0

Tähtsamad tegevused 2015/2016. õppeaastal

1

Sissejuhatus

Sellesse ülevaatesse on koondatud tulevaks õppeaastaks kavandatud tähtsamad tegevused.

Detailsema info leiab valdkondade strateegiatest ning nende rakendamiseks loodud programmist.

• Haridusvaldkonna areng nii tänavu kui järgnevatel õppeaastatel lähtub Elukestva õppe

strateegiast aastateks 2014-2020.

• Keelevaldkonna areng lähtub Eesti keele arengukavast 2011-2017

• Noortevaldkonna järgmiste aastate eesmärkide detailsem ülevaade on Eesti

noortevaldkonna arengukavas 2014-2020.

• Teadusvaldkonna areng ja tegevused lähtuvad strateegiast „Teadmistepõhine Eesti 2014-

2020“.

Sisukord

Digipööre ................................................................................................................................................. 3

Üld- ja kutsehariduses hakatakse looma digi-õppevara valdkondades, kus seda pole või kus

olemasolev õppevara ei toeta soovitud õpitulemuste saavutamist ................................................... 3

Koole ja lasteaedu toetatakse tehnoloogia õpetamisel ja lõimimisel teiste ainetega ........................ 3

2015. aasta lõpus valmib digitaalse õppevara portaal e-Koolikott ..................................................... 3

Riik toetab ühiskasutuses õppeklasside loomist eelkõige maapiirkondades ...................................... 3

Keel .......................................................................................................................................................... 4

Ida-Virumaa õpetajatele pakutakse täiendavat eesti keele B2 ja C1 taseme koolitust ...................... 4

Eesti keele õpetajaks õppivatele üliõpilastele luuakse uus stipendium ............................................. 4

Koolivõrk ................................................................................................................................................. 4

Uued riigigümnaasiumid alustavad veel neljas maakonnas ................................................................ 4

Jätkub erivajadustega laste õppetingimuste parandamine ................................................................ 5

Omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel ............................................................................. 5

Kutseharidus ........................................................................................................................................... 5

Kutseõppeasutused ja riigigümnaasiumid alustavad koostööprojektiga ............................................ 5

Õpipoisiõppe tähtsus ja maht kasvab ................................................................................................. 5

Kõrgharidus ............................................................................................................................................. 6

Doktorantide sotsiaalsed tagatised täienevad .................................................................................... 6

2

Nutika spetsialiseerumise erialastipendiumite programm laieneb .................................................... 6

Riik sõlmib ülikoolidega uued halduslepingud .................................................................................... 6

Noortevaldkond ...................................................................................................................................... 7

Täiendatakse noorteühingute ja noortekeskuste toetamise süsteemi .............................................. 7

Algavad uued tegevused noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tõrjutusriski vähendamiseks ....... 7

Noortevaldkonna töötajatele pakutakse erinevaid koolitusi .............................................................. 7

Teadus ..................................................................................................................................................... 8

Teadusasutuste ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime parandamiseks ja asutuste võrgu

korrastamiseks algatatakse avalik arutelu .......................................................................................... 8

Käivituvad programmid, et suurendada teaduse ühiskondlikku mõju ............................................... 8

Täiskasvanuharidus ................................................................................................................................ 9

OSKA võimaldab õppimisel ja õpetamisel paremini arvestada tööturu vajadustega ......................... 9

Uus täiskasvanute koolituse seadus muudab koolitusturu läbipaistvamaks ...................................... 9

Täiskasvanutele pakutakse õppimisvõimalusi..................................................................................... 9

Täiskasvanuid kutsutakse poolelijäänud õpinguid lõpetama.............................................................. 9

Välishindamine ..................................................................................................................................... 10

Otsitakse lahendusi, et põhikoolieksamid oleksid kasutatavad ka sisseastumiseksamitena ........... 10

Lõpueksamite lisaküsimustik aitab avada eksamitulemuste tausta ................................................. 10

Koolid saavad gümnaasiumiastme õppetõhususe ülevaated ........................................................... 10

Õpetajad ja koolijuhid .......................................................................................................................... 10

Koolile selgemad õigused õpilase turvalisuse tagamiseks ................................................................ 10

Õpetajatele luuakse senisest enam võimalusi täiendusõppeks ja liidrioskuste arendamiseks ........ 11

Panustatakse õpetajaameti kuvandisse ja mainesse ning õpetajate töötasu tõstmisse .................. 11

Arendatakse õpetajakoolituse praktikat ........................................................................................... 11

Tähelepanu suunatakse koolijuhtimise kvaliteedi tõstmisele .......................................................... 12

Üldharidus ............................................................................................................................................. 12

Koolid ja õpetajad saavad tuge haridusuuenduste rakendamiseks .................................................. 12

Tõhustatakse eesti keele õpetamist ja suurendatakse tuge erineva emakeelega õpilastele ........... 13

Parandatakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust .................................................. 13

Lasteaias hakkavad kehtima õpetajate ja laste suhtarvud ................................................................ 13

Tähelepanu all on ettevõtlusõpe ning loodus-, täppis- ja tehnoloogiahariduse edendamine ......... 14

3

DigipööreDigipööreDigipööreDigipööre

Üld- ja kutsehariduses hakatakse looma digi-õppevara valdkondades, kus seda

pole või kus olemasolev õppevara ei toeta soovitud õpitulemuste saavutamist Näiteks korraldatakse konkursse õppevara loomiseks eesti keele võõrkeelena õpetamiseks ning

luuakse koostöös ekspertidega digitaalne õppevara hariduslike erivajadustega õpilastele: nii neile,

kes keskmisest tublimaid kui ka neile, kes vajavad järele aitamist. Õppevara kasutamine on kõigile

tasuta. Esimesed konkursid viiakse läbi 2015. aastal.

Koole ja lasteaedu toetatakse tehnoloogia õpetamisel ja lõimimisel teiste

ainetega Koole ja lasteaedu toetatakse vajalike seadmete hankimiseks ja õppematerjalide loomiseks

tehnoloogiaainete õppimisel ning tehnoloogia lõimimisel teiste õppeainetega. Selleks on

kahekordistatud Progetiigri programmi mahtu – eelarve on ligikaudu pool miljonit eurot aastas. Pool

sellest rahast kulub õppevahenditele, teine pool õppematerjalide väljatöötamisele ja

õpetajakoolitusele. Tingimused seadmete soetamiseks on muutunud soodsamaks, omaosalus on

senise 40% asemel 25%.

2015. aasta lõpus valmib digitaalse õppevara portaal e-Koolikott Portaali koondatakse info nii juba olemasoleva kui loodava digitaalse õppevara kohta, seda saavad

kasutada nii kirjastused, ülikoolid kui ka näiteks õpetajad ise. Süsteem võimaldab otsida õppevara

erinevatest keskkondadest ning õpetajad saavad kombineerida eri tüüpi õppematerjale ja teha

komplektid õpilastele kättesaadavaks. Portaalist on leitav nii tasuline (näiteks õppekirjandus) kui

tasuta õppevara.

Riik toetab ühiskasutuses õppeklasside loomist eelkõige maapiirkondades Viiakse läbi konkursid, mille tulemusel toetatakse ühiskasutusklasside sisustamist kaasaegse ja

uuendusliku õppevaraga. Need on klassid, mida saavad kasutada korraga mitu kooli loodus- ja

täppisteaduste, multimeedia jt teemade õpetamiseks. Õppeklasside loomist toetatakse miljoni

euroga. Esimesed ideekonkursid toimuvad 2015. aastal.

4

KeelKeelKeelKeel

Ida-Virumaa õpetajatele pakutakse täiendavat eesti keele B2 ja C1 taseme

koolitust Uuel õppeaastal toimuvad riigi poolt rahastatavad eesti keele tasemekoolitused Ida-Virumaa

õpetajatele, kelle keeleoskus ei vasta hetkel nõuetele või kes küll omavad vastavat tasemetunnistust,

kuid soovivad oma eesti keele oskust parandada. Äsja alanud kursusel osaleb ligi 200 õpetajat nii

lasteaedadest, üldhariduskoolidest kui kutseõppeasutustest. Lähtudes senisest keeleoskusest läbivad

õpetajad kas B2 või C1 taseme kursuse. Igal osalejal tuleb sooritada tasemeeksam, kursuse jooksul

toimuvad tasemeeksamid kahel korral. Koolitused viiakse läbi Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja

Jõhvis ning need korraldatakse koostöös Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA).

Kehtivate õigusaktide kohaselt peavad õpetajad valdama eesti keelt B2 tasemel, eesti keelt ja eesti

keeles aineid õpetavad õpetajad aga C1 tasemel. Varasematel aastatel ei ole riigieelarvest

rahastatavaid eesti keele kursusi eraldi õpetajate gruppidele korraldatud. Õpetajatel oli võimalik

õppida eesti keelt üldises korras – osaleda mõne keelefirma kursusel ning pärast tasemeeksami

edukat sooritamist hüvitas riik kursusel osalemise tasu.

Eesti keele õpetajaks õppivatele üliõpilastele luuakse uus stipendium 2015/2016. õppeaastal alustatakse stipendiumi maksmist parimatele eesti keele ja kirjanduse

õpetajaks õppivatele üliõpilastele. Stipendiumi annab välja ministeerium koostöös Emakeele Seltsi,

Emakeeleõpetajate Seltsi jt partneritega. Alates kevadsemestrist saavad stipendiumit taotleda Tartu

ja Tallinna ülikooli üliõpilased, kes taotlemise ajal õpivad eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekaval.

Stipendiumi saajad kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

KoolivõrkKoolivõrkKoolivõrkKoolivõrk

Uued riigigümnaasiumid alustavad veel neljas maakonnas Uuel õppeaastal alustavad tegevust Jõhvi Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tartu Tamme

Gümnaasium ja Võru Gümnaasium. Kokku tegutseb Eestis juba üheksa riigigümnaasiumi.

Riigigümnaasiumide rajamis- ja ehitustööd on käimas Valgas, Põlvas ja Kärdlas, kus algab õppetöö

2016. aasta sügisel. Ettevalmistustööd riigigümnaasiumide rajamiseks jätkuvad ka Viimsis, Paides,

Raplas ja Kohtla-Järvel.

Viie riigigümnaasiumi rajamiseks Harjumaale tellitakse analüüs, mis valmib novembris.

5

Jätkub erivajadustega laste õppetingimuste parandamine Uuest õppeaastast alustab renoveeritud hoonetes õppetööd Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool ja Ahtme

Kool. Täielikult nüüdisaegsetes tingimustes alustab Maarjamaa Hariduskolleegium oma kahes

õppekohas. Sellega on riigi psüühikahäiretega laste koolide võrk on korrastatud. Riigi pidamisel on

algaval õppeaastal 18 erivajadusega laste kooli.

Kõigi erivajadusega laste koolivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks panustatakse lähiaastatel Euroopa

Liidu ja riigieelarve toel 16 miljonit eurot.

Omavalitsusi toetatakse koolivõrgu korrastamisel Koolivõrku korrastavad ning koolile mittevajalikku pinda vähendavad omavalitsused saavad taotleda

toetust alates 2015. aasta sügisest. Korrastatud koolivõrk ja energiatõhusad õppehooned lubavad

panustada rohkem hariduse sisusse ning tagada omavalitsustel paremini kodulähedase põhihariduse

jätkusuutlikkus. Meetme rahaline maht on 106 miljonit eurot.

KutseharidusKutseharidusKutseharidusKutseharidus

Kutseõppeasutused ja riigigümnaasiumid alustavad koostööprojektiga Algab riigigümnaasiumide ja kutseõppeasutuste koostöö pilootprojekt kolmes maakonnas:

Läänemaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Lähestikku asuval riigigümnaasiumil ning kutseõppeasutusel

on võimalik kasutada teineteise ressursse, korraldada ühiseid ettevõtmisi ja pakkuda senisest

suuremal hulgal valikõppeaineid.

Õpipoisiõppe tähtsus ja maht kasvab Järgmise kolme aasta jooksul loob riik 4700 õpipoisi õppekohta, et anda õpilastele töökogemust ja

siduda õpet tihedamalt tööturuga. Aastaks 2020 on kavandatud juba 8000 õpipoisi õppekohta.

Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse

juhendaja käe all. See annab õpilasele võimaluse samaaegselt teadmiste omandamisega saada ka

erialal töötamise kogemus. Ettevõttel võimaldab õpipoisiõpe koolitada uusi ja olemasolevaid

töötajaid.

Õpipoisiõppe piloteerimist alustati Eestis 2002. aastal. 2005-2008 osales Euroopa Sotsiaalfondi

projekti raames õpipoisiõppes 870 õpipoissi ja 185 ettevõtet. Viimastel õppeaastatel on

õpipoisiõppes osalenud ca 600 õpilast.

6

KõrgharidusKõrgharidusKõrgharidusKõrgharidus

Doktorantide sotsiaalsed tagatised täienevad Alates uuest õppeaastast hakkab riik maksma doktoranditoetuselt sotsiaalmaksu, mis tähendab, et

doktoranditoetust hakatakse arvesse võtma vanemahüvitise ja pensionikindlustuse saamisel. Seni

kehtinud tingimused tagasid doktorantidele üksnes ravikindlustuse.

Sotsiaalsete tagatiste laiendamise eesmärk on toetada õpingutele keskendumist, tunnustada riigi

poolt doktorantuuri kui karjäärivalikut ning muuta teadlaskarjäär atraktiivsemaks. Sotsiaalse

kindlustatuse laiendamine doktoriõpingute ajal soodustab paindlikke töötamisvõimalusi, sealhulgas

töökoormuse vähendamist õpingute ajaks või annab võimaluse teha tööelus paus hariduse

omandamiseks.

2015. aastal on riikliku doktoranditoetuse suurus täiskoormusel õppimise korral 422 eurot kuus.

Nutika spetsialiseerumise erialastipendiumite programm laieneb Uuel õppeaastal laieneb nutika spetsialiseerumisega seotud õppekavade loetelu, millel õppides on

üliõpilasel võimalik taotleda 160 euro suurust erialastipendiumi. Nutika spetsialiseerumise

erialastipendiumi hakkab saama aastas ligikaudu 2000 üliõpilast seitsme Eesti kõrgkooli 86

õppekaval. Eesmärk on suunata noorte valikuid riigile oluliste erialade kasuks ning soodustada

õpingute lõpetamist. Stipendiumiprogramm hõlmab paljusid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia,

tervisetehnoloogia ja -teenuste ning ressursside tõhusama kasutusega seotud õppekavasid.

Uuel õppeaastal lisandub ka nutika spetsialiseerumise stipendium doktorantidele. Eesmärk on

kasvuvaldkondade doktorantide motiveerimine ning ülikoolide ja ettevõtete koostöö toetamine.

Doktorandistipendiumi suurus on võrdne riikliku doktoranditoetusega – 422 eurot kuus. Stipendiumi

ja toetust võib saada samaaegselt.

Jätkuvalt makstakse uuel õppeaastal erialastipendiume ka õpetajakoolituse ja IT akadeemia erialade

tudengitele (www.hm.ee/et/stipendiumid).

Riik sõlmib ülikoolidega uued halduslepingud 2015. aastal lõppevad esimesed kõrgharidusreformi järgsed ülikoolidega sõlmitud halduslepingud.

Tänavu sügisel hindab Haridus- ja Teadusministeerium varasemates lepingutes seatud eesmärkide

täitmist ja alustab ülikoolidega läbirääkimisi uute eesmärkide seadmiseks aastateks 2016-2019.

Aastateks 2013-2015 sõlmitud halduslepingutes lepiti kokku ülikoolide missioonist ning riigi

vajadustest lähtuvad õppetegevuse vastutusvaldkonnad, kvaliteedieesmärgid ja ülesanded.

7

NoortevaldkondNoortevaldkondNoortevaldkondNoortevaldkond

Täiendatakse noorteühingute ja noortekeskuste toetamise süsteemi 2016. aastaks korraldatakse ümber avatud noortekeskuste toetamise programm. Toetuste

eraldamisel hakatakse senisest enam võtma arvesse teisi kohalikule tasandile suunatud noorsootöö

tegevusi ja programme. Eestis tegutseb kokku 246 noortekeskust.

Üleriigiliste noorteühingute 2016. aasta toetuste süsteemi täiendatakse koostöös Eesti

Noorteühenduste Liiduga, lähtudes noorteühingute ettepanekutest.

Lisaks analüüsitakse noorte osaluskogude toetamise programmi seniseid tulemusi. Koos Eesti

Noorteühenduste Liiduga uute eesmärkide seadmisel ja tegevuste kavandamisel arvestatakse uusi

noorte valimisea langetamisega kaasnevaid asjaolusid. Noorte osaluskogusid on Eestis praegu 85.

Noorte osalus noorsootöös on kasvanud. Eelmisel õppeaastal osalesid peaaegu pooled (47,4%) Eesti

noored huvikoolides, üle-eestilistes noorteühingutes, laagrites, malevates ja mujal. Noorsootöös

osalemine on oluline, sest osalevad noored on ka ühiskondlikult aktiivsemad ja tööturule sisenedes

konkurentsivõimelisemad.

Algavad uued tegevused noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tõrjutusriski

vähendamiseks Alustatakse tervikliku tugiteenuste paketi väljatöötamist ligikaudu 8600-le kõige raskemates oludes

noorele, kes ei õpi ega tööta. Kavandamisel on erinevad abinõud, suurendamaks noorte kokkupuudet

tööeluga: ametite läbiproovimist võimaldavate kutselaborite loomine ja malevakorraldajate

võimekuse tõstmine, et noored saaksid malevas esimese tõsiselt võetava töökogemuse igas Eesti

piirkonnas. Kavas on ajakohastada noorteseire süsteem, et riigil oleks noorte kohta kvaliteetsed

andmed ning terviklik analüütiline pilt. Tegevuste elluviimist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus.

Riskilaste ja -noorte toetamiseks jätkub ka Euroopa Majanduspiirkonna vastav programm koostöös

Eesti Noorsootöö Keskuse ning teiste ministeeriumidega.

Noortevaldkonna töötajatele pakutakse erinevaid koolitusi Noortevaldkonna töötajatele pakutakse pikaajalisi koolitusprogramme, temaatilisi koolitusi ning

koolitusi, mis toetavad piirkondlikku arengut ja rahvusvahelist koostööd. Samuti puudutavad

koolitused metoodikaid ning õpivahendeid ja -materjale. Koolitusprogrammi koordineerib

sihtasutuse Archimedes Noorteagentuur.

8

TeadusTeadusTeadusTeadus

Teadusasutuste ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime parandamiseks ja

asutuste võrgu korrastamiseks algatatakse avalik arutelu Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) liikme Gunnar Okki äsja avaldatud raportis soovitatakse

kõrghariduse ja teadustegevuse laiapõhjalist reformimist. TAN on avaldanud põhimõttelist toetust

raporti ettepanekutele korrastada teadusasutuste ja kõrgkoolide võrku, et vähendada dubleerimist ja

õppekavade arvu ning muuta efektiivsemaks teaduse ja kõrghariduse rahastamine.

Riigikantselei eestvedamisel algatatakse nendes küsimustes avalik arutelu, kuhu kaasatakse

teadusasutused, kõrgkoolid ja ettevõtlusorganisatsioonid. Haridus- ja Teadusministeerium esitab

analüüsi ja ettepanekud raporti soovituste elluviimise kohta hiljemalt 2015. aasta lõpuks. Oma

ettepanekutes ja analüüsis arvestab ministeerium avaliku arutelu tulemusi.

Käivituvad programmid, et suurendada teaduse ühiskondlikku mõju Eesti teadlased ning teadus- ja kõrgharidusasutused saavad tõukefondide alanud perioodil toetust

kokku 359 miljonit eurot, mis on mõeldud eelkõige sisuliseks teadustegevuseks, mitte niivõrd

hoonetele ja aparatuurile nagu eelmisel perioodil. Järgnevatel aastatel on rõhk rakendusuuringutel

ning teadus- ja õppetöö kvaliteedi tõstmisel. Olulisel kohal on teadlaste järelkasvu toetamine ja

koostöö arendamine nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt.

Käivitunud on teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalne arendusprogramm ASTRA,

millest toetatakse asutuste struktuursete ümberkorralduste läbiviimist, samuti tegevusi, mis on

suunatud kvaliteedi, efektiivsuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele jpm. Teaduse

tippkeskuste programm on mõeldud eelkõige rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks,

järelkasvu toetamiseks ja teaduskoostöö arendamiseks. Riikliku tähtsusega teadustaristu

programmist saavad toetust laborid, aparatuur ja seadmed, mis on avatud ka ettevõtetele, teistele

teadusasutustele ja välispartneritele uuringute ja katsetegevuse läbiviimiseks. Nutika

spetsialiseerumise rakendusuuringute programmist toetatakse teadlaste ja ettevõtete koostööd

ühiste rakendusuuringute ja tootearendusprojektide elluviimiseks.

Selle aasta jooksul lisanduvad veel mitmed programmid ja taotlusvoorud, millest toetatakse teaduse

ja kõrghariduse rahvusvahelistumist, teadlaste mobiilsust ja järelkasvu, riigiasutuste teadus- ja

arendusalase võimekuse tõstmist, teaduse populariseerimisega seotud tegevusi jm.

9

TäiskasvanuharidusTäiskasvanuharidusTäiskasvanuharidusTäiskasvanuharidus

OSKA võimaldab õppimisel ja õpetamisel paremini arvestada tööturu

vajadustega Luuakse oskuste koordinatsioonisüsteem OSKA, mis hakkab andma infot tööturul vajaminevate

võtmeametite ja -oskuste kohta. Info tööturu vajadustest aitab planeerida koolituste mahtu,

struktuuri ja sisu ning võimaldab õppimisel ja õpetamisel paremini arvestada tööturuga. Sel aastal

valmivad kolme valdkonna – IKT, metsandus ja majandusarvestus – oskuste vajaduse ülevaated.

Uus täiskasvanute koolituse seadus muudab koolitusturu läbipaistvamaks Juulist jõustunud täiskasvanute koolituse seadusega muudeti koolitustegevus läbipaistvamaks:

koolitusasutused peavad avalikustama info koolituste, koolitajate, õppekavade ja õppekorralduse

kohta oma koduleheküljel.

Koolituse kvaliteedi parandamiseks kehtestati täienduskoolituse standard: õppekava peab

peegeldama õppijale, millised on koolituse eduka läbimise korral tema uued teadmised ja oskused

ning saadav tunnistus andma teavet, mida inimene teab ja oskab.

Senine täiskasvanute koolituse tegevuslubade süsteem muutus: tegevusloa taotlemise kohustus jäi

ainult autokoolidele, turvatöötajate ja vedurijuhtide koolitajatele ning eesti keele tasemeeksamiks

ettevalmistavate koolituste korraldajatele. Teised koolitajad saavad esitada teate Eesti Hariduse

Infosüsteemis. Majandustegevuse teate esitanud koolitajate juures õppijatel on võimalus saada

õppepuhkust ja koolituskuludelt tulumaksutagastust.

Täiskasvanutele pakutakse õppimisvõimalusi Euroopa Sotsiaalfondi toel saab lähiaastatel koolitustel osaleda ligikaudu 80 000 täiskasvanut. Samuti

jätkab Haridus- ja Teadusministeerium algaval õppeaastal tasuta tööalaste kursuste võimaldamist.

Kaua õppimisest eemal olnud inimestele korraldatakse kursuseid arvuti- või võõrkeeleoskuse

täiendamiseks, sotsiaalsete oskuste arendamiseks jne, et edaspidi juba täiskasvanute gümnaasiumis,

kutsekoolis või täienduskursustel õppimist jätkata.

Täiskasvanuid kutsutakse poolelijäänud õpinguid lõpetama Algaval õppeaastal kutsutakse täiskasvanuid tagasi kooli ja pakutakse paindlikke võimalusi

poolelijäänud õpingute jätkamiseks ja lõpetamiseks. Täiskasvanute gümnaasiumidel on sel aastal

võimalus taotleda toetust projektidele, mille toel muuta õpet paindlikumaks ja luua tugiteenuseid

selleks, et õppima saaksid tulla ka need, kes seni on õppimisest kõrvale jäänud või kooli katkestanud.

10

VälishindamineVälishindamineVälishindamineVälishindamine

Otsitakse lahendusi, et põhikoolieksamid oleksid kasutatavad ka

sisseastumiseksamitena Eesmärk on muuta põhikoolieksamid kasutatavaks ka sisseastumisel gümnaasiumisse või kutsekooli.

Praegu takistab seda viiepallise hindeskaala vähene informatiivsus, koolis hindamise vähene

objektiivsus, eksamite sisuline ülesehitus ning lõpueksamite ajakava, mis ei kattu

sisseastumiseksamitega. Senine põhikoolieksamite korraldus on ebaefektiivne ja õpilasi kurnav ning

sellega ei ole rahul põhikoolid ega gümnaasiumid.

Lõpueksamite lisaküsimustik aitab avada eksamitulemuste tausta Eksamitöödele lisatud õpilaste ja õpetajate küsimustikud lubavad sellel aastal analüüsida

eksamitulemusi süvitsi ja mõista paremini, miks mõnedel õpilastel mõnedes koolides on paremad

tulemused kui teistel. Eelmise õppeaasta eksamite analüüsi tulemused selguvad novembris.

Koolid saavad gümnaasiumiastme õppetõhususe ülevaated Pilootprojekti raames saavad gümnaasiumid uue kooliaasta alguses info oma kahe viimase aasta

õppetöö tõhususe ehk lisandväärtuse kohta.

Gümnaasiumi ehk 10.-12. klassi õppetöö tõhususe hindamise eesmärk on anda infot

gümnaasiumiastme õppetöö mõjukuse kohta. Ainult gümnaasiumi riigieksamite tulemused ei anna

adekvaatset pilti õppe tegelikust mõjust, sest gümnaasiumid tegutsevad erinevates oludes ja eri

lähteteadmistega õpilastega. Lisandväärtus leitakse, võttes õpilase riigieksami tulemusest maha tema

põhikooli eksamitulemuse ehk lähtetaseme samas aines. Hinnang tõhususele saadakse lähtudes

leitud tulemuste kasvust õppe käigus. Õpilaste parema edasijõudmisega gümnaasiumi võib pidada

teistest tõhusamaks. Lisandväärtuse üldiseid pingeridu ei koostata ja tulemuste avaldamise õigus on

koolidel.

Õpetajad ja koolijuhidÕpetajad ja koolijuhidÕpetajad ja koolijuhidÕpetajad ja koolijuhid

Koolile selgemad õigused õpilase turvalisuse tagamiseks Algaval õppeaastal jätkuvad arutelud partneritega, et valmistada ette seadusemuudatus, mis annaks

koolitöötajatele senisest paremad võimalused ja selgemad õigused õpilase ja kooli turvalisuse

tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks.

11

Kehtivates seadustes koolitöötajatele antud õigused ohu ennetamiseks ning korrarikkumise

takistamiseks pole piisavad, et tagada töörahu ja kõigi õpilaste turvalisus. Seega on Haridus- ja

Teadusministeerium teinud ettepaneku anda koolitöötajatele:

● õiguse lapse kotti, taskusse või kappi vaatamiseks, et avastada ja vajadusel hoiule võtta

ohtlikud või õppetööd segavad esemed;

● õiguse seada piiranguid lastele ohtlike isikute koolis ja kooli territooriumil viibimisele ning

vajadusel sundida neid lahkuma;

● õiguse piirata ärritunud, joobekahtlusega või muul põhjusel ebaadekvaatselt käituva lapse

koolist lahkumist vanema, politsei või kiirabi saabumiseni.

Õpetajatele luuakse senisest enam võimalusi täiendusõppeks ja liidrioskuste

arendamiseks Õpetajate täiendusõppes suundutakse senisest kursuste põhisest õppimisest õpetaja mitmekesisema

arengu toetamise poole. Kaotatud on nõue, et õpetaja peab läbima 160 tundi täienduskoolitust viie

aasta jooksul. Täiendusõpe peab põhinema individuaalsetel vajadustel, mida hindab õpetaja ise ning

tema vahetu juht. Sarnaselt maailma edukatele haridusriikidele on ka Eestis õpetajate täiendusõppes

erilise tähelepanu all liidrioskuste arendamine.

Panustatakse õpetajaameti kuvandisse ja mainesse ning õpetajate töötasu

tõstmisse Õpetaja kuvandi ja ameti mainega seotud erinevad algatused seotakse tervikuks ning tuuakse juurde

sihtrühmapõhised tegevused, et muuta koolis töötamine arvestatavaks valikuks parimatele.

Käesoleva aasta lõpuks valmib koostöös partneritega kontseptsioon, mis on aluseks järgnevate

aastate tegevustele.

Pikaajaliseks eesmärgiks, mille saavutamiseks jätkub töö ka algaval õppeaastal, on õpetajate

keskmise töötasu tõstmine tasemele, mis tagab selle, et koolis töötamine muutub arvestatavaks

valikuks parimatele. Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on eesmärgiks seatud, et õpetaja töötasu

on kõrgharidusega töötaja keskmise palga tasemel ehk 20% kõrgem Eesti keskmisest palgast.

Arendatakse õpetajakoolituse praktikat Koostöös õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolidega arendatakse välja praktikasüsteem, mille tulemusel

on õpetajaks õppijatel võimalus senisest paremini omandada õpetamisoskusi ja tutvuda erinevate

koolikultuuridega juba õppimise ajal.

12

Tähelepanu suunatakse koolijuhtimise kvaliteedi tõstmisele Uuendatakse koolijuhi kompetentsimudelit ning jätkatakse tööd koolijuhtide hindamis- ja

tagasisidestamise süsteemi väljatöötamiseks.

● Selleks, et Eesti koole juhiksid pädevad ja motiveeritud koolijuhid, uuendatakse koostöös

koolijuhtide ühenduste ja koolipidajatega koolijuhi kompetentsimudelit, mis on aluseks

koolijuhtide värbamisele, töö tagasisidestamisele ning täiendusõppe pakkumisele.

● Jätkatakse koostöös koolipidajate ja koolijuhtide ühendustega koolijuhtide hindamissüsteemi

väljatöötamist, et võimaldada koolidirektoritele regulaarset professionaalset tagasisidet

nende töö kohta ning anda soovitusi täiendusõppeks.

Koolijuhtimise kvaliteedi tõstmiseks on kutsutud ellu arenguprogrammid nii alustavatele kui ka

kogenud koolijuhtidele.

● Alustavate koolidirektorite toetamiseks viiakse läbi aastane arenguprogramm, mis annab

vajalikud teadmised ja oskused uueks tööks.

● Koolidirektori ameti populariseerimiseks ja koolipidajatele koolijuhi kandidaatide

ettevalmistamiseks loodi koolijuhtide järelkasvuprogramm. Programmis osalevad nii

varasema haridussektori kogemusega kui ka teistes sektorites tegutsenud inimesed, kellel on

huvi koolijuhi ameti vastu.

● Kogenud koolijuhtidel on võimalus läbida mentorite arenguprogramm, et toetada oma

ametikaaslasi.

ÜldharidusÜldharidusÜldharidusÜldharidus

Koolid ja õpetajad saavad tuge haridusuuenduste rakendamiseks Septembrist rakenduvad möödunud aastal põhikooli ja gümnaasiumi riiklikesse õppekavadesse

tehtud uuendused, mis toetavad nüüdisaegse õppijakeskse õpikäsituse elluviimist.

Tegevõpetajate töörühmad uuendavad õppeprotsesside kirjeldusi ja materjalid koondatakse

ühtsesse veebikeskkonda. Õpetajaid suunatakse rakendama õppijakeskset õpet ja saavutama

õpitulemusi nii, et õpetamise keskmesse liiguks õpilase oskuste kujundamine, mitte õpetatavate

teemade läbimine. Metoodilised, soovituslikud juhendmaterjalid alus-, üld- ja kutsehariduse

õppekavade rakendamiseks koondatakse ühisesse veebikeskkonda ja seotakse loodava e-õppevara

portaaliga.

Edendatakse algatust Huvitav Kool – korraldatakse koos partneritega mõttekodasid, üritusi ja

projekte, mis toetavad erinevate kooliga seotud osapoolte koostööd haridusuuenduste elluviimisel.

13

Samuti laiendatakse koolide koostöövõrgustikke, levitatakse koolide parimaid praktikaid ning

töötatakse välja pilootprojekt haridusuuenduste rakendamise mõju analüüsimiseks ja hindamiseks.

Koostöös partneritega töötatakse välja liikumisprogramm, mille raames analüüsitakse

liikumisharjumuse edendamist lasteaedades ja koolides ning kehalise kasvatuse ainekava

ümberkorraldamise võimalusi kaasaegseks liikumisõpetuseks.

Riigi- ja sisekaitseõpetuse kaasajastamiseks töötatakse välja laiapõhjaline kontseptsioon. Kaalutakse

küberkaitse teemade lisamist, õpetajakoolituse uuendamist, lõimingut riigi- ja sisekaitseõpetuses

ning erinevate eluvaldkondade vahel jms.

Tõhustatakse eesti keele õpetamist ja suurendatakse tuge erineva emakeelega

õpilastele Nii koolides kui ka lasteaedades laiendatakse keelekümblusprogrammi. Septembris kuulutatakse

välja ideekonkurss eesti keele kui teise keele digitaalsete materjalide loomiseks põhikoolile.

Algaval õppeaastal toimuvad koolimeeskondade koolitused, et aidata kujundada kõigis koolides välja

eesti keele ja eestikeelset õpet toetav koolikultuur. Rakendumas on koolijuhtide

mentorlusprogramm, mille kaudu toetatakse vene õppekeelega koolide juhte. Jätkub kolme

piirkondliku nõustamiskeskuse arendamine Tallinnas, Tartus ja Narvas, et pakkuda õpetajatele

metoodilist nõustamist teises keeles õpetamisel.

2016. aasta alguses toimuvad koolitused Rajaleidja keskuste spetsialistidele ning kohalike

omavalitsuste haridusametnikele, et tõsta nende võimekust nõustada koole uusimmigrantide (sh

rahvusvaheliste kaitse taotlejate ning pagulaste), tagasipöördujate, romade jt õppekeelest erineva

kodukeelega õpilaste osas. Sügisel avaldatakse juhised ja õppevara, mis toetavad koole olukorras, kui

õppima asub uussisserändajast (sh pagulaspäritolu) õpilane.

Parandatakse hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust Hariduslike erivajaduste (HEV) varajaseks märkamiseks ja alusharidusest põhikooli ülemineku

toetamiseks valmivad vahendid laste sotsiaalsete oskuste ja kõne arengu hindamiseks.

Ellu on kutsutud Kaasava Kooli pilootprojekt, mis toetab HEV õpilaste kaasamist tavakooli.

Õpetajatele ja koolimeeskondadele pakutakse täiendusõpet, töötatakse välja kaasaegset õppevara

ning arendatakse Rajaleidja keskusi.

Lasteaias hakkavad kehtima õpetajate ja laste suhtarvud Septembrist jõustub koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus, mille eesmärk on aidata kaasa laste

heaolu parandamisele. Lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise eesmärgil nähakse seaduses ette

õpetaja ja õpetaja abide ning laste minimaalne suhtarv rühmas. Suhtarvud näevad sõimes ette 7

14

(maksimaalselt 8), lasteaiarühmas 10 (maksimaalselt 12) ja liitrühmas 18 (maksimaalselt 20) last

õpetaja ja õpetaja abi kohta.

Tähelepanu all on ettevõtlusõpe ning loodus-, täppis- ja tehnoloogiahariduse

edendamine Välja töötatakse mahukas ettevõtlusõppe programm üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidele.

Programmist toetatakse metoodiliste materjalide koostamist ja õppeprotsesside uuendamist,

eesmärgiga kujundada õpilastes ettevõtlikku hoiakut, anda ettevõtluse alaseid teadmisi ja oskusi ning

arendada finantskirjaoskust, koostööoskusi jt ettevõtluses vajalike pädevusi.

Õpilaste huvi suurendamiseks loodus-, täppis- ja tehnoloogiaainete (LTT) vastu tuuakse

ainetundidesse rohkem praktilisi näited, ülesandeid ja ettevõtete oskusteavet. Uuest õppeaastast

alates aitab Eesti Teadusagentuur ettevõtetel ja koolidel teineteist leida ning ühiseid tegevusi

kavandada ja ellu viia. Koostöö võib seisneda ainetundide läbiviimises, ettevõtte või kooli külastuses.

Koos võib luua tervikliku ainekursuse või ülesanded ühes-kahes aines õppetöö rikastamiseks, samuti

võib ettevõte aidata kaasa õpetajate teadlikkuse tõstmisele aine seotusest igapäevase tööga

ettevõttes.

Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel laiendatakse 2015. aasta alguses sõlmitud tehnoloogiapakti.

See on koostöölepe riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori vahel

teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ühiseks toetamiseks. Paktiga on oodatud liituma

riigiasutused, ettevõtted ja ettevõtluse esindusorganisatsioonid, eriala- ja kutseühendused, kohalikud

omavalitsused, akadeemilised ja haridusasutused, samuti vabatahtlikud üksikisikuid, kes juba

panustavad või on valmis panustama pakti eesmärkide saavutamisse ideede, tegevuste ja/või

ressurssidega. Paktist lähemalt: etag.ee/teadpop/tehnoloogiapakt.