse mitmeid variante, üks neist on vaatlus lapse mängu kohta. Lapse
arengus on mängul suur tähtsus ja selleks peab päevakavas aega jääma. Mängus omandab laps
sotsiaalseid kogemusi, kujunevad tööharjumused, eneseteenindamiseoskused ja k innistatakse
õppetegevustes saadud teadmisi.
Õpetajad viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning tegevust dokumenteeritakse. Lapsi
jägitakse igapäevatoimingutes ja nende loomulikus keskkonnas. Lapse arengust annab
ülevaate järjepidevalt täienev arengumapp. Arengumapp on lapsevanemale kättesaadav.
Rühma õpetajad viivad lapsevanematega läbi arenguvestluse lapse arengu ja edendamise
teemal vähemalt üks kord õppeaastas.
Õppeaasta üritustekalender.
Ettevõtmised Lapse arengumapi
täitmine
Koostöö
SEPTEMBER 1. Tarkusepäeva
tähistamine 31.08
2. Suviste
sünnipäevalaste
sünnipäeva
tähistamine.
3. Lastevanemate
koosolek 05.09, kell
16.30.
4. Lasteaia sünnipäeva
tähistamine 06.09.
5. Vanavanematepäeva
tähistamine-
9.september.
6. Mihklilaat 29.09
Lapsepikkuse
mõõtmine.
Joonistamine-mina
ise.
Koosoleku teemade
arutelu koostöös
lastevanematega.
Vanavanematepäeva
tähistamine
koostöös
vanavanematega.
Suviste
sünnipäevalaste
sünnipäeva
tähistamine
koostöös
lapsevanematega.
Pikkuspael koostöös
õpetaja abiga.
Koostöös
vanematega
mihklilaada kauba
ning laadaraha
(kastanimunad ja
tammetõrud)
toomine rühma.
OKTOOBER 1. Õpetajatepäev 05.10 Intervjuu lapsega. Õppekäik koostöös
2. Leivapäeva
tähistamine.
3. Õppekäik- Värviline
sügis.
4. Lehtede kolletamise
pidu 14.10.
Vaatlustabelite
tätmine.
õpetaja abiga.
Vaatlustabelid
koostöös õpetaja
abiga.
Lehtede kolletamise
pidu koostöös
muusikaõpetajaga.
NOVEMBER 1. Isadepäeva
tähistamine 10.11
2. Mardipäeva
tähistamine.
3. Kadripäev
rahvamängudega
24.11
4. I advendi
tähistamine- 28
november.
Vaatlustabelite
täitmine.
Isadepäeva pidu
koostöös
muusikaõpetajaga ja
lastevanematega.
Mardipäeva
tähistamine
koostöös
lastevanematega ja
õpetaja abiga.
I advendi
tähistamine
koostöös õpetaja
abiga.
DETSEMBER 1. Rühma kaunistamine
jõuludeks.
2. Jõululaat.
3. II, III ja IV advendi
tähistamine.
4. Õppekäik
raekojaplatsile,
Tallinna jõulukuuse
juurde.
5. Jõulupidu
Puu joonistamine-
puu talvel.
Mänguvaatlus
Laste
jõulukingitused
koostöös
lastevanematega.
Jõulukuuse toomine
rühma, koostöös
lastevanematega.
Jõululaadale
müüdava kauba
toomine toomine
koostöös
lastevanematega.
Adventide
tähistamine koostös
õpetaja abiga.
Jõulupidu koostöös
muusikaõpetajaga,
õpetaja abi,
jõuluvana ja
lapsevanematega.
JAANUAR 1. Uus aasta
traditsioonide
tutvustamine.
2. Taliharjapäev-
kelgitamine tiigi
ääres.
3. Õppekäik-Loodus
magab talveund.
Lapse toredate ja
naljakate ütlemiste
sissekandmine.
Pildil
orienteerumine.
Õppekäik koostöös
õpetaja abiga ja
liikumisõpetajaga.
Kuuse väljaviimine
koostöös õpetaja
abiga.
VEEBRUAR 1. Sõbrapäeva
tähistamine.
2. Vastlapäev- õppekäik
tiigi äärde liugu
laskma.
3. Vabariigi sünnipäeva
tähistamine,
Intervjuu lapsega.
Lapse toredate ja
naljakate ütlemiste
sissekandmine.
Õppekäik koostöös
õpetaja abiga.
Vabariigi
sünnipäeva
tähistamine
koostöös
muusikaõpetaja ja
õpetaja abiga.
MÄRTS 1. Emakeelepäeva
tähistamine.
2. Teatrikuu
tähistamine-
õppekäik teatrisse.
3. Kevade algus- rühma
kaunistamine.
4. Laste
Vaatlustabelite
täitmine.
Lapse joonistus
kommentaaridega.
Laste
arenguvestlused
koostöös õpetaja
abiga ja
lastevanematega.
Õppekäik koostöös
õpetaja abia.
Rühama
arenguvestlused kaunistamine
kevadpühadeks
kosotöös õpetaja
abiga.
APRILL 1. Südamenädala
tähistamine.
2. Laste
arenguvestlused.
3. Naljapäeva
tähistamine.
4. Lihavõtted.
5. Õuesõppepäev-
õppekäik
Eesti Vabaõhu-
muuseumisse.
6. Õppekäik
liiklusväljakule.
Aia ja lilledega maja
joonistamine.
Vaatlustabelite
täitmine.
Vaatlustabelite
täitmine koostöös
õpetaja abiga ja
lapsevanematega.
Laste
arenguvestlused
koostöös õpetaja
abiga ja
lapsevanematega.
Õppekäik koostöös
õpetaja abiga.
MAI 1. Emadepäeva
tähistamine.
2. Matk Pääsküla
rabasse.
3. Suve alguse
tähistamine- ühise
piknikuga.
Näitusel olnud pildi
lisamine
arengumappi.
Mänguvaatlus.
Emadepäeva pidu
koostöös
muusikaõpetaja,
õpetaja abi ja
lapsevanematega.
Matk koostöös
õpetaja abi ja
liikumisõpetajaga.
Piknik koostöös
lapste peredega.
Õpetajad: Aleksandra ja Liis