1

KINNITATUD

sotsiaalministri ….01.2020 käskkirjaga nr ….

„Sotsiaalministeeriumi 2020–2023 programmide kinnitamine“

Lisa 3

Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud

Valdkonna arengukava

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA)1

Programmi nimi Tervishoiusüsteemi programm (TE03) Programmi eesmärk Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste

kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu Elluviimise periood 2020–2023 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Ravimiamet (RA),

Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Haigekassa (EH), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna tervishoiusüsteemi programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm toetab otseselt arengukava V alaeesmärgi saavutamist ning panustab osaliselt arengukava II, III ja IV alaeesmärgi saavutamisse.

Programm keskendub ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavate kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisele.

Tabelis on kajastatud rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 viis alaeesmärki. Tervishoiusüsteemi programm hõlmab rohelisena

märgitud alaeesmärke.

1 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 http://sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2009-2020

Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani

Sotsiaalne sidusus ja võrdsed

võimalused

Alaeesmärk 1:

Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja

ebavõrdsus tervises vähenenud

Laste ja noorte turvaline areng

Alaeesmärk 2:

Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete

esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele

järjest positiivsema hinnangu

Tervislik elu-, töö-ja õpikeskkond

Alaeesmärk 3:

Elu-, õpi- ja töökeskkonnast

tulenevad terviseriskid on vähenenud

Tervislik eluviis

Alaeesmärk 4:

Elanikkonna kehaline aktiivsus on tõusnud,

toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja

riskikäitumine on vähenenud

Tervishoiu-süsteemi areng

Alaeesmärk 5:

Kõikidele abivajajatele on kindlustatud

kvaliteetsete tervishoiuteenuste

kättesaadavus

2

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk: kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu.

Mõõdik Algtase

Sihttase 2020

Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest2 Allikas: Tervise Arengu Instituut

24,5% (2018. a)

< 25,0% < 25,0% < 25,0% < 25,0%

Avaliku sektori tervishoiu kogukulude osakaal avaliku sektori kuludest3 Allikas: Tervise Arengu Instituut

12,8% (2017. a)

≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15%

Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKPs4

Allikas: Tervise Arengu Instituut

4,9% (2018. a)

5,0% 5,0% 5,1% 5,1%

Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus5 Allikas: Statistikaamet, Eesti Haigekassa

94,5% (2018. a)

99,0% 99,0% 99,0% 99,0%

Patsiendi kulutuste osakaal soodusravimite ostmisel6 Allikas: Eesti Haigekassa

26,9% (2018. a)

≤ 30% ≤ 30% ≤ 30% ≤ 30%

Katmata tervishoiuteenuste vajadus7 Allikas: Eurostat

16,4 (2018. a)

10,9% 10,6% 10,3% 10,0%

Olukorra lühianalüüs

Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i keskmisele (2018. aastal Eestis 78,4 ja 2016. aastal EL-is 81 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas on mõjutanud tervena elatud aastate pikenemist, see näitaja on üks kehvemaid EL-i riikide hulgas (2018. aastal Eesti naistel 55,6 ja meestel 52,8 ning 2016. aastal EL-is vastavalt 64,2 ja 63,5 eluaastat). Kui eelnevatel aastatel lisandus tervena elatud aastaid, siis 2018. aastal toimus langus nii naiste kui meeste näitajates (naistel 3,4 ja meestel 1,7 aastat). Endiselt on suur välditavate varaste surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu. Peamised tervisekao põhjused Eesti meeste hulgas on südame-veresoonkonnahaigused (35%), kasvajad (19%) ning vigastused ja mürgistused (11%), naiste hulgas aga südame-veresoonkonnahaigused (40%), kasvajad (19%) ning lihasluukonna- ja sidekoehaigused (7%).8

Elanikkonna vananemisega suureneb kroonilisi haigusi põdevate inimeste osakaal. Kui 2009. aastal oli 16-aastaste ja vanemate hulgas 40% inimesi, kes põeb mõnda kroonilist haigust,

2 Mõõdik näitab elanike omaosaluskoormust tervishoiuteenuste tarbimisel ehk osakaalu tervishoiuteenuste kogukuludest, mida on teinud leibkonnad oma eelarvest. See moodustub ravimitele tehtud kohustuslikest kuludest, tasulistele teenustele tehtud kulutustest jm, samuti välismaal tarbitud tervishoiuteenuste kuludest. Mõõdikut kasutatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse hindamiseks. 3 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna kogu avaliku sektori kuludest, peegeldades avaliku sektori prioriteetsust tervishoiusüsteemile. Tervisesüsteemi rahastamine toimub peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest ligi kaks kolmandikku moodustub sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust ja ligi kümnendik tuleb mujalt riigieelarvest. 4 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust. 5 Mõõdik näitab, kui suure osakaalu moodustavad ravikindlustusega kaetud isikud kogu rahvastikust aasta lõpu seisuga. Kuna 2018. ja 2019. aastaks ei ole selle näitaja paranemiseks tegevusi kokku lepitud, on sihttaset korrigeeritud ning eesmärk on olemasolevat taset säilitada. 6 Mõõdik näitab nende kulutuste osakaalu, mida patsientidel tuleb neile määratud soodusravimite ostmisel ise tasuda, ehk seda osa ravimi maksumusest, mida ei kaeta ravikindlustusest (Eesti Haigekassa poolt). 7 Mõõdik näitab nende elanike (16-64-aastaste) osakaalu, kelle hinnangul on tervishoiuteenus jäänud kättesaamatuks rahalistel põhjustel ning pika ooteaja ja kauge vahemaa tõttu. 8 Allikas: Tervise Arengu Instituut. Tervisekaotus ehk enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis 2017. aastal.

3

siis 2018. aastaks on näitaja tõusnud 46,5%. Samuti on nende hulgas rohkem selliseid inimesi, kelle igapäevased tegevused on piiratud (2018. aastal 37,6% ja 2009. aastal 28,4%).9

Tervena elatud ja eeldatava eluea pikendamiseks on vajalik toimiv tervisesüsteem, sealhulgas tuleb tagada elanike vajadustele vastavate raviteenuste kättesaadavus. Seoses vananeva elanikkonna ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga on võtmetähtsusega esmatasandi tervishoiu tugevdamine ning selle tõhusam toimimine. Seetõttu on tervishoiusüsteemi nurgakivi elanikkonna vajadustele vastav perearstisüsteem ja esmatasandi tervishoiuteenused, mis on terviseprobleemide korral inimesele esmaseks kontaktiks tervishoiusüsteemiga. Perearstisüsteemi mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine liigselt eriarstiabile ja kiirabile, mis vähendab põhjendamatult mõlema teenuse kättesaadavuse võimalusi ja suurendab tervishoiukulutusi. Perearstiabi kasutab aastas 77%, eriarstiabi 51%, hambaravi 62% elanikest ja haiglaravil viibib 14%10 elanikest ning kiirabi väljakutseid oli 2018. aastal ligikaudu 270 000. Pereõdedele on antud suurem roll, näiteks patsientide nõustamine ja krooniliste haigete jälgimine koos piiratud retseptiõigusega. Tänu nendele muudatustele on ressursikasutus muudetud tõhusamaks, muu hulgas on vähenenud perearstide töökoormus, mida näitab pereõdede iseseisvate vastuvõttude kasv (aastatel 2007–2017 on suurenenud 4,6 korda, 2017. aastal toimus perearstiabiasutustes 1 428 503 õendustöötaja iseseisvat vastuvõttu). Samas on probleemkohaks EMO külastatavuse kasv. 2017. aastal pöörduti EMOsse ca 462 000 korral, mida on 13% enam kui 2010. aastal. Kergemate kaebustega pöördujatest 40% tõi põhjusena välja õigel ajal perearsti vastuvõtule mittepääsemise.11

Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ning sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud: 2016. aastal oli see alla EL-i keskmise taseme (Eestis 470 ja EL-i keskmine 504). Samas on üldhaiglates ja kohalikus haiglas voodihõive keskmiselt 65,9% ja 64,9%, mis näitab, et ressursside kasutamist on väiksemates haiglates vaja veel tõhustada.

Aastatel 2019–2021 tehakse eriarstiabi ja haiglavõrgu analüüs, mille eesmärk on analüüsida ja leida lahendusi kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks alates aastast 2040. Välja töötatud lahenduste rakendamisel paraneb ravi järjepidevus ning inimeste tervis ja toimetulek.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud erialadel (psühhiaatrid, perearstid, kliinilised psühholoogid) ka arstide nappus. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on vaid veidi väiksem EL-i keskmisest (Eestis 3,5 ja EL-i keskmine 3,6). Eestis töötavad arstid on keskmiselt 51-aastased, neist 20% olid 2017. aastal pensioniealised ning järgneva kümne aastaga jõuab neist veel 26% pensioniikka. Õdede suhe arstide arvu on Eestis võrreldes EL-i keskmisega väiksem (Eestis 2,0 ja EL-i keskmine 2,3). Õendusala töötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja 2018. aastal oli see 6,92. 2016. aastal sõlmisid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing õdede ja ämmaemandate kõrghariduse esimese astme õppekohtade vajaduse kohta aastatel 2017–2020 konsensusleppe, mis on suunatud õdede ja ämmemandate koolitusmahu suurendamisele. Samuti

9 Allikas: Statistikaamet 10 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 11 Riigikontrolli audit: https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2472/Area/21/language/et-EE/Default.aspx

4

on ettevalmistamisel uus konsensuslepe, millega osapooled võtavad kohustused, mis tagavad õdede ja ämmaemandate ettevalmistuse kokkulepitaval kujul.

Tervishoiutöötajate lahkumine tervishoiusektorist ja Eestist on vähenenud. Selle üheks põhjuseks võib pidada toimunud palgakasvu. Võrreldes 2011. aastaga on 2018. aastaks arstide keskmine põhipalk (2011. aastal 1430 eurot ja 2018. aastal 2185 eurot) ja kuupalk koos kõigi lisatasudega (2011. aastal 1784 eurot ja 2018. aastal 2696 eurot) tõusnud 1,5 korda ning ületab rohkem kui kaks korda riigi keskmist palka. Õendusalatöötajate palgakasv on olnud mõnevõrra tagasihoidlikum – kui 2011. aastal oli keskmine kuupalk koos kõigi lisatasudega 861 eurot (põhipalk 761 eurot), siis 2018. aastal oli see juba 1354 eurot (põhipalk 1145 eurot).

Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimestele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamine põhineb solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning ravikindlustushüvitiste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi põhimõttel. Kindlustuskaitse ulatus ja tervishoiuteenuste võrdne kättesaadavus on oluline tervishoiusüsteemi toimivuse näitaja. Ravikindlustuskaitseta oli 2018. aasta lõpu seisuga 5,5% elanikest, nimetatud näitaja on alates 2012. aastast langustrendis. Hiljuti tehtud uuringus leiti, et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla tunduvalt suurem, 2017. aasta novembri seisuga oli neid 8,6% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.12

Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 2018. aastal 24,5% ja EL-is 2016. aastal keskmiselt 18,2%). Omaosalusest kõige suurema osa moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 34,8%13 (14,2% käsimüügi- ja 19,5% retseptiravimid). Teine suurem kululiik on hambaravi (27,9%), mis võrreldes varasemate aastatega 2017. aastal mõnevõrra suurenes (2017. a 31,3% ja 2016. a 28,4%). Selle põhjuseks võib olla tõsiasi, et alates 1. juulist 2017 hüvitatakse ravikindlustusest kindlustatud tööealisele elanikkonnale esmavajalikele hambaraviteenustele kuni 30 eurot aastas ja alates 2018. aastast kuni 40 eurot aastas. Juba hambaravi rahalist hüvitist saanud inimeste14 hüvitist suurendati kuni 85 euroni aastas (omaosalus 15%). 2018. aastast lisandus nendele veel kindlustatud isikute grupp, kellel on diagnoositud I tüübi diabeet või Sjögreni sündroom. Suur omaosaluskoormus (WHO hinnangul üle 15%) põhjustab finantsriski sattumist ja piirab vajamineva abi saamist15. Eelkõige on ohustatud madalama sissetulekuga elanikud. 2015. aastal oli 7,4% leibkondade omaosaluse osakaal katastroofiline16 ning selle näitajaga on Eesti paljudest teistest ELi riikidest ees. Veidi üle 5% nendest leibkondadest olid pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.17 Seega tuleks Eestis tervishoiukulude omaosalust lähiaastatel pigem vähendada ja leida võimalusi omaosaluskoormuse ümberjaotamiseks, et kaitsta haavatavamaid elanikerühmi suurte tervishoiukulude eest. 2018. aastal kasvas leibkondade omaosalus üle aastate kõige kõrgemale tasemele. Kasv on tingitud statsionaarse õendusabiteenuse omaosalusest, mis suurenes ligi poole võrra (2017. aastal 8,5% ja 2018. aastal 16%).

12 Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus 13 Tervise Arengu Instituut 14 vähemalt 19-aastane kindlustatud isik, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, kes on üle 63-aastane, rase, alla üheaastase lapse ema või kellel on tekkinud talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel suurenenud hambaravi vajadus 15 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/who_ettepanekud.pdf 16 Omaosalust peetakse katastroofiliseks, kui leibkonnad kulutavad tervishoiuteenuste kasutamisel omaosalust, mis ületab leibkonna maksevõime läve. 17 Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse kohta Eestis. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014-digital-single-pages.pdf?ua=1

5

Suurenev surve tervishoiu- ja sotsiaalkuludele ning negatiivne mõju tööjõuturul tuleneb eelkõige sellest, et Eesti on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas (1/4 elanikest Eestis on pensioniealised).

Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent ka sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid. Tugev seos on üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude suhe SKP-sse, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. Samuti kasvab surve valitsustele, et tulla toime suureneva vajadusega pikaajalise hoolduse järele. Tervishoiukulud moodustasid 2018. aastal SKP-st 6,7%, samal ajal kui EL-i keskmine oli 9,6% (2017. a). Ühest küljest iseloomustab see Eesti tervishoiusüsteemi toimimise efektiivsust, teisalt aga seda, et enamikus teistes EL-i riikides rahastatakse suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid. Samal ajal kasvavad ka elanike ootused kvaliteetsemate teenuste suhtes, mis on proovikivi nende lahenduste loomisele ja levikule Eestis.

Üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks.18 Samas on elanike hinnangul katmata tervishoiuteenuste vajadus rahaliste, geograafiliste ja pikkade ootejärjekordade tõttu kõrgeim ELis (Eesti 16,4% ja EL 2,0%). Nimetatud põhjustest on peamiseks pikk ooteaeg (15,0%).19

Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest. Tervise- ja tööminister esitas valitsusele tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse analüüsi ning ettepanekud süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja haigekassa tulubaasi laiendamiseks. Riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt panustada haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid Eesti Haigekassasse, et suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust. Otsusest tulenevalt on prognoositud, et tervishoiuvaldkonda lisandub vahendeid 2018. aastal 34 miljonit, 2019. aastal 46 miljonit, 2020. aastal 53 miljonit ja 2021. aastal 76 miljonit eurot.

Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvast tehnoloogilisest arengust, sh inimese tervisega seotud uute lahenduste, ravimite ja meditsiiniseadmete loomist võimaldavast tervisetehnoloogia20 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu surve terviseteenustele. Seepärast tuleb samal ajal tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega tegelda ka lisavõimaluste leidmisega tervishoiuteenuste ekspordiks. Selleks on oluline uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ja endale edumaa luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades uuenduste katselavaks saada (nt inimgenoomi alal).

Kui üle poole (58%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks, siis mõnevõrra vähem ollakse rahul arstiabi kättesaadavusega (52% elanikkonnast).21 2018. aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga (15,8%).22 Peamised probleemid

18 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 19 Eurostat 20 Tervisetehnoloogia on arstiabis ja/või rahvatervishoius sekkumine, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed, kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused. 21 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2018 22 Statistikaamet

6

eriarstide puhul on pikad ravijärjekorrad (10,5%). Eesti inimestest 69% hindab tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste suhtes üha kasvavad, mistõttu on oluline uute võimaluste leidmine ja kasutuselevõtt. Praeguseid murekohti ületades ning e-tervise arendamise kogemusi ja võimalusi kasutusele võttes on nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemi võimalik kujundada arengut toetavaks (nt tervise- ja hoolekandeasutuste ärivõimalused). Kui Eesti ei panusta piisavalt tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtmisse või puudub huvi olla katselavaks seal, kus Eestil selleks potentsiaali on (nt kujundada inimgenoomipõhiste uuringute lahenduste väljatöötamiseks maailma üks soodsamaid keskkondi), kaotame võimaluse haarata kasvavat majandusharu ja talente. Selleta jääme ilma ärilisest kasust, andmata tõuget e-tervise ettevõtete tegutsemiseks Eestis. Samuti kaotame olulise panuse Eesti elanike terviseseisundi parandamisse, kuna loodavad uued tooted ja teenused oleksid odavamalt kättesaadavad kui muidu.

Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Koostöös haigekassa, tervishoiuteenuse osutajate ja teiste oluliste osapooltega on käivitatud digitaalsetele saatekirjadele üleminek ja üleriigilise digiregistratuuri kasutuselevõtt. Edaspidi on vaja tegeleda nende edasiarendamisega ning hinnata nende mõju nii ootejärjekordadele kui elanike rahulolule.

Tervishoiusüsteem peab olema inimesekeskne23, et tagada ravi järjepidevus. Selle üks olulisi eeldusi on inimesest lähtuv esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseiseva statsionaarse õendusabi, sotsiaalteenuste ja hoolekande vaheline tõhus koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ja ravivõimalustest. Samuti on oluline levitada ja kasutada ühiskonnas tõenduspõhist tervisealast teavet, et parandada elanikkonna terviseharitust.

Sarnaselt teiste arenenud riikidega on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi suurematesse keskustesse. Arvestades tervishoiutöötajate nappust ja tulevikuprognoose, on teatav koondumine tulevikus möödapääsmatu. Tervishoiuteenuste osutamine nõuab piisaval hulgal personali ja vajadust teenust kasutada, et tagada ravikvaliteet ja teenuse ohutus patsiendile. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisel on oluline osutada inimestele võimalikult kodu lähedal eelkõige esmatasandi tervishoiu teenuseid ning muid olulisemaid eriarstiabiteenuseid. Väiksemate maakonnahaiglate võrgustamine ning koostöö regionaalhaiglate ja keskhaiglatega aitab tagada ühtlast kättesaadavust, ravikvaliteeti ja ravi järjepidevust. Seda aitavad tagada nii otseinvesteeringud suuremate maakondade tõmbekeskustes asuvatesse haiglatesse kui ka planeerimisel olevad üldhaiglate taristu analüüsid ja nendest lähtuvalt investeeringud maakonnakeskustes asuvatesse üldhaiglatesse.

Probleemid ja ülesanded:

ravikindlustuse tulubaas on piiratud, demograafilistest muutustest tulenevalt ei suuda tööealise elanikkonna panus ravikindlustussüsteemi katta kõigi kindlustatud isikute kulusid;

rahvastiku vananemine ja krooniliste haigustega inimeste arv kasvab, mistõttu suureneb vajadus tervishoiuteenuste järele ning tekib surve tervishoiukulude kasvule. Seda mõjutavad kallinevad tervishoiuteenused ja innovatiivsed kõrge maksumusega ravimid;

tervishoiuteenuste kättesaadavus elanike hinnangul järjest halveneb ja ravijärjekorrad on pikad;

tervishoiuteenuste tarbimisel ning ravimite ja meditsiiniseadmete (sh abivahendite) eest tasumisel on elanikkonna kulutused omaosalusena suhteliselt kõrged ning see ohustab kõige

23 Inimkesksel teenusel on eri aspektid: inimeste väärtuste austamine ja nende keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud ja lõimitud ning järjepidev erinevate teenuste sees ja vahel ning inimestel on juurdepääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine.

7

rohkem krooniliste haiguste ja madalama sissetulekuga inimesi, viies neid vaesusesse või vaesumise ohtu;

ennetusele pööratakse vähe tähelepanu, sh puudub patsiendikeskne kommunikatsioon ning tähelepanu patsiendi oskustele oma terviseseisundiga toimetulekuks on puudulik;

tervishoiuteenuste koordineerimine ja ravi järjepidevus on ebapiisavad ning seda on vaja tõhustada kõikidel teenuse osutamise tasanditel ja sektorite vahel;

tagada ressursid ja võrgustik tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevad töötajad, optimaalne teenuste rahastamine, kaasaegne taristu ja seostatud võrgustik ning meeskonnatöö);

jätkusuutlikult toimiva inimkeskse tervishoiusüsteemi ning nii tervishoiuvaldkonna eri tasandite kui ka sotsiaalvaldkonnaga integreerituse arendamine vajab tõhusamat ja terviklikumat lähenemist.

Meede 1.1. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

Tegevus 1.1.1. Tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Mõõdik Algtase

Sihttase 2020

Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Tervisehoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud

Allikas: Sotsiaalministeerium jah jah jah jah jah

68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)

Teenuse eesmärk on tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus, suurendada elanike teadlikkust ja rahulolu tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele. Samuti koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab tegevusi ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamiseks, EL-i otsustusprotsessis osalemise ettevalmistamiseks, strateegiadokumentide väljatöötamiseks ja nende elluviimise hindamiseks. Siia kuulub ka huvigruppide teavitamine valdkonda puudutavate algatuste ja otsuste kohta ning nende kaasamine aruteludesse.

Tervishoiupoliitika valdkonna põhiteemad aastatel 2020–2023 on järgmised:

elanikkonna ravikaitse laiendamise võimaluste väljatöötamine ja Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine ning vastavalt otsusele tegevuste jätkamine;

inimeste omaosaluse vähendamiseks või ümberjaotamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga kaitsta elanikke tervishoiukulude tõttu finantsriski sattumise eest;

erinevate tervishoiu tasandite ning sotsiaalvaldkonnaga hästi seostatud ja inimkeskse haiglavõrgu edasiste arengusuundade analüüsimine ja väljatöötamine;

õiguslike aluste uuendamine (sh arvestades tervisekeskuste loomist) kvaliteetse, kättesaadava ja veelgi enam ennetusele suunatud üldarstiabi tagamiseks ning perearstide ja -õdede rolli tugevdamiseks;

patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise süsteemi regulatsioon patsientide õiguste kaitseks tervishoiuteenuste tarbimisel saadud tervisekahjude hüvitamiseks ja positiivse patsiendiohutuse kultuuri arendamiseks koos patsiendiohutusjuhtumite registreerimise süsteemi arendamisega;

esmatasandi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna seostatud teenuste toimemudeli väljatöötamine ja rakendamine, eelkõige kogukonnateenuste väljatöötamine ja rakendamine;

8

panustamine tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisse ja kokkulepitud ooteaegade piires teenuste osutamisse;

tervisesüsteemi kvaliteeti toetavate tegevuste arendamine (sh indikaatorite ja seiresüsteemi) ja vastavate õigusaktide kaasajastamine;

inimkeskse tervisesüsteemi seiremetoodika uuringu tulemuste põhjal inimkeskse lähenemise meetmete seiramise alustamine;

perearstide, pereõdede ja teiste spetsialistidega laste tervise jälgimise indikaatorite kokkuleppimine ning vajalike andmete kogumise uuendamine;

üldhaiglate infrastruktuuri seisukorra analüüs ja kaasajastamisvajaduste väljaselgitamine.

Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse

Oodatav tulemus

Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.

Mõõdik Algtase

Sihttase 2020

Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Krooniliste psüühikahäirega patsientidele koostatud ja rakendatud kriisikaartide arv Allikas: Sotsiaalministeerium

50 75 100 100 100

72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM)

2016. aastal valmis analüüs patsiendi esindusühingute kohta ning selgus, et psüühikahäirega isikute jaoks puudub huvikaitseühing. Sellest lähtuvalt katsetas Sotsiaalministeerium aastatel 2018–2019 kriisikaardi teenust24 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on võimestada psüühikahäirega patsienti oma haigusega toime tulema, jagada informatsiooni tema õiguste ja kohustuste kohta ning vajaduse korral juhendada patsienti selles, kuidas abi saada ja oma õigusi tagada.

73 Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta (SoM)

Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. Kaebuste menetlemise maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal menetleti 64 kaebust aastas, siis 2018. aastal juba 191 kaebust.

289 Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käitumissüsteemi arendamine (SoM)

Teenuse raames antakse SA-le Viljandi Haigla projekti elluviimiseks toetust, mille eesmärk on kohtupsühhiaatrilise kvaliteedi parandamine ja interdistsiplinaarse paneeli loomine. Samuti sisaldab projekt sundravi patsientidele tõenduspõhise integreeritud teenusemudeli väljatöötamist kohalikul tasandil rakendamiseks. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.

24 Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst, psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb.

9

Tegevus 1.1.3. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

Oodatav tulemus

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Terviseamet,

Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning Sotsiaalkindlustusamet.

Mõõdik Algtase Sihttase 2020

Sihttase 2021

Sihttase 2022

Sihttase 2023

Arstide arv 100 000 elaniku kohta25 Allikas: Tervise Arengu Instituut

355,1 (2018. a)

> 350 > 350 > 350 > 350

Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta26

Allikas: Tervise Arengu Instituut 692,4 (2018. a)

> 700 > 725 > 750 > 775

Haiglavõrgu arengukava haiglate keskmine ravikestus aktiivravis 27

Allikas: Tervise Arengu Instituut

5,4 (2018. a)

4,6 4,6 4,6 4,6

Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive 28 Allikas: Tervise Arengu Instituut

71,4 (2018. a)

85,0 85,0 85,0 85,0

79 Residentuurikulude rahastamine

Alates 2020. aastast rahastatakse riigieelarvest ainult residentuuri korraldamise, teoreetilise koolituse ning baasasutustes residentide juhendamisega seotud kulud. Nimetatud kulusid rahastatakse ka praegu riigieelarvest, kuid varem rahastati riigieelarvest ka residentide töötasu.

76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM)

Maksu- ja Tolliamet kannab vastavalt sotsiaalmaksuseadusele riigieelarve riikliku ravikindlustuse vahenditesse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis laekub Eesti Haigekassale. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, et rahastada ravimite ja meditsiiniseadmete ostmist, ning makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi.

2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma riigieelarve eraldist, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest tasutav sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Tervishoiu rahastamise killustatuse vähendamiseks koondub Eesti Haigekassasse osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiukulutustest.

25 Mõõdik näitab mitu arsti, sh abiarsti, töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 26 Mõõdik näitab mitu õde ja ämmaemandat töötab tervishoiusüsteemis 100 000 elaniku kohta. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud. 27 Mõõdik näitab kui kaua keskmiselt viibisid patsiendid HVA haiglas aktiivravil ehk lühiravil. Vastavalt OECD metoodikale on aktiivravi keskmine ravikestus kuni 18 päeva. Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab maksimumtaset, millest kõrgem ei tohi näitaja olla. 28 Mõõdik näitab voodikoormust protsentides ehk päevade osakaalu kõigist vaatluse all oleva perioodi päevadest, mille jooksul ravivoodit kasutati (kalendriaasta jooksul kasutatud voodipäevade ja kõigi võimalike voodipäevade suhe). Mõõdik peegeldab tervishoiuteenuse osutamisel ressursside kasutamise efektiivsust. Sihttase peegeldab miinimumtaset, mis peab olema täidetud.

10

272 Eraldis Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA)

2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmetele, teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanaduspensionäridele ja vanaduspensioniealistele rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.

160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA)

Üldarstiabi korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi korraldamise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on tagada üle-eestiline perearstiabi kättesaadavus, sealhulgas perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine, vajaduse korral nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja nimistust väljaarvamine. Lisaks tegeleb Terviseamet kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise analüüsimisega, osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja elluviimises ning töötervishoiuspetsialistide täienduskoolituste korraldamises. Samuti nõustab amet inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool.

70 Tervisekeskuste kaasajastamine (SoM)

Investeeringutega toetatakse esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti ja esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehitamist, et rajada maakondlik tervisekeskus.

Esmatasandi tervisekeskuste rajamine loob eeldused suurema arvu tervishoiuteenuste osutamiseks esmatasandi tervisekeskustes. Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks luuakse esmatasandi tervisekeskuseid, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne.

Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on koostöö parandamine esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid,

11

meditsiiniseadmed, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu ja sotsiaalhoolekande vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest.

Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Esmatasandi roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal.

69 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine (SoM)

Kaasajastatakse pädevuskeskustena töötavaid piirkondlikke haiglaid: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristu väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks. TÜK esitas toetuse taotluse lastekliiniku, kõrvakliiniku ja päevaravi üksuse ehitamiseks 31.03.2017 ning tegevused üheksa raviükskuse rajamiseks viiakse ellu perioodil 2017–2022. PERH esitas Y-korpuse (patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad) ehitamiseks toetuse taotluse 30.06.2017 ning seitsme raviüksuse rajamine viiakse ellu 2022. aasta lõpuks. PERH-i psühhiaatriakliiniku ehitamise toetuse taotlus esitati 22.06.2018, tegevused nelja raviükskuse rajamiseks viiakse ellu 2023. aasta augustiks. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest.

241 Eriarstiabi arendamine väljaspool pädevuskeskusi (SoM)

Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida-Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks. Tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringutega ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastakse ERF-i vahenditest TAT „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ alusel.

159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA)

Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesandeks on kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, teha ettepanekuid ja viia ellu meetmeid kiirabiteenuse efektiivsemaks korraldamiseks, teha riiklikku järelevalvet kiirabiteenuse osutamise üle.

71 Eriarsti lähtetoetus (SoM)

Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Toetus on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. Kulu prognoosimisel on arvestatud toetuse suurusega 15 000 eurot ning kümne lähtetoetuse saajaga aastas.

12

77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tervishoiusüsteemi tagasitoomiseks (SoM)

Kursuse raames pakutakse teoreetilist ja praktilist koolitust ning selle järgset teadmiste kontrolli õe või arsti diplomiga isikutele, kes ei ole kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse. Eesmärk on see, et nad saaksid peale koolituse läbimist asuda tervishoiusüsteemis tööle õe või arstina.

161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA)

Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt õendusabi ja iseseisvalt ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 6. peatükist ning psühhiaatrilise abi seadusest, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, ravimiseadusest, vereseadusest, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusest, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest, surma põhjuse tuvastamise seadusest, meresõiduohutuse seadusest, liiklusseadusest ja reklaamiseadusest.

132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI)

Teenus hõlmab vähi sõeluuringute registri (VSR) arendamist ja pidamist. Tagatakse analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks vajalike andmete laekumine ja kvaliteet. Registrisse kogutakse andmeid riiklike sõeluuringu programmide raames tehtavate sõeluuringute kohta. Seda tehakse rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringute puhul. Toetatakse vähihaigete organisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd.

83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM)

Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne29, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna.

84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM)

Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks aastaks.

164 Mürgistusteabealane nõustamine (TA)

Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete ja erakorralise meditsiini osakondadesse tehtud

29 Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf

13

visiitide arvu vähendamine ning mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale, koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008 artiklist 4530, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6.

Lisaks tagatakse elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ja tervishoiuteenuse osutamiseks antidootide varu moodustamiseks vajaliku info andmine, sh varu nomenklatuur, kogused ja jaotus. Antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) moodustab Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga ning koostöös tagatakse antidootide käitlemise põhimõtted, mis lähtuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §st 57.2

163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA)

Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piires ja Terviseamet peab olema väljastanud tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutav proviisor ja farmatseut, kui ta on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris.

80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM)

Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1.

131 Personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamine ja hankimine (TAI)

Töötatakse välja infotehnoloogilised lahendused, mis annavad tervishoiuteenuste osutajatele võimaluse saada ligipääs selleks nõusoleku andnud patsientide digiteeritud geeni-, tervisekäitumise- ja keskkonnaandmete põhjal tehtud personaalsetele tervisesoovitustele. Nende põhjal saab tervishoiuteenuse osutaja otsustada, kas patsiendile on visiidi ajal sobivam määrata ennetustegevused või tema geneetilisele, tervisekäitumise ja keskkonna omapärale vastav ravi. Loodavad lahendused peavad vastama meditsiiniseadmete määruses kehtestatud nõuetele. Prioriteedina arendatakse viis terviklikku IT-lahenduse osa: nõusolekute rakendus, geneetiliste andmete infosüsteem, geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini arvutuskeskkond ning personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkond. EASi rahastuse toel hangitakse Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös tervishoiu otsustustoe tarkvara, millega viiakse perearstideni personaalmeditsiini, sh geneetilisel infol põhinevad terviseriskide hinnangud ning digitaalsed ravijuhendid esmalt rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste näidetel. Geneetilised terviseriskide hinnangud põhinevad RITA 1 projektist rahastatud kliinilistel uuringutel, mis valideerivad geneetilisi riskiskoore Eesti populatsioonis rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste valdkonnas. Lisaks viiakse arstide töölauale geeniandmetel põhinevad farmakogeneetilised soovitused Digiretsepti lahenduses. Töötatakse välja koolituskava ja viiakse

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1272/2008 artikli 45 punkt 1: Liikmesriigid määravad organi või organid, kes vastutavad segusid turule viivatelt importijatelt ja allkasutajatelt teabe vastuvõtmise eest, eelkõige seoses ennetus- ja parandusmeetmete väljatöötamisega eelkõige tervisealases hädaolukorras tegutsemiseks.

14

läbi koolitused tervisehoiutöötajatele geneetilise informatsiooni kasutamiseks ravi- ja ennetustöös. Paralleelselt koolitustega luuakse laiemale avalikkusele suunatud kommunikatsioonistrateegia ning alustatakse selle elluviimist. Kommunikatsioonitegevuse eesmärk on teavitada kodanikke personaalmeditsiini võimalustest Eestis. Teenust rahastatakse ERF-i vahenditest.

89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM)

Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2020. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest 50 000 eurot on programmi juhtimiskulu, millega on plaanis tellida personaalmeditsiini tervikliku lahenduse õigusanalüüs ning 100 000 eurot on ette nähtud personaalmeditsiini projekti ERA-PerMed eestipoolse omafinantseeringu ja projekti tegevuste katmiseks ning uute personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks.

86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM)

Müokardiinfarkti registrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis, eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi.

287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK)

Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu agregeeritud terviseinfo andmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“.

290 Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM)

Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor, et toetada projekte, mille eesmärk on välja töötada integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning koduvisiitide varajase märkamise teenusemudel koos riskianalüüsi tegemise koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.

307 Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate integreerimine Eesti tervishoiusüsteemi (TA)

Teenus on suunatud oma koduriigist lahkuda otsustanud ja Eestis tööle asuda soovivate tervishoiutöötajate integreerimiseks Eesti tervishoiusüsteemi. Teenuse eesmärk on tervishoiuteenuste kättesaadavuse regionaalne parandamine ja tervishoiutöötajate nappuse leevendamine nendes Eesti piirkondades ja haiglates, kuhu Eestis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajad siirduvad harva.

15

Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks

Oodatav tulemus: kriitiline vältimatu abi on kriisiolukorras abivajajale tagatud

Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Terviseamet.

Mõõdik Algtase Sihttase

2020 Sihttase

2021 Sihttase

2022 Sihttase

2023

Riigi kriisireguleerimise õppus on üks kord kahe aasta jooksul korraldatud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud

Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah

166 Riigi tervishoiuvaru haldamine (TA)

Hädaolukorra seaduse § 11 ja riigikaitseseaduse § 5 alusel on moodustatud riigi tervishoiuvaru, mille moodustamist, hoidmist ja uuendamist ning kasutusele võtmist korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 kohaselt Terviseamet.

167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA)

Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 59 ja 581. Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid kriisideks valmisolekut tagavaid meetmeid, sh rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust ja valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning kriisireguleerimise õppuste regulaarset läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolituste läbiviimist ning töötab välja terviklahenduse, et tagada haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik kriisikoolituste korraldus. Terviseamet korraldab vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet ööpäev läbi toimiva valmisoleku ja reageerimise sündmusteks ning tagab selleks vajaliku valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt kriisiaegne juhtimisstruktuur.

16

Meede 1.2. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

Tegevus 1.2.1. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Mõõdik Algtase Sihttase

2020 Sihttase

2021 Sihttase

2022 Sihttase

2023

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud

Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah

91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)

Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Lisaks riikliku ravimipoliitika kujundamisele on selles valdkonnas kavas täiendada ravimiseadust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014, millega tunnistatakse kehtetuks ravimite kliinilisi uuringuid reguleeriv direktiiv 2001/20/EÜ, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ.

Euroopa tasemel vaadatakse üle verepreparaatide regulatsioon, mille raames saavad arvamust avaldada ning protsessi mõjutada ka Eesti eksperdid.

Teenus hõlmab ka strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist ravimipoliitikat puudutavas. Selles valdkonnas on plaanis välja töötada ravimipoliitika ja selle rakendamiskava, millega seatakse eesmärgid ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimite kättesaadavuse parandamiseks.

2020. aasta kevadel rakenduva apteegireformi eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest. Reformi pikemaajaline eesmärk on rahvatervise kaitse, professionaalsete proviisorite positsiooni tugevdamine ning apteegiteenuse senisest tõhusam lõimimine esmatasandi tervishoidu. Ravimihindade kujunemise protsessi läbipaistvuse suurendamiseks ning riigipoolse kontrolli tõhustamiseks on vajalik välja töötada täiendavaid meetmeid.

Kavas on muuta meditsiiniseadmete regulatsiooni seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) ja (EL) 2017/746 (milles käsitletakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) rakendamisega.

Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi.

17

Tegevus 1.2.2. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine

Oodatav tulemus

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Ravimiamet ja Terviseamet.

Mõõdik Algtase Sihttase

2020 Sihttase

2021 Sihttase

2022 Sihttase

2023

Rahulolu apteegiteenuse kättesaadavusega31 Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“

95% (2016. a)

≥ 98 ≥ 99 ≥ 99 ≥ 99

Rahulolu retseptiravimite väljakirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldusega32 Allikas: uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“

59% (2016. a)

≥ 80 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81

28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA)

Teenuse eesmärk on Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis.

29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine (RA)

Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite kvaliteet. Selleks teeb Ravimiamet järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate üle.

30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA)

Teenuse eesmärk on ravimialaste teatiste käitlemine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Ravimiametile esitatakse näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite teatisi, verevalvsusjuhtumite teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitusi, ravimite kvaliteediprobleemide teateid, ravimite kõrvaltoimete teatisi, kliiniliste uuringute kõrvalnähtude teatisi ja ravimite tarneraskuste teatisi. Ravimiamet süstematiseerib ja hindab saabunud teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse.

31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA)

Teenuse raames esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid ja tehakse analüüsid ning seeläbi tagatakse kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Ravimiametile esitatakse aruandeid näiteks apteekide, ravimite hulgimüügi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise,

31 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Milline on Teie hinnangul apteegiteenuse kättesaadavus Eestis?“ nende vastanute (vanuses 15–74 aastat) osakaalu, kes vastasid hea ja pigem hea. Peegeldab apteegiteenuse kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele. 32 Mõõdik näitab uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ küsimusele „Kas praegune retseptiravimite välja kirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraldus tervikuna on...?“ nende 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnute osakaalu, kes vastasid väga hea. Peegeldab retseptiravimite väljakirjutamist ja nende apteekidest kättesaadavuse vastavust inimeste ootustele ja vajadustele.

18

narkootikumide lähteainete käitlemise, rakkude ja kudede ohujuhtumite, verevalvsusjuhtumite, ravimite reklaami jne kohta. Ravimiamet süstematiseerib ja koondab saabunud aruanded, vajaduse korral edastab koondaruanded riiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.

32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA)

Teenuse sisu on ravimite kvaliteedi hindamine ja seeläbi kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis turustatavad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele.

33 Ravimialase teabe edastamine (RA)

Teenuse raames vahendab Ravimiamet ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene info jõuaks sihtrühmadeni. Lisaks peab Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada.

34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA)

Teenuse raames lahendatakse ravimitega seotud õigusalasi küsimusi ja seeläbi tagatakse kõigile inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus tervishoiusüsteemi ressursside optimaalse kasutuse kaudu. Tagatakse ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine.

90 Apteekrite lähtetoetuse pakkumine (SoM)

Apteekri lähtetoetus sätestati 2014. aastal ravimiseaduse § 621 alusel ühekordse toetusena. Seda makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot. Senine praktika aga näitab, et apteekri lähtetoetuse taotlemise tingimused ning summa vajavad ülevaatamist, et toetust oleks senisest efektiivsemalt võimalik kasutada näiteks maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Apteekri lähtetoetuse süsteemi ülevaatamine ja muutmine toetab ka apteekide omandireformi rakendamist ning aitab kaasa maapiirkondades apteegiteenuse jätkusuutlikkuse suurendamisele.

92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse korraldamine (SoM)

Teenus hõlmab verekeskusega lepingu sõlmimise ettevalmistamist ja teenuse osutamise analüüsimist. Perioodil 01.09.2017–31.08.2022 osutab immunohematoloogia referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus vereseaduse § 16 alusel.

93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM)

Teenuse eesmärk on toetada veredoonorluse propageerimist piisavate verevarude tagamiseks. Lisaks sisaldab teenus verekeskustele suunatud tervisekaitse toetust verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks.

300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine (TA)

Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: Eestis toimuvad meditsiiniseadme kliinilised uuringud vastavalt õigusaktidele, meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul on tagatud, ELi turul on tõhusad ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed ning nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Teenuse sisu on kliiniliste uuringute

19

lubade väljastamine, muudatuste lubamine, uuringukohtade auditeerimine, vajaduse korral ennetähtaegne lõpetamine, uuringuraportid ja kõrvalnähtudega seotud menetlused. Teenuse raames nõustatakse ettevõtteid, tehakse järelevalvet teavitatud asutuste üle, nimetatakse neid, auditeeritakse ja tehakse jooksvat järelevalvet. Lisaks väljastatakse vabamüügi sertifikaate ning täidetakse EUDAMEDi vastutava töötleja rolli Eestis.

301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA)

Teenuse eesmärk on rahva tervise kaitse: turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimeeritud, Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt, rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud, vastuvõetamatud ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud, diagnostilised referentsdoosid on kehtestatud ja vajalikud süsteemid loodud. Kõikides tervishoiuasutustes, kus kasutatakse protseduuride juures ioniseerivat kiirgust, on patsiendi kiirguskaitse samalaadne. Terviseameti turujärelevalve on üles ehitatud vastavalt ELi määrustega 2017/745 ja 2017/746 kehtestatud nõuetele ja ootustele.

20

Programmi eelarve

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Programm Tervishoiusüsteemi programm

Kulud -1 652 712 788 -1 756 493 064 -1 805 962 813 -1 854 242 303

Programm Tervishoiusüsteemi programm

sh välistoetused ja kaasrahastus

-33 737 636 -32 104 618 -30 571 452 -11 581 820

Programm Tervishoiusüsteemi programm

Investeeringud -1 326 905 -1 526 619 -1 561 450 -1 543 450

Programm Tervishoiusüsteemi programm

sh välistoetused ja kaasrahastus

-410 789 -175 878 -50 000 -32 000

Programm Tervishoiusüsteemi programm

Mitterahalised kulud

-1 081 152 -1 081 263 -1 114 251 -1 110 410

Meede 1.1.

Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine

Kulud -1 647 178 266 -1 750 690 838 -1 800 142 788 -1 848 410 306

Meede 1.1.

Kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamine

Mitterahalised kulud

-826 834 -831 558 -863 608 -859 646

Tegevus 1.1.1.

Tervisehoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

-1 912 687 -1 651 644 -1 613 471 -1 613 537

Teenus 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

SOM   -1 912 687 -1 651 644 -1 613 471 -1 613 537

Tegevus 1.1.2. Patsientide võimestamine ja õiguste kaitse

-250 724 -255 190 -183 190 -135 191

Teenus 72 Patsientide huvikaitseline toetamine

SOM -19 000 -19 000 -19 000 -19 000

21

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Teenus 73

Patsiendikaebuse esitamine tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta

SOM -80 400 -84 866 -84 866 -84 866

Teenus 289

Psühhiaatriliste patsientide hindamis- ja käsitlussüsteemi arendamine

SOM -151 324 -151 324 -79 324 -31 325

Tegevus 1.1.3.

Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine

-1 644 798 872 -1 748 149 726 -1 797 743 052 -1 846 054 548

Teenus 69

Toetuse taotlemine haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks

SOM -10 727 945 -13 047 972 -15 267 064 -2 095 157

Teenus 70 Toetuse taotlemine tervisekeskuste kaasajastamiseks

SOM -15 858 945 -11 536 972 -10 256 064 -8 461 157

Teenus 71 Eriarsti lähtetoetuse taotlemine

SOM -150 000 -150 000 -150 000 -150 000

Teenus 76

Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine

SOM -1 432 862 116 -1 508 105 452 -1 531 908 963 -1 588 728 077

Teenus 77

Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate registrisse tagasi toomiseks

SOM -69 600 -72 800 -72 800 -72 800

Teenus 79 Residentuurikulude rahastamine

SOM -2 486 808 -2 638 778 -2 638 778 -2 638 778

22

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Teenus 80

Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel

SOM -291 000 -291 000 -291 000 -291 000

Teenus 83 Sundraviteenuse rahastamine

SOM -5 810 087 -6 316 223 -6 318 902 -6 314 292

Teenus 84 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine

SOM -57 000 -57 000 -57 000 -57 000

Teenus 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine

SOM -71 000 -71 000 -71 000 -71 000

Teenus 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine

SOM -161 621 -162 995 -163 111 -163 084

Teenus 131 Personaalmeditsiini IT-lahenduste arendamine ja hankimine

TAI -1 014 175 -1 165 071 -1 165 088 -17 053

Teenus 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud

TAI -914 384 -164 356 -164 396 -164 387

Teenus 159 Kiirabiteenuse korraldamine

TA -198 865 -198 873 -199 217 -199 214

Teenus 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve

TA -556 831 -558 608 -560 375 -560 319

Teenus 161

Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve

TA -556 526 -558 315 -560 589 -560 528

23

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Teenus 163

Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine

TA -107 126 -108 885 -109 839 -109 789

Teenus 164 Mürgistusteabealane nõustamine

TA -253 728 -253 441 -255 476 -255 430

Teenus 241

Toetuse taotlemine eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi

SOM -5 052 945 -5 052 972 -3 633 064 -869 157

Teenus 272

Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötvate vanadus- ja rahvapensionäride eest

SKA -166 405 000 -196 244 000 -223 444 000 -233 895 000

Teenus 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine

TEHIK -711 846 -688 687

Teenus 290

Toetuse taotlemine integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks

SOM -131 324 -356 324 -106 324 -31 325

Teenus 307

Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate integreerimine Eesti tervishoiusüsteemi

TA -350 000 -350 000 -350 000 -350 000

Tegevus 1.1.4. Valmisoleku tagamine kriisiolukordadeks

-1 042 817 -1 465 836 -1 466 683 -1 466 677

Teenus 166 Riigi tervishoiuvaru haldamine

TA -301 251 -301 257 -301 502 -301 500

24

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Teenus 167

Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine

TA -741 566 -1 164 579 -1 165 182 -1 165 177

Meede 1.2.

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

Kulud -5 534 523 -5 802 226 -5 820 025 -5 831 997

Meede 1.2.

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine

Mitterahalised kulud

-254 318 -249 705 -250 643 -250 764

Tegevus 1.2.1.

Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ja kvaliteedi ning kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

-462 735 -459 655 -460 946 -460 968

Teenus 91 Ravimipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

SOM -462 735 -459 655 -460 946 -460 968

Tegevus 1.2.2.

Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine

-5 326 106 -5 592 276 -5 609 721 -5 621 794

25

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Teenus 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine

RA -2 625 741 -2 775 609 -2 790 929 -2 801 330

Teenus 29 Ravimialaste tegevuste inspekteerimine

RA -509 868 -541 653 -541 345 -541 695

Teenus 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine

RA -249 796 -254 419 -254 831 -254 980

Teenus 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine

RA -142 670 -142 180 -144 179 -144 051

Teenus 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine

RA -307 636 -323 984 -320 894 -321 923

Teenus 33 Ravimialase teabe edastamine

RA -728 919 -780 484 -781 058 -781 351

Teenus 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine

RA -114 870 -126 671 -126 824 -126 838

Teenus 90 Apteekrite lähtetoetuse taotlemine

SOM -45 000 -45 000 -45 000 -45 000

Teenus 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse korraldamine

SOM -117 000 -117 000 -117 000 -117 000

Teenus 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine

SOM -17 000 -17 000 -17 000 -17 000

Teenus 300

Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine

TA -161 553 -161 808 -162 714 -162 700

26

Juhtimistasand Number Nimetus Vastutaja Eelarve jaotus 2020 2021 2022 2023

Teenus 301

Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus

TA -306 053 -306 468 -307 947 -307 925

Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või

teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja

majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud,

mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.

2020. aastast ei sisaldu programmi kuludes, sh teenuste maksumuses, enam käibemaks. Edaspidi kajastatakse käibemaks

programmide üleselt. Programmide üleselt kajastatakse edaspidi ka tulud, kuna 2020. aasta riigieelarve seadus ei erista enam tulusid

programmide kaupa.

27

Tervishoiusüsteemi programmi 2020. aasta teenuste olulisemad

muudatused

Alates 2020. aastast ei kuulu enam tegevuse 1.1.3 alla teenus nr 74 „Tervisetehnoloogiate

hindamise keskuse toetamine“, kuna tervisetehnoloogiate hindamise keskuse tehtavad uuringud

puudutavad eelkõige Eesti Haigekassa teenuseid ning seetõttu rahastatakse neid ka Eesti

Haigekassa eelarvest.

Alates 2020. aastast ei kuulu tegevuse 1.1.3 alla ka teenus nr 88 „Siirdamisasutuse tegevuse toetamine“. Elundidoonorlust ja -siirdamist koordineerib ning riikliku siirdamisasutuse ülesandeid täitis nelja-aastase lepingu alusel kuni 2020. aastani SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Siirdamisasutuse funktsioonid on reguleeritud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse §-s 7. Alates 2020. aastast rakenduva seadusemuudatusega pannakse SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum kohustus olla riiklik siirdamiskeskus, kes täidab elundidoonorlust ja -siirdamist puudutavaid ülesandeid ja koordineerib rahvusvahelist koostööd, mistõttu rahastab teenust edaspidi Eesti Haigekassa.

Teenuse nr 79 „Residentuurikulude rahastamine“ alt anti Eesti Haigekassale alates 1. jaanuarist 2020 üle residentide töötasu rahastamine. Sotsiaalministeerium jääb jätkuvalt rahastama residentuuri korraldamist ja residentide juhendajate tasusid, mille kuluks on 2020. aastal planeeritud 2,4 miljonit eurot.

28

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostamise korraldus

Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 juhtkomisjon. Tervishoiusüsteemi programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine.

Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.

Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel.

Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).

Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.

Kaasamine

Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava

2009–2020 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse

kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema

üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning

valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse

programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee

täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.

Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega

Tervishoiusüsteemi programmi seosed rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 programmidega:

Terviseriskide programm käsitleb ühisosana terviseandmete statistika teenust, mis võimaldab tervise infosüsteemi statistikamooduli kaudu saada teavet tervishoiuteenuse osutajate osutatud tervishoiuteenuste kohta. Andmed on vajalikud tervishoiupoliitika kujundamiseks. Samuti käsitleb programm ühisosana laste tervise jälgimist ja koolitervishoidu, alkoholi-, HIV- ja tuberkuloosiravi, toitumis- ja liikumisnõustamist esmatasandil, tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkusi ja immuunpreparaate.

29

„Eesti tervishoiu arengusuunad 2020“33 sõnastab rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 V alaeesmärgi ehk tervishoiusüsteemi arengusuunad esmatasandi tervishoius, haiglavõrgus ja kiirabis.

„E-tervise visioon 2025“ ja „E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“.34 E-tervise visioon kirjeldab tervishoiu ja sellega seotud valdkondade (tööturg, sotsiaalvaldkond) ning infoühiskonna soovitud tulevikuseisundit, mille saavutamisele aitab kaasa e-tervise vahendite oskuslik kasutamine. E-tervise strateegiline arenguplaan keskendub e-tervise spetsiifilistele valikutele ja tegevustele, mille realiseerimine on jõukohane järgneva viie aasta jooksul. Strateegias lähtutakse eeldusest, et e-tervise ehk tervishoiu infotehnoloogiliste vahendite ja võimaluste loomine on eelduseks tervisevaldkonna sisuliste eesmärkide saavutamisele, ent ei taga üksi nende saavutamist.

Tervishoiusüsteemi programmi seosed teiste arengukavadega:

Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisel panustab tervishoiuvaldkond võrgustikukoostöö kaudu tööst põhjustatud terviseprobleemide ennetamisse, töötaja tööle jäämise ja tööle naasmise ning töötervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisse.

Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb ühisosana näiteks järgmisi tegevusi: inimestele on kättesaadavad mitmed tervishoiu infokanalid (1220 perearsti nõuandeliin ja 16662 mürgistuskeskus), on koostatud õiguslike aluste analüüs hädaolukorras ja suurõnnetuste korral kannatanute ja hukkunute kohta info kogumise ja edastamise kohta, ümberpaigutamise ja -asustamise raames vastu võetud inimestele on tagatud tervisekontroll. Samuti panustatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse ja vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamise arendamisse ja elutähtsa teenuse osutajate kriisides toimetulekuks valmisoleku suurendamisse ning osaletakse õppuste planeerimisel ja elluviimisel.

Riigikaitse arengukava 2017–2026 käsitleb ühisosana tervishoiuvaldkonnas algatatud tegevusi, mis aitavad senisest paremini tulla toime kriisidega. Näiteks on alustatud tegevustega kriisiplaanide metoodika ühtlustamiseks, et katastroofi- ja sõjameditsiinialane õpe oleks tavapärane ning tekiks ööpäevaringne valmidus reageerida kriisidele.

Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 käsitleb ühisosana tervishoiutöötajate teadlikkuse suurendamist ja rolli vägivalla märkamisel, seksuaalhälbelise käitumisega isikutele ravi tagamise ja psühholoogilise nõustamise pakkumist ning kliinilise seksuoloogia pädevuskeskuse väljaarendamist.

Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 panustab muu hulgas korruptsioonist teadlikkuse ning otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisse. Tervishoiuvaldkond on korruptsioonialdis valdkond, kuna selles on palju raha ja rahastamine toimub enamjaolt avaliku sektori kaudu. Tervishoiusüsteemi programm panustab tervisevaldkonnas korruptsioonivastase strateegia eesmärkide täitmisse teadlikkuse suurendamise ja näiteks digiregistratuuri teenuse arendamise kaudu.

Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030 ühisosa seisneb koostöös elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks. Tervishoiusüsteemi programmiga tagatakse noorsportlastele tervisekontrollide kättesaadavus.

Seirekorraldus

Tervishoiusüsteemi programmi elluviimist ja seiret koordineerib rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjon, mille ülesanded on:

juhtida arengukava ja programmide elluviimist;

33 Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf 34 E-tervise visioon 2025 ja e-tervise strateegiline arenguplaan 2020 http://sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Eesti_e_tervise_strateegia/e-tervise_strateegia_2020.pdf

30

teha programmi koostamisel ettepanekuid;

osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;

täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava35 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ järgmiste meetmete36 valdkondliku komisjoni37 ülesandeid:

meede 2.3. „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse arendamine ja rakendamine“;

meede 2.4. „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“.38

Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja septembris). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Tulemusaruande projekt esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Valdkonna arengukava tulemusaruande projekt esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks iga aasta 1. märtsil. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

35 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 36Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 37 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 38 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020