TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL7kl.weebly.com/uploads/3/7/0/7/3707506/word_2010_konspekt.pdf · Wordi dokument baseerub mallil (vaikimisi Blank Document, salvestatuna

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Infotöötluse loengukonspekt

Kalev Avi, MSc

Tartu 2011

SISUKORD

Kiirklahvid ..................................................................................................................................................... 3 Funktsionaalklahvid ....................................................................................................................................... 5 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 6 Wordi dokumendi struktuur ........................................................................................................................... 7 MS Wordi ekraanipilt ..................................................................................................................................... 8

Teksti komponendid, erimärgid. Navigeerimine, märkimine, kopeerimine ja tesaldamine .......................... 9 Tekstidokumendi põhilised komponendid ................................................................................................. 9 Erikorraldused ja erimärgid........................................................................................................................ 9 Tekstikursori navigeerimine..................................................................................................................... 10 Sümboli kustutamine ................................................................................................................................ 10

Sõna kustutamine ..................................................................................................................................... 10 Teksti valimine (märgistamine, plokkimine) ........................................................................................... 10

Operatsioonid valitud (märgistatud) tekstiga ........................................................................................... 10 Teksti (märgi) vormindamine (Avaleht (Home)) ......................................................................................... 11

Hõljuva nupuribaga (Mini Toolbar) fondi vormindamine ....................................................................... 12 Vormingupintsel (Format Painter) .......................................................................................................... 12

Vormingu eemaldamine ........................................................................................................................... 12 Lõigu vormindamine (Avaleht (Home)) ...................................................................................................... 12

Rea- ja lõigu vahe..................................................................................................................................... 13 Lõigu vormindamise ripploend ................................................................................................................ 13

Täpp-, nummerdatud ja mitmetasemeline loend (Avaleht (Home)) ............................................................. 14

Tabelduskohad ............................................................................................................................................. 16

All- ja lõpumärkused (ViitedAllmärkused, ReferencesFootnotes) ....................................................... 17 Jaotised ja piirid (Küljendus, Page Layout) ................................................................................................. 18 Päis ja jalus (Lisa, Insert) ............................................................................................................................. 19

Lehekülgede nummerdamine (Lisa, Insert) ................................................................................................. 20 Lehekülje vormindamine (KüljendusLehe häälestus, Page LayoutPage Setup) ................................. 21

Dokumendi salvestamine ja printimine ........................................................................................................ 22 Laadid (Avaleht (Home) Laadid (Styles) grupp) ...................................................................................... 24 Sisukord (Viited, References) ....................................................................................................................... 26

Tabelid.......................................................................................................................................................... 28 Tabeli loomine: LisaTabel (InsertTable) ......................................................................................... 28 Navigeerimine tabelis............................................................................................................................... 30

Märkimine tabelis..................................................................................................................................... 30 Postitused (Mailings) ................................................................................................................................... 32 Dokumendi õigekiri ja muudatuste jälgimine .............................................................................................. 36

Valemiredaktor ............................................................................................................................................. 39 Automaattekst. Kiirosad (Lisa, Insert) ......................................................................................................... 40 Teksti otsimine ja asendamine ..................................................................................................................... 41 Kasutatud allikmaterjalid ............................................................................................................................. 43

Infotöötlus Klahvikombinatsioonid

3

KIIRKLAHVID

MÄRGIVORMING

Kirjatüüp Ctrl+Shift+F

Font-dialoogaken Ctrl+D

Sümboli suurus dokumendis Ctrl+Shift+P

Sümboli suurus väiksemaks Ctrl+Shift+>

Tõstumuut Shift+F3

Topeltjoon alla Ctrl+Shift+D

Ainult sõnadele joon Ctrl+Shift+W

KAPITEELKIRI Ctrl+Shift+K

SUURTÄHTKIRI Ctrl+Shift+A

Peidetud kiri Ctrl+Shift+H

Alaindeks Ctrl+Shift+= Üla

indeks Ctrl++

Kaldkiri Ctrl+I

Paks kiri Ctrl+B

Allajoonitud kiri Ctrl+U

LÕIGUVORMING

Vasakjoondus Ctrl+L

Paremjoondus Ctrl+R

Keskjoondus Ctrl+E

Rööpjoondus Ctrl+J

Vasaktaane Ctrl+M

Taande tühistus Ctrl+Shift+M

Eendrida Ctrl+T

Eendrea tühistus Ctrl+Shift+T

Ühekordne reavahe Ctrl+1

1,5 kordne reavahe Ctrl+5

Kahekordne reavahe Ctrl+2

12-punktine vahe enne lõiku Ctrl+0

TEISALDAMINE JA KUSTUTAMINE

kopeerimine vahemällu Ctrl+C

lõikamine vahemällu Ctrl+X

vahemälust väljatoomine Ctrl+V

ERIMÄRGID

Lehekülje piir (uus lehekülg) Ctrl+Enter

Rea katkestus Shift+Enter

Veeru katkestus Ctrl+Shift+Enter

Allmärkus Alt+Ctrl+F

Poolitusmärk Ctrl+miinus

Katkestamatu kriips Ctrl+ Shift+miinus

Katkestamatu tühik Ctrl+ Shift+tühik

Peitemärgid Ctrl+Shift+8

Kellaaeg Alt+ Shift+T

Kuupäev Alt+ Shift+D

Lehekülg Alt+ Shift+P

© AltGr+C

® AltGr+R

€ AltGr+E

™ AltGr+T

Infotöötlus Klahvikombinatsioonid

4

VAHEKAARDID (MENÜÜD)

Vahekaart (Rippmenüü) Alt+pöördustäht

Hüpikmenüü Shift+F10

Vahekaartide (menüüriba) aktiviseerimine F10

Menüüst väljumine Esc

AKNAD

Järgmise rakendusakna valimine Alt+Tab

Järgmise dokumendiakna valimine Ctrl+F6

Dokumendiakna sulgemine Ctrl+F4 (Ctrl+W)

Rakendusakna sulgemine Alt+F4

Dokumendiakna ekraniseerimine Ctrl+F10

Rakendusakna ekraniseerimine Alt+F10

Dokumendiaken normaalolekusse Ctrl+F5

Rakendusaken normaalolekusse Alt+F5

Akna minimeerimine Windows'i nupp+M

VAATED

Küljendusvaade AltGr+P

Mustandivaade AltGr+N

Liigendusvaade AltGr+O

Trükkimise eelvaade Ctrl+F2

Läbivaatuspaan AltGr+M

TÖÖD FAILIDEGA

Avamine Ctrl+O

Uus dokument Ctrl+N

Salvestamine Ctrl+S

Salvestamine nimega F12

Printimine Ctrl+P

VIIMANE TEGEVUS

Võta tagasi Ctrl+Z

Tee uuesti Ctrl+Y, F4

MÄRGISTAMINE

Liikumisel Shift+kursorijuhtimise klahv (nool, Home, End, Page Up, Page Down)

Ristkülikuplokk Alt+hiir

Funktsiooniklahv F8

Infotöötlus MS Word 2010 (2007)

5

FUNKTSIONAALKLAHVID

Klahvid Tegevus

F1 spikker (abi)

SHIFT+F1 kasutatud vormingu avaldamine

CTRL+F1 minimeeri/aktiveeri lint

F2 teisaldamine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER)

SHIFT+F2 kopeerimine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER)

CTRL+F2 prindi eelvaade (Print Preview)

ALT GR+F2 dokumendi avamine

F3 automaatteksti lisamine

CTRL+F3 kühvlisse lõikamine (Spike)

SHIFT+F3 muuda täheregistrit (SUUR- või väiketähed või Suur Algustäht)

CTRL+SHIFT+F3 kühvli sisu kleepimine (Spike)

ALT+F3 automaatteksti loomine

F4 viimase tegevuse kordamine

CTRL+F4 aktiivse akna sulgemine

ALT+F4 MS Wordi sulgemine

F5 minek sihtkohta (lk, joonis, pealkiri jne), otsing, asendus (Go To)

CTRL+SHIFT+F5 järjehoidja lisamine (Bookmark)

F6

CTRL+F6 aknast järgmisesse aknasse liikumine

F7 õigekiri ja grammatika

SHIFT+F7 uurimistöö (teatmekirjandus, tõlge)

ALT+F7 järgmise kirjavea leidmine (dokumendist)

ALT GR+F7 tekstikursori, piiride jne märkimised (must vilkumine)

F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid)

ALT+F8 makrod

F9 värskenda välja(de) sisu

F10 vahekaardid aktiivseks (Alt+’Vastav märk’)

CTRL+F10 dokumendiakna ekraani suuruseks tegemine

SHIFT+F10 hüpikmenüü avamine

F11 väljalt järgmisele väljale

ALT+F11 VBA (Microsoft Visual Basic for Applications)

F12 dokumendi salvestamine nimega (Save As)

CTRL+F12 dokumendi avamine (Open)

SHIFT+F12; dokumendi (korduv) salvestamine (Save)

CTRL+SHIFT+F12 printimise dialoogaken


6

SISSEJUHATUS

Tekstitoimeti on mõeldud kõikvõimalike tekstidega töötamiseks, nt tekstide, ametidokumentide, aru-

annete, uurimuste, brošüüride jmt vormistamiseks.

On olemas mitmeid valmiskujundusega dokumendi põhjasid ehk malle (templates). Nt. CV-d, pro-

tokollid, kalendrid, kirjaplangid jne (Vt Fail->Uus->Mallid). Blankette ja põhjasid vt täiendavalt aadressidelt

http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97 ja http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur (7.09.2011)

Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document .

Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis

tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja

makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm.

Teadmiseks:

o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada

soovitud tähe või märgi klahvile.

o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada

soovitud klahvile.

o Reavahetus toimub automaatselt. Reavahetuse katkestuseks vajutada SHIFT+ENTER.

o Uue lõigu alustamiseks või tühja rea saamiseks vajutada ENTER.

o Uue lehekülje saamiseks vajutada CTRL+ENTER.

http://office.microsoft.com/et-ee/templates/?CTT=97

http://www.sekretar.ee/static/Dokumendihaldur


7

WORDI DOKUMENDI STRUKTUUR

Dokumenti võib vaadelda sisuliselt ehk sisulise struktuurina, tekstitöötlussüsteemis on dokument seotud loogilise

struktuuriga ning (trükituna) füüsilise struktuurina (Jokk, V:7).

Dokumendi sisuline struktuur koosneb:

1) tiitellehest;

2) sisukorrast;

3) sissejuhatusest;

4) kokkuvõttest;

5) kasutatud allikmaterjalide loetelust;

6) lisast;

7) aineregistrist;

8) jaotisest, mis omakorda koosneb:

a. pealkirjast (erinevad tasemed);

b. tekstist (sisu);

c. joonisest, tabelist, pildist, valemist jm.

Struktuurilisi komponente võib puududa (nt mitmetes dokumentides enamasti pole aineregistrit) või olla mitu (nt mitu

(alam)jaotist).

Dokumendi loogiline struktuur on seotud tekstitöötlussüsteemiga, täpsemalt omavahel seotud komponenti-

de kogumina, mis on kujutatud eespool oleval joonisel (Jokk, V:8).

Dokumendi füüsiline struktuur, mis on mõeldud trükkimiseks või elektroonselt esitamiseks, koosneb fai-

list. Fail omakorda koosneb dokumendist, millel on lehekülg ning leheküljel on tekstiala, veerised, päis või

jalus. (Jokk, V:12).

Wordi dokument baseerub mallil (vaikimisi Blank Document, salvestatuna Default.dotx, varasem versioon

Normal.dot). Mall on dokument, mis sisaldab põhilisi määranguid loodavale dokumendile (lehe seaded,

kasutatavad fondid, vormindusmäärangud ja laadid). On olemas globaalmallid (Blank Document), mis on

kättesaadavad kõikidele dokumentidele ja dokumendimallidele.

Sektsioon (Section) on dokumendi osa, millel on ühesugused (teistest osadest erinevad) vormindusmääran-

gud (lehekülje orientatsioon, veerised, päis ja jalus jne). Dokument võib koosneda ka ühest sektsioonist.

Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab klahv ENTER. Lõiguga on seotud reavahe, joondus, lõigu-

taane, taandrida, vahed lõikude ees ja järel jne).

Sõna (Word) – on suvaliste märkide jada, mis on eraldatud tühikutega.

Märk (Character) – mis tahes sümbol tekstis.

Loetelu (List) – on kas täppidega (sümbolitega) märgistatud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) teks-

tiosa, mis koosneb lõikudest. Iga lõik algab uue täpi (sümboli) või numbriga.

Tabel (Table) – koosneb vertikaalselt paiknevatest veergudest (Columns) ja horisontaalselt paiknevatest

ridadest (Rows).

MALL

Sektsioon

Sõna

Lõik

Aineregister DOKUMENT Sisukord

All- ja lõpumärkus Kujutis

Päis Jalus

Loetelu Tabel

Rida Lause

Märk


8

Lause (Sentence) – on tekstiosa, mis algab suurtähega ja lõpeb lõpumärgiga (punkt, küsi- või hüüumärk),

millele järgneb tühik.

Rida (Row) – dokumendi (ekraanil) ühel real paiknev tekst.

Päis (Header) – igal lehel (teatud lehtedel) korduv tekst lehtede alguses. Muutuva tekstiga päiseid saab luua

sektsioonide abil.

Jalus (Footer) – sama, mis eelmine, kuid lehe allääres.

Sisukord (Table of Contentsi- TOC, eesti k SK) - jaotiste ja alajaotiste pealkirjadest moodustatud loetelu

koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt.

Aineregister (Index) – mõistete ja terminite loetelu koos lk numbritega, kus nad paiknevad.

Kujutis (Shape, Picture) – graafiline objekt (pilt, joonis, diagramm jne).

MS WORDI EKRAANIPILT

Microsoft Wordi ekraanipilt koosneb järgmistest osadest (vt joonist):

1. Office nupp. Nimeriba: Microsoft Word, Word2010 versioonis on selle asemel Fail-vahekaart.

2. Kiirpääsuriba: täiendavate töövahendite lisamine/eemaldamine (vt ripploendist veel käske…), asu-

koht (ripploendist Kuva lindi all/ Kuva lindi kohal, sama valiku saab leida kui teha parempoolse hii-

reklõpsu kiirpääsu või lindiribal).

3. Lindiriba ehk lint, milles sisalduvad:

a) Vahekaardid: Fail (File, Word2010), Avaleht (Home), Lisa (Insert), Küljendus (Page

Layout), Viited (References), Postitused (Mailings), Läbivaatus (Review), Vaade (View),

Arendaja (Developer)*, Mathematics

*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l)

*

b) Nupuriba (Ribbon).

* Eraldi lisatavad. Näiteks arendajat (makrod, juhtelemendid, lisandmoodulid jm) saab lisada Fail-sakist (Office nupust) Suvandid

(Wordi suvandid) või parempoolne hiireklõps lindiribal valik Kohanda kiirpääsuriba ja sealt paremalt aknast põhimenüüst märkida Arendaja

(Populaarsed->Kuva lindil menüü Arendaja). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (näiteks

http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011))

Lindiriba

Ripploend (laa-

did ehk stiilid) Office nupp,

Word2010-s

Fail-vahekaart

Kiirpääsuriba

Muutuste jälitamine (redigeerimismuuda-

tused).

Täiendavaid seisundeid saab valida, kui

olekuribal teha parempoolne hiireklõps

Vaated

Suum

Sirvimisobjektid

Joonlaua

valik

Tabeldusmärkide

valik

Dokumendi

tükeldamine

http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786


9

4. Mõõduriba (joonlaud).

5. Kerimisribad: dokumendi “kerimine”.

6. Tööaken teksti sisestamiseks.

7. Oleku- ehk seisundiriba (Status Bar): Info hetkel nähtavast sektsioonist, leheküljest, sõnade arvust

jne.

Mõõduriba Kujunduselementide (tabelduste, tabelite, veergude, jooniste jms) paigutamisel Wordi ekraanile

saab kasutada mõõduriba (joonlauda).

Mõõduriba kuvamiseks avada vahekaart Vaade (View) ja valida Joonlaud (Ruler) või vertikaalselt kerimis-

ribalt ülevalt valida Joonlaud. Jooniste koostamisel on vahel hea kasutada nn ruudujooni (Gridlines), mida

saab valida Küljendus (Page Layout) vahekaardist Joonda (Align) Kuva ruudujooned (View Gridlines).

Olekuriba paikneb Wordi akna alumises servas, kuhu saab kuvada teavet dokumendi kohta.

Olekuriba valikuid (lehe-, sektsiooni-, reanumbrit, kursori asukohta, sõnade arvu (statistikat), redigeerimis-

keelt, õigekirja, suumi jne) saab lisada/eemaldada hiire paremat klahvi klõpsates olekuribal.

TEKSTI KOMPONENDID, ERIMÄRGID. NAVIGEERIMINE, MÄRKIMINE, KOPEERIMINE JA

TESALDAMINE

TEKSTIDOKUMENDI PÕHILISED KOMPONENDID

Sõna - tekstiosa, mis on eraldatud tühikutega.

Tühik - eraldab sõnu, paigutatakse sõnade (lausete) vahele ühekaupa.

Lause - tekstiosa, mis lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga.

Lõik - tekstiosa, mis lõpeb reavahetusklahviga (Enter).

Kirjavahemärk - alustavad kirjavahemärgid (sulg lahti, jutumärgid lahti jne) peavad olema neile järg-

neva sõna küljes, lõpetavad kirjavahemärgid (punkt, koma, koolon, semikoolon, lõpetav sulg) aga neile

eelneva sõna küljes.

Lehekülg - jaotamise teeb programm ise, arvestades vajalikke mõõtmeid.

ERIKORRALDUSED JA ERIMÄRGID

Sundreavahetus (Shift+Enter) - ei lõpeta lõiku, kuid minnakse uuele reale (nt loeteludes).

Sundlehevahetus, uus lehekülg (Ctrl+Enter) - tekstiosa alustamine uuelt leheküljelt.

Sundveeruvahetus (Ctrl+Shift+Enter) – mitmeveerulises tekstis teksti jätkatakse uuelt veerult.

Sundtühik (Ctrl+Shift+Tühik). Sidekriips (Ctrl+Shift+Miinus) .

Mõttekriips: pikk (Alt+Ctrl+NumMiinus{—}) või lühike (Ctrl+NumMiinus {–}).

Nool ‘- - >’ {}.

Allakriipsutus (Ctrl+U), sõnakaupa (Ctrl+Shift+W), kahekordne alljoon. (Ctrl+Shift+D).

KAPITEELKIRI (SMALL CAPS) (Ctrl+Shift+K).

SUURTÄHTKIRI (ALL CAPS) (Ctrl+Shift+A).

Ülaindeks (Superscript

) (Ctrl+’+’).

Alaindeks (Subscript) (Ctrl+Shift+=).

Kolmikpunkt (AltGr+Punkt…).


10

TEKSTIKURSORI NAVIGEERIMINE

teha vajalikus kohas hiireklõps.

nooleklahvid - kursor sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale.

Home – rea algusesse.

End – rea lõppu.

Ctrl+’nool’ paremale/vasakule - sõna võrra paremale/vasakule.

Ctrl+’nool’ üles/alla - käesoleva/järgmise lõigu algusesse.

Ctrl+Home - teksti algusesse.

Ctrl+End - teksti lõppu.

PgUp – ekraani võrra üles.

PgDn – ekraani võrra alla.

Ctrl+PgUp – eelmise lehekülje algusesse.

Ctrl+PgDn – järgmise lehekülje algusesse.

Ctrl+Alt+PgUp – akna algusesse.

Ctrl+Alt+PgDn – akna lõppu.

SÜMBOLI KUSTUTAMINE

BackSpace ()- kustutada sümbol kursorist vasakul.

Delete - kustutada sümbol kursorist paremal.

SÕNA KUSTUTAMINE

Ctrl+BackSpace () - kustutada sõna kursorist vasakul.

Ctrl+Delete - kustutada sõna kursorist paremal.

TEKSTI VALIMINE (MÄRGISTAMINE, PLOKKIMINE)

Hoida all klahvi SHIFT ja liikuda nooleklahvide, Home, End, .... abil.

Lohistada hiirega üle märgistatava teksti.

o sõna - topeltklõps sõnal.

o rida - klõps vasakul rea ees valikuserval.

o lause - Ctrl + klõps lausel.

o lõik (paragraph) - topeltklõps vasakul serval.

o kogu dokument - Ctrl + klõps vasakul serval (või Avaleht (Home)/Vali (Select)Vali kõik

(Select All) või Ctrl+A ).

o osa dokumendist (ristküliku kujuline plokk) – Alt+hiirega lohista-

mine

o kujundid - Avalehelt (Home) Vali (Select) ripploendist Valiku-

paan… (Selection Pane…); kuvatakse vaadeldaval lehel olevad ku-

jutised (puudub Word2007-l).

OPERATSIOONID VALITUD (MÄRGISTATUD) TEKSTIGA

Ploki kustutamine: Märgistada tekst ja vajutada Delete.

Ploki teisaldamine (pukseerimine) (ühest kohast teise viimine):

1.Märgistada tekst;

2.Valida Avaleht-sakilt (Home) (Cut) või Ctrl+X;

3.Viia kursor kohta, kuhu Te soovite antud teksti panna (hiireklõps seal);

4.Valida Avaleht-sakilt (Home) (Paste) või Ctrl+V.


11

Ploki kopeerimine: 1. Märgistada tekst;

2. Valida Avaleht-vahekaardilt (Home) (Copy) Ctrl+C;

3. Viia kursor uude kohta (hiireklõps seal);

4. Valida Avaleht-vahekaardilt (Home) (Paste) või Ctrl+V.

Ploki teisaldamine ja kopeerimine menüüsid avamata:

Märgistada tekst;

teisaldamine samasse dokumenti - vedada hiirega uude kohta;

kopeerimine samasse või teise dokumenti - CTRL + vedada uude kohta.

TEKSTI (MÄRGI) VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME))

Font grupi nuppudest saab muuta teksti fonti, suurust (0,5 pt täpsusega; 1pt=0,35 mm), paksuks, kursiivi,

valida erinevaid allajoonimise laade, muuta täheregistrit jne.

Lõik (Paragraph) grupi nuppudest saab kujundada tekstilõike (üleval: nummerdada, vähendada/suurendada

taandeid, sorteerida; all: joondada, muuta rea ja lõigu vahesid, varjustada ja ääristada).’

Laadid (Styles) grupis on võimalik valida valmiskujundatud laade (nt pealkirjalaadid) ja neid muuta, lisada

ja hallata.

FONT GRUPI RIPPLOEND (CTRL+D) Font – kirjatüüp (valitud Times New Roman)

Fondi laad (Font style):

Harilik (Regular)

Kursiiv (Italic)

Paks (Bold)

Paks Kursiiv (Bold Italic)

Suurus (Size) – (1pt=0,35mm);

Fondi värv (Font color) – teksti värv

Allakriipsutuse laad (Underline style):

Pidev ühekordne allakriipsutus (Single)

Pidev kahekordne allakriipsutus (Double)

Katkestatud ühekordne allakriipsutus

(Words only)

Punktiiriga allajoonitud tekst (Dotted)

Jäme ühekordne allakriipsutus

Laineline ühekordne allakriipsutus

Kaksiklaineline ühekordne allakriipsutus

…

Allakriipsutuse värv ( Underline color) – allakriipsutuse värv

Efektid (Effects):

Läbikriipsutatud (Strikethrough)

Topeltjoonega läbikriipsutatud (Double Strikethrough)


12

Vasakule, keskele, paremale, rööpselt

(servast servani joondamine)

Reavahe

Äärised

m

Ülaindeks

(Superscript)

Alaindeks (Subscript)

Vari (Shadow)

(Outline)

Teljeefljeef (Emboss)

Graveering (Engrave)

KAPITEELKIRI (Small Caps)

SUURTÄHTKIRI (All Caps)

Varjatud (Hidden) – peiteefekti tarvis

Vahekaart Täpsemalt (Advanced) / Märgisamm (Character Spacing, Word2007)

Vahed (Spacing): Laiendadtud e sõrendatud kiri (Expanded)

Tihendatud kiri (Condensed)

Paigutus (Position):

Tõstetud tekst (Raised)

Langetatud tekst (Lowered)

HÕLJUVA NUPURIBAGA (MINI TOOLBAR) FONDI VORMINDAMINE

Hõljuv nupuriba aktiveeritakse kohe, kui mingisugune teksti-

osa on hiire abil märgistatud või tehes märgistatud tekstil pa-

rempoolse hiire klõpsu.

VORMINGUPINTSEL (FORMAT PAINTER)

Väiksemaid teksti või lõigu vorminguid on hea kopeerida (edasi kanda)

vormingupintsli abil. Selleks:

1) Märgistada tekst või lõik, mille vormingut soovitakse kopeerida;

2) Valida avalehelt vormingupintsel ;

3) Märgistada (plokkida) tekst või lõik, millele vormingut edasi kanda soovitakse.

Kui vormingupintslit valida topeltklõpsuga, siis saab kopeeritud vormingut rakendada dokumendis mitmes

kohas.

VORMINGU EEMALDAMINE

Dokumendist kogu tekstivormingu (font, laadid, tekstiefektid jm peale esiletõstuvärvi), st alles jääb vaid

lihttekst, saab eemaldada nupuga .

LÕIGU VORMINDAMINE (AVALEHT (HOME))

Kui soovitakse rohkem kui ühte lõiku vormindada, siis tuleb igast lõigust vä-

hemalt midagi märgistada.

Word2007


13

REA- JA LÕIGU VAHE

Nii rea- kui lõiguvahet saab valida avalehelt (Home) töövahendi ripploendist.

Täpsemad määrangud saab valida vaadeldava ripploendi valikust Reasammusuvandid

(Line Spacing Options).

Lisaks klahvikombinatsioonid:

Ühekordne reavahe – CTRL+1

Kahekordne reavahe – CTRL+2

1,5 kordne reavahe – CTRL+5

Lõiguvahet ja taandeid (vasakult, paremalt) saab määrata ka Küljenduse (Page Layout) vahekaardist grupist

Lõik (Paragraph) valikust Vahed (Spacing).

LÕIGU VORMINDAMISE RIPPLOEND

Taanded ja vahed (Idents and Spacing) vahekaart

Joondus (Alignment)

Vasakule (Left)

Paremale (Right)

Keskele (Centered)

Rööpselt (Justified)

Taane (Indentation)

Vasak (Left) - taane vasakult

Parem (Right) -taane paremalt

Peegeltaanded (seespoolt/väljapoolt)

Vahed (Spacing) – lõigu vahed:

Enne (Before) - täiendav vahe lõigu ees

Pärast (After) -täiendav vahe lõigu järel

Muud (Special) – lõigu esimene rida:

pole (none) - taandeta

Esireataane (First line) - taandega

Lõigutaane (Hanging) -eendega (lõigu read pea-

le

esimese)

Mõõt (By) – taande või eende pikkus

Reasamm (Line spacing) – reavahe:

Ühekordne (Single)

1,5 rida (1,5 Lines)

Kahekordne (Double)

Vähemalt (At least)

Täpselt (Exactly)

Mitmekordne (Multiple). Nt 0,1 või 5 rida jne.

Tabelduskohad (Tabs) – tabelduskohtade määramise

(seadmise) dialoogaken

Rea- ja leheküljepiirid (Line and Page Breaks) vahekaart

Lehekülgjaotus (Pagination). Oluline (pealkirjade) laadide kasutamisel Väldi orbridu (Widow/Orphan control)

vaikimisi valitud, keelatakse lõigu esimest rida paigutada lehekülje viimasele reale ja viimast järgmise lehekülje

algusesse üksikuna

Hoia järgmisega koos (Keep with next)


14

Lõik (nt pealkiri) hoitakse koos temale järgneva tekstiga

(pealkirja tekst ei jää üksinda lehe lõppu).

Hoia read koos (Keep lines together )

Kogu valitud tekst (nt tabel) paigutatakse lehele terviku-

na

Leheküljepiir enne (Page break before)

Lõik (nt pealkiri) algab uuelt lehelt

Vorminguerandid (Formatting exceptions) Ära kuva/näita reanumbreid (Supress line numbers)

tühistatakse ridade nummerdus, kui see on eelnevalt lehe

häälestusel valitud (vt Küljendus (Page Layout) vahe-

kaart, Lehe häälestus (Page Setup), Paigutus (Position),

Reanumbrid (Line Numbers))

Ära poolita (Dont’t hyphenate)

keelatakse teksti poolitamine (soovituslik pealkirjade

(laadide) juures)

TÄPP-, NUMMERDATUD JA MITMETASEMELINE LOEND (AVALEHT (HOME))

Loetelu lisatakse lõigu ette. Seega kui loetelu on valitud, siis ENTER-

klahvile vajutus alustab uue lõigu numbriga või täpiga. Kui numbrit või

täppi vaadeldava lõigu ette ei soovita, siis tuleb teha reapiir

(Shift+Enter).

Täpploetelu (Bullets) - iga lõigu ette

lisatakse täpp, sümbol (Symbol) või pilt-

sümbol

(Picture Bulleted). Neid kõiki saab määratleda täpploetelu dialoogakna

valikust Määratle uus täpp (Define New Bullet). Täiendavalt vt nummer-

datud loetelu.

Nummerdatud loetelu (Numbering)

Avanevas dialoogaknas Numberloenditeek (Numbering Library) saab

valida numberloenditeegist sobiva numbrivormingu, milles on määratletud

fondid, joondused jne. Hoides hiirekursorit numbriloendil, saab teada

nummerduse joonduse. Valikus Viimati

kasutatud numbrivormingud (Recently

Used Number Formats) paiknevad kasuta-

ja poolt varem kasutatud nummerdused

(vasakul on kõige hiljem kasutatud loend).

Allpool:

Muuda loendi taset (Change List

Level) – saab valida loendi alam-või ülem-

taseme, nt 1. on ülemtase, 1.1. on viimase

alamtase (kokku on 9 taset, täpsemalt vaa-

ta töövahendit Liigendloetelu (Multilevel

List)). Tasemeid saab muuta vastavalt nup-

pudega (Tab-klahv) või

(Shift+Tab);

Loetelud Loetelude tasemed,

lõigu taanded

Sorteerimine


15

Määratle uus numbrivorming (Define New Number Format) – saab valida numbrivormingu (joondu-

se, laadi); avanevas dialoogaknas:

o Numbri laad (Number style) – numbrite laad (araabia, rooma numbrid, tähed)

o Font – numbrite „kirjaliik“ (font, fondi laad, värv jne);

o Numbrivorming (Numberformat) – numbrite vorming (numbri laadist määratakse numbriväli, s.o

hallil taustal; kasutaja võib lisada/muuta numbri järele/ette lisatavat sümbolit või sümboleid (järele nt

punkt, sulg jne); ette nt „Eeldame“);

o Joondus (Number position) – numbri joondus vasakule, keskele, paremale).

Sea nummerdamisväärtus (Set Numbering Value) - saab seada nummerduse alguse valikuga Alusta

uut loendit (Start new list) (eelmise lk alumisel vasakpoolsel joonisel on selleks 2.) või Jätkata

eelmist loendit (Continue from previous list).

Nummerdamisel pakutakse vaikimisi automaatkorrektuuri , millest saab valida kas nummerdust taas-

alustatakse (Restart Numbering) või jätkatakse (Continue Numbering)

NB! Automaatkorrektuuri (AutoCorrect) saab sisse/välja lülitada Fail (Office nupp)Suvandid (Options)

Õigekeelsuskontroll (Proofing) Automaatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect Options)vahekaart: Au-

tomaatkorrektuur (AutoCorrect), Kuva automaatkorrektuuri suvandite nupud (Show AutoCorrect

Options buttons).

Loetelusid saab teha pisipiltidest ehk ikoonidest, st kui on lõigu ees on ikoon siis ENTERi

vajutus lisab selle ikooni loetelu tähiseks.

Liigendloetelu (Multilevel List, Outline Numbered) puhul saab kirjeldada eraldi iga taseme (Level)

vormingut (numbrilaad, numbrite joondus, joonduskoht (lehe servast), teksti taane.


16

Vasakpoolsel joonisel on valitud Määratle uus mitmetasemeline loend (Define New Multilevel List), mille

tulemusena avanev dialoogaken on kuvatud parempoolsel joonisel. Mitmetasemelist loetelu on hea kasutada

laadide nummerdamisel (nt pealkirjad, lepingutes olevad punktid jne). Sellisel juhul nummerdatakse vaid

neid lõike, milles on vastav laad (style) kasutusel. Joonisel on määratletud kolme pealkirja (Pealkiri 1

(Heading 1) jne) tasemete nummerdused ja nende vormingud.

Olulisemad valikud:

1. Selle taseme numbrilaad (Number style for this level) – vastava taseme numbrilaad;

2. Kaasa taseme number asukohast (Include level number from) – eelmise taseme valik, mille järgi seda

taset nummerdatakse (antud näites teine tase: 1.1., 1.2. jne; 2.1., 2.2. jne);

3. Numbrite joondus (Number aligment) – vasakule; keskele; paremale (üheliste järgi joondus);

4. Joonduskoht (Aligned at) – numbri algus lehe vasakust servast;

5. Teksti taane (Text indent at) - (lõigu teine, kolmas jne rida lehe servast);

6. Lingi tase laadiga (Link level to style) – laadi valik (vaikimisi ilma laadita); laad peab olema eelnevalt

koostatud (joonisel on laad Pealkiri 2 (Heading 2));

7. Pane numbri järele (Follow number with) – Tühik (Space); Tabeldusmärk (Tab); Puudub (Nothing)

Tabeldusmärgi valikul tuleb määratleda teksti algus lehe vasakust servast Lisa tabelduskoht asukohta

(Add tab stop at).

Loetelusid kui lõike saab järjestada alfabeetiliselt nupuga (vt Avaleht), seejuures nummerdatud loetelus

numbrite järjekord jääb samaks (järjestatuks).

Automaatset järjestamist on hea kasutada näiteks kasutatud

allikmaterjalide järjestamisel autorite perekonnanime järgi.

Sortimisaluseks (Sort by) valida Lõigud (Paragraph).

Tüübiks (Type) valida Text.

Päiserida (Header row) jätab märgitud lõikudest esimese sor-

teerimata.

Keerulisemateks järjestamisteks kasutada tabelite võimalusi.

TABELDUSKOHAD

Tabelduskoha seadmiseks joonlaual:

1. valige sobiv tabeldusmärk (joonlaua vasakul servas klõpsates, joonisel on valitud kümnend-

tabelduskoht (Decimal Tab));

2. klõpsake hiirega joonlaual sobivale kaugusele (arvule, tabelduskoht lehe vasakust servast).

Hiirklõps

Eemalda-

miseks

lohistada

joonlaualt

ära


17

Tabelduskohale tekstikursori paigutamiseks klõpsata Tab-klahvi (tabelis CTRL+Tab), järgmisele lõigule

liikudes (Enter-klahviga) säilitatakse määratud tabelduskohad.

Vaiketabelduskoha, täpsemad tabelduskohad ja nn pilgujuhi (punk-

tiiri, joone) saate määrata kui joonlaual oleval tabeldusmärgil teha

topeltklõps või valida Avaleht (Home) Lõik (Paragraph) Ta-

belduskohad (Tabs…) FormatTabs….

Seejuures iga tabelduskoha määramisel tuleb klõpsata eraldi Sea

(Set) nuppu. Kõikide määratud tabelduskohtade korraga eemalda-

miseks aga Kustuta kõik (Clear All) nuppu.

Joonisel on vaiketabelduskoht (Default Tab Stops) 1,25 cm.

Seega saab suurendada või vähendada vasaktaanet 1,25 cm kaupa

Suurendamiseks: , Tab-klahv või CTRL+M

Vähendamiseks , Shift+Tab või CTRL+Shift+M

Määratud tabelduskohti saab kopeerida vormingupintsli töövahen-

dis abil (vt avaleht (Home)).

Samas lõigus ridade suurendamiseks CTRL+T (jättes esimese rea paigale) ja vähendamiseks

CTRL+Shift+T. Tabelduskohti on hea kasutada ametidokumentide vormistamisel (avaldus, CV, lepingud

jne), veergude määramisel (definitsioonid, valemite nummerdamine), loeteludes, esirea ja lõigu taanetes.

ALL- JA LÕPUMÄRKUSED (VIITEDALLMÄRKUSED, REFERENCESFOOTNOTES)

Allmärkus ehk joonealune märkus (footnote) on viide, väike

selgitus või kommentaar lehe (teksti) allservas, millele viitab

tekstis olev märk või number.

Lõpumärkus (endnote) paikneb dokumendi või jaotise (nt peatü-

ki) lõpus. Kui lisada või kustutada mõni märkustest, nummerda-

takse ülejäänud märkused ümber; ka lehekülg kujundatakse vas-

tavalt märkus(t)e suurus(t)ele ümber.

Joonealuse või lõpumärkuse lisamiseks tuleb kas viidatav sõna

märkida või tekstikursor viia sinna (sõna lõppu), kuhu peab tu-

lema märkuse number või märk, seejärel valida Viited Lisa

allmärkus (ReferencesInsert Footnote) või valida samast

vahekaardist Allmärkused (Footnotes)1.

Ripploendist Allmärkused (Footnote) avanevas dialoogaknas

(vt kõrvalolevat joonist) valida esmalt asukoht, kas tegu on all-

märkusega (Footnote), kas lehe lõppu (bottom of page) või lõ-

pumärkusega (Endnote). Edasi numbrivorming ja selle algus. On

võimalik sisestada/valida konkreetse sümbol (custom mark.

Nummerduse (Numbering) valikud:

Pidev (Continuous) – nummerdamine jätkub järgmistel lehekülgedel;

Alusta igas sektsioonis uuesti (Restart each section) – iga peatüki alguses taasalustatakse nummer-

damist;

1 Allmärkust saab valida samuti klahvikombinatsiooniga Alt+Ctrl+F


18

Alusta igal leheküljel uuesti (Restart each page).

Muudatuste rakenduskoht (Apply changes to):

See sektsioon (This section)

Terve dokument (Whole document)

Lõpetuseks valida Lisa (Add).

Nupuga Teisenda (Convert) saab allmärkused teisendada lõpumärkusteks ja vastupidi.

JAOTISED JA PIIRID (KÜLJENDUS, PAGE LAYOUT)

Mahukate dokumentide puhul on otstarbekas dokument jao-

tada jaotisteks (sektsioonideks, osadeks).

Uue jaotise alustamiseks määrata tekstikursoriga koht, kust

alustatakse uue jaotise tegemist. Siis valida Küljen-

dusPiirid (Page LayoutInsert Page and Section Breaks)

dialoogaknas Lehepiirid (Page Breaks) vastavalt vajadusele,

kas:

1. Leht (Page) (Ctrl+Enter) – lehekülje piir (katkestus);

2. Veerg (Column) (Ctrl+Shift+Enter) – veeru piir (katkestus);

3. Teksti mähkimine (Text wrapping break) – teksti mähkimise kat-

kestus.

Samas dialoogaknas saab valida jaotisepiire (Section Breaks):

1. Järgmine leht (Next Page) – alates järgmisest leheküljest (nt kui

soovitakse kahte esimest lehte määrata ühes jaotises, siis tuleks tei-

se lehe lõpust määrata antud valik, et saada alates kolmandast lehest

uus jaotis (oluline päiste/jaluste kujundamisel));

2. Pidev (Continuous) – tekstikursorist alates (pidev);

3. Paarisleht (Even page) – paarisnumbriga lehekülgedele;

4. Paaritu leht (Odd page) – paaritunumbriga lehekülgedele.

Uut tühja lehte (Blank Page) tekstikursori asukohta, leheküljepiiri

(Page Break) või illustreeritud esilehte (Cover Page) saab valida

Lisa (Insert) vahekaardilt.

Dokumendi mustandvaates (Draft) või kui on avalehelt sisse lülita-

tud (peidetud vormingutähised), siis on kuvatavad lehe või jaoti-

sepiirid. Neid saab soovi korral eemaldada analoogselt teksti kustu-

tamisega. Leheküljepiir / Page Break

Jaotisepiir (järgmine lehekülg) / Section Break (Next Page) Jaotisepiir (pidev) / Section Break (Continuous)

Jaotisepiir (paarislehekülg) / Section Break (Even Page)

Dokument tuleks jaotada jaotisteks (sekstioonideks), kui:

1) kasutatakse erinevaid päiseid/jaluseid;

2) kasutatakse vaheldumisi erinevaid lehe suundi (vertikaal/horisontaalpaigutus);

3) dokumendis soovitakse nummerdamata jätta mitu lehte või iga peatüki esilehte ei soovita nummer-

dada.

Seisundiribalt on hea vaadata, missugusel jaotisel hetkel ol-

lakse (kõrvaloleval joonisel on 14 lehekülg neljandas jaoti-

ses)


19

Olekuribale täiendava teabe kuvamiseks (jaotise number, lehekülje-

number, sõnade arv, suum jne) lisamiseks/eemaldamiseks klõpsata

hiire paremat klahvi sellel ribal ning avanevast hüpikmenüüst klõp-

sata soovitud valikutel. Vaadeldavas hüpikmenüüs kuvatakse ühtlasi,

missugusel jaotisel, leheküljel jne tekstikursor parajasti dokumendis

asub. Vasakpoolsel joonisel on näha, et tekstikursor asub viiendal

jaotisel, 39. lehel, kokku on 43 lehte jne.

PÄIS JA JALUS (LISA, INSERT)

Päis (header) on lehekülje ülaservas ja jalus (footer) allservas paiknev korduv andmestik järjestikustel lehe-

külgedel. Enamasti kirjutatakse päisesse või jalusesse leheküljenumbrid, töö pealkiri, autori nimi, logo vm.

Valides Lisa (Insert) vahekaardist päise (Header) nupu ripploendi (analoogselt jalus)

galeriist sobiva päise kujunduse, avaneb päise ja jaluse tööriistariba (vt joonis).

Päise/jaluse redigeerimist saab teha topeltklõpsuga päise/jaluse kohal. Päist/jalust (tööriistariba) saab sulge-

da sulgemisnupu abil, kui valida Esc-klahv või teha topeltklõps dokumendis. Ülevaloleval joonisel on näha

uus jaotis (2. päis). See on samasuguse kujundusega, mis 1. jaotises (Sama mis eelmine (Same as

previous)). Kui on soovi, et jaotiste päised või jalused pole sama kujundusega, st on erinevad (nt 1. jaotises

lehtede nummerdamist ei näidata), siis tuleb lülitada välja nupp Lingi eelmisega (Link to Previous).

NB! Nupu Lingi eelmisega sisse/välja lülitus toimub päises ja jaluses eraldi.

Valik Erinev esileht (Different First Page) loob erineva päise või jalusega esilehe iga jaotise alguses.

Päiseid saab koostada ka lehe vasakusse või paremasse lehe vee-

risesse (serva). Selleks päise/jaluse redigeerimisrežiimil valida

Lisa (Insert) vahekaardilt Tekstiväli (Text Box) Joonista tekstivä-

li (Draw Text Box). Joonistada tekstiväli sobivasse kohta. Teksti

suunda saab muuta Teksti suund (Text Direction) valikuga (vt

parempoolset joonist). Word 2007 versioonis klõpsata Teksti

suund-nuppu seni kuni soovitud suund (horisontaalne, vertikaalsed) on

tehtud. Tekstivälja vormingud (taust, äärised jne) on valitavad Joonis-

tusriistad (Drawing Tools) vahekaardilt.

Tek

sti

suund

Automaattekstid (nt autor)

Väljad (nt lk numbrid)

Päise eemaldamine,

muutmine

Parem-

tabelduskoht

Päis/jalus sama, mis

eelmises jaotises


20

LEHEKÜLGEDE NUMMERDAMINE (LISA, INSERT)

Lehekülgede nummerdamiseks valida Lisa (Insert)

vahekaardist Päis ja jalus (Header & Footer) grupist

. Järgmisena valida numbri asukoht (joonisel

Lehe lõpp (Bottom of Page)) ja lehenumbri laad (joo-

nisel Tavanumber 3 (Plain 3))

Rippmenüüs allpool on numbrilaadid, mis kuvavad nii

lehenumbri kui lehekülgede koguarvu dokumendis (vt

laadi Lk X/Y (Page X of Y))

Valik Praegune asukoht (Current Position) paigutab

lehenumbri tekstikursori kohale (enne avada päis või jalus).

Valikust Vorminda leheküljenumbrid (Format Page Numbers) saab

määrata lehenumbri vormingut ja millise numbriga alustatakse lehtede

nummerdamist ning lisada peatükkide või alapeatükkide numbreid le-

henumbrile. Leheküljenummerdusel olulisemad valikud on:

Jätka eelmisest jaotisest (Continue from previous section) – lehti

nummerdatakse järjest;

Alusta numbrist (Start at) – lehekülje algusnumber (joonisel on

esimese lk number 3).

Lehenumbreid saab eemaldada valikuga Eemaldada leheküljenumbrid

(Remove Page Numbers) või märkida ja kustutada. Allpool oleval joonisel on näidatud lehenumbri lisamist tekstikursori kohale

päises või jaluses. Kuupäeva või kellaaja lisamisel on hea kasutada nuppu Kuupäev ja kellaaeg (Date & Time). Ava-

nevas dialoogaknas (alloleval joonisel paremal) saab valida sobiva kuupäeva või kellaaja laadi ja määrata kas sisesta-

tud kuupäeva või kellaaega muudetakse automaatselt (valida märkeruut Värskenda automaatselt (Update

automatically))


21

LEHEKÜLJE VORMINDAMINE (KÜLJENDUSLEHE HÄÄLESTUS, PAGE LAYOUTPAGE SETUP)

L

EF

T M

AR

GIN

– V

AS

AK

VE

ER

IS

TOP MARGIN – ÜLEMINE VEERIS

RIG

HT

MA

RG

IN –

PA

RE

MV

EE

RIS

HEADER - PÄIS

Rakenduskoht (Apply to) - lk seade-

te rakenduse valikud:

Terve dokument (Whole

document)

Siit alates (This Point

Forward) – tekstikursorist

edasi dokumendi lõpuni

(järgmise määratluseni)

Valitud tekst (Selected Text)

– märgitud (valitud) tekstile

See jaotis (This Section) –

vaadeldavale jaotisele (sekt-

sioonile)

Valitud jaotised (Selected

Sections)

Vahekaardil Paber (Paper) saab vali-

da paberi formaadi.

Vahekaardil Paigutus (Position) saab

määrata:

- jaotise (sektsiooni) alguse

- päiste ja jaluste paigutus (erinev

esilehekülg, erinev paaritu ja paaris

lehtedel)

- päise ja jaluse mõõtmed

- vertikaaljoonduse leheküljel

- reanummerduse

- lehe äärised

FOOTER - JALUS

BOTTOM MARGIN – ALUMINE VEERIS


22

DOKUMENDI SALVESTAMINE JA PRINTIMINE

Dokumendi salvestamiseks tuleb kas

o Klõpsata kiirpääsuriba nupul ,

o valida Fail (Office nupp) Salvesta (FileSave) või

o vajutada klahvipaari Ctrl+S.

Esmakordsel salvestamisel ilmub ekraanile dialoogaken Nimega salvestamine (Save As).

Dokumendi printimiseks tuleb kas

o klõpsata kiirpääsuriba nupul ,

o valida Fail (Office nupp) Prindi (FilePrint) või

o vajutada klahvipaari Ctrl+P.

Ekraanile kuvatakse printimise dialoogaken (vt allolevat joonist). Trüki eelvaate katkestamiseks klõpsata

Esc-klahvi.

5. Lõpetuseks klõpsa

nuppu Save

1. Vali kettaseade ja kaust,

kuhu soovid salvestada

2. Vajadusel tekita uus kaust (New folder)

3. Sisesta sobiv nimi failinimeks

(Word pakub dokumendist paari

esimest sõna)

4. Vajadusel vali sobiv faili formaat (Wordi doku-

ment (.docx); Wordi mall (Word template) (.dotx);

RTF-vorming (.rtf); Word97-2003 (.doc); Lihttekst

(.txt); pdf jt

2010 versioonis: Maintain compatibility with

previous versions of Word


23

Trükkida:

o Print All Pages – kogu dokument

o Print Selection – eelnevalt märgitud tekstiosa

o Print Current Page – trükitakse see leht, millel paikneb teksti-

kursor

o Print Custom Range – konkreetsed lk-d

2 lk (1. ja 3. lk) paigutatakse

A4 lehele kõrvuti (2 Pages

Per Sheet)

Printeri valik

Trüki eelvaade

(dokumendi 19. lk)

Trükitakse 1., 3., 4.,

5. ja 40st lk-st kuni

viimase leheküljeni

Eelmine lk Järgmine lk

Trükkimise viis


24

LAADID (AVALEHT (HOME) LAADID (STYLES) GRUPP)

Vorminduslaade kasutatakse dokumendi ühtlustatud vormindamiseks. Laadi tüübiks võib olla lõik, märk,

lingitud (lõik või märk) loend või tabel. Peamiselt kasutatakse lõigulaadi. Laadid on saadaval Avalehe (Ho-

me) vahekaardilt Laadid (Styles) grupist (vt vasakpoolne joonis). Laadis kasutatavad vormingud on nähta-

vad, kui hiirt hoida (libistada klõpsamata) laadi nimel. Laadi nime või vormingute muutmiseks teha parem-

hiire klõps laadi nimel või klõpsata (laadide tööpaanis) ripploendist laadi nimel ja valida korraldus Muuda

(Modify, vt parempoolne joonis).

Uue laadi loomine. Valida Laadid

(Style) grupi ripploendist Uus laad

(New Style)

Laadi valik. Kasutusel (vali-

tud) on Normaallaad (Nor-

mal)

Laadid (Styles) tööpaan

Alt+Ctrl+Shift+S

Uue laadi (New Style) loo-

mine

Laadi nimi.

Dokumendis minnes lõigult, millel

on rakendatud laad EEK peatüki

pealkiri, uuele lõigule (Enter-klahv),

rakendatakse laadi EEK text

Olemasoleva laadi

muutmine

Vormingute määrangud

Pealkirjad on lõigus

Laadi omadused (nt sisu-

korras 1. taseme pealkiri)

pärinevad laadilt Pealkiri

1 (Heading 1)


25

Avanevas dialoogaknas Uue laadi loomine vormingu põhjal (Create New Style from Formatting) dialoogak-

nas tuleb (vt eelnevat joonist):

1. Nimi (Name) - määrata laadi nimi (joonisel ’EEK peatüki pealkiri’);

2. Laadi tüüp (Style type) – vaikimisi lõik (Paragraph);

3. Laadi alus (Style based on) – laad, millelt päritakse loodud omadused (joonisel on Pealkiri 1 Heading 1,

mis on ühtlasi vajalik sisukorra loomisel (SK (TOC laad));

4. Järgmise lõigu laad (Style for following paragraph) - vaikimisi pakutakse defineeritavat laadi, mis ena-

masti ei sobi; joonisel on valitud varem koostatud laad ’EEK text’)

Laadile vorminduse (omaduste) defineerimiseks valida Vorming (Format) nupust. Võimalikud valikud on:

1. Font – kirjatüübid, -laadid, -suurus jne (vt lk 11);

2. Lõik (Paragraph) – lõigu vormindused (joondus, reavahe, lõigu vahe, lk piir jne, vt lk 13);

3. Tabelduskohad (Tabs) – tabelduskohad (vt lk 16);

4. Ääris (Border) – äärised ja varjustused;

5. Keel (Language) – keele valik õigekeele kontrolliks (nt laad võõrkeelsete terminite vorminduseks);

6. Paneel (Frame) – teksti mähkimised;

7. Nummerdus (Numbering) – täpp- ja numberloendid; mitmetasemelist loetelu (pealkirjade ja ala-

pealkirjade nummerdamiseks) tuleb määrata avalehe vahekaardilt mitmetasemelise loendi nupust

(vt lk 15)

8. Kiirklahv (Shortcut Key) – klahvide kombinatsiooni määramine laadi rakendamiseks

9. Teksti efektid (Text Effects) – teksti täited, kontuurid, varjud, läbipaistvused jne (Word 2010)

Näitena koostame pealkirja (lõigu) laadi nimega

EEK pealkiri (mitte nummerdatavad pealkirjad:

sissejuhatus, kasutatud allikmaterjalid jne), millel

on järgmised omadused vormindamiseks:

kirjatüüp-Times New Roman; kirjasuurus 12 pt;

paks (bold) ja suurtähtkiri; 1,5 kordse reavahega,

joondatud vasakule, lõigu ees on 24 pt vaba ruu-

mi; lõik algab uuelt leheküljelt ning lõigule järg-

nev (teises laadis) lõik hoitakse eelnevaga koos

(pealkiri ei jää üksinda lehekülje lõppu), pealkir-

jas automaatset poolitamist ei lubata.

Lõigu laadi loomise algus on kirjeldatud ja näida-

tud eelneval joonisel. Vormingute määramiseks

valida Vorming (Format) nupust esmalt Font….

Avanevast dialoogaknast (Font vahekaart) valida

fondiks Times New Roman, fondi laadiks (Font

style) Paks (Bold), suuruseks (Size) 12 ja efek-

tiks (Effects) Suurtähtkiri (All caps) (vt joonis)

ja lõpuks klõpsata OK nuppu.

Siis valida uuesti Vorming (Format) nupust

Lõik (Paragraph) ja avanevas dialoogaknas

Taanded ja vahed (Indents and Spacing) sakis täita järgmised väljad:

Joondus (Alignment) – Vasakule (Left);

Vahed (Spacing)

Enne (Before) – 24 p; Pärast (After) – 0 p;


26

Reasamm (Line spacing )– 1.5 rida (lines).

Seejärel vahekaardist Rea- ja leheküljepiirid (Line and

Page Breaks) märkida järgmised märkeruudud:

Väldi orbridu (Widow/Orphan control);

Hoia järgmisega koos (Keep with next);

Lehekülje piir enne (Page break before);

Ära poolita (Don’t hyphenate).

Ja klõpsata OK.

Enne laadi aknal olevat OK klõpsamist on võimalik valida:

Lisa kiirlaadiloendisse (Add to Quick Style list) – loodud

laad on leitav avalehe-vahekaardilt laadide grupist (viimane

loodud laad on 1. kohal);

Värskenda automaatselt (Automatically update) – värskendatakse

viimase vorminguga antud laadi kasutatavaid lõike;

Ainult see dokument (Only in this document) – antud laad on kätte-

saadav vaid vaadeldavas dokumendis (on võimalik hiljem importida

Halda laade (Manage Style) nupust ka teistele dokumentidele);

Sellel dokumendil põhinevad uued dokumendid (New documents

based on this template) – laad on kasutatav ka teistes (sama malliga

tehtud) dokumentides.

NB! Laadiga vormindatud tekstide kopeerimisel ühest dokumendist

teise kopeeritakse automaatselt ka laad.

SISUKORD (VIITED, REFERENCES)

Kui dokumendis on eelnevalt määratud (laadidega), missuguseid pealkirju hiljem soovitakse lisada sisukor-

da, siis nendest pealkirjadest genereerib Word ise automaatselt sisukorra. Vaikimisi luuakse laadi Pealkiri 1

(Heading 1) baasil sisukorda esimese taseme pealkiri (nt peatüki pealkiri), Pealkiri 2 (Heading 2) baasil

vastavalt teise taseme pealkiri (nt alapealkiri), Pealkiri 3 (Heading 3) baasil kolmanda taseme pealkiri (nt

alapunkt) jne (kokku on üheksa pealkirja taset). Kõik pealkirjad ei pea olema lõplikult laadidega määratle-

tud, neid saab hiljem lisada sisukorda seda värskendades.

Automaatse sisukorra loomiseks asetada tekstkursor

dokumendis kohta, kuhu soovitakse sisukord lisada

ning klõpsata Sisukord (Table of Contents) nuppu

Viited (References) vahekaardilt. Avanevas

ripploendist pakutakse valmis kujundusega kolme

taseme pealkirjadega sisukordi (Automaattabel 1 ja Automaattabel 2). Käsistsi loodav tabel (Manual Table)

kasutab automaatset sisukorra paigutust, kuid pealkirjad ja lehenumbrid tuleb sisestada (redigeerida)

käsistsi. Antud ripploendis allpool olev valik Lisa sisukord (Insert Table of Contents) võimaldab ise mää-

rata (muuta) sisukorra laadi, paigutust ja vormingut.


27

Kõrvaloleval joonisel on (prindi

eelvaates) näha, et

vorminduslaad

’EEK_alapealkiri’ on samal

tasemel laadiga Pealkiri 2. See-

ga Suvandid (Options) nupust

on ’EEK_alapealkiri’ sisukorras

saadaoleva laadina (Availables

styles) sisukorratasemena (TOC

level) määratud arv 2 (vt allole-

vat joonist).

Sisukorrasuvandid (Table of

Contents Options) dialoogak-

nast saab lisada, eemaldada või

muuta pealkirja taset sisukorda

kuuluvatele pealkirjadele vasta-

va sisukorrataseme numbri

(1..9) lisamise, eemaldamise või

muutmisega pealkirjade laadi-

delt. Samuti saab üksikuid peal-

kirju lisada või eemaldada sisu-

korrast Viide (References) va-

hekaardilt nupust Lisa tekst

(Add Text), olles eelnevalt mär-

kinud pealkirja, mida soovitakse kuvada sisukorras vastavas sisukorratasemel (1..3) või eemaldada sisukor-

rast.

Kui on soov sisukorra koostamiseks kasutatud laade muuta

(vormindada sisukorra kuvamist soovitud viisil), siis vastavaid

laade saab muuta Muuda (Modify) nupust. Sisukorra loendis

on igal pealkirjal vastavalt tasemele sisukorra laad. Pealkiri 1

(Heading 1) laadile vastab SK 1 (TOC 1) jne. viimane tase on

SK 9 (TOC 9).

Sisukorras esimese

taseme pealkiri

Pealkirja laadid, mis sisu-

korras kuvatakse

Sisukorras kuvatavate

pealkirjade tasemed

(esimesed 3)

Valmisvormingud

Sisukorras pealkirjade

(vormindus)laadide

muutmine

Laadide määramine

pealkirjade tasemeteks

sisukorras

Sisukord veebivaates


28

Wordi poolt genereeritud sisukorda saab dokumen-

disisese hüperlingina (Ctrl+hiireklõps pealkirjal)

kasutada navigeerimiseks.

Sisukorra värskendamiseks (täiendamiseks/muutmiseks) klõpsata

sisukorral parempoolne hiireklõps, mille avanevast hüpikmenüüst

valida Värskenda väli (Update Field). Valik Värskenda terve

tabel (Update entire table) värskendab nii sisukorra sisu kui lk

numbrid selles. Sama tulemuse saab funktsiooniklahviga F9 või

Viited (References) vahekaardilt Värskenda tabel (Update Table).

TABELID

Tabelit kasutatakse sageli teabe ülevaatlikumaks esitamiseks. Tabelisse võib paigutada nii teksti, numbreid

kui ka graafikat. Ääristeta tabeleid kasutatakse teksti veergudesse paigutamiseks

TABELI LOOMINE: LISATABEL (INSERTTABLE)

Tabeli lisamiseks asetada tekstikursor sellesse kohta, kuhu on

soov tabel lisada ja valida Lisa (Insert) vahekaardilt . Kui

tekstikursor on tabelilahtris, siis loodav tabel koostatakse selles-

se lahtrisse. Avanevast ripploendist lohistada hiirekursor üle

sobiva arvu lahtrite (kuni 10x8) ja teha hiirekõps viimases laht-

ris. Joonisel on näidatud, et koostatakse 4 reast ja 3 veerust

koosnev tabel. Suuremate tabelite koostamiseks valida Lisa

tabel (Insert Table), mil-

les määrata tabeli suurus,

st veergude (Number of

columns) ja ridade arv

(Number of rows). Jooni-

sel on need arvud vastavalt 4 ja 3.

Automaatsobitusena (AutoFit behavior) on järgmised valikud:

Kindel veerulaius (Fixed column width): Automaatne – kogu

lehe laius jaotatakse võrdse laiusega veergudeks või veergude laiused

on sisestatud mõõdu (nt 1cm, 10mm) laiused;

Automaatsobita sisuga (AutoFit to contents) – veeru laius sobi-

tatakse lahtrisoleva pikema teksti laiusega;

Automaatsobita aknaga (AutoFit to window) – kogu lehe laius

jaotatakse võrdse laiusega.

Valik Jäta mõõtmed uute tabelite jaoks meelde (Remember dimensions for new tables) võimaldab uut (uusi)

tabeleid teha samade veergude mõõtmetega.

Tabeli kujundamine. Valmis tabeleid saab kujundada tabelilaadidega, vt TabeliriistadKujundus Ta-

belilaadid (Table ToolsDesignTables Styles).


29

Tabelilaade saab muuta Muuda tabelilaadi (Modify Table Style), koostada uusi tabelilaade Uus tabelilaad

(New Table Style) ja eemaldada tabelilaade Tühjenda (Clear Table Style).

Tabeli ääriseid (jooni) saab määrata nii Avaleht (Home) vahekaardilt nupu abil kui Tabeliriistad (Table

Tools) vahekaardilt Kujundus (Design). Enne ääriste määramist valida äärise värv ( Pliiatsi värv (Pen

Color)), laad (Pliiatsi laad(Pen Style), joonisel Single solid line) ja paksus (Pliiatsi paksus (Pen Weight),

joonisel ½ pt). NB! Määrangud mõjuvad ainult aktiivsetele lahtritele

Valikust Äärised ja varjustus (Borders and Shading) saab ääriste valikud ja vormingud jm kõik dialoogak-

nas. Ääriseid saab lisada nii tabelile, lahtrile, lõigule, tekstile kui tervele lehele (jaotisele).

Tabeliriistade vahekaardilt Paigutus (Design) saab valida tabeli paigutusega käsud (nt lahtri/veeru/rea/tabeli

märkimine/lisamine/kustutamine/joondamine, ruudujoonte kuvamine, lahtrite ühendamine, päiserida, teisen-

dus jne).

Üksiku(te) lahtri(te) kustutamisel küsitakse täiendavalt,

mida teha ülejäänud lahtritega, kas nihutada lahtrid vasaku-

le (Shift cells left), nihutada üles (Shift cells up), kustutada

terve rida (Delete entire row, joonisel valitud) või terve

veerg (Delete entire column).

NB! Delete-klahv kustutab lahtrite sisu, mitte lahtreid, ridu või veerge. Kui on märgitud tabel koos talle eel-

neva või järgneva lõiguga, siis Delete-klahviga kustutatakse tabel koos lõiguga/lõikudega.


30

Tabeli joondamist saab teha nupust (vt kõrvalolev joonis)

või kui on märgitud kogu tabel, siis vastavate joonduste töövahen-

ditega (lahtrite märkimisel joondatakse seal olevat sisu/teksti).

Tabeli lohistamisel toimub teksti mähkimine, mida saab eemalda-

da samuti tabeliatribuutidest (Pole (None) vt joonis). Atribuudid

(Properties) on leitavad hüpikmenüüst, kui teha parempoolne hii-

reklõps tabelil.

NAVIGEERIMINE TABELIS

Klahv Tegevus

Tab, nooleklahvid lahtrist lahtrisse

Shift+Tab tagasi eelmisesse lahtrisse

Alt + Page Down viimasesse ritta

Alt + Page Up esimesesse ritta

Alt + Home rea algusesse

Alt + End rea viimasesse lahtrisse

Ctrl+Tab tabeldus lahtris

MÄRKIMINE TABELIS Valik Tegevus Tegevus Paigutus

(Design) vahekaardilt

Lahtrid vedada hiirekursor üle lahtrite

Lahter lahtri ees vasakul hiireklõps

Rida tabeli rea ees hiire klõps

Veerg esimese rea ülaserval hiireklõps;

Tabel üleval vasakus tabeli nurgas hiireklõps;

Shift+Alt+(Num Lk)5

Ridade ja veergude lisamine

Märkida rida/veerg, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikmenüüst Lisa

(Insert) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Read ja veerud (Rows & Columns)

Ridade, veergude ja tabeli kustutamine Märkida rida/veerg, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikmenüüst Kustuta

read/Kustuta veerud (Delete Rows/Delete Columns) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Kus-

tuta (Delete)

Lahtrite ühendamine: Märkida lahtrid, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpikme-

nüüst Ühenda lahtrid (Merge Cells) või Paigutus (Layout) vahekaardilt Ühenda lahtrid (Merge

Cells)


31

Lahtrite tükeldamine: Märkida lahtrid, valida hiire parempoolse klõpsu abil tekkinud hüpik-

menüüst Tükelda lahtrid (Split Cells) või või Paigutus (Layout) vahekaardilt Tükelda laht-

rid (Split Cells)

Tabeli tükeldamine

Viia tekstikursor lahtrisse, millest alates soovitakse tabelit tükeldada, Paigutus (Layout) vahe-

kaardilt Tükelda tabel (Spli Table)

Tabeli päise kordus lehe alguses: Märkida päiserida (päiseread), Paigutus (Layout)

vahekaardilt Korda päiseridu (Repeat Header Rows)

Tabeli teisendamine tekstiks Paigutus (Layout) vahekaardilt Teisenda

tekstiks (Convert Table to Text) Avanenud aknast tuleb valida sobiv

lahtrite eraldaja nt Tabeldusmärk (Tabs).

Sorteerimine tabelis: tabeli ridade järjestamine

Aseta tekstikursor selle veeru ühte lahtrisse, mille järgi soovid tabeli ridu sorteerida. NB! Enne sorteeri-

mist tuleb vaadata, et lahtrites pole kasutatud üleliigseid reavahetusi (reavahetus on tähestikuselises järjes-

tuses eespool)

Tööriistanupp Avaleht (Home) vahekaardilt või Paigutus (Layout) vahekaardilt

Loetelud tabelis

Märkida tabeli esimene veerg ja valida nummerdatud loetelu nupp või täpploend .

Arvutused

Rea- või veerusummade leidmiseks viia kursor selle veeru alla lahtrisse, kuhu summat soovitakse leida ja

valida tööriistanupp (=SUM(ABOVE) – summeritakse ülevalt alla; =SUM(LEFT)- summeeritakse

vasakult paremale).

Kui andmeid muudetakse, tuleks märkida summa lahter (või kogu tabel) ja vajutada klahvi F9. Seejärel

summa arvutatakse uuesti. Keerukamate arvutuste korral on mõttekas teha tabel Excelis ja kopeerida see

Wordi. Alljärgnevalt on toodud viis näidet. Näide 1 on esialgne tabel, mille esimeses veerus on kasutatud automaatset

nummerdust. Sorteeritud tabelis (näide 2) nummerdus jääb samaks, kuid tabeli tekstiks teisendamisel nummerdust

ei kaasata (näide 3), samuti tabeli kujunduse elemendid (1. rea varjustus). Teksti saab teisendada ka tabeliks (Li-

saTabelTeisenda tekst tabeliks (InsertTableConvert Text to Table), vt näide 5).

Näide 1. Esialgne tabel

Jrk nr

Eesnimi Perekonnanimi Eriala

1. Kalle Kask Disain

2. Malle Kadakas Ärijuhtimine

3. Jüri Toomingas Infotehnoloogia

4. Triinu Pihlakas Disain

5. Juhan Tamm Ärijuhtimine

6. Anne Lepp Ärijuhtimine

7. Maie Mänd Infotehnoloogia

Jrk nr

Eesnimi Perekonnanimi Eriala

1. Kalle Kask Disain

2. Triinu Pihlakas Disain

3. Maie Mänd Infotehnoloogia

4. Jüri Toomingas Infotehnoloogia

5. Malle Kadakas Ärijuhtimine

6. Anne Lepp Ärijuhtimine

7. Juhan Tamm Ärijuhtimine

Näide 2. Sorteeritud tabel (eriala ja perekonnanime järgi)


32

Näide 3. Sorteeritud tabel on teisendatud tekstiks,

tekstieraldajaks on valitud tabeldusmärk

Näide 4. Tekst (näide 3), tekstieraldajaks on valitud

tabeldusmärk

Näide 5. Tekst (näide 4), on teisendatud tabeliks

Jrk nr Eesnimi Perekonnanimi Eriala

Malle Kadakas Ärijuhtimine

Kalle Kask Disain

Anne Lepp Ärijuhtimine

Maie Mänd Infotehnoloogia

Triinu Pihlakas Disain

Juhan Tamm Ärijuhtimine

Jüri Toomingas Infotehnoloogia

POSTITUSED (MAILINGS)

Mahukate personaalsete kirjade saatmiseks, toimetamiseks (ringkiri, ümbrikele erinevate aadresside trük-

kimine, aadresslipikuid, sildid, kleepsud jt) on tekstitoimetil Word kirjakooste (hulgipostituse) koostami-

seks postitused (Mailings). Viimane võimaldab mestimisel ühendada tüüptekstid (muutumatud teksti-

osad - teave, mida soovitakse näha igal dokumendil) muutuvate osadega (vajalik teave dokumendi and-

mebaasist, nt ees- ja perekonnanimi, ettevõtte nimi, aadress jne). Muutuv teave on eraldi failis, enamasti

andmebaasi (nt Accessi) tabelis, kuid võib olla ka Wordi abil koostatud andmetabelis või Exceli töölehel.

Hulgipostituse koostamiseks on 6 põhitegevust:

I. Kirjakooste dokumendi tüübi valik (kiri, meilisõnum, silt, ümbrik vm);

II. Kirjakooste (põhidokumendi) koostamine või redigeerimine;

III. Adressaatide (andmetabeli) loomine või olemasoleva avamine;

IV. Adressaadiloendi (andmetabeli) täpsustamine (redigeerimine, filtreerimine, sorteerimine);

V. Andmetabeli koosteväljade, tervitusväljendite jms lisamine põhidokumendile;

VI. Põhidokumendi ja vajalike andmete ühendamine andmetabelist (tulemuste vaatamine, trük-

kimine, saatmine).

Hulgipostitusega seonduvad käsud asuvad Postitused (Mailings) vahekaardil.


Kalle Kask Disain









Kalle Kask Disain






Lisa vahekaart

TabelTeisenda tekst

tabeliks


33

I. Kirjakooste alustamine, dokumendi valik. Koostame ringkirja. Selleks valida Alusta kirja-

koostet (Start Mail Merge)Kirjad (Letters);

II. Koostada kiri. Näiteks:

Lugupeetud

Juhatuse esimees palub Teid AS ABC 20. aastapäeva tähistamiseks korraldatud vastuvõtule Tartus Suhkrulaos

reedel, 25. novembril 2011. a. algusega kell 11:00. Oodatud on kõik Teie firma töötajad.

Peeter Vahtramäe

Juhatuse esimees

III. Andmetabeli avamiseks klõpsata nupul Vali adressaadid (Select Recipients)

Pakutakse kolm valikut:

1) Uue loendi tippimine (Type

New List) – andmetabel tuleb

ise koostada (vt joonis, tule-

museks on sisuliselt Wordi ta-

bel);

2) Kasuta olemasolevat loendit

(Use Existing List) – andme-

tabel on eraldi failina olemas;

3) Vali Outlooki kontaktidest

(Select from Outlook

Contacts) – ringkiri saadetakse

Outlooki aadressraamatus ole-

vatele kontaktidele;

Valime teise valiku Kasuta

olemasolevat loendit.

Edasi valida faili tüüp (Exceli failid) ripploendist Kõik andmeallikad (All Data Sources) ja avada see vas-

tavast andmeallika kaustast (vt joonis). Näitena on varem koostatud Exceli fail nimekiri.xls. Kui fail lei-

tud, siis tuleb valida töölehe nimi, millel andmed asuvad (joonisel on selleks Leht 1). Enamasti on andme-

tabeli esimeses reas veerupäised.


34

IV. Adressaadiloendi nimekirja saab täpsustada nupu Redigeeri adressaadiloendit (Edit Recipient

List) abil. Näiteks võib valida vaid Tallinna, Tartu ja Võru kliendid jne.

V. Andmetabeli koosteväljade lisamine põhidokumendile.

Klõpsata Lisa koosteväli (Insert Merge Field) nupule, avaneb ripploend, milles

on toodud kõik väljanimed külgehaagitud dokumendi (nimekiri.xls) andmetabe-

list. Valida mestimisväljad Perekonnanimi, Eesnimi, Asukoht ja Aadress. Vali-

tud väljad lisatakse põhidokumenti, kus oli tekstikursor. Koostevälja saab lisada

kiirpääsuribale, kui teha sellel nupul parempoolne hiireklikk ja valida Lisa kiir-

pääsuribale (Add to Quick Access Toolbar).

Ava andmeallika

kaust

Kõik andmeallikad –

valida andmefail

(tüüp)

Ühendused andmebaa-

siserveritest (MS SQL,

Oracle jt)

Tööleht, millel asuvad

andmed

Valitud on kõik

adressaadid

Klõps väljal e.

veerupealkirjal

järjestab kirjed

Filtri, kritee-

riumite valik

Valitud on Tallinna,

Tartu või Võru kliendid


35

Kiri mestimisväljadega

«Firma»

«Aadress»

Lugupeetud «Eesnimi» «Perekonnanimi».

Juhatuse esimees palub Teid AS ABC 20. aastapäeva tähistamiseks korraldatud vastuvõtule Tartus Suhkrulaos

reedel, 25. novembril 2011. a. algusega kell 11:00. Oodatud on kõik Teie firma töötajad.

Peeter Vahtramäe

Juhatuse esimees

VI. Põhidokumendi ja andmete ühendamine andmetabelist.

Enne muutuvate andmete ühendamist põhidokumendiga on soovitav tule-

mus üle vaadata. Selleks klõpsata nuppu Tulemuste eelvaade (Preview

Results) ja kerida läbi kõik kirjed.

Lõpuks ühendada põhidokument andmetega klõpsates Vii lõpule ja ühenda

(Finish & Merge). On kolm järgmist valikut:

1) Redigeeri üksikdokumente (Edit Individual Documents) – kõik kirjad

(koos ühendatud kirjetega) koostatakse eraldi ühendatud dokumenti

nimega Kirjad (Letters), kui järgmises dialoogaknas valida koostesse

kaasatavateks kirjeteks kõik;

2) Prindi dokumendid (Print Documents) – kõik kirjad suuna-

takse printerisse;

3) Meilisõnumite saatmine (Send E-mail Messages) – kirjad

saadetakse e-postiga (seadistatud peab olema eelnevalt MS

Outlook).

Adressaat (To) reale valida

andmetabeli väli, millel on kirjas

adressaatide e-posti aadressid;

Teemarida (Subject line) reale

kirjutada kirja teema (joonisel Kutse) ja e-kirja formaadiks Meilivor-

ming (Mail format) valida, kas kirja sisu saadetakse lihttekstina (Plain

Text), html-vormingus (HTML) või kirja manusena (Attachment).

NB! Kirja tüübiks võiks valida juba esimesel sammul Meilisõnumid (E-mail Messages, vt kirjakooste

alustamine).

NB! Salvestada on mõtet vaid põhidokument (koos väljanimedega), mitte ühendatud dokumenti Kirjad

(Letters). Põhidokumenti saab hiljem redigeerida, täpsustada adressaatide nimekirja või ühendada uue

andmetabeliga (andmebaasiga).

Hulgipostituse koostamisel ümbrikele aadresside lisamiseks või aadresslipikute (siltide)

koostamiseks tuleb määrata Ümbrikud (Envelopes) või Sildid (Labels) nupust, valikust

Suvandid (Options) ümbriku või lipiku suuruse tüüp (mõõtmeid saab muuta, nt valik Kohandatud suurus,

Uus silt) ja printimissuvanditest söötmisviis (Feed method, kuidas ümbrikke printerisse ette antakse).


36

Ümbrikute tüüpidest C4 mahutab A4 paberi, C5 pool A4paberit (A4 paber pooleks murtuna), C6 post-

kaardisuurune ümbrik.

Ümbrikud ja sildid (Envelopes and Labels) dialoogaknas (vt allpool olevat joonist) saab määrata saatja

aadressi (Return address). Valikus Jäta välja (Omit) linnukese lisamisel saatja aadressi ei lisata.

DOKUMENDI ÕIGEKIRI JA MUUDATUSTE JÄLGIMINE

Dokumendi keelevalikud, õigekiri ja grammatika, tõlkimised, kommenteerimised jms asuvad Läbivaatu-

se (Review) vahekaardil.

Õigekiri. Dokumendi õigekirja kontrollimine on seotud keele valikuga, st kui dokumendi (tekstis) on

keele valikuks määratud eesti keel, siis õigekirja kontrollitakse eesti keele reeglite järgi.

Dokumendis võivad olla trükitud tekstid erinevates keeltes. Keele valikuid võib muuta eri-

nevatele tekstiosadele. Selleks märkida vastav tekstilõik (kogu dokument) ja valida Läbi-

vaatuse (Review) vahekaardilt Keel (Language)Sea õigekeelsuskontroll (Set Proofing

Language) (Word 2007: Vali keel (Set Language)) või teha topelthiireklõps olekuribal kee-

Ümbrike

mõõtmetega

(lisa)lehekülg

Sihtaadressid võetakse

andmetabelist või Outloo-

ki aadressraamatust

Saatja aadress lisa-

takse kirjale


37

le nimetuse peal. Arvutis on olemas vastava keele speller, kui keelevaliku ees on spelleri ikoon . Põhi-

keel võiks olla dokumendis seatud vaikeväärtuseks (Default). Alati ei soovita valida keele automaatselt

tuvastamist (Detect language automaticaly).

Dokumendi õigekirja kontrollimiseks klõpsata Läbivaatus (Review) vahekaardilt Õigekiri ja

grammatika (Spelling & Grammar) nuppu või funktsiooniklahvi F7 (kontrollimist alustatakse

tekstikursori asukohast). Sõnastiku keeleks (Dictionary language) on dokumendi (lõikudes) mää-

ratud keel. Seega sõnastiku keel võib

erinevates tekstilõikudes muutuda.

Speller märgib vigased sõnad ükshaaval

punaseks, pakkudes soovitusi

(Suggestions). Kui soovituste nimekir-

jas leidub õige sõna, siis tuleb see välja

valida (joonisel ’ikoon’) ja klõpsata

Muuda (Change) või Muuda kõik

(Change All) nupule. Viimane paran-

dab samasuguse vea kogu dokumendis.

Kui speller märgib sõna vigaseks, see

tähendab, et spelleri sõnastikus see sõna

puudub, kuid on tegelikult õige, siis

tuleks valida Lisa sõnastikku (Add to

Dictionary). Mitmeid kohanimesid,

meeste või naiste nimesid võib ka igno-

reerida vastavate nuppude abil.

Suvandid (Options) nupust saab täp-

sustada õigekirja automaatkorrektuure

(vt joonis). Automaatkorrektuuri su-

vandid (AutoCorrect options) nupust

saab määrata vigade parandamise au-

tomaatselt töö käigus, pikkade nimede

ja keerulise õigekirjaga sõnade sisesta-

misel (nt laused ja nädalapäevad alga-

vad suurte algustähtedega, internetiaadressid asendatakse hüperlinkidega jne).

Muudatuste jälgimine. Vahel on vajalik, et ühe dokumendiga saab töötada mitu kasutajat, kes soovivad

teha tekstiparandusi. Seejuures soovitakse , et algne tekst on alles ja samuti nähtav

ning soovitakse näha, kes on ühe või teise paranduse autor. Dokumendi nähtavate

vigade paranduse saab sisse/välja lülitada Jälita muutusi (Track Changes)

nupust või Ctrl+Shift+E. Selle tulemusena hakatakse edaspidi jäädvustama

dokumendis tehtud muudatusi. Alamvalikust Muuda jälitussuvandeid (Change

Tracking Options) saab seadistada täpsemalt, kuidas ja milliste värvidega

muudatusi tähistatakse. Valik Muuda kasutajanimi (Change User Name)

võimaldab muuta kasutajanime. Kõik muudatused dokumendis deklareeritakse

seal määratud nimega.


38

Paranduste kuvamist saab Kuva märgistusJutumullid (Show MarkupBalloons) (Word 2007 on

Jutumullid nupp eraldi Jälita muutusi nupu kõrval). Kuva märgistus (Show Markup) rippmenüüst saab

valida, missugust tüüpi parandusi on soovi do-

kumendis näha. Seejuures Lõplik (Final) valik

võimaldab kuvada või trükkida parandatud lõp-

likku versiooni dokumendist (ju-

tumulle näitamata).

Kui sama dokumenti parandavad

mitu autorit, siis erinevate autori-

te parandused kuvatakse erineva

värviga. Kõiki autoreid saab näha Kuva märgis-

tus rippmenüüst Läbivaatajad (Reviewers) alt.

Läbivaatajate nimekirjast saab valida kas vaadata kõikide autorite või konkreetse autori parandusi. Samuti

on erinevate autorite kommentaarid erivärvilised. Kommentaari ees on lisaks autori nimele kasutaja init-

siaalid koos kommenteerimise järjekorra numbriga. Kommentaare saab lisada nupuga

Uus kommentaar (New Comment), kustutada ning navigeerida nuppudega Eelmine

(Previous) ja Järgmine (Next).

Paranduste navigeerimise töövahendid on Muutused (Changes) grupis.

Paranduste ja kommentaaride vaatamist nimekirjana saab lülitada

sisse/välja Läbivaatuspaan (Reviewing Pane)

nupust. Horisontaalses läbivaatuspaanis kuvatakse lisaks

paranduste tegemise aeg. Vasakpoolsel joonisel on valitud Vertikaalne

läbivaatuspaan (Reviewing Pane Vertical), kokku on tehtud 6 parandust.

Muudatuste (paranduste) aktsepteerimist või

tühistamist võib teha läbivaatuspaanis iga

muutuse peal eraldi, valides

paremhiireklõpsuga avatavast hüpikmenüüst

Aktsepteeri… (Accept…) või Hülga…

(Reject…) käsud. Samad võimalused (läbi-

vaatuspaanita) on Muudatused (Change) grupis vastavad nupud Aktsepteeri

(Accept) või Hülga (Reject). Sealsetes ripploendites valikutega Aktsepteeri kõik dokumendi muudatused

(Accept All Changes in Document) või Hülga kõik dokumendi muudatused (Reject All Changes in Docu-

ment) tasuks olla ettevaatlik, kuna sel juhul toimitakse kõikide parandustega ühtmoodi.

Parandused

Jutumullid


39

VALEMIREDAKTOR

Valemiredaktor on MS Office’i osa, mille abil saab lisada dokumenti matemaatilisi põhiva-

lemeid või koostada oma valemeid. Valemeid saab lisada ja koostada Lisa (Insert) vahe-

kaardilt kas Tekst grupist Objekt või Sümbolid grupist Võrrand (Equation) ripploendist

või klahvikombinatsiooniga või Alt+=. Objekt-aknast valida Microsoft Equation 3.0 ja

OK. Kuvatakse eraldi paneel (frame) valemite sisestamiseks ning nupuriba koos vajalike märkide ja

funktsioonidega (vt parempoolne joonis). Paneelist väl-

jumiseks teha hiireklõps väljaspool paneeli, valemi pa-

randamiseks aga topeltklõps valemil.

Võrrand- nupust (ripploendist) saab lisada

valemiredaktori valikuga Lisa uus võrrand (Insert New Equation). Joonisel ei pakuta valmis valemite

galeriid, kuna võrrandi nupule on klõpsatud hetkel, mil dokumendis on valem (objekt) eelnevalt aktiivne.

Võrrandite galeriist (Equation Gallery) saab valida valmis valemi. Koostatud või muudetud valemit saab

lisada võrrandite galeriisse valikuga Salvesta valik võrrandite galeriisse (Save Selection to Equation

Gallery). Lisamoodul Mathematics võimaldab matemaatilisi arvutusi, avaldiste lihtsustusi, joonistada

graafikuid jm (vt allolevaid jooniseid). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (nt

http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011))

Valmis

valemid

Valemi ku-

vamisviis

http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786


40

AUTOMAATTEKST. KIIROSAD (LISA, INSERT)

Korduvalt sisestatavaid sõnu, lauseid, objekte jm koos vorminguga saab muuta au-

tomaatteksti kirjeteks. Kirje salvestatakse enamasti Normal-malli, mistõttu seda kir-

jet saab kasutada kõikides teistes (samal mallil põhinevates) dokumentides. Auto-

maatteksti kirje moodustamiseks sisestada fraas, vormindada see soovitud viisil ja

aktiveerida ning seejärel vajutada klahvikombinatsiooni ALT+F3 . Kirje teksti lisa-

miseks kirjutada kirje algus ja klõpsata

F3 klahvi. Näiteks ’Eesti Ettevõtlus-

kõrgkool Mainor’ on salvestatud

automaattekstiks. Selle fraasi (kooli nime) sisestamiseks piisab

E-tähest (ei ole tõstutundlik) ja funktsiooniklahvist F3.

Automaattekste ja muid koostatud kiirosasid (nt esileht (Cover

Pages), päised (Headers), jalused (Footers), sisukorrad (Table

of Contents), võrrandid (Equation) jne) saab kirjetena lisada,

kui valida Lisa (Insert) vahekaardilt Tekst grupist Kiirosad

(Quick Parts); avanevast ripploendist (Automaattekst) korral-

dus Salvesta valik kiirosade galeriisse (Save Selection to Quick Part Gallery). Avanevas dialoogaknas

(vt vasakpoolset joonist) Galerii (Gallery) ripploendist valida kiirosa liik, nt automaatteksti puhul Auto-

maatekst (AutoText).

Suvandi (Options) valikust saab määrata, kuidas automaatteksti dokumenti sisestatakse:

Lisa ainult sisu (Insert content only) – kirje lisatakse tekstikursori koha peale;

Lisa sisu eraldi lõiguna (Insert content in its own paragraph) – kirje lisatakse eraldi lõigule (nt

pealkiri);

Lisa sisu eraldi lehena (Insert content in its own page) kirje lisatakse eraldi lehele (nt tiitelleht).

Kui kiirosana salvestati nt tiitelleht (eraldi lehena!), siis võib selle dokumenti lisada Lisa (Insert) vahe-

kaardilt Esileht (Cover Page) ripploendist. Sama on sisukordade, päiste, jaluste jm kiirosadega.

Automaattekste saab lisada nn parandami-

sena automaatkorrektuuri võimaluse näol.

Nt fraas ’EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL

MAINOR’ vormindatud teksti saab auto-

maatselt sisestada lühendiga EEK. Selleks

märgistada antud fraas ja valida (vt Fail

(Office nupp)Suvandid (Options)

Õigekeelsuskontroll (Proofing) Auto-

maatkorrektuuri suvandid (AutoCorrect

Options) nupp Automaatkorrektuur

(AutoCorrect). Avaneb dialoogaken Auto-

maatkorrektuur vahekaardiga. Seal Asen-

datav (Replace) tekstiväljale lisada ’EEK’

ning seejärel klõpsata Lisa (Insert)-nuppu

(vt joonis). Edaspidi, kui dokumenti sises-

tatakse lühend EEK ja tühik, asendab Word

automaatselt antud lühendi asemele ’EESTI

ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR’ vastavas

vormingus.


41

TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE

On võimalik kasutada teksti, vormingu, lõigumärkide, leheküljepiiride ja muude ele-

mentide otsimist ja asendamist.

Teksti otsimiseks või asendamiseks on järgmised võimalused:

a) Avaleht (Home) vahekaart Otsi (Find) või Asenda (Replace);

b) Ctrl+F või Ctrl+H;

c) Hiire klõps kerimisribal ja valik (asenduseks Asenda vahekaart);

d) Klahvikombinatsioon Alt+Ctrl+Home ja valik (asenduseks Asenda vahekaart);

e) Topelt hiireklõps olekuriba vasakul otsal (asenduseks Asenda vahekaart).

Word 2010 võimaldab otsingute tulemu-

si kuvada navigeerimise paanis nn sisu-

korrana, lehekülgedena (ikoonid) ja mar-

keerides dokumendis otsitavad fraasid.

Vasakpoolsel joonisel on otsitavaks sõna

’otsi’, mis on dokumendis esiletõstetud

kaheksas kohas. Navigeerimise paani

ripploendist (vasakpoolne joonis) saab

valida täpsema otsingu (Advanced

Find).

Otsing ja asendus dialoogaknas nupuga Rohkem (More) saab valida

täp-

semaid otsingu ja asenduse võimalu-

si.

Joonisel on kasutatud otsinguks me-

tamärke (Use wildcards), otsitavaks

on sõnade algusest üks suvaline märk

(vt Muud (Special)) ja asendajaks

vorming (paks ja kursiiv font, vt

Vorming (Format ripploendist Font)).

NB! Metasümbolite või vormingu

määramisel vaadata hoolikalt, kus

tekstikursor vilgub, kas otsitava või

asendaja tekstiväljal.

Otsingusuvandiks (Search) on valitud

Kõik (All), mistõttu nupp Asenda

kõik (Replace All) teeks määratud

vorminguga asenduse (antud näite

korral) kogu dokumendis. Kui soovi-

takse asendada dokumendis vaid

märgitud tekstilõike, siis pakutakse

Wordi poolt Otsi (Search) väljale Alla

(Bottom) ning pärast Asenda kõik valikut

küsitakse kas soovite ka ülejäänud do-

kumendist otsida ja asendada. Siin tuleks

vastata Ei (No). Vormingute eemalda-

miseks on nupp Vorminguta (No Formatting).


42

Metamärkide kasutamisest otsimisel

Metamärk Asendatakse otsitavas märgijadas Näide

? ühte märki p?ll pall, pill, põll,…

* märgijada p*l p-ga algav ja l-ga lõppev sõna-

osa

[ab] ühte näidatud märkidest p[ai]ll pall, pill

[a-b] märgid antud vahemikus p[i-õ]ll pill, pull, põll

[!a] välja arvatud näidatud märki p[!a]ll pill, pull, põll

[!a-b] v. a näidatud vahemiku märke p[!a-k]ll pull, põll

{n;} vähemalt n-kordset eelnevat märki ku{1;}s kus, kuus

@ üht või rohkemat eelnevat märki ku@s kus, kuus

{n} täpselt n eelnevat märki ku{2}s kuus

{n;m} n kuni m eelnevat märki 50{2;3} 500, 5000

<(ab) sõna algust <(pa) kõik pa-ga algavad sõnad

>(ab) sõna lõppu >(ma) kõik ma-ga lõppevad sõnad

Muid otsingu võimalusi (metasümbolid): Vorminguga otsingu või asendamise võimalused:


43

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

1. Reinumägi, R. (2010). Tekstidokumendi loomine Word2007-2010 abil. TÜ kirjastus.

2. Jokk, V. (2001). Dokumentide disain töökeskkonnas MS Word. TTÜ.

3. Kütt, J. (2000). Microsoft Word 2000 Kasutaja teatmik. Külim.

4. Microsoft Corporation. (7.09.2011). Microsoft Office Online [http://office.microsoft.com].