Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
0
1
THE METHODIST CHURCH IN ZIMBABWE
INYANGA YOKUVANGELA NGO 2020
1 – 31 UNTULIKAZI
INDIKIMBA: “ESIKHATHINI ESINJE”
(Esta 4 vs 13-14)
2
ISINGENISO: INYANGA YOMSEBENZI KANKULUNKULU
Bathandekayo eNkosini sesihlangana njalo eMoyeni ngemva kweViki
yesikhumbuzo sikaWisili (Wesley Week), kule inyanga kaNtulikazi
ukuthi senze umsebenzi kaNkulunkulu. Kulento ezinengi ezaguqukayo
kusukela lapho esacinana khona nyakenye. Lonyaka umhlaba wonke
uvaliwe ngenxa yomkhuhlane.Umkhuhlane weCoronavirus 2019
(COVID-19) ubambe umhlaba wonke wangenela empilweni yesiKristu
kuzigaba zonke.Lokhu kwenze ukuthi amabandla lezinkolo zonke
ezitshiyeneyo zivalwe. Kwenze ukuthi abantu bangabuthani, bahlale
betshiyelane izikhala, sekwenze abanengi bazihlalele ngekhaya. Indlela
esenza ngayo ekuvikeleni iCOVID-9 isiguqule indlela esisebenza ngayo
njengebandla njalo kuzaguqula indlela esizasebenza ngayo loba
umkhuhlane usuphelile. Ibandla liyakhuthaza amalunga alo ukuthi
ahlale ezindlini ukwenqabela ukumemetheka komkhuhlane weCOVI-
19.Loba kunjalo, ibandla kumele liqhubeke lisiza abantu balo
ngazozonke indlela.Lokhu sekwenze ukuthi ibandla likhuthale
kuzithwalamazwi ukuze abantu bangalahlekelwa yilizwi likaNkulunkulu.
Ukufikisa Indaba Ezinhle kwabampofu yiyo injongo lenhloso yenkulumo
zonke zesiKristu (khangela uLukha 4 v 18). Kusetshenziswa imifanekiso,
ukukhombela, amazwi, izingwalo, izithwalamazwi, lazo zonke indlela,
ukuthi ibandla lizame ukufikisa imibiko ebantwini ngolimi
abaluzwisisayo (khangela Imisebenzi 2 v 11). Ukuze sithembeke
ngokuhambisa ivangeli kubantu ababizwa ngokuthi ngamaMethodist
sidinga ukusebenzelana ndawonye, ukukhulumisana kuhle,
lokubambana loba silemibono etshiyeneyo ukuze senelise
ukukhulumisana lenhliziyo kanye lemoya yabantu bonke
baseZimbabwe.Sidinga indlela ezintsha zokuba libandla. YiNkosi
esithumileyo ukuthi sihambe siyememezela INDABA EZINHLE njalo
3
“senze izizwe zonke zibengabafundi bakhe, njalo sibabhabhathize…..”
(Mathewu 28 v 19). UJesu Kristu ukhulumisana labantu bakhe kuzigaba
zonke ngokwenjongo yakhe. Inhloso yeVangeli yikulandela umbono
kaJesu Kristu ngokwakhe, owokuzama ngazozonke indlela ukuzwisisa
abantu ezigabeni zokufunda kwabo, imizwa yabo, lokuzwisisa kwabo
ukuze sibakhuphe kuzehlakalo zempilo yabo njalo sibase kuNkulunkulu
lasekuphileni okungunaphakade. Kungumsebenzi webandla
ukumemezela Indaba Ezinhle loThando lukaNkulunkulu ebantwini
bonke.Ubizo lwebandla lokuhambisa iVangeli lokukhuluma limele
uNkulunkulu lupha ibandla ingqobe lamathuba okufundisa imfundiso
eyiyo lokwehlulela izenzo zabantu baseZimbabwe.
Umsebenzi webandla kumele uzwisiseke njengokuphatheka
emsebenzini kaNkulunkulu uBaba awuphe Indodana yakhe kanye
loMoya oyiNgcwele ezweni. Lokhu sikubona eVangelini likaJohane 21,
lapho uKristu esevukile wazibonakalisa kubafundi bakhe wabelana labo
ngokwempilo yakhe engcwele lensindiso yabo esithi “Ukuthula kakube
lani”.Wasebatshengisa amanxeba okubethelwa ayezinikele kikho
ngenxa yezono zethu ukuthi sisindiswe; Nguye ngempela Imvana
kaThixo eyeza ukuzosusa izono zomhlaba kanjalo, isikhulule kuzigigaba
zikasathane. INkosi eyavukayo yasisitsho lamazwi aqakathekileyo
“Njengalokhu uBaba wangithuma, ngiyalithuma lani”. Ngalolubizo
lokuthi baye emsebenzini wabavuthela abafundi bakhe esithi
“Yamukelani uMoya oNgcwele”. Njengalokhu impilo yobuThathu
Munye iyimfihlakalo yothando lokuzinikela phakathi kukaBaba,
Indodana loMoya oyiNgcwele lathi kumele sihambe ngothando
olufanayo.“Njengoba ubaba wangithuma, ngiyalithuma lani”;
Umsebenzi kaNkulunkulu kasumcabango webandla kodwa uyisizatho
esavulelwa ibandla.Ukuthi lomsebenzi wenzeke ibandla lamukela njalo
4
lilokhu liqhubeka lisamukela isipho sikaMoya oyiNgcwele. Yikho
umsebenzi kaNkulunkulu uyimvelo yebandla.Umsebenzi kaNkulunkulu
ukhombisa ubuyibo bebandla ngokujula kwawo. Yikho-ke uKristu
watshiyela abafundi bakhe imfundiso yokubuyisana okuyisiqokoqela
asibethelelwayo esiphambanweni: “Nxa lithethelela omunye isono
sakhe, uzakuthethelelwa” (Johane 21 vs 19 – 23).
Kwakulesikhathi lapho esasikhengelele ku2020. Ngiyakhumbula sihlezi
iConference 2019 sise Hillside Teachers’ College sivumelana
ukusebenzisa indikimba ethi “Esikhathini esinje!” ngo2020.
Sasihlekelela nsingela ngitsho umkhumbulo wokuthi u2020 angabe
esiphatheleni. Yayikhanya ijabulisa kahulu *Esikhathini esinje!*. Lanxa
u2020 esefikile samngena ngentokozo singazi ukuthi umumetheni.
Sekusambuleka lakithi ukuthi kungani uMoya oyiNgcwele wasipha
indikimba le. Kasilamandla phezu kweCOVID-19 kodwa sithembele
eNkosini. Konke okwakuqakathekile akusaqakathekanga ngitsho!
Sesavala imihlangano, kasisahlangani emithandazweni, sesibonana gqo.
Sicatshile ezindlini sona isitha sigiya sibhodabhoda emigwaqweni,
sisethusela, singabonakali kodwa sibulala. Kumele sikhumbule ukuthi
uKristu ulathi emkolweni.Ukhuluma lezivunguvungu esithi “Kakube
loThula!”Khona kuzakuba njalo.
Busisekani!
Rev B. Chinhara
MISSION DIRECTOR
USUKU LOKUQALA
5
UKWAMUKELA INJONGO KANKULUNKULU YOKUVANGELA
MATHEWU 28v19 – 20
Amazwi okucina omuntu esesuka emhlabeni aqakathekile kakhulu.
UMathewu usipha amazwi kaJesu okuvalelisana labafundi bakhe lapho
asithuma khona ukuyakwenza abafundi kuzizwe zonke lokufundisa.
Uphetha lamazwi ngokupha isithembiso sokuba lathi kuze kube
semkhawulweni wezwe. Ngezinye undlela uJesuuthembisa ukuthi
uMoya oyiNgcwele uzaba lathi nxa sizama ukugcwalisa injongo kumbe
umsebenzi kaNkulunkulu emhlabeni wonke.
Inhloso yenjongo kaNkulunkulu (Missio Dei) yikubuyisela ubudlelwano
njengokuba sekudalweni komhlaba; ukudinga lokusindisa lokhu
okulahlekileyo. Isifiso sakhe yikubona abantu bedlelana bona ngokwabo
njalo bedlelana laye. Injongo leyi isuka enhliziyweni kaNkulunkulu ibe
isifikiswa enhliziyweni zethu. Yimvuselelo yomhlaba wonke, kubantu
bonke,nguNkulunkulu womhlaba wonke. UNkulunkulu wethu
nguNkulunkulu olenjongo, injongo le kayihlalelwa mhlangano
wokubuzana ukuthi ibandla lingayenza kumbe hatshi kodwa iyisizatho
esadalelwa ibandla. UChristopher Wright, ebhukwini lakhe elithiwa
“The Misson of God” uthi “Umsebenzi kaNkulunkulu kawenzelwanga
ibandla kodwa ibandla lenzelwa umsebenzi kaNkulunkulu”.
UNkulunkulu uphakathi komsebenzi wakhe yikho ke thina njemakholwa
silethamsanqa lokusebenza ndawonye laye.
Abantu emhlabeni bayahlubuka kuNkulunkulu. Ngokwanda
kwemitshina ethwala amazwi lokuphucuka kwempilo zabo abantu
sebedinga impendulo zenhlupho zabo kuzifundiswa; sebethembele
ekuthini abanengi abafundileyo bathini hatshi ukuthi intando
kaNkulunkulu ithini. Kambe akusisikhathi sokuqalaukuhluza ukuthi kanti
6
isiKristu vele sithini, sibuyele emuva siyekwenza njengalabo
abasandulelayo? (Abasandulelayo bamelana lokusolwa kwesiKristu
basichaza sona ngendlela eyenza ukuthi samukeleke njalo
sihlonipheke).
Siqala ke linyanga yokunanza ukuvangela siyamenywa njengengatsha
zonke zebandla ukuthi kesizinuke amakhwapha ukuthi lokhu
esikuqakathekisayo lesikwenza imihla ngemihla kulani lenjongo loba
umsebenzi kaNkulunkulu. Senzani ukuthi abantu esiphila labo balazi
ivangeli na? UJesu uthi “ukudla kwami yikwenza intando yalowo
ongithumileyo”, (Johane 4:34) ngakhoke asijuliseni inqondo ukuthi
sibone ukuthi singafinyelela njani abalahlekileyo, abahlukunyeziweyo
kanye labasakholisa lumhlaba ukuthi sibasekuKristu.
Ingxoxo
Nxa UNkulunkulu wadalela ibandla lakhe umsebenzi wakhe, pho-
ke senzani ezigabeni zethu ukufikisa ivangeli ebantwini?
USUKU LWESIBILI
ABAMELI BAKA KRISTU
7
2ABASEKORINTE 5v20 Ngakhoke, thina njengabameli bakaKristu,
uNkulunkulu wenza isicelo sakhe ngathi. Siyalinxusa ke simelele uKristu
ukuthi buyisanani loNkulunkulu.
Abameli ngabantu abaqakathekileyo kakhulu abamela uhulumende
wabo kwamanye amazwe.Umsebenzi wabo omkhulu yikuthi ilizwe
lakibo libonakale kuhle kwamanye amazwe njalo lenjongo kunye lezifiso
zikahulumende kumbe umongameli wabo ivezeke kakuhle.Khona
kuyinhlonipho enkulu ukuthi umuntu akhethwe abengummeli. Lathike
ngokunjalo saphiwa inhlonipho enkulu kakhulu lapho uNkulunkulu
asibiza khona wasikhetha ukuthi simlandele (1 Korinte 1 v 26).
NjengamaKristu singabameli bakhe yikho kufuze sahlukane labantu
bomhlaba kodwa hatshi ukuthi siphume emhlabeni kumbe sizihlalele
sodwa. Kufuze siphilisane labanye emhlabeni kodwa singakhohlwa
ukuthi singabameli bakaNkulunkulu.
Ubudlelwano bethu loKristu kayisibo bokuthi sizitholele inzuzo kodwa
ukuthi umbuso kaNkulunkulu ukhule wengezwe. AmaJuda besebugqilini
eBhabhiloni babengasibahlali nje kodwa babengabameli
bakaNkulunkulu ophilayo. Yikho okwenza uDanyeli, Shadireki, Misheki
loAbedinikho bala ukukhonza isitombe senkosi. UModikhayi wala
ukukhonza uHamani. Babambelela kukholo lwabo ukuthi iNkosi
uNkulunkulu nguye yedwa owayefanele njalo elelungelo lokukhonzwa.
Bama isibindi intando kaNkulunkulu yaze yenzakala. Okwenkulungwane
zeminyaka amaJuda lamaKristu bazimisela ukuhlupheka lokufa befela
ukholo lwabo.
Ngokuvela kwezithwala mazwi lemikhuhlane enjengeCOVID19
ukukholwa kwethu kuyahlolwa. Kulemibuzo eminengi esihlangana layo
esikhathini esinje njalo kumele siphe impendulo ezitshengisa uthando
8
lukaNkulunkulu, amandla kunye lomusa wakhe. Kumele sigxile
ekufundeni ilizwi likaNkulunkulu sicela uMoya oNgcwele ukuthi
asambulele kusosonke isikhathi nxa ukukholwa kwethu kunyikinywa.
Ingxoxo
USUKU LWESITHATHU
UNKULUNKULU ONGABONAKALIYO
9
ISAYA 40v28 – 31
UIsaya wayetshumayela ebantwini ababedangele bengaselathemba
ebugqililni eBhabhiloni. Wabakhumbuza ukuthi uJehova nguNkulunkulu
ongunaphakade. Nguye owadala yonke into esemhlabeni
okuhlanganisela amagcikwane angabonwa ngamehlo abantu kumbe
imitshina yabomabonakude hatshi emncinyane kodwa emikhulu
elamandla. Lo nguNkulunkulu wethu ongasoze adinwe kumbe
akhathale. Kaguqulwa yizikhathi lezehlakalo njengathi. Singeke
sizwisisise imicabango yakhe, kodwa siyazi ukuthi usipha amandla lapho
sizizwa sibuthakathaka njalo sikhathele. Usithembisa ukuthi uzasipha
amadla wokuthi sigijime singakhathali sihambe singadinwa.
Ibhuku likaEsta lehlukene lamanye amabhuku ngenxa yokuthi yilo
leZingoma zikaSolomoni angela lapho abiza khona ibizo likaNkulunkulu.
Kule mibuzo eminengi ukuthi langena njani eBhayibhilini, yikho kumele
sinanzelele ukuthi labhalwa amaJuda engaphansi kombuso wamaPersia
ababekhonza izithombe. Kutholakala amabizo abantu abanengi kuleli
bhuku kodwa sibona ukusebenza kukaNkulunkulu okuchatshileyo.
Kasiboni zimanga kumbe amandla akhe amangalisayo engenela
kokwenzakalayo. Kodwa iNkosi yabakhulula abantu ngokukholwa njalo
isebenzisa abayo abakhethiweyo yabapha isibindi.
Injongo kaNkulunkulu ngeke yancindezelwa,ukubuyiselwa emuva,
kumbe ukwenqatshelwa loba yiwaphi amandla. Phakathi
kwemikhuhlane, izimpi, ubugqili, indlala, ukuwa komnotho welizwe
lokomhlaba wonke, isandla sikaNkulunkulu sisemsebenzini loba
singabonakali.
Kulezinye izikhathi empilweni lapho uNkulunkulu angathi akabonakali
khona, lapho esiyabe sihlangana lobunzima lenhlupho ezenza ukuthi
10
kubenzima lokubiza igama lakhe. Izikhathi lapho ikusasa ikhanya luvivi
njalo izinto ezisigombolozileyo zisisa endaweni ezingayisizo.
Kuzehlakalo ezinje uNkulunkulu uyehla abephakathi kwalabo
abangabakhe. UPawuli uthi “Njalo siyazi ukuthi uNkulunkulu wenza
ukuthi izinto zonke zisebenzelane kakuhle kulabo abamkhonzayo, labo
ababizwa ngokwecebo lakhe. Wabazi ngaphambilini, wabahlomisela
ukuthi bafuze iNdodana yakhe, ukuze yona ibeyinqabutho kubazalwane
abanengi” (KwabaseRoma 8 vs 28 – 29).
Umthandazo
Khuthazanani ukuthandaza licela isibindi sokubambelela kukholo
lwethu kuzehlakalo zonke.
Khulekela izinto ezikuhlukuluzayo.
USUKU LWESINE
UKONDLA AMAKHOSI LENDLOVUKAZI
ESTA 2v5 – 7
11
UModekhayi wondla uHadassah (Esta) owayeyintandane
engumzawakhe kodwa engasela bazali bonke. Wamondla njalo
wamphatha njengendodakazi yakhe. Kulomhlaba esikiwo silahlekelwa
ngabathandekayo bethu ngemikhuhlane, ngezingozi longokunye
okutshiyeneyo lokhu kusitshiya silentandane ezinengi ezimulini.
Silezihlobo ezisebenzela emazweni abasitshiyela abantwana.
Siyanxuswa ke ukuthi sibaphathe ngendlela esiphatha ngayo
abantwabethu.
Indaba le inxa zonke, abazali akumelanga babelobandlululo kodwa
bagcwalise umthetho wothando, labantwana bamele baziphathe,
balalele besamukela izixwayiso njalo bengabaphanga ukuzwa kodwa
bephuza ukuphendula. UEsta wamukela izixwayiso zikamzawakhe
ngokuzithoba waba yiNdlovukazi. Njengalokhu indaba
zobudlwangudlwangu sezigcwele elizweni kufanele kube lendlela
ezicacileyo zokubona ukuthi kulokuhlalisana kuhle ezimulini. Nxa
sisondla lababantwana siyabe sibafundisa ukuba ngaMakhosi
leNdlovukazi zakusasa. Kasikhuthazelazo intandane labantwana
abaswelayo, ukuthi nxa amathuba evela baphakamele phezulu ukuze
bazenzele imbali, njalo babe lembono ebanzi.
Ingxoxo
Bakhona yini kumuli yangakini abanakekela abantwana bezihlobo
na?Bayaludinga yini uncedo losekelo lwamaKristu?
12
Nxa singezwa ngezehlakalo zokuhlukuluzwa kanye lokulwa
ezindlini singenzani ngakho?
USUKU LWESIHLANU
ISITHA SIZIQAKISA NGOMBUSO WOBUMYAMA
13
ESTA 3v 8 – 9
UHamani wathi esepheke icelo lokubulala amaJuda, waya enkosini
wayIthembisa inotho enengi kakhulu.USatane kezi emuntwini
ukuzombhidliza engaphathanga lutho, uza lokucwebezelayo.
Izidakamizwa lokuthunjwa kwabantu besiwa kwamanye amazwe
kuyabhadala, ukumemezela imitshado yezitabane kuyabhadala.
Abanengi bayatsho ukuthi ungasusa imali lemisebenzi kaSatane
kayiselandawo. Ngaphandle kokufundisa ukuthi abantu bazabusiswa
nxa besipha okwetshumi leminikelo kufuze amaKristu azwisise ukuthi
ukunikela yikulwa impi yokuthi umbuso kaNkulunkulu ume kuze
kubephakade.
Ngakhoke, nxa sinikela kayisindaba yokuthi sisele lani. UHamani
wathembisa inkosi inotho ezwayo. Bantwana bakaNkulunkulu
qaphelani ukuthi isitha esilwa laso siqoqekile ezimalini zaso.
Kwakungangiphathi kuhle ukubukela inhlelo ezingaqedakaliyo kuTV,
kwaze kwathi dlwe kimi sengizwisise ukuthi ukhona oyabe ezibhadalele
lezo nhlelo. Sikhuluma nje inhlelo ezifundisa abantwana ukukholwa
ezinjenge Scripture Union sezavalwa ezikolo. Asifakeni inzuzo yethu
enhlelweni zebandla ukuze singaphaphami kwenye imini
singasavunyelwa ukukhonza. Faka inzuzo yakho embusweni
kaNkulunkulu.
Ingxoxo:
Khulumani ngemfundiso kaJohn Wesley lokwenza kwakhe
kuqondane lemali.
14
Izihloko zendaba kuntshumayelo kaJohn Wesley
ngokusetshenziswa kwemali:
a) Zuza yonke ongayizuza – Ngendlela eziqotho njalo zinceda
umphakathi.
b) Londoloza yonke oyenelisayo – Qala ubone ukuthi wena lemuli
yakho lilendlu yokuhlala, ligqokile njalo lidlile, kodwa lingadlalisi imali
ngokuzithokozisa.
c) Nikela yonke oyenelisayo - Kazange azifakele umgoqo ngokunikela
okwetshumi kuphela kodwa wanikela konke ayekwenelisa.
USUKU LWESITHUPHA
UKUNIKELA IMPILO YAKHO NGENXA YOMBUSO KANKULUNKULU
15
ESTA 4v16, LUKA 17v33
Ukholo lwesiKristu akusikho kuhlala inhlalo engelanhlupho
lezinkathazo. Ezikhathini ezinengi asikutshwa ezinkathazweni kodwa
uMoya oyiNgcwele uyasinceda ukunqoba. Kuphakama izehlakalo, lapho
ukholo lwethu oluhlolwa khona njengamakristu, besesikhangelelwa
ukumela lokhu esikholwa kukho njengabantwana bakaNkulunkulu.
UEsta wahlangana lakho okunjalo ukuthi amele ukusiza amaJuda
angabulawa kumbe azihlalele abukele abantu bakibo bebulawa.
Watsho eqinisa wathi “Uba kuyikufa, kangife”, kodwa uNkulunkulu
walondoloza impilo yakhe. Ekuqaleni uModekhayi wayeyalile
ukukhonza uHamani (Esta3 vs 1 – 4). UDanyeli labangane bakhe
abathathu labo bahlangana lohlupho olufanayo. UShadireki, Misheki,
loAbedinikho bala ukukhonza isithombe senkosi uNebhukhadinezari
(Danyeli 3 v12). Inkosi uNebhukhadinezari wabaphosela echibini
lomlilo, kodwa iNkosi yabasindisa ekufeni (Danyeli 3 vs 13 – 30).
Esikhathini sethu ngubani ozimisele ukulahlekelwa yimpilo yakhe
kumbe inzuzo yakhe ngenxa yombuso kaNkulunkulu. Kumele siqaphele
njengabantwana bakaNkulunkulu ukuthi nxa singananzelelanga
singalahlekelwa yikho konke okuligugu kithi. Nxa siphatha ibandla
njenge bandla lethu hatshi elami kutsho ukuthi lelobandla ngeke
laphunyuka ulaka lolu oluphandle. UNkulunkulu ukhangelele labo bantu
abazidelayo bathi “Nxa kufiwa, kangife”. Abalahlekileyo bagalule
esonweni namuhla, wena qinakulokhu okukholwayo uphume uyedinga
njalo ufumane abalahlekileyo.
Ingxoxo
Yabelana labanye ngokomuntu owazinikela impilo yakhe ngenxa
yeVangeli. [Izibonakaliso zase Zimbabwe zihlanganisa impilo
16
zabantu abanjengo Mudumedi Moleli (Waddilove), James Anta
loJob Mamukwa (Siabuwa).]
USUKU LWESIKHOMBISA
UKUZILA LOKUKHULEKA
17
ESTA 4v16
Imibhalo igcwele ngezibonelo zokuzila ukudla lokukhuleka
ezinjengokuthi; abaseNiniva bazila kuJona 3v5, uNehemiya wazila
kuNehemiya 1v 3– 4, loDanyeli wazila kuDanyeli 1v 12. Loba nje
umthandazo ungakhulunywanga ebhukwini likaEsta, ngenxa yokuthi
babesebugqilini, abanengi siyakholwa ukuthi wenziwa. UJesu wazila
ebonisa ukuthi lathi kuzakuba yingxenye yempilo yethu (“Nxa
uzila………” Mathewu 6vs16–18). Imvuselelo ezinkulu zasendulo
zazisandulelwa yikuzila lomkhuleko. UJohn Wesley, loGeorge
Whitefield, loJohn Calvin, loJohn Knox, loAndrew Murray kanye labanye
abanengi babezila izikhathi ngezikhathi becela ukuhlakanipha kanye
lamandla kaNkulunkulu ukuthi amemetheke kundawo zabo. Ukuzila
okwenziwa kuEsta 4v16 kuhambelana lokukaNehemiya, lapho ayedinga
ukuhlakanipha lomusa kaNkulunkulu engakabonani lenkosi.
Ukuzila sindawonye bekungasaqhelanga kunsuku zalamuhla. Kanti
kulapho esilezizatho eziqinileyo zokudinga ubuso bukaNkulunkulu
esikhathini esinje lapho ezombangazwe lomnotho welizwe kungacaci,
lalapho ilizwe lingaphansi kwezijeziso zomnotho, lalapho imisebenzi
ingatholakali, lobugwelegwele busanda, lalapho sihlangana lengozi
ezitshiyeneyo lemikhuhlane ejakadisa umhlaba wonke. Ukuzila
kuyasinceda ukuthi sizinikele thina ngokwethu kesibeke okuhluphayo
eceleni sihlole imibhalo ngokujulileyo. Funda kuIsaya 58v6 – 9 ukuze
uzwisise imfundiso eqondileyo ngendaba yokuzila njalo ukuthi
ungazuzani kukho.
Ingxoxo
Qathanisa uMathewu 6 vs 16 – 18 lo Isaya 58. Uzwisisani
ngendaba yokuzila na?
18
USUKU LWESITSHIYANGALOMBILI
UNGANCINDI UKHOHLWE ABAMPOFU
19
Ibhuku likaEsta libhuku lamadili. Kusahluko sokuqala kwathatha inyanga
eziyisithupha ibutho ndawonye lenkosana zeziqinti ezilikhulu
lamatshumi amabili lasikhombisa (127) besidla njalo benatha (Esta 1 vs
3 – 4). Lokhu kwalandelwa khonapho nje zinsuku eziyisikhomibisa
zokuthi abahlali bonke besigodlweni senkosi badle njalo banathe
kwelinye idili (Esta 1 v 5), leli lalehlukene ledilli labo mama (Esta 1 v 9) –
elabomama lalingelokuphakamisa iNdlovukazi uVashti. Inkosi yenza
njalo elinye idili lokuphakamisa iNdlovukazi uEsta (Esta 2 v 18). Kwathi
lapho icebo lisambuleka inkosi loHamani babehlezi phansi besidla njalo
benatha (Esta 3 v 15).
Loba nje kumele sikholise impilo, lemizimba yethu siyijabulise kumele
sikhumbule ukuthi silabampofu phakathi kwethu. Kumele sihlolisise
indlela esiphila ngayo. Kasikho yini engozini yokuphila njengalabo
abaphila ngesikhathi sika Xerxes? Amadili lokudla okungela mkhawulo
kutshengisa ukuba ngabantu abazinanzayo ngokwabo. UNkulunkulu,
kuTestamente endala, walaya amaJuda ukuthi nxa sebevuna
bangakhukhuli ukwenzela ukuthi abampofu basizakale ngensalela
(Duteronomi 24 v 19 – 22).
Ivangeli esilitshumayelayo kumele likhuphe uJesu ebhayibhilini limfake
empilweni zabantu njengokuthi; Kuyini okungaba yindaba ezinhle
kusibotshwa na, kungaba yikwengezelelwa ingubo kumbe ukuxolelwa?
Yikho uJesu wathi “Ngangilambile alingiphanga ukudla, ngangomile
langincitsha amanzi….” (Mathewu 10 vs 25 – 37). Njengo muntu, kumbe
imuli, kumbe inhlanganiso, kumbe ibandla kumele siyefika kwabampofu
sidle ndawonye labo lokhu esiyabe silakho.
Ingxoxo
20
IChristian Social Responsibility iyinsika yesibili kunsika ezine
ezibumba ibandla leMethodist Church kuleli. Kambe senzani
kumphakathi yethu ukuthi sincede abampofu?
USUKU LWESITSHIYA NGALONYE
21
UKWESABA KUYASILIMAZA, UKUKHOLWA KUDINGA UKUSINQOBISA
ESTA 4 v1 – 3, KWABASEFILIPI 1v12
Nxa sihlangana lenkathazo empilweni, zingasilimaza ngokwesaba
kumbe zisenze sidinge uNkulunkulu sicine sibona ukusebenza kwakhe
empilweni zethu. UModikhayi wathi esehlangane lohlupho lokubulawa
kwamaJuda wakhumbula uNkulunkulu kaAbrahama, loIsaka loJakobe
onguye owakhipha abantwana bakaIsrayeli ebugqilini eGipite ngesandla
esilamandla. Wazizwa elamandla njalo wakholwa ukuthi uNkulunkulu
lowo uzabalwela abantu bakhe.
Inkosi uDavida layo yahlangana lenkinga ezazingathatha impilo yakhe,
wabalesibindi lamandla okumelana lazo, kazange ahlehlele muva
kodwa wama waze wanqoba. Into ayiphindaphindayo nxa inhlupho
zazisiza yikudinga uNkulunkulu ngomthathandazo. Kwakuthi nxa
sekulenkinga uDavida abuze uNkulunkulu ukuthi kumele enzeni,
uNkulunkulu athi angamphendula laye enze njalo (2 Samuyeli 5 v 19).
Ukulandela uJesu kakutsho ukuthi impilo zethu kazila nhlupho
lenkathazo. Kutsho ukuthi sileNkosi uSomandla phakathi kwezinhlupho
zethu, esenelisa ukweyama kiyo, siyethembe, siyicele uncedo yena
asiphe kunswelo zethu njalo asiduduze kukho konke esihlangana lakho.
Nxa sihlangana lenhlupho empilweni zethu silamathuba afanana
lamathuba inkosi uDavida eyayilawo. Singavumela inkinga zisilimaze
ngokwesaba kumbe sethembe uNkulunkulu, simcele uncedo
lokuhlanipha ukuze sibe lempumela. Nxa sikhetha ukuthemba
uNkulunkulu kuzasilethela ukuthula emoyeni lokubona isandla seNkosi
empilweni zethu. Mawungakhulelwa zinhlupho zakho kodwa zibone
njengemathuba okubona uNkulunkulu esebenza empilweni yakho.
22
Ingxoxo
Yiziphi inhlupho esihlangana lazo empilweni zethu namhlanje?
USUKU LWETSHUMI
IMPI NGEKANKULUNKULU
23
2 IMILANDO 20v14 – 15, ESTA 3v8 – 9, AMAHUBO 105v12 –15
UNkulunkulu uyanakekela abantu bakhe.Lokhu sikubona kuGenesisi
20vs 1–2, lapho uAbrahama wayehlala eGera. Inkosi yalapho
yazithathela uSara ukuba ngumkayo, lokhu kwasenza ukuthi
isithembiso sikaNkulunkulu sokuthi uzakupha uAbrahama loSara
indodana sife, kodwa uNkulunkulu wasivikela isithembiso sakhe.
Ebhukwini likaEsta sibona uHamani eseluka iqhinga lokubulala
amaJuda, kodwa kazanga ukuthi uNkulunkulu ongabonakaliyo
wayekhona ndawonye loModikhayi loEsta kunye lakwamanye amaJuda.
Labo abakholwa kuKristu ngabakhethwa nguNkulunkulu njalo
behlaselwa yisitha kodwa yena uNkulunkulu uyabalwela. Njengomtaka
Nkulunkulu indaba ezinhle yikuthi kakumelanga uzilwele izimpi zakho.
Inhlupo lezikhathi okhangelane lazo zingakhanya zinkulu kumbe ukuba
lamandla kodwa iqiniso yikuthi lowo ongaphakathi kwethu mkhulu
kulalowo osezweni (1 Johane 4 v 4).
Engxenye umbuzo omkhulu esingabalawo yikuthi, singenzani ukuthi
uNkulunkulu asilwele? (1) ngokunanzelela ukuthi impi kayisiyo yethu
kodwa ngekaNkulunkulu; (2) ngokunanzelela ukuthi njengabantu
asenelisi konke, besesivumela amandla kaNkulunkulu ukuthi asebenze
kithi anqobe ukwesaba lobuthakathaka bethu; (3) ngokuba leqiniso
ukuthi yimpi kaNkulunkulu hatshi izifiso zenhliziyo zethu; (4)
ngokunxusa uNkulunkulu ukuthi asisize imihla yonke ezimpini zemihla
ngemihla.
Ingxoxo
24
Yiziphi izimpi esifanele ukuzilwa empilweni zethu njalo singazilwa
njani? UNkulunkulu ungenela njani ezimpini zethu?
USUKU LWETSHUMI LANYE
25
UKUPHUZA KAKUSIKWALA
ESTA 2v 21 – 23, 6v1 – 3
Siyake sibelesikhathi lapho esibalemibuzo ngokuqiniseka kwesithemiso
sikaNkulunkulu sokusipha imivuzo nxa sisebenza ngokuthembeka
ensimini yakhe, kodwa yena engumlondolozi wezithembiso zakhe.
UModikhayi wathi ehlezi esangweni lenkosi wezwa uBigthana loTresh
beqoqa ukubulala inkosi uXerxes. Wabacebela njalo iqhinga labo lehlula
bahle bayabulawa. UModikhayi kazange abongwe kumbe ukuphiwa
umvuzo. Kodwa umsebenzi wakhe omuhle wabhalwa emabhukwini
embali zenkosi uXerxes. Umutsho othi “ngemva kwalezi zehlakalo”,
(Esta 3v1) usipha umbono wokuthi kwedlula iminyaka. Ibhuku likaEsta
libhuku lokulungiselela, kwafika isikhathi lapho ikusasa labantwana
bakaNkulunkulu lalimnyama kakhulu kodwa inkosi yayiswela
ubuthongo yaze yacela ukubalelwa amabhuku embali lezehlakalo.
Lapho eyabalelwa khona kwakungasi kunqondana kwendaba nje (Esta 6
vs 1–3) njalo ukuphakanyiswa kukaModikhayi kwabonisa ukubihla kuka
Hamani egubuzele (Esta 6 v 12).
Isifundo lapha kwakuyikuthi uNKulunkulu uyagcina izithembiso.
NjengamaKristu siyakhuthazwa ukuqhubeka sisenza kuhle ukuze
ngesikhathi esifaneleyo sivune lokhu esakuhlanyelayo uma
singadinwanga sayekela (kwabaseGalatiya 6 v 9). Abanengi bethu
sesiyisebenzele iNkosi senza izinto ezinhle ezimangalisayo kodwa
asikamukeli imivuzo esasiyikhangelele. Khuthazeka ngokuthi
uNkulunkulu uyagcina izithembiso zakhe, ukuphuza kakusikho kwala!!
Uyabapha imivuzo labo abamdinga ngobuqotho (amaHebheru 11 v 6).
Njengomtaka Nkulunkulu qhubeka umsebenzela njalo umkhonza
26
ezintweni zonke. Indlela zakhe kazisizethu, ekufikeni kwesikhathi sakhe,
uzasipha imivuzo esifaneleyo.
Ingxoxo
Yiziphi izithembiso zikaNkulunkulu ozikhangeleleyo empilweni
yakho?
27
USUKU LWETSHUMI LAMBILI
UKUBA LENHLIZIYO YESISEBENZI KUQAKATHEKILE EMSEBENZINI
KANKULUNKULU
1 ABASEKORINTE 10 VS 23 – 24
UPawuli wayengazikhathazi ngalokhu akuthandayo kodwa
wayekhathazeka ngalokhu okwakuthandwa ngabanye bakhe. Ngitsho
loKristu watsho ukuthi uze ukuzokwenza intando yalowo omthumileyo
(Johane 5 v 30). Kulusizi ukubona ukuthi kayisiwo wonke amaKristu
alenhliziyo yesisebenzi kumbe umoya onjengo kaPawuli. Abanye
kabalandaba lokuthi lokhu abakwenzayo kwenzani kwabanye abantu
loba kungabe kubalimaza bayaqhubeka kuphela. Umlayo omkhulu
owesibili njengokutsho kukaKristu yikuthi thanda umakhelwane wakho
njengoba uzithanda wena (Mathewu 22 vs 37 – 38). Kulusizi ukubona
ukuthi amanye amaKristu enza okuphambene lalokhu, kabalandaba
lokuthi abanye bavele bephila njani, okwabo yikuzizuzela udumo
ebantwini kungenani loNkulunkulu.
UPawuli wayetsho ukuthi kumele siqale ngokunakekela inhlalakahle
yabanye. Khumbula ukuthi uKristu wakubizela ukuzophilela abanye.
UPawuli wathi esehlangane lezilingo ezinengi wema isibindi ngenxa
yeVangeli; wabhala izincwadi esentolongweni njalo wemukela
abantukazana engaziqakathekisi njengomJuda. UJesu walaya abafundi
bakhe ukuthi omkhulu phakathi kwabo kwabeyisisebenzi sabanye
(Mathewu 20 vs 25 – 28). Amabizo alodumo ngawabantu abasiza
abanye. NjengomKristu dinga ukusiza abanye abantu njalo uphe abanye
intshukutshu yokwenza okuhle ungakadluli emhlabeni.
28
Ingxoxo
Abakhokheli bamabandla bangakwenza njani ukuzibona
njengezisebenzi ebukhokhelini babo?
29
USUKU LWETSHUMI LANTATHU
UKUVUMA IZONO KUHOLELA KUNGUQUKO UKUZE KUBE
LOMSEBENZI KANKULUNKULU OLOHLONZI
AMAHUBO 51, 1 JOHANE 1v 8 – 9
Ibhayibhili isifundisa ukuthi uNkulunkulu kalahli bantwana bakhe
(KwabaseRoma 8 v 1). Sonke isikhathi lapho abantu ababesona khona
babesiza bezokhala eNkosini yena abesebathethelela. Njengabantwana
bakaNkulunkulu ababizwa ngokwecebo lakhe kuqakathekile
ukulungisisa ubudlelwano bethu singakaqalisi umsebenzi wakhe. Lowo
ofihla isono sakhe kasoze aphumelele kodwa lowo osivumayo njalo
asilahle uyafumana umusa (Izaga 28 v 13). Ukuvuma izono ngeqiniso
kutsho ukulahla ubuminamina kodwa uvumelane lokwehlulela
kukaNkulunkulu ukuze uvuselelwe amandla okusebenza. Yikho ke
ukuphenduka kakupheleli emazwini kuphela – kungabi ngamazwi nje
angatsho lutho. Kumele kusiholele ekuguqulweni kwendlela esiziphatha
ngayo njalo esibona lokwamukela ngayo izinto zonke. Ungona njalo
uzisole ngeqiniso ngokwenzileyo, ungavuma isono sakho kuNkulunkulu
njalo utshiyane laso, ucele ukuxolelwa uyamkeliswa umusa
kaNkulunkulu.
Imibhalo igcwele ngezibonelo zabantu abavuma izono zabo. KumaHubo
51 sibala umthandazo kaDavide ngemva kokwenza ubufebe lokubulala.
Umphorofita uNathani wamqonda. Waphenduka wathi “ngempela
uNkulunkulu ngimonele”, njalo uNkulunkuluwamvuselela.
Ungahlukuluzwa ngokwedlulayo, vuma izono zakho kwabanye njalo
wehlukane lazo. UNkulunkulu uthembekile njalo ulungele
ukusithethelela (1 Johane 1 v 9). Into okumele sihlale siyazi
ngoNkulunkulu yikuthi ngeNdodana yakhe uJesu Kristu, uhlala elungele
30
ukuqalisa kutsha lomuntu wonke ophendukayo ngeqiniso kungela
mgoqo.
Ingxoxo
Kunzima kanganani ukuthethelela labo abasizwisa ubuhlungu?
(Mathewu 6 v 12)
31
USUKU LWETSHUMI LANE
UKUPHUMA ESIGODINI USIMA ESIQONGWENI KUYATHOLAKALA
KUBO ABATHEMBA UNKULNKULU
1 AMAKHOSI 19v3 – 18
UElija wahlangana lokudangala lokuchothozwa lokudonselwa phansi
ngemva kokwenza izimanga ezimbili ezinkulu; ukunqotshwa
kwabaphorofitha bakaBhali lokuphendulwa komthandazo wakhe
wezulu. Esikhathini esinengi umuntu uzizwa eswela inkuthazo ngemva
kokuthi kwenzakele isehlakalo esikhulu sikaMoya kodwa abantu bonke
baphange bakhohlwe ngakho. Imfihlo bantwana bakaNkulunkulu
yikuthi akulanto esiphelile ngoba isiKristu yimpi njalo lapho impi
isitshisa kakhulu kakula sikhathi sokuphumula. Ukunqoba esakwenza
izolo kufuze kusikhuthaze kuzimpi zakusasa. Lapho uDavida
ayekhangelane loGoliyathi, wakhumbula uJehova owamkhipha
emlonyeni wezilwane lamabhere egangeni (1 Samuyeili 17 v 37).
Ngenye indlela ubufakazi bakho kabukuphe amandla lesibindi
sokuqondana lezimpi ezizayo.
Enye into okumele siyinanzelele yikuthi isitha kasiphumuli, ngenxa
yokuthi uke wanqoba uphezu kwentaba. UJezebheli wayemelele
ukubulala uElija!!! Ngitsho lokulingwa kukaJesu kweza kulandela
ngemva kokubhabhathizwa kwakhe. Kungakwethusi nxa sekusenzakala
empilweni yakho. Nxa uqansa ngezigaba uyahlangana lezinye izigaba
eziphezulu, kungakwesabisi ngoba uNkulunkulu wesigaba esiphansi
lokhu enguye uNkulunkulu wesigaba esiphezulu. Izimpi zikaElija
zazingaphelanga ngokunjalo lezakho zisatshisa njenge zikaElija. Kusese
lomsebenzi okumeleleyo. Nxa uzizwa udeliwe ngemva kwezehlakalo
zikaMoya khumbula ukuthi injongo kaNkulunkulu ngempilo yakho
32
kayiphelanga. Izehlakalo ziza ukuzosikhuthaza ukuthi sikhangelele
ezinye izimpi ezizayo ezinkulu.
Ingxoxo
Kabekhona omunye asabele isehlakalo sikaMoya ahlangana laso.
Impilo yafana yini ngemva kwaso?
Kwakupha isibindi yini sokuqondana lokunye okwakuza landela?
33
USUKU LWETSHUMI LANHLANU
UKUGUQULA INGXAKI ZIBENGAMATHUBA
JAKHOBE 1v 12 – 16 KUBALE KONKE NJENGENTOKOZO
“Ngihlezi ngizama ukuguqula zonke ingxaki ukuba ngamathuba”.
Ungabona indlela engelamigoqo kayikusindawo. Imigoqo iqakathekile
ekuphumeleleni ngoba njengakuyo yonke imisebenzi, impumela iza
ngemva kokudubeka okukhulu. Umuntu kulolu hambo lwempilo
uhlangana lezinto ezingathatha impilo yakhe, kumbe zimbisele emuva
kumpumelelo yakhe. Ulezinto ezimbili ongazikhetha nxa sekunje,
ungayekela ingxaki zikuhlalise phansi kumbe uziguqule zibe
ngamathuba okuyaphambili.
UModikhayi loEsta babelendlela eyisifundo kithi abenza ngayo nxa
besizwa ngecebo likaHamani lokubulala amaJuda. Kwaba lithuba
lokudinga ubukhona bukaNkulunkulu. UModikhayi wahlubula impahla
yakhe wagqoka amasaka wazila kuyindlela yokuzehlisa kakhulu.
Kamanga lapho kodwa wathumela imibiko kuNdlovukazi eyalaya ukuthi
amaJuda wonke kawazile. Kwakuyisikhathi hatshi esokusondela
kuNkulunkulu kodwa esokunxusa ubukhona bukaNkulunkulu enkingeni
zabo. Kwakulithuba lokukhumbuzana ukuthi kenje bangobani loba
babesebugqilini bazila bakhuleka.
Abantu abanengi ezikhathini ezinengi bayahlala phansi bakhale,
babubule, bacabange ngezinto ezingabaphi mpendulo kunhlupho
abayabe behlangana lazo. UPawuli uthi elokucina -ke bazalwane qinani
eNkosini lasemandleni ayo (kwabaseEfeso 6 v 10). Nxa kufika izehlakalo
ezizakutshiya ungasela msebenzi, kumbe umuzi wakho usuchithekile
kumbe ungasela mali memeza uqinisa lumbhalo empilweni yakho uthi
34
“ususa okwakuqala ukuze ulethe okwesibili”, (amaHebheru 10 v 9).
NjengamaKristu kumele sicele uNkulunkulu ukusibonisa amathuba
kuzehlakalo zonke esihlangana lazo yena uhlezi emelele ukusivula
amehlo.
35
USUKU LWETSHUMI LASITHUPHA
ABAFAKAZI BEVANGELI
IMISEBENZI 1v 8
“…. libe ngofakazi bami eJerusalema, lakulo lonke elaseJudiya lase
Samariya kuze kube semikhawulweni yomhlaba.”
ITestamente Elitsha liyagcizelela ukuthiwonke umuntu ongokaKristu
ungumfakazi. ‘Kumabandla azimisele ukuqhuba ivangeli, amalunga
alethemba kulokho akufundayo ebandleni njalo awesabi ukunxusa
abantu kunkonzo zawo. Amabandla akhulayo yila athatha
ukubangofakazi belizwi kube yinto emele yenziwe.’ (Calvin C Ratz).
Ukufakaza ngobuqotho bevangeli kungaphumelela nxa wonke umuntu
okholwayo engaguqula indlela akhangela ngayo ukubangumfakazi
weLizwi.
Ukunxusela abantu enkonzweni akumelanga kube ngokwabantu
abathile, iqembu elithile kumbe labo abazikhethelayo ukwenza lokho.
Umlobi uRalph Waldo Emerson uthi, “Imisebenzi yakho ikhuluma
kakhulu okwenza ngingezwa ilizwi olikhulumayo.” Kumele sonke
sibengofakazi bothando, intokozo lamandla eVangeli ngazozonke
izikhathi. IBandlalakuqala lathenjiswa amandla, hatshi awokwenza
izinto ngokufuna ukuthabisa abantu kumbe ukugcwalisa okufunwa
libandla kodwa awofakaza ivangeli. Namhlanje amandla ebandla
aqathaniswa lezakhiwo zawo, lokuthi libandla likabani, hatshi ngoMoya
oNgcwele oyiwo osinika amandla okubangofakazi.
Amalunga ebandla angasitholakanjani isibindi sokunxusela abanye
enkonzweni kumbe kumaqembu ethu axoxa ngezeBhayibhili? Yenza
ibandla lakho libe yindawo lapho omele ubekhona njalo indawo othola
36
khona ubufakazi ngempilo yakho ugxile kuJesu. Lokhu ngeke
kugcwaliseke ngesipho somuntu oyedwa; kungumlandu wakhe wonke
umuntu okholwa kuNkulunkulu. Amalunga ebandla angofakazi
abaluleke kakhulu ngoba wona ahlala emphakathini okuhlangene
khona abantu abaphendukileyo labangaphendukanga. Ukutshumayela
kungaba ngokomuntu oyedwa mhlawumbe esicabanga ukuthi nguye
oyingcitshi kumbe nguye okwazi ukukhuluma labantu siyabe sesibulele
ivangeli. Ngokunjalo-ke, sonke esikholwayo silomlandu, kumele
sibelesibindi sifakaze ngevangeli. UPhawuli ku 2 Timothy 4 v 2 uthi
kumele sitshumayele ilizwi ngezikhathi zonke. Ngesikhathi senkonzo,
imisebenzi enjengokwamukela abantu, lokugcina indawo yokukhonzela
ihlanzekile, kungenza umehluko.
Lonke ilunga kumele lenze umzamo wokuxoxa lomuntu omutsha kuviki
ngeviki. Lokhu kuthiwa “livangeli lokubumba ubungane.”
Injongo yomKristu ngamunye akumelanga ibeyikuthola ibandla
olithandayo ubusuhlala nje ungenzilutho. Injongo kumele ibe
yikuphatheka ngokugcweleyo kumsebenzi webandla.
Ingxoxo
Xoxani ngabantu elibaziyo abalempilo ezibonisa ubuqotho,
intokozo lamandla kaMoya oNgcwele. Bangofakazi abangcono
yini kulalabo abakhulumayo kuphela ngoJesu kodwa bengaphili
impilo etshengisa uJesu?
Kungani inengi lethu lingathandi ukuxoxa ngokholo lwethu?
37
USUKU LETSHUMI LASIKHOMBISA
IBANDLA ELIGOQELA WONKE UMUNTU
ESTHER 4 v16 “HAMBA UYEBUTHANISA BONKE ABAJUDA…….”
Umlayo lo wokugoqela amaJuda wonke wawutshengisa ukuphelela; lo
ngumthetho wokuba kungabikhona otshiywa phandle kwebandla
ngenxa yobulili, umhlobo, isimo sakhe kwezenotho, kumbe ngokudalwa
okwahlukileyo kokwabanye (ukukhubazeka). Lokhu ngokunye ibandla
lethu elikuqakathekisayo njalo kulotshwe kwaba yinjongo yebandla.
Ibandla lamaWisili likholelwa ebuvangelini bamakholwa onke. Lesi
simiso asipheleli kubafundisi labebandla kodwa sisusa ngitsholemigoqo
yokubandlulula ngobulili kumbe ngeminyaka yokuzalwa. Bonke
abakholwa kuKristu balelungelo elifananayo kumithetho lamalungelo
ezevangeli, njalo bahlanganela ubusiso lomusa ngokufanayo.
Akula kuthi ngenxa yokuba ngowesilisa kumbe owesifazana ngakho
ukusimo esingcono sosindiso, (AbaseGalathiya 3 v 28). Lokhu sikubona
njalo ngokuba lengantsha ezikhangele abatsha labantwana, obaba
labomama, abathetheyo/abathethweyo labangakathathi/abangakendi.
Isimemezelo sikaEsther sasigoqela wonke umJuda ukuba alwe
lokubhidlizwa kwawo. Umzamo womJuda ngamunye wawusitsho
okukhulu. Ngokunjalo-ke umsebenzi kaNkulunkulu udinga ukuba wonke
umuntu ayisebenzele iNkosi.
Akumelanga kubekhona ababukeli kumbe kubekhona isipho kumbe
umbono okuthiwa umncinyane kumbe umkhulu, ngulowo lalowomuntu
kumele athole angakwenza.
38
UPaul ku 1 Corinthians 12 v 12 – 27 uthi, “umzimba munye lanxa
ulezitho ezinengi, asikho isitho esiqakatheke ukwedlula esinye.” Kusuka
kubenzima kumakholwa ukuba enze indima yawo kulo umzimba
kaKristu kule indlela yokholo.
Ingxoxo
Inkonzo zethu ziyayagoqela yini abantubendimi ezitshiyeneyo
zakwelakithi, njalo abantu bonke bayathola yini
ukubangabaphathi ebandleni? Abelungu? AmaTonga?
AmaKhalanga, AmaNambiya, layo yonke eminye imihlobo?
Siyamukela yini omama abangendanga kumaqembu ethu?
Abantu abake bahlaselwa ngumkhuhlane we COVID-19 ke?
39
USUKU LWETSHUMI LASITSHIYANGALO MBILI
UKUTHUTHUKISA INDLELA ZOKUKHULISA IBANDLA
IMISEBENZI 6v1 Kwathi ngalezonsuku abafundi sebandile, kwavela ukusola phakathi kwabaJuda
Abakhuluma isiGriki lamaHeberu, ngoba abafelwakazi babo babencitshwa
ekwabelweni kwensuku ngensuku.” Okwakusenza ibandla lakuqala lehluke kwezinye inkolo yindlela
emangalisayo elalikhula ngalo langendlela elalilolwazi ngayo ngoKristu.
Namuhla ibandla leWisili kweleZimbabwe likhula kancane.Ngomnyaka
ka 2009 belilamalunga azinkulungwane eziyisithupha lasithupha,
ezilamakhulu amathathu lanhlanu
(66,305). Ngomnyaka ka 2018 inani lamalunga likhwele kancane lafika
kunkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa lambili ezilamakhulu
ayisitshiyagalolunye lamatshumi amahlanu lasikhombisa (72,957).
Lokhu kutsho ukuba ibandla lithole amalunga angamakhulu
ayisikhombisa, lamatshumi amane (740) ngomnyaka.
Ibandla asilogatsha kodwa lingumzimba, kumele likhule! Kumele lande
ngokuphindaphindiweyo! Ugwalo olusetshenziswa ngamaMethodist
lulensika ezine. Insika yakuqala ithi ‘Indlela engcono yokwenza ibandla
likhule.’
IBhayibhili liyakhuthaza ukukhula kwebandla. Abacubunguli
beBhayibhili bayatsho ukuba injongo emqoka yokuza kukaJesu
kwakuyikuba afe esiphambanweni ukuze abantu bonke, emhlabeni
wonke bahlengwe. UJesu ngokwakhe wathi, “Indodana yomuntu ize
ukufuna lokusilisa okulahlekileyo.”
40
(Luke 19 v 10)
Ibandla kumele likhule ngenani langokuzwisisa kwalo ilizwi. Abantu
akumelanga basuthiseke ngokungena enkonzweni kungabi khona
abakhonzi abatsha abazimiselayo ukungena kulelobandla.
Ibandla lethu liyakhula yini kumbe inani lamalunga liyehla? Ukukhulisa
ibandla kunzima! Akuzenzakaleli! Kwenzakala nxa amalunga
engasebenza ndawonye ebambene!
Sekuyisikhathi sokuba amalunga ajonge kakhulu ukukhulisa iBandla.
IBandla lingabalenhloso yokuvangela ngokutshumayela langokwenza,
impumela yakho lokhu izabonakala ngokukhula kwebandla.
Ake ukhangele ngelihlo lengqondo ibandla lakho. Zikhona yini ingatsha
okungathi nxa zingasetshenziswa kuhle zincedise ekukhuliseni iBandla;
ingatsha ezinjenge (Evangelism and Discipleship, Pastoral and
Fellowship le Christian Social Responsibility). Zonke ingatsha ezikusibaya
ngasinye zingasetshenziswa ukuhlanganisa amalunga lokulandelela
lawo asebuyela emuva. Abantu abatsha ebandleni labantu bemzini
kumele baphathwe ngonanzelelo.
Ingwalo zethu ezilamabizo amalunga ebandla kumele zigcinwe kuhle
ngoba yizo ingwalo ezisipha ulwazi ngesimo seBandla.
41
Ingxoxo
Thina samukela njani abantu abatsha ebandleni lethu? Siyenza
yini isiqiniseko sokuba kubekhona ozakhuluma labantu abaqala
ukungena lathi ekupheleni kwenkonzo? Siyabanxusa yini ukuba
babelathi kumisebenzi ethile eyenziwayo ebandleni?
Amalunga kawaxoxe ngendlela akhuthaza ngayo abangane,
omakhelwane, abangane besikolo, abemsebenzini, ukuba beze
enkonzweni kumbe kweminye imibuthano yeBandla.
42
USUKU LWETSHUMI LASITSHIYANGALONYE
UKWELUSA AMALUNGA AMATSHA EBANDLENI
IMISEBENZI 14v21 –22
“Sebetshumayele ivangeli kulowomuzi, bezuzile abafundi abanengi,
babuyela eListra, lase Ikoniyuma, lase Antiyoki, beqinisa imoya
yabafundi bebalulekaukuba babambelele ekukholweni, besithi: Simele
ukungena embusweni kaNkulunkulu ngenhlupheko ezinengi.”
Umsebenzi wokunxusa abantu ungezake uphumelele nxa ungenziwa
into elula kumbe utshiywe ezandleni zomuntu oyedwa kumbe ababili.
Kumele siwubone ungumthwalo wethu sonke. Ibandla kalibunjwa
yikuba khona kwabantu kuphela endlini yokukhonzela kodwa libunjwa
layilokho umuntu ngamunye akwenzayo ebandleni. Ibandla lethu
kumele lizame ubungcono kundlela yokwelusa abatsha ebandleni
labantu abasivakatsheleyo.
Ukwelusa abatsha ebandleni kubenza bagxilise ingqondo yabo
ekukholweni uNkulunkulu. Njengoba kwakunjalo kubandla lakuqala,
batshumayela indaba ezimnandi bathola abalandeli abanengi
(Imisebenzi 2 v 46 – 47). Basebebuyela eListra, Ikoniyuma le Antiyoki,
beqinisa ubudlelwano bebakhuthaza ukuba bahlale ekholweni.
Phezu kwakho konke, ukwelusa amalunga amatsha kwenzelwa lokhu:
- Ukuthola isiqiniseko sosindiso lokwamukelwa kubandla lika
Nkulunkulu
- Ukukhulisa ukuthembeka kumpilo yokukholwa
- Ukuzwisisa okumqoka ngokuphila impilo yobuKristu.
43
Ukwelusa amalunga amatsha kwenzelwa njalo ukuba bazizwe
bekhululekile ukuphatheka kumisebenzi yebandla kusibaya abangena
kuso, lokuba bakhululeke ukwabelana labanye ngezenkolo.
Kungayekelwa ukuqapheliswa indlela abatsha ebandleni abamukelwa
ngayo, ‘abatsha bangaqabuka sebelinyazwe ingqondo’, sebethenjiswe
ukwembathiswa amabhatshi kumbe sebesele bodwa kungela
obananzayo. Isiphetho sakho lokhu yikuba ilunga leli libuyele emuva
lingabe liseza njalo enkonzweni.
Ngokunjalo lanxa silazo indlela okumele zilandelwe ekweluseni
amalunga amatsha, kuqakathekile ukuba ilunga ngalinye lalo lizeluse.
Lokhu yikuqalisa kobudlelwano mathupha obenziwa ngumuntu
osezwisisa kwezokholo kulowo osasemutsha ukuze amkhuthaze laye
akhule.
Ingxoxo
Kuzibaya zethu ezinkulu, asithi lakulezo ezincinyane, siyake
sinanzelele yini ukuba bakhona abathi nxa besivakatshele batsho
ukuba sebebuye kokuphela? Kubo bonke abatsho njalo,
siyasizibuze yini ukuba siseselabo yini labobantu ekupheleni
komnyaka?
Kumele sicabange njalo ngentshumayelo lemvuselelo esasibelazo.
Yikuphi esikwenzayo ukulandela labo abazinekela ngesikhathi sale
imibuthano?
Asixoxeni ngendlela esingazenza ezokulandelela amalunga
amatsha esibayeni sethu abahlala kundawo ezitshiyeneyo.
44
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI
AMALUNGA ANGENDANGA LOBA ANGATHATHANGA/AMALUNGA
AZIMELE WODWA
ESTHER 1v10 - 21
Lapho esikhuluma khona ngemuli zethu, sivame ukunganaki ukuba
ayisizo zonke imuli ezilobaba lomama. Kulabanye obobaba
abangathathanga labomama abanengi abangendanga abasebandleni.
Zinengi imbangela zokuba umuntu engathathi/engathathwa;
kungenzeka ukuthi vele lowomuntu kakaze athathe/ende, waliwa,
sowehlukana lalowo ayemthethe, wafelwa, kumbe waphongutshiywa
nje. Kundaba yeNdlovukazi uVashti, asitshelwa okwenzakala ngemva
kokuba eseyalile ebizwa yinkosi, kodwa ngokucabanga nje, uVashiti
wayesengumama ozimele yedwa ngenxa yokwaliwa. Kungenzakala
njalo ukuba uModikhayi wayengubaba ozimele yedwa (Esther 2 v 5 – 7).
Abantu abazimele bodwa balokunengi okufananayo. Bangazizwa
belesizungu, bazizwe bekhethiwe kumbe bazizwe bengafunakali.
Kumele babelobudlelwano labantu abakuzigaba ezitshiyeneyo. Badinga
ubungane lamathuba okujabula ndawonye labanye kumbe
ukududuzwa. Kumele bazizwe beqakathekile njalo beluncedo ebandleni
lemphakathini. Lezi yizinto wonke umuntu alazo. Labo abazimele
bodwa kuyikuthi vele abakaze bathathe kumbe bathathwe balezidingo
ezitshiyeneyo. Kujwayelekile ukuba babizwe ngokuthi behlulekile
empilweni lanxa bengaze babelemisebenzi emihle njani. Kuthi
besalwisana lalezindingeko, abemuli kanye lomphakathi uyabe
ubathwalise nzima ngokubatshela ukuba bathathe kumbe bende ngoba
45
umphakathi ulengqondo yokuthi umuntu othetheyo/othethweyo,
abelabantwana, nguye opheleleyo.
Kukhanya angani kulomthetho othile owesiko lanxa nje ungaphumeli
egcekeni, owokuba umuntu ongathathanga kumbe
ongendanga/ozimeleyedwa kangezake anike umbono ongalalelwa
ngumphakathi.
Labo abadlule phakathi kobuhlungu bokwaliwa balezidingo
ezibalulekileyo. Ezikhathini ezinengi, ngemva kokwaliwa, umuntu uphila
impilo yokuzidela, konke okwakhe kusuka kungahleleki. Kuyabe
kungathi uNkulunkulu ukhatshana, njalo umcabango wokwaliwa
wephula umoya. Kungasuka kubelezinto ezinengi ezidinga imali, uthole
angani abantwana sebengumthwalo onzima. Kuba lemizwa engaphezu
kwamandla okumele umuntu alwisane layo, enjengokuzizwa
ulomlandu, ulenhloni, uzondile, inhliziyo yakho ingaxoleli, ufikelwa
lulaka njalo ubone angani konke okwakho sekuphelile.
Kulabo abehlukana labomkabo ngenxa yokufa, umcabango
yokulahlekelwa lokuzizwa ululazekile kungabangela ukulahla ithemba
lempilo. Abanjalo bavame ukuzikhetha njalo kwandile ukuba
babesenkingeni yokuswela imali kumbe baswele ukuba abantwana
bazabathini, bazizwa belahliwe nguNkulunkulu. Kumele sibasekele njalo
sibeluleke bedlula phakathi kwalesisigaba sokukhala losizi. Abantu
abaliweyo lalabo abafelweyo ezikhathini ezinengi basuka bengazi ukuba
bathathe/bende kutsha kumbe bondle abantwana bebodwa. Ebandleni
kumele indaba ezinje zixoxwe njalo abantu baphane imibono
engabethula umthwalo.
46
Abafelwayo labaliwayo badinga ithemba njalo ibandla kumbe
umphakathi kumele uzwisise isimo sabo. Badinga ulwazi, badinga
ukubona baxoxe lalabo asebedlule phakathi kwesimo esifanayo,
badinga ukwamukelwa njalo babeyingxenye yomphakathi lapho
abangakhululeka khona ukuxoxa ngalokho abahlangana lakho. UJesu
kuMatewu 11 v 28 – 29, uthi, “Wozani kimi lonke elikhatheleyo
lelisindwayo, mina ngizakuliphumuza….”
Ingxoxo
Ibandla lakho lenzani ngalabo abazimele bodwa? Liyabaxwaya yini
ukuba baphathe imisebenzi ethile ebandleni? Bayathola
ukuthandwa lokwamukelwa abakudingayo na?
47
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANYE
UKUBAMBANA EKWENZENI UMSEBENZI KANKULUNKULU
1 KWABASEKORINTE 12v12 - 27
Omunye umqondo oqakathekileyo kumaKristu ngowokusebenzelana
ndawonye. Njengabantwana bakaNkulunkulu, sidalelwe ukuba sifune
uNkulunkulu njalo sisebenzelane ndawonye. Ngulowo lalawo athembe
ukuba lolohambo lokukholwa uluhamba ndawonye labanye,
akulakuncintisana kodwa kuyaphathiswana.
Kugwalo lukaEsther, sifunda ukuba uModikhayi wondla uEsther
kusukela esesemncinyane, wamfundisa ngokuziphatha kuhle waze
wakhula. Kuthe lapho isimo siguquka sekumele amaJuda abulawe
aphele, uModikhayi wadinga uncedo kuEsther ukuba akhulume lenkosi.
Akulamuntu olobuciko bonke, iziphiwo zonke, kumbe ulwazi lonke
olungamenza aphumelele empilweni, kodwa siyakhuthazwa ukuba
sisebenzise izipho ezivela kuNkulunkulu.
Iqembu libunjwa ngabantu ababili loba abedlulayo abalenjongo
efananayo. Banqoba bonke kumbe behlulwe bonke. Eqenjini akula
omkhulu kumbe omncinyane, wonke amalunga aqakatheke
ngokulinganayo. KwabaseKorinte bokuqala 12 v 12 – 27 uPhawuli uthi
kulomzimba munye owenziwe ngezitho ezinengi. Unyawo
kaluluncinyane kulesandla; indlebe kayincinyane kulelihlo. Wonke
umuntu oseqenjini uqakathekile. KuJohane 17 v 20 – 21, uJesu
ekhuleka wacela ukuba abafundi babeyimulinye njengoba Laye loYise
bemunye. Siyabona njalo ukusebenzelana ndawonye emsebenzini
kaZiqu zintathu (Trinity); uBaba, iNdodana loMoya oNgcwele usebenza
ndawonye ekudalweni komhlaba (Genesis 1 v 1 – 3).
48
Uba kungabakhona ukuphikisana ebantwini bakaNkulunkulu,
badabukane phakathi, lokhu kubuyisela umsebenzi weNkosi emuva
njalo lebandla kalikhuli. Sonke singabakaNkulunkulu munye, ngokunjalo
kumele sizame ukusebenza ndawonye, siphathise ekwenzeni
umsebenzi kaNkulunkulu uphumelele ngoba yikho esakubizelwayo.
Ngokunjalo, kumaxuku ethu atshiyeneyo kuzigaba zethu zonke kumele
sisebenze ngokubambana, silwisele ukunqoba isitha sethu esisodwa,
usathane.
Kuyadanisa ukuba usathane ujwayele ukuphumelela ekwehlukaniseni
abantu bakaJehova. Kungabakhona ukuncintisana lokuphikisana
phakathi kwebandla umsebenzi kaNkulunkulu ubuyela emuva.
Singabala kwabaseKorinte bokuqala 3 v 1 – 9 uPhawuli ukhuluma
ngengxabano phakathi kwebandla laseKhorinte. UPhawuli uthi
siyizisebenzi eziqhatshelwe ukusebenza endlini yeNkosi.
Ingxoxo
Kumele siphathe njani indaba zokuxabana lokungabambani
kwebandla?
49
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LAMBILI
ABANTWANA LABASAKHULAYO BEYIZITHUNYWA ZOMSEBENZI
KANKULUNKULU
1 TIMOTHY 4v12
“Kungabi lamuntu odelela ubutsha bakho, kodwa woba yisibonelo
kwabakholwayongokukhuluma, langokuhamba, langothando,
langokukholwa, langokuhlambuluka”
Umbono esilawo owokuthi abantwana labasakhulayo bangaba
yizithunywa zikaNkulunkulu, benze umsebenzi kaNkulunkulu njalo
baguqule isimo sebandla uvela kumfundiso kaJesu mayelana lendawo
yabantwana embusweni kaNkulunkulu.
UJesu wenza abantwana babasesidikidikini soMbuso (Matthew 19 v
14). UJesu wabuye futhi wafanisa umntwana njengesibonelo esihle
somuntu ofanele ukungena eMbusweni weZulu. Wabuya futhi
wafanisa umntwana njengesibonelo somuntu oqakathekileyo, omkhulu
eMbusweni weZulu. UJesu wayelandela lokho okwakusenziwa ku
Thestamente Elidala lapho abantwana babethathwa njengezipho
lezibonakaliso zesithembiso lesibusiso sikaNkulunkulu (Jeremiya 1 v 4 –
8 lo Luke 1 v 11 – 17).
Abantwana labasakhulayo bagegelelwa ngusathane kusukela lakudala.
UPharoah wayefuna ukwenqabela ukukhula kwenani lamaHeberu,
walaya ukuba bonke abantwana abancinyane abangabafana babulawe
(Exodus 1 v 16 – 17). UHerod wayefuna ukubulala uJesu
esesemncinyane (Luke 2 v 13 – 15).
50
KuMatthew 18 v 5 – 6 uJesu ufundisa ngokuba umntwana
angabasengozini yemimoya. Isono esenziwa ngumuntu senza
abantwana babesengozini. UJesu uzavikela abantwana abancane
kodwa uzakwehlisela ulaka kulabo abenza abantwana bone.
Okunye okwenziwa ngabantu njengenjwayelo becabanga ukuba
kulilungelo, yinkululeko kumbe yikwamukela amandla, kungcolisa
abantwana. Into engajwayelekanga isuka ijwayeleke; ubunyama
benziwe ukukhanya. Isitha silwa labantwana ngoba baseselamandla
njalo kukhangelelwe ukuba baguqule isimo sezinto kusasa.
Ngakho-ke abantwana labasakhulayo kumele banakekelwe kakhulu.
Kumele bafundiswe njalo basetshenziswe njengezithunywa zokwenza
umsebenzi kaNkulunkulu. Abantwana labasakhulayo bangayabelana
labanye ilizwi ekudlaleni kwabolalapho abahlangana khona labanye.
Okuhle yikuthi lababantu abalani lokubanga izikhundla kumbe
ukukhangela inzuzo, ngaphandle kokuba abekhona obenzisa lezizinto.
Kumele siphathise ekuthuthukiseni umsebenzi wabantwana
labasakhulayo ngazo zonke indlela. Akumelanga ukuba sitshiye
lumsebenzi ezandleni zabalutshwana. Kungumlandu wethu ukuba
senze abatsha bahambe phambili emsebenzini webandla ukuze
bathuthukise injongo kaNkulunkulu. Kabaphiwe ithuba,
bengaphambanisa sibaqondise ngesihle. Intsha layo kumele yazi ukuba
kufanele ilalele nxa icetshiswa, ifunde kwabadala ekwenzeni umsebenzi
kaNkulunkulu.
51
Ingxoxo
Abantwana bangenzani okungabenza bakhuthalele iNkonzo?
Asipheni izibonelo lapho abatsha abakhokhela khona abanye
eNsindisweni.
52
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANTATHU
UKUNQOBA LOKHO OKUNGAKUKHIPHA ENDLELENI
MATTHEW 13v14 – 23
Impilo igcwele izinto ezingasikhipha endleleni; kungaba yimuli, isikolo,
ibhizimusi. UJesu watshela abafundi bakhe ukuba ukuphazamiseka
ekukholweni kuqala ngenhliziyo ezilukhuni, indlebe ezizwela khatshana
lamehlo avalekileyo (vs 15).
Esebenzisa umfanekiso womhlanyeli owahaza inhlanyelo, uJesu
wafanisa inhlanyelo eyawela emeveni lomuntu ozwa ilizwi kodwa
kubekhona okumlibazisayo ngoba inhliziyo yakhe icabanga ezinye
izinto. Ukuphitshekela okomhlaba lokukhohlisa kwenotho
kuyaminyanisa ilizwi, lingatheli izithelo embusweni kaNkulunkulu.
Kuqakathekile ukuba sibelesikhathi kulanga linye ngalinye lapho
esikhohlwa khona zonke izinto ezibaliswa yingqondo lenhliziyo,
sikhangele kuNkulunkulu. Izinto ezisiphazamisayo zingaba
ngezibambekayo, ezisengqondweni zethu, esiphila phakathi kwazo
kumbe ezemimoya. “Kukhona indlela ebonakala ilungile emuntwini …”
(Izaga 16 v 25)
Kuhle ukuba sazi lokho okungasikhipha endleleni. Lokhu kungatshiyana
ngomuntu ngomuntu; ngesizukulwane lesizukulwane. Ezinye izinto
ezingasiphambanisa lubandlululo ngombala loba ngomhlobo.
Isibonelo; AmaJuda ayezigqili eBhabhiloni ayengakhululekanga ukuba
akhonze uNkulunkulu ngokugcweleyo.
Kulezinsuku abantu abanengi baphanjaniswa yilwazi lwezemitshina.
Inengi litshona likhangele amafoni kumbe amacomputer kuze kwenze
53
umsebenzi wabo ungenziwa ngendlela, indlela abakhonza ngayo layo
iyehla, lezifundo zabo ziyehla kanye lendlela abatshayela ngayo izimota
isuka ibeyingozi. Kumele umuntu ngamunye ngamunye ahlolisise
indlela aphila ngayo, alwe lalokho okumphazamisayo.
Ingxoxo
Qambani izinto ezijwayele ukususa ingqondo yomuntu
ekukhulekeni kumbe ekudumiseni iNkosi kubandla ongena kilo.
Tshono izinto ohlangana lazo wena ezikuphazamisayo kumpilo
yakho yobuKristu, lixoxe ngendlela zokuqeda lezizinto.
54
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANE
UJESU UYANAKA NA?
AMAHUBO 30v4 - 10
Kulendaba yomuntu lomkakhe (Minnie and George Lacy), abathunywa
njengabatshumayeli ekuqaleni kweminyaka ka 1900. Bafelwa
ngabantwana ngenxa yomkhuhlane okwakuthiwa yi scarlet fever.
Indoda yathi isibhalela ababesele ababona ngezobuvangeli kwelakibo
yathi, “Kwesinye isikhathi kukhanya angani okusehlelayo asenelisi
ukukwamukela, kodwa uNkulunkulu ulathi njalo usisebenzela ngendlela
emangalisayo.” Ngesikhathi bephakathi kobunzima obunje, bathola
ukuba uJesu wayeseduze labo njalo wayebenza baneliswe kukho konke
ababekudinga langesikhathi kukhanya engathi konke nje
kwakumnyama. NjengoDavida, labo bafunda ukuhlabelela “Idumiseni
iNkosi …. Libonge ibizo layo elingcwele.” (verse 4) Bananzelela ukuba
“Inzondo yakhe ayithathi sikhathi eside, kodwa umusa wakhe
ngowempilo yonke.” (verse 5)
Inengi labantu namuhla likhangelane lezikhathi lapho abazibuza khona
ukuba uNkulunkulu ukhona na? Ngomnyaka ka 2019, iZimbabwe
yabona u cyclone idai owatshiya imuli ezinengi zihlakazekile,
zingelamizi, zingazi ezingakwenza, inengi lalahlekelwa zimpilo zabo.
Ngomnyaka ka 2020, ubhubhane lwe COVID-19 lwenze abantu
abanengi kakhulu, emhlabeni wonke balahlekelwa zimpilo zabo, abanye
baphelelwe yimisebenzi, ezomnotho kuzwekazi lonke leAfrika
lakumhlaba wonke zehlile kakhulu. Esikhathini esesabisayo njengalesi,
umhlabeleli uyasikhumbuza ngobukhona ukaNkulunkulu
langokuthembeka kwakhe. Lapho ezizwa umoya wakhe wephukile
55
kakhulu, wakhala ngezwi eliphakemeyo wathi “Zwana, Nkosi, ube
lomusa kimi; Nkosi, woba ngumsizi wami.” (verse 10)
UJehova uyanakekela abantwana bakhe, ngamunye ngamunye.
UJehova uyatholakala, kaguquki. Thina esikholwakuye asiyikuswela,
sidinga kuphela ukuba siphikelele ngoba uNkulunkulu uhlala eseduze.
(AbaseRoma 8 v 28)
Ingxoxo
UNkulunkulu wakuncedisa njani kuzehlakalo ezingenhle zempilo
owahlangana lazo?
56
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LANHLANU
THAKAZELELA ISIVUNO!
EKSODUSI 23 v16 – 17. LEVI 23v15 - 21
“Uzagcina umkhosi wesivuno sezithelo zokuqala zomsebenzi wakho,
lesokuhlanyelwe emasimini.” “Uzakugcina umkhosi wesivuno
ekupheleni komnyaka, lapho usubuthile isivuno sakho ensimini.”
Kumele senze umkhosi wesivuno mnyaka yonke, sibonakalise ukubonga
kwethu kuJehova ongumnini wento zonke. Yisikhathi lapho esipha
khona endlini yeNkosi sibonga lokho esikwenzelwe yiNkosi ngoba yiyo
esipha amandla okusebenza njalo nguye osinika izithelo zokusebenza
kwethu.
Lokhu sikwenza ngenhliziyo ezimhlophe ezilomkhuleko wokubonga
izipho. KuMilandu yokuqala 29 v 11 – 14, uDavida ufakaza ukuba
uNkulunkulu ngumuphi wento zonke, nguye osipha isivuno. Umbhalo
ulaya abakoIsrayeli ukuba bangalibali iNkosi eyabakhipha eGibhithe,
yabalabo besenkangala baze bayafika eKhenani. Kwakumele
bakhumbule ukuba inotho abayitholi ngamandla abo kumbe
ngokuhlakanipha kwabo kodwa konke kuvela kuNkulunkulu.
Ngokunjalo-ke isivuno yinkonzo yokukhumbula indlela uNkulunkulu
asinakekela ngayo. Kumele abahlengiweyo babelobufakazi ngoJehova
ababujabulela bendawonye. Ngokusipha kwakhe iNdodana yakhe,
silobufakazi ukuba uJehova wasihlenga elizweni lobunyama. Kodwa-ke,
ubunyama buzingela abantwana beNkosi, kubaphuphuthekise ukuze
bengaboni lokho uNkulunkulu abenzele khona. Kumele sithakazelele
lesisikhathi ngokuzimisela, sikhangele konke lokho uThixo asibusise
ngakho. Asithatheni-ke lelithuba sikhumbule ngalamazwi, silungiselele
57
ukuthakazelela isivuno. Konke lokhu sikwenza siphakathi
kwembandezelo zomhlaba, kodwa uNkulunkulu uhlala ethembekile
kithi.
Ingxoxo
Kufanele yini ukuba abantu abasemadolobheni baphe kuphela
imali ngesikhathi sesivuno kumbe kumele bacecise indlu yeNkosi
ngezithelo, imibhida, lamaluba, kube yisikhumbuzo sobuhle
bukaNkulunkulu obungapheliyo?
58
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LASITHUPHA
ISIVUNO SIKHULU …….
MATHEWU 9 V 35-38
Lokhu kwakhulunywa nguJesu kubafundi bakhe. Wasebenzisa isivuno
njengomfanekiso ukuze abaphe ingqobe ukuba babone labo
abalahlekileyo njengesivuno soMbuso kaNkulunkulu. Wayesebonile
ukuba abantu basebediniwe; wabona ixuku labantu ababemlandela
linjengezimvu ezingela melusi. Namuhla abantu abanengi bazimele
bodwa, kabamdingi UNkulunkulu. Amehlo abo avalekile ukuba abone
uthando lukaJehova, bagxilile esonweni. UNkulunkulu udinga labo
abazakuma njengo Isaya, bathi, “Ngilapha Nkosi, thuma mina.” (Isaya 6
v 8).
Ivangeli lokunxusela abantu kuKristu ayisilo labafundisi abazinikele
ukuhamba lamazwe betshumayela. IBandla lakuqala lalilabantu
abanjengabo Lidiya, oPriscilla labo Aquilla abenza umsebenzi
kaNkulunkulu waphumelela, ngenxa yabo, uPhawuli wenelisa
ukuhamba esiya kundawo ezintsha. Sibizelwe ukuba ngabavangeli
kundawo lapho esihlala khona lemisebenzini. Lapho sisenza iVangeli
lihambe sithuthukisa injongo kaNkulunkulu.
IBandla leMethodist lilenhlelo zebandla ezibalulekileyo, ezihlelwe
zabalensika ezine. Insika yokuqala ikhangela ngokukhula kweBandla.
Kukhangelelwe ukuba ngomnyaka inani lamalunga eBandla lande
ngokulitshumi lambili ekhulwini (12% ). Kukhangelelwe njalo ukuba
kusiqinti (District) ngasinye kube lamabandla (societies) amane amatsha
ahlanyelwayo. Lokhu kutsho ukuba lesi yisikhathi sokuphuma phandle
kwemiduli, kuhanjiswe intshumayelo ebantwini. Sonke kumele
59
siphathise ekwenzeni lokhu. Isivuno sikhulu, okwakhathesi inani lethu
lingaba likhulu lenkulungwane elilamatshumi amabili (120 000) kulizwe
elilabantu abayisigidi esilitshumi lambili (12 million). UNkulunkulu uthi
kuJoshuwa ngesikhathi eseluphele, “kusasele ilizwe elikhulu ukuba
linqotshwe.” (Joshuwa 13 v 1). Sibhekane lomsebenzi omkhulu.
Ingxoxo
Mizamo bani eyenziwa yiSekethi (Circuit) yakho lesibaya (society)
sakho ukufinyelela kulabo abangakamazi uJesu Kristu njengeNkosi
loMsindisi na?
Phanini ubufakazi ngemizamo eliyenzayo ukuhambisa uthando
lukaNkulunkulu kulabo abangasibo bebandla.
60
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LASIKHOMBISA
INHLIZIYO YESISEBENZI
MARKO 10v45; LUKA 22v47
IBandla kanye lomhlaba wonke jikelele ulabantu abatshiyeneyo; abanye
bake baba ngabakhokheli ngesikhathi esidlulileyo, abanye
bangabakhokheli kusonalesi sikhathi, abanye balungiselela ukuba
ngabakhokheli bakusasa.
Abantu abakuzigaba zonalezi zontathu bangananzelela ukuba bakhona
ukuze baqhube umsebenzi woMbuso weZulu, iBandla lomhlaba wonke
ungaphumelela. Akulamuntu oqhuba injongo yakhe, ozigqajayo, olivila,
kumbe othanda ukuchothoza, ongaba ngumbusi oqotho wabantwana
bakaJehova. Indalo kaNkulunkulu idinga ukweluswa ngokunanzelela.
Umhlaba esiphila kuwo uyahlupheka ngenxa yabakhokheli
abazikhangela bona bodwa, asebezinothisile njalo bengela ndaba
lenhlalakahle yomhlaba wonke, bengela ndaba labantu. UMpostoli
Phawuli uthi, “Okuyikhona esikuqondileyo ngokulaya kwethu luthando
oluvela enhliziyweni emhlophe, lakuso isazela esihle, lasekukholweni
okuqotho.” (1 Timothi 1 v 5).
UJesu wasinika isibonelo somsebenzi wakhe. Wafinyelela abantu
abanengi abalapho eyezalwa khona ngothando langozwelo lesineke.
“Ngoba leNdodana yomuntu kayizanga ukukhonzwa, kodwa ukukhonza
lokunika ukuphila kwayo, kubelihlawulo kwabanengi.” (Marko 10 v 45).
UJesu wabayisibonelo sempilo yesisebenzi sikaNkulunkulu ngesikhathi
sonke esemhlabeni.
61
UEsther laye watshengisa impilo yomkhokheli ozidelayo. Wafaka impilo
yakhe engozini ngenxa yempilo zabakwabo. (Esther 4 v 11; 4 v 16).
Ukuze sisebenzele uNkulunkulu kumele sizimisele ukusebenzela abanye
njengalokhu okwenziwa nguJesu. Wanikela impilo yakhe ngenxa yethu;
lathi kumele sizimisele ukudela isikhathi sethu, lokho esilakho, iziphiwo
zethu, lakho konke ngenxa yabazalwane labantu bonke jikelele.
Ngokuhamba kwempilo, sibona ukuba impilo zethu ziphakathi
kwenguquko ezinengi. Lapho ohlezi khona namuhla, omunye uzabe
esehlala khona kusasa. UJesu weza waguqula isimo sokuhlonitshwa
ngezihlalo esikuzo kodwa engazange aguqule umsebenzi wakhe
wokuba yinkokheli. “Uyabazi abakhokheli bamaJuda, kakube kubo,
kodwa kungabinjalo phakathi kwenu. Lowo lalowo ofuna ukubamkhulu
phakathi kwenu kabeyisisebenzi senu, lowo ofuna ukuba ngaphezu
kwenu kabe yisigqili senu.
Izaga 6 v 6 zisitshela ukuba sifunde ebunyonyweni, lapho wonke
umuntu etholakala esenza lokho okuzaletha impumela enhle. IBandla
likaNkulunkulu lidinga abantu abanjalo namuhla, lapho amakholwa
angancintisani khona kodwa asebenzelane ndawonye, lapho ngulowo
lalowo enakekela omunye ngenhliziyo ezithobileyo.
Ingxoxo
Kungani abantu bebangisana ubukhokheli, kungaba senkonzweni
kumbe ukukhokhela umphakathi nje.
62
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LASITSHIYA NGALOMBILI
BANA NGUMGUQULI WESIMO
AMAHUBO 139
Inengi labantu likhangela imbali, balutshwana abantu abenza imbali.
(Rick Warren) Abenzi bembali yilabo abazinikelayo ukuphuma
kokujwayelekileyo bangene lapho abangakwazi khona, lapho abanengi
abehluleka khona ukuphuma bengabaphilileyo. Ukuze umuntu aguqule
isimo sezinto emhlabeni enze imbali kumele enze izinto ngendlela
entsha, amele lokho akholelwa kukho, angesabi ukwenza amaphutha,
angazikhangeli yena yedwa, kodwa amele umphakathi.
Yala ukwehlulwa unqobe lokho okukuvimbelayo. UModikhayi lo Esther
benze njalo, babalembali. EBhayibhilini banengi abantu abenza imbali;
ngaphandle kwabalutshwana ababizwa ngokuthi ‘enye indoda kumbe
owesifazane othile.’
Namuhla sibizwa ngokuthi singamaWisili ngenxa yomunye owenza
imbali waguqula isimo sempilo yabanengi ngeminyaka ka 1800, igama
lalomuntu kwakungu John Wesley. KuMathewu 5 v 13, uJesu uthi, “Lina
lilitshwayi emhlabeni….” kusitsho ukuthi lokho okwenzayo usenzela
iZulu kumele kubonakale, kumele kuzwakale. Akumelanga udlule
emhlabeni kungelanto ebambekayo oyenzileyo; wadalelwa
ukusebenzela iZulu. Abantu kumele basale bekhumbula okuhle
owakwenzayo okwaguqula impilo zabo.
Ukuze ube ngumguquli womhlaba, kumele wanelise ukwenza izinto
ezithile;
63
Bana lenjongo – yazi ukuba udalelwe ukuba wenzeni. Abaguquli
bezimo bayazi ukuba bangobani, ngakho ungameleli umhlaba
ukwenzise okwawo. Kumele ulandele injongo yakho, uyenze,
ekwenzeni lokhu uzadala umehluko.
Bana lomzwangedwa; abaguqula umhlaba kabahlehleli emuva
kulokhu abakholelwa kukho. Lokho okholwa ukuba ungakwenza
kuzakufuqa ukuthi ubelomzwangedwa. Kumele ukholwe ukuba
uJesu uyakuthanda njalo ulecebo elihle ngempilo yakho.
UNkulunkulu wakwenza elenjongo afuna uyifeze (Amahubo 139 v
13 – 14). Kumele njalo ube lombono wenze okuqondileyo.
Ingxoxo
Singaguqula njani isimo somhlaba kusonalesi isikhathi lapho
umhlaba ungasazwisise
64
USUKU LWAMATSHUMI AMABILI LASITSHIYANGALONYE
WENZANI NXA UMUMO UKUHAMBELA KUHLE
KWABASEFILIPHI 4 v11 - 13
Kwathi lapho lokho uHamani ayekulungisile ukuba kubeyizithiyo
kuModikhayi lamaJuda sekwehlule, izintozaguquka, kwatholakala
ukuba uModikhayi lamaJuda ayezathola okuhle. uModikhayi waphiwa
konke lokho okwakuzaphiwa uHamani. Ngezinye indlela, uModikhayi
wanotha khonapho khonapho njalo wabalodumo, kanti yena
wayesaziwa njengomthunjwa nje ohlala esangweni lomuzi wenkosi.
Kwagcwaliseka isitsho esithi, ‘kusuka ezinsikeni kuya ekucwebeni’/
‘kusuka ebuyangengi kuya ekunotheni.’ (from rags to riches). Inengi
labantu liyihambile lindlela, banotha babalamandla, bayeyisa labo
abasala besebuyangeni. Abantu balomkhuhlane wokukhohlwa
masinyane lapho abavela khona.
UNkulunkulu waqonqosela kakhulu kwabakoIsrayeli ukuthi
bangachapha iKhanani kwakumelanga bakhohlwe uNkulunkulu wabo
owabakhululayo wabakhipha esandleni sikaFaro. (Deuteronomy 15 v
15). Okunye okutshengisa ukukhohlwa yikuziphakamisa.
Uyezwa umuntu esithi ‘inotho le ngiyisebenzele!’ Ngitsho
lasebukhokhelini, abantu bayaphangisa ukuzikhipha ebantwini.
Okumele sikwenze yikubonga iNkosi owasidala singelalutho
watshintsha impilo zethu. Lokhu esikwenzayo ngenotho yethu
kukhombisa lowo esinguye. Siyagcina yini ubuKristu bethu, uthando
lozwelo? Indlela esisebenzisa amandla ethu itsho okunengi ngathi.
EBhayibhilini kulotshiwe ukuthi kwasekufika inkosi entsha, uFaro,
owayengazi lutho ngoJosefa, impilo yamaHebheru yaqala ukuba nzima.
65
(Eksodusi 1 v 8). Abanye abantu bakhetha ukubuthelela inotho, imota
ezibiza imali ephezulu, baphile impilo yemali ephezulu, kodwa besenza
abanye baphile impilo ebuhlungu. UNkulunkulu nxa esekubusisile,
khumbula labo abaswelayo; khumbula indlu yeNkosi.
Ingxoxo
UNkulunkulu uhlala esipha inotho lemisebenzi yaphezulu kulabo
abamkhonzayo na? (Mathewu 6 v 19 – 21)
66
USUKU LWAMATSHUMI AMATHATHU
NGESIKHATHI ESINJE!
Siqhubeka sisembula indikimba esihamba ngayo lonyaka siphakathi
kobunzima obugoqela ukwehla kwezomnotho osekubuye
kwangezelelwa yikuzama ukunqoba umkhuhlane weCOVID-19. Ugwalo
lukaEsther lwalotshwa ngesikhathi amaJuda ayengaphansi kombuso
wamaPersia. Ngokuhlela kukaNkulunkulu uEsther waphakanyiswa
waba yiNdlovukazi yasePersia emva kokuba uVashti esekhitshiwe
kulesosihlalo. Ngasikhathi sinye, uHamani wakhethwa ukuba
abengumlawuli wombuso wamaPersia. Isimanga savela ngokwala
kukaModikhayi ukuba akhothamele uHamani. UHamani wasebumba
icebo lokubulalisa uModikhayi, abulale lawo wonke amaJuda.
Lokhu kwenza uModikhayi wadinga uncedo kuEsther njengoba
wayeseyiNdlovukazi. Wamcela ukuba alande inkosi acele ukuba
umthetho lesimemezelo esasenziwe yinkosi siguqulwe.
Kwabangumthwalo onzima kuEsther ngoba ukubona inkosi
ingakubizanga kwakulesigwebo sokubulawa khonapho khonapho.
UEsther wayeselenyanga angabizwanga yinkosi.
UModikhayi wamupha ingqobe uEsther, eyokuba akhumbule ukuthi
ungumJuda njalo ukwenziwa kwakhe iNdlovukazi kwakulesizatho
esiphathelene lalesisikhathi.
Indikimba le isinika ingqobe njengebandla lakumuntu ngamunye
ngamunye ukuba ame ekholweni lwakhe lanxa sekunzima njani.
UmKristu wonke ukundawo eqondileyo ukusebenzela iNkosi
kulesisizwe esikhohlakeleyo. Siphila ngesikhathi lapho isiKristu
67
sesihlangana labantu abazenza amakholwa bona bengakholelwa
kuKristu.
Banengi abatshumayeli abaphendulela iLizwi leNkosi ukuze benze lokho
bona abakuthandayo, babelodumo. Isimo sezinto singaze sibenzima,
kukhanye angani akuseneliseki ukukhonza iNkosi, kumele sime,
siyephambili, sisebenzise izikhundla esilazo leziphiwo esiziphiwe
nguNkulunkulu, siqhubekisele phambili umsebenzi weNkosi.
Kasikhuleke!
Asicele uNkulunkulu asitshengise ngamunye ngamunye lokho
okumele sikwenze ngesikhathi esinje.
68
USUKU LWAMATSHUMI AMATHATHU LANYE
KUYINI ESINGAKWENZA NGALE INYANGA YOKUVANGELA?
IMISEBENZI 2v37
Ngemva kwentshumayelo kaPeter ngosuku lokwehla kukaMoya oNgcwele, (Day of Pentecost) labo abezwayo babuza ukuthi bangenzani. Siphutsha linyanga yokuVangela, ubizo selukithi ukuba sinikele esilakho emsebenzini weNkosi. UHamani wathembisa ukufaka imali enengi kusikhwama senkosi (ten thousand talents of silver) ukuze icebo lakhe liphumelele. (Esther 3 v 9). UEsther wazimisela ukuphelelwa yimpilo yakhe, uNkulunkulu wamhlenga. Yenza umsebenzi kaNkulunkulu uqhubekele phambili ngokupha langokunika lokho olakho okungasetshenziswa ukuhambisa iVangeli.
Njengebandla, khethani imuli ezingatholiyo okufaneleyo kumbe amaqembu adinga uncedo libaphe elingabanika khona. Khumbulani ukupha indaba ezimnandi lakulabo abasezitaladini, lezibotshwa.
ELwandle lwase Malta, uPhawuli wabuthanisa incwathi ukuba abase umlilo ngoba wayegodola. (Imisebenzi 28 v 3 – 5). Umlilo wawungabaselwanga umuntu oyedwa, kodwa bonke ababephephile olwandle, kodwa khonapho yikho lapho laye ayezathola ukukhudumala khona. IBandla leMethodist yiMalta yethu. Umlilo kawuqhubeke uvutha, kodwa kudingeka wena ukuba ufake inkuni. Phana esakho isipho, sihle emehlweni kaNkulunkulu, njalo sizakwenza umsebenzi kaThixo uqine umemetheke kwelakithi eleZimbabwe.
Ingxoxo
Kuyini esicabanga ukukwenza okungaphumelelisa umsebenzi wokuvangela kulabo abasesigabeni sethu?