Tervishoiususteemi programm 2020 2023 - sm

1

Programmi koostaja ja vastutaja Tervisesüsteemi arendamise osakond Terviseala asekantsler

Programmi eelnõu valmimise aeg

01.10.2019

Vormi sisu kasutamise selgitus Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina koostatava programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.

Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud

Valdkonna arengukava

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1

Programmi nimi Tervishoiusüsteemi programm (TE03) Programmi eesmärk Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste

kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Ravimiamet (RA),

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Haigekassa (EH), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava V alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava II, III ja IV alaeesmärgi saavutamisse.

Programm keskendub ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele.

1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani

Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

Alaeesmärk 1:

Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja

ebavõrdsus tervises vähenenud

Laste ja noorte turvaline areng

Alaeesmärk 2:

Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete

esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele

järjest positiivsema hinnangu

Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond

Alaeesmärk 3:

Elu-, õpi- ja töökeskkonnast

tulenevad terviseriskid on vähenenud

Tervislik eluviis

Alaeesmärk 4:

Elanikkonna kehaline aktiivsus on tõusnud,

toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja

riskikäitumine on vähenenud

Tervishoiusüsteemi areng

Alaeesmärk 5:

Kõikidele abivajajatele on kindlustatud

kvaliteetsete tervishoiuteenuste

kättesaadavus

2

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk: kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu.

Mõõdik Algtase Sihttase 2020

Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest2 Allikas: Tervise Arengu Instituut

23,6% (2017. a)

<25,0% <25,0% <25,0% <25,0%

Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest3 Allikas: Tervise Arengu Instituut

12,8% (2017. a)

≥15% ≥15% ≥15% ≥15%

Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPs4 Allikas: Tervise Arengu Instituut

4,8% (2017. a)

5,0% 5,0% 5,1% 5,1%

Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus5 Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa

94,5% (2018. a)

99,0% 99,0% 99,0% 99,0%

Patsiendi kulutuste osakaal soodusravimite ostmisel6 Allikas: Eesti Haigekassa

32,3% (2015. a)

≤30% ≤30% ≤30% ≤30%

Katmata tervishoiuteenuste vajadus7 Allikas: Eurostat

11,8 (2017. a)

10,9% 10,6% 10,3% 10,0%

Olukorra lühianalüüs

Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i keskmisele (2018. aastal Eestis 78,4 ja 2016. aastal EL-is 81 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas on mõjutanud tervena elatud aastate pikenemist, see näitaja on üks kehvemaid EL-i riikide hulgas (2018. aastal Eesti naistel 55,6 ja meestel 52,8 ning 2016. aastal EL-is vastavalt 64,2 ja 63,5 eluaastat). Kui eelnevatel aastatel lisandus tervena elatud aastaid, siis 2018. aastal toimus langus nii naiste kui meeste näitajates (naistel 3,4 ja meestel 1,7 aastat). Endiselt on suur välditavate varaste surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu. Peamised tervisekao põhjused Eesti meeste hulgas on südame-veresoonkonnahaigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%), naiste hulgas aga südame-veresoonkonnahaigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused (7%).8

2 Mõõdik näitab elanike omaosaluskoormust tervishoiuteenuste tarbimisel ehk osakaalu tervishoiuteenuste kogukuludest, mida on teinud leibkonnad oma eelarvest. See moodustub ravimitele tehtud kohustuslikest kuludest, tasulistele teenustele tehtud kulutustest jm, samuti välismaal tarbitud tervishoiuteenuste kuludest. Mõõdikut kasutatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamiseks. 3 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna kogu avaliku sektori kuludest, peegeldades avaliku sektori prioriteetsust tervishoiusüsteemile. Tervisesüsteemi rahastamine toimub peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest ligi kaks kolmandikku moodustub sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust ja ligi kümnendik tuleb mujalt riigieelarvest. 4 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust. 5 Mõõdik näitab, kui suure osakaalu moodustavad ravikindlustusega kaetud isikud kogu rahvastikust aasta lõpu seisuga. Kuna 2018, 2019. aastaks ei ole selle näitaja paranemiseks tegevusi kokku lepitud on sihttaset korrigeeritud ning eesmärk on olemasoleva taseme säilitamine. 6 Mõõdik näitab nende kulutuste osakaalu, mida patsientidel tuleb neile määratud soodusravimite ostmisel ise tasuda, ehk seda osa ravimi maksumusest, mida ei kaeta ravikindlustusest (Eesti Haigekassa poolt). 7 Mõõdik näitab, elanike (16-64-aastaste) osakaalu, kelle hinnangul on tervishoiuteenus jäänud kättesaamatuks rahalistel põhjustel ning pika ooteaja ja kauge vahemaa tõttu. 8 Allikas: Tervise Arengu Instituut: Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis 2017. aastal.

3

Elanikkonna vananemisega suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste osakaal. Kui 2009. aastal oli 16-aastaste ja vanemate hulgas 40% inimesi, kes põeb mõnda kroonilist haigust, siis 2018. aastaks on näitaja tõusnud 46,5%. Samuti on nende hulgas rohkem inimesi, kellel on igapäevased tegevused piiratud (2018. aastal 37,6% ja 2009. aastal 28,4%).9

Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem, sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus. Seoses vananeva elanikkonna ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga on võtmetähtsusega esmatasandi tervishoiu tugevdamine ning selle tõhusam toimimine. Seetõttu on tervishoiusüsteemi nurgakivi elanikkonna vajadustele vastav perearstisüsteem ja esmatasandi tervishoiuteenused, mis on terviseprobleemide korral inimesele esmaseks kontaktiks tervishoiusüsteemiga. Perearstisüsteemi mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine liigselt eriarstiabile ja kiirabile, mis vähendab põhjendamatult mõlema teenuse kättesaadavuse võimalusi ja suurendab tervishoiukulutusi. Perearstiabi kasutab aastas 77%, eriarstiabi 51% elanikest, hambaravi 62%, haiglaravil viibib 14%10 ja kiirabi väljakutseid oli 2018. aastal ligikaudu 270 000. Pereõdedele on antud suurem roll nt patsientide nõustamisel ja krooniliste haigete jälgimisel ning piiratud retseptiõigus. Tänu nendele muudatustele on ressursikasutust muudetud tõhusamaks, sh on vähenenud perearstide töökoormus, mida näitab pereõdede iseseisvate vastuvõttude kasv (aastatel 2007–2017 on suurenenud 4,6 korda, 2017. aastal toimus perearstiabiasutustes 1 428 503 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu). Samas on probleemkohaks EMO külastatavuse tõus. 2017. aastal pöörduti EMOsse ca 462 000 korral, mida on 13% enam kui 2010. aastal. Kergemate kaebustega pöördujatest 40% tõid välja põhjuseks õigel ajal perearsti vastuvõtule mittepääsemise.11

Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ja sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega ka kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud: 2016. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 470 ja EL-i keskmine 504). Samas on üldhaiglates ja kohalikus haiglas voodihõive keskmiselt 65,9% ja 64,9%, mis näitab, et ressursside kasutamist on väiksemates haiglates vaja veel tõhustada.

Aastatel 2019–2021 tehakse eriarstiabi ja haiglavõrgu analüüs, mille eesmärk on analüüsida ja leida lahendusi kvaliteetse, inimkeskse ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks alates aastast 2040. Välja töötatud lahenduste rakendamisel paraneb ravi järjepidevus ning inimeste tervis ja toimetulek.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud erialadel (psühhiaatrid, perearstid, kliinilised psühholoogid) ka arstide nappus. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on vaid veidi väiksem EL-i keskmisest (Eestis 3,5 ja EL-i keskmine 3,6). Eestis töötavad arstid on keskmiselt 51-aastased, neist 20% olid 2017. aastal pensioniealised ning järgneva kümne aastaga jõuab neist veel 26% pensioniikka. Õdede suhe arstide arvu on Eestis võrreldes EL-i keskmisega väiksem (Eestis 2,0 ja EL-i keskmine 2,3). Õendusala on õendusala töötajate suhtarv 1000 elaniku kohta viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja 2018. aastal oli see 6,92. 2016. aastal sõlmiti Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolide, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Ämmaemandate Ühingu vahel konsensuslepe õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajadusest aastatel 2017-2020, mis on suunatud õdede ja ämmemandate koolitusmahu suurendamisele.

9 Allikas: Statistikaamet 10 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 11 Riigikontrolli audit: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2472/Area/21/language/et-EE/Default.aspx

4

Samuti on ettevalmistamisel uus konsensuslepe, millega osapooled võtavad kohustused, mis tagavad õdede ja ämmaemandate ettevalmistuse kokkulepitaval kujul.

Tervishoiutöötajate lahkumine tervishoiusektorist ja Eestist on vähenenud, mille üheks põhjuseks võib pidada toimunud palgakasvu. Võrreldes 2011. aastaga on 2018. aastaks arstide keskmine põhipalk (2011. aastal 1430 eurot ja 2018. aastal 2185 eurot) ja kuupalk koos kõigi lisatasudega (2011. aastal 1784 eurot ja 2018. aastal 2696 eurot) tõusnud 1,5 korda ning ületab rohkem kui kaks korda riigi keskmist palka. Õendusalatöötajate palgakasv on olnud mõnevõrra tagasihoidlikum – kui 2011. aastal oli keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega 861 eurot (põhipalk 761 eurot), siis 2018. aastal oli see juba 1354 eurot (põhipalk 1145 eurot).

Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimestele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel. Kindlustuskaitse ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi toimivuse näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2018. aasta lõpu seisuga 5,5% elanikest, mis on alates 2012. aastast langustrendis. Hiljuti läbiviidud uuringus leiti, et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla tunduvalt suurem, 2017. aasta novembri seisuga oli neid 8,6% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.12

Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 2017. aastal 23,6% ja EL-is 2016. aastal keskmiselt 18,2%). Kõige suurema osa omaosalusest moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 35%13 (15,4% käsimüügi- ja 19,6% retseptiravimid). Teine suurem kululiik on hambaravi (31,3%), mis on võrreldes 2016. aastaga (28,4%) mõnevõrra suurenenud. Selle põhjuseks võib olla, et alates 1. juulist 2017. aastal hüvitatakse ravikindlustusest kindlustatud tööealisele elanikkonnale esmavajalikele hambaraviteenustele kuni 30 eurot aastas ja alates 2018. aastast kuni 40 eurot aastas. Juba hambaravi rahalist hüvitist saanud inimeste14 hüvitist suurendati kuni 85 euroni aastas (omaosalus 15%). 2018. aastast lisandus nendele veel kindlustatud isikute grupp, kellel on diagnoositud I tüübi diabeet või Sjögreni sündroom. Suur omaosaluskoormus (WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja piirab vajamineva abi saamist15. Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud. 2015. aastal oli 7,4% leibkondi, kelle omaosaluse osakaal osutus katastroofiliseks16, mis on kõrgem näitaja kui paljudes teistes ELi riikides. Veidi üle 5% nendest leibkondadest olid pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.17 Seega tuleks Eestis omaosalust lähiaastatel pigem vähendada ja leida võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanikerühmi suurte tervishoiukulude eest.

Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju tööjõuturul tuleneb eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (1/4 elanikest Eestis on pensioniealised).

12 Koppel, Piirits, Masso, et al. (2018) Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus 13 Tervise Arengu Instituut 14 vähemalt 19-aastane kindlustatud isik, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase, alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadus 15 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf 16 Omaosalust peetakse katastroofiliseks kui leibkonnad kulutavad tervishoiuteenuste kasutamisel omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve. 17 Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse kohta Eestis. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014-digital-single-pages.pdf?ua=1

5

Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve valitsustele, et tulla toime suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiukulud moodustasid 2017. aastal SKP-st 6,4%, samal ajal kui EL-i keskmine oli 9,6%. Ühest küljest iseloomustab see Eesti tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et enamikus teistes EL-i riikides rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka elanike ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes, mis on väljakutse nende lahenduste loomisele ja levikutele Eestis.

Üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks.18 Samas on elanike hinnangul katmata tervishoiuteenuste vajadus, rahaliste, geograafiliste ja pikkade ootejärjekordade tõttu kõrgeim ELis (Eesti 11,8% ja EL1,7%). Nimetatud põhjustest on peamiseks pikk ooteaeg (10,5%).19

Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest. Tervise- ja tööminister esitas valitsusele tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi ning ettepanekud süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja haigekassa tulubaasi laiendamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt panustada haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Otsusest tulenevalt on prognoositud, et tervishoiuvaldkonda lisandub vahendeid aastatel 2018–2021: 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.

Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvast tehnoloogilisest arengust, sh inimese tervisega seotud uute lahenduste, ravimite ja meditsiiniseadmete loomist võimaldavast tervisetehnoloogia20 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu survet terviseteenustele. Seepärast tuleb samal ajal tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega tegelda ka lisavõimaluste leidmisega tervishoiuteenuste ekspordiks. Oluline on uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ja endale edumaad luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades uuenduste katselavaks saada (nt inimgenoomi alal).

Üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks ja arstiabi kättesaadavust 52%.21 2018. aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga (15,8%).22 Peamised probleemid eriarsti puhul on pikad ravijärjekorrad (10,5%). Eesti inimestest 69% hindab tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste suhtes üha kasvavad, mistõttu on Eestil uute võimaluste leidmise ja kasutuselevõtu

18 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 19 Eurostat 20 Tervisetehnoloogia on sekkumine arstiabis ja/või rahvatervishoius, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed, kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused. 21 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 22 Statistikaamet

6

kaudu võimalik olukorda veelgi parandada. Praeguseid murekohti ületades ning e-tervise arendamise kogemusi ja võimalusi kasutusele võttes on nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi võimalik kujundada arengut toetavaks (nt tervise- ja hoolekandeasutuste ärivõimalused). Kui Eesti ei panusta piisavalt tehnoloogiliste uuenduste kasutusele võtmisse või puudub huvi olla katselavaks, kus Eestil on selleks potentsiaali (nt kujundada inimgenoomipõhiste uuringute lahenduste väljatöötamiseks maailma üks soodsamaid keskkondi), kaotame võimaluse haarata kasvavat majandusharu ja talente. Selleta jääme ilma ärilisest kasust, andmata tõuget e-tervise ettevõtete tegutsemiseks Eestis. Samuti kaotame olulise panusese Eesti elanike terviseseisundi parandamisse, kuna loodavad uued tooted ja teenused oleksid odavamalt kättesaadavad kui muidu.

Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Koostöös haigekassa, tervishoiuteenuse osutajate ja teiste oluliste osapooltega on käivitatud digitaalsetele saatekirjadele üleminek ja üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtt. Edaspidi on vaja tegeleda nende edasiarendamisega ja nende mõju hindamisega nii ootejärjekordadele kui elanike rahulolule.

Tervishoiusüsteem peab olema inimesekeskne23, et tagada ravi järjepidevus. Selle üks olulisi eeldusi on inimesest lähtuv esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseiseva statsionaarse õendusabi, sotsiaalteenuste ja hoolekande vaheline tõhus koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest. Samuti on oluline ühiskonnas tõenduspõhise tervisealase teabe levitamine ja kasutamine, et tõsta elanikkonna terviseharitust.

Sarnaselt teistele arenenud riikidele on Eestis toimunud kõrgema etapi eriarstiabi koondumine suurematesse keskustesse. Arvestades tervishoiutöötajate nappust ja tulevikuprognoose on teatav koondumine tulevikus möödapääsmatu. Tervishoiuteenuste osutamine nõuab personali ja piisaval hulgal teenuse kasutusvajadust, et tagada ravikvaliteet ja teenuse ohutus patsiendile. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel on oluline osutada inimestele võimalikult kodu lähedal eelkõige esmatasandi tervishoiu teenuseid ning muid olulisemaid eriarstiabi teenuseid. Väiksemate maakonnahaiglate võrgustamine ning koostöö regionaalhaiglate ja keskhaiglatega aitab tagada ühtlast kättesaadavust, ravikvaliteeti ja ravi järjepidevust. Seda aitavad tagada nii otseinvesteeringud suuremate maakondade tõmbekeskustes asuvatesse haiglatesse kui planeerimisel olevad üldhaiglate taristu analüüsid ja nendest lähtuvalt investeeringud maakonnakeskustes asuvatesse üldhaiglatesse.

Probleemid ja ülesanded: 1. ravikindlustuse tulubaas on piiratud, demograafilistest muutustest tulenevalt ei suuda

tööealise elanikkonna panus ravikindlustussüsteemi katta kõigi kindlustatud isikute kulusid; 2. rahavastiku vananemine ja krooniliste haigustega inimeste arv kasvab, mistõttu suureneb

vajadus tervishoiuteenuste järele ning tekib surve tervishoiukulude kasvule. Seda mõjutavad kallinevad tervishoiuteenused ja innovatiivsed kõrge maksumusega ravimid;

3. tervishoiuteenuste kättesaadavus elanike hinnangul järjest halveneb ja ravijärjekorrad on pikad;

4. tervishoiuteenuste tarbimisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete (sh abivahendite) eest tasumisel on elanikkonna kulutused omaosalusena suhteliselt kõrged, mis ohustavad kõige rohkem krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimesi, viies neid vaesusesse või vaesumise ohtu;

23 Inimkesksel teenusel on eri aspektid: inimeste väärtuste austamine ja nende keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud ja lõimitud ning järjepidev erinevate teenuste sees ja vahel ning inimestel on juurdepääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine.

7

5. vähene tähelepanu ennetusele, sh patsiendikeskse kommunikatsiooni puudumine ja puudulik tähelepanu patsiendi oskustele oma terviseseisundiga toimetulekuks;

6. tervishoiuteenuste koordineerimine ja ravi järjepidevus on ebapiisavad ning seda on vaja tõhustada kõikidel teenuste osutamise tasanditel ja sektorite vahel;

7. tagada ressursid ja võrgustik tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad töötajad, optimaalne teenuste rahastamine, kaasaegne taristu ja seostatud võrgustik ning meeskonnatöö);

8. jätkusuutlikult toimiva inimkeskse tervishoiusüsteemi ning nii tervishoiuvaldkonna eri tasandite kui ka sotsiaalvaldkonnaga integreerituse arendamine vajab tõhusamat ja terviklikumat lähenemist.

Meede 1.1. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine


Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Tervisehoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah

68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisu on tervishoiupoliitika väljatöötamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele. Samuti koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.

Tervishoiupoliitika valdkonna põhiteemad aastatel 2020–2023 on järgmised: 1. elanikkonna ravikaitse laiendamise võimaluste välja töötamine ja Vabariigi Valitsusele

ettepanekute tegemine ning vastavalt otsusele tegevuste jätkamine; 2. inimeste omaosaluse vähendamiseks või ümber jaotamiseks vajalike meetmete välja

töötamine ja ellu viimine, eesmärgiga kaitsta elanikke tervishoiukulude tõttu finantsriski sattumise eest;

3. inimkeskse, erinevate tervishoiu tasandite ja sotsiaalvaldkonnaga hästi seostatud haiglavõrgu edasiste arengusuundade analüüsimine ja väljatöötamine;

4. õiguslike aluste uuendamine (sh arvestades tervisekeskuste loomist) kvaliteetse, kättesaadava ja veelgi enam ennetusele suunatud üldarstiabi tagamiseks ning perearstide ja -õdede rolli tugevdamiseks;

5. patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise süsteemi regulatsioon patsientide õiguste kaitseks tervishoiuteenuste tarbimisel saadud tervisekahjude hüvitamiseks koos patsiendiohutusjuhtumite süsteemi arendamisega;

6. esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna seostatud toimemudeli väljatöötamine ja rakendamine. Eelkõige kogukonnateenuste väljatöötamine ja rakendamine;

8

7. panustamine tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisse ja kokkulepitud ooteaegade piires teenuste osutamisse;

8. tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tegevuste arendamine (sh indikaatorite ja seiresüsteemi) ja vastavate õigusaktide kaasajastamine;

9. inimkeskse tervisesüsteemi seiremetoodika uuringu tulemuste põhjal inimkeskse lähenemise meetmete seiramise alustamine;

10. perearstide, pereõde ja teiste spetsialistidega laste tervise jälgimise indikaatorite kokkuleppimine ning vajalike andmete kogumise uuendamine;

11. üldhaiglate infrastruktuuri seisukorra analüüs ja kaasajastamisvajaduste välja selgitamine.

Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse

Oodatav tulemus:

Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.


Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Krooniliste psüühikahäirega patsientidele koostatud ja rakendatud kriisikaartide arv Allikas: Sotsiaalministeerium

50 75 100 100 100

72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM) 2016. aastal valmis analüüs patsiendi esindusühingute kohta ning selgus, et psüühikahäiretega isikute jaoks puudub huvikaitse ühing. Sellest lähtuvalt piloteeris Sotsiaalministeerium aastatel 2018-2019 kriisikaardi teenust24 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on võimestada psüühikahäirega patsienti toime tulema oma haigusega, jagada informatsiooni tema õiguste ja kohustuste kohta, juhendada vajaduse korral patsienti selles, kuidas abi saada ja oma õigusi tagada.

73 Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas (SoM) Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16.05.2008 määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. Kaebuste menetlemise maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal menetleti 64 kaebust aastas, siis 2018. aastal juba 191 kaebust.

289 Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja integreeritud teenusmudeli välja arendamine (SoM) Teenuse raames antakse SA-le Viljandi Haigla toetust projekti elluviimiseks, mille eesmärgiks on kohtupsühhiaatrilise kvaliteedi tõstmine ja interdistsiplinaarse paneeli loomine ning sundravi patsientidele tõenduspõhise integreeritud teenusmudeli väljatöötamine kohalikul tasandil rakendamiseks. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.

Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

Oodatav tulemus:

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Sotsiaalkindlustusamet.

24 Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst, psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb.

9


Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Arstide arv 100 000 elaniku kohta25 Allikas: Tervise Arengu Instituut

355,1 (2018. a)

>350 >350 >350 >350

Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta26 Allikas: Tervise Arengu Instituut

692,4 (2018. a)

>700 >725 >750 >775

Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine ravikestus aktiivravis 27 Allikas: Tervise Arengu Instituut

5,4 (2017. a)

4,6 4,6 4,6 4,6

Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive 28 Allikas: Tervise Arengu Instituut

69,4 (2017. a)

85,0 85,0 85,0 85,0

79 Residentuurikulude rahastamine Alates 2020. aastast rahastatakse riigieelarvest residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ning baasasutustes residentide juhendamisega seotud kulud. Nimetatud kulukohti rahastatakse ka praegu riigieelarvest.

76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM) Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti Haigekassale. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, et rahastada ravimite ja meditsiiniseadmete ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi.

2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma riigieelarve eraldist, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks koondub Eesti Haigekassasse osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiukulutustest.

2020. aastal viiakse Eesti Haigekassa eelarvesse järgmiste teenuste rahastamine: 1. Residentuurikulude rahastamine (Eesti Haigekassasse viiakse üle residentide töötasu):

vahendite eraldamine Tartu Ülikoolile, kes tagab riikliku residentuuri korraldamise Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel. Alates 2019. aasta 1. aprillist on maksimaalne arst-residendi koha maksumus 3131,20 eurot kuus, millest residentide töötasu on 2789,90 eurot.

2. Siirdamisasutuse tegevuse toetamine: riikliku siirdamisasutuse tegevuse toetamisega tagatakse, et siirdamine on Eestis ja rahvusvahelise koostöö tagamiseks hästi koordineeritud. Elundidoonorlust ja -siirdamist koordineerib ning riikliku siirdamisasutuse

25 Mõõdik näitab mitu arsti, sh abiarsti, töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 26 Mõõdik näitab mitu õde ja ämmaemandat töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 27 Mõõdik näitab kui kaua keskmiselt viibisid patsiendid HVA haiglas aktiivravil ehk lühiravil. Vastavalt OECD metoodikale on aktiivravi keskmine ravikestus kuni 18 päeva. Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab maksimumtaset, millest kõrgem ei tohi näitaja olla. 28 Mõõdik näitab voodikoormust protsentides ehk päevade osakaalu kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe). Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud.

10

ülesandeid täidab nelja-aastase lepingu alusel kuni 2020. aastani SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Siirdamisasutuse funktsioonid on reguleeritud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 7. Alates 2020. aastast rakenduva seadusemuudatusega pannakse SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum kohustus olla riiklik siirdamiskeskus, kes täidab elundidoonorlust ja -siirdamist puudutavaid ülesandeid ja koordineerib rahvusvahelist koostööd.

272 Eraldis Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmete, teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.

160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA) Üldarstiabi korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi tervishoiu korraldamise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on tagada üle-eestiline perearstiabi kättesaadavus ning toimingud, mis on seotud perearstiabi korraldamisega: perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine, vajadusel nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja väljamääramine. Lisaks tegeleb Terviseamet kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise analüüsimisega, osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja elluviimises ning töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamises, samuti nõustab inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool.

70 Tervisekeskuste kaasajastamine (SoM) Investeeringutega toetatakse esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti ja esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist, et rajada maakondlik tervisekeskus.

Esmatasandi tervisekeskuste rajamine loob eeldused suurema arvu tervishoiuteenuste osutamiseks esmatasandi tervisekeskustes. Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks

11

luuakse esmatasandi tervisekeskuseid, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne.

Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumide, meditsiiniseadmete, labori jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel.

Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest.

Lisaks rahastatakse „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ TATst vähemalt ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Esmatasandi roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal.

69 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine (SoM) Kaasajastatakse pädevuskeskustena töötavaid piirkondlikke haiglaid: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks. TÜK esitas toetuse taotluse lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevaravi üksuse ehitamiseks 31.03.2017 ning tegevused 9 raviükskuse rajamiseks viiakse ellu perioodil 2017–2022. PERH esitas Y-korpuse (patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad) ehitamiseks toetuse taotluse 30.06.2017, 7 raviüksuse rajamine viiakse ellu 2022. a lõpuks. PERHi psühhiaatriakliiniku ehitamise toetuse taotlus esitati 22.06.2018, tegevused 4 raviükskuse rajamiseks viiakse ellu 2023. a augustiks. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest.

241 Eriarstiabi arendamine väljaspool pädevuskeskusi (SoM) Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringute tulemusena ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastakse ERF-i vahenditest TAT „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ alusel.

159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA) Kiirabi teenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesandeks on kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, teha ettepanekuid ja viia ellu meetmeid kiirabiteenuse efektiivsemaks korraldamiseks, sh riiklik järelevalve kiirabiteenuse osutamise üle.

71 Eriarsti lähtetoetus (SoM) Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinnat perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Toetus on

12

planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. Kulu prognoosimisel on arvestatud toetuse suurusega 15 000 eurot ning kümne lähtetoetuse saajaga aastas.

77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks (SoM) Kursuse raames pakutakse teoreetilist ja praktilist koolitust ning selle järgset teadmiste kontrolli õe või arsti diplomiga isikutele, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse. Eesmärk on, et nad saaksid peale koolituse läbimist asuda tervishoiusüsteemis tööle õe või arstina.

161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA) Teenuse eesmärk on tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusloa väljastamine. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt õendusabi ja iseseisvalt ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 6. peatükist ning psühhiaatrilise abi seadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, ravimiseadusest, vereseadusest, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest, surma põhjuse tuvastamise seadusest, meresõiduohutuse seadusest, liiklusseadusest ja reklaamiseadusest.

132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI) Vähi sõeluuringute registri (VSR) arendamine ja pidamine. Analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks vajalike andmete laekumise ja kvaliteedi parandamine. Registrisse kogutakse andmeid riiklike sõeluuringu programmides tehtavate sõeluuringute kohta. Seda tehakse rinna-, emakakaela- ja kolorektaalvähi sõeluuringute puhul. Toetatakse vähihaigete organisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd.

83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM) Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne29, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna.

84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM) Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks aastaks.

164 Mürgistusteabealase nõustamise saamine (TA) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakondadesse tehtud visiitide arvu vähendamine ning mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste,

29 Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf

13

tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui ka elanikkonnale, koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008 artiklist 4530, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73, kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6.

Tagatakse elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ja tervishoiuteenuse osutamiseks antidootide varu moodustamiseks vajaliku sisendi andmine, sh varu nomenklatuur, kogused ja jaotus. Antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) moodustab Terviseamet, koostöös Eesti Haigekassaga ning koostöös tagatakse antidootide käitlemise põhimõtted, mis lähtub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 572 .

163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tagamine (TA) Tervishoiutöötajate registreerimine, kutsekvalifikatsiooni hindamine ja töötamise üle arvepidamine (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemine ja järelevalve tegemine. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piirides, mille kohta on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Tervishoiutöötajad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand kui nad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris.

80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM) Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel. Inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõike 1 järgi on Sotsiaalministeeriumil kohustus katta Tartu Ülikooli geenivaramu säilitamise ja pidamise kulud. Personalmeditsiini arendamiseks (teenus nr 131) ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse alates 2018. a geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist.

131 Geenikaartide koostamine ning personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamine ja hankimine (TAI) Teenuse raames genotüpiseeritakse geenidoonorite DNA mikrokiibil ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks. Töötatakse välja infotehnoloogilised lahendused geneetilist infot sisaldavate riskihinnangute kasutamiseks tervishoiuteenuse osutamisel ja teadus-arendustegevustes. Prioriteedina arendatakse viis terviklikku IT-lahenduse osa: nõusolekute rakendus, geneetiliste andmete infosüsteem, geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini arvutuskeskkond ja personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond. Samuti võimaldatakse erasektoril personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamist Norra rahastusest. EASi rahastustest hangitakse otsustustoe tarkvara, millega perearstid digitaalseid ravijuhendeid kasutada saavad ja mille vahendusel alustatakse rinnavähi ja südameveresoonkonna haiguste geneetiliste riskiskooride testimist. RITA kliiniliste uuringute tulemuste põhjal arendatakse edasi geneetilise informatsiooni valiidsust Eesti populatsioonis rinnavähi ja südameveresoonkonna haiguste valdkondades. Teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist tulenevatest kasudest teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale. Töötatakse välja

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008, artikkel 45 p. 1: Liikmesriigid määravad organi või organid, kes vastutavad segusid turule viivatelt importijatelt ja allkasutajatelt teabe vastuvõtmise eest, eelkõige seoses ennetus- ja parandusmeetmete väljatöötamisega eelkõige tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks.

14

koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni kasutamiseks ravi- ja ennetustöös. Teenust rahastatakse osaliselt ERF-i ja Norra vahenditest.

89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM) Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2020. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest 50 000 eurot on programmi juhtimiskulu, millega on plaanis tellida personaalmeditsiini tervikliku lahenduse õigusanalüüs ning 100 000 eurot on ette nähtud personaalmeditsiini projekti IC PerMed ERA-Net eestipoolse omafinantseeringu katmiseks.

86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM) Müokardiinfarkti registrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis, eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi.

287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK) Projekti eesmärgiks on terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvormi loomine, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu agregeeritud terviseinfo andmetele, et arendada ning katsetada erinevaid innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“.

288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM) Ettevõtete toetuse eesmärgiks on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on: otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“.

290 Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM) Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor, et toetada projekte, mille eesmärk on välja töötada ja piloteerida integreeritud sotsiaal- ja tervishoiu teenusmudel ning koduvisiitide varajase märkamise teenusmudel koos riskianalüüsi läbiviimise koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 307 Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate integreerimine Eesti tervishoiusüsteemi (SoM) Teenus on suunatud oma koduriigist lahkuda otsustanud ja Eestis tööle asuda soovivate tervishoiutöötajate integreerimiseks Eesti tervishoiusüsteemi. Teenuse eesmärk on tervishoiuteenuste kättesaadavuse regionaalne parandamine ja tervishoiutöötajate nappuse leevendamine nendes Eesti piirkondades ja haiglates, kuhu Eestis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad siirduvad harva.

Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks

Oodatav tulemus: kriitiline vältimatu abi on kriisiolukorras abivajajale tagatud

Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Terviseamet.

15


Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Riigi kriisireguleerimise õppus on kord 2-aasta jooksul läbi viidud ja nõuete kohaselt dokumenteeritud Allikas: Sotsiaalministeerium

Jah Jah Jah Jah Jah

166 Riigi tervishoiuvaru haldamine (TA)

Hädaolukorra seaduse § 11 ja riigikaitseseaduse § 5 alusel on moodustatud riigi tervishoiuvaru, mille moodustamist, hoidmist ja uuendamist ning kasutusele võtmist korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 kohaselt Terviseamet.

167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA) Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 59 ja 581. Hädaolukorraks-, riigikaitseks valmistumisel ja vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Lisaks koostab ja esitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile üks kord aastas tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate kriiside lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt. Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid kriisideks valmisolekut tagavaid meetmeid, sh rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust ja valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning kriisireguleerimise õppuste regulaarset läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolituste läbiviimist ning töötab välja terviklahenduse, et tagada haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik kriisikoolituste korraldus. Tervishoiusündmust juhtiva asutusena koostab ja uuendab Terviseamet regulaarset hädaolukorra riskianalüüsi ja lahendamise plaani ning osaleb teiste juhtivate asutuste riskianalüüside ja plaanide koostamise ning uuendamise protsessis. Terviseamet viib läbi vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate asutuste ning tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet ööpäevaringselt toimiva valmisoleku ja reageerimise sündmusteks ning tagab selleks vajaliku valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt kriisiaegne juhtimisstruktuur.

Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine


Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah

16

91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Lisaks riikliku ravimipoliitika kujundamisele on selles valdkonnas kavas ravimiseaduse täiendamine tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014, millega tunnistatakse kehtetuks ravimite kliinilisi uuringuid reguleeriv direktiiv 2001/20/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ. Euroopa tasemel vaadatakse üle verepreparaatide regulatsioon, mille raames saavad arvamust avaldada ning protsessi mõjutada ka Eesti eksperdid. Teenus hõlmab ka strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist ravimipoliitikat puudutavas. Selles valdkonnas on plaanis välja töötada ravimipoliitika ja selle rakendamiskava, millega seatakse eesmärgid ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimite kättesaadavuse parendamiseks. Apteegireformi rakendamine. 2020. aasta kevadel rakenduva apteekide omandireformiga soovis seadusandja läbi omandipiirangute ja vertikaalse integratsiooni keelu tagada pikaajaline kvaliteetne apteegiteenus kogu Eestis. Piirangute pikemaajaline eesmärk on rahvatervise kaitse, professionaalsete proviisorite positsiooni tugevdamine ning apteegiteenuse senisest tõhusam lõimimine esmatasandi tervishoidu. Apteekide omandireformi elluviimise toetamiseks muudetakse muuhulgas apteekri lähtetoetuse süsteemi ning toetatakse proviisoreid juriidilise ning ettevõtlusalase nõustamisega. Kavas on meditsiiniseadmete regulatsiooni muutmine seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) ja (EL) 2017/746 (milles käsiteltakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) ülevõtmisega Eesti õigusruumi. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi.

Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine

Oodatav tulemus:

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Ravimiamet ja Terviseamet.


Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega31 Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“

95% (2016. a)

≥98 ≥99 ≥99 ≥99

31 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Milline on Teie hinnangul apteegiteenuse kättesaadavus Eestis?“ nende vastanute (vanuses 15–74 aastat) osakaalu, kes vastasid hea ja pigem hea. Peegeldab apteegiteenuse kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele.

17

Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldusega32 Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“

59% (2016. a)

≥80 ≥81 ≥81 ≥81

28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA) Eestis müüdavad ja käideldavad ravimid on kontrollitud ja seeläbi on tagatud kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis.

29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine (RA) Tagada ravimite, verepreparaatide ja rakkude, kudede ja elundite kvaliteet tehes järelevalvet oma vastutusalas. Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate üle.

30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA) Ravimite alased teatised on käideldud ja seeläbi on tagatud kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus. Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite teatised, verevalvsusjuhtumite teatised, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitused, ravimite kvaliteediprobleemide teated, ravimite kõrvaltoimete teatised, kliiniliste uuringute kõrvalnähtude teatised ja ravimite tarneraskuste teatised. Ravimiamet süstematiseerib ja hindab neid teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse.

31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA) Ravimite, rakkude kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruanded on esitatud ja analüüsid läbi viidud ning seeläbi on tagatud kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ning tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Ravimiametile esitatakse erinevaid aruandeid, näiteks apteekide aruanded, ravimite hulgimüügiaruanded, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise aruanded, narkootikumide lähteainete käitlemise aruanded, rakkude ja kudede ohujuhtumite aruanded, verevalvsusjuhtumiste aruanded, ravimite reklaamiaruanded jne. Ravimiamet süstematiseerib ja koondab aruanded ning koostab koondaruandeid, vajadusel edastab koondaruanded riiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.

32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA) Ravimite kvaliteet on hinnatud ja seeläbi on tagatud kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis turustatavad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele.

33 Ravimialase teabe edastamine (RA) Ravimiamet vahendab ravimite alast teavet kõikidele huvipooltele kasutades erinevaid kanaleid Ravimiamet vahendab ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene info jõuaks sihtrühmadeni. Ravimiamet peab mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada.

34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA)

32 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Kas praegune retseptiravimite välja kirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldus tervikuna on...?“ nende 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnute osakaalu, kes vastasid väga hea. Peegeldab retseptiravimite väljakirjutamist ja nende apteekidest kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele.

18

Ravimitega seotud õigusalased küsimused on lahendatud ja seeläbi on tagatud kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine, kohtumenetlustes osalemine.

90 Apteekrite lähtetoetuse pakkumine (SoM) Apteekri lähtetoetus sätestati 2014. aastal ravimiseaduse § 621 alusel ühekordse toetusena, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Lähtetoetuse suuruseks määrati 15 000 eurot. Senine praktika aga näitab, et apteekri lähtetoetuse taotlemise tingimused ning summa vajavad ülevaatamist, et toetust oleks senisest efektiivsemalt võimalik kasutada näiteks maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Apteekri lähtetoetuse süsteemi ülevaatamine ja muutmine toetab ka apteekide omandireformi rakendamist ning aitab kaasa maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse suurendamisele.

92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse rahastamine (SoM) Verekeskusega lepingu sõlmimise ettevalmistamine ja teenuse osutamise analüüsimine. Perioodil 01.09.2017–31.08.2022 osutab immunohematoloogia referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus vereseaduse § 16 alusel.

93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM) Veredoonorluse propageerimise toetamine piisavate verevarude tagamiseks. Verekeskustele suunatud tervisekaitse toetus verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks.

300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: Eestis toimuvad meditsiiniseadme kliinilised uuringud vastavalt õigusaktidele, meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul on tagatud, EL turul on tõhusad ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed ning õuetele mittevastavas meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Teenuse sisu on kliiniliste uuringute lubade väljastamine, muudatuste lubamine, uuringukohtade auditeerimine, vajadusel ennetähtaegne lõpetamine, uuringu rapordid ja kõrvalnähtudega seotud menetlused. Samuti EUDAMEDi vastutava töötleja rolli täitmine Eestis ning ettevõtete nõustamine. Teavitatud asutuste üle järelevalve tegemine, nende nimetamine, auditeerimine, jooksev järelevalve. Vabamüügi sertifikaatide väljastamine.

301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA) Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimiseeritud. Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt. Rikkumised on sanktsioneeritud. Soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud. Vastuvõetamatud ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud. Diagnostilised referentsdoosid on kehtestatud ja vajalikud süsteemid loodud. Kõikides tervishoiuteenuse asutustes, kus kasutatakse protseduuride juures ioniseerivat kiirgust, on patsiendi kiirguskaitse samalaadne. Terviseameti turujärelevalve on üles ehitatud EL määruste 2017/745 ja 2017/746 kehtestatud nõuetele ja ootustele vastavalt.

19

Programmi eelarve

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Programm Tervishoiusüsteemi programm

Tulud 38 303 125 36 233 611 34 485 057 15 353 267


Kulud -1 652 574 825 -1 756 367 120 -1 805 831 940 -1 854 111 441


sh välistoetused ja kaasrahastus

-34 148 425 -32 280 496 -30 621 452 -11 613 819


Investeeringud -1 326 905 -1 526 619 -1 561 450 -1 543 450


sh välistoetused ja kaasrahastus

-410 789 -175 878 -50 000 -32 000


Mitterahalised kulud

-1 081 152 -1 081 263 -1 114 251 -1 110 410

Meede 1.1.

Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine

Kulud -1 647 142 087 -1 750 662 974 -1 800 111 181 -1 848 378 695

Meede 1.1.

Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine


-826 834 -831 558 -863 608 -859 646

Tegevus 1.1.1.

Tervisehoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

-1 798 298 -1 545 569 -1 503 654 -1 503 717

Teenus 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

SOM   -1 798 298 -1 545 569 -1 503 654 -1 503 717

Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse

-250 724 -255 190 -183 190 -135 191

20


Teenus 72 Patsientide huvikaitseline toetamine

SOM -19 000 -19 000 -19 000 -19 000

Teenus 73

Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas

SOM -80 400 -84 866 -84 866 -84 866

Teenus 289

Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi arendamine

SOM -151 324 -151 324 -79 324 -31 325

Tegevus 1.1.3.

Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

-1 644 877 082 -1 748 227 937 -1 797 821 262 -1 846 132 757

Teenus 69

Toetuse taotlemine haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks

SOM -10 727 945 -13 047 972 -15 267 064 -2 095 157

Teenus 70 Toetuse taotlemine tervisekeskuste kaasajastamiseks

SOM -15 858 945 -11 536 972 -10 256 064 -8 461 157

Teenus 71 Eriarsti lähtetoetuse taotlemine

SOM -150 000 -150 000 -150 000 -150 000

Teenus 76

Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine

SOM -1 432 862 116 -1 508 105 452 -1 531 908 963 -1 588 728 077

Teenus 77

Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate registrisse tagasi toomiseks

SOM -69 600 -72 800 -72 800 -72 800

21


Teenus 79 Residentuurikulude rahastamine

SOM -2 486 808 -2 638 778 -2 638 778 -2 638 778

Teenus 80

Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel

SOM -291 000 -291 000 -291 000 -291 000

Teenus 83 Sundraviteenuse rahastamine

SOM -5 810 087 -6 316 223 -6 318 902 -6 314 292

Teenus 84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine

SOM -57 000 -57 000 -57 000 -57 000

Teenus 88 Siirdamisasutuse tegevuse toetamine

SOM 0

Teenus 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine

SOM -71 000 -71 000 -71 000 -71 000

Teenus 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine

SOM -161 621 -162 995 -163 111 -163 084

Teenus 131

Geeniproovide kogumine ja geenikaartide koostamine ning personaalmeditsiini arendamine

TAI -1 014 175 -1 165 071 -1 165 088 -17 053

Teenus 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud

TAI -914 384 -164 356 -164 396 -164 387

Teenus 159 Kiirabiteenuse korraldamine

TA -198 865 -198 873 -199 217 -199 214

Teenus 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve

TA -635 041 -636 819 -638 585 -638 528

22


Teenus 161

Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve

TA -556 526 -558 315 -560 589 -560 528

Teenus 163

Tervishoiutöötajate registreerimise ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine

TA -107 126 -108 885 -109 839 -109 789

Teenus 164 Mürgistusteabealase nõustamise saamine

TA -253 728 -253 441 -255 476 -255 430

Teenus 241

Toetuse taotlemine eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi

SOM -5 052 945 -5 052 972 -3 633 064 -869 157

Teenus 272

Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötvate vanadus- ja rahvapensionäride eest

SKA -166 405 000 -196 244 000 -223 444 000 -233 895 000

Teenus 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine

TEHIK -711 846 -688 687

Teenus 290

Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks

SOM -131 324 -356 324 -106 324 -31 325

23


Teenus 307

Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate integreerimine Eesti tervishoiusüsteemi

SOM -350 000 -350 000 -350 000 -350 000

Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks

-1 042 817 -1 465 836 -1 466 683 -1 466 677

Teenus 166 Riigi tervishoiuvaru haldamine TA -301 251 -301 257 -301 502 -301 500

Teenus 167

Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine

TA -741 566 -1 164 579 -1 165 182 -1 165 177

Meede 1.2.

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

Kulud -5 432 738 -5 704 146 -5 720 759 -5 732 747

Meede 1.2.

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine


-254 318 -249 705 -250 643 -250 764

Tegevus 1.2.1.

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

-439 159 -439 786 -449 288 -439 925

24


Teenus 91 Ravimipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

SOM -439 159 -439 786 -449 288 -439 925

Tegevus 1.2.2.

Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine

-5 247 897 -5 514 065 -5 522 114 -5 543 586

Teenus 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine

RA -2 625 741 -2 775 609 -2 781 532 -2 801 330

Teenus 29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine

RA -509 868 -541 653 -541 345 -541 695

Teenus 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine

RA -249 796 -254 419 -254 831 -254 980

Teenus 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine

RA

-142 670 -142 180 -144 179 -144 051

Teenus 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine

RA

-307 636 -323 984 -320 894 -321 923

Teenus 33 Ravimialase teabe edastamine

RA

-728 919 -780 484 -781 058 -781 351

Teenus 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine

RA

-114 870 -126 671 -126 824 -126 838

Teenus 90 Apteekrite lähtetoetuse taotlemine

SOM

-45 000 -45 000 -45 000 -45 000

Teenus 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse rahastamine

SOM

-117 000 -117 000 -117 000 -117 000

Teenus 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine

SOM

-17 000 -17 000 -17 000 -17 000

25


Teenus 300

Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine

TA

-135 744 -135 998 -136 905 -136 891

Teenus 301

Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus

TA

-253 653 -254 067 -255 546 -255 526

Tervishoiusüsteemi programmi tuludest 33 346 969 eurot on kavandatud välisprojektidega seotud tuludeks. Peamiselt on need seotud tervisekeskuste (15 831 000 eurot), haiglavõrgu pädevuskeskuste (10 700 000 eurot) ning Ida-Viru keskhaigla (5 025 000 eurot) kaasajastamisega. Lisaks sisaldavad välisvahendite tulud personaalmeditsiini arendamist, sh geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist (1 005 249 eurot) ning Norra toetusi (593 719 eurot) ja tervishoiupoliitika kujundamise ning selle elluviimise korraldamise toetusi (50 000 eurot). Ravimiamet prognoosib tulusid 2 621 000 euro ulatuses peamiselt ravimite müügiloa taotluste erialasest hindamisest ja ravimite ohutus- ja kvaliteediseire tasudest.

Ravimiametile ja Terviseametile on kavandatud 255 000 eurot riigilõivude laekumisest. Riigilõivudena laekub Terviseametile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervishoiuteenuste osutajatele tegevuslubade väljastamise, tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamise ja tervishoiutöötajate registreerimise eest ning ravimiseaduse alusel proviisorina või farmatseudina registreerimise ja proviisori kvalifikatsiooni tunnustamise eest.

Alates 2020. aastast on teenustes kajastatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

Tuludes ei kajastata 2020. aastast edasiantavaid maksusid sh ravikindlustusmaksu.

Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavatest toetustest või teenuskohtade ülalpidamisest) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali ja majandamiskuludest). Alates 2020. aastast ei sisalda programmi kulud sh teenuse maksumus käibemaksu. Käibemaks kajastatakse programmide üleselt.

26

Tervishoiusüsteemi programmi 2020. aasta teenuste olulisemad muudatused

Alates 2020. aastast kaob tegevuse 1.1.3 alt teenus nr 74 „Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse toetamine“, kuna Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse poolt tehtavad uuringud puudutavad eelkõige Eesti Haigekassa teenuseid ning seetõttu need ka rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest.

27

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostamise korraldus

Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomisjon. Tervishoiusüsteemi programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine.

Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.

Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.

Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).

Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.

Kaasamine

Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.

Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega

Tervishoiusüsteemi programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:

1. Terviseriskide programm käsitleb ühisosana terviseandmete statistika teenust, mis võimaldab terviseinfosüsteemi statistikamooduli kaudu saada teavet tervishoiuteenuse osutajate osutatud tervishoiuteenuste kohta. Andmed on vajalikud tervishoiusüsteemi poliitika kujundamiseks. Samuti käsitleb programm ühisosana laste tervise jälgimist ja koolitervishoidu, alkoholi-, HIV- ja tuberkuloosiravi, toitumis- ja liikumisnõustamist esmatasandil, tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkusi ja immuunpreparaate.

28

2. „Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“33 sõnastab rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 V alaeesmärgi ehk tervishoiusüsteemi arengusuunad esmatasandi tervishoius, haiglavõrgus ja kiirabis.

3. „E-tervise visioon 2025“ ja „E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“.34 E-tervise visioon kirjeldab tervishoiu ja sellega seotud valdkondade (tööturg, sotsiaalvaldkond) ning infoühiskonna soovitud tulevikuseisundit, mille saavutamisele aitab kaasa e-tervise vahendite oskuslik kasutamine. E-tervise strateegiline arenguplaan keskendub e-tervise spetsiifilistele valikutele ja tegevustele, mille realiseerimine on jõukohane järgneva viie aasta jooksul. Strateegias lähtutakse eeldusest, et e-tervise ehk tervishoiu infotehnoloogiliste vahendite ja võimaluste loomine on eelduseks tervisevaldkonna sisuliste eesmärkide saavutamisele, ent ei taga üksi nende saavutamist.

Tervishoiusüsteemi programmi seosed teiste arengukavadega:

1. Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisel panustab tervishoiuvaldkond võrgustikukoostöö kaudu tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamisse, töötaja tööle jäämise ja tööle naasmise ning töötervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisse.

2. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana näiteks järgmisi tegevusi: inimestele on kättesaadavad mitmed tervishoiu infokanalid (1220 perearsti nõuandeliin ja 16662 mürgistuskeskus), on koostatud õiguslike aluste analüüs hädaolukorras ja suurõnnetuste korral kannatanute ja hukkunute kohta info kogumise ja edastamise kohta, ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võetud inimestele on tagatud tervisekontroll. Samuti panustatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse ja vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamise arendamisse ja elutähtsa teenuse osutajate kriisides toimetulekuks valmisoleku suurendamisse ning osaletakse õppuste planeerimisel ja elluviimisel.

3. Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb ühisosana tervishoiuvaldkonnas algatatud tegevusi, mis aitavad senisest paremini tulla toime kriisidega. Näiteks on alustatud tegevustega kriisiplaanide metoodika ühtlustamiseks, et katastroofi- ja sõjameditsiinialane õpe oleks tavapärane ning tekiks ööpäevaringne valmidus reageerida kriisidele.

4. Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 käsitleb ühisosana tervishoiutöötajate teadlikkuse suurendamist ja rolli vägivalla märkamisel, seksuaalhälbelise käitumisega isikutele ravi tagamise ja psühholoogilise nõustamise pakkumist ning kliinilise seksuoloogia pädevuskeskuse väljaarendamist.

5. Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 panustab muu hulgas korruptsioonist teadlikkuse ning otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisse. Tervishoiuvaldkond on korruptsioonialdis valdkond, kuna selles on palju raha ja rahastamine toimub enamjaolt avaliku sektori kaudu. Tervishoiusüsteemi programm panustab tervisevaldkonnas korruptsioonivastase strateegia eesmärkide täitmisse teadlikkuse suurendamise ja näiteks digiregistratuuri teenuse arendamise kaudu.

6. Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ühisosa seisneb koostöös elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks. Tervishoiusüsteemi programmiga tagatakse noorsportlastele tervisekontrollide kättesaadavus.

Seirekorraldus

Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on: 1. juhtida arengukava ja programmide elluviimist;

33 Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf 34 E-tervise visioon 2025 ja e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf

29

2. teha programmi koostamisel ettepanekuid; 3. osaleda programmi tulemusaruande hindamisel; 4. täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava35 prioriteetse suuna nr 2

„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ järgmiste meetmete36 valdkondliku komisjoni37 ülesandeid:

1. meede 2.3. „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“;

2. meede 2.4. „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.38

Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele teadmiseks võtmiseks ning Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

35 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 36Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 37 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 38 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020

Documents

Tervishoiususteemi programm 2020 2023 - sm