TERVES KEHAS TERVE HÄÄL

5. jaanuar 2016

Kuressaare

Triin Ella

metsosopran (Rahvusooper Estonia);

laulu eriala õpetaja ja hääleseadja (Tallinna

Muusikakeskkool);

külalishääleseadja (Eesti Kooriühing);

RAM lauljate hääleseadja

koolitaja (Tartu Ülikooli Viljandi kolledž, Täiendkoolitus-

keskus, Eesti Muusikaakadeemia täienduskoolituskeskus)

Millest täna räägime?

Mis on heli?

Mis on hääl?

Kuidas tekib meis hääl?

Milliseid lihased me kasutame hääle tekitamiseks?

Kuidas neid lihaseid ökonoomselt kasutada?

Mis on artikulatsioon? Kuidas hea artikulatsioon aitab säästliku hääle

kasutamisele kaasa?

Kuidas aitab meie sisemine harmoonia kaasa kauni ja kõlava hääle

tekkimisele?

Kas me armastame oma hääle kõla?

Mis on heli?

Ükskõik milline heliallikas tekitab õhu molekulide tihendus- ja hõrenduslaine,

mis paneb kuulaja kõrva trumminaha vibreerima. Seda liikumist

analüüsitakse mehaaniliselt sisekõrvas ja tulemused antakse edasi ajju.(A.

Vurma „Laulja pill“. Scripta Musicalia 1996.)

Hääl on õhurõhu muutuste ehk õhuvõnkumise põhjustatud kuulmisaisting.

(Marketta Sihvo. „Terve hääl. Hääleravi ABC“ Medicina 2009.)

Juhuslik helilainete jada - müra. Kui helilained kulgevad kindla

korrapärasusega, siis - muusikaline toon.

Muusikalised toonid – vokaalid, nende vahel olevad mürad – konsonandid!

Muusikaliste toonide aluseks võnkumised:

- igal kindlal toonil – sagedus ehk helikõrgus;

- intensiivsus, helivaljus ehk amplituud;

- tämber ehk häälevärv.

Tervikliku hääle püramiidskeem

MEEL

ARTIKULATSIOON

HÄÄL

HINGAMINE

KEHA

KEHA.

Kehahoiak rahulik, keskendudes oma telje suundadele.

Lihased on toonuses, kuid mitte pinges.

Rinnakorv ning kõht on rahulikus liikuvuses.

Kuklapiirkond vabad ja sirutunud, lõug ei ole ette suunatud.

Õlad ja rinnalihased vabad, ning saavad sissehingamisel laieneda ning

pikeneda

Kogu seljapiirkond on vaba ning sissehingamisel laienevad ja pikenevad.

Ülakõhupiirkond on vabas liikuvuses koos hingamisega

Selja nõgusus on veidi vähendatud, s.t. vaagen ettepoole suunatud

Põlveõndlad on vabad

Keha raskus toetub ühtlaselt jalalabadele ja keha raskuskese on puusavöös.

Alexander’i tehnika ja suunad

Harjutused õige kehahoiaku leidmiseks:

Kõigutame keha raskust ühelt jalalt teisele. Nüüd leiame keskpunkti, kus

raskus on võrdselt jagatud.

Laskume kergelt kükki ja siis sirgeks, nii tajume, et põlved ei ole nn lukus.

Kallutame pea kergelt ühele ja siis teisele küljele. Tagasi otseks tuues tajume

pea loomulikku raskuskeset.

Pealae suuname mõttes lae poole, samal ajal kukal venib kaasa

Suuname pilgu ette, silmade kõrgusele, suu kergelt avatud, hambad ei

puutu kokku, lõug vabalt avatud.

Liigutame sõrmi ja tajume, et kogu keha hingab rahulikus rütmis

HINGAMINE

Puhkeolekus ei pane me tavaliselt tähele, et me hingame. Kui aga

alustame laulmist või valjema häälega rääkimist, siis millegipärast hakkame

õhku suurtes kogustes sisse ahmima.

Normaalse hingamise puhul vahetub u 0,5 l hapnikku. Täiesti tühjaks pole

võimalik kopse puhuda.

Hapniku kogus sõltub sellest, kui tugevat häält on vaja tekitada ehk kui

tugevat survet on vaja avaldada häälepaelte alumisele osale.

Hingamissüsteem on nagu sepalõõtsa toimimine: see on nagu

õhureservuaar, mida kokku surudes hakkab õhk väikesest augukesest välja

voolama.

Ometi ei maksa sissehingamisel liiga palju õhku ahmida, sest siis on raske

seda reguleerida.

Sügav hingamine lamavas asendis

Sepalõõts:

Hingamine.

Diafragma tööpõhimõte

Kost-abdominaalne hingamine:

https://www.youtube.com/watch?v=9JqFW

UjxI1Q&t=28s

Harjutusi ökonoomseks õhu

kasutamiseks:

Alustame kinnise suuga haigutamist

Rindkere paisub

Hingamistee avardub

Nina- ja suuõõs laienevad

Kukal venib

Lõug liigub kaelale lähemale

Välja hingates teeme pikalt „mm“ või „uu“ kõrgemalt laskuva käiguna

HÄÄL.

Inimestele, kes kuulevad, tundub hääl suhtlemisvahendina

iseenesestmõistetav.

Ametit, kus häält üldse pole vaja, on raske leida.

Hääle kuuldavus, kõrgus, kvaliteet tekitavad kuulajas tundeid: meeldivaid,

neutraalseid või ärritavaid. Ka esinemisärevus on hääles kuulda.

Inimeses tekib hääl, kui kopsudest tulev õhuvool avab häälekurdude

vahelise pilu. Kui õhk läheb kiiresti läbi pilu, tekib alarõhk, mis häälekurrud

jälle kokku imeb! (kahe A4 paberi vahelt läbipuhumine ja kokkutõmbamise

efekt)

Häälepaelte võnkesagedus on hoomatav häälekõrgusena.

Häälepaelad lähenevad pehmetena üksteisele ja väljahingatava õhu vool paneb limaskestad võnkuma.

Naiste häälepaelad u 16 mm ja meeste 20 mm pikkused.

Vokaaltrakt ehk kõlatoru.

Hääle tekkimine kõris.https://drive.google.com/file/d/0B6bP4bnwVAi3cU1CS3la

aGFSQ3c/view

Kõrihttps://www.youtube.com/watch?v=wvPl180suUU&index=

6&list=PLPlit9lkTK9GzHmSUbq-p1pTZYDV5FXrv

Mis on hääle resonants?

Heli, mis tekib häälekurdudes, on paljas sumin.

Kui jälgime, kuidas õhk koos häälepaeltes tekkinud heliga edasi kulgeb -

näeme, et see liigub läbi nn kõlatoru.

Kõik mis ümbritseb nn kõlatoru, annavad inimese häälele värvi, ehk sellele

alghäälele resonantsi. Meie kuuleme seda nii valjusena kui ka hääletämbrina.

Kokkuvõtvalt: alghääl läbib mitmed omavahel ühendatud resonaatorid:

kõriesiku, neeluõõne kuni üles ninani, suuõõne ja ninaõõne.

Häälepaelte toimimine laulmiselhttps://www.youtube.com/watch?v=0Esjrpw9T0c

ARTIKULATSIOON

Hea artikulatsioon on abiks tervislikule häälekasutusele!

Sõnad tekivad suus hääleseeriatest ja põimuvad ühte peamiselt tänu

keelelihastele.

Tuletame meelde:

Juhuslik helilainete jada - müra. Kui helilained kulgevad kindla

korrapärasusega, siis - muusikaline toon.

Muusikalised toonid – vokaalid, nende vahel olevad mürad – konsonandid!

Vokaalid on helilised häälikud, mille puhul häälepaelad pidevalt võnguvad. Keele asendi muutmine suuõõnes muudab hääle kõla

vokaalideks: a-e-i-o-u-õ-ä-ö-ü.

Nn. mürad – s.t. kui teatud lihased katkestavad õhuvooli – tekivad

konsonandid: eristatakse helilisi (m, n, j, v, l, r) ja helituid konsonante (k, p, t,

g, b, d, h, s)

Suu sisemised lihased

Keel

Artikulatsiooni harjutusi:

Vokaalide rida. Püüame hoida maksimaalset legatot vokaalide rea lugemisel

ning ka siis, kui on lisatud erinevaid konsonante. (M. Veinmann. „Vajadus olla

mõistetav“. Eesti Teatriliit. Tallinn 2005):

i-e-a-o-u

Lisatud konsonantidega: pi-pe-pa-po-pu

Ki-ke-ka-ko-ku

Ti-te-ta-to-tu

Kti-kte-kta-kto-ktu

Vri-vre-vra-vro-vru

Ndli-ndle-ndla-ndlo-ndlu

(näiteid saab ise vajadusel välja mõelda, näiteks sõnade

ühendite puhul: sind mu)

NB! Jälgime, et tugevad sulghäälikud ei „jääks kurku kinni“,

vaid eelnevad vokaalid nagu läheksid neist läbi.

Veel harjutusi:

Harjutused tikkudega:

- loeme numbreid

- loeme nädalapäevi

Harjutused mõngulistel väljenditel (Nb! Lisame kiirust ja kordade arvu):

- Rigoletto - libreto

- Peoleo ööteol

- vähemusvalitsuse haldusreform

- Saaremaa Ühisgümnaasium

- Kuressaare kesklinn

MEEL.

Hääle kasutamist erinevates situatsioonides juhib meel ehk nimetame seda

kohalolekuks. See lähtub meie hetkeseisundist ja emotsionaalsusest.

Püüdkem teadvustada erinevaid hetkeseisundeid.

Avalikud esinemised: õpetajad, teenindajad, ajakirjanikud, jne

- Oma hääle „peremehed“ oleme me siis kui oleme hästi ettevalmistunud

- Julgeme hingata ja kõneledes kasutada tervet oma keha

- Ei pelga rääkida rahulikus tempos ja oleme aktiivsed artikuleerides

- Aktsepteerime end ka siis kui oleme närvis

Igapäevane suhtlemine: kauplused, lähedased, kolleegid

- tihti laseme igapäevaelus end „lõdvaks“ ja ei vaevu kõnelema ei kõlava

häälega ega ka täislausetega. See võib pikaajaliselt hakata kahjustama

häälepaelu

- hoidkem ka igapäevaelus kõneledes end aktiivsetena!

Rusikareegel: Ole mõttega praeguses hetkes ja selle juures, mida räägid!

Ka kõrge eani on võimalik laulda noore

ja terve häälegahttps://www.youtube.com/watch?v=DhSqUXA27e0

Veel näiteid:

https://www.youtube.com/watch?v=qqiXm9nUaWE

https://www.youtube.com/watch?v=1aqU3u1g3S8

https://www.youtube.com/watch?v=uwSumko5s_g

https://www.youtube.com/watch?v=JAwOZvvGsRs

- NB! 2.01 - kuidas Janey Cutler hinigab, kasutades diafragmat!

Põdra maja

Põdral maja metsa sees,

Väiksest aknast välja vaatab.

Jänes jookseb kõigest väest,

lävel seisma jääb.

Kop-kop lahti tee!

Metsas kuri jahimees!

Jänes tuppa tule sa,

anna käppa ka!

Kop-kop lahti tee!

Metsas kuri jahimees!

Jänes tuppa tule sa,

anna käppa ka!

TERVES KEHAS TERVE HÄÄL.

Meditsiiniliselt terves ja vaimselt tasakaaalus kehas kõlab ka kaunis,

tämbririkas ja terve hääl!

Nii nagu me oleme loodud – niisuguses tervikus kõlab meis terviklik ja terve

hääl!

Julgegem rahulikult ja sügvalt hingata!

Rääkigem rahulikus tempos!

Artikuleerigem julgesti!

Armastagem iseennast ja oma häält, siis ta kõlab kaunilt ja selgelt!

Kasutatud kirjandus:

M. Veinmann „Vajadus olla mõistetav“. Eesti Teatriliit. Tallinn 2005

P. Rodenburg „Näitleja kõneleb“. Eesti Teatriliit. Tõlk. A.Lamp. Tallinn 2008

M. Tšehhov „Näitlejatehnikast“. J. Grotowsky „Näitlejatreening“. Eesti

Teatriliit 2008.

C. Högset „Laulutehnika“ Eesti Kooriühing 1995.

V. Sliževski „Hääleseade ABC. EMTA 2012.

A. Vurma „Laulja pill“. Scripta Musicalia 1996

I. Adams, V. Struck, M. Tillmann – Karus „Hopsadi huu, võimlemas on suu“.

Eesti Logopeedide ühingu väljaanne, Tallinn 2005.