DEPRESSIO O N JA DIABEE T Kokkuvõte baseerub WPA materjalidel “Depression and Diabetes”

DEPRESSIOON JA DIABEET

Kokkuvõte baseerub WPA materjalidel “Depression and Diabetes”

(Katon W, Maj M, Sartorius N, eds. – Chichester: Wiley, 2010)

Depressiooni ja diabeedi esinemissagedus

• 31%-l diabeedihaigetest esineb kliiniliselt olulisi depressiooni sümptomeid ja 11%-l rasket depressiooni (Anderson et al., 2001).

• Depressiooni diagnoosiga patsientidel on 65% suurenenud risk diabeeti haigestumiseks (Campayo et al., 2010).

• Diabeedi ja depressiooni prognoos (kui võtta arvesse komplikatsioone, ravimresistentsust ja suremust) on halvem kui need kaks haigust esinevad koos, kui et nad esinevad eraldi.

Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Patsiendid, kellel on diagnoositud nii depressiooni kui diabeeti, hindavad oma tervist halvemaks kui need, kellel on ainult depressioon või mõni teine krooniline haigus (Moussavi et al., Lancet 2007;370:851-858). Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Meditsiiniabi kasutamine on tunduvalt suurem depressiivsete võrreldes mitte-depressiivsete diabeedihaigetega(US 1996 data). Egede LE. Medical costs of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Kulutused meditsiiniabile on märgatavalt suuremad depressiivsete kui mitte-depressiivsete diabeedihaigete hulgas (US 1996 data). Egede LE. Medical costs of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Depressiooni ja diabeedi tüsistused

• Prospektiivsed uuringud on näidanud seost varasemalt esinenud depressiooni sümptomite ja koronaarhaiguse alguse vahel diabeeti põdevatel patsientidel (Orchard et al., 2003).

• Prospektiivsed uuringud on leidnud seose depressiooni ja retinopaatia alguse vahel diabeedihaigetel lastel (Kovacs et al., 1995).

• Depressiivsed sümptomid on sagedasemad makro- ja mikrovaskulaarsete probleemidega diabeeti põdevatel patsientidel nagu erektiilne düsfunktsioon ja diabeetilise jala sündroom, kuigi põhjuslik seos on ebaselge (Thomas et al., 2004).


Copyright restrictions may apply.

Zhang, X. et al. Am. J. Epidemiol. 2005 161:652-660; doi:10.1093/aje/kwi089

Survival functions in a diabetic population stratified by Centers for Epidemiologic Studies Depression (CES-D) Scale score, NHANES I Epidemiologic Follow-up Study, 1982-1992

Copyright restrictions may apply.

Zhang, X. et al. Am. J. Epidemiol. 2005 161:652-660; doi:10.1093/aje/kwi089

Survival functions in a nondiabetic population stratified by Centers for Epidemiologic Studies Depression (CES-D) Scale score, NHANES I Epidemiologic Follow-up Study, 1982-1992

Tugev seos on leitud depressiivsete sümptomite (nagu on hinnanud Epidemioloogiliste Uuringute Keskus – depressiooni skaala, CES-D) ja suurenenud suremuse vahel diabeediga patsientidel. Depressiivsetel patsientidel, kes ei põe diabeeti, oli suremus väiksem. Ühtlustati sotsio-demograafilised ja elustiili faktorid. (Zhang et al., Am. J. Epidemiol. 2005;161:652-660). Lloyd CE et al. The epidemiology of depression and diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Diabeeti põdev populatsioon Diabeeti mitte-põdev populatsioon

Depressiooni ja diabeedi seos: käitumuslikud faktorid

• Depressioon on seotud vähenenud füüsilise aktiivsusega, mis tõstab ülekaalulisuse riski ja sellest tulenevalt tõuseb ka haigestumise risk II tüüpi diabeeti.

• Depressioon on seotud ka diabeedihaige kehvema enesehooldusega (suukaudne ravimite võtmine, dieet, füüsiline koormus, veresuhkru jälgimine).

• Diabeediga seotud emotsionaalsed probleemid võivad viia depressiooni arenemisele.


Depressiooni ja diabeedi seos: bioloogilised faktorid

• Depressioon on stressiga seotud haiguste tuntuim esindaja, mis viib hüpotaalamus-hüpofüüs-adrenaaltelje aktivatsioonile, autonoomse närvisüsteemi düsregulatsioonile ja proinflammatoorsete tsütokiinide vabanemisele, mille tulemuseks on insuliinresistentsus.

• Metaboolne programmeeritus geneetilisel tasandil ja alatoitlus (loote- ning lapseeas) võib soodustada nii diabeedi kui depressiooni tekkimist.

Ismail K. Unravelling the pathogenesis of the depression-diabetes link. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Hellman R, Ciechanowski P. Diabetes and depression: management in ordinary clinical conditions. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Probleem Tagajärg

• Depressiooni ja diabeedi sümptomite kattumine

• Depressiooni sümptomid matkivad diabeedi sümptome

• Patsient ja arst ei pruugi olla depressioonist teadlikud ja võivad esmalt omistada patsiendi muutunud staatuse halvenenud diabeedihaige enesehoolduseks

• Depressiooni algus võib olla seotud hoopis somaatiliste sümptomite tekke või laienemisega

• Patsient ei pruugi tunda, et arst on teda täielikult mõistnud ning toetab teda visiitide jooksul, kui füüsilised või laborianalüüside tulemused ei korrespondeeru patsiendi subjektiivsete kaebustega

• Depressioon on tihti seotud raskustega diabeedi haldamisel ja ravist kinnipidamisega

• Patsient võib tunda suutmatust teha muutusi, nt “Ma tean, mida ma pean tegema ja mida ma ei tohiks teha, kuid siiski ma teen valesti ja ma ei tea, miks!”

• Arst võib tunda motivatsiooni langust seoses patsiendi võimetusega teha enda eest hoolitsemisel olulisi muudatusi

Praktilised probleemid, mis tekivad depressiooni ja diabeedi koosesinemisel - I


Probleem Tagajärg

• Depressioonihaiged võivad püüda reguleerida oma emotsioone toidu või muude ainetega

• Kui arst ei märka patsiendil esinevaid depressiooni sümptome ja patsiendi meeleheitlikku püüet hingevaluga toime tulla, siis võib ta stigma tõttu, mis on seotud psühhiaatriliste patsientidega, käituda ise hinnanguid andvalt

• Stressorid, mis segavad enesehooldustoiminguid ja halvendavad diabeedi olukorda, võivad ka teravdada depressiooni

• Patsient ja arst võivad omistada halba diabeedi kontrolli enesehoolduse langusele kiire eluviisi tõttu, kuid ei pruugi osata hinnata salakavalat depressiooni arengut ning selle tagajärgi

• Depressioon võib vähendada sellest haaratud inimeste võimet usaldada teisi või olla rahul meditsiiniabiga

• Depressioon on sageli seotud teistsuguse meditsiiniabi vormide otsimisega ja erinevate arstide visiitidel käimisega

• Patsient võib olla tõrges visiitide suhtes, võib olla probleeme kohale ilmumisega, tõrges otsimaks toetust meditsiiniabiteenuse pakkujailt või raske arendada koostööd meditsiiniabi pakkujaga vastuvõtu ajal

Praktilised probleemid, mis tekivad depressiooni ja diabeedi koosesinemisel - II


Probleem Tagajärg

• Depressioon võib olla seotud halva veresuhkru kontrolliga hoolimata patsiendi ebastabiilsest käitumisest

• See võib viia lootusetusele, süütundele, otsustusvõime langusele või vähenenud võimele kontrollida haigust ja võib mõjutada patsiendi motivatsiooni järgida edasisi ravisoovitusi

• Arst võib tahtmatult süüdistada patsienti tema situatsioonis, mille üle tal vähe kontrolli on

• Depressioon on tihti seotud raskustega oma tegevuse organiseerimisel

• See, mis patsiendile oli varem kergesti mõistetav, tuleb nüüd, kui ta on depressioonis, talle üles märkida, korrata ja kontrollida, kas patsient on aru saanud

• Depressioon viib lootusetusetusele tuleviku suhtes

• Arst võib aidata, depressiivse patsiendi võimetuse korral, teha patsiendi ülesanded talle võimetekohaseks, mis võib lühiajaliselt end ära tasuda (nt somaatiliste sümptomite vähenemine)

• Depressioon on tihti seotud ärevusega • Arstid peavad arvestama patsiendi ärevusega, mis takistab tema võimet võtta vastu otsuseid ja tõstab üldist hirmu ebaõnnestumise ees

Praktilised probleemid, mis tekivad depressiooni ja diabeedi koosesinemisel - III

Psühhoteraapia efektiivsusuuringud depressiooni ja diabeedi korral

Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

Uuring Sekkumine Tulemus

Lustman et al., 1998 Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) + teadmised diabeedist vs teadmised diabeedist

Nii depressiooni leevenemine kui ka hea veresuhkru kontroll KKT-s võrreldes kontrollgruppiga

Huang et al., 2002 Diabeedi ravi + teadmised diabeedist + psühholoogiline abi + relaksatsioon ja muusikateraapia vs ainult diabeedi ravi

Paranemine depressioonist ja hea veresuhkru kontroll raviga võrreldes kontrollgrupiga

Li et al., 2003 Diabeedi ravi + teadmised diabeedist + psühholoogiline abi vs ainult diabeedi ravi


Lu et al., 2005 Teadmised diabeedist ja ajuinfaktist + elektromüograafiline ravi + psühholoogiline abi vs tavapärane abi

Diabetes and cerebrovascular accident education + electromyographic treatment + psychological treatment vs. usual care


Simson et al., 2008 Individuaalne toetav psühhoteraapia vs tavapärane abi Paranemine depressioonist ja hea veresuhkru kontroll toetava psühhoteraapiaga võrreldes kontrollgrupiga

Farmakoteraapia efektiivsusuuringud depressiooni ja diabeedi korral


Uuring Sekkumine Tulemus

Lustman et al., 1997 Glükomeetri kasutamisõpetus + nortriptüliin vs platseebo

Paranemine depressioonist, kuid halb veresuhkru kontroll nortriptüliiniga vs platseebo

Lustman et al., 2000 Fluoksetiin vs platseebo Paranemine depressioonist, kuid halb veresuhkru kontroll fluoksetiiniga vs platseebo

Paile-Hyvärinen et al., 2003 Paroksetiin vs platseebo Peale esialgset paranemist paroksetiini grupis 3 kuuga, ei märgatud uuringu lõpuks olulist paranemist kummaski grupis

Xue et al., 2004 Paroksetiin vs platseebo Paranemine depressioonist, kuid halb veresuhkru kontroll paroksetiiniga vs platseebo

Gülseren et al., 2005 Fluoksetiin vs paroksetiin Mõlemas grupis paraneti oluliselt depressioonist, kuid veresuhkru kontroll oli halb

Paile-Hyvärinen et al., 2007 Paroksetiin vs platseebo Pole olulist paranemist depressioonist ning veresuhkru kontroll on halb

Skriini:

• Depressiooni patsiendi tervise küsimustikuga (Patient Health Questionnaire -9 e. PHQ -9)

• Abitust/ allaandmist või tunnet, et haigus “võtab võimust”

• Kaasuvaid paanikahoogusid ja posttraumaatilist stresshäiret

• Võimetust eristada ärevuse sümptome diabeedi sümptomitest (nt. hüpoglükeemia)

• Kaasuvaid toitumisprobleeme

• “Emotsionaalset söömist” vastuseks kurbusele/ üksindusele/ vihale

• Kontrollimatuid söömishoogusid/ toidu väljutamist

• Öist söömist

Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: I samm


Paranda enesega toimetulekut:

• Uuri kontrolli kaotust haigusega toimetulekul

• Uuri ja püüa mõista stressi ja ebapiisava haigusega toimetuleku kahesuunalist seost ja

tagajärge

• Määratle depressioon ja kuidas see osaliselt kattub ning erineb stressist

• Vaata depressiooni sümptomid üle ning määratle, kuidas need sümptomid osaliselt

kattuvad või simuleerivad diabeedi sümptome

• Arutle depressiooniga seotud sümptomite ulatust

• Kokkuvarisemise põhjused diabeedi, depressiooni või muu haigusega toimetuleku korral

• Aita patsiendil seada erinevad ülesanded tähtsuse järjekorda

Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: II samm


Toetus:

• Kaalutle psühhoteraapia vajadust järgmistel juhtudel:

emotsionaalne söömine (kognitiiv-käitumisteraapia)

kokkuvarisemise tunne (probleemilahendusteraapia)

ravist kinnipidamise parandamiseks (motiveeriv intervjuu)

Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: III samm


Kaalutle farmakoteraapiat:

• Kaasuva depressiooni ja ärevuse korral: SSRI või SNRI

• Seksuaaldüsfunktsiooni korral: kasuta bupropiooni või juba toimiva SSRI tarvitamisel lisa

buspiroon

• Olulise neuropaatia korral: vali bupropioon, venlafaksiin või duloksetiin nende

efektiivsuse tõttu neuropaatilise valu korral

Tähelepanu depressiooni sümptomite suhtes diabeediga patsiendil: IV samm


$0

$5.000

$10.000

$15.000

$20.000

$25.000

Katon et al., 2006 Simon et al., 2007U

sual

Car

e

Usu

al C

are

Inte

rven

tio

n

Inte

rven

tio

n

Sa

vin

gs

Sa

vin

gs

Total Medical Costs Over a 2-

Year Period

Diabeedihaigete depressiooni ravimine on seotud madalamate kulutustega tervishoiule kahe-aastase jälgimisperioodi jooksul.Katon W, van der Felz-Cornelis C. Treatment of depression in patients with diabetes. In: Depression and Diabetes. Katon W, Maj M, Sartorius N (eds). Chichester: Wiley, 2010.

See kokkuvõte on osa WPA programmist püüdes tõsta depressiooni

leviku ja prognostilise tähenduse teadlikkust kaasuva kehalise haigusega

patsientidel. Tänuavaldused programmi toetamise eest Lugli

Fondation’ile, Itaalia Bioloogilise Psühhiaatria Seltsile, Eli-Lilly’le ja

Bristol-Myers Squibb’ile. WPA on tänulik Dr. Andrea Fiorillo’le Napolist

Itaaliast, tema abi eest selle kokkuvõtte ettevalmistamisel. Eesti keelde

tõlkis Dr. Piirika Piir Eestist.

Tänuavaldused

Documents

DEPRESSIO O N JA DIABEE T Kokkuvõte baseerub WPA materjalidel “Depression and Diabetes”