1

2

345

67

Mis maitse meenub lapsepõl-vest?Eks ikka vanaema ja vanaisa val-mistatud söögid. Need olid sellised ehedad maasöögid. Kui ühte konk-reetset maitset meenutada, siis ehk tuhas küpsetatud kartulid, mida va-naisa tegi.

Millal ise hakkasid süüa tege-ma?Köögis abis olin varem ka, aga pä-ris iseseisvalt… vast 14–15aastaselt, kui esimesi magusaid küpsetisi val-mistasin.

Kui ma sinust õigesti aru olen saanud, siis tõenäoliselt nüüd sa neid kartuleid ja küpsetisi ei sööks. Räägi oma dieedist?Söön nagu väga paljud eurooplased ja ma ei nimetaks seda dieediks. Minu menüüst on lihtsalt väljas vil-jatooted (oder, nisu, rukis, kaer). Väldin ka tärklist, seetõttu ei söö ma kartulit, bataati, maisitooteid ja mitte eriti ka riisi.

Tavainimese mõistes ei söö sa siis midagi – ei leiba, makaro-ne, kartuleid, küpsetisi?Esialgu see võib-olla nii paistab-ki, aga tegelikult söön ma näiteks ka võileiba – kakukesed küpsetan ise (vt retsepti), peale määrin pas-töriseerimata võid ja lisan viilu ta-lujuustu.

Aga liha ja kala ikka sööd?Jah, loomulikult, aga kaladest püüan

Tiina Keldrima on psühhiaater ja seetõttu jääb võib-olla arusaamatuks, miks tema intervjuu toi-duajakirjas ilmub. Psühhiaatri juurde minnakse meeleoluprobleemidega. „Väga tihti pole stress tingitud välistest teguritest, vaid kilpnääre on see, mis meie meeleolu reguleerib,” selgitab Tiina Keldrima. „Siin hakkab mõjutama toitumine, kus saan oma teadmistega abiks olla.”

Tiina Keldrima: Me saame süüa end õnnelikumaks

süüa mitte kasvatatud kalu, sest need on värvainete ja antibiootiku-midega söödetud. Eelistan metsikut kala. Lihast eelistan mets- või ma-heloomaliha, sest tihti söödetakse kasvatustes loomi viljaga ja see jäl-le võib mõjutada minu ainevahetust.

Mis su enda aias kasvab?Aias on till ja salatid. Tomateid kas-vatame mereadru sees, sest nii saan sealt vajaliku joodi kätte.

Kaua sa sellist dieeti oled har-rastanud?Kümme aastat.

Kuidas pere hakkama saab? Kas sellist toitumist järgib kogu pere?Täiesti ideaalselt. Abikaasa ja pojad (25, 23, 11 ja 9 aastat) söövad sama-moodi nagu mina. Kui mul noore-mad poisid sündisid, sai minust loo-dusarst – tahtsin pakkuda poistele parimat, elu ilma mürkideta: puhta õhu, vee ja toiduga. See mõjub lap-se tervisele väga positiivselt ja nad on tervemad kui teised eakaaslased.

Muidugi ei välista see, et nad va-hel McDonaldsis käivad, aga nende mõttemaailm on täiesti muutunud. Näiteks väiksemad lapsed koolis makaronitoitu ei söö, sest see liht-salt ei maitse neile.

Kuidas on sul endal väljas söö-misega?Väljas söömas käin väga harva, tööl on oma söök kaasas. Kui vaja, eines-

tan sellistes kohtades, kus on Root-si laud ja saan oma toidu ise valida ning mittevajaliku kõrvale jätta.

Meeldivad ka Aasia restoranid, kuid alati küsin, millega on rooga maitsestatud. Kui tunnen võõrast maitset, jätan söömata. Glutamaa-te ei tarbi ma kunagi.

Külas käin üsna tihti ja loomu-likult söön ka seal, kuid valin, mida suhu panen. Tordid ja küpsetised jä-tan tihti puutumata. Soolaste sööki-dega sellist probleemi pole. Kui mul kõht tühi on, siis kartulisalatiports taldrikule ei jää.

Sa reisid palju. Millist kööki eelistad?Minu lemmik on Tai, seal on väga head maitseained ja ehe toit. Euroo-past meeldib enim Prantsuse köök, ka Itaalia.

Croissant’id, pitsad, pastad – pole just väga süsivesikuteva-bad?Prantsuse köök ei ole pelgalt croissant ’id. Loomulikult on ka neid, kes söövad saiakesi, aga mit-te valdav osa. Prantslaste toitumine on sellepärast õigem, et nad ei söö vahepalasid, vaid palju ehedat ja ro-helist. Nende lihatooted ja juustudki on ju vapustavad.

Itaallaste köögis on väga palju salateid, oliive, sibulaid. Ja suhe sü-sivesikutega on hoopis teine. Itaal-

Söögist ja söögikordadest sõltuma-ta kaal pigem langeb.

Teiseks põhjuseks on liigese-vaevused. Need on küll väga tihe-dalt seotud kehakaaluga, aga mitte ainult. Kolmandaks aitab õige toitu-mine nahaprobleemide puhul.

Dieet sobib ja on soovitatav ka neile, kellel on kõrge veresuhkur. Tegelikult sobib see ka stressi vas-tu, sest õige on vältida toitaineid, mis kilpnäärme tööd aeglustavad. Kilpnääre on meie meeleolu regu-laator.

Oled psühhiaater ja samas loo-dusarst. Kuidas sa need kaks asja ühendad?Kuna kabinetiukse peale on kirjuta-tud „psühhiaater”, on rohkem hin-gehädadega patsiente, aga üha enam leiavad mind üles ka endokriinprob-leemidega patsiendid.

Psühhiaatr i juurde tul lak-se meeleoluprobleemidega ja väga tihti pole meeleolu tingitud välis-test teguritest, vaid kilpnäärmest, mis meie meeleolu reguleerib. Siin

hakkab mõjutama dieet, kus saangi abiks olla mina.

Lisaks praksisele on sul Tallin-nas loodusapteek Eliksiir. Kust see mõte?Need kõik on omavahel seotud. Sel-liseid toiduaineid, mida mul endal vaja läks, Eestis müügil polnud, mistõttu hakkasin neid tooma Soo-mest. Soovitasin neid ka oma pat-sientidele. Kui selgus, et nendele toi-duainetele on Eestis piisavalt turgu, hakkasime neid kolleeg Heldi Kot-kasega maale tooma ja Eliksiiri loo-dusapteegis müüma.

Olete kaks aastat tegutsenud. Kuidas läinud on?Meid on leidnud üha enam inime-si. Väga paljud on mõistnud, et sel-le poe taga on teadmised: me ei võta müüki lihtsalt trendikaid asju, vaid soovitame tooteid, mida ise kasuta-me ja mille tausta teame.

Kuidas hindad eestlasi? Kas nad on tervislikust toitumisest teadlikud?Iga aastaga aina rohkem. Viimasel ajal on klientide seas suur hulk noo-ri peresid, kes otsivad puhast toitu. Neid on lausa plahvatuslikult pal-ju. Väga palju on vanemaid inimesi, kelle tervis on kehva ja energiatase madal – nad on proovinud igasugu-seid asju ning siis meie poe ja toitu-misnõuanded avastanud.

Kas müüt, et tervislikult toitu-mine on kallis, vastab tõele?Ei vasta. Kui õigesti toituda, ei pea palju sööma. Näiteks ostan peotäie mustikaid, milles on kümme korda rohkem toitaineid kui tavalõunas. Saan kõik toitained sellest peotäiest kätte ega usu, et see on kallim kui valmissöök.

Toitumisspetsialistid ütlevad, et peaksime kõik toitained ja vitamii-nid saama toidust, mis on õige, aga me ei saa ju! Oleme sunnitud toidu-lisandeid juurde võtma, et oma or-ganismile vajalikke mineraale anda. Siinkohal tooksin sisse superfood’i teema.

Mis asi on superfood?Nagu nimigi ütleb, on tegu ainu-laadsete toiduainetega, mis on kas-vanud algupärastes tingimustes

ning sisaldavad hästi palju vitamii-ne ja mineraalaineid.

Eesti supertoidud on näiteks mustikas, pohl, nõges. Kui astelpa-ju on kasvatatud mari, siis seda su-pertoiduks nimetada ei saa. Näiteks metsamustikas sisaldab 90 protsen-ti rohkem C-vitamiini kui kultuur-mustikas.

Maailma levinumad supertoidu-ained on maka, goji ja chia-seem-ned, kakaonipsid, inka- ja assaimar-jad, camu-camu jne.

Aga alati ei ole goji-mari su-perfood?Jah, peab jälgima, kus see toiduai-ne on kasvanud. Õiged goji-marjad kasvavad Tiibetis, Mongoolias, in-kamarjad Peruus jne. Supertoiduks saame nimetada algupärastes tingi-mustes kasvanud toiduaineid. Kui me ise kasvatame aias goji-marju, siis see ei ole superfood.

Teiseks tuleb jälgida, kas ja kui-das neid on kasvatatud. Goji on ai-nult sel juhul superfood, kui ta on kasvanud metsikult. Kui tegu on kasvatud taimega, siis me enam ei tea, kuidas teda on kasvatatud, mil-liseid väetisi kasutatud, kuidas kui-vatatud jne.

Superfood’is on säilinud algupä-rased mineraalid ja vitamiinid.

Eestis kasvab superfood’i vähe, aga toitumisteadlased õpe-tavad, et toituma peaks oma laiuskraadil kasvavast toidust. Kuidas sellesse suhtud?Loomulikult. Kui saan süüa siin kasvavat toitu ilma mürkideta ning kätte endale vajalikud toitaineid ja

SEITSE KIIRKÜSIMUST

Toiduaine, mis peab kodus alati olema?Kindlasti värsked köögiviljad ja eestimaised marjad. Kui po-le hooaeg, sobivad ka sügav-külmiku omad.

Mitu kokaraamatut sul kodus on?Kokaraamatuid on palju, ise-asi, kui palju neid kasutan. Mulle meeldib ise eksperimen-teerida.

Sinu lemmikkokk?Jamie Oliver.

Sinu tüüpiline hommikusöök?Omlett ökomunadest peeko-niga ja värske salat, kõrvale ökokohv.

Kolmekäiguline menüü sinu firmaroogadest?Eelroaks Tom Kha supp, pearoaks kiirelt vokitud juur-viljad valge kalaga ja magus-toiduks marjad vahukoorega.

Mida armastasid, mida vihka-sid koolisöökla toitudest?Enim meeldis karamellikissell. Vihkasin kalasuppi, eelkõige selle lõhna.

Milline on kõige eksootilisem roog, mida oled söönud?Vaalaliha, mida sain maitsta Norras Nordkapis.

SÜSIVESIKUVAESED KAKUKESED

mineraalid, on kõik hästi. Vaada-ke, mis toimub põllumajandus- ja toiduainetööstusega – kõik väeta-tud ja pritsitud. Peame looma tin-gimused, kus toodame toitu mahe-dalt ja ilma mürkideta. See peab ole-ma kättesaadav kõigile, mitte ainult rikaste privileeg.

Kui aga midagi puudu jääb, on õigem teha endale juurde smuuti koos supertoiduainetega ja kasuta-da looduslikke vitamiine. Loodus-likul ja sünteetilisel vitamiinil on suur vahe, aga see teema on nii lai, et seda intervjuus lahti seletada on raske. Eliksiiris oleme looduslikud ja sünteetilised vitamiinid selgelt eristanud.

Kas Eestis on lihtne sinuga sarna-selt toituda?

Minu arvates küll on, see on kät-tevõtmise asi. Meil on olemas turud, ökopoed, loodusapteegid.

Kui peaksid tavainimese kom-bel oma ostukorvi täitma su-permarketis...Poest valin täisprotsendiga piima, maitsestama jogurtid, juustud. Väl-tida tuleb valmis- ja pakendatud toi-tu. Lihaletist ostan liha, kalaletist kala. NB! Kindlasti maitsestama-ta. Maitsestan kodus puhaste ürti-de, mitte maitseainesegudega. Soo-laks ostan meresoola.

Aga millist mahutoiduainet ee-listada – leiba, kartulit, riisi?See on täiesti vale arusaam – meil pole mahutoiduaineid vaja tarbidagi. Õigesti toitumisel saab kõik toitai-ned kätte ilma mahtudeta toitudest.

laste jäätis on muidugi maailma pa-rim – ei sisalda taimerasva.

Teraviljatoodete puhul on tähtis, et vili oleks kasvanud päikese käes enamiku ajast ning ilma kunstväe-tiste ja taimekaitsemürkideta. Päi-kese käes ja mahedalt toodetud toit saab hoopis teise energeetilise oma-duse.

Miks sa nii toitud?Enda tervise pärast. Olen psühhiaa-ter ja seetõttu istuva tööga. Mulle ei meeldinud, et vastuvõtu lõppe-des oli kõht punnis ees, enesetun-ne kehv, väsimus peal ja liigesed kergelt probleemsed. Samade asja-de üle kurtsid ka paljud patsiendid. Seega hakkasin otsima põhjuseid, miks see nii on.

Mis need põhjused siis on? Kellele süsivesikutevaba toi-tumist soovitad?

Esiteks parandaksin, et tegu pole süsivesikutevaba, vaid süsive-sikutevaese toitumisega. Veel õi-gem oleks öelda süsivesikute tead-liku tarbimisega. See on iidne toitu-mine, osaliselt võib seda nimetada paleoaegseks toitumiseks. Viimasel ajal on selle populaarsus Euroopas kasvanud ja seda eelkõige seetõttu, et sobib paljude probleemide vastu.

Esiteks ainevahetus ja kaal. Kui saad ainevahetuse korda ja kaalu kontrolli alla, on enesetunne hea.

Sega munad, jogurt ja jahud. La-se 10 min seista, et tainas pai-suks, ning lõpuks lisa seemned ja riivjuust.

Tõsta lusika abil sobiva suuru-sega pätsid alusele. Küpseta 185–200 kraadi juures umbes 20–30 min, kuni leivad on pealt kuld-pruunid.

Soovi järgi võib taina teha ve-delama või paksema, lisades juur-de kas psyllium’i või kookosjahu, sest nendel on paisuvad omadu-sed. Kui tainas saab vedelam, võib teha n-ö ülepannileivakesi.

Kui kasutada vedelainena 0,5 l vahukoort ning mitte lisada riiv-juustu ja seemneid, saame hea tordipõhja. Sellisel juhul tuleks maitsestada näpuotsatäie mere-soolaga.

500 ml Türgi jogurtit3 muna2 dl mahemandlijahu2 dessertlusikatäit psyllium’i seem-neid (fiber husk)2 dessertlusikatäit mahekookosjahusoovi järgi seesami-, lina- ja kõrvit-saseemneidväike peotäis riivjuustu maitsesta-miseksVogeli Herbamare soola

6 7

gURMAAngURMAAn