Euroopa kultuuripärandi märgisega tunnustatakse objekte, millel on olnud oluline roll Euroopa Liidu ajaloos, kultuuris ja ülesehitamises ning mille puhul tuuakse haridus- ja teavitustegevuse abil esile nende tähendust Euroopale. Alates 2013. aastast on Euroopa kultuuripärandi märgise saanud 38 objekti.

Kutsun teid üles neid objekte avastama, et saaksite teada, kuidas mõned neist näitlikustavad meie teed ühtsuseni või võitlust rahu nimel, teised aga sümboliseerivad meie teadmisjanu või on olnud olulised meie ajaloolise pärandi loomisel. Kõigil neil objektidel on oluline koht meie ühisel teel vabaduse ja demokraatiani.

Ma õnnitlen kõiki märgise saanuid ja innustan neid selle pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutama. Olen veendunud, et Euroopa kultuuripärandi märgis, mis suurendab objektide tuntust, aitab täita harivat rolli ja edendada kultuuriturismi, tuues otsest ja kaudset majanduskasu nii kogukondadele, kus objektid asuvad, kui ka kogu Euroopale.

© E

uro

pe

an C

om

mis

sio

n 2

017

Tibor NavracsicsHariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik

– 2 –

© E

lisab

eth

Day

nè

s

Neandertallaste leiukoht Krapinas (Krapina, Horvaatia)

1899. aastal leiti sellest paigast suurim hulk neandertallaste säilmeid, mis seni Euroopas avastatud – ligikaudu 80 inimesele kuulunud 900 jäänust, mis pärinesid ajajärgust 125 000 eKr, ning peale selle ka loomaluid. Krapina säilmetekogu on uurinud teadlased üle kogu maailma ja nende tõlgendused leidude kohta on mõjutanud teadusteooriaid, mis käsitlevad inimese arenemist, tsivilisatsiooni teket ja Euroopa inimühiskonda pleistotseeni ajastul.

Arheoloogilise leiukoha juures asub Krapina neandertallaste muuseum, kus on interaktiivne näitus elu tekkest Maal ja inimese evolutsioonist.

http://www.mkn.mhz.hr/en/

– 3 –

© L

uc

Du

mo

ulin

, EP

HO

RA

TE

OF

AN

TIQ

UIT

IES

OF

TH

E C

ITY

OF

AT

HE

NS

, CO

PY

RIG

HT:

HE

LL

EN

IC M

INIS

TR

Y O

F C

ULT

UR

E A

ND

SP

OR

TS

/FU

ND

OF

AR

CH

AE

O-

LOG

ICA

L P

RO

CE

ED

S

Ateena vanalinn on ligi sajast mälestisest koosnev silmapaistev arhitektuurian-sambel, mille ajalugu ulatub rohkem kui 3000 aasta taha. See on vanaaja arhitektuurilise arengu silmapaistev näide.

Ateena vanalinn moodustab ajaloolise maastiku, kus toimunud sündmused alates klassikalise kunsti ja teatri tekkimisest kuni demokraatia, filosoofia, loogika, võrdsete õiguste ja teaduse arenguni on kujundanud Euroopa identiteedi oluli-simaid jooni.

http://odysseus.culture.gr/h/3/eh351.jsp?obj_id=2384

Ateena vanalinn (Kreeka)

– 3 –

– 4 –

Carnuntumi arheoloogiapark (Carnuntum, Austria)

Austria idaosas asuvas Carnuntumi arheoloogiapargis ärkab ellu Vana-Rooma ajalugu. Carnuntum oli roomlaste tähtis asula, mis rajati 1. sajandi keskpaigas Doonau kaubateede ristumispunkti. Sellest sai üks Rooma impeeriumi olulise-maid linnu.

Need 400 aastat, mil Carnuntumis elasid roomlased, peegeldavad ajaloope-rioodi, mis on sügavalt mõjutanud ja kujundanud Euroopa arengut.

http://www.carnuntum.at/de

– 5 –

Muusika pärandipaigad Leipzigis; (Leipzig, Saksamaa)

Leipzigis asuvad muusika pärandipaigad on üheksa kohta Leipzigis, mis esindavad erinevaid perioode selle linna muusikaajaloos, sh kirikud ja haridusasutused ning muusikuterühmade ja heliloojatega seotud paigad. Need esindavad 13. sajandist alates toimunud erinevaid muusikaloolisi sündmusi Leipzigi ajaloos. Muusika pärandipaigad Leipzigis tähistavad ühe euroopaliku traditsiooni jõulist jätkumist nii muusikas kui ka ühiskondlikus elus.

https://notenspur-leipzig.de/

© P

ete

r F

ran

ke /

Sch

um

ann

-Hau

s©

An

dre

as S

chm

idt

/ B

ose

hau

s B

ach

mu

seu

m©

Pe

ter

Fra

nke

/ T

ho

mas

kir

che

© U

E-E

AC

Lu

c D

um

ou

lin©

Pe

ter

Fra

nke

/ M

en

de

lsso

hn

hau

s

© S

ven

Win

ter

© H

ans-

P. S

zysz

ka /

Nik

ola

ikir

che

© U

E-E

AC

Lu

c D

um

ou

lin©

An

dre

as S

chm

idt

/ C

on

cert

hal

l

© P

ete

r F

ran

ke /

Old

Nik

ola

isch

ule

© P

ete

r F

ran

ke /

Co

nse

rvat

ory

of

mu

sic

and

th

eat

er

„Fe

lix M

en

de

lsso

hn

Bar

tho

ldy

“©

Pe

ter

Fra

nke

/ V

erl

agsh

aus

C. F

. Pe

ters

– 6 –

910. aastal asutatud Cluny kloostrist sai ajapikku Euroopa ajaloo ühe suurima kloostrivõrgu vaimne ja halduslik keskus, mis soodustas inimeste, raamatute, kunstiideede ja teaduslike teadmiste liikumist üle riigipiiride.

Seepärast avaldas Cluny ordu Lääne-Euroopa kristlikule maailmale keskajal suurt mõju.

http://www.cluny-abbaye.fr/

Cluny klooster (Prantsusmaa)

– 7 –

Olomouci Přemyslidi kindlus ja peapiiskopkonna muuseum (Olomouc, Tšehhi Vabariik)

Peapiiskopkonna muuseumis säilitatakse Olomouci peapiiskopkonna kunstiteoseid. Kunstikogusid näidatakse ülemdiakonite eluhoones, mis kuulub Přemyslidi kindluse juurde. Kindluse arhitektuuris peegeldub selle tuhandeaastane ajalugu – alates kunagisest piiskopi- ja vürstilossist kuni barokk- ja rokokoostiilis ümbe-rehitusteni.

Olomouci Přemyslidi kindlus ja peapiiskopkonna muuseum tähistavad Moraavia rolli Euroopa ajaloos. Kindlus on kristluse varajane keskus, mis annab tunnistust Moraavia peapiiskoppide suurest kunstiarmastusest ja on suurepärane näide piirkondliku kultuuripärandi säilitamisest.

http://www.muo.cz/en/

© O

lom

ou

c A

rch

dio

cesa

n M

use

um

, Zd

en

ěk

So

do

ma

– 8 –

Aragóni krooni arhiiv (Barcelona, Hispaania)

1318. aastal asutatud Aragóni krooni arhiiv oli keskne süsteem Aragóni kuningriigi administratiivse, majandusliku ja poliitilise pärandi säilitamiseks. Asutamisele järgnevate sajandite jooksul talletati arhiivi riigivalitsusaparaadi ja muude asutuste koostatud dokumente, mis aitavad tänapäeval rekonstrueerida kõnealuse piirkonna ajalugu ja Euroopa ajaloo suursündmusi.

Aragóni krooni arhiiv on Euroopa üks vanimaid arhiiviasutusi ja selles on keskaegse Euroopa ühed kõige väärtuslikumad dokumendikogud.

http://pares.mcu.es/

© M

inis

teri

o d

e C

ult

ura

y D

ep

ort

e. A

rch

ivo

de

la C

oro

na

de

Ara

gó

n

– 9 –

Suurgildi hoone (Tallinn, Eesti)

Suurgildi hoone valmis Suurgildi tellimusel aastal 1410. Saksa hansakaupmeeste ühendus Suurgild oli keskajal üks tähtsamaid kaubandusorganisatsioone, mis mängis tollase Põhja-Euroopa kaubanduses ja kultuurivahetuses olulist rolli.

Hansa Liidu arhitektuuri tüüpiline näide Suurgildi hoone on üldkasutatav ehitis, kus on keskajast saadik sõlmitud lugematul hulgal kaubatehinguid ja loodud väga palju sotsiaalseid kontakte. Praegu asub hoones Eesti Ajaloomuuseum, kus näidatakse Eesti ajalugu Euroopa kontekstis.

http://www.ajaloomuuseum.ee/

© G

reat

Gu

ild H

all,

Est

on

ian

His

tory

Mu

seu

m

– 10 –

© S

erg

iy S

che

bly

kin

Sagrese neem (Portugal)

Sagrese neem on mitmekesise kultuuri ja ajalooga paik, mis asub Pürenee pool-saare edelanurgas. Sealsed tähelepanuväärsed arheoloogilised säilmed, ehitised ja mälestised annavad tunnistust neeme sajanditepikkusest strateegilisest asukohast ja tähtsusest.

Sagrese neemele asus 15. sajandil elama prints Henrique Meresõitja, et kavandada Portugali ekspansiooni üle mere. Neemest sai suurte maadeavastuste ajajärgu võtmetähtsusega koht, mis tähistas Euroopa kultuuri, teaduse, avastuste ja kaubanduse levikut nii Atlandi ookeani kui Vahemere suunas, paigutades Euroopa tsivilisatsiooni üleilmsele kaardile, mis hakkas iseloomustama moodsat maailma.

http://www.monumentosdoalgarve.pt/pt/monumentos-do-algarve/fortaleza-de-sagres

– 11 –

Coimbra ülikooli raamatukogu (Portugal)

Coimbra ülikooli raamatukogu asutati enne 1513. aastat ja selle juurde kuulub 18. sajandi alguse Euroopa üks kõige tähelepanuväärsemaid ja uuenduslikumaid raamatukoguhooneid – Joanina raamatukogu.

Coimbra ülikooli raamatukogu on sajandeid määratletud avaliku raamatukoguna. See on Euroopa üks esimesi raamatukogusid, kus koostati teemakataloogid (1743) ning kus pole hämaratel ajalooperioodidel teoseid tsenseeritud. Raamatukogus on palju Euroopa tähtsusega dokumente.

http://www.uc.pt/en/bguc

– 12 –

Keisripalee (Viin, Austria)

1240. aastal rajatud keisripalee, mis kujutab endast hoonete ja aedade kompleksi, on ligikaudu 700 aastat suurt osa Euroopat valitsenud Habsburgide dünastia endine residents. Habsburgide impeerium oli paljurahvuseline eri usunditega suurriik, mis avaldas tugevat poliitilist, halduslikku, sotsiaalset ja majanduslikku mõju näiteks tänapäevastele Austria, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Poola ja Sloveenia aladele. Praegu on keisripalees Austria Vabariigi liidupresidendi ametlik töökoht, viis maailmaklassi muuseumi ning teised kultuuriasutused.

http://www.hofburg-wien.eu/php/portal.php

© S

tefa

nie

Grü

ssl /

BH

Ö

– 13 –

Lublini unioon (Poola)

1569. aastal sõlmitud Lublini uniooniga ühendati Poola kuningriik ja Leedu Suurvürstiriik nn Mõlema Rahva Ühenduseks, millel oli üks monarh, üks parlament ja üks valuuta.

Lublini unioon on erandlik näide kahe riigi demokraatlikust lõimimisest, mis tõi kaasa erineva etnilise ja usulise taustaga inimeste rahumeelse ja üksteisega arvestava kooseksisteerimise.

https://www.britannica.com/event/Union-of-Lublin

© P

iotr

Mac

iuk

– 14 –

Vestfaali rahu hõlmab Münsteri ja Osnabrücki linnades 1648. aastal kooskõlastatud ja sõlmitud rahulepinguid. Nende rahulepingutega lõpetati Kolmekümneaastane sõda (1618–1648), milles osalesid kõik Euroopa suurjõud ja mis polnud üksnes riikide konflikt, vaid ka usundite kokkupõrge. Kolmekümneaastase sõja lõpuga sai läbi ka Hollandi iseseisvussõda (1568–1648) Hispaania vastu.

Vestfaali rahu on riikide ja rahvusvahelise õiguse arengu seisukohast põhjapanev sündmus. See sündmus on oluline, sest rahu ei saavutatud jõuga, vaid diplo-maatiliste läbirääkimistega. Põhimõtted, milleni jõuti nende läbirääkimiste käigus, panid aluse Euroopa tänapäevasele korrale ja kehtivad siiani.

http://www.stadt-muenster.de/tourismus/startseite.html

http://www.osnabrueck.de/kulturerbe-siegel/

Vestfaali rahu – Münster ja Osnabrück (Saksamaa)

– 15 –

3. mai 1791. aasta põhiseadus (Varssavi, Poola)

Poola-Leedu riigis 3. mail 1791 vastu võetud põhiseaduses väljendub valgus-tusajastu mõju, millega seoses peeti tähtsaks vabadust, õigust ja ratsionaalset mõtlemist.

See on esimene demokraatlikult vastu võetud põhiseadus Euroopas ning poliitilise süsteemi demokraatliku ja rahumeelse ümberkujundamise sümbol.

http://agad.gov.pl/?page_id=3730

– 16 –

Tartu ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel (Tartu, Eesti)

Tartu ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel on 19. sajandi algul asutatud ülikoolilinnak, mille moto on „Ülikool linnas ja ülikool pargis”. Linnak esindab valgustusajastu ideid ülikoolihariduse kohta. Linnakus ühendatakse teadus õppimisega ning siin kajastub Euroopa haridustraditsioon.

1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi asutatud Tartu Ülikool on alati olnud edumeelsete ideede kandja, ehkki ta on piirkondlike võimuvahetuste tõttu kuulunud nii Rootsile, Poolale, Saksamaale kui ka Venemaale.

https://www.ut.ee/en

© A

nd

res

Ten

nu

s

– 17 –

Hambachi loss (Hambach, Saksamaa)

Keskajal ehitatud Hambachi loss saavutas suure tähtsuse 19. sajandil. Pärast polii-tilise repressiooni ajajärku kogunes umbes 30 000 Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Poolast pärit inimest 27. mail 1832 lossi juurde Hambachi festivali (Hambacher Fest) tähistama.

Festivalil osalejad kõnelesid Saksamaa ja Euroopa põhiõiguste, poliitiliste vabaduste, võrdsuse, sallivuse ja demokraatia nimel, muutes lossi Euroopa kodanikuvabaduste eest võitlemise sümboliks.

https://hambacher-schloss.de/index.php/37-stiftung/allgemein2/356-welcome

© S

tift

un

g H

amb

ach

er

Sch

loss

, Tin

o L

atzk

o

– 18 –

Dohány tänava sünagoog; (Budapest, Ungari)

Dohány tänava sünagoog, mis ehitati 1850ndatel aastatel, on Euroopa suurim ja maailmas suuruselt teine sünagoog. Selle juurde kuuluvad muuseum, arhiivid, mälestusmärk Teises maailmasõjas langenud 10 000 juudi rahvusest Ungari sõduritele, holokausti ohvrite matmispaigana kasutatud aed ja Wallenbergi memoriaalpark. Dohány tänava sünagoogikompleks sümboliseerib lõimumist, mineviku meelespidamist ja avatust dialoogile.

http://www.dohany-zsinagoga.hu/

© B

ud

ape

st J

ewis

h C

om

mu

nit

y

– 19 –

Cadine kindlus (Trento, Itaalia)

Cadine kindlus, mis on Trento piirkonnas ajavahemikul 1860–1915 ehitatud ligi-kaudu 80 ajaloolisest rajatisest koosnevasse kaitsesüsteemi kuuluv kindlustis, kujutab endast meeldetuletust ajaloolistest erimeelsustest, sõjalistest konfliktidest ja piiride liigutamisest, luues avatud piirideta ala ja vaba liikumise mõistmiseks vajaliku tausta.

https://www.cultura.trentino.it/eng/Fort-Cadine

© P

rovi

nci

a au

ton

om

a d

i Tre

nto

-S

op

rin

ten

de

nza

pe

r i b

en

i cu

ltu

rali

(fo

to S

tud

io R

en

si)

– 20 –

Surmanuhtluse keelustamise harta (Lissabon, Portugal)

Surmanuhtluse keelustamise harta võeti vastu aastal 1867 ja seda säilitatakse Lissabonis Torre do Tombo riigiarhiivis. See on üks esimesi näiteid Euroopa riigi õigussüsteemis kodifitseeritud lõplikult peatatud surmanuhtlusest.

Hartas edendatakse väärtusi, mis kuuluvad tänapäeval Euroopa Liidu põhiõiguste hulka.

http://digitarq.arquivos.pt/details?id=4223286

– 21 –

Ferenc Liszti muusikaakadeemia (Budapest, Ungari)

Muusikaakadeemia asutas 1875. aastal silmapaistev helilooja ja muusik Ferenc Liszt. See on mitmekülgne institutsioon – haridusasutus, rahvusvaheline muu-sikaülikool ja kontserdipaik. Selles tõstetakse esile kohalikku muusikapärandit, pidades sealjuures silmas akadeemia avatud olemust, loovust ja uuenduslikkust ning selle euroopalikke ja rahvusvahelisi jooni.

Akadeemia asub 1907. aastal valminud hoones, mille projekteerisid Flóris Korb ja Kálmán Giergl ning mida peetakse Ungari juugendstiili meistriteoseks. Akadeemia juurde kuuluvad muu hulgas Ferenc Liszti memoriaalmuuseum ja teaduskeskus ning Kodály instituut ja muuseum.

http://lfze.hu/en/home

© L

iszt

Aca

de

my,

Ju

dit

Mar

jai

– 22 –

Mundaneumi arhiiv (Mons, Belgia)

Mundaneumi arhiiv on oluline teetähis Euroopa intellektuaalsel ja sotsiaalsel maastikul. Mundaneumi asutajad Henri La Fontaine ja Paul Otlet uskusid, et Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil aitab rahu tagada bibliograafiliste päringute kaudu toimuv dialoog ja teadmiste jagamine. Mundaneumi asutajate eesmärk oli koguda kokku kogu maailmas kättesaadav info olenemata selle andmekandjast (raamatud, ajalehed, postkaardid jne) ning liigitada see nende endi välja töötatud universaalse kümnendklassifikatsiooni järgi.

Mundaneumi arhiiviga pandi alus tänapäevasele infoteadusele ja seda peetakse interneti otsingumootorite eelkäijaks.

http://www.mundaneum.org/

© C

olle

ctio

ns

Mu

nd

ane

um

, Mo

ns

(Be

lgiq

ue)

– 23 –

Haagi rahupalees kajastub Euroopa rahu ajalugu. Enne kui palee 1913. aastal avati, leidis Haagis aset maailma esimene rahukonverents (1899) – see oli kõrgpunktiks 19. sajandi rahuliikumisele, mille eestvedajad olid paljud Euroopa haritlased. Alates 1913. aastast hakkasid palees toimuma rahukonverentsid, mille eesmärk oli reguleerida võidurelvastumist ja lahendada vahekohtu abil rahvusvahelisi vaidlusi.

Niisugust tegevust jätkatakse tänini, sest rahupalees asub mitu kohtuasutust (Rahvusvaheline Kohus, Alaline Vahekohus) ja Haagi rahvusvahelise õiguse akadeemia. Palee esindab rahu ja õigusemõistmisega seotud väärtusi ning sageli peetakse seda rahvusvahelise õiguse keskuseks.

https://www.vredespaleis.nl/

Haagi rahupalee (Haag, Madalmaad)

– 24 –

Javorca kirik (Tolmin, Sloveenia)

Mälestuskirik Javorcas on ainulaadne juugendehitis, mille rajasid Teise maailma-sõja aegse Isonzo rinde sõdurid, et mälestada langenud sõjakaaslasi sõltumata nende päritolust ja kultuuritaustast. Tänapäeval sümboliseerib kirik ja selle juurde kuuluv kulutuurimaastik jätkuvalt vajadust lepituse järgi ning kollektiivse kunsti- ja arhitektuuriloome ühendavat jõudu.

http://www.javorca.com/

© M

un

icip

alit

y o

f To

lmin

– 25 –

Kultuurikeskus Residencia de Estudiantes (Madrid, Hispaania)

Selles hoones, mida kasutatakse majutusasutuse, konverentsipaiga ja mõtteva-hetuskohana, on pidanud väitlusi ja dialooge Euroopa kahe maailmasõja vahelise ajajärgu kunsti, filosoofia ja teaduse juhtfiguurid.

Koostöö, kogemusevahetuse ja vaba mõtte väärtusi toetavat kultuurikeskust Residencia de Estudiantes tuntakse üle kogu Euroopa kohana, kus edendatakse mõttevahetust, dialoogi, suhtlust ja mõistmist põlvkondade, kultuuride ning kunsti-, humanitaar- ja teadusvaldkonna vahel.

http://www.residencia.csic.es/

– 26 –

C I maailmasõja idarinde surnuaed nr 123 (Łużna-Pustki, Poola)

1918. aastal Pustki mäele rajatud sõjasurnuaed nr 123 on mälestus I maailmasõja idarinde ühest suurimast lahingust, mis leidis aset Austria-Ungari ja Saksa ühendatud vägede ning Vene vägede vahel – Gorlice lahingust, mida kutsutakse ka „idarinde Verduniks”. Surnuaed on viimne puhkepaik kolme sõjaväe sõduritele, kes rääkisid eri keelt, olid eri usku ja pärinesid näiteks tänapäevastelt Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Ukraina, Venemaa ja Sloveenia aladelt.

I maailmasõja idarinde surnuaed nr 123 on mälestuspaik, mis sümboliseerib oikumeenilist maailmapilti, mille järgi koheldakse kõiki surnuid ühtmoodi, hoolimata nende sõjalisest, etnilisest või usulisest kuuluvusest.

http://www.malopolska.uw.gov.pl/grobywojenne

© Ł

użn

a C

om

mu

ne

– 27 –

Kahe maailmasõja vahelisel ajal kujunes Kaunase linnast Leedu moodne, elujõuline ja dünaamiline kultuurikeskus. Paljud teistes Euroopa riikides õppinud leedulased tõid Kaunasesse uusi teadmisi ja ideid ning moodsate suundumuste ja vanade tavade viljakas kokkupuude soosis riigi õitsengut, mis väljendus Kaunase tollases linnaarhitektuuris.

Kaunase linnamaastik aastatest 1919–1940 peegeldab külluslikult Euroopa kahe maailmasõja vahelise ajajärgu arhitektuuri ja modernistlikku liikumist ning annab tänapäeval silmapaistvat tunnistust õitsvast kuldajastust, mil Kaunas oli ajutiselt Leedu pealinn.

https://visit.kaunas.lt/en/to-see/interwar-architecture/

Kaunase linn aastatel 1919–1940 (Leedu)

– 28 –

Kuni 1942. aastani oli Westerborki laager natside tagakiusatud juutide põgeni-kelaager ning hiljem sai sellest transiitlaager, kust viidi juute, romasid ja sintisid natside koonduslaagritesse.

Pärast II maailmasõda vangistati Westerborki laagrisse Madalmaade kodanikke, keda kahtlustati natsidega koostöö tegemises. Hiljem elasid laagris endisest Madalmaade kolooniast Ida-Indiast saabunud inimesed, kelle seas oli palju maluku rahvuse esindajaid.

Westerborki laager on seotud Euroopa ajaloo oluliste teemadega: okupatsiooni, tagakiusamise, migratsiooni, dekoloniseerimise ja mitmekultuurilisusega. Tänapäeval on endises Westerborki laagripaigas muuseum ja mälestusmärgid.

http://www.kampwesterbork.nl/index.html

Westerborki laager (Hooghalen, Madalmaad)

© W

est

erb

ork

Cam

p

– 29 –

Kunagine Natzweileri koonduslaager ja selle koosseisu kuulunud sunnitöölaagrid (Alsace-Moselle (Prantsusmaa) ja Baden-Württemberg (Saksamaa))

Kunagine Natzweileri koonduslaager ja selle koosseisu kuulunud 50 sunni-töölaagrit paiknesid ajavahemikus 1941–1945 mõlemal pool Reini jõe kallast, mis kuulus sel ajal Kolmandale Reichile ja on tänapäeval osa Prantsusmaast ja Saksamaast. Natzweileri laagrites langesid natside terrori ohvriks vangid pea kõikidest Euroopa riikidest. Paljud vangidest olid olnud vastupanuliikumise liikmed, kes olid sunnitööle saadetud. Praegu on see mälestuspaik ja kodaniku-hariduse keskus.

http://www.struthof.fr/

Wo

od

en p

iles

wit

h vi

ctim

s na

mes

/ P

ilie

rs a

vec

le n

om

des

vic

tim

es

© J

aku

b B

ak, J

ule

Ju

ng

, Ste

ph

an R

itte

r (C

on

cen

trat

ion

Cam

p M

em

ori

al, H

ess

en

tal)

Eck

erw

ald

cis

tern

/ C

iter

ne d

'Eck

erw

ald

©

Sin

a F

leig

(C

on

cen

trat

ion

Cam

p M

em

ori

al, E

cke

rwal

d)

© U

E-E

AC

Lu

c D

um

ou

lin

– 30 –

Franja haigla oli II maailmasõja ajal salajane haigla, mida pidasid Sloveenia partisanid ning mis moodustas osa nende laiemast vastupanuliikumisest natside okupatsioonivägede vastu.

Haigla sümboliseerib II maailmasõja aegset inimlikku vaprust ja arstiabi ning kohalike elanike, haiglatöötajate ja eri rahvusest haavatud sõdurite (ka vaenlase võitlejate) solidaarsust ja kokkuhoidmist raskes olukorras.

Praegu asub haiglas muuseum, kus edendatakse solidaarsust, demokraatlikke väärtusi ja inimõigusi.

http://www.muzej-idrija-cerkno.si/index.php/en/locationsexhibitions/permanent-exhibitions/

franja-partisan-hospital.html

Franja partisanide haigla (Sloveenia)

© B

oja

n T

avč

ar, ©

Idri

a M

un

icip

al M

use

um

– 31 –

Sigheti mälestis (Sighet, Rumeenia)

Sigheti mälestis paikneb Stalini ajastul Sighetis asunud vangilaagris, mida kasutati vastupanuliikumises osalenud koolilaste, üliõpilaste ja talunike ((1948–1950), poliitiliste vastaste, ajakirjanike ja vaimulike (1950–1955) ning kuni seitsmeküm-nendate aastateni kurjategijate kinnipidamiskohana. Praegu asub seal kommu-nistlike režiimide ohvrite memoriaalmuuseum, kus on väljapanek kommunistlike režiimide arenguloo ja mõju kohta Rumeenias ja teistes Ida-Euroopa riikides. Memoriaalmuuseumis antakse ülevaade kommunistlike režiimide poolt 20. sajandi vältel kogu Euroopas toime pandud repressioonidest, sealhulgas nii vanglaseinte vahel kui ka väljaspool neid põhjustatud surmadest ja kannatustest.

http://www.memorialsighet.ro/

© C

om

anic

iu D

an -

Sh

utt

ers

tock

.co

m

– 32 –

Strasbourgi Euroopa kvartal (Strasbourg, Prantsusmaa)

Alates selle kvartali rajamisest II maailmasõja järel asuvad siin Euroopa Parlament, Euroopa Nõukogu ja selle juurde kuuluv Euroopa Inimõiguste Kohus. Kvartal esindab Euroopa integratsiooni, inimõiguste kaitset, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid.

http://lieudeurope.strasbourg.eu/

© D

amir

Fab

ijan

ic

– 33 –

Robert Schumani majamuuseum (Scy-Chazelles, Prantsusmaa)

Robert Schumani (1886–1963) peetakse Euroopa Liidu üheks alusepanijaks ja ühtse Euroopa loojaks. 9. mai 1950. aasta deklaratsiooniga – seda kuupäeva tähistatakse igal aastal kui Euroopa päeva – pani Schuman aluse Euroopa Söe- ja Teraseühendusele ning kõigile tulevastele Euroopa Liidu institutsioonidele. Deklaratsioon sillutas teed Euroopa sõjajärgsele integreerimisele.

Maja ostis Schuman 1926. aastal ja alates 1960. aastast veetis ta seal oma pensionipõlve. Majas asub tänapäeval muuseum, kus paljud Robert Schumanile kuulunud esemed kinnitavad tema pühendumust Euroopa ideaalile.

http://www.mosellepassion.fr/index.php/les-sites-moselle-passion/maison-de-robert-schuman

– 34 –

Bois du Cazier (Marcinelle, Belgia)

Bois du Cazier’ söekaevanduse asukohas on väljapanek Valloonia (Belgia) tööliste elust ja väljarändest 20. sajandil. 1956. aastal toimus kogu söekaevan-duse territooriumil, alates šahtist kuni puistanguteni, õnnetus, milles hukkus 262 inimest 12 eri rahvusest. Kaevandustegevus selles asukohas lõppes 1967. aastal ning alates 2002. aastast muudeti kaevandus söe-, raua- ja klaasitöös-tusele pühendatud muuseumiks. Muuseum meenutab 1956. aasta õnnetuse järgset Euroopa ühtsust, mille tulemusena lõi Euroopa Söe- ja Teraseühendus tervise ja ohutuse ameti.

http://www.leboisducazier.be/

© D

ési

ré D

ele

uze

© C

amill

e D

etr

aux

- R

aym

on

d P

aqu

ay©

UE

-EA

C L

uc

Du

mo

ulin

© U

E-E

AC

Lu

c D

um

ou

lin

– 35 –

Selles majas sündis Alcide de Gasperi (1881–1954), kes oli aastatel 1945–1953 Itaalia pea- ja välisminister ning kes toetas Schumani ettepanekuid, mille tule-musena loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus.

Tänapäeval teatakse de Gasperit ühtse Euroopa ühe alusepanija ja Euroopa Majandusühenduse loomise innustajana. Tema majas asub nüüd muuseum, kus tõstetakse esile tema panust II maailmasõja järgse Euroopa ülesehitamisse.

http://www.degasperitn.it/it/museo-de-gasperi/

Alcide de Gasperi majamuuseum (Pieve Tesino, Itaalia)

© F

on

daz

ion

e Tr

en

tin

a A

lcid

e D

e G

asp

eri

– 36 –

Gdański vana laevatehas (Gdańsk, Poola)

Gdański vanas laevatehases loodi sotsiaalne liikumine ja ametiühing „Solidarność”, mis kaasas kodanikke rahumeelsesse võitlusse vabaduse ja inimõiguste eest. See paik on Euroopa demokraatlike muutuste algatamise seisukohast väga oluline.

Liikumine „Solidarność” sai alguse tööliste 1970. aasta streigist, mille sotsia-listlikud võimuorganid vägivaldselt maha surusid. Kümme aastat hiljem, 1980. aastal, sundis uus streigilaine Poola valitsust alistuma ja allkirjastama Lech Wałęsaga kuulsad augustilepped. Sellest hetkest hakkas „Solidarność” Poolas järjekindlalt edendama demokraatiat ja põhivabadusi ning vallandas 1980. aas-tatel Ida-Euroopa riikides samalaadsed sotsiaalsed liikumised.

http://www.ecs.gda.pl/

© D

awid

Lin

kow

ski /

Eu

rop

ean

So

lidar

ity

Ce

ntr

e

– 37 –

Schengeni küla (Schengen, Luksemburg)

Schengeni küla asub Moseli jõe kaldal Luksemburgi, Saksamaa ja Prantsusmaa piiril. Just seal allkirjastati 1985. aastal ja 1990. aastal jõeristluslaeva pardal Schengeni leping ja Schengeni rakenduskonventsioon. Külas meenutavad lepingut mitu paika, sealhulgas Schengeni Euroopa Keskus koos selles asuva muuseumiga. Pärast Schengeni lepingu allakirjutamist on Schengenist saanud Euroopas vaba liikumise eponüüm.

http://www.visitschengen.lu/

© S

che

ng

en

asb

l©

Sch

en

ge

n a

sbl

© I

mp

rim

eri

e S

ain

t P

aul S

A

– 38 –

Meeleavalduse „Üleeuroopaline piknik” memoriaalpark (Sopron, Ungari)

Memoriaalpark on austusavaldus 19. augustil 1989 kodanikualgatuslikult toimunud rahumeeleavaldusele „Üleeuroopaline piknik”. Meeleavalduse ajal ajutiselt avatud Austria-Ungari piir võimaldas ligi kuuesajal Saksa Demokraatliku Vabariigi koda-nikul läände põgeneda ja see sündmus märkis raudse eesriide langemise algust.

Euroopa majanduslikult ja ideoloogiliselt kaheks eraldatud piirkonnaks jaganud raudse eesriide langemine tõi kaasa Saksamaa taasühendamise ning ELi idasuu-nalise laienemise aastal 2004. Memoriaalpark sümboliseerib 1989. aasta järgset ühtset piirideta Euroopat.

http://www.paneuropaipiknik.hu/

– 39 –

Maastrichti leping (Maastricht, Madalmaad)

Maastrichti leping (1991–1992) oli Euroopa integratsiooni nurgakivi: nimelt leppisid 12 liikmesriiki Maastrichtis kokku majandus- ja rahaliidu loomises, mille tulemusel võeti kasutusele euro, et tugevdada demokraatlikku esindatust ja laiendada pädevust sellistesse uutesse valdkondadesse nagu kultuur. Provintsikeskuse hoones, kus lepingu sõlmimise üle läbirääkimisi peeti ja leping 7. veebruaril 1992 alla kirjutati, asuvad praegu külastuskeskus ja näituseruumid.

http://www.europecalling.nl/

© E

uro

pe

an C

om

mu

nit

ies

- C

hri

stia

n L

amb

iott

e, 1

99

2