SEL AASTAL OLI JAANITULI VIHMATU

SAUE –KODUNE LINN

Päikeseline suvitoob soojuse hinge

SAUEL TÄHISTATI VÕIDUPÜHAKAITSELIITLASED MAAKAITSEPÄEVAL

KUUSALUS

INFOLEHT NR. 14 (235) 8. juuli 2006 Tasuta

LINNAVALITSUSE ISTUNG

70 AASTANEAADULIBLIKMANNtõi Sauele pronksi

lk. 13 lk. 6 lk. 5lk. 2

LINNAKODANIKULEHEKÜLG

SAUEGÜMNAASIUMIXIX LENNULÕPETAJAD SAID LÕPU-TUNNISTUSED

SAUELANEHERTA RÄMMEL

100 lk. 5

lk. 7 - 10

OLUKORD ALLIKU KÜLAKIIRITUS-OHTLIKULOBJEKTIL

lk. 11

JÄRGMINE AJALEHT“SAUE SÕNA”

ILMUB 19. AUGUSTIL

HEADSUVEPUHKUST!

lk. 3

2 8. juuli 2006

Seoses jätkuva reisijatearvu kasvugasoovib Elektri-raudtee AS suurendada

olemasolevat vaguniparki jatihendada sõidugraafikut.

LINNAKODANIKULE

Välja kuulutatud riigihankega ostetakse omavahenditearvelt juurde viis renoveeritud vagunit, mis ühilduvadolemasoleva vagunipargiga. Lisavagunid on tarvispikendavad olemasolevaid rongikoosseise ninghiljemalt järgmise aasta keskpaigast saab suurendadasõidusagedusi.

KULDAR VÄÄRSImüügi- ja arendusdirektor

Sõidusagedusi saab Elektriraudtee AS suurendada 2007/2008 liiklusgraafiku perioodil. Tallinn-Keila liinile onplaanis lisada täiendav rongiliin, millel on vähempeatusi ning oluliselt lühem sõiduaeg. Selline liin oneelkõige mõeldud tipptunni ajal sõitvate reisijatemugavamaks ning kiiremaks teenindamiseks.Hiljemalt aastaks 2013 plaanib Elektriraudtee ASÜhtekuuluvusfondi toel vagunipargi täies mahus väljavahetada ning soetada 12 täiesti uut euroopaliku tasemegaelektrirongi. Tagamaks sellele eelneval perioodil mugavatreisiteenust, tuleb aga suurendada olemasolevatvaguniparki juba täna, sest praeguse sõiduplaani ningvagunite arvu juures on nii hommikusel kui õhtusel tipptunnilkasutuses maksimaalne võimalik vagunite arv.Käesoleva aasta I poolaasta jooksul on reisijate arvkasvanud ca 5% võrreldes möödunud aastaga. Piletitulukasv on ca 16%. Aastatel 2000-2004 langes reisijate arvkokku ca 10%. 2005. aastal oli tegemist esimese aastaga,kus reisijate arv suurenes (ca 1,5%). Käesoleva aastaesimesele poolaastale tuginev prognoos annab alusteeldada, et reisijate arv tuleb viimase nelja aasta kõrgeim.Riigieelarvest makstav dotatsioon on võrreldes 2000.aastaga langenud 73,8 miljonilt kroonilt 49 miljonile,ehk ca 33%.Elektriraudtee AS teenindab reisijaid Tallinn-Aegviidu,Tallinn-Keila-Riisipere, Tallinn-Keila-Paldiski ja Tallinn-Keila-Klooga-Rand liinidel.Aastas teenindab Elektriraudtee AS 3,2 miljonit reisijat.

Avalik konkurss „ Olmejäätmeveo ainuõigusSaue linnas” on lõppenud. 21. juunil

toimunud Saue Linnavalitsuse istungiltunnistati edukaks AS Cleanaway

pakkumine.

Saue linnas läbiviidud olmejäätmete ainuõiguse avalikulkonkursil osalesid järgmised firmad:

1. AS Ragn- Sells - Suur-Sõjamäe 50 11415 Tallinn2. AS Cleanaway - Artelli 15 10621 Tallinn3. AS Vaania - Komeedi 5 10122 Tallinn

Saue Linnavalitsuse korraldusega 21.06.2006 nr. 238tunnistati edukaks pakkujaks AS Cleanaway.Olmejäätmete veo ainuõigus kehtib 1.oktoobrist 2006.a.kuni 1. oktoobrini 2009.a.

Saue linnakodanike jaoks muudatused jäätmeveokorraldamises olulisi muudatusi kaasa ei too.Nende jäätmevaldajatega, kellel on kehtivad lepingud teistevedajatega, vormistab AS Cleanaway 1.oktoobriks lepingudümber. Linnavalitsus saavutas konkursi ja läbirääkimistekäigus, et kehtestati piirmääradest väiksemad hinnad. Enne1. oktoobrit teavitab Linnavalitsus linnakodanikke kõigestvajalikust “Saue Sõna” vahendusel.

Lisainfot annab Linnavalitsuse liigeVello Toomik67 90 184

“Saue Sõna”toimetuselt on küsitud -

miks pole lehes ilmunud infotselle kohta, mis saab edasiKütise tänava arendusest?

Töö Linnavolikogus algatatud detailplaneeringugajätkub. Kuna esitatud eskiisprojekt ei vastanudtäielikult lähteülesandele, viiakse sisse muudatused.Ettepanekud sisaldasid soove niiöelda seinast seina– alates 16-korruselistest elamutest golfiväljakuni.Kõike ei saa ja igasugused variandid Saue linnapiltiei sobi. Vastuvõetav planeering peab ikkagi olemasobiv enamusele. Kohe, kui töö muudatustega onesitamiskõlbulikus faasis, anname ajalehevahendusel linnakodanikele teada.Toimetusel on kahju, et avalikust arutelust, kus oliaeg ja koht oma ettepanekute, soovide janägemustega välja tulla, võttis osa väga vähe Sauelinna elanikke.

Saue linna jäätmevedu hakkabkorraldama AS Cleanaway

3 8. juuli 200623. JUUNIL OLI VÕIDUPÜHA

VÕIDUPÜHA SAUEL

23. juunil tähistati Võidupüha ka Saue KristlikusVabakirikus. Tänasime Jumalat Eesti vabaduse ja rahuajaeest. Saue kogudus on tänulik, et mitmete sponsoriteabiga kõlab kirikus nüüd kaasaegne orel. Uue orelipühitsesid kirikusse kohalikud pastorid V. Utno, R. Kaustelja U. Viilma.Meenutasin imet, et Eesti on jälle Vaba Riik - Jumal töötabka ajaloo kaudu. Meie Võidupüha pole mitte üksnesrahvuslik tähtpäev. Kristliku kalendri järgi on RistijaJohannese sünnipäev. Mees, kes sündis pool aastat enneJeesust, oli otsene alandlik teerajaja Tema tegevusele.Jumalateenistusel laulis Nõmme endine Noortekoor, kelleasutamisest on möödunud 35 aastat.Kiriku aeda püstitatud Vabadusvõitlejate Mälestuskivileasetasid lilli Saue Linnavolikogu esimees Orm Valtson,volikogu liikmed Urmas Viilma ja Matti Nappus ninglinnapea Ero Liivik

JumalateenistusedSaue Kristlikus Vabakirikustoimuvad pühapäevitikell 13.00.

Meeldivate kohtumisteni.PastorVAHUR UTNO

Just sellised sõnad on raiutud Lätis Võnnus asuvaleVabadussõja mälestusmärgile, kohta kus 23. juunil 1919.aastal purustasid Eesti väed lõplikult Baltisaksa Landeswehrivastupanu. Meenutamaks ja tähistamaks seda ajaloolist ningolulist võitu, on juba 1934. aastast alates Eestis tähistatudjaanipäeva ka kui Võidupüha.

IVO MÜÜRSEPPreservlipnik

Seoses Võidupühaga korraldati tänavu Harjumaal jubaüheteistkümnendat korda Maakaitsepäev. Maakaitsepäevapeamiseks eesmärgiks on tutvustada harjumaalastele meieigapäevaelu turvalisuse hoidmisega tegelevaid inimesi:kaitseväelasi, kaitseliitlasi, piirivalvureid, päästeametnikke japolitseinikke. Lisaks loomulikult Võidupüha väärikas tähistaminening sobilik meelelahutusprogramm.Kuigi tänavune maakaitsepäev toimus Kuusalus, ei puudunud sealtka seekord Saue kompanii kaitseliitlased. Hommikul osaletiKuusalu Vabadussõja mälestusmärgi juures pärgade asetamisetseremoonial, sealt saadeti laiali pärjad iga valla ja linnaVabadussõja monumentide juurde. Pärast seda toimus Kuusalukiriku juures asuval väljakul pidulik rivistus ning sõjaväelinejalutuskäik kohaliku koolimaja juurde. Kuusalu kooli juures oleval

lagedal väljal olid üles seatud erinevaid kaitsestruktuuretutvustavad telgid ning väljapanekud. Muu pääste- ja sõjatehnikakõrval said huvilised tutvuda ka Saue kompanii maastikuautodeja tankitõrjerelvadega.Lisaks väljapanekutele toimusid demonstratsioonesinemised.Maha peeti mitu tõsist „lahingut“, ei puudunud ka soomukid,miinipildujad ja isegi hävituslennuk. Eelviimase demonstrat-sioonesinemise käigus võtsid omavahel mõõtu Scoutspataljonivõitlejad soomusautol PASI ja Saue kompanii tankitõrjujad. Võittuli seekord meie meeste kätte ning „vaenlase“ soomuk jäilahinguväljale suitsema.

Päeva haripunktiks oli vabariigi presidendi süüdatud võidutulesaabumine ning selle jagamine kõikidesse Harjumaa valdadesseja linnadesse edasi toimetamiseks. Sauelaste jaoks muutis olukorraeriti pidulikuks asjaolu, et sel korral tõi võidutule Saaremaalt Sauekompanii pealik nooremleitnant Jüri Pääsuke. Kahjuks puudusainsana Harjumaa omavalitsusjuhtidest tseremoonialt Sauelinnapea, seetõttu võttis meie linna võidutule vastu noor Sauekaitseliitlane Ragne Kulderknup. Sellestsamast ajaloolist võitusümboliseerivast leegist süüdati juba samal õhtul Saue linnajaanituli – tuli, mis on aastatuhandeid sümboliseerinud valgusevõitu pimeduse üle, võitu, mis sai lõpuks tõelisuseks23. juunil 1919. aastal.

MÕÕGAST TÕUSIS PÄIKE

4 8. juuli 2006UUDISED

20. juunil käesoleval aastal toimus TallinnaLinnavalitsuse Roosikrantsi residentsisTallinna linnajuhtide ja ümbruskonnaomavalitsuste juhtide kohtumine. Kogunenudoli esinduslik ja soliidne seltskond:

Jüri Ratas Tallinna linnapeaJaanus Mutli Tallinna abilinnapeaToomas Sepp Tallinna linnasekretärAndrus Umboja Jõelähtme vallavanemVambo Kaal Kiili vallavanemMati Tartu Saue vallavanemAndre Sepp Raasiku vallavanemArvo Pärniste Saku vallavanemOtt Kasuri Harku vallavanemEro Liivik Saue linnapeaRaivo Uukivi Rae vallavanemUrmas Arumäe Viimsi vallavanemAndres Harjo Tallinna Transpordiameti juhataja

Vaid Maardu linna esindaja ei pidanud vajalikuks kohaleilmuda.Märkmeid tegi Tallinna linnasekretär Toomas Sepp.Arupidamine oli konstruktiivne. Sisuliste seisukohtade jaargumenteeritud arvamustega esinesid kõigi omavalitsustejuhid.

Alustuseks lepiti kokku, et edaspidised kohtumised saavadolema regulaarsed, erinevates kohtades - augustis Raevallas (planeeringud), septembris Harku vallas, seejärelSaue vallas.

Kohtusid Tallinna linna ümbruskonna omavalitsusjuhid

Esimne küsimustering puudutas Ühistranspordikeskusetegevuse korraldamist. Sauel on probleeme bussiliiniganr. 190, liiklusohtlik olukord on nr. 18 bussiliinilõpppeatuses. Uurida tuleb olukorda ümberistumisekeskustes, tõsisemat arutamist vajab TallinnaAutobussikoondisega seonduv.Palju on probleeme jäätmemajanduses - prügilatagasiostmine, uue prügila osas peab olema ühineseisukoht, jne.Edasi olid kõne all regionaalplaneerimine, koolivõrguarengukava, lasteaiakohad (valdadel kohti puudu),koostöö Harjumaa Omavalitsuste Liidus, merepolitseitoetamine. Puhkemajandus Ülemiste järve ümbruses jaohtlikud veosed pole ainult Tallinna probleem. Nagu kapuhkealade ja kergeliiklusteede arendamine. Küsimusikerkis kohtumisel palju - Rannamõisa tee ümbruskonnaplaneeringud (korrusmajad); Tallinna ümbruse saarte, eritiNaissaare probleem; kalmistu Saue vallas; ühineplaneering Männiku karjäärides koostöös EPMÜ-ga; riiklikeülesannete täitmine KOV poolt.

Kiili valla seisukohad olid, et pealinna regioonipoliitikaon vaja ühiselt välja töötada (teede planeerimine);lahendused peavad olema kiiremad; TAK tuleb Tallinnastvälja viia; ühesugused peavad olema transpordi-soodustused; koolide ja lasteaedade olukorra osas vajabkorrastamist info vahetamine.

Jôelähtme - transport; prügiveol praht laiali; maksuhaldurvõiks olla Tallinn; koolid; kergliiklusteed; valla elanikud onTallinna registris.Võeti teadmiseks, et Valdeku ja Pääsküla koolid otsivaduusi õpilasi.

Seekordne Memme-Taadi pidu peeti 1. juulilKosel. Sel aastal oli lustipidu ühendatudrahvusliku käsitööpäevaga, mille raames igasoovija võis väljapanekutel näha ning ostaEesti käsitööd. Kes tahtis, sai ka omanäpuosavust proovida, sest kõigile osalejateleolid avatud töötoad.

Et oskused ei kaoks, tuleb kogutud näputööoskusedpõlvkonnalt põlvkonnale edasi anda. Kohal olid kaSauel tuntud-teatud kunstikollektiivid Rukkilill jaVokiratas, kelle laulud-tantsud pidu ilmestada aitasid.Keskpäeval avatigi Kose lauluväljakul rahvuslikukäsitööpäeva näitusmüük ja töötoad.

SAUELASED 12. HARJUMAA MEMME-TAADI PEOL

Õige pidu läks lahti poole nelja ajal,kui ligi 500 esinejat, teiste seas ka

külalised Soomest, Kose vallamaja eestlauluväljakule marssima hakkasid.

Kui kohale jõuti, tunnustas Harju maavanem VärnerLootsmann tänukirjaga Memme-Taadi Lustipidudetraditsiooni algatajat ja eestvedajat Sirje Nokkurit ningpikaajalist, mitmekülgse koorikultuuri viljelejat RaidiAndret.Meeleolukas kontsert kestis üle kolme tunni.Saue ligi kahekümneliikmeline esindus väsimatuElena Kalbuse eestvedamisel tuli pidustustelt tagasirahulolevana.

5 8. juuli 2006UUDISED

25. juunil sai 100-aastaseks hetkelSaue vanim linnakodanik proua

Herta Rämmel.26. juunil peeti Karjaküla Sotsiaalkeskuses,kus proua Rämmel oma vanaduspäeviveedab, kõigi juunikuu sünnipäevalasteühist sünnipäevapidu. Väärika tähtpäevameeldejäävamaks muutmiseks sõitiskohale ka suur Saue linna delegatsioon.

L i s a k sSaue Linnavalitsuse ja Päevakeskuse ametnikelekäisid proua Hertat tema juubelil õnnitlemas kaPäevakeskuse lauljad ja tantsijad.Andsid meeleoluka vabaõhukontserdi nii 100-aastasele juubilarile, teistele sünnipäevalastele jakõigile Karjaküla Sotsiaalkeskuse elanikele.

HERTA RÄMMEL

100

TriatleetAadu Liblikmann tõiSauele EMi pronksi!

25. juunil peeti Prantsusmaal Autuni linnasEuroopa Meistrivõistlused triatlonis, kusosales edukalt sauelane Aadu Liblikmann.Ta võitis üle 70-aastaste veteranidevanuseklassis pronksmedali. Triatloniolümpiadistantsi (1500 m ujumine, 40 kmrattasõit, 10 km jooks) oli Prantsusmaamägistel radadel läbida küllaltki raske, kuidseda väärtuslikum tundub auhind.Aadu Liblikmann, kes on ka Saue Lion´sklubi liige, alustas triatloniga tegelemist 51aasta vanusena, 1987. aastal. Selle ligi20 aasta jooksul on ta võitnud EuroopaMeistrivõistlustel erinevatel triatlonidistantsidel oma vanuseklassis kokku

Viimane „koolipäev”

On minu viimasest koolipäevast möödunudsada aastat - ega tegelikult nii palju ei tule- aga noored ütlevad nii omas þargoonis.Ja selline viimase koolipäeva tunne oli mul,kui oli viimane volikogu istung.Neljapäeval 15. juunil. E-posti kaudu oliette teatatud, et enne volikogu istungittoimub pildistamine. Volikogu liikmedsaabusid valdavalt heledates rõivastes,rõõm silmades. Kolleegidele tehtikomplimente, kõik talvised sapisedvaidlused olid unustatud. Andeks andmise,rõõmu tund.Viimane volikogu istung toimus säravalt.Enne istungit kingiti Jaan Moksile kimbukelilli peagi saabuva sünnipäeva puhul.Tundus, et hinde „kolm” saime kätte talvisetöö eest. Rohkem ei julge küll väljapakkuda, terane linnarahvas pahandabviimaks. Volikogu esimehel Orm Valtsoniloli eelnevalt mõisahärra Jaan Kriisagakokku lepitud ekskursioon mõisas jamõistagi puhkuseeelne koosistumine mõisakeldri võlvide all. Paneb imestama, et mõisaon igal aastal ühe ruumi haaval suudetudrenoveerida, nüüdseks siis kogu peahoone.Soovitan sauelastele kogu perega imetlemaminna või sügisel klassiga mõisa ajaluguuurima.Mida need kohalikud poliitikud puhke-hetkelgi räägivad - eks ikka seda, midakodukohas edasi teha.Selleks on neilmõtteid alati küllaga. Kas need mõtted kateoks saavad, seda näitab aeg.Arutelu oli nii huvitav, et keegi ei suva-tsenud isegi välja pakutud sauna minna,kuigi saunaleil oli üles köetud.Soovin Teile toredat suve.Maja tahab kõpitsemist, küte varumist– need on sauelase igavesed mured.

MATTI NAPPUSSaue Linnavolikogu liige

kolm pronksi. 2002. aastal Austraalias,Melbourne´is toimunud VeteranideMaailmamängudel võitis ta I koha.

ÕNNITLEME !

Autunis toimus ka EuroopaTriatloniliidu kongress, kusAadu Liblikmann osales Eestidelegaadina.

Finisikoridori taustalv

6 8. juuli 2006JAANIPÄEV

Tänavu süttis jaanituli Saue Tammikuskell 21.00. Kuid veel ammu enne oli kaunisja päikeseline suveõhtu meelitanud kohalehulganisti rahvast. Kindlasti oli põhjusekska platsil leviv isuäratav, küpse liha lõhnja väljaku ääres paiknevad müügipunktid.Linnavalitsus oli valmis saanud pikka aegapuudunud kiige, millel eriti lapsed usinalthoogu tegid. Kontserdi ja tantsulöömisetarbeks said paika mikrofonid javaljuhääldid.

PEETER EELSAARE

Lavale tuli õhtu juht Vahur Jüris ja kutsusrahva ette Saue linnapea Ero Liiviku.Linnapea andis lipu heiskamise austavakohustuse seekord Saue kaitseliitlasele,nooremleitnant Vello Siidarile. Lipp mastis,võis pidu alata. Kuid mis jaanituli see tuletaon! Nii sõitiski väljakule Kaitseliidu Sauekompanii maastikuauto, milles noorem-leitnant Jüri Pääsuke hoidis käes tõrvikutpidupäevatulega. Seekordne tuli erineseelmistel aastatel toodust, sest Jüri Pääsuke

JAANILAUPÄEV OLI SEEKORD VIHMATA!

hoidis sedasama tõrvikut käes jubaSaaremaast saati. Esimest korda toodiVõidupüha tuli Sauele tõrvikuga, mis saadudEesti Vabariigi presidendi enda käest –Saaremaal toimunud Võidupüha mere-väeparaadil süüdatud. Vahepeal oli noorem-leitnant jõudnud läbi käia ka Kuusalustoimuvalt Maakaitsepäevalt, kus süütas tulekõigis tõrvikutes, mis Harjumaa linnadesseja valdadesse ruttasid.Seega sai tuli süüdatud ja pidu tõeliseks. Enne

kui tantsu keeruama hakati, andislinnapea Liivik üle Peaministritraditsioonilised tänukirjad tublimatelekodukaunistajatele.Käesoleva aasta peaministri tänukirjasaajad on:HELJU KAISTEAINO JA ALFRED-ADOLFTAMMERTMARGIT MIHKELSONAIME JA TIIT TAMMARTänukirjaga kaasneb ka mastivimpel.Traditsiooniliselt jagab Linnapea

jaanipeol ka Saue Linna Tänukirju. Seekordolid tänu väärt Vabadusvõitlejate Liidu

Tallinna piirkonnaSaue organi-satsiooni mehedvabadusaate hoid-mise ja edasi-kandmise, ASToode Saue ette-võtluse arendamiseja selle kirjatükiautor Saue Sõnakorrektse toimeta-mise eest.

Nüüd pääsesid lavale õhtu peaesinejad –Vello Orumets jaLeo Kikas. Keskuulas laulu jamuusikat, kestantsis, kes kiikus,kes jalutas niisamasumedas suve-õhtus. Sõnaga –pidu läks omaloomulikku rada.Vahepeal tutvustasVokiratas vanuseltskonnatantse ning korraldati rahvalikkemänge ja lustlikke jõukatsumisi nii suurtelekui väikestele.Laste kotisjooksu võitis Laura, teine oli Kairija kolmas Elar. Kotiviske kolm paremat olidpoistest Joosep, Marko ja Karlent, tüdrukutestoli parim Katariina.Täiskasvanute jõu- ja ilunumbrid olid

mehisemad. Köievedamises jagasidesikohata “Kägar” ja “Rattad”, kolmas oli“Sulane”. Õllekasti - ettesirutatud sirgetelkätel alus 24 purgiõllega – hoidis Valdis

1 minut ja 47 sekundit, Andrus 1 min ja 40sek. ja Ivo 1 min ja 31 sek. Jämedam mees,kes julges võistlema tulla, oli Urmas. Temarinnaümbermõõduks mõõdeti 135 sm.Elmul oli vastu panna 131 ja Peetril 130sentimeetrit.Pidu läks hästi korda – rahvas rahul, vihmaei sadanud, tüliks ei kiskunud. Kiiget kasutatihoo ja hoolega. Sooviksin, et seda hoolt kiige

asjus jätkuksSauel nüüdp i k e m a k sa j a k s –eelmine kiigesai nagu liigaruttu äralõhutud.

7 8. juuli 2006HARIDUS

LÕPUAKTUS SAUEGÜMNAASIUMIS

22. juuni õhtupoolik oli Nurmesalu tänaval jällerahvarohke. Kui mõned päevad tagasi olid kooli-tunnistused saanud põhikooli lõpetajad, siis nüüdoli järjekord Saue Gümnaasiumi XIX lennulõpetajate käes.

PEETER EELSAARE

Aulas kõlas Eesti Vabariigi hümn. Siis andsid tänavused lõpetajadkooli lipu üle järgmise, arvult XX lennu abiturjentidele. Pidulikusündmuse teadustaja Pille-Riin Tammela palus kokkutulnute etteSaue Gümnaasiumi direktori JAAN PALUMETSA, kes ütlespäevakohased sõnad (lk.10). Järgnes pikk, aga meeldiv jameeleolukas lõputunnistuste kätteandmine. Sellel aastal oli kooliskaks kuldmedali – MARIA LIIV, MERILIN MÄLL ja kakshõbemedali – KRISTO PAISNIK, KADI SÄRGAVAvääriliselt õppinud õpilast. Edasi said oma kooli lõpetamisedokumendid kõik, kes seda sellel aastal väärisid. Meeles peeti katublisid lapsevanemaid. Seejärel jõudis järg traditsioonilisteõpilaspreemiate laureaatide kätte:HARIDUSSELTS VITALISE poolt väljapandud XIX lennukirjandi preemia sai MARTIN EESSALU, SAUE LINNAPEApreemia Saue Gümnaasiumi arengule kaasaaitamise eest saisel aastal MERILIN ISRAEL.Kui oma mõtted ja saatesõnad värskele lõpetajatele olid öelnudklassijuhatajad ANN LEMNITS ja HEITI LUMISTE, laulis SaueGümnaasiumi Neidude Ansambel, rääkis linnapea ERO LIIVIK( II lend 1989)Lõpetanute nimel võttis sõna Martin Eessalu. Kui JUHOPOLUKAINEN oli laulnud Rein Rannapi laulu “Suudlus läbijäätunud klaasi”, tänas lapsevanem OLEV MÄLL nii lõpetanuid,kooli kui kõiki lapsevanemaid pikkade aaste jooksul tehtu eest.Siis lauldi viimast korda koos kooli hümni ja mindi aulast väljakoolimaja ette, kus algas tõeline õnnitluste tulv, lillede sadu jafotoaparaatide särin.Lõpetuseks tehti koos viimane klassipilt. Neid saate vaadatajärgmistel lehekülgedel. Saue Gümnaasiumi uudistest, veelniipalju, et selle aasta HEA KOLLEEG on kolleegide arvates eestikeele ja kirjanduse ning arvutiõpetaja TIIA NIGGULIS.Jutuajamise temaga, mis räägitud küll juba põhikooli lõpuaktusepäeval, toome lugejateni “Saue Sõna” augustinumbris.

jätkub lk. 8-10

Ettevalmistustöö paremaks korraldamiseks anna endastja soovist kokkutulekul osaleda teada ühele järgmistestSaue koolis õppinutest:Anne Liivik (Kaares) 659 6063Ülle Gretskov (Vaarik) 52 70 844Urve Leomar 659 6482Liivia Anion (Lootus) 479 4103; 53 417 075;liivia.anion@mail.eeMaie Uhtlik 659 6827; 56 453 357; maieuhtlik@hot.ee

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

v

SAUE PÄEVAKESKUSETEATED

Saue Päevakeskus on broneerinud piletidKasside teater – tsirkusesse 15. septembrilkell 18.00 Vene Kultuurikeskuses.Hind 100.- krooni, kohti piiratud arv.Palume oma soovist teatada 7.07–12.07.2006telefonil: 65 95 070Nädalavahetusel: 50 87 872 Ulvi

Võimalik on külastada23. septembril kell 13.00 Tallinna Linnahallis toimuvattsirkust - “Simpans LARIK ja tema sõbrad”Sooduspilet Päevakeskusele 100.- krooni.Ratastoolis inimestele ja ka saatjale tasuta sissepääs.Palume KÕIGIL soovijatel ruttu endast teatada,sest piletid ostame välja juba augustis.Tel: 65 95 070 ja 50 87 872

TEADMISEKS VANGAZI SÕITJATELE !!!VÄLJASÕIT 13. JUULILSAUE TURUPLATSILT

KELL 07.00

Kaasa dokument (ID kaart või pass).Ööbime Vabaõhumuuseumis, kaasa võtta

magamiskott ja käterätik.Esimesel päeva veedame Aluksne‘s, teisel päeval

liigume Vangazi linna.

Päevakeskus on suletud13.07 – 14.07 oleme VangazisPuhkame 17. 07 - 2. 08. 2006

Oleme suletud 7. august – 9. august(töötajate koolitus)

2. augustil 14.30 on võimalik linnavalitsuse bussiga jälleSaue ujulasse minna(kui ujula remont on ikka lõppenud).3. augustil ja 10. augustil toob linnavalitsuse buss eakaidpäevakeskusesse (aeg endine).

ILUSAT SUVE KÕIGILE !

v

v

v

v

!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

AUSTATUD KOOLIÕDE, KOOLIVEND!Käesoleval aastal möödub 85 aastat Saue kooli („Valge maja“)mis tegutses aastatel 1921-1974, asutamisest. Kool alustasSaue - Vanamõisa erakoolina ja 1961. aastast kuni koolisulgemiseni kandis nime Saue 8. klassiline kool. Kutsumekokku kõiki, kes kunagises Saue koolis õppinud ja töötanud.Kokkutulek toimub 11. novembril 2006. aastalSaue Gümnaasiumi aulas (Nurmesalu 9), algus kell 13.00.Kokkutuleku päevakava anname teada septembris.

8 8. juuli 2006HARIDUS

Klassijuhataja ANN LEMNITS

Väljavõte direktori käskkirjast

Arvesse võttes kolme õppeaasta õpitulemusi jaeksamihindeid, anda välja gümnaasiumilõputunnistus ja autasustada kuldmedaliga järgmisi12 A klassi õpilasi:

MARIA LIIVMERILIN MÄLL

Arvesse võttes aasta- ja eksamihindeid anda väljagümnaasiumi lõputunnistus järgmistele12 A klassi õpilastele:

1. TIMO AAVA2. ANU ALATSEI3. ALVAR ARONIJA4. ESTER-SILVA ERIKSON5. MERILIN ISRAEL6. TRIIN KOPPEL7. MERIKE LEHISSAAR8. TÕNIS LINDMÄE9. KSENIJA LISS

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

LÕPETAS SAUE GÜMNAASIUMI XIX LEND

XII A KLASSXII A KLASS

10. SERGO MARUNEVITS11. LAURI NUUMA12. TARMO PRINTS13. MARGO PRUUL14. GETTER SARV15. KRISTEL SEINBERG16. KÄTRIN SUURKIVI17. ARON SÜVIRAND18. PRIIT TÄHTSALU19. KERSTI VALLIKIVI20. TANEL VALTSON21. MERIT VEERSALU22. KADRI VELBERG23. MARKO VERHOVITS24. KEIDI VÕSU25. LIINA VÄIN

9 8. juuli 2006HARIDUS

Klassijuhataja HEITI LUMISTE

Väljavõte direktori käskkirjast

Arvesse võttes kolme õppeaasta õpitulemusi jaeksamihindeid, anda välja gümnaasiumilõputunnistus ja autasustada hõbemedaliga järgmisi12 B klassi õpilasi:

KRISTO PAISNIKKADI SÄRGAVA

Arvesse võttes aasta- ja eksamihindeid, anda väljagümnaasiumi lõputunnistus järgmistele12 B klassi õpilastele:

1. SILLE ALLIKVEE2. MARTIN EESSALU3. KERTU IDOL4. PILLE KOPPEL5. KELLI KÕLUVERE6. ERET LAINEEM7. JANAR PAJO8. MARGUS PARTS9. MAARJA PENDER

10. TRIIN PETERSON11. VEIKO PILVE12. KERT PIRN13. JUHO POLUKAINEN14. HEDI PROTTEN15. MARKO PURVINSKI16. LIIS TAMBEK17. TAAVI TARIEN18. MAARJA UUSMÄGI19. REBECCA VAIKSALU20. HEILI VATSK21. MARI-HELERA VISLAPU

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

LÕPETAS SAUE GÜMNAASIUMI XIX LEND

XII B KLASSXII B KLASS

10 8. juuli 2006 HARIDUS

9B KLASS!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

Austatud lõpetajad - Saue Gümnaasiumi19.lend !Lugupeetud.õpetajad, külalised jalapsevanemad, härrad Linnapea jaLinnavolikogu esimees !

21 aastat kooliharidust Saue linnas, nooreinimese iga – kümneid inimesi on oma lugualustanud siit, meie koolimajast. Inimene„oma looga”, millest igaüks on väärtüleskirjutamist kui parim romaan, sestselles romaanis ei kirjutata asjadest, mismeile kauged ja eluvõõrad. Selles romaaniskirjutatakse ehedast elust, s.t. sinust jaminust. Elu on nagu maja, mida järk-järgultüles ehitatakse. Alustatakse vundamendist,mille siduvaineks on kool. Kuidas keegipealisehitusega hakkama saab, sõltub paljuvundamendist.Eile algas suvi ja täna on pööripäev TEIEelus, lugupeetud abituriendid. Täna avanebtee iseseisvasse ellu. Riigieksamitega seealgas ja kestab läbi otsimiste ja leidmistepikki aastaid. Mida edasi, seda kõrgemaletõuseb latt. Ja mida kõrgemal see on, sedavähem on loota, et keegikordamisküsimused ette annab võieksamieelse konsultatsiooni korraldab.Igaüks ületab ennast omal kombel ja omalajal ning igaüks kogeb ka omamoodieksamiromantikat. Riigi-ja koolieksamitestja eksamihinnetest kõik ju alles algab. Teolete aastaid vaeva näinud, omandadesteiste loodud väärtusi ning kujundadesväärtuseks iseennast. Nüüd peate omaõpinguid jätkates saama loojaiks, kellearengust ja tööst võiksid rõõmu tunda kateised.

LÕPUAKTUSEL PIDAS KÕNE DIREKTOR JAAN PALUMETS

Mitte kõigil ei õnnestu elus käia möödasirget rada, kuid ka tee täis otsimisi,eksimisi ja leidmisi viib sihile. Omaideaalid ja eesmärgid peate kujundama ise.Tehke seda, kasutades kogemust, mille ontalletanud sellel maal tuhendeid aastaidelanud rahvas. Ainult selle maa kodanikunasaate olla täisväärtuslik maailmas, ainultuudishimulikuna saate targaks ja kahtlejanakindlaks.Mis on edu valem?Kõigepealt pead sa piisavalt tahtma, jahtahtma, teiseks on tähtis enesekontroll.Ükskõik kui andekas sa oled, pead sa endkontrollima, et oma ande eest hoolt kandaja seda arendada. Sa pead loobumapaljudest asjadest, mis võivad sel hetkelsamuti tähtsad tunduda. Ja on veel üks –raskem kui kaks esimest kokku: pead olemaalandlik, ükskõik kui hea sa oled. Vajadalandlikkust, et kuulata nõuandeid,proovida uusi võimalusi ning tunnistada,et sa ei tea kõike.Mai ja juuni olid eksamikuud. Unenägudeja lootuste kuud. Ja siis see karusell käis,vaheldudes koolipäevadega, et juunikeskpaigaks lasta kõik kevadest ja elustrõõmu tundma.Kõik meie lõpetajad olid tublid ningkellelgi ei jää sellel kevadel oma teevalimata.Eriti tahaksin ma ära märkida

12.a klassist

Kuldmedaliga lõpetajad:MARIA LIIV, MERILIN MÄLL„4” „5” Ksenija Liss, Tarmo Prints.Väga head tulemused:Matemaatikas: Priit TähtsaluFüüsikas, keemias, muusikas Tarmo PrintsBioloogias: Triin KoppelInglise keeles, bioloogias:Merike LehissaarGeograafias: Lauri NuumaMuusikas: Ester-Silva Erikson,Anu Alatsei, Tanel ValtsonKunstis: Kersti VallikiviVene keeles, muusikas: Ksenija Liss.Tublid sportlased, kes võistlesid Harjumaakoolidevahelistel võistlustel Triin Koppel,Aron Süvirand, Lauri Nuuma, AlvarAronija, Timo Aava, Tanel Valtson, Tarmo

Prints.Õpilasomavalitsuse töös lõi kaasa: MerilinIsrael.Tublid laulukooris: Ester-Silva Erikson,Anu Alatsei, Ksenija Liss, Tanel Valtson,Tarmo Prints.

12. b klassist

Hõbemedaliga lõpetajad:KADI SÄRGAVA, KRISTO PAISNIK„4” „5” Sille Allikvee.Väga head tulemused:Eesti keeles ja kirjanduses:Martin Eessalu, Sille AllikveeBioloogias: Maarja Pender, Sille Allikvee.Kunstiõpetuses: Pille Koppel, Hedi Protten.Füüsikas: Hedi ProttenSpordis olid tublid: Janar Pajo, Veiko Pilve,Heili Vatsk, Rebecca Vaiksalu,Pille Koppel, Kristo Paisnik.Õpilasomavalitsuse töös lõid kaasa:Maarja Pender ja Kristo PaisnikTublid laulukooris: Liis Tambek,Juho Polukainen ja Martin Eessalu.

Teie kõik, tänased koolilõpetajad, oletejätnud oma jälje meie õpetajate ja koolimällu.Unustage muinasjutt avatud ustest jateadke, et ootamas on vaid võimalus needise lahti teha.Te ei ole lõpus ega alguses,olete teel, millel on käidud enne teid jatullakse teie järel. Osa sellest on päris uusja teie jäljed on esimesed.

Õnne ja edu teile järgnevateks avastusteks,lugupeetud abituriendid!Palju õnne ja jätkuvat toetust kajärgnevateks kooliaastateks, lugupeetudlapsevanemad!Minu tänu kõigile meie õpetajatele tehtudtöö ja Saue Linnavalitsusele abi ja toetuseeest pikkade aastate jooksul.Lugupeetud tänane abiturient ja homnevilistlaneSinu õpetaja Laur on Sulle oma viiulikinkinud, et Sa saaksid kaasa mängidasuures eluorkestris.

Palju õnne Sulle, austatud vilistlane!Ja ikka mõistuse ja südamega!Ja ikka alati – mente et corde.

!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"!"

11 8. juuli 2006AKTUAALSET

9C KLASSVALMINUD ON SAUE

VALLAVOLIKOGU AJUTISE(AS STERI) KOMISJONIVAHEARUANNE, MIDA

LÜHIDALT REFEREERIME.

19. juuni seisuga oli ajutinekomisjon pidanud 9 töökoos-olekut, töötanud läbi olemas-oleva dokumentatsiooni,küsitlenud asjassepuutuvaidvallaametnikke, korraldanudkülaskäigu Tsehhi Vabariigisasuvasse analoogsesse teha-sesse, analüüsinud keskkonna-mõjude hindamise programmining koostöös Saue Valla-valitsusega esitanud programmikäivitamiseks omapoolsedettepanekud.Tehtud töö tulemuseks onalljärgnevad JÄRELDUSED:

1. DETAILPLANEERING.Detailplaneeringu mitte-algatamine oli viga.Vallaametnike sõnul algatamiseküsimust tõsiselt ei arutatudki,kuna seadus seda formaalselt einõua. Avalikkuseni jõudnudversioon, nagu oleks sterili-seerimiskeskuse hoone vormis-tatud vana pakketsehhi juurde-ehitusena, ei vasta tõele - projek-teerimistingimused taotleti javäljastati uusehituseks hoones-tamata krundil. Detailplaneeringualgatamine oleks tõmmanudobjektile kindlasti suuremattähelepanu ning tõenaoliseltoleks aidanud probleeme ettenäha oluliselt varem.2. KESKKONNAMÕJUDEEIRAMINE.Vallavalitsuse ja mõnedevolikoguliikmete pealiskaudnesuhtumine viis selleni, et

ALLIKU KÜLA OHTLIKU OBJEKTIKESKONNAMÕJUDE UURIMINE JÄTKUB

keskkonnamõjude teemat pikkaaega eirati. Ametnikud käsitlesidprojekteerimis- ja ehitus-protsessis steriliseerimis-keskust täiesti tavalise tootmis-objektina ega osanud ette nähasellega kaasnevaid ohte. Samasoli juba eelprojektis kirjeldatudradiatsiooniruumi olemasolu janimetatud ka kiirgusallikat(Cobalt-60).3. AVALIKUSTAMINE.Vallavalitsus jättis täitmata omaotsese kohustuse - informeeridatoimuvast avalikkust.Vallavanema väitel olid projek-teerimistingimused üleval vallakoduleheküljel. Tagantjärele onseda raske kontrollida. On agaselge, et nii probleemse objektipuhul oleks tulnud avalikkuse,sealhulgas Alliku küla elanike,informeerimist korraldada tava-pärasest ulatuslikumalt.4. EHITUSJARELEVALVE.Vallapoolne järelevalve sterili-seerimiskeskuse ehituse ülesisuliselt puudus. Ehituspäevikon küll olemas, kuid komisjoniltekkis tõsine kahtlus, et see onkoostatud tagantjärele, kuiobjekti ümber puhkes avalik kära.Paljud leheküljed, mis kajastavad2005. aastal tehtud töid, kanna-vad aastaarvu 2006.Vallavalitsusel puudub adek-vaatne info, kas steriliseerimis-keskuse radiatsiooniruum (s.h.betoonsaht), on ehitatud nõuete-kohaselt. Seda ei ole keegi kuna-gi kontrollinud.5. KASUTUSLOA VÄLJASTAMINE.Ehitise kasutusloa väljastamisedokumendid on koostatudebakorrektselt. Ehitusnõuniktunnistas komisjonile, et onkoostanud akti hooletult.

6.VALLAVALITSUSESISEJUURDLUS.Vallasekretär ja vallavalitusejurist viisid vallavanemakorraldusel läbi sisejuurdluse.Kokkuvõttes nad nentisid, etvallavalitsuse ametniketegevuses võib täheldadahooletut suhtumist omaametikohustustesse. Tänaseseisuga puudub komisjonilinformatsioon, milliseid sankt-sioone on vallavanem oma allu-vate suhtes rakendanud. Samasjääb arusaamatuks, millesseisneb vallavanema arvatestema enda vastutus toimunueest. Sisejuurdlusega seotudmaterjale ei esitatud volikoguleega volikogu ajutisele komisjo-nile täielikul kujul ja kohselt.7. VALLAVALITSUSEDOKUMENDIHALDUS.Vallavanem on korduvaltrõhutanud, et kogu dokumen-tatsioon on avalik ja seega kaajutisele komisjonile hõlpsastikättesaadav. Paraku on komis-jonil tulnud oma töös tõdeda, etkättesaadav on vaid seeinformatsioon, mida on osatudküsida. Steriliseerimiskeskustpuudutava dokumentatsioonisäilitamises valitseb valla-valitsuses korralagedus.ETTEPANEKUD1. Tellida sõltumatu juriidilineekspertiis detailplaneeringumittekehtestamise ja kasutusloaväljastamise seaduslikkusekohta.2. Teha vallavalitsusele ülesan-deks koostada Steriga seotuddokumentide täielik krono-loogiline dokumendikogu.3. Arutada erikomisjoni lõpp-rapordit vallavolikogu 2006.aasta septembrikuu istungil.

v

v

12 8. juuli 2006REISIKIRI

14. juunil, kenal päikesepaistelisel päeval, seisis18-liikmelisel Invaühingu reisiseltskonnal eeskahepäevane ekskursioon Vormsi saarele. Süda-päeval algas sõit Rohuküla sadamasse, sealt viispraam “Reet” meid saarele. Pisut alla tunni mere-sõitu ja meie ees seisiski Eesti suuruselt neljas saar.

HELLA ANNI

Sadamast jälle bussiga ööbimispaika – Elle-Malle Pansionaati.Perenaine jaotas meid tubadesse, et saaksime end korrastada javeidi puhata. Iseseisvalt saime imetleda pansionaadi väikesi,rootsipunasevärvilisi, valgete akendega majakesi männimetsavarjul, põllu servas. Lõkke ja piknikuplatsi kiikede, tuuliku japüstkojaga. Pansionaat on saare suurim – 50 voodikohaga.Peale väikest puhkust kogunesime piknikule, kus maiustasimeSauelt kaasatoodud võileibade ja kringliga. Meeleolu aitas tõsta

kandlemees Jüri, kes võlus oma pillist kauneid viise. Heliplaadiltkuulasime Fred Jüssi ööülikoolis peetud vestlust vaikusest jaoskusest seda hinnata.Une eel sõitsime veel läbi vasakpoolse osa saare 8-kujulisestringteest, peatusime Saxby rannas, nautisime sealset paeplaadilistranda ja majakat. Lootsime näha päikese loojumist merre, agalootus ei täitunud. Taevas läks pilve. Teel nägime vene sõjaväehoonete varemeid ja söötis põlde, sekka kenasid rootsipäraseidsuvemajakesi. Öösel sabistas värskendav vihmahoog vastu katust– tõi kaasa hea une.

Hommik algas tegevjuhi Elena läbiviidud hommikuvõimlemisegalõkkeplatsil. Peale korrastust ja lahke perenaise pakutud rikkalikkuhommikusööki jätkus bussisõit saare parempoolsel teeringil giidMarju saatel. Saime ülevaate saare ajaloost, olevikust, elanikestja loodusest. Enne viimast sõda elas saarel 3 000 elanikku,põhiliselt rootslased. Praegu on põliselanikke 200 ringis, neistüksikud rootslased. Paljud rootslaste järeltulijad on ehitanudtagastatud maadele suvemajakesed ja viibivad saarel vaid suvel.Töökohti saarel napib, põldu ei harita. Peale lammaste loomi eipeeta – lambad on suviti laidudel. Põhitegevus suvel on turistideteenindamine, talvel on elu soikunud.

SAUE INVAÜHING VORMSIL

Vormsil on 9-klassiline kool 21 õpilase ja 10 õpetajaga.Raamatukogu, kirik, talumuuseum, sadam ja vallavalitsus.8-kujulist ringteed, mis läbib kõiki külasid, sõidab kaks kordapäevas buss. Toob lapsed kooli, töölised tööle, reisijad sadamasse.Marju jutustuse saatel käisime tutvumas kirikuga, talumuuseumigaja pea kõigi küladega.Ring läbi sõidetud,ootas ees rikkaliklõunasöök. Pealelõunat käisime veelsurnuaias, kus onsäilud 320 rõngas-risti – suurim kogus.Teel peatusimeVabadussõja sambajuures – vist ainukeesialgsel kujulsäilunu Eestimaal.Vaatasime ka“paruni kivi” – kunagise paruni abikaasa poolt tekstiga märgistatudsuurt kivi sügaval metsas.Ja oligi aeg hakata praami peale sõitma. Vastastikused tänusõnadperenaisele ja kodutee algas.

Tänusõnad organisaatorile Elenale, pillimees Jürile, bussijuhtErnstile ja toredale reisiseltskonnale kahe ilusa ja sisuka päevaeest.

1 - sadam2 - ööbimispaik3 - kirik4 - surnuaed5 - talumuuseum6 - Saxby tuletorn

6

5

1

2 43

13 8. juuli 2006LINNAVALITSUS

Linnavalitsus nõustus lepingute sõlmimisega,kinnitas hinnapakkumised, arutas sotsiaalküsimusi,eraldas raha ühingutele ja spordiühingutele, võttisarvele sihtotstarbeliselt laekunud rahad, kinnitas

Saue Gümnaasiumihoone laienduse eskiisprojekti.Linnavalitsuse 17. istung toimus 21. juunil 2006 ja

päevakorras olid järgmised küsimused:

1. Lepingute sõlmimisega nõustumine /korraldus nr 225/.2. Saue linnas, Nurmesalu tn 8 katastriüksuse moodustamine,

teenindusmaa määramine maa ostueesõigusega erastamiseks/korraldus nr 226/.3. Pärnasalu tn 31 korpuste A ja B katuste projekteerimis-

tingimuste kinnitamine /korraldus nr 227/.4. Lehtla tn 3 elamu laienduse projekteerimistingimuste

kinnitamine /korraldus nr 228/.5. Pärnasalu tn veetorustiku ehitusloa väljastamine/korraldus nr 229/.6. Muskaadi 11 ehitusloa väljastamine /korraldus nr 230/.7. Sotsiaaltoetuste maksmine /korraldus nr 231/.Sotsiaaltoetusi maksti 26-le kodanikule summas 19 941 krooni8. Eelkooliealise koduse lapse toetuse maksmine /korraldus nr

232/.Toetus maksti ajavahemiku aprill kuni juuni eestsummas 158 630 krooni.9. Hooldaja määramine /korraldus nr 233/.10. Spordiühingutele raha eraldamine /korraldus nr 234/.Toetust eraldati:• Saue Võrkpalliklubile 7 000,00 krooni Väikelinnade Suvemängudest

osavõtu kulude katteks.• Spordiklubile Saue Tammed 5 300,00 krooni Jukola teatevõistlusest osavõtu kulude katteks.• Spordiselts Kalev Ujumiskoolile 700,00 krooni Kaisa Tammiste osalemiskulude katteks suvises treeninglaagis.4. Eraldada MTÜ-le Kajamaa Spordiklubi toetust 1 700,00 krooniMargus Haaring‘u osalemiseks Vibu Maastikulaskmise MM-il.5. Eraldada Eesti Kurtide Spordiliidule toetust 1 000,00 krooni Jane

Verrev‘i osalemiseks kurtide orienteerumise MM-il.11. Ühingutele raha eraldamine /korraldus nr 235/.Toetust eraldati :• MTÜ-le Miikaeli Ühing 1500,00 krooni Kätlin Anni osalemiskulude

katteks üleeuroopalises orkestris.• Vabadussõja Mälestiste Hoidmise Seltsile 500,00 krooni XXVII

Vabadusristi Päeva korralduskulude katteks.• MTÜ-le Harjumaa Keelpilliorkester 500,00 krooni Anni Ruuli

osavõtukulude katteks Vabariiklikust Keelpillilaagrist Haapsalus.12. Huvialakooli pedagoogide kvalifikatsiooninõuded/määrus nr 9/.13. Saue Linnavalitsuse korralduste kehtetuks tunnistamine/korraldus nr 236/.14.Hinnapakkumiste läbiarutamine ja kinnitamine/korraldus nr 237/.Ohtlike jäätmete vastuvõtu ja käitluse hinnapakkumisel loeti parima

pakkumise teinud firmaks OÜ Kesto.15. Avaliku konkursi „Olmejäätmeveo ainuõigus Saue linnas”

pakkumise edukaks tunnistamine /korraldus nr 238/.Edukaks pakkumiseks pakkumiste hulgast pakkumiskutse

dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes tunnistati kõigesoodsama pakkumise teinud AS Cleanaway. Ettevõtjal on volikogu pooltmääratud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigus Saue linna kolm aastat,alates 01.oktoober 2006.

16. 2007.a eelarve lähteandmed hallatavatele asutustele/korraldus nr 239/Hallatavad asutused peavad esitama 2007.aasta eelarveprojekti 01.septembriks 2006.17. Sihtotstarbeliselt l inna eelarvesse laekunud summade

arvelevõtmine /korraldus nr 240/.Suurendati eelarve tulude osa: summa• Kultuurkapitalilt – stipendium 10 900.-• Põhjamaade ministrite sihttoetus 5 000.-• “Visiooni” omatulud- 8 muusikakooli osavõtutasud 10 950.-• Hasartmängumaksu Nõukogult 25 000.-• Harju Maavalitsus – ujumisõpetuseks 20 658.-

• Avatud Noortekeskuse Ühenduselt 49 340.-kokku 121 848.-

Suurendada eelarve kulude osa: summa• Muusikakool – loomingu ja improvisat-

sioonipäevade 11 900.-ja “Visiooni” korraldamiseks 6 200.-

33 750.-• Koolihaldusasutus – ujula personalikuludeks ja 5 800.-

inventari soetamiseks 14 858.-• Noortekeskus – inventari soetamine lepingu alusel 49 340.-

kokku 121 848.-18. Reservfondist raha eraldamine /korraldus nr 241/.Reservfondist eraldati 162 840 krooni Saue linna arengukava

koostamise projektijuhi kulude katteks.19. Kaubandustegevuse registreerimine /korraldus nr 242/.Majandustegevuse registris registreeriti hulgikaubanduse tegevusalal

tegutsemiseks:• Tarmo Tõlli Kullassepatööd, väärismetalltooted, tegevuskoha asukoht

Mõõdu 19, Saue linn.• Mira ehitusmaterjalid OÜ, ehitusmaterjalid, tegevuskoha asukoht

Segu 8, Saue linn.20. Keskkonnamõjude hindamise algatamine /korraldus nr 243/.Algatati keskkonnamõjude hindamine Vana-Keila mnt 4A kinnistul.21. Nurmesalu 9 Saue Gümnaasiumihoone laienduse eskiis-

projekti ja projekteerimistingimuste kinnitamine /korraldus 244/.22.Info22.1 Infosekretäri infoletist töökabineti taastamine

KÕIK LINNAVALITSUSE MÄÄRUSED JA KORRALDUSED ONAVALIKUSTATUD LINNAKANTSELEIS.

ELLU SOOMET 95SELMA KANUT 89HILJA REIGO 88RAIMOND TABUR 87ELLEN RAIDNA 87HELMI MIILER 85HELME KERMES 83AUGUST TAGGER 83HELMI LAAN 82RUTH TEPANDI 82HELJO EHANURM 82ARNOLD-HEINRICH PREGEL 81ÕILME TALMA 81JÜRI TIKK 81AMA PARTS 75HERBERT-ERNST LILLEPEA 75LEIDA JÕEMAA 75HEINO HEINLOO 75ÕIE LAUDVER 70MARIE PÄSS 70LEONORE REINMAA 70ENN TRUU 70HELJO EENOK 70LINDA AULIK 70

Õnnitleme!

v

14 8. juuli 2006TERVIS TARVILINE VARA

Tubakaseadus, tule ometi!

7. juunil sai Saue linnas stardipaugu järjekordneNoorte Töömalev. Tööhimulised noored jagatierinevatesse töögruppidesse: osad läksid kooli,mõned lasteaeda, ühed tegelesid värvimis-töödega, teised mullahunnikute laialiajamisega.Ja üks rühm tegeles - nagu ka kõigil varasematelaastatel - Saue linna üldmulje parandamisegaehk metsaaluste ja teeäärte koristamisega.Garaaþide tagused jätsime seekord rahule – seepole enam meie rida, las eramaad jääda ikkaerakäte koristada...

KRISTI KRUUSSaue Noortekeskuse Noortejuht

Seekord räägiksin hoopis sellest, kuidas me linna vahelsuitsupakke ja -konisid korjasime. Ega see töö tegelikultnii raske olnudki, konti ei murdnud – isegi targemakssaime... suitsupakkidele on ju väga huvitavat infot pealekirjutatud. Siinkohal mõned näited:

""""" Suitsetamine võib tappa.""""" Suitsetamine tekitab kopsuvähki.""""" Suitsetamine kahjustab raskelt Sinu ja Sind

ümbritsevate inimeste tervist.""""" Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja

impotentsust.""""" Suitsetamisega kaasneb naha kiire vanane-

mine.""""" Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab

südameinfarkti ja ajurabandust.""""" Tubakasuits sisaldab benseeni, nitroamiini,

formaldehüüdi ja sinihapet.... need on vaid mõned näited sellest väga informatiivsestmaterjalist, mida lapsed kogutud prügi pealt selgeks õppisid.

Tegelikult tahaks aga tõstatada hoopis küsimuse – mispõhjustab Saue linnas olukorra, et tänavaääred jametsaalused kõik konisid ja suitsupakke täis on??? Onehk prügikaste liiga vähe? Teisest küljest jälle... ei saa juterveid tänavaääri ka prügikaste täis laduda – ja kas sellesttegelikult olekski abi? See, kes tahab, viskab oma koni ikkakastist mööda # Kuigi, lauluväljaku juures ja tammikusvõiksid mõned prügikastid siiski olla.Ega vist polegi hetkel muud tarka teha, kui oodata 2007.aasta suve, sest siis jõustub ehk (kui vahepeal midagi eimuutu) seadus, mis keelab suitsetamise igasugustesavalikes kohtades, baarid kaasa arvatud. Ehk jääb siis katänavatel suitsetajaid vähemaks.Mina isiklikult tõstaksin suitsupaki hinna ka nii kõrgeks, etkeskmine eestlane seda luksust endale lihtsalt lubada eisaaks ☺Aga see on suitsetajate õnneks/minu kahjuks võimatu.

Seniks aga, elagu tervislikud eluviisid ja respektkõikidele mittesuitsetajatele!

Eestis valitsev olukord narkomaania ja HIV-levikus onäärmiselt tõsine, tegemist on sotsiaalsete hädadega.Ennetustegevusest kõneledes on oluline mõistaepideemiate tagamaid.

TRIINU TIKASSotsiaalministeeriumi HIV/AIDS-i spetsialist

Narkomaanidega töötavad inimesed eristavad erinevate ainetepruukijaid - kui kanepit tarvitatakse lõõgastuseks ning ecstasy’tkasutavad peamiselt pidutsevad tavanoored, siis süstivatenarkomaanide puhul on reeglina tegu probleemsetestperekondadest noortega, kellele see tundub pääsemisenaprobleemidest. Seega tuleb narkomaania ennetamisekstegeleda eelkõige sotsiaalse tõrjutuse, töötuse, alkoholismija vaesuse vähendamisega.Noorte hoiakute ja seeläbi nende käitumise kujundamine onefektiivne ainult süstemaatilise töö tulemusena. Seetõttu oneriliselt oluline viia ennetustegevus koolides süsteemseks läbikohustuslike ainetundide kõikides vanuseastmetes. 2004.aasta lõpus avalikustatud üle-euroopalise noorteuuringuESPAD tulemused näitasid, et ligi pooled Eesti 15-16-aastastest kooliõpilastest teadsid vähemalt ühte kanepimüügikohta ning kõige sagedasemaks ostukohaks oli diileri kodu.Õpilased tõid peamise narkootikumide proovimise põhjusenauudishimu. Narkootikumide liigne kättesaadavus soodustabnarkootikumidega eksperimenteerimist, seega tuleb püüda kaväiksemaid diilereid.Viimasel paaril aastal olnud üha suurenev trend HIV-levikuksseksuaalselt. 2005. aastal registreeritud juhtudest olid enamkui pooled saanud HIVi juba seksuaalsel teel.Eesti valitsus on suurendanud märkimisväärselt narkoalasetöö eelarvet. Kui 2004. aastal rahastati HIV-programmisotsiaalministeeriumi haldusalas ligi 35 ja 2005. aastal 36miljoni krooni ulatuses, siis 2006. aastal on see summa 67,1miljonit krooni. Erinevate ministeeriumite ning haigekassakulutused HIV-strateegia elluviimiseks kokku on 2006. aastaljuba 105,6 miljonit krooni. Ka narkostrateegia rahastamineon just käesoleval aastal tõusnud hüppeliselt -11,8 miljonitkrooni. 2004. aastal 5,5 ning 2005. aastal 5,5 miljonit krooni.Iga aasta on avatud üha uusi madala läve keskusi jasüstlavahetuspunkte. Eestis töötab juba 24 süstlavahetus-punkti ning möödunud aastal jagati läbi süstlavahetuspunktide866 000 süstalt. Tulemused on ka näha – viimase uuringukohaselt ei jaganud 75% süstlavahetusteenuse klientidestviimasel kuul kellegagi süstalt. Tallinna madala läve keskuseloomist Magasini tänavale alustati juba 2004. aasta lõpus.Keskuse töö peatamine on taunimisväärne pretsedent, kunasee annab kõikjal põhjuse narkomaanidele suunatud teenustepakkumisele oma piirkonnas vastu seista. Igas Leidub inimesi,kes on vastu teatud teenustele (mitte ainult madala läveteenused, aga ka kodutute varjupaigad jne) oma lähikonnas,kuid samas on kõik need teenuseid meie riigi ja inimestenormaalse arengu seisukohalt olulised.Samas pole mujal maailmas täheldatud kõrgenenudkuritegevust madala läve keskuste ümbruses.

Narkomaania ennetamisekstuleb ravida kogu ühiskonda

15 8. juuli 2006REKLAAM / TEATED

AS Paulig Baltic on üle 130 aastase traditsiooniga kohvi - jamaitseainete tootmise ja müügiga tegeleva Pauligi kontserni kuuluvettevõte, mis alustas oma tegevust Sauel 1992.a. ja on praeguseksjõudnud Eesti suurimate toiduainetetööstuse ettevõtete hulka.Turunduspiirkonnaks on Baltikum, Ukraina, Valgevene, Venemaa.

AS Paulig Baltic kvaliteedi ja toiduohtuse juhtimissüsteem on alates2004 a. vastavuses BRC Kvaliteedi-ja Toiduohutuse Sertifikaadiga( BRC Quality and Food Safety Certificate ).

2004.a. tehase laiendusega on suurendatud ka tööstusmaitseainetetootmist Lihel’i kaubamärgi all.Ekspordi osakaal on kasvanud aastast - aastasse ja moodustab üle80 % tootmismahust

Seoses maitseainete tehase laienduseja

tootmise kasvuga võtame tööle

5 maitseainesegudeoperaatoritkelle töö ülesandeks on

tööstusmaitseainesegude ettevalmistamine,segamine ja ettevõtte sisene transport

NÕUDMISED KANDIDAADILE% positiivsus ja soov töötada rahvusvahelises ettevõttes% iseseisvus, täpsus ja vastutustunne% soov õppida ja omandada uusi oskusi% hea füüsiline ettevalmistus

KASUKS TULEB% töökogemus toiduainetetööstuses% tõstukijuhi tunnistus% inglise keele oskus kõnes

OMALT POOLT PAKUME TÖÖTAJATELE% motiveerivat töökeskkonda% koolitust ja arenguvõimalusi sh. võimalik

väljaõpe Norras% täiendavat kindlustust, ühisüritusi igal aastaajal ning

soodustusi toitlustamise osas% palka ja lisatasu vastavuses töötulemustega

CV koos fotoga palume saata 10 päeva jooksulpeale kuulutuse ilmumist aadressil

AS Paulig Baltic, Tule 24 A Saue 76505 võie-mail aadressil: peeter.kodar@paulig.ee

märgusõnaga “Operaator “

Täiendav informatsioon telefonil 665 2 000www.paulig.ee • www.santamaria.ee

DIAPOL GRANITE OÜ toodab graniidist köögitasapindu nii eesti turulekui ka välisturgudele. Pakume tööd

kivitöölemisseadmete operaatoriteleseadmed on kas

Nõudmised kandidaadile: kesk-, kutse- või keskeriharidus,kohusetundlikkus, täpsus, arvuti kasutamise oskus (excel, word)Pakume: tööriideid, väljaõpet, häid töötingimusi,butopalka 14 000-19 000 krooni kuus.Kontakt: tel 605 1130 Ville Vallaste • e-mail ville.vallaste@diapol.comKasesalu 4, Saue

a)poolautomaatsed (sildsaag või servamasin).Sildsaega lõigatakse graniitplaadid õigesse mõõtu jaservamasinaga poleeritakse plaatide servadb)käsitöömasinad (flexid). Nendega poleeritaksekivitasapindade teravaid servi ja nurki

MÜÜA TAIMI(suvikud, püsikud, maitsetaimed, tomatitaimed)

Neljapäevast laupäevani 10.00-20.00 Maamõõtja 4, Saue, 522 0438

16 8. juuli 2006REKLAAM / TEATED

v

Väljaandja: Saue LinnavalitsusTule 7, Saue 76505

Telefon: 679 0175, faks 679 0193

SAUE SÕNA

www.saue.eee-post: leht@saue.ee

Toimetaja: Peeter EelsaareKujundus: H2M Projekt

Trükk: Rebellis, tiraaz: 1750

Saematerjali, höövelmaterjali, voodri- ja põrandalaudaning uudisena süvaimmutatud sae- ja höövelmaterjali,

terrassilauda.Samas ka hööveldusteenus tellija materjalile.

E-R 8.00-17.30 Info telefonil 6709183 või 5050194Küsi pakkumist:sauepuit@hot.eeM

ÜÜ

ME

SAUE GÜMNAASIUMISÖÖKLA

vajab alates 30.augustistköögitöölist

Info telefonil 699 2039 ;503 2700 Ülle Jahesalu

SAUE TRAHTER OTSIBtöökat ja kohusetundlikku

KOKKATäpsem info telefonidel

52 53 028 , 6790881

PAIGALDAME TV ANTENNEHinnad soodsad, garantii

Tel: 55 693 858

VÕTAME MÜÜKIkortereid, maju, krunte SAUELKONSULKONSULKONSULKONSULKONSULTTTTTAAAAATSIOON TTSIOON TTSIOON TTSIOON TTSIOON TASUTASUTASUTASUTASUTA!A!A!A!A!

Tel: 6700 055, 529 1109 Anne Olonennommest@online.ee, Tallinn-Nõmme, Jaama 14

Kõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bKõikide meie bürürürürüroo klientide voo klientide voo klientide voo klientide voo klientide vahel tahel tahel tahel tahel toimuboimuboimuboimuboimubKAKS KORDA AASTAS ÕNNELOOS!

KADUNUD NOORsiiami kiisuTeatada telefonil

670 917056 68 8097

MÜÜA LÕHUTUD

küttepuud(50cm, lepp)

Hind kooskohaletoomisega -

400 kr/ m3

Info telefonidel:775 2018, 51 91 8165

LEITUD7-10 aastase lapse

JALGRATASInfo 67 90 196

Ele Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu StuudioEle Ilu Stuudio

KOSMEETIKMANIKÜÜRPEDIKÜÜR

Avatud E-R 10-18, L 10-14Tel 711 16 34, GSM 534 89 016

KÕRVARÕNGAAUGUDKÜÜNETEHNIKSOLAARIUM 6,5 kw

Pärnasalu 11 (Arco Transport’i hoone,endise juuksuri – kullassepa ruumides)

http://www.netvision.eee-post: ele@netvision.ee

MÜÜGILKINKE-

KAARDID

Guinot HYDRADERMIE näohooldus

Sügav kaastunneMaire Rjabov´ile peregakalli isa, äia ja vanaisa

VÄINO KAASIK´usurma puhul

KÜ Kuuseheki tn 38

Üks mälestus helge ja puhas,Üks mälestus Sinust me jaoks,See eal ei saa muutuda tuhaks,Ei kunagi südamest kao.

ANTS SIHVER´it24.05.1939 – 29.06.2006

Mälestavad sügavas leinasILME JA KAIRI

THERA cutTERAAPILINE

KUUMAKÄÄRILÕIKUS-JUUKSEID RAVIV

LÕIKUS

Teostatakse firma JAGUARThermoCut-System kuumakääridega

www.jaguer.solingen.comInfo:Kütise 4 Naistejuuksur MargitTel: 659 6459 • GSM: 511 1520e-mail:margit.leetmaa@mail.ee