Tervisliku ja edendava koolikeskkonna kujundamine

1

Tervisliku ja edendava Tervisliku ja edendava koolikeskkonna koolikeskkonna kujundaminekujundamine

Tervisliku ja edendava Tervisliku ja edendava koolikeskkonna koolikeskkonna kujundaminekujundamine

Jelena TomasovaJelena TomasovaTervisekaitseinspekstioonTervisekaitseinspekstioon

Peadirektori asetäitja arenduse alalPeadirektori asetäitja arenduse alalPärnu 31.01.08Pärnu 31.01.08

2

Laste elu koondub

3

Laste tervist mõjutavad• Kodukeskkond • Eluviis• Koolikeskkond• Väliskeskkond

4

Kooliõpilaste tervisIgal aastal kasvab:• lampjalgsete• nägemishäirete• allergiaga• rühihäiretega õpilaste arv

5

Viimase viie õppeaasta jooksul on õpilastel

sagenenud • suhkrutõbi – 1,2 korda• rasvumus – 1,1 korda• ülekaalulisus – 1,2 korda• alatoitumus – 2,8 korda• respiratoorsed allergiad – 1,3 korda• astma – 1,6 korda.

6

INIMESE TERVIST MÕJUTAVAD

10% ARSTIABI20% PÄRILIKKUS20% KESKKOND50% ELUVIIS

7

Lapsed ja keskkond

• Lapsed on erakordselt haavatavad. Nende kasvuajal esineb erilise vastuvõtlikkuse perioode, mil laste organid ja elundkonnad alluvad keskkonnamõjudele eriti kergesti

8

Kool• on ennekõike koht, kus luuakse õpilastele

võimalused hariduse omandamiseks• on koht, kus kujundatakse tervisliku

eluviisi harjumusi ja väärtusi

Koolikeskkonnast ja õppekorraldusest sõltub suuresti lapse vaimne ja füüsiline tervis

9

Koolikeskkond (millised tegurid mõjutavad?)

• Siseõhu kvaliteet • Kooliruumide valgustatus• Kooliruumide korrashoid• Koolimööbel• Õpi- ja kasvatuskorraldus• Kehalise kasvatuse tingimused koolides• Toitumine

10

Koolikeskkonnaga seotud terviseriskid

• Ebakvaliteetne siseõhk – peavalu, kontsentreerumishäired, seletamatu väsimus,

riniit, allergilised reaktsioonid jms• Liigne õpikoormus – stress, väsimus• Kestev nägemistöö mitteküllaldase kunstliku

valgustusega töökohal – nägemishäired• Kestev õppetöö ebasoodsates, kasvule

mittevastavates tingimustes – lühinägevus, rühihäired, väsimus

• Ülemääraselt raske koolikott, eriti algklassides – rühihäired

11

Laste tervis

• Laste kehva tervise põhjusi võib olla palju ning tõenäoliselt ei põhjusta tervisehäiret vaid ühe nõude eiramine

• Laste kooliväsimuse ja sagenevate tervisehäirete põhjustajateks on vale õpikoormuse ja õpikeskkonna ebasoodsate tingimuste koosmõju

12

Laste tervis• Ühegi koolikeskkonna normeeritud

parameetri (pindala ühe õpilase kohta, valgustus, ventilatsioon, koolimööbli suurus jms) kõrvalekalle ei mõju akuutselt ega põhjusta kindlalt haigust või tervisehäiret koheselt. Õpikeskkonna ebasoodsad parameetrid koosmõjus ebaõige õpikoormusega suurendavad laste kooliväsimust ja põhjustavad tervisehäireid aastate jooksul

13

Kooliväsimus• Nimetakse ülemäärast väsimust, mis on

seotud kooliga. Kooliväsimuse tunnusteks on pidev väljapuhkamatuse tunne, rusutud meeleolu ja soovimatus koolis käia

• Väsimus on oma olemuselt kesknärvisüsteemi kaitsepidurdus organismis, mis viitab füsioloogilistele ressursside kurnatusele, kaitsemehhanismide funktsionaalse aktiivsuse langusele ja adaptatsioonimehhanismide piirilisele seisundile, mis avaldub psühhosomaatiliste kaebuste sagenemise näol, nt peavalu, kõhuvalu

14

Tervisekaitsealane järelevalve

• Tervisekaitseinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet tervisekaitsenõuete täitmise üle koolides

• Kogu ümbritseva keskkonna riskivabaks muutmine ei ole meie võimuses, kuid järelevalve ja riikliku sunni kohaldamise kaudu on võimalik luua eeldused lasteasutustes tervisliku keskkonna kujundamiseks

15

Kehtiv seadusandlus• RAHVATERVISE SEADUS • §4 lg 8 õppe- ja töötingimused ning õppe- ja

töövahendid peavad olema tervisele kahjutud • teenuste osutamine laste-, õppeasutustes ei tohi

kahjustada tervist • §3 lg 7 ehitised, rajatised ja transpordivahendid

peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi

• Lg 11 ruumide valgustus ei tohi kahjustada nägemist ning peab võimaldama töö-ja õppeülesannete täitmist

• joogivesi peab olema tervisele ohutu

16

Kehtiv seadusandlus• PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMISEADUS• ERAKOOLISEADUS• Sm 29.08.2003. a määrus nr.109

“Tervisekaitsenõuded koolidele”• Sm 07.06.2004. a määrus

“Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele”

• Sm 27.03.2001. a määrus nr.36”Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele”

17

Kehtiv seadusandlus• TOIDUSEADUS• Sm 27.06.2002. a määrus nr.93

“Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis”

• VV 15. 03. 2007. a määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”

• Sm 31. 06. 2001. a määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

18

EVS standardid• SISEKLIIMA• Valgus ja valgustatus• Mööbel ( Haridusasutuste toolid ja

lauad)

19

Tervisekaitsenõuded• puudutavad klassiruumide

valgustatust, õhutatust, laste jaoks eakohase koolimööbli kasutamist, õppekorraldust ja tervislikku toitumist

20

TKI eesmärgiks• on juhtida tähelepanu

tervisekaitsealastele puudustele, et aidata seeläbi kaasa laste jaoks tervislikuma õpi- ja kasvatuskeskkonna loomisele

21

• Tervisekaitseinspektsiooni poolt vaadatuna on hea tõdeda, et aasta-aastalt tõuseb nende koolide osakaal, kus muu kõrval pingutatakse ka selle nimel, et lastel oleks tagatud ka tervise arenguks sobivad tingimused.

22

Tervisekaitsenõuetele vastavate koolide osakaal

31%35%

44%49,5%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2004.a. 2005.a. 2006.a. 2007.a.

23

Tervisekaitsealased probleemid koolides

Siseõhukvaliteet• 2005-2006. aastal läbi viidud koolide siseõhu

uuringu tulemuste kohaselt ei vastanud süsihappegaasi kontsentratsioon siseõhus nõuetele ligi kolmveerandis uuritud koolides

• Järelevalve käigus tõdeti, et paljudes koolides tuulutatakse klassiruume väga harva. Õpilased on vahetundide ajal klassides, aknaid ei avata ja nii käivad kabinetsüsteemiga koolides lapsed sageli ühest õhutamata ruumist teise

24


• Koolides, kus on olemas mehhaaniline ventilatsioon, ei lülitata seda pahatihti raha kokkuhoiu nimel tööle või pannakse tööle poole võimsusega, mis ei taga siseõhu puhtust nõutaval tasemel

• Probleemiks osutus ka juba paigaldatud ventilatsioonisüsteemi hoolduslepingute puudumine, mille tulemusena võivad halvasti hooldatud ventilatsioonisüsteemid põhjustada hoopis paljude haigustekitajate levikut ja allergiat.

25

Süsihappegaasi mõõtmise tulemused

koolides

143

109

62

29

3 3

4030

20 1610 9

20 15

0

20

40

60

80

100

120

140

160

Harjumaa Tartumaa Paide linn Pärnumaa Ida-Virumaa

Lääne-Virumaa

Läänemaa

Uuringute arv Uuringute arv, kus süsihappegaasi sisaldus ei vasta nõuetele

26

Tervisekaitsealased probleemid koolides Õppekorraldus• Laste õpitegevus ja puhkus ei ole tasakaalus• 9 -12 ndate klasside õpilaste koolipäev on pikk

ning on võrreldav täiskasvanute tööpäevaga• Koolilapse tööpäev koos kodutööga on 12

tundi, mis on pikem, kui täiskasvanute tööpäev

• Laste koolipäev on ülemäära väsitav ning sellest tulenevalt ebatervislik

• Õppekoormuse kontrollimisel ei arvestatud kehalise kasvatuse, muusika, tööõpetuse ja kunstiõpetuse arvestuste ja tunnikontrollide tegemise aega

27


Õppekorraldus2007. a kontrolli tulemused:• 17 % koolides ületas nädala koormus lubatut• 23% koolides oli kontrolltöid planeeritud

esmaspäevale ja reedele• 20% koolides oli kontrolltöid planeeritud

esimesele ning viimasele õppetunnile• 16% koolides anti 1. klassis koduseid

õpiülesandeid • 15% koolides pikapäevarühmas osalevad õpilased

ei saa koolis täiendavat eine- või lõunasööki

28


Valgustatus ja koolimööbel• Mitmetes koolides ei vastanud koolitahvlite

valgustatus nõuetele• 72 % kontrollitud koolidest, võib ühe olulisema

puudusena välja tuua asjaolu, et koolilaudu ja istmeid ei ole võimalik lapse kasvule vastavalt reguleerida

• Mitmes koolis vajaks kasutatavad koolipingid ammu väljavahetamist ja mõnel pool tuleks suuremat tähelepanu pöörata mööbli paremale paigutusele klaasiruumis

29


Arvutiklassid• Arvutiklassides napib põrandapinda, õpilasi on korraga

klassis liiga palju • Arvutiklassid puudusid 19 protsendil kontrollitud

koolidestSpordirajatised• 2007. a andmete põhjal puudus viiendikul koolidest

oma võimla• 17 protsendil koolidest ei olnud spordiväljakut• On koole, kus õpilastel pole võimalik pärast kehalise

kasvatuse tundi kasutada duširuume• Kooliujulates ebarahuldavad vee analüüside tulemused• Ujula ruumide puudulik koristus

30


Toitumine• pooltel juhtudel ei vastanud kokkade teoreetiliste

arvestuste tulemused toidu kalorsuse osas tervisekaitse nõuetele. Sellised arvutused sageli kas puudusid või ei olnud usaldusväärsed

• Kontrollitud koolidest veerandis oli koolisööklale lisaks olemas ka puhvet ja neist vaid pooltes võis pidada pakutavat toiduvalikut tervislikku toitumist soodustavaks

• Rikkumisi avastati ka söögiaja kestvuse osas. Enam esines rikkumisi suurtes koolides, kus õpilaste suure arvu tõttu lühendatakse söögivahetundide pikkust

• Koolitoidu riigipoolse toetusega on sööjate arv koolides suurenenud ning õpilased ei mahu enam söögisaalidesse. Näiteks, kui lõunat pakutakse 4 korda päevas, siis sööb esimene vahetus lõunat juba kell 9.30, mis ei ole kooskõlas lapse füsioloogilise vajadusega

31


• Ülemääraselt raske koolikott, eriti algklassides!!!!!

32

Sihtuuringud1. “Allergiat ennetav keskkond koolides” Eesmärk: uurida ja hinnata koolikeskkonna seisundit

Tallinna ja Pärnu linna koolides; välja selgitada allergikute osakaal küsitletud õpilaste hulgas;

• tõsta koolipersonali teadlikkust väliskeskkonnast pärinevate allergeenide, allergia põhjuste ja ennetavate meetmete osas; aidata kujundada koolikeskkonda allergikutele soodsamaks.

2. “Õpilaste toitumine koolis”Eesmärk: uurida õpilaste toitumist, tuua välja võimalikud

puudujäägid kooliõpilaste toitumises, väärtustada ja kinnistada tervisliku toitumise harjumusi ning juhtida toidukäitlejate, kooliomanike, koolijuhtide, hoolekogude, õpilaste ja lastevanemate tähelepanu tervisliku toitumise olulisusele

33

Õpilaste vaktsineerimise ajakava

• 7 a difteeria+teetanus ; poliomüeliit • 12 a difteeria+teetanus • 13 a leetrid+mumps+punetised; B-

viirushepatiit• 17 a difteeria+teetanus

34

Vaktsineerimisega hõlmatus

• 1999 – 2004. a vaktsineeriti12-13-aastaseid koolilapsi B-hepatiidi vastu

• 2000/2001 õ-a 5528 õpilast, 90,8%• 2001/2002 õ-a 5757 õpilast, 94,2 %

35

Äge B-viirushepatiit. Haigete jaotus vanuse järgi,

1997-2006

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Aastad

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

10-14

5-9

1-4

0

36

INIMENE KUI TERVIK

PSÜÜHIKA

KEHA

KULTUUR

KESKKOND

individuaalne

kollektiivne

SISEMINE

VÄLIMINE

37

Kehaline transformatsioon

Kas ma olen normaalne?

38

Viimase aastakümne jooksul on oluliselt muutunud eesti tütarlaste kehakuju

1926 1985 1997

22.05 kg/m2

23.23 kg/m2

20.25 kg/m2

39

“kõik ju teevad nii”

40

Noorte seksuaalkogemus USA-s

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

13 14 15 16 17 18 19

vaid soovimatu

nii soovimatu kuisoovitudvaid soovitud

Alan Guttmacher Institute

eluaastad

%

41

Mida oleks vaja teha?

42

Kooli-toitlustam

ine

Psühho-loogiline

abi ja sotsiaalne nõustami

ne

Kooliarst/õde Õppekavad

es sisalduv terviseteave

ja tervisõpetus

Kehaline kasvatus

ja koolisport

Tervise-edendus

kooli personal

ile

Koostöö kool-kodu-

ühiskond

Tervislik kooli-

keskkond

Lapse tervis,

areng ja heaolu

s

Tervisliku ja edendava koolikeskkonna kujundamine

Kus on siin tervisekaitse tegevusväli?

43

Mida on vaja?• Arendada koolis koolitervishoiu süsteemi, mis

võimaldab õpilastel omandada tervist arendavat eluviisi ja oskuseid kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu saavutamiseks

• kõikide koolikeskkonnas tervisekaitse, terviseedendamise ja haiguste ennetamise tegevust läbi viivate isikute koostöö arendamine (arst, kooliõde, hambaarst, psühholoog, eripedagoog, kooli sotsiaalpedagoog ja tervisekaitse spetsialist)

44

Tervist säästva ja edendava koolikeskkonna

kujundamisel tuleb lähtuda:

• heast hügieenitavast;• tervisekaitsenõuetest;• EV Lastekaitsestrateegiast;• tervisetrendidest;• ja sellest, et inimese tervist

mõjutavatest teguritest moodustab keskkonna ja eluviisi mõju ca 50%.

45

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Documents

Tervisliku ja edendava koolikeskkonna kujundamine