Tänast lehte 12 lk.

iM no EluL Ä Ä N E M A A H Ä Ä L E K A N D J A

N r. 73 . Haapsalus, kolmapäeval 26. juunil 1940. a. 13 . aastakäik

Ü K S IK N U M B ER 6 S EN TI

«IJ ioc Ela* Ilmub kolm kurda nädalas. Igal eaioaspteval, kolma­

päeval ia reedelVftljaandja K o-Q. „Ka|aM

Vaslula* toimetaja: Aleksander Tõiitason.

Toimetus ja tatitus: Haapsalus. Suur-Lossi 43, pk. II, lelef 1 76

Toimetaja kodune telefon l 64.Toimetaja kõnetunnid kl. t l —1 Talitus avatud kl. '/»9st horam

kuni kella 3 oi p. L Aadr kirjavahetuseks: ..Lääne Elu"

Haapsalus, Sour-Lossl 43.Kualolosblnnad*

1 mm I veerul I leheküljel ;a tekstis tS seott Tekstis teksti

kirjaga 18 senti ja kuulutuskiV|t*l 8 senti.

Aadress) «taalmlae 28 k s IL

nUäne Elu** tellimishinnad;1 kuu . • t • * Kr. 0.65 3 kuud • « • • « • 1*90 6 kuud < • » • • • 3-60

12 kuud 4 • • % w 7.— M|Jüiir Elu* koos «Tallinna

Postiga*:3 kuud Kr. 2.356 k u u d ................. ...... 4-50

12 kuud . . . . . p 8.80 -lüane Elu“ koos «Eesti Talu'ga*j

3 kuud . • • . . Kr. 2.156 k u u d ................. 4.10

12 kuud . . . . . • 7.90 «Lifiiie Elo" koos „TÕuse?

Nooros>ga*s3 k u u d .................Kr. 220

6 k u u d ................. ...... 4.2012 kuud • . . ■ • • 8.20

« l i in e Elu* koos «Eesli Talu“ |a „Tftuse? Noorus*egaMs

3 kuud . . . . Kr 2.50 6 kuud * . . . . . 4.70

12 k u u d ................. . 9 10

Uus Vabariigi Valitsus.Peaministriks kirjanik dr. J . Vares-Barbarus.

Eesti valitsus, mis kujundati 21. juunil 1940. aastal:

Peaminister dr. Johannes Vares-Barbarus, kirjanik ja arst. Peaministri asetäitja prof. dr. Hans Kruus. Välisminister Nigol Andresen, töölistegelane. Siseminister rvkl. Maksim Unt, töölistegelane. Sotsiaalminister rvk l. Neeme Ruus, töölistegelane. Haridusminister Johannes Semper, kirjanik. Kohtuminister Boris Sepp, advokaat. Põllutööminister rvk l. Aleksander Jõeäär, töölistegelane. Majandusminister Johannes Nihtig, majandustegelane. Teedeminister Orest Kärm . Sõjaminister kindral-major T . Rotberg.

Peam inistri asetä it ja pro f. H A NS KRUUS.

dr. JOHANNES V A R E S -B A R B A R U S .

Valitsuse deklaratsioon.Nõukogude Liiduga arendatakse siiraid ja sõbralikke suhteid.Riigivolikogu ja Riiginõukogu saadetakse laiali.

Eesti Vabariigi kodanikud!Eile kujundati uus Eesti Vabariigi Va*

litsus. See astus rahva vaenulise Valitsuse asemele, kes ei suutnud ega tahtnud kind* lustada õiget sise* ja välispoliitikat, mil* list vajas eesti rahvas. Endine valitsus ei olnud võimeline ega tahteline ausalt ellu viima Nõukogude Liidu Eesti vahelist vastastikuse abistamise pakti, mis päästis meie kodumaa sõjatulekahjust ja mis ta* gab Eestile rahu ja ta piiride julgeoleku. Endise valitsuse poliitika oli vastuolus eesti rahva põhihuvidega.

Asudes oma kõrgete riiklike kohus* tuste täitmisele, peab Eesti Vabariigi uus Valitsus oma esimeseks pühaks kohustu* seks teatada kogu Eesti rahvale, et tema kavas on ülimal määral teenida rahvast, tema huvisid ja lootusi, mida senini eel’ miste valitsuste tagurliku režiimi poolt jämedalt maha suruti ja ignoreeriti. Läh* tudes sellest peamisest põhimõttest seab uus V a l i t s u s enese l e ü l es järg* mi s ed t ä h t s a m a d ü l esanded :

Välispoliitika alal toetades ja arendas

des normaalseid vahekordi kõigi riikide* ga, kindlustab Valitsus esijärjekorras Nõu* kogude Liiduga sõlmitud vastastikuse abistamise pakti ausat ja tõelist täitmist ja temaga tiheda liidu alusel tõelikult sii­rate ja sõbralike suhete edasiarendamist.

Valitsus on veendunud, et üksnes sel alusel on võimalik Eesti iseseisvuse iakaitse kindlustamine.

Sisepoliitikas pühendab Valitsus kogu oma jõu rahva õiguste täielikule maksma* panekule, tema ainelise heaolu tõstmisele ning rahvusliku kultuuri ja kodumaa hü* vangu arendamisele. Selle sihiga kindlus* tab Valitsus rahva demokraatlike õiguste teostamise.

Ta hoolitseb poliitiliste vangide, rahva vabaduse eest võitlejate amnestia viivita- matu läbiviimise eest.

Valitsus võtab päevakorda rahva tõe* ’:*t tahet mitte esindava Riigivolikogu ja

Riiginõukogu laialisaatmise ja uute vali* miste läbiviimise küsimuse, et nõnda teos* tada rahva tõelist esindust, ta saadab laia* Ii ja keelab rahvavaenulised organisatsi* oonid, algatab kohalike omavalitsuste re* formi, et kindlustada neis rahva tõelist osavõttu.

Uus Valitsus seab endale ülesandeks puhastada riiklikku aparaati kuritahtli* kest, laostavaist ollustest; tööliste, talu* poegade ja töötava haritlaskonna organi* satsioonide abiga teostada otsustavat võit* lust bürokratismi ja riigiaparaadi ülekulu* tuste vastu, asendades mandunud, laostu* nud ja bürokraatlikud elemendid rahva mitmesugustest kihtidest tulevate värskete jõududega, et muuta valitsemisaparaati ausaks, vähekulukaks ja rahva tarvetele vastavaks.

Valitsus püüab kindlustada Eestis elavate vähemusrahvuste õigusi ja otsus­tavalt kõrvaldada lahkhelid üksikute rah­vaste vahel, taotledes meie maal asuvate rahvuste tõsist sõprust. Valitsus astub tarvilikke samme seaduste läbiviimiseks, mis taotlevad töölisklassi ja haritlaste

löötingimuste ja olude parandamist, sa­muti seadusi, mis on sihitud põllumeeste majanduse ja kultuuri edendamisele ja tõstmisele.

Valitsus pöörab tõsist tähelepanu rah­vahariduse ja tervishoiu igakülgsele arendamisele. Ta võtab tarvitusele kõik abinõud, et Eesti majanduslik elu, kau­bandus ja tööstus saaksid tõhusalt are­neda tihedate vastastikuste majandus­like vahekordade alusel meie suure ida­naabri ja sõbra — Nõukogude Liiduga.

Jagades eesti rahva sooje tundeid Punaarmee vastu, annab Valitsus oma poolt täielikku kaasabi Nõukogude Liidu vägede paigutamisel Eestis.

Vabariigi Valitsus, olles sügavalt veendunud, et tema tegevuskava väljen­dab tõelisi rahva huvisid ning soodustab meie kodumaa hüvangut, pöördub üles­kutsega kõigi Eesti kodanike poole, vaa­tamata nende sotsiaalsele olukorrale, rahvusele, soole või usule, koonduda üksmeeles riigi uute ajalooliste ülesan­nete ümber ja aidata laialdaselt kaasa Valitsusele tema töös.

Maksim Unt — siseminister.

Nigol Andreesen — välisminister.

Sotsiaalm inister NEEME RUUS.

M ajandusm in ister JOHANNES NIHTIG.

PÖllu tööminister A LE K SA N D E R JOEXAR. Kindral-major Tönis Rolberg — sõjaminister.

Ä*PõLlUMflJflMDUSSflflDUSTE ■ 1 !i m ^ £ s « u i k i k i o oHI NNAD

Eesti sõjaväe sõbralikud suhtedN . Liidu vägedega.

Sõjavägede Juhataja kindral-major G. Jonsoni käskkiri.Põllumajandussaaduste

noteeringuid.Noteerimiskomisjonide eilset! koosolekuil

noteeriti liha- ja nahasaadaste ning kana- manade hinnad. VÕrreldea möödunud näda­laga hindades muudatusi eft esinenad. AU* pool toome eilsed noteeringud.

Peekon sigade hindadeks noteeriti 23.—29. juunini — sigadel tapakaaluga 60— 72 kg 1. sort 116 s. kg ja 2. sort 111 s. kg. Siga­del tapakaaluga 55,5—59 kg ja 72,5— 75 kg.1. sort 111 s. kg. Sigadel 75.5—S0 kg on kõikidel sortidel siseturu hinnad.

Elussigade hindadeks noteeriti: kuni 120 kg rasked 84 s. eluskaalu kg 121—160 kg rasked 88 s. elusk. kg Ja üle 160 kg rasked 88 s. elusk. kg. Sead eluskaaluga 80— 120 kg, olenevalt turustamlsvõimalustest võivad m inna ekspordiks kas eluasigadena või tape­

tult.Poeginud emieeid ekspordiks vastu ei

Töeta-

Värske lambaliha hinnaks Tallinna tapa­majades noteertti headuse järele 120 a n t kg. ja eluskaalu hinnaks franko saatejaam 52

s. kg.Eksportmunade hinnaks noteeriti 111 sen­

ti kg ja siseturu munade hinnaks 90 senti kg franko kogum iapimkt Kanamunad ras­kusega 20— *5 grammi noteeriti 70 s. kg franko kogumispiwikt. Turu tendents rahu­lik.

Toornahkade hindadest noteeriti: H o b u ­s e n a h a d , lakata ja sabata: 1. sort, soo­latud 17 kg ja üle; värsked 20 kg ja üle 16 kr. tk 2. sort, soolatud, 10—17 kg ja värsked 12— 20 kg 11 kr. tk. 3. sort, soolat., a lla 10 kg; vÄrsked alla 12 kg ja kõik praak 6 kr. tk.

V e i s e n a h a d : pullinahad, värsked 1. sort 1.20 kr. kg, 2. sort 1.08 kr. kg, Leh­m a ja mulllkanahad, värsked 1. sort 1 kr. kg ja 2. sort 90 s. kg. Veisenahad, värs­ked, praak 75 s. kg, pullinahad, soolatud 1. sort 1.43 kr. kg, 2. sort 1.29 kr. kg. Lehma- Ja mullikanahad, soolatud 1. sort 1.20 kr. kg. ja 2. sort 1.08 kr. kg. Veisenahad, soo­latud, praak 90 s. kg

V a s i k a n a h a d : 1. s. kerged, 3 kg ja a lla ntng kõik kuivad 5.50 kr. tk . 2. sort rasked, üle 3 kg 1.80 kr. tk., 3. sort, praak 4 kr. tk.

L a m b a n a h a d : 1. S. O J. 6 kr. tk.,2. 9ort, J 5 kr. tk., 3. sort, L 4 kr. tk 4.

K 3 kr. tk., 5. sort, praak 1.50 kr. tk. Hinnad on maksvad tootjaile fr. vastuvõtu­punkt 24.— 30. juun. Turul tendents nahka­del selguseta.

Piimasaaduste hinnad jäid muutmatuks.

Noteerimiskomisjonide eilseil koosolekuil noteeriti piimasaaduste hindu. NII või, piima, kui ka toorkaseiini hindades võrreldes möödu­nud nädalaga muudatusi el tulnud.

Allpool toome eilsetel noteeringutel kujune­nud piimasaaduste hinnad.

Talupidajate poolt müüdava p i i m a hin­naks noteeriti Tallinnas sentides ühe liitri eest: 1. valiku rõõskpiim piimakauplustele lah­tiselt 13— 14 snt. liiter ja piimatööstustele 12 kuni 13 s. ltr.; 2. valiku rõõskpiim piimakaup­lustele, lahtiselt 11— 12 s. ltr. ja piimatööstus­tele 10— 11 s. ltr.

E k s p o r t v õ i hinnaks noteeriti 208 senti kg franko saatejaam ja seda või eest, mis tünud sisse 17.— 22. juunini. Turu tendents märgiti rahulikuna.

T o o r k a s e i i n i 1. sordi hinnaks notee­r iti 27 s. kg ja 2. sordi hinnaks 25 s. kg fran­ko piimatalitus. Noteeritud hind on maksev toorkaseiini kohta, milles kuivainet 36 prots. Turu tendents kindel.

29. juunil kell 12 päeval müüakse avalikul enampakkumisel Antsla linnavalitsuses Antsla linnas Veski tän. 16 asuv kahekordne puust elu­maja ühes kõrvalhoonete ja krundiga ning Põl­lu tän. 21 asuv valmisehitamata puust elumaja ühes kõrvalhoonete ja krundi kasutamise Õigu* sega.

Kännujuurljaid vajab kändude ülestöötami­seks kütteks Koigi piimaühing. Töõsoovijail teatada ühingu juhatusele kohapeal või kirjali­kult Koigi pk. 14.

29. juunil kell 11 hommikul toimub Pärnu maa%alitsuses Suur-Sepa tän. 16 Kil.-Nõmme- Sindi 2. kl. maanteel asuva „Tammuraa ja Vask- rääma-Surju 3. kl. teel asuva „Laimetsa“ sil­dade ehitustööde kirjalik vähempakkumine.

30. juunil algusega kell 10 hommikul, kor­raldatakse Helme põllutöökooli juures maa­noorte võistlused künnis, kraavikaevamises, lüp­sis ja kõnes. Vastavate alade võitjaist saade­takse igast üks esindaja Tallinna üleriigilistele maanoorte suvipäevadele võistlema.

2. juulil annah metsamajanduse büroo Tal­linnas La* tän. 41 sega-vähempakkumisel välja alljärgnevad metsakuivenduskraavide kaeva-

Võitoodang on tunduvalt vähenenud.

Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaama and­meil on käesoleva aasia maikuus Kontrolljaa* male esitatud 21.482 tünni võid. Sellest tunnis­tati väljaveoks kõlblikuks 21.278 tünni ehk 99,1 prots.

Kolm ise aasta maikuus oli ette pandud 31.711.5 tünni, millega tänavu võitoodang näi­tab vähenemist 10.433.5 tünni ehk 32,9 prots. võrreldes eelmise aastaga.

Aasia algusest kuni 1. juunini on Kontroll­jaamale kontrollimiseks esitatud 69.044 tünni võid 106.159.5 tünni vastu 1939. a. samaks ajaks. Seega on käesoleya aasta 5 kuu või sissetulek vähenenud 37.115,5 tünni ehk 35 prots. võrra.

Arvestades võitünni 'keskmiseks hinnaks 100 krooni, teeks toodangu vähenemine rahas üm­marguselt. 3(8 mHjonit kr. Selle summa võrra on põllupidajad ^navu saanud või eest vähem raha kui nad said möödunud aasta samal aja­vahemikul, s. o. I.' jaan. «kuni 1. juun. 1939. a.

Hinnad Tallinna turul.Stcffnlbalat, 26. innnil.

3/nrnl feffmine iaenmd, maaiaiwefi wäfo talu mähe, btnnafe näitawob td*fn. SÜKtfattiMi mäfee. 9to(eIift oefcmiUa wäfla rotfedtf.

i*tljaljt»nab mätfemfitiflU: ©ealtlja 110—125 fenti, feapeažuialab 70—100 f., ploomirafro 130

foolatub fealilm 110—125 f., futatatud fca* rafro 160 f., mctictiöa 70—130 f., lüüfifalifja 60—125 f., lambalilja 90—110 fenti fUo.

Xapetnb linnub: Stanab 120—300 l , fana* poiab 30—150 fenti tuff.

Üanamunab 10—13 fenti paar. (ge&ti SRu» naefšporbi 1 roaliht nutnab 126 f.. II iraltfu munnb 107 fenti filo.

$ttmflfaabttfeb: STööfttroõi 190—200 f., laua* roõi 215—221 f., tofjupiim 35—45 f., frapufoor 115—125 f., iuuštuö fotbi iärfti 110—200 fenti filo.

SWefi 210-220 fenti filo.

^eraivittafaabitfeb: 9htffüei& 19—22 fenti. peenleib 33— 40 L fepif 35—38 f., fai 35—65 f., faiaiafm 30—45 f., fepifuiafju 30—35 ob* rajatut 30—32 f., tu ffiiahu 21—22 f„ foeraja* liu 2.V-30 manna 43—48 f., obratanftub 28—35 f., fruijbifc 35—50 f„ faeraianflub 35— 45 l , linnafcb 30—32 fenti filo.

tfaitnitiili: £erneb 60—70 f., oab 60 f., löät* fcb 40—50 fenti filo.

ftnnrä ia ocbroilt: .Qartuliö 100 fenti ntöõt 20 liitrit, 7—9 fenti filo, fiapub fapfab 40—50 f., peebtb 35—40 L ftbulab 50—60 fenti filo, tjapitö furaib 3—7 fenti tüff.

SBärSfe aebroilt: ^omatib 4—4,5 fr., titrfiU oab 2—2,5 fr., fpatfilib 1,2—2 fr., mär§feb fartnlib 1—1,5 frooni, njärSfe peafaofaS 100 —110 f., falat 50-30 f., fpinnt 45—50 f., ta- barbcr 5—20 f., fiapHo6lifab 30—40 fenti filo, roäršfeb furaib 12—35 f., roftcline fibul 2—3 fenti tüff, rebifeb 5—20 f., murulauf 3—4 f., poraanbib 12—18 f., peebib 20—25 fenti fimp.

WÄröfeb föUb: fRäimcb 30-35 f., filufc 70 —80 f., hirfab 15—20 f„ latifab 40—60 f„ fam* nteliab 25—50 f., roitnmab 50—60 f., ofimenab 25—40 f.r öaitaib 50-80 f., foreüib 200 -300 f.. ftrfiöb 130—150 f., fiiöb 180—200 f., anaerjab 200-300 L lõbeb 500—600 fenti filo.

^oolahtb fdlab: Siiab 150—170 f„ roim* rnab 70—90 fteerinaab 100—150 f.. räimeb 45-50 fenti filo.

8 ttitfeUiub falab: ^Räimeb 10—12 f. fiim» nte, ftlmub 35—40 fenti paat, aJjroenab 80— 110 f., roimmab 100—150 f., latifab 150 f.. bau# flib 120-150 f., iurfab 40-50 f.f leHtab 80- 120 f., ftkb 250—300 fenti, anaeriab 3—4 fr., lõ^eb 7—15 frooni filo.

iSccneb: ^«raroifub 100—130 f„ mitmefu* flufeb foolntnb feeneb 150—400 fenti filo.

ftanmUt \a martab: Cunab 120— 250 f„ iõbroifab 70—80 f. filo, fibrunib 12—20 f. tüff.

inise töö«l: Karula, Mutsu, S0nitT|>alti, Anija, Vaivara, Vastemõisa ja Boela metskonnas.

Kirjalikud pakkumised kinnipitseeritud ümbrikes pealkirjaga „ ... metskonna tööd’* esi­tada vähempakkumise komisjonile hiljemalt 2. juuliks kell 10, millal samas algab suusõnaline vähempakkumine. Lähemaid teateid väljaanta­vatest töödest saab metsamajanduse büroost Tallinn, Lai län. 41, tuba 83 ja vastavalt metsa- iilcmailt igal tööpäeval kella 10— 13.

2. juulil kell 17 müüakse avalikul enampak­kumisel Tõdva vallas Mõisakülas Kungla talus Hendrik ja Endel Taluoja vallasvara — loo­mad, jalgratas, lõõtspill, õmblusmasin ja koore­lahutaja, hinnatud 550 krooni.

Viljandi Maavalitsus ostab kütlepuid. Lige­maid teateid saab Majandusosakonnast töötun­didel.

Jämejala valmuhalgemaja soovib osta küt­tepuid. Pakkumistega esineda asutuse kantse­leis kella 9—15-ni või telefon 54.

ühing Eesti Llhaekspordl Kuressaare osa­kond ostab pollupidajallt piiramata arvul tapa- loomi Kuressaares tapmiseks, ülesandmine ja teateid saah Kuressaares. Pikk tän. 44. tel 2 kella 8—12.

Sõjavägede Juhataja kindralmajor G. Jonson avaldas 22. juunil järgmise käsks kirja sõjavägedele:

«Vabariigi President on kutsunud mind Sõjavägede Juhataja kohale. Asudes sellele vastutusrikkale kohale, olen kindel, et meie sõjavägi teeb kõik, et säilitada oma senist väljaõppe taset Ja moraali. Selleks on vajalik, et kõik sõjaväelased rahulikult jatkaksid oma tööd.

Nõukogude Liiduga sõlmitud vastasti* kune abistamise pakt kohustab meid pa­rima tahtmisega täitma neid ülesandeid.

ETA. M o s k v a , 24. juunil.

(TASS.) Iseloomustades Eefttt une valitsuse

koosseisu, N. Liidu ajakirjandus mirglb, et see

koosneb Eesti Intelligentsi sllmapalstramaist

esindajaist, kes on laialdaselt tuntud kogu rii­

gis. Peaminister Johannes V a r e s - B a r b a -

r n » on poeet ja Eesti vüga populaarne avaliku

elu tegelane, kes on võidelnud demokraatlike

vabaduste eest ja korduvalt vfitjendanud larvi-

dnst sõbralike sohete loomiseks N. Liiduga.

Peaministri abi professor H a n s K r a i s on

tuntod arvukate teaduslike t&Õde autorina

Eesti Ja põhjariikide ajaloo kohta, ning on sil­

mapaistev Eesti avaliku elu tegelane, olles omal

ajal ka Tartu ülikooli prorektoriks. VBllsml-

nlster Nigol A n d r e s e n on hästituntud kir­

janduskriitik, ning «Ihnapatstev ametiühingute

liikumise eestvõitleja, nlng Tallinna linnavoli­

kogu lllge. Sõjaminister kindral Tõnis K o I-

b e r g võttis aktiivselt osa omal ajal Eesti sõja*

väe loomisest Ja tema teeneid on hinnatud

Siseministri abi A . Tuulse mürgitas enda

koos abikaasaga.Pühapäeva hommikul toimetati Tais

linna Keskhaiglasse mürgitustundemärki* dega siseministri abi August Tuulse, 45 a. vana, ja ta abikaasa Nelli, 37 a. vana.

Pühapäeva õhtupoolikul heitis hinge Nelli Tuulse, kuna esmaspäeva hommikul suri August Tuulse.

August ja Nelli Tuulse olid mürki võts nud enesetapmise sihiga.

Politsei abidirektor K. Kirsi­mägi ia ool.-politsei komissar

J . Edesalu vahistati.Poiitseitaliluse abidirektor Konslanlin

K i r s i m ä g i ja Tallinna poliitilise po­litsei komissar Julius E d e s a l u on va- hislalud. kuna nad on täitnud ebaseadus­likult siseministri abi A. Tuulse ebasea. duslikku korraldust.

Nimell hävitasid K. Kirsimägi ja J. Edesalu poliitilise politsei materjale,

säilitades vaid arhiivi kartoteegi. Mater­jalide hävitamine on toimunud septemb­rikuust alates ja eriti intensiivselt olevat materjali hävitatud õõl vastu pühapäeva.

Pärnu rannahotelli tööliste puhkekodu.

Jaanipäeval viibis Pärnus siseminister M. Unt, kus minister nõupidamisel Pärnu Mtölls- konna juhtidega tähendas muuseas, et Pärnu rannahotelli asutatakse tüöliste puhkekodu, sa­muti avatakse Narva-JÕesuus tlMMIstele suurem puhkekodu. Mis puutub võlgadesse, mis Pärnu linn teinud rannahotelliga, sits võelakse need linnalt tile rllgi kanda.

ühtlasi tähendas minister, et Oru loss tuleb muuta lastekoduks.

Edasi tegi siseminister teatavaks, et Pärnu uueks poliitilise politsei komissariks on nime­tatud Boris K u m m , kes on 14 a. klnnl litunud poliitvangina ja vabanes mftnl aeg tagasi pre­sidendi poolt amnesteerimise teel.

Viimasel ajal B. Kumm oll Pärnus slllutus- tööde juhatajaks.

mida meie seda pakti sõlmides oleme enesele võtnud. Sõlmitud pakt on meile aidanud seni eemale jääda sõjast ja loos dame, et seda pakti täites ka edaspidi suudame elada rahus.

Meie maale asunud Nõukogude Liidu sõjaväelastega tuleb süvendada ja arenda ̂aa usalduslikke ja sõbralikke vahekordi parimaks koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks.

G. Jonson, kindralmajor,

Sõjavägede Juhataja."

mitmete aumärkidega. Siseminister Maksim

U n t on üks EesH ametiühingute liikumise

juhte ja on olnud palju aastaid parlamendi

lllge. Majandusminister Juhan N I h t i g oll

viimasel ajal „Uus Eesti* direktoriks Ja ta on

tõhusalt kaasa aidanud majanduslike sldrmete

tihendamisele N. Liiduga. Pöllntttõmlnlster

Aleksander J õ e ä ä r on tuntud advokaat, kes

omab suurt kogemusi ja teadmisi põllotõõ alal.

Ta on samuti hästituntud ametiühingute lllka-

mlse Ja Ühistegevuse eestvõitleja ning parla­

mendiliige alates 1920. aastast saadik. Teede-

mlnister Orest K ä r n on sooritanud oma õpin­

gud Tallinna tehnikaülikoolis ja oll viimati

direktoriks Tallinna turbatdöstuses. Haridus­

minister Johannes S e m p e r on Eesti tontud

poeet, kfrjarifk ja tõlkija. Kohtuminister Boris

S e p p on silmapaistev jurist, kes on Võtitad

aktiivselt osa poliitilisest elust. Sotsiaalminister

Neeme R u u s on aktiivne ametiühingute tege­

lane ja parlamendi lllge.

Järjekordne Vabariigi Valitsuse koosolek

loimus eile* teisipäeval, 25. juun il s. a. Toompea lossi valges saalis Peaministri

dr. J. V a r e s - B a r b a r u s e eesistumi­sel. Koosolekul olid arutusel mitmed re- formikavad.

Informatsiooni keskuse juhtimine pandi minister H . Kruus i peale.Vabariigi Presidendi käskkirjaga 25.

juunist s. a. on Informatsiooni keskuse juhtim ine pandud minister prof. H. K r u u s i peale.

Kindral-ltn. N. Reek vabastati tegelikust sõjaväeteenistusest.

Vabariigi Presidendi käskkirjaga rel­vastatud jõududele 22. juunist s. a. va­

bastati tegelikust sõjaväeteenistusest aja väljateenimise tõttu kindral-leitnant N. R e e k V. R. 1/2 ja II/2 ja 3. arvates 22. juunist s. a.

Juhtide vahetus Pärnu pollitpolitseis.

Siseminister M. Uull poolt Pärnu poliitilise politsei uueks komissariks määratud Boris Kumm võttis teisipäeva hommikul asjaajamise oma eelkäijalt Rud. Uusllt üle. Lahkuv komis­sar esitas uuele komissarile ametkonda, mille järele kirjutati alla vastavale aktile. Ametkond Pärnu pol.-polilsels on praegu terves koossei­sus endine.

Uus Parnu poi.-politsei komissar B. Kumm on põline pärnakas. Ta on 42-aastane, sündi­nud Pärnus metsapraakeri pojana Sünnilin­nas sai ta alghariduse, mille järele õppis ko­halikus gümnaasiumis. Võttis eesliinidel osa Maailma- ja Vabadussõjast, mille järele töötas lihttöölisena Wylhuizeni saeveskis, olles seal ka 1922. a. tõölisvanemaks. 1024. a arretee­riti B. Kumm töölisliikumise juhina ning pai­gutati vanglasse, kus istus kinni tervelt 14 aas­tat. Vanglast vahanes ta Presidendi amnestia­ga 1932 a. Viimasel ajal töötas ta ehitustöö­liste kutseühingu ettevõttel Pärnu linna sillu- tustööde juhatajana.

KASULIKKE TEATEID PÕLLUMEHELE

N. Liidu ajakirjanduse hinnang:

Eesti uues valitsuses intelli­gentsi silmapaistvamad

esindajad.

nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 2.

Prantsusmaa tegi vaherahu.Vaenulik tegevus lõpetati teisipäeva varahommikul.

Prantsusmaale esitatud vaherahu tingimused.Võitlused läänerindel jätkusid pärast

Prantsusmaa pealinna Pariisi vallutamist pideva ja jõulise Saksa vägede edasitun­

giga kõigis sekloreis, nii et Prantsuse, ju ­ha kokkuvariseva armee kõrgem väeju- hatus aru saades sõjalise seisukorra loo­tusetust, hakkas kaaluma rahu-läbirääki- mise võimalusi ülekaaluka ja võiduka vastasega. Tookordne Prantsuse valitsus Paul Rcynaud'ga eesotsas pooldas võit­luse jalkamist ja vajaduse korral valitsu­

se üleviimist Prantsuse Aafrika asumaa­desse. Sõjaväelasest peaministri abi

marssal Pelain ja sõjajõudude ülem ju­

hataja kindral \Ycygand nõudsid vastu­panu lõpetamist. Sõjaväelaste seisuko­had võeti lõpuks vastu, Paul Revnaud valitsus lahkus ja uus valitsus eesotsas peaminister marssal Petain’i ja peami­nistri abi kindral Weygandiga pöördus kohe Hispaania vahetalituse kaudu Sak­samaa ja Itaalia poole vaherahu-palvega. Seepeale Hitler ja Mussolini sõitsid Müncheni, kus ühisel nõupidamisel mää­rati kindlaks Prantsusmaale esitatud ra­hutingimused ja paluti Prantsusmaa

esindajaid kindlaksmääratud kohta va- herahuliibirääkimislest osa võtma. Vahe­peal kestsid aga vaenulikkused edasi, vaatamata, et algasid rahuläbirääkimi-

sed. Saksa vägede edasitung jätkus ja Prantsuse maa-alade okupeerimine ühes löödud Prantsuse armee vangistamisega kestis kuni vaherahu allakirjutamiseni.

22. juunil kell 18,öO Saksa suveaja järele kirjutati Compiegne’i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahulepingule. A l­la kirjutasid Saksa poolt Hilleri volinik ja sõjajõudude ülemjuhatuse ülem kind-

ralkolonel K c i t c l ning Prantsuse poolt Prantsuse valitsuse volinikuna kindral H u n t z i n g e r . Sellega ei lõpelatud veel »v£,cjuulikku [egevust, vaid see järgnes al­les kuus tundi piirast seda. kui Itaalia valitsus oli teatanud Saksa sõjajõudude ülemjuhatusele Ilaalia-Prantsuse vahe-

rahulcpingu sõlmimisest.Haalia-Prantsusc vahcrahulc kirjuta­

ti alla esmaspäeva pärastlõunal. Saksa valitsust informeeriti allakirjutamisest

otsekohe pärast Itaalia raadio kaudu avaldatud ametlikku teadet kell 19,35. Vaenulikkused lõppesid seejärgi teisi­

päeva varahommikul kell 1,35.Seega valitseb Prantsusmaal praegu

jälle rahu.Vaherahu tingimused, mis on toodud

meie lehes teisal, on õige karmid Prant­susmaale. Prantsuse väejuhatus toonitas

küll varem, et Prantsusmaa ei alistu tin­gimusteta ja autule rahule, kuid arvesta­des sõjalist seisukorda, lepiti täiel määral esitatud vaherahu tingimustega. I^rili

aga mõjus Prantsusmaa alistumine Briti valitsusele, kus kuidagi ci tahetud usku­da, et Prantsusmaa võtab vastu selliste tingimustega vaherahu.

Briti peaminister Winston Churchil! esines juba varem seletusega, mille järgi

Briti jääb ka pärast Prantsusmaa sepa- raat-rahu edasi võitlema, kuid tunnis-

Inglased teatavad:

„Scharnhorst“ETA. L o n d o n , 23. juunil.

(Reuter.) Briti admiraliteedi ja õhu- ministecriu-mi teadaanne: Saksa soomus­laev ^ S c h a r n h o r s t " (26.000 tonni)

sai raskeid vigastusi meie mere- ja õhu­jõudude ninnaku tagajärjel. Üks Saksa

hävitaja sai torpeedotabamuse.

Üks meie allveelaevadest märkas «Scharn- horsti“ varsti pärast viimase lahkumist Trondheimi fjordist. Soomuslaev oli nähta­vasti teel mõnda varjatud sadamasse, kus teda oleks võidud parandada vigastustest, mida

talakse sealjuures, et seisukord on eba­kindel ja tume. See on ka arusaadav,

sest nüüd on oodata kogu Saksa-Ilaaiia vägede pealetungi Inglismaale, mis lähe­matel päevadel täie ägedusega võib a!ala. Õhurünnakud ongi juha muutunud Ing-

KTA. I. o n d o n. 24. juunil.

Keuteri teatel on Saksa valitsuse poolt esi* titud vaherahutlnglmuste kokkuvõte järgmine:

Art 1. Vaenulikkust? vltvHamahi lõpetami­ne. Prantsuse Ümberpiiratud väed panevad rel­vad maha.

Art. 2. Saksa huvide julgestamiseks o k u ­p e e r i t a k s e P r a n t s u s m a a p õ h j a j a l ä ä n e p o o l n e t e r r i t o o r i u m järgmist joont kaudu: Cienf. Oote. Chalons-sitr-Saone, Parv le Monlal, Moullns. Rourges. Virrzon. mis asub Tourslst ida pool ja edasi lõuna poole pa­ralleelselt raudteeliinile AngoulemeMst Mont de Marsanl ja Sl. Jean de Pied dc Porti. (Hispaa­nia piiril.| PUrkonnad. mis ei ole veel okupee­ritud sellel territooriumil, okupeeritakse vasta­valt käesoleva konventsiooni sõlmimisele.

Art. 3. Okupeeritud piirkonni* Saksamaal on kõik okupatsioonivõimu õigused, välja ar­vatud kohalik administratiivvõim. Prantsuse va­litsus teeb selleks kõik vajalikud hõtbustused. Pärast vaenulikkuste lõpetamist Suur-Brltan- niaga Saksamaa vähendab miinimumini oma okupatsioonivägesid läänerannikul. Prantsuse valitsus võib v a l i d a v a b a l t o m a a s u ­k o h t a mltte-okupeeritud territooriumil ja võib asuda soovi korral Isegi P a r I I s I. Vii­masel juhul Saksamaa teeb kõik vajalikud hõl- bustused okupeeritud kui ka mitteokiipeeritud territooriumide valitsemiseks Pariisist.

Art. 4. Prantsuse maa-, mere- ja õhujõud d e m o b i l l s e e r i t a k s e ja d e s a r m e e r i - t a k s e keatava kindlaksmääratud perioodi kes- tel* välja arvatud väeosad, kes osutuvad vaja* likoks korra säilitamiseks. Nende väeosade suu­ras ja relvastus otsustatakse vastavalt Saksa­maa ja Itaalia poolt. Prantsuse sõjajõud oku­peeritud territooriumil saadetakse mitteoknpee- ritud territooriumite ja demobillseeritakse pä­rast seda. kui need väed nn jnha pannud ma ha oma relvad ja varustuse patkadrs. kus nad viibivad vaherahu sõlmimise silmapilgul.

Art. 5. Tagatisena Saksamaa võib nõuda kogu k a h u r v ä e , s o o m u s v ä e . õhutõrje ja l a s k e m o o n a v ä l j a a n d m i s t heas kor­ras territooriumilt, mis ei kuulu okupeerimise­le. Saksamaa otsustab nende väliaandmisle ulatuse.

Art. 6. K Õ l k r e l v a d ja s õ j a m a t e r - j a I. mis jäävad mitteokupeerltavale territon riumite ja mida ei jäeta kasutamiseks Prantsu­se jõududele, paigutatakse ladudesse Saksa ja ttaalla k o n t r o l l i a l l . t;ue söjamaterjatl tootmine okupeeritud territooriumil lõpetatakse viivitamatult.

Art. 7. Kaitseehitused maal ja rannikul iihes reltaslusega jne., mis asutad okupeeritud ter­ritooriumil, loovutatakse heas korras. Kõik kindlustuste plaanid, mlinilõkete üksikasjad jne. antakse välja.

Art. 8. P r a n t s u s e l a e v a s t i k , välja arvatud see osa, mis jäetakse vabaks Prantsu­se huvide kaitseks asumaades, koondatakse tea­tavaisse sadamatsse. kus la demobiliseerltakse ja d e s a r m e e r l t a k s e Saksamaa ja Itaalia kontrolli all. Saksa valitsus deklareerib püha­likult, et tal ei ole mingit kavatsust kasutada sõja ajal enda huvides Prantsuse laevastikku, mis asub Saksa kontrollialustes sadamates, väl­ja arvatud üksused, mis osutuvad vajalikuks rannavalveks ja miinide traalimiseks. Välja ar­vatud laevastikuiiksused. mis on määratud

sai vigastusi.laev kannatas, kui ta 13. juunit sai Briti lennukite rünnakul vähemalt ühe tabamuse raske pommiga. „Scharnhorsti4‘ saatis suur eskort. Meie allveelaev ründas „Scharn- horsti“ ja saavutas ühe tabamuse torpeedo* ga. Niipea, kui saabus teade sellest rünna- kust, saadeti välja Briti rannaõhujõud vaen* lase ülesotsimiseks ja kontakti säilitamiseks. Varsti pärast seda meie pommilonnukid soo­ritasid omakorda rünnaku. Vigastatud soo­muslaevale ei saavutatud tabamusi, kuid üks hävitaja teda saatvast eskordist sai ühe taba­muse õhutorneedoga. Kaks meie lennukit ei ole tagasi pöördunud. Tund aega hiljem meie lennukid pommitasid uuesti „Scharnhorsti4\

lismaa vastu ägedamaks ja tihedamaks. Saksamaal on nüüd Inglismaa ründam i­seks suuri eeliseid, kuna kogu Inglise kanali vastaskallas ja Prantsuse lääne­rannik kuni Hispaania piirini on Saksa vägede käes.

AR M EEK IND RAL HUNTZINGER»Prantsuse peavolin ik vaherahu läb irä fl-

kimisel S a k sa ja Itaaliaga.

Prantsuse huvide kaitseks asumaades, kutsu­takse k õ i k l a e v a d , mis viibivad väljaspool Prantsuse territoriaalvesi, tagasi Prantsusmaale.

Art. 9. Kõik Informatsioonid münlde ja teiste mereliste kaitsele kohta antakse välja. Prantsuse taevad kohustuvad traalima miine.

Art. 10. P r a n t s u s e v a l i t s u s e l a l u s ­ta m i n g i l v a e n u l i k k u a k t s i o o n i te­male ülejäänud jõududega. Prantsuse sõjalisi jõude takistatakse lahkumast Prantsuse pinnalt. Mingit sõjamaterjali ei loovutata Suur Rrltan- niale. Tkskl prantslane el tohi teiste riikide teenistuses välja astuda .Saksamaa tastu.

Art. 11. t ' k s k i P r a n t s u s e k a u b a ­l a e v ei l a h k u s a d a m a s t . Kaubalaevade liiklemise uuestialustamiiie alistatakse Itaalia ja Saksa valitsuste loale. Väljaspool Prantsuse te.si viibivad kaubalaevad kutsutakse tagasi või kui see ei ole võimalik, saadetakse erapoole- tuisse sadamaisse.

Arl. 12. ü k s k i P r a n t s u s e l e n n u k ei l a h k u P r a n t s u s m a a l I. Aerodroomid an­takse Saksa ja Itaalia kontrolli alla. Kõik mitte- nkitpeeritud territooriumil viibivad vällslenno- kid antakse välja Saksa võimudele.

Art. 13. Kõik asutused, tööstusettevõtted ja söjaväeland okupeeritud territooriumit antakse iile puutumatult. Sadamad, püsivad kindlustu­sed ja arsenalid antaksr iile vigastamatult ja kahjustamatult.

Peale selle on vnherahulittüimusis ette näh­tud, et Prantsuse valitsus hõlbustab elanikkon­na taga«iasuml«i| okupeeritud territooriumile, takistab vMärtuslike esemete ja ladude toime­tamist okupeeritud territooriumilt ja mltleoku' peeritud territooriumilt välismaale. Vabasta­misele el tule mitte ainult Saksa sõjavangid, vaid Prantsuse valitsus annab välja ka k õ i k S a k s a k o d a n i k u d , kes asuvad Prantsus­maal või Praotsuse ülemere asumaades. Va­herahu astub jõusse niipea kui Prantsuse valit­sus on sõlminud samasuguse vaherahu ka Itaalia valitsusega. Vaenulikkused lõpetatakse kuus tundi pärast seda. kui Itaalia valitsus on teinud oma otsnse. Saksa valitsus teatab sel­lest raadio kaudu.

vaatamata ägedale tõrjetulele, mis nõudis ohvriks kolm meie lennukit. Kaks vaenlase võitluslennukit tulistati leekides alla. Kiiresti saadeti välja Briti merevaeüksusi. et astudn võitlusse Saksa merejõududega, kuid kuna nähtavus kiiresti vähenes, ei õnnestunud as­tuda vaenlasega võitluskontakti.

õhuministeerium teatab täiendavalt, et Briti pommilennukid jälgisid „Scharnhorsti“ mitme tunni jooksul. Vaatamata õhutõrjetu- lele ja umbes 50-le Messerschmitt-vÕitluslon- nukile, mis samuti kaitsesid soomuslaeva, saa­vutati kolm tabamust raskete pommidega, neist kaks mõlemale poole üht soomustorni, kuna kolmas tanges soomuslaeva ahtrisse.

ETA. B u d a p e s t , 26. juunil.

(TASS.) Ungari lehtede teatel oleval tehtud nõupidamisel, mis toimus

A . Ždanov lahkus.Teisipäeva õhtul lahkus Tallinnast era*

rongiga N. Liidu ülemnõukogu presiidiu* mi liige A. A. Z h d a n o v . Jaamas olid teda saatmas peaminister dr. ]. Vares, välisminister N. And r e sen , siseminis* ter M. U n t abikaasaga, Vabariigi Presi* dendi vanem käskudetäitja ohvitser koi.H. G r a b b i ja protokolliülem A. Tui* d a v a.

Koos N. Liidu saadiku K. N. N i k U t i n i g a olid saatmas kaubanduslik esin* daja P. Kr asnov , kindralleitnant Tju* rin, kontr*admiral K u t s c h e n o v ja N. Liidu saatkonna liikmeid. Proua Unt andis lahkuvale külalisele kimbu punaseid roose.

Õhuhäire Londonis.(Reuter.) Briti õhuministeerium teatab:

Pimeduse tundidel vaenlase lennukid soos

ritasid õhurünnakuid Inglismaale laias

ulatuses. Paljudes kohtades anti õhuhäi= re, kaasa arvatud ka London. Meie õhu*

tõrjekahurid ja helgiheitjad astusid tege ̂vusse. Teatav arv pomme pilluti idapoob setesse krahvkondadesse ja Kesk^Inglis* maa piirkonnisse. Enamik neist langes väljadele, ega tekitanud mingit tosist kahju. Pomme langes ka ühele linnale

Edelaslnglismaal, kus seniste andmete jä*

reie 3 tsiviilisikut on saanud surma ja 6 haavata. Londoni piirkonnas ei nõudnud õhurünnak ühtki ohvrit ega tekitanud mingit kahju.

Rahuhüüd.ETA. B e r l i i n , 25. juunil.

(D N B .) Saksa rahvas elas ööl vastu

teisipäeva kaasa relvaderahu alguse aja= loolisele käigule frontidel Prantsusmaal. Kell 1.35 kõlas valjuhääldajaist kõigile sö* duritele hästituntud signaal: „Kogusei;

sak". Veel kord kõlas signaal kaugusest ja siis pöördub ringhäälingu teadustaja järgmiste sõnadega kogu Saksa rahva poole:

„Käesoleva! silmapilgul on kõigil fronti­del Prantsusmaal astunud jõusse relvaderahu. Saksa rahvas kummardub aukartuses selle sõja surnud kangelaste ees, m illine sõda un kuldsete tähtedega kantud Saksa ajaloo raa­matusse. H itler on toonud Saksa rahva Cotnpiegne'i ja Versailles alandusest kuulsus­rikka revolutsiooniga tagasi sisemisele ühtlu­sele. Ta andis Saksa rahvale uuesti enese­teadvuse jõu ja tagus talle rahvusliku kaitse terava mõõga, mis on nüüd purustanud meile pealesunnitud häbikokkulepete ahelad. On saavutatud võit, mis on kuulsam kui meie fantaasia seda oleks võinud välja mõelda,4* ü t­les teadustaja.

H itleri asetäitja m inister Rudoll H e s s on saatnud HitlerUe järgm ise telegrammi:

„Juhile ja sõjavägede kõrgeimale juhata­jale, juh i peakorteris. Teie, m inu juht, olete krooninud noore rahvussotsialistliku rahvasõ- javäe võitluse Prantsusmaa vastu ajaloo kuulsusrikkaima võiduga, t-btlasl olete Teie seega annud Maailmasõja Saksa frondisõduri­te ohvriterikkale aastatepikkusele võitlusele tema mõtte. Teie usk ja Teie julgus on vii­nud Saksamaa uuele suurusele. Rääkim ata uhkuses ja täis sügavat tänulikkust on Saksa rahvas ühinenud Teie ja Teie sõjaväe ümber.

Relvaderahu ööl Prantsusmaaga. Rudolf Hess.**

Prantsusmaa leinab.

(DNB.) Prantsuse siseminister Po ma - r e t esines Prantsuse ringhäälingus vahera- hupäeva puhul lühikese kõnega Prantsuse rahvale. Ta rõhutas, et vaherahupäeva pü­hitsevad ja mälestavad sõdurid, kes on või­delnud kangelaslikult. Pomaret tegi mitme­suguseid korraldusi selle mälestamise kohta, kusjuures ta teatas, et täna suletakse kõik laod ja ärid ja et avalikel hoonetel lastakse k õ i k l i p u d p o o l d e m a s t i . Sõdurid jäävad kasarmutesse. Kell 11 toimub ühe- minutiline seisak ja vaikus.

Pomaret lõpetas sõnadega, et kolmapäe­val at<r*h Prantsuse rahvale uus elu. Kõik tsiviilisikud ja sõdurid peavad tagasi pöördu­ma oma töö juure. Prantsuse valitsuse üles­andeks on nüüd rahu ja leiva kindlustamine Prantsuse rahvale. Ta kutsus kõiki prants­lasi üles kogunema marssal Petaini valitsuse iimber ja pühendama endid riigi heaoluks.

Münchenis Hitleri ja Mussolini vahel, ot­

sus llaalia-Saksa pealetungi tähtaja ja üksikasjade kohta Inglismaa vastu, m il.

line pealetung algavat juulikuus.

Saksa vaherahutingimused.

Briti allveelaev tabas Saksa soomuslaeva torpeedoga. -Ka pommilennukid ründasid teda.

Pealetung Inglismaale algab juulikuus.Pealetungi üksikasjad otsustati Hitleri ja Mussolini kohtamisrel Münchenis.

nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 3.

PõllumajandusEestis aretatud viijasordid N. Liidus edukad.

Eesti ja IV. Liidu katseasutiised on vahetanud aretusmaterjale.N. Llldu ajakirjas «Selektsla I seraenovodst-

ro“ 1940. a. nr. 4 on avaldatud kuulsa akadee­

miku N. J. V a ▼ 11 o ▼ i seisukohad nlsusortlde

talvekindlusest. Märkide*, et vlllsmalsed nlsu-

sordld et pakn N. Llldos midagi erilist talve­

kindluse mõttes ja et N. Liida põhjapoolsele

osale on kohasemad kohalikud ohtetud punase*

ja valgeteralfeed nisud, milliseid tuntakse San-

dovirka nime all, lausus akadeemik: «Talve­

kindluse mOttes vlljapalstvatest välismaise

pflritoluga sortidest

t a l e b n i r k i d a mf i n e d s o r d i d Lee ­

d u s t J a E e s t i s t ( e r l t l E e s t i s a r e t a ­

t u d s o r t K a a s i k u )

Et kuulda kavatsusist Põilutööminis-

teeriumi alal, pöördusime põllutööminis-

ter A. J õ e ä ä r e poole, kes meile sele­

tab järgmist:

Praegu on mul raske midagi kindla­mat öelda, kuna ministeeriumi asjaaja­mise ülevõtmine toimus laupäeval tööaja

lõpul, mispärast puudus ka võimalus pi­kemalt nõu pidada ministeeriumi juhti-

Toidunõude puhtus on meie tervise alu­seid.

..Näita mulle, kuidas sa oma pere toidu- nõusid pesed, siis tean ma su kodu korda la tervishoidlikke olusid** — need pole ainult sõ­nad. vaid tõde.

_ Pole küllalt ainult sellest, et meie toidu­nõud on kuidagi puhastatud, et nendel silma­nähtavalt pole toidujäaneid — oluline on. et nende puhastamine toimuks Õieti: et me nen­dele puhastamisel ei lisaks pisikuid määrdunud lapiga või muuks otstarbeks kasutatud pühke- rätikuga. Ühtlasi hoolitsegu iga perenaine ka selle eest. et temal nõudepesemine ei nõuaks asiatult aega ia iõukulu.

Viimase nõude täitmiseks — aja ia jõu kok­kuhoiuks — tuleb kõik toiduriisdad enne nende pesemisele asumist sorteerida. Klaasid ia klaasist nõud paigutada ühte rühma. Tald­rikud selle järele, mis toidu söömiseks neid kasutatud, omaette kuhjadesse: supitaldrikud, praetaldrikud, magustoidutaldrikud. kausid ine. Igaüks omaette kuhjas. Rasvasemad ja mustemad nõud piihitagu puhtamaks kas sel­lekohase nn. kausikaapiiaga või paberiga. Lu­sikad pandigu veel eraidi. samuti noad-kahv- lid omaette.

_ Seesugune rühmitamine on vajallne mitn:el põhjusel: 1) erisugused materjalid (klaas, fa- iianss ia portselan, metallid *'ne.) nõuavad eri puhastusvahendeid, isegi erisugust vett Nii Pikendab see esemete eluiga ia hõlbustab kor­rashoidu 2) On perenaisel kergem pesta ühe­suguseid esemeid. Nende pesemisel käteliigu- tused on sarnased, seetõttu m läheb kiiremi­ni. 3) On toidnnõudel olevad toiduiääned erine­vad. seepärast segamini vrsi määrdub kiiremini ia rasvases vees võim* puhtamaid nõusid puhastamise asemel määrida.

ja Uks Kanada sorL Teisel kohal on lõunapool­

semad ja ohtelised kohalikud nisud ning alles

kolmandal kohal Skandinaavia karvased uisud.*

Kuusiku (ajakirjas nimetatud ekslikult Tiusiku)

nisu on aretatud Kuusiku katsejaamas agr. K.

L 11 d a k u poolt ja on osutunud ka Eesti kat­

setes kõige talveklndlamaks ja saaglrikkamak*,

kuigi kttpsetuse omadusllt jääb taha Luunja

nisust.

Sel puhul olgu mainitud, et ka Jõgeva sor­

diaretuse kartulisordid on tulnud N. Liida kat­

setes headele kohtadele. Leningradi rajooni

katsejaamas oa vald kaks sorti 71 sordist Üle­

tanud J. Aamlsepa aretatud *Kungla*. Kore-

nevskl

vate ametnikega. Tähtsamate ja raske­mate ülesannetena tuleb lahendamisele neile maapidaiatele uute kohtade muret­semine, kes peavad ära kolima N. Liidu sõjavägedele antavate baaside alla mine­vatelt maa-aladelt. See on praegu esi­joones korraldamist nõudvaks problee­miks. Teiste kavade kohta on mu-1 prae­gu raske midagi lähemalt seletada. Need selguvad edaspidi.

Nõud tuleb pesta ostsekohe pärast tarvi­tamist. kuna muidu toiduiääned kuivavad ia pesemine on raskendatud. Kui see mõnel põh­jusel pole võimalik, siis tuleks seismajääva- tesse nõudesse otsekohe katlata sedaeriti taignakaussidesse. tühiendatiKl kteJtmõu- desse ine. Ka seismajäävad taldrikud on soovitav panna pärast suuremate t iMuiäänete ärapühkimist vette ia katta kaanega. Loomu­likult ei tohi kunagi mustalt seisma jätta nuge- kahvleid. Ajapuudusel võib need pesemata pühkida üle pehme puhta paberiga, mis eemal­dab toiduiääneid. ühtlasi kuivatab ja takistab roostumist.

Pesemiseks võeta-/'' *

alati korralikult pestud ia õhurikkalt kuivata­

tud lapp. samuti korralikult seebi ja kuuma

soodaveega puhastatud hari või tükk pärga-

mentpaberit. Ka viimane on hästi pestav Ja

mitu korda kasutatav. Nõudepesemise kaussi

ei tohi tarvitada teisteks otstarveteks.

Pesemist alustatagu puhtamatest nõudest,

soovitav klaasidest. Selle iärele pestagu puh­

tamad taldrikud, hiljem rasvasemad taldrikud,

noad-kahvüd jne. Otsekohe pärast pesemist

loputatagu nõud puhtas vees. Klaasid pärast

külmas vees loputamist tuleb kuivatada pee­

ne linase rätiga. Taldrikuid ia kausse on aga

soovitavam loputada täiesti kuuma või keeva

veega ia kuivatamise asemel nõrutada selleko­

hase! kuivatamlsrestil. mis on asetatud kuuma

kohta. Sellisel viisil taldrikud saavad kõige

puhtamad. Noad-kahvlid kuivatatagu iäme-

dama rätikuga. Lõppeks neetagu ouhtaks pe-

semiskauss ja -lapp ning pandagu kuivama.

k a r t u 111 ns t i t u u d i k a t s e t e s t u l i

« K u n g l a * e s i m e s e l e k o h a l e

99 s o r d i h u l g a s .

Ka sort .Kalev*4 on esimeste seas. Vastavalt

leiduvad need sordid («Kalev**) ka Narkomsrml

poolt soovitatavate sortide nimestikus ja ka

juba Leningradi oblastis 1939. a. kõige enam

levlnnd sortide hulgas.

Kuna Eesti katseasutused on pDUdnud pidada

kontakti N. Liidu omadega, vahetades aretus-

materjale, siis on loota seal hfild tulemusi ka

uuemate Eesti kartuli, kaunviljade, heinte j. t.

sortide kohta.

Süü seisis mootoris ja mitte petrooleumis.

L a iau la tu s lik u d katsed mootor- pe troo leum lga S illam äe l.

Põllupidajate ringkondadest on sageli aval* datud rahuolematust meie õlitõõstustes valmis­tatud mootorpetrooleumi üle, kuna viimase ka- sutamisel traktorite mootorid sageli ummistu* sid. Olukorra lahendamiseks on nüüd Silla* mäe õlitehastes asutud teostama suuremaid uurimistöid, et selgitada senise puuduse põh- jusi.

Katsete teostamiseks valiti üks kohalik traktorijaam, kus tehtud tõõtulemustena on nüüd selgunud, et viga ei seisa mitte mootor- petrooleumis vaid meie traktorite mootorite konstruktsioonis. Seniste tööviiside ja mooto­rite ehituste juures tekkis petrooleumi juures enne traktorite täie jõuga tööleasumist liig suur eelsoendus. mille tagajärjel petrooleumis tekkisid lahutusprotsessid, mis tekitasidki ki- vistuskorra ja mootorite sisemisi ummistusi.

Liiga suure eelsoenduse ärahoidmise! on suudetud tõsta ka traktorite tnõvöimsust ja kalsejaamas on mootorid täie koormatusega töötanud juba nädalapäevad, ilma et mootori­tes tekiks mingisugust ummistust. Kuna avas­tatud paremus on suure ja üldise tähtsusega, siis on tööstuse juhatusi* poolt koostatud kir­jalikud kavad vastavate tnienduslööde teosta­miseks mootorite konstruktsiooni juures ja nord laiali saadetud paljudele traktorijaama­dele

Valgas kerkib mic tööstuskeskkooli hoone.

Valga rahanduskomisjoni koosolekul, mis peeti neljapäeva Õhtul, arutati Valga tÖÖstus- keskknoli uue hoone ehitamise küsimust. Tööd, milledega on juba algust tehtud, on välia an­tud ettevõtjale Max Petersonile Tallinnast. Uus hoone läheb maksma 116.000 krooni.Kanalad puhtaks.Nii nagu oma eluruumides võetakse aeg-ajalt ette suurpuhastusi — samuti tuleks toimida ka kanalas. Põhjalik kanala puhastus peaks aset leidma vähemalt kaks korda aastas — kevadel ja sügis?!. Sest haigusi ära hoida on kergem kui arstida. Sõnnik tuleks välja ajada, siis sooia lehelisega puhtaks pesta õrred, pesad, aknad, söögi- ja jooginõud. Peale pesemist kõik eelpoolnimetatud esemed, samuti seinad lupjada. Paremini mõjub vedelam lubiasegu — kuna tungib hõlpsa­mini pragude vahele. Paks kiht seevastu praguneb ja langeb tükkidena maha. Seinte küljest lahti tõmbunud lubja alla hakkavad pesitsema söödikud.

Pärast lupjamist katta kanala põrand tur- bamullaga ia asetada tarberiistad iÜlle oma kohtadele.

M IT M E S U G U S T .Pesule hea lõhna andmine.Pesule saab anda head lõhna, kui panna pe­

su vahele kuivanud roosilehti. Ka mõned tei­sed lõhnavad õlid — näiteks, jasmiiniõied — annavad kuivanult veel väga head lõhna.

Pesu värvi säilitamine.Värvi väljaandvate esemete pesemisvette

tuleb lisada veidi äädikat. See hoiab värvi alal. Eriti hästi mõjub äädikas punastele la rohelistele värvitoonidele.

Kareda vee pehmendamine.Kareda, iubiarikka vee pehmendamiseks

võib peale üldtuntud sooda ja seebikivi tarvi­tada ka booraksit (1 liitri veele 1 triiki teelusi­katäis) või nuuskpiiritust (salmiaagu vesilahu).

Kollase vee puhastamine.Vee kollasus on tingitud vees leiduvatest

rauasooladest. mis pesu rikuvad. Nende hävi­tamiseks on hea panna vette veidi vesiklaasi soodaga segatult. See teeb vee puhtaks ja val­geks. Samuti aitab ka maarjajää .segatult võrd­setes hulkades sooda ia booraksga. Raudasisal- davad ühendid langevad nõu põhia ning peale iääv vesi on puhas. Soovitav on need vahen­did lisada veele vähemalt tundi enne vee tarvitamist, puhas vesi sademe pealt ära kal­lata.

Aianduslik nõuanne.

öievarte ajamine peetidel.

Väga paljudel juhtudel ajavad peedid, nii sööda-. M>ögi kui suhkrupeedid juba esimesel aastal vursi ja lähevad õilsema, eriti need peedid mis varemalt kütitud Seejuures jääb juurikate kasv kängu, mille tõttu osa saagist muutub alaväärtuslikuks.

Öieti on peet kabcaasta taim, s. t. et ta õitseb ja kannab vilja alles teisel aastal peale külvi. Tekib küsimus, mis on eelkirjeldatud nähte põhjuseks ja kas on võimalik seda ära hoida?

Kõi"e uuemad uurimused on näidanud, et ühe sordi piirides esineb eri liinide juures ni­metatud nähe erinevalt. See lähendab, et ühte­del liikidel on suurem kalduvus esimesel kas- vuaastal varte ajamiseks. Seega on siin tege­mist puht pärimuslikkude omadustega.

Kaua aega arvati, et eelmainitud nähte pea­miseks põhjuseks on külmumine. Kuid viimaste aastate uurimused on selgitanud, et külmumineotsekohe seda esile ei kutsu

Palju tähtsam on aga valgus, kuna sellel te­guril on suur tähtsus taimede õitsemisele.

Lämmaslikväetis mõjutab ka tunduval maa­ral varte ajamist. Ta ei mõjuta seda mitte otseselt, vaid koos leiste teguritega, nagu «al­gus jne., kui need on selleks soodsad.

Kokkuvõttes võib õelda, et v*rte_ tekkimise põhjused esimesel aastal on puht pärivusükud ja sellest saab üle, valides samased liinid, kus seda nähet ei esine. Ise seemnejuurikaid kas­vatades tuleb eriti eeltoodut silmas pidada. Ühe liini piirides võib ka varte ajamist esineda ühel aastal rohkem ja teisel vähem, see oleneb sellest, kuidas kõrvaltegurid (valgus, vaeti* jne.) seda mõjutavad, kuna teisel liinil pole üldse kalduvust ühelgi aastal varte ajamiseks.

Miks muutuvad kurgid kibedaks.Kurkide kibedaksmuutumine oleneb häire­

test taimede eluprotsessides. Peamisteks põh­justeks on liiga kõrge temperatuur, vähem kast­mine ja rohke kunstväetiste andmine. Kibe­daks muutumine esineb avamaa kurkide juu­res vähemal määral kui kasvuhoone- ja lava- kurkide juures. Põhjus on, et avamaa kurgid on rohkem harjunud temperatuuri ja sademete kõikumisega. Vilja kuju ja värvus pole alati kindlad kibeduse tundemärgid. Paljud sileda- koorelised sordid muutuvad palju kergemini ki­bedaks, kui kühmulised. Sarnaseid sorte, mis kibedaks ei muutu praegusel ajal, ei ole.

Selle nähte ärahoidmiseks peab valima so­biva maa ja väetise. Temperatuur ja niiskuse olud peavad olema ühtlased.

Katmikkultuuride puhul peab olema eriti hoolas nende varjutamise, piserdamise ja kast­misega, eriti heleda päikesepaiste puhu!.

Vaja pidurdada lehetäi levikut.

Taimekaitse teade.Paljudes puukoolides on jäänud talvel lu­

mekatte all olnud noored õunapuud külmast puutumata, kus ka lehetäi munad jä id terveks. Nii ongi mitmes kohas mainitud munadest koo­runud ja rüüstavad puukoolides noori terveid õunapuid. Kahjurid pesitsevad tavaliselt vil­japuu noortel virvestel, kus taid imevad leh­tedest mahla, mille tagajärjel jäävad lehed kasvus seisma, kortsuvad ja puu juurte kasv jääb seisma.

Lehetäide leviku pidurdmiseks on praegu soodne aeg tarvitades tõrjeks 1 prots. niko- tiin-sulfaadi või 0,5 prots. pürotoli lahu. Kõi­ge otstarbekohasem on noored õunapuud läbi vaadata ja lehetäist nakatanud Õunapuude vir­ved vastavasse lahusse kasta või üle pritsida. Arvestades võrdlemisi väikest tõrjekulu ei või seda tõrjetööd puukoo'is ära jätta.

Karumarjadel esineb rooste.Taimekaltseteade.

Mitmelt poolt teatatakse katsejaamadele rohkest rooste esinemisest karusmarjadel ja sõstrapõõsastel. Karusmarja rooste tekitab kollaseid roostepadjakesi lehtedel ja marjadel. Haigusest tabatud marjad varisevad enne val­mimist maha. Selle haiguse tõrjet teostada on raske. Tulemusi on andnud marjapõõsaste pritsimine 1 prots. bordoo vedelikuga enne Õi­te puhkemist. Praegu on aeg pritsimiseks juba hilja.

Nüüd on kõikjal karusmarjapõõsaste esime­ne pritsimine ..Kasoraniga" lõppenud, mis on häsli mõjunud põõsaste kui ka marjade tervis­likule seisukorrale, pannes seisma jahu­kaste arenemise. Teist pritsimist tuleb alata kõikjal, kus seda veel tehtud, et täiesti kind* lustada jahukastest vabu marju. Pritsimine olgu igati korralik, nii et pritsimislahu kataks kõik põõsaste osad. Pritsimist võib korrali­kuks lugeda, kui marjapõõsas on üleni para­jasti märg.

Munaiihisuste liikmespere kasvab.

Kui 1937. a. talvel tehti ettevõtlikumate talupidajate poolt algust munaühisuste asu­tamisega, siis jä i enamik kanakasvatajaid äraootavale seisukohale. Kardeti, et ühis- munamüügi korraldamisest ei tule midagi välja. Vahepeal on olukord muutunud ühi­suste kasuks. Paljud asutatud munaühi- sused or. kujunenud juba tugevateks elujõu- listeks majanduslikkudeks ettevõteteks ja võitnud kanakasvatajate üldise poolehoiu. See on^ annud julgust ka nendele, kes algul kahtlesid, kas astuda ühisuse liikmeks või mitte.

Nagu nüüd munaühisuse tegelastelt kuul­dub, olevat käesoleval kevadel hulgaliselt ka­nakasvatajaid avaldanud soovi astuda koha­liku mur.aühisuse liikmeks, et oleks võimalik kaasa rääkida munaühisuse töö korraldami­sele.

Kavatsusi Põllutööministeeriumi alal.Esmajoones päevakorral mcuide muretsemine baaside piirkonnast lahkuvatele põllumeestele.

SISUKORD; Kas mäletad vecll — Üleriigiliste maanoorte suvipäevade ettevalmistu­

sed on täies hoos. — Võidutulel. E. Uibo. — Maanoorte tööriiete valmistamise kur­

sustel tehti tõhusat tööd. H. Paglant. — TurbalÕikaja tütar. J. Selg. — Ilmus häid

noorsooraamatuid. J. Kaup. — Ants Arusaamatu „moemehena“. — Rännakul. M.

Raud. — Vestlusi näitejuhiga. E. Veebo. — Maanoored ja kehaline kasvatus. E.

Pau. — Tooge välja rahvapillimehed. — Varva tants — Õitse maa ja müha meri.

J. Zeiger. — Kevade-marss. K. A. Hermann. — Kasutagem ajalehti oma töötule­

muste tutvustamiseks. — Juhiseid noortele säästjatele. A. Poltimäe. — Rahvaraa­

mat kanakasvatusest. — Miks kana ei mune. — Räim olgu rahvatoit. H. Paglant.

— Harja jaoks valmistame tasku. A. Kivirüüt. — Pärnu maanoorte suvipäev. —

Audrus oli suurim õppelaager. — Valgamaa maanoorte suurpäev. — Võileibade

valmistamise võistlus. — Viru maanoorteringide vanemaid. — Kirju rida. — Tantsu-

mänge. — 37 pilti.

PERENAISTELEKa nõudepesemine nõuab oskust.

nr. 73* Kolmapäeval, 2fi* juunil 1940. — Lk. 4.

Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleksPeaminister dr. / . Vares~Barbaruse raadiokõne.

Jaanipäeva õhtul esines Peaminister dr. J. Vares-Barharus raadiokõnega Ees­ti rahvale, milles ta kokkuvõetult ütles järgmist:

Uoi valitsus saab arn, et ainult kõikide meie rahva ansate jõudude kaasabil meie suudame teha rohkem, kui seda võiks ja suudaks tikslk Isik- Rahvas oma tervikus — töötavad kihid, oo asele rltgi tuum ja raudvara, ning rahvas j i l b loova jõuna kõikide oote sündmuste kan­dejõuks, millele peab toetuma mete riik. Mete oleme näinud, et kaovad väikesed ja suured rltgidkl, kaovad valitsused, Üksikud juhid, ent rahvas kui riigi sisu ja tuum jääb. Meil on vii­masel ajal palja räägitud rahvusest. Minu arva­tes ou rahvuse mõiste Iseenesest arusaadav — loomulik ja lihtne Inimese põtilomand, mis Igale antud tema sündimisel. Rahvus on Igale antud sünnimärk, mis jääb terveks eluajaks külge selle kandjale. Rahvus on kodaniku sisemine h l l t , tema südametunnistus.

K es on s ü n d i n u d e e s t l a s e k s , see j f i f i b k a s e l l e k s — ü k s k õ i k m i s s u ­g u s t e s o l u k o r d a d e s . M e i e k õ i k ole* me p a t r i o o d i d j a a r m a s t a m e o m a m a a d j a r a h v a s t k u i m e i e i s e s e i s ­v u s e a l u s t j a t uge . Edasi peaminister kä­sitas meie vahekorda N. Liiduga, Üteldes muu­seas: Meie saatus on meid liitnud suure rahvaste ja rahvuste sõbra — Nõukogude Liiduga, kes tahab meie olemasolu ja Iseseisvust kaitsta sa­muti nagu enese olemasolu. Meiega — meie kes­kel ja kõrval seisavad sõbralikud jõud — võl- doka Punaarmee niol.

Tänu möödunud sügisel sõlmitud vastasti­kusele abistamispaktile Nõukogude Llldu ja Eesti vahel, mida uus valitsus tahab silralt-sõb- ralikult ja ausalt täita, oleme võinud rabus ela­da, kindlustada oma Iseseisvast ja säilitada seda nüüd ja tulevikus.

Edasi peaminister puudutas rahvaste eluõi­gusi N. Liidus, mille kohta ta tähendas, et N. Liit austab rahvaid ja nende Iseolemise püü­

deid, milline teadmine annab ka meile suurt si­semist jõudu ja julgust.

Lõpuks peaminister dr. J. Vares käsitas rah­va distsipliini küsimust, sõnades: Armsad koda­nikud ja kaasvõitlejad! Lubage teid kõiki tä­nada, eriti aga organiseeritud tööliskonda, et meie ei teeks enesele häbi distsipliinirikkuml- sega. Ärge laske oma distsipliinitunnet segi paisata!

Me i e r a h v a s el o l e n i i s u u r , et v õ i k s i m e s e l l e l e k o r r a l a g e d u s e g a k a h j u j a k a o t u s i l u u a . Lõpetades oma kõnet, pöördus uus peaminister kõigi Eesti Va­bariigi kodanikkude poole palvega — jalkata rahulikult ja julgelt oma kutsetööd, üteldes:

Töölised tehasles ja käitistes, põlluharijad oma maa mullal, mis teile jääb, haritlased oma kutsealadel, koolitegelased, ametnikud kontori­tes, äriteenijad, raudteelased, kalurid ja mere­mehed vetel, sõdurid ja kõik, kõik kodanikud! Töötage rõõmu ja suurima innuga meie armsa kodumaa hüvanguks ja Õitsenguks!

Peaministri asetäitja jutuajamine ajakirjandusele.

Kogu maal valitseb kord.Peaministri asetäitja minister prof.

Hans K r u u s palus eile pärast lõunat oma juure ajakirjanduse esindajad, et in* formeerida ajakirjanduse kaudu laiemaid rahvahulki küsimustes, mis esile kerkinud viimaseil päevil. Ta märkis, et muudatu* sed, mis toimunud viimastel päevadel meie riiklikus elus, on tõesti väga suured. See on põhjustanud mõnel pool teatavat ärevust.

On tulnud teateid närvlikkusest, mis tekitatud nõrganärviliste isikute, aga võib* olla ka kuritahtlike olluste poolt. Olete vÕib*olla isegi kuulnud mõnestki kuuldu* sest Kuid lähemal juurdlusel, mis kohe toimetatud, on igasugused kuuldused osu* tunud täiesti väljamõeldisteks. Mul on ol* nud võimalik kontrollida, et

i g a l p o o l v a l i t s e b t ä i e f i k

k o r d ja r a h u ja 99 p r o t s e n t i meie k o d a n i k e s t on v õ t n u d v i i m a s t e l p ä e v a d e l sündi * n u t t ä i e l i s e r a h u ja enese*

va l i t s emi sega .

Avalik kord ja julgeolek on kõigiti kindel ja töö jätkub samuti täiesti normaalselt.

Puudutades pankasid, tähendas pea* ministri asetäitja, et möödunud nädala lõ* pul on neis märgata olnud teatavat rahu* tust. Juba teisipäevaks oli see olukord aga kadunud ja raha tagasivool pankades* se algas uuesti.

Et ärevust tekitada võivate kuulduste levitamine on ohtlik peab valitsus loomu* likult kasutusele võtma seaduste pürides kõige karmimad abinõud nende vastu, kes levitavad alusetuid kuuldusi.

Praegu on Vabariigi Valitsusel ja va*

litsusasutustel käed täis tööd.M i t m e s u g u s e i d ümberko r *

r a l d u s i e l u k ä i g u s on t a r v i s t eha k i i r e s t L

On vaja ju kiiresti välja töötada uuendus» te kavad. Selle juures ei taheta aga üle* pea*kaela teha midagi, kuid ei taheta ka asjata aega viita ühegi küsimuse juures. Vabariigi Valitsusel on siiramalt tõsi taga oma deklaratsioonis avaldatud seisukoh* tade elluviimisega.

On lihtsameelseid inimesi, kes arva* vad, et ühiskondlikku elu saab ümber korraldada üleöö, ent rõhuv enamus meist teab, et see nii ei sünni ega saa sün* dida, ja et kõik see nõuab aega.

O sa t ä h t s a i d o t s u s e i d saab a v a l i k k u s e l e t e a t a v a k s j u b a

l ä h e m a i l päev i l .

Erakordsed olud, mis raskendavad ka uuenduste kohest elluviimist on Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud abista* mispakti tingimuste täitmine, mida Vaba* riigi Valitsus tahab ja püüab ellu raken* dada kõige kindlamalt ja siiralt. Ja siin tuleb üles kutsuda ühiskonda täielikule arusaamisele abistamispakti vajadusest ja tähtsusest ja ka sellest, et see mõningaid kitsendusi kaasa toob. Rahval omalt poolt tuleb kõigiti püüda soodustada samme, mis selleks astutakse.

See oleks praegu üldine töö kondi* kava.

Edasi märkis peaministri asetäitja veel, et ajalehed omalt poolt kaasa aitaksid äre» vuse vaibumiseks, kus seda ehk veel ole* mas.

Ü l d i s e r a h u l i k k u s e v a j a d u s

on t a r v i l i k ka sel l eks, et t ä i t a

N õ u k o g u d e L i i d u g a s õ l m i t u d

l e p i n g u k o h u s t u s i .

Igasugused korrarikkumised on sõlmitud abistamislepingu täitmise vastu ja toovad ühiskonna liikmetele kaasa paratamatult halbu tagajärgi, mida kodanikud pea* vad arvestama.

Vastates ajakirjanike poolt esitatud küsi­mustele, puudutas peaministri asetäitja prof. H. K r u u s Petserimaa küsimast, tähenda­des, et lähemal ajal tuleb see korraldamisele. Küsimuse kohta lehtede Ilmumiseks loa saa­miseks, tähendas ta, et tema arvates selleks takistusi ei tehta.

Edasi puudutati nende koolimajade küsi­must, milledesse on paigutatud meie sõjavägi. Peaministri asetäitja märkis, et seda küsi­must korraldavad sõjaväevõimude kuid sõja­väeosasid on ehk võimalik nii ümber paiguta­da, et koolitöö ei kannataks. Linnades osu­tub võib-olla kiili paratamatuks, et mõnes koolimajas töötatakse hommikupoolel ja ka pärastlõunal, nagu see ka varemalt kohati ruumide puudusel on olnud. Seda tingib olu­de paratamatus.

Mis puutub eraomanduse küsimusse siis

suhtumine eraomandusse toimub täiesti seaduslikel alustel

ja et pole kahtlust ausalt teenitud eraoman­duse puutumatuses. Selles küsimuses võivad kodanikud olla täiesti rahulikud. Vabariigi Valitsuse deklaratsioonis polnud sellest küll märgitud, kuna deklaratsioon tuli koostada kiiresti ja kiirete asjaolude käigul. Valitsus loeb seda aga endastmõistetavaks.

u

■ f i

•Ita Ja poeg*.

128 125

nr. 73. Kolmapäeval, 26, juunil 1940. — Lk. 5.

Autori Howard Springi autoriõiguse kehtivus

lõpeb 1. jaanuaril 2036.

Loomaarstlik nõuanne.TttMknstialge lehma piima Inimtoiduks

tarvitamisest.

Vastus lug. nr. 66.286. Nagu teie küsi­musest selgub, põeb lehm tiisikust. Tiisikus­haige lehma piima võib keetmata inimtoiduks tarvitada, kui on tegemist kinnise tiisikuse* ga. Lahtise tiisikuse puhul, s. o. kui lehm eritab tiisikuspisUasi välisilma oma organis­m i eritistega või nõredega, nagu rögaga, ku­sega, roojaga, piimaga jne., ei tohi piima tar­vitada keetmata inimtoiduks. Kui on tege­mist udaratiisikusega, tuleb piim igal juhul keeta. Keetes kaotab piim osa vitamiinidest, mis on täh/tsad toitained. Otseselt piima kee­ta pole soovitav, sest küllaldaselt mõjub tii- eikuspisilaste hävitamiseks pikemaajaline 10— 15 min. kuumendamine 60—80 kraadi C jä ­rele. Sel puhul jäävad toitained piimas suu­remalt jaolt puutumata.

Hobuse silma- ja Jalgade haigusest.

Vastus liig. nr. 59.910. Nagu teie poolt esitatud haiguse kirjeldusest selgub, on no- busel perioodiline silmapõletik, missugune haigus kordub teatava ajavahemiku järele ja mille juures ravimine suuri tulemusi ei an­na. Soovitav on loputada silmi 3«/« boor- happe lahuga ja hiljem puhtaks pühkida puhta rätikuga mööda karva. Peale selle võib silma puistata vähesel mõõdul jodoform pulbrit.

Mis puutub hobuse jalgade haigusesse, siis on see juba liiga vana viga ja arvatavasti pingutavate vedude ja sõitude tagajärg, mis­pärast ravimine suuremat enam ei mõju. Soovitav on jalgade kõõluseid masseerida 10% joodvasogeeniga. Ka mõjub hästi teine­kord sinisavi kompressid. Samuti mõjub tei­nekord hästi hobuse hoidmine põlvini järve- või merevees. Igatahes suuri lootusi nime­tatud asjaoludele ei saa panna, mispärast oleks soovitav näidata hobust ka jaoskonna vet.-arstile.

Veiste kondi-nõrkusest.

Vastus lug. «Helmest**. Veiste kondinorkust on tänavu võrdlemisi rohkesti, mille tõttu loo­mad lamama jäävad, kuid otsekohe äralõppe- tn isi pole seni palju teada. Nagu Teie kirjast selgub, on tegemist harukordse juhtumiga ja tingitud arvatavasti liig nõrkusest. Raviks on soovitav anda loomadele vasevitriooli lahu 0,5®/# 5—6 supilusikatäit päevas. Samuti võiks proo­vida rauavitriooli lahu. Üksikutel juhtumitel, eriti soohaiguse puhul annab häid tulemusi koo- baltkloraatumi lahu andmine. Tähendatud lahu tehakse järgmiselt: 4 kg koobalkloratumi lahus­tada ühes liitris vees ja sellest anda 2—3 supi­lusikatäit päevas lehma kohta joogiveega. Samuti tuleb anda vitakatki. Viimast anda koos jõusöödaga. Üldiselt paistab, et Teie lehmadel on mingi eri põhjus üldiseks nõrkuseks, mida peaks kohal selgitama ligem vet.arst.

Juriidiline nõuanne.Vastus lugejale 43.583: Kui talu terves suu­

ruses vallakohtu korraldusel rendile antud ja rendileping sõlmitud, siis ei saa talu omaniku pärandustombu hooldaja seda muuta ega osa maad tagasi nõuda rentnikult oma kasutusele. Hooldaja omavoli vastu võite jõuga astuda, ja teda talu maadele, mis teie valdusele üle antud, mitte lasta. Sealjuures ei tohi üle astuda hä­dakaitse piiridest, see on ilma toelise vajadu­seta ja hädaohuta mitte omavoli tarvitaja ter­vist ega varandust rikkuda. Jõu tarvitamine on lubatud ainult kohe peale omavolitarvitamist, kuna hiljem tuleb õiguslik olukord jalule sea­da kohtu teel.

Vastus lugejale 56.199: Viivitusest tekkinud kahju saate nõuda tsiviilkohtu korras veeühin- gult, kui ta lepingu täitmisega seadusliku põh­juseta viivitanud on. See oleneb aga lepingu sisust, mille kohta küsimuses andmeid pole. Lepingu ärakirja nõudke veeühisuselt, kui ta seda senini Teile kui lepinguosalisele pole väl­ja andnud. — Veejuhtmete kaevamisel lõhutud trummid peab uuendama ja parandama omal kulul veeühing kui kaevamise töõde teostaja, mitte aga tee kasutajad.

Vastus lugejale 37.549: Kui puudub maa­omanikuga vastav leping, siis võib maaomanik igal ajal tema maa peale ehitatud võõra hoo­ne äravedamist nõuda, tarbekorral tsiviilkohtu korras. Kui maaomanik lubas hoonet paigale jätta, siis peate seda kohtus tunnistajatega või muul teel tõendama. Peale selle peate tõen­dama lubaduse tähtaega, kui seda üldse anti. Tähtajata lubadust võib alati üles öelda ja hoone ärakoristamist nõuda. — Maa eraldami­seks või edasiseks kasutamiseks ei ole muud teed kui maaomanikuga kokku leppida, milleks teda aga sundida ei saa, vaid see tema enda otsustada jääb. Eitaval korral peate tema maa pealt lahkuma.

Vastas lugejale 33610: Kui isast tes­tamenti ega mutid seadusepärast korraldust surma korral järele ei jäänud, siis on pä­rijaks lapsed ja lesk, kes pärimise õigus­tesse kinnitatakse jagamatult, kusjuures le­sel on eluaegne kasutamise õigus talu pea­le. Lapsed jagamist ilma lese nõusolekuta tema eluajal nõuda ei saa, vaid võivad seda teha alles peale lese surma või uuesti abi­ellumist. Pojad pärivad võrdsetes osades. Peale pärijaks kinnitamist võite kohtuotsuse põhjal ennast kinnitada talu omanikkudeks Kui talu on ainult 28 ha suur, siis seda ilma Põllutööministeeriumi loata poolitada pärijate vahel ed saa.

Vastus lugejale 3486: Aed on talu pä- raldis, mis talu müügi korral ostja omandu­seks läheb, kui lepingu järele on talu müü­dud ühes päraldistega ja aia kohta pole erilist kokkulepet selle äraviimise kohta olemas. — Põhu väljaviimise eest võite kah­jutasu nõuda, kui see lepingu järele teile kuulub.

Vastus lugejale 34910: Rentnik peab külvikorrast kinni pidama ja kui ta sedaoluliselt rikub, siis võib rendilepingu tühis­tamist ja väljatõstmist nõuda, kuigi seda põh­just rendilepingu lõpetamiseks pole lepingus ette nähtud, vaid juba seadus seda õigustab. Rendilepingu tühistamise nõudmine tuleb esitada jaoskonnakohtunikule kirjaliku nõu- depalvena.

Vastus lugejale 36199: Küsimuses kirjel­datud asjaoludel ei ole alust teie käest raa­dioaparaadis tekkinud rikke paranduskulu- sid nõuda, ammugi ei saa seda palgast kin­ni pidada. Teises korteris kraamimise eest lisatasu nõuda ei saa, kuna selleks kokku­lepe puudub tööandjaga

Vastus lugejale 59461: Tunnistajate vas­tutusevõtm isega võite oodata kuni koh­tuotsuseni, millal selgub, kas nende ebaõige tunnistus teie kahjuks otsust mõjutab ja kas kohus neid tunnistajaid Üldse usaldanud on. Valekaebuse eest aga hoiduge, kuna see ka­ristatav cm.

Üldine nõuanne.Vastuseks lugejale 66152 teatame, et soovi­

tud lehti ön toimetusel veel järele. Soovikorral saadame Teile need, nii pea kui saadate meile kulude katteks 45 sendi väärtuses postmarke.

Kuldtähele 19, Meie lehe lugeja J. Orgmets, aadress pk. 34, Rakke, soovib, et Teie temale kirjutaksite oma haiguse asjus.

Soodustatud laenust masinate ostmiseks.Vastuseks lugejale 6^427. Soodustatud tin­

gimusil antakse laenu järgmistele masinatele:1 Uudismaaharimise riistad ja traktorid

laenu on 75ö/o masinate ostuhinnast, 2%-ga,

3—5 aastaks.2) Maatulundusmasinatele — reaskülvajad,

kartulivõtjad, rohuniitjad ühes viljalõikeapa- raatidega, rehepeksumasinate juure kuuluvad puhujad, traktori põllukünni adrad ja kultivaa- torid, kiirviljakuivatajad, isesidujad, linahari- mismasinad, sõnnikulaotajad. lüpsimasinad ja teised uudismasinad.

3. Vesivarustuse sisseseadmiseks.4) Vilja sortimispunktidele tarvisminevate­

le rakendusmasinatele ja mootoritele.Laenu antakse üldiselt Pikalaenu Panga

Maatulunduskapitalist, kud erinevatel tingimu­sil. Uudismaaharimise masinate ja traktorite muretsemiseks antakse laenu kuni % masina ostuhinnast 2%-ga, aastaks. Laenu saami­seks tuleb pöörduda Pikalaenu Panga Maatu- lunduskapitali nõukogu nimele, lisades kohali­ku põllumeeste pooldavat seisukohta tõendavat dokumenti tähendatud masinate muretsemise asias traktorijaama tarvis.

Maatulundusmasinaile antava laenu saami­seks tuleb esitada sooviavaldus otseselt eestä- hendatud nõukogud. Laenu ulatus on kuni ir.asina ostuhinnast, kolmeks aastaks 3*A%- iga. Laenu antakse kohaliku ühispanga kaudu,

Arstlik nõuanne.Dr. A. TanrnTe vastused

Süüfilise haigusest.Vastus lugejale 33 496. Otsustasite oma väl­

javalituga ainult siis vahekorda astuda, kui ta teiega abiellub. Seda on ta teinud, kuid para­ku tumestavad teie õnne taevast sünged pilved. On selgunud, et mees juba kümme aastat põeb süüfilise haigust ja on selle aja kestel kolm kursust süüfilisvastast ravi saanud. Kuue aasta eest on tehtud vereproov, mis aga jaatavalt (positiivselt) välja kukkunud ja mille alusel ra­vija arst Tartus tungivalt soovitanud edasi ra­vida ja teatavatest kindlatest ja kainetest elu­viisidest kinni pidada. Seda aga kahjuks teie praegune mees ei pane tähele. Pean raskeid etteheiteid teie abikaasale tegema: leian, et see on tema poolt väga alatu tegu olnud teiega abielluda, kuna ta ise kindlasti oma raskest haigusest ja selle tagajärgedest teadlik oli. Veel hullem lugu aga on, et ta ennast sugugi ei ravi, vaid kõik teeb, et tema tervislik seisukord veel halvemaks läheks. Igatahes kooselamine niisu­guse mehega on teile tervislikult väga karde­tav ja on ainult aja küsimus, et teie ka haigeks ei jää. Niisugustel tingimustel on võimatu jä ­reltuleva soo peale mõtelda, kui teie mitte si­hilikult ei taha oma last idioodina või päritava süüfiliitikuna näha. Loodetavasti teil niisugust tahet ei või olla. Kui teie abikaasa siiski aru pähe võtab (eeldades, et teie temaga tahate koos elada) ja ennast püsivalt ravima hakkab, seejuures veel mõistlikke elukombeid peab. võib paari aastase ravimise järele (selle all mõistan 4—5 kursust ühes vaheaegadega, mis umbes 'niipalju aega võtavad) loota, et ta oma haigusest vabaneb. Siis tuleb veel paari aas­ta kestes vähemalt üks vereproov (soovitav ka Wassermanni reaktsioon selgroo üdist) aastas teha ja kui need eitavaid (negatiivseid) tagajär­gi annavad, võite juba mõelda järeltuleva soo peale. Niisuguste asjadega ei tohi mitte män­gida ega kergemeelselt ümber käia, kui teie ei taha mi*te oma vigase lapse needmisi kogu eluaja kuulata. Minu nõuanne oleks, et teie oma mehest lahku läheksite, sest leian, et ta väga ebaausalt teie suhtes on toiminud. Kar­dan vaga, et tal niipalju meelekindlust ja tah­tejõudu olema saab, et ennast püsivalt kätte võtab, alkoholist loobub ja edukalt oma raske haiguse ravimisele asub. Kui teie aga oma me­hest loobuda ei suuda või ei taha, siis on see muidugi teie isiklik asi. Hoiatanud ma teid olen.

missuguselt tuleb enne saavutada nõusolek laenu kindlustamiseks ja see laenu sooviaval­duses ära märkida. Kuna teie ei märgi oma kü­simuses täpselt masinat, mille muretsemiseks laenu soovite, on teile raske anda päris täpset vastust. Soovitame vastava järelepärimisega pöörduda PÕllutöökoja Põllumajandustehnilise Talituse poole või kohaliku maatulunduskonsu- lendi poole.

• ■ i .

126 127

nr* 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 6.

Autori Howard Springi autoriõiguse kehtivus

lõpeb 1. jaanuaril 2036.

Meeleavaldused linnades.Pöördelised päevad möödunud reedel. - Tervitused punaarmeele ja N. Liidu juhtidele

Stalinile, Molotovile ja teistele. — Poliitvangid vabastati ja heisati punane lippPika Hermani torni.

Möödunud reede kujunes meie riik* likus elus pöördeliseks päevaks. Töölised ilmusid töökohtadest tänavale nõudma senise valitsuse tagandamist ja asenda; mist valitsusega, kes täidaks siiralt ja ausalt N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud vastastikust abistamispakti. Tööliste meeleavaldusi peeti peagu kõigis linnades.

Tallinnas kogunesid töölised punaste lippude lehvides Vabadusväljakule. Loo; sungid lippudel nõudsid valitsuse lahku* mist, sellise valitsuse kujundamist, kes täidaks Nõukogude Liiduga sõlmitud pakti. Loosungites lasti elada Nõuko* gude Liidu rahvast ja nende juhte ning võimsat punaarmeed.

Vabadusväljakule kogunenud töös listele kõneles esimesena riietustööliste kutseühingu tegelane O. Pä rn , kes avaldas otsekohesemat tänu ja austust kuulsusrikkale ja kangelaslikule punas armeele, kes oma õlgadele on võtnud Eesti rahva julgeoleku kaitse. Kõneleja lasi elada N. Liidu rahvast ja maailma; tööliste tarka ja suurt juhti seltsimees Sta* linit.

Kõnede lõppedes kajasid võimsad tervitused siinviibiva punaarmee esin; dajaile, seltsimees Stalinile, Molotovile,

Voroshilovile, Timoshenkole, Zhdanovile ja teistele.

Meeleavalduste lõpul võeti vastu järg; mised resolutsioonid:

..Laupäeval avaldatud ja meie lehes leisal ära loodud uue Vabariigf Valitsu­se deklaratsioon annab üldjoonelised tu-

gipunklid, mille alusel uus Valitsus ka­vatseb arendada oma tegevust, et teenida

Eesli rahvast, tema huvisid ja loolusi

ü lim al määral.

Kõigepealt Valitsuse deklaratsioonis

peatutakse eelmise valitsuse tegevuse juures, millisele tehakse etteheiteid Nõu­

kogude Liiduga sõlmitud vastastikuse abistamispakti elluviimise ebaausas täit­

mises. Uus valitsus omalt poolt ta­

hab siirall ja otsekoheselt täita Eesti ja Xõuk. L iidu vahel sõlmitud abistamis­pakti ning kõigiti soodustada selle ellu­

viimist.

Sisepoliitikas kogu valitsuse püüded

on suunatud rahva õiguste täielikule maksmapanekule, mille saavutamiseks

Vabariigi Valitsus peab tarvilikuks de­

mokraatliku korra rakendamist. Lähtu ,

des sellest, vaatekohast, V. Valitsuse dek­

laratsioon näeb ette Riigivolikogu ja Rii- ginõuikogu laialisaatmise võimaluse ja

uute valimiste läbiviimise. Kuna Valit­

suse deklaratsioon näeb ette demokraat­liku korra sisseseadmise ja selle kindlus­

tamise, siis vabade valimiste juures p^aks kindlustatud olema sõna-, koosolekute- ja trükivabadus, ilma milleta ei ole mõeldav demokraatliku korra kohaselt

vabade valimiste läbiviim ine ja rahva tõeline tahteavaldus. Kuna demokraatlik kord eeldab erakondade olemasolu, siis

peaks võimalus antama ka endistel sule­tud poliitilistel erakondadel uuesti vabalt

teotsemiseks. Vastasel korral ei ole teostatav deklareeritud demokraatliku

korra rakendamine ega ka kindlustatud rahva kõikide kihtide üheväärsus. H in ­

nates Vabariigi Valitsuse demokraatlik­ke vaateid võib lootma jääda ainult va­

litsuse vastavate lubaduste täitmisele.

Tingitud uue Vabariigi Valitsuse de- mokratiseerivast suunast, uue valitsuse

üheks ligemaks eesmärgiks on kohalike

omavalitsuste reform, mis kindlustaks rahva kõigi kihtide osavõtu omavalitsus­

likust tööst.

Nii valitsuse deklaratsioonist kui ka

Peaministri ja selle asetäitja hilisemaist sõnavõttudest selgub, et Valitsus tahab

enese ümber koondada kõiki Eesti koda­

nikke, vaatamata nende sotsiaalsele olu­

korrale. rahvusele, soole või usule. See

peaks hajutama need esialgsed kartused,

Meeleavaldajate poolt vastu­võetud resolutsioonid.

1. Tänu Eesti ja Nõukogude Liidu vahel ftõlmitud abistamispaktile Eesti on eemale jäänud sõjast ja Eesti majanduselu on või­nud areneda võrdlemisi normaalselt. Saades aga teada, et Eesti Valitsus on avaldanud te­gevust, m is on suunatud N. Liidu vastu, konstateerjine, et sarnane tegevus leiab sü­gavat hukkamõistmist Eesti töötavate hulka­de poolt.

! , Nõuame valitsust, kes oleks taielikult N. Liidule sõbralik ja täidaks ausalt sõlmitud paktL

S. Nõuame kaitseliidu laialisaatmist, kus on eriti arendatud N. Liidu vastast meeleolu, riigiaparaadi puhastamist ja kõigi elementide väljajuurim ist, kes kahjustavad Nöuk. Liidu ja Eesti suhteid.

4. Arvesse võttes, et koosolekute, ajakir­janduse, ühinemisvabaduse ja muud kitsen­dused takistavad töötavate hulkade võitlust olukorra parandamise eest, nõuame nende kitsenduste kaotamist ja luba tööliste poliiti­lise partel asutamiseks.

5. Nõuame üldist amnestiat töörahva hu­vide eest võidelnud poliitvangidele ja suletud töölisorganisatsioonide uuestiavamist.

6. Nõuame tööpaikade tõstmist ja töötutele töö muretsemist.

Meeleavaldajad liikusid Vabadusvälja* kult Toompeale, kus esitati nõudmised peaminister prof. J. Uluotsale. Toom; pealt siirduti Pika tänava kaudu Kadri; orgu. Mööduti Pikal tänaval N, Liidu saatkonnast, kus rõdule olid ilmunud N.

mis tekkisid üheaegselt ärevate päevade­ga möödunud reedel. Sämuli hajutavad hilisemad seletused vatilsusliikmeilt ar­

vamused eraomanduse kaotamisest. Need seletused peaksid kindlustama kõigile

ausalt saadud eraomanduse kaitse.

Vabariigi Valitsus võtab tarvitusele kõik abinõud Eesti majandusliku elu, kaubanduse ja tööstuse, arendamiseks ti­

hedas koostöös meie suure idanaabri ja liitlase Nõuk. Liiduga. Kuna juba möö­dunud sõjakuud on näidanud, el tihen­datud majandussuhted Nõukogude Liidu

ja Eesli vahel, aitasid suurelt kaasa meie

kaubanduse ja tööstuse edule, siis peak­sid meie majandusringkonnad sellele

suhtuma soojalt.

Kuna Eesli on põllumajanduslik maa,

kus kaks kolmandikku rahvast leiab üla l­

pidamist põllundusest, siis uue Vabarii­gi Valitsuse deklaratsioonis seatakse ees­

märgiks seaduste rakendamist, mis on jalikud põllumeeste majanduse ja kul­

tuuri edendamiseks ja tõstmiseks. Kui uus

Valitsus seab oma üldsuunaks töötava rahva eest hoolitsemise, — mis ei saagi

olla teisiti — siis on vaevalt leida leed, mis viiks mööda põllumehest. Põllumees oma põllul raske tööga varavalgest hilis­

õhtuni on samas loovas töös kui tööline

tehases. Meie loodame, et uus Valitsus

ei jäta arvestamata ühtegi põllumeeskon- na põhjendatud vajadust ega õigustatud

nõudmist. Kuigi Valitsuse üldsõnalises

deklaratsioonis puuduvad lähemad sam­mud ja kavad põllumajanduse ja -kul­

tuuri edendamiseks, võime vankumatult loota, et Eesti arvukaim rahvakiht ei to­

hi jääda kõrvalossa ega ka eemale riikli­kust juhtimise tööst. Eesti talupoeg on

nurgakiviks meie riiklikule iseseisvusele ja tema tähtsus ei ole langenud karva­võrdki ka praegusel ajal.

Kui tõsta esile veel Peaministri jaa­nipäeva õhtu sõnavõtus — mis peaks

täiendama Valitsuse deklaratsiooni — isamaa-armastuse tunnet, mis igas eest­

lases peaks määravaks teguriks olema te­ma tegudes ja avaldustes, siis võime loo­

ta uue Valilsuse deklaratsioonis ainult

head tahet läbi viia meie rahvas prae­

guse a ja raskustest vastu õnnelikule tule­

vikule. Selle parema tuleviku pandiks on aga Peaminister dr. J. Varese sõnad:

„Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleks — ükskõ ik m issugustes olukor­dades

Liidu ülemnõukogu presiidiumi liige A. A. Zhdanov, saadik Nikitin ja punaarmeelasi, keda tervitati vaimustatult elagu hüüete, laulu ja lilledega.

Seejärele sammuti Kadriorgu, et Pre; sident K. Pätsile esitada tööliste nõud; mised. President ilmus lossi rõdule koos

kindral J.. Laidoneriga. President K.

Pätsi püüe kõnelda lämmatati vahele;

hüüetega. Meeleavaldajad nõudsid poliit; vangide vabastamist. Kui President keel;

dus selle nõudmise täitmist, kõlasid hüü* ded:

„Lähme vabastame poliitilised vangid", mille järele asutigi teele Kalaranda kesk;

vangla poole. Meeleavaldajad kogunesid keskvangla ette, samuti ka Vabadusvalja;

kui ja rongkäigul viibisid punaarmee soomusmasinad ja punaarmeelased.

Mõneajalise ootamise järele avanesid

vangla väravad ja väljusid vabastatud po; liigilised vangid, keda võeti vastu tervis

tuste ja lilledega. Peale kõnesid, kõnelesid tööliste punaarmee esindajad ja vanglast

vabanenud, siirduti Toompeale, kus võeti relvad lossi vahtkonnalt ja toodi alla

Pikk Hermani tornist sinimustvalge lipp ja heisati selle asemele punane lipp.

Järgnevalt töölised võtsid relvad polit;

seiasutistelt ja sõjaväeosadelt, mis ei lõp;

penud ka ilma verevalamiseta, enne kui uue valitsuse siseminister Maksim Unti

poolt oli korraldus tehtud relvade äraand;

miseks politseile ja sõjaväeosadele.

Meeleavaldused teistes linnades.

Samuti kui Tallinnas, toimusid ka

meeleavaldused reedel teistes linnades, milledes võeti vastu resolutsioone, mis

ühtusid Tallinnas vastuvõetud resolutsi; oonidega. Kõikjal lasti elada punaarmeed, Stalinit, Molotovi, Zhdanovit ja teisi

Nõukogude Liidu juhtivaid tegelasi.

(Leta.) Läti peaminister ja sõjam i­

nister on avaldanud valitsuse otsuse, m il­le järele avaliku korra ja julgeoleku hu­

vides kaitseliit ja kõik kodanikud peavad

ära andma oma relvad, välja arvatud ja ­hipüssid ja väikekaliibrilised relvad. Rel­

vade äraandmine peab toimuma kolme

päeva jooksul. See ei käi nende isikute

kohta, kes kannavad relvi teenistuskohus-

tuslel. Selle korralduse vastu eksijaid

karistatakse kuni üheaastase vangistusega

või rahatrahviga kuni 5000 lati suuruses.Eelpoolavaldatud valitsuse otsuse teostamise

kohta sõjaminister on avaldanud instruktsiooni,

Isamaaliit suletakse— Kaitseliit likvideeritakse.Siseminister M a k s i m U n t on mär*

kinud, et täna, s. o. 26. juunil, suletakse sisekaitseülema otsusega isamaaliit. Sul; gemise motiivina märgitakse, et isamaaliit on ainus poliitiline erakond, kes on aren* danud tegevust, mis on vastolus eesti rahs

va huvidega. Kuna isamaaliit on teosta; nud valimistulemuste võltsimisi ja ähvar; danud ülesseatud kandidaate, siis sisemi; nister M. Unt on märkinud, et isamaa* liidu sulgemisele peaks järgnema nende tegelaste kohtu alla andmine.

Täna on oodata ka Vabariigi Valitsuse otsust kaitseliidu likvideerimise kohta. Kaitseliidu likvideerimine tehakse kuulda* vasti ülesandeks Siseministeeriumile.

Meie sise- ja välispoliitika suunad.

Välisminister N. Andresen selgitas valitsuse poliitikat Tallinnas peetud

koosolekul.Esmaspäeval Tallinnas Kopli rahvamajas

peetud koosolekul esines kõnega uus välismi­nister N. Andresen. selgitades lähemalt uue va­litsuse sise- ja välispoliitika suundi.

Selle järgi on uue valitsuse välispoliitika kindla ida-suunaga. Välisminister lisas, et meil saab olla nüüdsest peale vaid üks liitlane, Nõu­kogude Liit, kes ei sega end meie siseasja­desse.

Sisepoliitika kohta seletas välisminister, et see peab nüüdsest peale lähtuma rohkem kui kunagi varemini just välispoliitikast. Valitsuse poliitikale suuna andmisel arvestatakse edas­pidi töölisklassi soove ja jõude, kuid sellepä­rast ei valitse Eestis veel töörahva diktatuur. Valitsus tahab olla kõigi töötavate kihtide esindaja, kelle ülesandeks on senisest veel roh­kem kõigi töötavate kihtide kaasatõmbamine õigeks koostööks. Edasi selgitas välisminister, et vähmusrahvuste tagakiusamine tuleb lõpe­tada. seda eriti vene ja juudi vähemusrahva kohta. Kõik kodanikud Eestis kõigist rahvus- kihtidest peavad endid tundma üheväärsetena.

Edasi välisminister selgitas kindla korra va­jadust, et iga suli ej saaks esineda revolut­sionäärina. Kriminaalsed elemendid tuleb kii­remas korras saata sinna, kus nende õige koht. Ühtlasi tuleb välispolitsei ümber korraldada.

milles üteldakse, et maal tuleb relvad üra anda oma- ja kogukonnavalitsustesse, kuna linnas tuleb need ära anda politseisse. 24 tunni jook­sul pärast relvade äraandmise tähtaja lõppo tuleb relvad toimetada sõjaväeladudesse.

Avalike asjade minister B I a u s on avalda­nud kaitseliidule üleskutse, milles üteldakse muuseas: „Mele kodumaa elab praegu üle täht­said muudatusi, mis seavad ka kaitseliidu uute ülesannete ette. Rahu, korda ja julgeolekut meie riigis kaitstakse nüüd meie sõjaväe poolt heas läbisaamises meiega sõpruses oleva N. Lii­da vägedega. Uues olukorras el ole hädavaja­lik, et Igaüks hoiaks enese juures või oma or­ganisatsioonis relvi väljaspool sõjaväge. Kaitse­liidu liikmeid kutsutakse olema eeskujuks meie kodanikele korra ja rahu säilitamisel.44

Uue valitsuse deklaratsioon.

Läti uue valitsuse ülesanded.Riigiaparaat põhjalikule puhastamisele.

(Leta.) Läti siseminister V i l l i s L a* c i s esines eile õhtul raadiokõnega, milles

ta ütles muuseas: Uus valitsus peab oma ülesandeks täita ausalt ja ilma põiklema*

ta vastastikust abistamiselepingut, mis on sõlmitud Läti ja N. Liidu vahel, ja selle

lepingu alusel teostada järjekindlalt ja

järk järgult Läti*N. Liidu stabiilset liitu. Uus valitsus on sügavasti veendunud, et

ainult selline tee võimaldab Lati riigi ja kogu rahva hüvangut ja õnne.

Meie rahva kõige laialdasemad ringkonnad

saavad aru ja mõistavad selle ajaloolise tunni

tähtsust. Läti rahvas on palju aastaid kan­

natanud õiglusctuse ja ebaseaduslikkuse sur­

ve all. Nüüd on meie rahvas vaba. Pluto-

kraatlik rezhüm on kokku varisenud. Sise­

ministeeriumi tähtsaim ülesanne seisab nüüd

selles, et p u h a s t a d a r i i g i a p a r a a t i

t ä i e l i k u l t reaktsioonilistest elementidest

ja rahvavaenlastest.

Mõningad ringkonnad on avaldanud m it­

mesuguseid provokaatorlikke kuuldusi, püü­

des külvata rahva seas umbusaldust uue va­

litsuse ja meie suure sõbra N. Liidu vastu.

Siseministeerium on otsustanud kõige kindla­

malt võidelda sellise provokaatorliku tegevuse

vastu. Ent ka rahvale enesele langeb selles

töös suurosa. Praegusel ajal on eriti tähtsad

distsipliin ja orienteeritud olek. Eeskuju ses

mõttes pakkus rahva meeleavaldus 21. juunil.

Nüüd on juba tehtud hulk tööd rügi- ja

omavalitsusaparaadi valikuks, ühtlasi uuri­

takse ja kaalutakse endise valitsuse otsuseid,

et tühistada ja kaotada k õ i k need a k t i d ,

mis e i o l e k o o s k õ l a s Läti p õ h i s e a ­

d u s e p õ h i m õ t e t e g a ja valitsuse sele­

tusega käesoleva aasta 21. juunist. Samuti

on koostamisel seadused, millede eesmärgiks

on kindlustada eriti järgm ist:

1) I s i k u j a i s i k l i k u v a r a n d u s e

p u u t u m a t u s t , 2) riikliku ja avaliku va­

randuse kaitset ja 3) kõigi ametnike vastu­

tavust riikliku kohustuse ja riikliku distsiplii­

ni rikkumise eest.

Uus valitsus tahab kõigest südamest teeni­

da rahvast ja tahab kõigi abinõudega kindlus­

tada stabiilseid ja sõbralikke suhteid Läti ja

N. Liidu vahel. See on meie kõige tähtsa­

maks ülesandeks, sest meie rahvas peab kõigi

saavutuste eest tänama ainult meie suurt

sõpra N. Liitu, ütles siseminister.

Läti kaitseliidult relvad ära.

nr. 73. Kolmapäeval, 26. juun il 1940. — Lk. 7.

Elu allveelaevasnüüdse sõja aial.

Maailmasõja ajal arvati veel, et kai peale

mõnede veemürskude, mis allveelaeva suunas

lastud, õli kerkis veepinnale, oleval see kind­

laks tõenduseks, el veealune paal on hävitatud.

Praegusel ajal võib aga Iga allveelaev vabalt

dil veepinnale lasta, et tagaajajates eksiarva­

mist tekitada, oagti oleks ta hokkunad. Allvee­

laeva sisemus on suur masinate rägastik, mida

võiks tundlikkuse poolest võrrelda ainult tas-

kukella mehhanismiga. Suur sõjaaegne laeva*

meeskond elab paadis kokkokuhjatult, sest et

sõda piirab igasuguseid mugavusi; kes mees­

konnas vaba on, veedab oma vuba aja peaaegu

aioult magamisega, sest ta teab, et hädakorral

kutsutakse ta kohe vSlja ja siis algab oärve-

pingutav töö, mis võib kesta mitu tundi. Peale

selle oo teada, et magav Inimene tarvitab vä-

bem Õhku kui liikuv Inimene ja Õbk ou vee*

aluses paadis

k õ i g e k a l l i m var a .

Ka on suitsetamine veealuses paadis keela­

tud. Magamisasemed seisavad alati soojad,

sest labkub tiks mees, süs on kobe uus asemel,

barva saab ennast sealjnures taielikult lahti

riietada. Osa mehi magab ruumipuudusel koos­

viibimise ruumi laudadel ja, koi paat vee peal

sõidab, süs taeva dektl. Õige sageli tuleb mees­

konnal ilmastiku viperuste all kannatada; suu­

rema bulga Hidevarustuse jaoks ei leidu laevas

ruumi ja sealjuures võib veealuses paadis, kui

see põhjamaa vetes sõidab, õige külmaks min­

na. Lõunas, troopikavöö lähedal, tõuseb aga

soojus paadi sisemuses mõnikord kuni 6ti kraa­

dini. Meeskonna elu kõikvõimsad otsustajad

on elektrivool ja õhk, nendega tuleb alati kok

kuholdlik olla. Sel põhjusel ei ole veealuse paa­

di kiirus vee all kuigi suur, tavaliselt arvesta­

takse kuni 15 kilomeetrit tunnis ja see äärmi­

ne arv ka ainult siis, kui paati varitseb häda­

o h t . . . Kogu allveelaeva

e d u s a l a d u s

seisab selles: leida õlge koht kuhu ennast

vaenlase ründamiseks asetada. Paadi juht. kui

kogenud meremees, peab taipama, kust vae*

nullk laev möödub, ja tal tuleb süs oma ohvrit

võimalikult lähedalt tabada. Mnldugl on vee

alusel paadil ka võimalik veepinnale lõusta ja

vastast jälgides kahurilasaga tabada, raerall

jätkub aga paadi komandöril julgust seda süs

teba. kui vastaseks on

vee a l u s t e p a a t i d e k u r j e m v a e n l a n e

ETA. L o n d o n , 25. juunil.(Reuter.) Londoni autoriteetsed ringkonnad

kommenteerivad täna seletust, millega esmas­päeva Õhtul esloes Ameerika ajakirjanikele Prantsuse propaganda ülemkomissar Jean P r o u v o s t . Viimane arvustas sel puhul te- ravalt Inglise valitsuse käitumist. Londoni kom mentaarls üteldakse muuseas:

Prouvost’! seletus on algusest lõpuni ebatäp­ne. On täiesti vale, nagu oleks Brltl valitsus kunagi lubanud saata Prantsusmaale 36 diviisi vaenulikkuste esimeste kuude jooksul. Vastu­pidi, läbirääkimistel Prantsuse kindralstaabiga märgiti, et esimese sõja-aasta kestel Briti sõja­väeline pingutus teostub vald piiratud määral. Sündmuste jooksul saadeti Prantsusmaale 4M.0M Brltl sõdurit — kontlogent, mis, nagu Churehill 18. juunil alamkojas teatas, vastas Britt valitsuse poolt endale võetud kohustus­tele* Brltl toetus õfaus ületas suurel mfiäral Prantsuse kindralstaabile lubatud toetuse. Küll on aga tõsi, et sõjavarustuse puuduse tagajärjel kutsuti Suur-Brltannlas vähem aastakäike lip­pude alla kui Prantsusmaal.

Kuld Prouvost el mainlnnd tõsiasja, et sa­jad tuhanded vabatahtlikud, kes olid vanemad knl 28 aastat, ühinesid Briti sõjajõududega.

Teiselt poolt Churehill seletas 18. juunil alamkojas, et Brltl valitsus el ole võinud va­bastada Prantsuse valitsust kohustusest mitte sõlmida separaatrahu. Sellest informeeriti Prantsuse valitsust. Prouvost möönas nüüd, et 12. juunil Prantsuse valitsus asus seisukohale, et Ükskõik kas Prantsusmaa sõlmib vaherahu

või mitte, ta el pääse täielikust okupatsioonist, teiste sõnadega — kapltnleerumine ei mõjutaks Saksa tingimusi. See ongi. mispärast paljud prantslased soovisid ja soovivad veel jatkata võitlust koos Inglismaaga.

Brltl Impeeriumi otsus jatkata võitlust on ainsaks lootuseks Prantsusmaale. On raske näha, millistel põhjustel ükskõik missugune patriootiline prantslane võiks arvustada seda otsust.

Pommiplahvatus New Yorgis.ETA. N ew Yo r k , 21. juunil.

(DNB.) New Yorgi firma „Deulscher Handels- und Wirtschaftsdienst" büroos­se visati neljapäeva pärastlõunal seni teadmatute isikute poolt pomm. Pomm plahvatas ja vigastas mõningaid isikuid, nende hulgas firma üht ametnikku. Sa­mas hoones üks kord kõrgemal asuv Sak­sa peakonsulaat jäi kahjustamata.

Ühe hoone esimesel korral New Yorgi idapoolses linnajaos, kus asub kommu­nistliku erakonna büroo ja kommunist­lik leht „DaiIy Worker", oli täna pommi­plahvatus. Seniste teadete järele pole keegi saanud vigastada.

laeva hukkumist. Aeglaselt alustab veealune

paat sõitu, kuld enne pimenemist ei julge ta

enam veepinnale kerkida.

Väljalastud torpeedo kiirus on 441 meremiili

(üks meremlll on 1,8 km.) ja ta lUgub tavaliselt

2,5 mtr. allpool veepinda. Gt torpeedoga taba­

da, selleks on varem tarvilik mitmesuguseid

keerulisi ar%eslusl läbi vila. El ole lask taba­

nud, süs on paari tuhande kroonine kahju ja

lisaks võib see halvasti mõjuda taevajuhl kar­

jäärile.

Allveelaeva komandör peab olema julge. In­

telligentne ja osav meremees. Ta peab suulma

kiirelt orienteeruda, et ümbritsetuna vaenlas­

test ühe ainsa pilguga perlskoobile taibata olu­

korda ning pääsla uma meeskond ja paat.

Rootsi kroonprints käis Ojamaa saarel.

ETA. S t o k h o l n , 21. junnil.(DNB.) Rootsi kroonprints sooritas teisipäe­

vast kuni neljapäevani Inspektsloonlrelsl Oja­maa saarel, kus ta külastas ka sealseid kasar­muid ja kindlustust.

Ametlikult pooli teatatakse, el „Dagens Ny- heteri* teade, mille järele kuningas esinevat täna riigipäeval suulise läkitusega, el vasta tõ­siasjadele. Olevat tegemist kuninga juhatusel valitsuse istungil heakskiidetud valitsuse dek­laratsiooniga. Mainitud deklaratsiooni kohta ei ole ametlikult poolt midagi avaldatud.

Lätis rohkesti metsapõlemisi.ETA. R i i a , 21. juunil.

(Leta.) Pideva kuiva ilma tagajärjel sagenevad üha metsapõlemised. Käesole­val hooajal on teatatud juba 254 metsa- põlemisjuhtumit. Metsadepartemang kut­sub kõiki elanikke üles olla äärmiselt ettevaatlik tulega ümberkäimises.

— sõjalaevade liiki kuuluv hävitaja. Nõnda, |

nagu kajakas kala oma noka vahele haarab ja

selle alla neelab, võib hävitaja veealusele paa

dlle lõpu teha.

Allveelaeva juht valib enda äranägemisel 1

parima varitsemise punkti. El möödn aga vaen­

lase laev küllalt lähedalt, slls on hea jnhus

kaotsi läinud. Aimab paadi ohver, et veealune

paal on ta läheduses, slls võib tihti stk-sak

sõiduga veealuse paadi poolt väljalastud tor­

peedo tabamisest pääseda. Ainult paadi peris­

koop, see on torupeegel, mis paadist vee peale

juhitakse, kerkib hetkeks — 2—3 minutiks —

enne torpeedo väljalaskmist veepinnale, kuld

tõmmatakse kohe jälle Igaasi, sest vaenlane el

tohi margata, et nsurmM on lähedal.

Praeguses sõjas on nii mõnigi kord ette tul­

nud. et vaenlase veealune paat billis laevade

karavani ja selle saatjate hävitajale vahele. siis

hetkeks kerkis periskoop veepinnale ja juba kõ­

las torpeedost tabatud laeva kohutav plahva­

tus. On torpeedo pressitud Õhu abil välja las­

tud. laskub paat umbes 30 mlr. sügavusele, võ­

tab uue »uuna ja põgeneb suurima kiirusega

lahinguplatsllt.

Langevad tagaajajale pooli väljalastud mür­

sud paadi lähedale, siis saab paal tublisti põ­

rutatud ja meeskond sellest segipaisatud, pea

aegu alati lõhkevad siis ka eleklri hõõglambid

ja Iga aparaadi osuti tantsib siia-sinna. Kui

laeva komandör tähelepanelikult velte heidetud

mürskude lõhkumist jälgib, võib ta enda ja ta­

gaajajate vahel oleva maa võrdhmlsl täpselt

kindlaks leba. On vaenlased väga lähedal, siis

pannakse kõik laeva masinad seisma, sest nen­

de töötamine võiks paadi asukoha ära anda,

Õli lastakse veepinnale kerkida, et simuleerida

400.000 Briti sõdurit oli saadetud Prantsusmaale.

inglased tõrjuvad prantslaste poolt tehtud etteheited tagasi.

Fantoom

nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil lt40. — Lk. 8.

Nõukogude Liit vajab rohkem

lenn ukeid, tanke,suurtükke ja kuule.

Sõjaline oht on kasvanud ja rahvusvaheline olukord on rikas üllatustest. Töölised peavad töötama vähemalt 8 tundi päevas.

ETA. Moskva , 26. juunil.(TASS.) Avaldati Üleliidulise ameti*

ühingute liidu kesknõukogu üleskutse kõigile töölisile, inseneridele, tehnikuile, teenijaile ja kõigile ametiühingute liikmei* le, mis käib järgmiselt: Kapitalistlik maa» ilm on uuesti vapustatud maailmasõjast. Teine imperialistlik sõda on juba haara* nud maailma elanikkonnast üle poole. Euroopa, Aasia, Ameerika, Aafrika ja Austraalia kapitalistlikus maailmas on tööstus, transport ja põllundus täielikult allutatud sõja huvidele. Kapitalistliku ekspluateerimise press keeratud kuni viini* seni — töölised töötavad 10, 12 ja enam tunde päevas ja on ära jäetud pühapäe; vad ja pühad. Sellise rahvamajanduse üldise sõjastamisega on imperialistlikud riigid suuresti tõstnud kõigi relvalükide tootmist. Seega on kasvanud sõjaline oht meie maale ja rahvusvaheline olukord on rikas üllatusist. Sellises olukorras peab meie maa, kes on ustav rahupoliitikale, Nõukogude Liidu rahvaste huvides veel rohkem tõstma oma majanduslikku kait* sevõimsust. Meie maa ei tohi mitte vä* hera ettevalmistatud olla relvastusainete ja teiste vajalike kaupade tootmiseks, kui seda on kapitalistlikud maad. Meie pea= me olema mitu korda tugevamad, et kõi* gekülgselt valmis olla igasugusteks katsu* misteks. Meie peame saama veel tugeva* maks — nii majanduslikult kui sõjaliselt. Meil on ülesandeks senisest rohkem kind* lustada meie maad, punaarmeed, mere* ja lennuväge, täiendada ja suurehdada nen* de * relvastust, tugevdada sotsialistlikku tööstust, mis punaarmeed varustab kõige vajalikuga. Meie oleme kohustatud kõigi, jõududega arendama tööstust meie riigi tugevdamise huvides. Meie vajame seni* sest rohkem metalle, sütt ja naftat, meie vajame senisest rohkem lennukeid, tanke, suurtükke, kuule, vedureid, vaguneid, tööstusmasinaid ja autosid — ühe sõnaga: meie vajame senisest suuremat toodangut kõigis rahvamajanduse harudes!

Oma kodumaa kaitsevõimsuse edasise tugevdamise huvides peab N. Liidu töö* lisklass kandma paratamatult ohvreid. Üleliiduline ametiühingute liidu kesknõu* kogu on arvamisel, et meie ettevõtete ja asutuste praegune 7—6*tunniline tööpäev ei ole mitte küllaldane nende ülesannete teostamiseks, mis nõukogude maad oota* mas. Kui töölised kapitalistlikkudes maades on sunnitud 10—12 tundi päevas töötama kodanluse heaks, siis meie nõuko* gude töölised võivad ja peavad rohkem töötama kui nüüd — vähemalt 8 tundi, sest nemad töötavad enese heaks, sotsia* listliku riigi ja rahva hüvanguks. Käes* olevas olukorras tuleb tööpäeva pikkust suurendada kõigis riiklikes, ühistegelistes ja ühiskondlikes ettevõtetes ia asutustes, tõstes teda 8 tunni peale. Tööpäeva pik­kust tuleb seitsmelt tunnilt tõsta kaheksale tunnile seal, kus seni oli tarvitusel seits* metunniline töönäev ia seitsme tunni pea* le seal. kus seni tarvitusel oli kuuetunni* Une tööpäev, kusjuures erand tehakse neis tööstusharudes, kus töötingimused on tervisele kahjulikud. Asutustes tõstetakse tööaega kuuelt tunnilt kaheksale, samuti kõrgendatakse sellele tasemele nende isi­kute tööaee, kes on saanud 16*aastaseks.

Ametiühingute liidu kesknõukogu on Ühtlasi arvamisel, et nttttdne tööorranlsatsloon ettevõttel* asntuals, mis on rajatud kune- pÜevanele tnÄvahemlknle, kahandab toodangut, peaJeri tekltaa kuuenäevlknle üleminek linna­des lõhe linnu ja küla töötajate vahel, kuna külas kn nrargugl veel maksev on seitsme­päevane nädal. Ka linna* tuleb riiklikes, ühlstegelikes ja ühiskondlikes ettevõttel* Ja asutusi* minna seitsmepäevasele nädalale.

Jf*ed abinõud on tõsiseks sammuks Nõu­kogude m aa rahvamajanduse Ja kaitsevõim- sn*e edasisel tugevdamisel. Ijra mees- ja nais- tööline teab vära hästi, et üleliigne töötund ja üleminek seitsmepäevasele nädalale anna­vad liaatoodangnt. Tööpäeva ja töönädala pi­kendamine annab meile senisest rohkem sajad tuhanded tonnid naftat, sütt, maaki, metalle»

tuhandeid uusi tööstusmasinaid, kahureid, len­nukeid, tanke ja teisi masinaid ning sadade miljonite rublade eest laialdase tarvituse kaupa. Ka pärast seda, kui oleme tõstnud oma tööpäeva ühe tunni võrra, jääb N. Liidu tööpäev süski kõige lühemaks maailmas. Kuid ta peab olema ka kõige viljakam. Meie ette­võtete ja asutuste tööliste ja teenijate rõhuv enamus täidab ausalt ja kohusetruult oma ko­huseid, taltes töö seadust ja alludes töödist­sipliinile. Kuid nende kõrval leidub vahest3— 4 protsenti noori töölisi ja teenijaid, kes hiljuti lü litati toodangusse ja kes, kasutades asjaolu, et N. Liidus on tööpuudus kaotatud, jooksevad ühest vabrikust teise, nõrgestavad töödistsipliini, ei soovi ausalt töötada ja suh­tuvad halvustavalt nende nõudmiste täitmisse, mis maksma pandud seadusega ja rahva poolt heaks kiidetud. Selliste „lendajate“ kohta käivaid karistusmäärasid tuleb kõvendada. Tööliste ja talupoegade sotsialistlik riik ei või kauem kannatada, et need Inimesed kah­justaksid rahvamajandust. Rllk peab rah­vamajandust kaitsma selliste toodangu kor­ra rikkujate vastu, sest sellega kaitseb tema rahva huvisid.

Ametiühingute liidu kesknõukogu peab va­jalikuks, et töölisile ja teenijaile ära keela- taks omavoliline äraminek riiklikest, ühiste- gelikest ja Ühiskondlikest ettevõtteist ja asutusist; samuti tuleks ära keelata omavo­liline Üleminek ühest ettevõttest teise või ühest asutusest teise. Kesknõukogu on ar­vamise), et riiklikest, ühlstegellkest ja ühis­kondlikest ettevõtteist ja asutusist omavoli­liselt lahkunud tuleb anda kohtu alla ja kohtu otsuke põhjal vangi heita. Põhjuseta

töölt puudujaid tuleb karistada parandus- tÖÖdega töötaja asukoha järgi, kusjuures tea­tava aja jooksul osa nende töötasust kinni peetakse.

Ametiühingute liidu kesknõukogu rsllas N. Lii­du valitsusele ja ülemnõukogu juhatusele ette­paneku tööpäeva pikendamiseks kaheksa tun­nini ja töönädala tõstmiseks kuuelt päevalt seitsmele päevale, ühtlasi tegi ta ettepaneku ära keelsta omavolilist lahkumist ettevõtteist Ja asutusist. N. Lüdu valitsus ja Ülemnõukogu juhatus on need ettepanekud heaks kütnud. Ametiühingute Illdu kesknõukogu kutsub üles kogu tööliste klassi ja kogu haritlaskonda — kuni viimaseni ära kasutada kõik võimalused tööviljakuse edasiseks kasvuks N. Liidus, mee­nutades Lenini sõnu, et tööviljakus on lõppude­lõpuks kõige tähtsam ja kõige peamine abinõu uue ühiskondliku korra võiduleaitamisel. Suu­rendada tööviljakust, anda oma riigile suure­mat toodangut, mis vajalik on majandusliku kalUevÕimsu.se kasvuks — selles seisab Iga töötaja peamine ülesanne, millises rahvama­janduse harus la ka ei töötaks. Selle ülesande täitmisega iga N. Lüdu kodanik avaldab oma patriotismi ja oma ustavust kodumaale. Ame­tiühingute Illdu kesknõukogu on veendnnud, et mrrs- ja nalstöölised. Insenerid, tehnikud ja teenijad ja kolk ametiühingute liikmed toeta­vad täiel määral neid abinõusid, täites seega sotsialistliku kodumaa vastu oma kohust. Kesk­nõukogu usub, et kõik nad loovad tööherolsml uusi eeskujusid võitluses suure sotsialistliku maa majanduse ja kaitsevõime edasisel tugev­damisel, kommunismi uute võitude saavutami­sel — võitluses Lenini ja Stallnl suure asja eest.

Prantsuse peaministri raadiokõne

Sõda ei võideta ainult kullaga.Prantsusmaa jttb ig lism aa olid teinud suuri illusioone oma tõelise sõjalise jõu kohta.

ETA. G e n f , 26. juunil.

(DXB.) Prantsuse peaminister mars­

sal Petain pöördus teisipäeva õht. Prant­

suse rahva poole raadiokõnega, milles la esitas Prantsuse valitsuse põhjused reU

vaderahu sõlmimiseks Saksamaaga ja Itaaliaga. Petain seletas, et Prantsus­

maa ja Inglismaa olid teinud endile suu­

ri illusioone oma tõelise sõjalise jõp ja majandusliku relvastuse, nagu blokaadi

jne. tõhususe kohla. Sõda ei võideta mit- t_ ainult kulla ja toorainetega. Sõda sõl­tub vägede tegelikust koosseisust, mater­

jalist ja nende kasutamise tingimusist. Petain meenutas Flandria lahingu ning Aisnei ja SommeM lahingute tulemusi.

Mõne päevaga oli vaenlane läbi murdnud meie posftsioonidest ja vallutanud suure

osa Prantsuse territooriumist. Põgenike vool võttis seejarele määratu ulatuse. 8 miljonit Prantsuse põgenikku lisandusid

1,5 miljonile Belgia põgenikule ja viisid

segadusse meie tagala. Alates 15. juunist

tuli vaenlane üle Loire’i ja sööstis üle­jäänud Prantsuse osadele. Niisuguse edasitungi ees pidi lakkama relvastatud

vastupanu. Valitsus nägi end olevat ase­

tatud kahe järgneva otsuse ette: kas jä ä ­

da oina kohale või m inna üle mere. Va­litsus on otsustanud jääda Prantsusmaa­

le, et säilitada Prantsuse rahva ühtlust ja

esindada seda vaenlase ees. Neis olukor­ris oli meie kohuseks jõuda vastuvõeta­

va relvaderahuni au ja mõistuse nimel. Relvaderahu on sõlmitud, võitlus on lõp­penud. Sellel rahvuslikul leinapäeval jääb meie lipp siiski kõrgele. Seejärele

Petain puudutas relvaderahu tingimusi,

mida la pidas valjudeks, ja jatkas: Vä­

hemalt au on päästetud. Meie säilitame

Konstaabel Möttuse tervis paraneb.Teatavasti sai Elva valla konstaabel Aug.

Mõttus raskesti kannatada liiklemisönnetusel.

Nüüd on mõõdunud enam kui nädalapäevad

Õnnetusest ning vigasaanu hakkab paranema.

Konstaabel Mõttus viibib Tartus Maarjamõisa

väljal haiglas. Praegu täidab ta kohuseid Elva

valla 2. rajooni konstaabel H. Haldma.

vajalikud jõud, et säilitada korda ema­

maal ja asumaades. Prantsuse valitsus jääb vabaks ja Prantsusmaad valitsetak­

se ainult prantslaste poolt. Sõda on ema­maal kaotatud. Kas peaks seda jatkama asumaades? Ma ei tahaks edasist vereva­

lamist. Ma ei oleks vääriline teie eesot­sas seisma, kui ma seda oleksin teinud. Ma ei aseta oma isikut ja ka mitte oma

lootust väijaspoole Prantsusmaad. Nüüd peame meie kogu oma jõu suunama tu­levikule. Uus kord algab. Teie elu saab olema karm. Ma ei peta teid valedega,

mis teile juba palju halba on teinud. Olevikus arvestage endid ja tulevikus

oma lapsi. Lõpuks kutsus Petain kõiki prantslasi üles koostööle uuesti ülesehi­tamiseks.

Muudatusi Läti politsei korraldustes.

ETA. Riia, 26. juunil. (Leta.) Siseminister V. Lacis on avaldanud kõigile politseijuhtidele järgmise korralduse: Selleks, et politsei astuks sõbralikesse suhetesse kõigi rahvakihtldega, ma teen korralduse luua viivitamatult kontakti rahvaga ja kohalike elanikega, et neid kaasa tõmmata pnlitsei-abiteenistusse. Seejuures tuteb vaatamata elanike rahvusele või nende poliiti­listele vaadetele silmas pidada ka seda, et vas­tavad isikud omaksid teatava rahvakihi usal­duse, ja et vajaduse korral nad suudaksid teot­seda vaheltsobitajalna ja rahurlkkumiste kor­ral abistada politseid. Polltsel-abiteentstuse Isi­kud võtvad jääda oma senistele töökohtadele, ent politseitööst otsese osavõtmise korral nad saavad tasu. Abiteenistusse tuleb igas polltsei- ringkonnas kaasa tõmmata umbes 15 Isikut ja igas vallas umbes 10 Isikut. Mainitud isikud kutsutakse vajaduse korral tegevusse politsei poolt Ent praegu on soovitav, et mõni aeg oleks Igas polltseirlngkonnas üks kuni kaks abijõudu.

Kojad Lätis laiali.ETA. Rlla, 26. juunil. (Leta.) Valitsus arutab

täna seaduseelnõu kodade laialisaatmise kohta.

Tööliste meeleavaldus

Viljandis.Reedel korraldasid töölised Viljandis läbi

linna rongkäigu ja miitingu-koosoleku „Uga- la* ruumides, rõhutades sellega praeguse olu­korra tähtsust töölisklassile. Rongkäigust osa­võtjad liikusid punase lipugra ja loosungite ali läbi linna tänavate, kandes loosungeid punastel kangastel järgmiste pealkirjadega: „Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus", „NÕuame valitsuse loomist, kes ausalt täidab Nõukogude Liiduga sõlmitud pakti", „NÕuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust". Rongkäik peatus suuremate käitiste ees, kus töölised katkestasid töö ja ühinesid järjest paisuva meeleavaldusega Eesti ja Nõukogude Liidu vastastikuse abistamise pakti kasuks. wUgalas“ peetud koosolekul võttis sõna Tal­linnast Ametiühingute esindaja K. Vitsut, kes kokkuvõtlikus kõnes tutvustas koosolijaid olu­korraga ja eriti rõhutas seda rahu taotlust, mida meile kindlustab Nõukogude Liidu väge­de saabumine Eestisse. Kõneleja märkis, et viimasel a ja l ei ole töölisklassil olnud võima-, lik oma huvisid küllaldaselt kaitsta. Nutra * aga töölised nõuavad, et koostatakse iiu i" '1 valitsus, kes viiks siiralt ellu abistamise pakti ja suudaks valvel olla tööliste huvide eest.

Tervitus punaarmeele võeti vastu tormi­liste kiiduavaldustcga ja ela^uhüüetega.

„Ugalast“ liiguti rongkäigus läbi linna tänavate maakonna gümnaasiumi koolide parki, kus veel kord võttis sõna ametiühin­gute esindaja sms. K. Vitsut.

Rahvakoosolek Haapsalus.23. juunil toimus Haapsalus turuplatsil

suur rahva koosolek, mille avas linnapea dr. Alver, avaldades lootust, et uus valitsus meile paremat pakub kui eelmine. Poliitilisest sil­mapilgust andis ülevaate sm. Piht Tallinnast.

Poliitvang Maisel kirjeldas poliitvangide vabastamist ja vangla elu. Sm. Cher Haap­salust võttis sõna kohalikkude avatavate töö­lisorganisatsioonide asjus.

Pärast koosolekut rahvas astus elavasse vestlusse punaarmeepa, kelle esindajad kut­susid rahvast oma kinno. Koosolek kiitis heaks valitsuse deklaratsiooni.

ÕHUKAITSE ETTEVALM ISTUSED ROOMAS.

Kdlk Room a vanad Ja kunstlpttrasad ehitused kaitstakse lllvakottidega,nad el häviks võimalik© ÕhurUnnakute puhul.

• t

nr. 73. Kolmapäeval, 26. jaunU 1940, Lk. 9.

Itaalia vaherahutingimused.Vaenulik tegevus lõpeb Prantsuse emamaal, Prantsuse Põhja-Aafrikas ja mandaatmaades. Itaalial õigus kasutada Dzhibuti sadamat ja Dzhibuti-Addis-Abeba raudteeliini Prantsuse osas.

ETA. Rooma, 2 i Jaanil. (DNB.) Itaalia- Prantsuse vaherahukokkulepe on järgmine:

Art 1: Prantsusmaa lõpetab vaenuliku tege­vuse Itaalia vastu emamaal, Prantsuse Põhja- Aafrikas ja mandaatmaades. Samuti Prantsus­maa lõpetab vaenuliku tegevuse Itaalia vastu merel ja õbus.

Art. 2: Itaalia väed jäävad käesoleva kokku­leppe jõustumisel ja vaheraha kogu kestuseks nende poolt saavutatnd esimestele liinidele kõi­kidel sõjaväljadel.

Art. 3: Prantsuse emamaal demllltarlseerl- takse vaherahu ajaks tsoon art. 2. mainitud lii­nide ja lüal vahet, mis Õhu kaudu läheb mai­nitud liinidest 54 kilomeetri kauguseni. Tnnlses demllitariseerltakse vaherahu ajaks tsoon prae­guse LIlbüa-Tuneesla püri ja liini vahel, mis on märgitud juurdelisatud kaardil. Alzheerlas ja Prantsuse maa-aladel Lõuna-AIiheerlas, mis pnutuvad kokku Liibüa piiridega, demllitari- seeritakse vaherahu ajaks tsoon Liibüa piiri ja paralleeli vahel siit kahesaja kilomeetri kaugu­sel. Niikaua kui jätkub Itaalia vaenulik tege­vus Briti impeeriumi vastu ja niikaua kui kes­tab vaherahu, demilitarlseerltakse Prantsuse Somaalimaa kogu rannlkumaa-ala. Vaherahu ajal omab Itaalia täieliku õiguse kasutada Dzhibuti sadamat ja sadamaehitus!. Samuti Itaalial on Õigus kasutada igasugusteks trans­portideks Dzhibutl-Addis Abeba raudteeliini Prantsuse osa.

Art. 4: Art. 3 nimetatud demilitartseerltud tsoonid puhastatakse 10 päeva jooksul pärast vaenuliku tegevuse lõpetamist Prantsuse väge­dest, välja arvatud Isikud, kes on vajalikud klndlustustõöde, kasarmute, sõjaväelaagrite ja hoonete valvamiseks ja korrashoidmiseks, ja väl­ja arvatud väeosad, kes peavad hoolitsema si­semise korra säilitamise eest ja kes määratakse lähemalt kindlaks Itaalia vaherahnkomlsjonl poolt

Art 5: Kahjustamata Ja rikkumata a r t 10tulenevat õigust, tuleb 15 päeva jooksul kõrval­dada kõik liikuvad relvad ja sinna juure kuuluv sõjamoon demllitariseeritud tsoonidest Prantsu­se emamaal ja maa-aladel, mis puutuvad kokku Uibüa piiridega. Samuti tuleb kõrvaldada kõik relvad ja sõjamoon nendelt vägedelt kes peavad lahkuma eelpoolnimetatud maa-aladelt. Kindlus­tustesse sisseehitatud relvad ja seal asuvad SÕ- jamoonatagavarad tuleb teha tarvitamiskõlb­matuks sama aja jooksuL

Art. 6; Niikaua kui jätkub vaenulik tegevus Itaalia ja Briti maailmariigi vahel, demllltarl- seeritakse kuni vaenuliku tegevuse lõpetamiseni mainitud impeeriumi vastu Tonlonl, Blzerta, Ajacrio ja Oran’1 laevastlkutoetuspunktid Ja sõja- ja merekindlused. See demllitarlseerimlne teostatakse 15 päeva jooksul, nii et kõik lae­vastlkutoetuspunktid ja sõja- ja merekindlused oleksid kasutamatnd nende ofensllvses ja defen- sllvses tugevuses.

Art 7 ja art. 8. puudutavad demllitarlseeri- mise viise mainitud tsoonides, kui ka laevastl- kutoetuspunktide ja teiste kindlustuste demlll* tarlseerimist.

Art. 9 kirjutab ette, et Prantsuse emamaa

kõik maa-, mere- ja õhujõud demoblllseeritakse ja desarmeeritakse tähtaja jooksul, mis mää­ratakse kindlaks hiljem. Erandiks on ainult need sõjajõud, kes on vajalikud sisemise korra säilitamiseks. Viimati mainitud väeosade tuge­vus ja relvastus määratakse kindlaks Saksamaa ja Itaalia poolt Prantsuse PÕhja-Aafrlkas, Süü­rias ja Somaalimaal Itaalia vaherabukomisjon arvestab korra säilitamiseks vajalike jõudude erilist tähtsust

A rt 10: Itaalia säilitab endale õiguse nõuda vaherabukokkuleppe teostamise tagatisena rel­vade ja sinna juure kuuluva sõjamoona täielik­ku või osalist väljaandmist, milliseid relvi või sõjamoona kasutati või oldi valmis seatud ka­sutamiseks Itaalia sõjajõudude vastu.

A rt 11: Relvad, sõjamoon ja sõjamaterjal, mis jäävad okupeerimata Prantsuse maa-aladele, kogutakse kokku Itaalia või Saksa kontrolli a lt

A rt 12 määrab, et Prantsuse sõjalaevad de- mobillseerltakse. Sellest tehakse erand ainult neile sõjalaevadele, mis on vajalikud Prantsuse asumaade julgeolekuks. KÕlk kodusadamalst eemalviibivad sõjalaevad, mis ei ole vajalikud Prantsuse asumaade julgeoleku kaitseks, peavad tagasi pöörduma oma kodusadamalsse. Itaalia valitsus teatab, et ta ei kavatse praeguse sõja ajal kasutada Prantsuse sõjalaevastiku üksust Samuti ta el kavatse rabu sõlmimisel nõuda Prantsuse laevastikku.

A rt 13 näeb ette, et kõik mllnitõkked tuleb teatada itaalia vägede ülemjuhatusele.

Art. 14-s kohustub Prantsuse valitsus mitte teostama vaenulikku tegevust Itaalia vastu ja takistama Prantsuse kodanike lahkumist Prant­susmaalt, et osa võtta vaenulikust tegevusest Itaalia vastu.

Art 15-s kohustub Prantsuse valitsus ta­

kistama seda, et sõjalaevu, lennukeid, relvi Ja sõjamaterjall el toimetataks välismaale.

Art 16 ja a rt 17 käsitlevad Prantsuse kan- balaevastlku väljasõldukeeldu ja vastavad Sak- sa-Prantsnse vaherahuleppe a rt U-Ie.

Art 18 näeb ette, et keelatakse startimine kõigil lennukell, mis viibivad Prantsuse terri­tooriumil või Ükskõik millisel Prantsuse kont­rolli all seisval maa-alat Kõik lennusadamad ja lennuväljad seatakse kontrolli alla.

A rt 19: Igasuguste raadiosaadete levitamine Prantsusmaal on ajutiselt keelatud. Raadio- Ja telegraafiühenduse tingimused Prantsusmaa, PÕhja-Aafrika, Süüria ja Somaalimaa vahel määratakse kindlaks Itaalia vaherahukomlsjo- nl poolt

Art 20 näeb ette kaupade vaba transilt! Saksamaa ja Itaalia vahel mltte-oknpeerltud maa-alade kaudu.

A rt 21: KÕlk Itaalia sõjavangid, kui ka po­liitilised vangid tuleb kobe vabastada ja välja anda.

Art 22 tagab Prantsuse valitsust kõige selle materjali hea seisukorra eest, mis tuleb ära anda.

Art 23-* tehakse Itaalia vaherahukomlsjo- ntte ülesandeks teostada ja valvata vaberahu-kokkuleppe täitmise Üle.

A rt 24 näeb ette Ühe Prantsuse delegatsi­ooni saatmist Itaalia vaherahukomlsjonl juure.

A rt 25: Vaherahukokkulepe astub jõusse allakirjutamisega.

Art. 26: Vaherahukokkulepe jääb jõusse ku­ni rahulepingu sõlmimiseni. Vaherahukokku­lepe võidakse tühistada Itaalia poolt juhul, kui Prantsuse valitsus el täida oma kohustusi.

Vaherahukokkuleppele on alla kirjutanud marssal Badogllo Ja kindral Huntjringer.

SEE ON KORSIKA.Vaade Bastla sadam ale, mis on ühtlasi merekindluseks.

TASS kinnitab:

Saksa piirile pole koondatud N . Liidu vägesid.Vastupidi välismail levitatud kuuldustele ei viibi Balti riikides 10 0 -15 0 N. Liidu diviisi,

vaid kokku ainult 1 8 -2 0 diviisi.ETA. Moskva , 23. juunil.

(TASS.) N. Liidu vägede saabumise puhul Balti riikidesse levitati viimasel ajal välismail ülirohkelt kuuldusi, et 100 ja isegi 150 N. Liidu diviisi olevat koon* datud Leedu?Saksa piirile, et see N. Liidu vägede koondamine on tingitud N. Liidu rahulolematusest Saksa edu puhul läänes ja et see peegeldab suhete halvenemist N. Liidu ja Saksamaa vahel ning toimub ees* märgil avaldada survet Saksamaale. Mai* iiitud kuulduste mitmesugused variandid kordusid viimasel ajal peagu iga päev Ameerika, Jaapani, Inglise, Prantsuse, Türgi ja Rootsi ajakirjanduses.

TASSM on volitatud deklareerima, et kõik need kuuldused, millede absurdsus on ilmne, ei ole põrmugi kooskõlas tõsi* oludega. Tegelikult ei viibi Balti riiki# des mitte 100 ega 150 N. Liidu diviisi, vaid kokku rohkemalt 18—20 diviisi, kes muuseas ei ole koondatud Leedu«Saksa piirile, vaid mitmesugustesse piirkonda» desse kolmes Balti vabariigis, ja kellede eesmärgiks ei ole „surve avaldamine" Sak« samaale, vaid tagatiste loomine N. Liidu ja Balti riikide vahel sõlmitud vastastiku* se abistamise paktide ellurakendamiseks.

N. Liidu vastutavad ringkonnad asus vad seisukohal, et selliste absurdsete kuul* duste levitajail on eriline eesmärk — tu» mestada N. Liidu^Saksa suhteid. Ent need härrad esitavad oma salajasi soove tõsi»

asjadena. Nad on ilmselt võimetud tai# pama selget tõsiasja, et ei saa kõigutada heanaaberlikke suhteid, mis seati jalule N. Liidu ja Saksamaa vahel mittekallale* tungipakti sõlmimisega, missuguste kuul* duste ja armetu propaganda abil, sest need suhted on rajatud mitte möoduvaile motiividele, mis oleksid sõltuvad kon* junktuurist, vaid N. Liidu ja Saksamaa elulistele riiklikele huvidele.

Saksa relvastustoodangkohandatakse nüüd Inglismaa

ründamiseks.ETA. B e r l i i n , 25. juunil.

(DNB.) Millist soodsat mõju avaldab sõja­tegevuse lõppemine Pranlsumaal edasisele võit­lusele Inglismaa vastu, see selgub, nagu DNB'le vastavalt poolt seletati, tõsiasjast el nüüd või­dakse kõiki sõjalisi ja majanduslikke abinõu­sid rakendada ainuüksi Inglismaa vastu. Nii­võrd kui üldse osutub vajalikuks ja otstarbe­kaks kohandada relvastustondangul ümber eri­listele oludele Inglismaa ründamisel, võidakse seda nüüd läbi viia ilma igasuguse riisikota. Kas ja kuivõrd seisavad Prantsusmaa majandus­likud abinõud Saksamaa kasutuses, selgub seni veel mitte avaldatud vaberahutingimustest. t'hl- lasl on sõjategevuse kiire lõpetamisega Prant­susmaal kindlustatud lõikuse kogumine, ('heks tähtsaks tulemuseks on ka maaühenduse jalule­seadmine Saksamaa ja Hispaania vahel, kellega enne sõda sõlmiti äärmiselt aretiemisvõlmeline majandusleping. Selle ellurakendamist takistas seni blokaad.

TA S S lükkab ümberaluseta kuuldused läbirääkimistest

Türgiga.

ETA. Moskva , 24. juunil.(TASS.) Viimaseil päevil välismaa

ajakirjandus levitab teateid läbirääkimiste kohta, mis olevat toimunud N. Liidu ja Türgi vahel N. LiidtwTürgi uue lepingu sõlmimiseks ja et sel puhul Türgi välismi* nistril Saradjoglul olevat kavatsus sõita Moskvasse. TASS’i on volitatud seleta* ma, et neil kuuldusil puudub igasugune alus ja et need on täielikud väljamõeldi* sed.

Saksamaa 10 päevaks lipuehtesse.

ETA. B e r l i i n . 24. juunil.

(DNB.) Hitler on avaldanud järgmise üleskutse: „Saksa rahvas! Sinu sõdurid on napilt kuue nädalaga pärast kangelas­likku võitlusi lõpetanud sõja läänes vap­ra vaslase vastu. Nende teod lähevad ajalukku kõigi aegade kuulsusrikkaima võiduna. Alandlikkusega meie täname .Jumalat tema Õnnistuse eest. Ma käsin seada Saksamaa lipuehtesse kümneks päevaks ja kelli helistada seitse päeva.“

Viimane võitluspaev Prantsusmaal.

ETA, J u h i p e a k o r t e r , 25. juunil.(DNB .) Saksa vägede ülemjuhatus

teatab: Sõjakäik Prantsusmaal on lõppes

nud vaevalt kuus nädalat kestnud võit* luste tagajärjel Saksa relvade võiduga. Täna kella 135 valitseb relvaderahu. Eil* sel, viimasel võitluspäeval, meie diviisid

on kõikjal edasi tunginud. Lyonist lõuna pool vallutati St. Etienne. Ka teistel fron* tidel vallutati palju tähtsaid punkte ja

keskusi.Prantsuse Atlandi ookeani ranniku läs

hedal on eduga pommidega rünnatud üht 5000—6000stonnist Briti transportlaeva. Samuti on teostatud luurelende Põhjame* rel. ö ö l vastu 25. juunit on Saksa lennu* kid teostanud mõningaid rünnakuid Kesk^Inglismaale ja on pommitanud len* nuvälju kui ka lennutehaseid. Stavangeri lähedal on alla tulistatud üks Briti lennuk, mis tahtis pommitada sealset lennuvälja.

Briti lennukid on jatkanud oma lende Põhjas ja Lääne=Saksamaalet kusjuures ei ole tekitatud mingit kahju sõjalistele ees* märkidele. Meie sõjalaevastikul on õnnes* tunud alla tulistada kaks Inglise lennukit.

Kas Prantsuse sõjalaevastik alistub?

ETA. L o n d o n , 25. jnunil. (Reuter.) Prantsuse kindral de Gaulle sele­

tas elle õhtul ühes Intervjuus, et tema usub, et Prantsuse sõjalaevastik el alistu ega anna end vaenlase kütte. Prantsuse rahvuskomitee täpne koosseis oleneb mõningate tähtsate Isi­kute saabumisest Londoni, kes praegu on Prant­susmaalt teel Suur-Brltannlasse. Edasi de Gaulle seletas, et tema el tea, kus viibib prae­ga Beynaud, ent tema loodab kindlasti, et Reynaud tuleb Inglismaale, kus ta saab kahtle­mata Prantsuse rahvuskomitee liikmeks.

Vaherahu komisjon astus kokku.

ETA. B e r l i i n , 25. juun it (DNB.) Saksa-Prantsuse vaherahuleppe

põhjal tull kokku vaherabukomisjon, mille asukohaks on W l e s b a d e n . Vaherabuko- misjonl esimeheks Hitler on määranud jala­väe kindrali StUipnageli. Vaherahukomlsjonl Ülesandeks on korraldada ja valvata vahera- huleppe täitmise järele. Prantsuse valitsust on kutsutud ja palutud ka saata omalt poolt esindajaid vaherahukomisjont u4i n

Prantsuse sõjalaevu ei ole enam Gibraltari väinas.-

ETA. A l g e c l r a s , 25. juunit (DNB.) Siia saabunud teadete järele on Brl­

tl lahingulaev «Hood4* koos kahe *Aretbusa* tüüpi ristlejaga ja kabe hüvitajaga saabunud Gibraltari. Pühapäevast saadik ei saabu Gib­raltari enam Prantsuse laevu. Inglise laevade hulgas, mis peavad valveteenistust Gibraltari viinas, ei ole enam näha Prantsuse laevastiku- üksust Seni teostasid Prantsuse sõjalaevad valveteenistust koos Inglise sõjalaevadega.

Briti õhurünnak laagrile kõrves.

ETA. K a i r o , 25. juunlL (Reuter.) Briti õhujõudude teadaanne: Brl­

tl pommilennukid ründasid esmaspäeval üht Itaalia laagrit kõrve lääneosas. Õhurünnak oli üllatuslik ja pommitati telke. Ohurünnaku! Asmara lennuväljale tekitati lunduvaid kahju­sid. Saavutati otsetabamosl angaaridele ja stardlteedele. Meie lennukite lahkumisel hõl­jus lennuvälja kohal suitsusambald. Oks meie lennuk el pöördunud tagasi.

SISSEKÄIK NAPOLEONI HAUA JUURE.Nagu näha pildilt, se isab seal nüüd

auvalvurina Saksa sõdur.

nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 10.

Pikne põletas talu hooned8 looma ja viljatagavarad hävisid tules. Välk lõi peretütre uimaseks.

Jaanipäeva, 24* juuni, pealelõunal tekkis pikse läbi kahjutuli Virumaal Mahu vallas Pada kälas, kus põles maani maha Kaarel 0 1 e v i 1 e kuuluv taluhoone, milles ühise katuse all asusid karjalaut, hobusetall, sigala, ait ja kuur* Kogu­kahju tõuseb üle 3000 kr., kindlustatud oli vaid hoone 250 kr. eest kohalikus kindlustuskassas, vallasvara aga kindlustamata.

Jaanipäeval viibis kogu talu pere

Viru-Niquias surnuaiapühal, kodus oli vr' üks taluomanrku täiskasvanud tü­

tardest. Kella poole nelja paiku lähenes Pada kiilale piksepilv rohkete kärgatuste

h välgusähvatoste saatel. Üks piksenool, millega kaa-sas käis tugev kärgatus, süli- . t.ns Kaarel Olevi talu kõrvalhooned, lüües ühtlasi

uimaseks talu elutoas viibiva peretütre.

Peagi leegitses põuakitu-muses ülikuiv ehitus küünlana. Tuld märkasid ka

naabrid, kes ruttasid kustutustöödele, mis aga ei andnud tagajärgi, kuna pikse-

löögist paisati tuli kogu hoonele. Suuri vaevu jõuti tule levimine elumajale ära hoida. Põlevast hoonest ei suudetud

kraami ega ekisloomi välja tuua.

Tulesurma leidsid

kolm muWkat, kes olid jäetud lauta kinni, kolm siga ja kaks põrsast. Vallasvarast

hävines veel aidas asunud 1600 kg. ru­

kist, 400 kg. nisu, 1200 kg. otri, 320 kg. kaeru ja muud kraatni, mille koguväär­

tus 1500 kr. Hoone väärtust hinnatakse samale summale, kuna mahapõlenud hoo­

ned oliid vanapoolsed.Koju jõudnud pererahvas leidis ees

vaid suitsva ahervare ja lauda kivi­seinad.

Tulikahju oli talus teistkordne,

kuna 18 a. tagasi põles maha elumaja, mille asemele ehitati uus.

Neli tulikahju PärnumaalHävis 9000 kr. eest varandust.

Põlema süttis pühapäeval Külngi-NÕmme linnas, A la tän. 6 asuv Saarde pÕUtunajandas- tööfftusllku oMtUilraM vabrik, m is oli Ühise katuse all sae-, villa-, tina- Ja Jahutttöstoaega. Hoone, m is oU ühekordne paa- Ja betoosehl- tus, sai tugevasti kannatada* Tuli sai alguse vabriku Õuel tolmukogujalt.

Tules hävis varaadnst umbes SÕOO kr. eest. Tule vastu oli aga varandus kindlustatud 9000 kr. eest.

Teine tulikahju leidis aset samuti Klllngl- NÖmme linnas, kus Vana tän. 12 süttisid Alek­sander K i k a s e ühekordne elumaja Ja saun. Tuli sai alguse perenaise hooletusest, kes

pruulis Õlut ning Jättis tule Järelevalveta. Saun põles maani maha, kuna elumaja Jäi osaliselt püsti. Tull tekitas kahju 4000 kr. eest.

Kolmas tuUkahju tekkis laupäeval Pärnu­maal, Tall vallas Tuule asunduses Peeter K a u r i l e kuuluva Torni tala segametsas, kus hävis V/t hektaari 40 a. vanust metsa 400 kr. eest.

Neljas põlemine leidis aset Saarde vallas, Meose külas, kus süttisid Andres I l v e s e l e kuuluvad vihusaun Ja kuur, mis põlesid maa­ni maha. Kahjusumma ulatub 1000 krooni­ni. Tule tekkimise põhjus pole süanl selgu­nud.

3 ruutkilomeetrit metsa tuleroaks.Suurem metsatulikahju Harjumaal K5ue vallas.

Suurem tulikahju leidis aset esmas­päeval Rapla lähedal Kõue vallas, kus süttis raba ja riigile kuuluv mets.

Tuli algas oma laastamtsfö&f'1 hom­mikul kella pool 8 ajal ja hävitas mitme- Itinnilise põlemise ajal umbes 3.ruutkilo­meetril raha ja metsa. Suurte pingutus­tega suudeti tuleoht likvideerida õhtul

kella 7 ajal. Kustutustöödest võttis osa üle 200 inimese, kelle tõhusal tööl suu­deti ära hoida ka tule levimist taludele. Tulemeri oli jõüdftud paiguti taludele kuni paarisaja meetri lähedusse... Millest. tuli sai alguse ja kui suur on

kahju, ppie esialgu veel selgunud. Sünd­must juurdlevad politseivõimud.

Järvamaal hävitas tuliühiskaupluse ja elumaja.

Kaks inimest sai vingumiirgituse.Teisipäeva lõuns ajsl süttis pÕlems Paide

vallas Oja k il lu asetsev Paide kaubatarvlta-

jate ühisuse «Iva*4 harakaupluse hoone. Para-

knlv pilpakatus võttis kiiresti tald Ja hoone

hiivis peagn täielikult. ühtlasi põles sisse ka

harukaaplase juhataja Angast Ermi vallasvara

ja samuti ka kõik seesolev k l ip .

Tugeva tuule tõtta levis tull edasi Richard

Klirdi elumajale. Lihlkese ajaga olid tageva

tuule soodustosel hävinud kaks hoonet. Tnll

levis edasi ka Juuli Puusepa majale, kold ko­

halike elanike ja Paide valla tuletõrje fiksaste

abiga suudeti tulele ptlr paona. Kustutamisel

aitas kaasa ka hiljem sadamahakanud tugev

äikesevihm.

Esialgselt tõuseb „lva“ kahju 3000 kroonile,

misjuures kaup oli kindlustatud. Kogu kahju­

summa ärapõlenud hoonete näol tõuseb ligi­

kaudu 10.900 kroonile.

Tulikahju juures said vingumiirgituse haru-

kaupluse juhataja August Erm ja ta abikaasa,

kes toimetati Paide maahaiglasse. Kuna nende

olukord el olnud erltl raske, süs saadeti nad

pärast kolmetunnlllst haiglasviibimist kodusele

ravile.

Tulikahju tekkimise põhjuste kohta arva-

takse, et see on alguse saanud korstnast.

Tuli ähvardas Lavassaare turbatööstust.

Jaanip&eval tekkis tu li Lavassaare turba- tööatuae läheduses, kus tuld võttis raba. Tull oli kandunud sinna Koonga vallast Laisma rabast.

Kuna kohalik tuletõrje ja elanikkond tu ­lele omal jõul ei suutnud piiri panna, palus Lavassaare turbatööstuse juhataja abi Pär­nust ja Sindist, kuna tuli ähvardas otseselt turbatööstuse hooneid. Johannes Kadarikule kuulunud ühekordne puust elumaja turbatöös­tuse maaalal võttiski tuid ja põles maani maha. Pärnu ja Sindi tuletõrje meeskonda­del õnnestus tuld suures osas kustutada ja turbatööstuse hooned hävimisest päästa.

Pikne surmas Tartumaal hobuse.

24. juunil kella H4 ajal pärast lõunat lõi pikne Tartumaal Puhja vallas Kaim i külas asuva Aug. Pehkale kuuluva Jaska talu talli ning sellega ühes asuva kuuri põlema. Kuur oli puust ja põles maani maha, kuna talli sa­vist seinad jäid üles. Ühtlasi surmas pikne hobuse. Omanik hindab kahju 1700 kr. pea­le. Hobune ja stssepÕlenud vallasvara olid kinnitamata.

Põles talu alt.Teisipäeval kella 1 ia 2 vahel süttis põ­

lema Särevere vallas Tannasilma külas Jü r i Viilupile kuuluv Jõe talu ait. Hoone hävis tules täielikult, misjuures sisse põles ka kõik aidas olev vallasvara. Omaniku kahiu tõuseb 500 kroonile. Hoone oli kindlustatud 700 kroo­ni eest Särevere valla kindlustuskassas. Esi­algsel juurdlusel selgus, et tegemist oli süü­tamisega.

Välk süütas talu kõrvalhoone.Esmaspäeva õhtul üle kaevanduste rajoo­

ni käinud tugev piksehoog tegi kahju Maid­la vallas Aidu külas elutsevale talupidajale J . Laanemaale, kus pikne põlema süütas ta­luelamu läheda] asuva puust kõrvalhoone. K iiresti kohalejõudnud valla tuletõrje suutis leekidele piiri panna ja ära hoida hoone hä­vimise.

Loomaohvritega tuleõnnetus Virumaal.

Virumaal Pada vallas süttis Kaarel Olevl ta­lu karjalaut ja alt, mis maani maha põlesid. Sisse jäid ka 6 siga ja 3 vasikat, peale selle mil mesugnst talu inventari. Kogukahju hindab omanik umbes 2500 kroonile. Hooned olid kindlustatud valla vastastikuses tulekindlustuse seltsis 500 krooni eest. Vallasvara oli kind­lustamata.

Kuna tull kuivades puuhoonetes kiiresti levis, slls el suutnud ka kohalerutanud tuletõrje põ­levaid hooneid pääsla.

Hooaja viimane raime-õnnfstus Pärnu lahes.

Rahehoop koos tormiga läks üle Põhja-Valaamaa.

'laanipnru. fhtupoolikul aUs iile ilija poolse Vai«Pir.aa tugev äikeserihmanoog

Püügi lõpujärgus langesid kalahinnad.

2000-kr. tulikahju Hiiumaal.Neljapäeval piirast lõunat süttis H iiu­

maal Pühalepa vallas Palu külas Kuusiku talu elamu, m is põles lühikese a ja jooksul maani maha. Tulle jä i majaomaniku Elisa­beth Maasell ja UÜrniku Voldemar Männiku kogu vallasvara. Tuld oli kustutamas Pü­halepa valla vabatahtlik tuletõrje. Maja­omanik hindab kahju 2.000 kroonüe. Hoone oli tule vastu kindlustatud 600 krooni eest. Tuli sai alguse E. Männiku käest tulega ettevaatamatult ümber käies.

Vasknarvas põles talunike mets.Suurem metsapõlemine puhkes neljapäe­

va pärastlõunal Vasknarva vallas, Jõhvi ja Vasknarva vahelise maantee ääres, kus süt­tis põlema Perm isküla talupidajate Boris Vassiljevi ja Ivan Krõlovi mets. Tuli käis üle ligemale 14 hektaari suurusest maaalast, kusjuures talunike metsa sai rikutud 900 kr. väärtuses. Ümbruskonna külaelanikest organiseeritud kustutussalkade kaasabil suu­deti tulele õhtuks panna piir.

Välk lõi Tartus raadioaparaati.23. juunil lõi Tartus, Tähe tän. 95 välk

raadioantenni ning purustas aparaadi. Üht­lasi purustas samas välk ka ühe vaasi.

Salaja hoitud revolver haavas meest kõhust.

Läänemaal, Taebla raudteejaama lähedal maantepl leiti raske kuulihaavaga kõhus Oru vallas, Kopü Külas asuvas Mue htlas elutsev Kaarel K a s e v ä l i , 50 aastat vana. Ta t^lmetacl H&ap**lu, Lääne maahilglassc, kv* kt,ul kõhust opereeriti välja. Vigastus tun­nistati elukardetavaks.

Nai-*u jumdlusel selgus, oti K. Kas*väli liikunud koos vennaga raudtee -IV^es kus­juures mõlemuc! olid viinastanud olekus. Ku­na Kaarel Kaseväljal oli kaasas salaja hoi- t-id revolver, rri*£ugust ta virnad ka ame­tivõimude vastav? korralduse peale Ära, siis hakkas ta tuVf-tama tee äärss lendJevai*» va reseld Joobnud mehe käss re'v agalahti ja kuu' tungis kõhtu. Vend, K»s sa­m uti oH joobrud, ei osanud m idagi peale hakata. C. ek*- möödus sündnvisnaigast N. Liidu sõiaväoiaste auto. Nende poolt toi­metati v*i*t*saanu haiglasse, kus ^nti abi

Valgamaa vajab talveks rohkesti küttematerjali.

Valga maavalitsus on kogunud andmeid küttematerjali vajaduse kohta eeloleval aas­tal Valgamaa valdades. Naeru selgub, vaja­vad Valgamaa asutised ja tööstusettevõtted 120.000 ruumimeetrit küttepuid, misjuures tagavaras on umbes pool sellest, s. o. 60.000 ruumimeetrit. Samuti vajatakse tagavaraks umbes 80.000 ruumimeetrit hagu, kusjuures tagavarad ulatuvad 30.000 ruumimeetrile. Kändusid vajatakse 5000 ruumimeetrit. Kän­dude tagavara on juba olemas.

Soku jaht algab.Jahikalendri kohaselt algab igaaastane so-

kujaht nii riigi- kui eramaadel 1. juulist.

Praegu käivad jahimeeste ringides elavad et­

tevalmistused jahiks, võetakse lubasid jne.

Tänavune sokujaht aga tõotab olla palju saa-

givaeseme kui seda oli varemalt, sest möödu­

nud talvel hukkus tugeva pakase tõttu väga

palju kitsi ja sokke.

Elvas melonid ja arbuusid valminud.

Päikeserohke kevad on võimaldanud vara­kult valmida lõunamaise päritoluga puuvilja­del. N ii on praegu Elvas Nigoli aianduses valminud arvukalt meloneid ning valmimas on ka arbuusid. Neid kasvatab Nigol juba mi­tu aastat hea eduga. Melonite ja arbuuside heast kasvuhoost annab seegi tunnistust, et nende hulgas leidub praegu ligi 3-kilolisi mürakaid.

Melonid, mis müügile lastud, maksavad praegu 1.50 kr. kilo. Nigoli juures on Õitse­mise lõpetanud ka viinamarjad. Neid oli Ni- golil kevadel koos istikutega tuhande ümber. Saaki annab nendest tänavu ligi sadakond.

Kevadest saadik kestnud räimepüugihoo-

aeg Pärnu lahes hakkab lõpule jõudma. Nagu

kalurite ringkonnast kuuldub, võib riiroepüük

jatkuda veel kõige enam nädalapäevad. Mere­

vesi on muutunud sedavõrd soojaks, et räimed

hakkavad lahe madalamatest kohtadest laga

nema sügavmerele. Ka p&ünistele mõjub soe

vesi halvasti, kuna see määndab need läbi. R iim

ise on jäänud kõhnaks, kandes isegi teist nime

— rukkiõitse räim.

Hooaja lõpueelne intensiivne pQOk jätkus

ka mõõdunud pühade ajal. Räirai saadi püha­

de ajal ootamatult rikkalikult. Selle tagajär­

jel langesid ka kauemat aega kõrgel püsinud

hinnad. Räimi müüdi 70 sendiga dekaliiter

Teisipäeval jätkus hea saak, kuigi mitte enam

nii rikkalikult kui eelmistel päevadel. Sellest

olenevalt tõusid pisut ka hinnad, ulatudes k r

0.90 kuni kr. I.— dekaliiter

Olenevalt odavatesl hindadest on ostetud

viimaseil päevil räimi soolavate asutuste ja et*

tevõtete poolt suuremad partiid. Kõige

enam ostis räimi Pärnu vangimaja, kellel on

oma räimesoolamise ettevõte ja kes soolab ko*

gu riigi vangimajadele vajalikud räimed

Teiste kalade saak on praegu lahes vähene.

Eestis 43 kraadi sooja!

Võrumaal sadas kosutavat vihma.

Viimastel päevadel sadas kogu Võrumaal

llkeae ja hoovihma. Sellest tingituna muutusid

kolletama löönud põllud märksa paremaks ja

pdllosaagt lootused paranesid. Kohati sadas

ka rahet, mis IÕI mitmel pool osaliselt rultfcl

maha.

V A L G A S TOITIS L IN NA V A LITSUS 290 LAST.

Valga linnavalitsuses on valminud aru­anne laste toitlustamise kohta möödunud ta l­vel. Sotsiaalministeerium andis laste toitlus­tamiseks 45 000 kr., misjuures toitu anti las­tele 15. novembrist kuni 31. maini. Toidul oli iga päev 250 last.

Käesolevate kuumade ilmade puhul pöör-

ousime Tartu ilmajaama, et kuulda lähemalt

meie ilmastikuolude kohta.

Ilmajaamast seletati, et madalrõhkkonnad

on hakanud Lääne-Guroopast meile lähenema

ja selle tagajärjel on pöördunud ka tuuled

lõunakaartesse. Ühtlasi on selle tagajärjel

lõunapoolsed soojad õhumassid liikunud ka

meile ja sel põhjusel tundub viimastel päeva­

del ilm lämmatavana. 24. juunil oli Lõuna-

ja Ida-Eestis vilus kuni 24 kraadi sooja. Ise­

gi saartel ja Loode-Gesti rannikul on tempe*

ratuur tugevasti tõusnud. 23. juunil oli

kõige soojem Tartus ja Värskas, kus kraadi­

klaas näitas vilus 29 kraadi, päikese käe?

aga 43 kraadi. 24. juuni keskpäeval tõusis

temperatuur veelgi kõrgemale.

Praegu on äikese-ilma seisukord Balti rii­

kides väga tugev. On arvata, et selline olu­

kord jääb püsima. Pikemaid sadusid pole

aga ette näha.

Eile keskpäeval ja õhtupoolel saabus juba

mitmele poole äikesehoogusid, milledest nii

mõnigi põld ja niit sai ammuoodatud kastet.

Tartumaa sai kosutavat äikesevihma.Tartumaal sadas vabaduspühal ja jaan i­

päeval üsna laialdaselt äikesevihma. Kuna

maa on pikemat aega kestnud kuivuse tõttu

muutunud tuhkkuivaks, siis kulus vihm vä­

ga ära. Ometi ei suutnud äikesevihm kau­

geltki janunevale maale tä it kosutust pakku­

da. Kohtadel, kus vihm tuli eriti suure hoo­

ga, jooksis see mööda põldude järske külgi

maha ja ainult lausmaal võis leida vihma hea

mõju jä lg i, kuna see oli mitme sentimeetri

sügavuseni maa läbi niisutanud.

Jaanipäeval paistis kõikjal silma, kuidas

rukis kaunilt tolmles.

nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 11

Kärdla tööliste tervitustelegramm auele valitsusele.

Laupäeva. 22. iuuni õhtupoolikul, olid koos Kärdla tekstiiltööliste kutseühingu juhatus ja Kärdla kalevivabriku töölisnõukogu ühisel koosolekul, et arutada olukorda. Koosolek ot­sustas üksmeelselt saata uuele Vabariigi Valit­susele vastuvõetud resolutsiooni kohaselt järg­

mise telegrammi:..Kärdla tekstiiltööliste nimel tervitame ia

õnnitleme südamest uut Vabariigi Valitsust ning

soovime edu õiguslikuks valitsemiseks, milles leiaks N. Liidu abistamispakt ausat täitmist ning töörahva elujärg tõhusat parandamist."

Ellamaa töölisnõukogu oli koos.Sama päeva pealelõunal oli koos Ellamaa

turbatööstuse töölisnõukogu. Koosolek otsus­tas jääda äraootavale seisukohale, kuna töölis­nõukogu on veendunud uue Vabariigi Valitsuse erilises hooles tööliskonna huvide kaitsmisel.

Lääne praostkond möödunud aastal. Loata relv tekitas kõhu-E. E. L. K. Lääne praostkonna tegevuse

kohta möödunud aastal on valminud aruanne, millest selgub, et üldine liikmele arv kogudus­tes näitab langust. Möödunud tegevusaastal oli praostkonnas 40 i«'J7 liiget, eelmisel aastal 40 449. Lauale võeli möödunud aastal 16 042. eelmisel 17 418. Eriti suur protsent oli laual käijaid Mihkli koguduses. Ristiti 638, eelmisel aastal 604 ja maeli 739, eelmisel aastal 674. Leeritati 541 noort, eelmisel aastal 569. Eriti suurt tõusu võib niärgata abiellumistes. Aasia jooksul sõlmiti abielusid 324. eelmisel aaslal vaid 285. Liikmemakse on maksnud 16 535 praostkonna liiget, eelmisel aastal 17 331. Tun­duvat tõusu võib märgata armastusanneles ko- gudusliikmete poolt, tõustes eelmise aasta 32 sendilt 38 sendile isiku kohta.

Aruanne märgib veel tähtsale sündmustena Haapsalu lossikiriku uuesti ülesehitamise 50. a. mälestusjumalateenistus!. Kirbla kiriku uuesti pühitsemist pärast remonti 17. septemh* ril ja Kullamaal 13. augustil. Märjamaal 13. mail köster A. Ojassoni 60 a. sünnipäeva ja 36 a. ametis oleku aega. Ridalas põles 13. septembril Nihka külas koguduse abikirik. mis paar aastat tagasi irvinglaste ususeltsi poolt kogudusele kingili. Vigalas oli 20. august rtiu- remaks peopäevaks, kus kogudus tähistas oma 600 aastast juubelit, samas toimus veel praost­konna vaimulik laulupäev.

Sügisel lahkusid õpelajad Haapsalu, Piirsa­lu ja Varbla kogudustelt, ümber asudes Saksa­maale. Käesoleval aastal on Haapsalus ja Varb­las juba valimised läbi viidud ning uued õpe­tajad ametisse kinnitatud Kirbla koguduse õpetaja koht on seni veel täitmata, kuna senine õpetaja määrati esialgu Halliste koguduse õpe­taja kohusetäitjaks, kuid hiljem lahkus omal soovil, minnes Alulaguse praostkonda.

Vormsi vallavanem J. Landman suri.Laupäeva!. 22. juunil, suri Vormsi vallava­

nem Johan L a n d m a n . .loh. Landman oli pi­kemat aega Lääne maahaiglas ravimisel, kus ta juba tervenes ja pidi laupäeval koju mine­ma. Juba valmis haiglast lahkumiseks, tabas teda surmatoonud südamerabandus. Joh. Land­man oli tuntud omavalitsustegelane Vormsis, kus ta oli iuba 1937. aastast peale vallavanem, olles enne seda vallavanema abiks.

Pühalepas põles talu maha.Möödunud pühapäeval süttis Hiiumaal Pü­

halepa vallas Palu külas Kuusiku talu elumaja ja põles maani maha lühikese aja jooksul. Tul­le jäi majaomaniku Eliisabetil Ma a se l i ja üürniku Voldemar M ä n n i k u kogu vallasva­ra. Tuld oli kustutamas Pühalepa valla vaba­tahtlik tuletõrje. Majaomanik Eliisabet Maasel hindab oma kahju 2000 kroonile. Hoone oli tu­le vastu kindlustatud ainult 600 krooni eest. Tuli sai alguse E. Männiku käest, kes tulega ettevaatamatult ümber käis.

Tänuavaldus.Avaldan südamlikku tänu kõigile, kes minu

armsa abikaasa muldasängitamisest osa võtsid ja tema kalmuküngast lillede ning pärgadega eh­tisid, eriti nais- ja meestuletõrjele, kriminaal politsciametkonnale ja kõigile lema sõpradele ning tuttavatele.

A. Pealbre .

vigastuse.Taebla raudteejaama ligidalt maanteelt leiti

raske kuulihaavaga kõhus Oru vallas Kopli kii* las Mäe talus elutsev Kaarel Kaseväli, 30 a. v.

Nagu juurdlusel selgus, oll Kaarel Kaseväli omanud juba ammu revolvrit, mida ta loata oma juures hoidis ja mille ta jättis vastavale määrusele vaatamata võimudele üle andmata. Kaseväli oli koos vennaga tee ääres öösel vli- nastunud olekus püüdnud vareseid revolvriga tabada, kusjuures joobnud mehe käes revolver kogemata lahti läks, tabades teda kõhtu. Vend, kes samuti oli viinastunud, ei osanud midagi raskesti haavatud vennaga peale hakata. Õn­neks möödus N. Liidu sÕjaväeauto, kes meele­märkuseta K. Kasevälja peale võttis ja toime­tas Haapsallu Lääne maahaiglassr, kus kohe operatsioon ette võeti ja kuul mehe kõhust ee­maldati. K. Kasevälja vigastus on elukardetav.

Vormsis põles mets.Jaanipäeva hommikul süttis põlema Vormsi

vallas Saksby külas mets. Kuna nalava ja kui­va ilma tõttu oli karta tule paiskumist suureks, siis asusid tuld kustutama paele Vormsi tule- trrie veel Nõukagude Liidu sõjaväelased ja kohalikud elanikud. Neljatunnise pingutava tööga saadi tulele piir panna, mille tõttu hävis ainult umbes hektaari ümber metsa.

Kaklusel löödi nina sisse.Jaantpärval tekkis Asuküla vallas Mägarl

külas l^iidna talu õuel viinastunud meeste va­hel kaklus, kus Asuküla valla elanikule Jullus Milderile löödi nüvõrd raske hoop näkku, et ninakoobas sai raskeid vigastusi. Lööjaks oll sama valla elanik August Noksman.

Haapsalu turg.Värske sealiha 110— 125 s. kg. värske sea-

nekk 125 s. kg. värske loomaliha 60— IftO s. kg, vasikaliha 60—65 s. kg. lambaliha 90—95 s. kg. sulatamata searasv 1,30 s. kg. loomarasv 90 s. k~ rukkileib 19—20 s. kg. peenleib 30—38 s. kg. senik 2&—30 s. kg. sai 40—50 s. kg. lauavõi 2}R—220 s. kg. taluvõi 155— 160 s. kg. piim 10 — 12 s. ltr.. vahukoor 100 s. ltr.. hapukoor 100 s. ^anamunnd 11—14 s naar. ahvenad 30— 35 s. kg, haugid 50—60 s. kg. räimed 20 s. kg. tursad 15 s. kg. rukkijahu 17—18 s. kg, nisu- iahu 25—28 s kg. kartulid ISO—200 vakk. por­gandid 15 s. kimp. peedid 5 s. tükk, sibulad 1—3 s. tükk. eluskanad 110— 140 s. tükk. tape­tud kanad 160— 180 s. tükk. kasepuud 6—8 kr. koorem, haod 18—20 s. kubu.

Rukis õitseb.Möödunud nädalal hakkas juba rukis Lää­

nemaa põldudel tolmlema, olles seega õltsemls- järgus haripunktini jõudnud. Tänavune Õleaeg näib oleval kõigiti soodus, minnes vastu rikka­likule lõikusele. Rakis on Läänemaal üle kesk­mise. eriti kruusamiillastel maadel, kuna savi­maadel on märgata kevadiste öökülmade mõju.

Leitud asju.Haapsalu leiubüroosse on toodud järgmisi

leitud asiad: täiesti uus naisterahva käeuur (ieitud Haapsalust. Karja tänavalt), terasest veolindi liilik ia meesterahva jalgratas (leitud Haapsalu-Tallinna maanteelt 12 km kaugusel Haapsalust).

Haapsalu töölisühing asutatakse uuesti.Rahvakoosolekul kõnelesid A . Piht, L . Maisel ja 0 . Cher.

Haapsalu turuplatsil peeti 23. juunil rahva­koosolek. Vaatamata sellele, et koosolekust ei saadud selle kiire organiseerimise tõttu muul viisil ette teatada, kui ainult ringhäälingu kau­du. oli osavõtt koosolekust rohke.

Koosoleku avas linnapea dr. H. A 1 v e r. Selle iärgi kõneles Artur P i h t teemal t ä n a ­päeva poliitiline moment**. Kõneleja andis tõ­husa ülevaate 2L juuni sündmustest Tallinnas ia selgitas praegust olukorda ning tööliskonna ia rahva ülesandeid. Endine poliitiline vang Leho M a i s e l kõneles elust vanglas ia sellest, kuidas sündis poliitiliste vangide vabastamine. Viimasena kõneles Haapsalu tööliskonna esin- daia Oskar Che r , kes oma lühidas kõnes

mainis, et valitsus pole suuteline reforme läbi viima, kui tal pole selleks töötavate rahvahul­kade toetust ia sellepärast on vajalik töötava rahva organiseerimine. Veel mainis kõneleja, et Haapsalus 8 aastat tagasi suletud tööliste ühing tuleb lähemal aial uuesti asutamisele ning samuti ka tööliskodu. Kõneleja ettepane­kul võttis rahvakoosolek vastu järgmise reso­lutsiooni: ..Haapsalu elanikkonna koosolek 2-3. imuril s. a. avaldab Eesti Vabariigi Valitsusele südamliku tervituse, kiidab heaks Valitsuse deklaratsiooni ia toetab seda kõige iõuga.4*

Kõik kõnelejad said arvurohkelt kuulajas­konnalt elavaid kiiduavaldusi. Lõpul lauldi hümni.

Kuressaarlane päästeti uppumissurmast.

Uppumisohtu sattus Kuressaare lähedal Tori lahel kuressaarlane J . Maripuu, kes on ametilt kellasepatööline ja vigane. Maripuu oli läinud merele süstaga sõitma, misjuures süst ümber läks ja mees vette kukkus. Kuna J. Maripuu oma tervisliku seisukorra tõttu ujuda ei saanud, ähvardas teda uppumissurm, õnneks nägi sündmust paadisadama juures viibiv 16-aastane skaut Heino Kivi, kes kohe võttis sadamast paadi ja hädasolijale appi ruttas. Tal õnnestuski meest paati tõmmata ia kaldale toimetada.

Vaene maksab samapalju kui rikas.Kõrged isikumaksumäärad mõnes Pärnumaa

▼allas.

Praegu on annud rohkesti tööd Pärnumaa vallavolikogudele isikumaksust vabastamise palvete läbivaatamine. Neid on käesoleval aastal esitatud vallavolikogudele rohkesti.

Mõnes vallas on isikumaks õige kõrge ja seda hullem on veel see asiolu, et „pearaha“ maksjad pole ara jaotatud või liigitatud kül­laltki maksumaksja jõu kohaselt.

Toome näiteks Vändra valla, kus üldse

pole maksumaksjaid liigitatud, vaid igaüks, olgu ta rikkast või vaesemast kihist, maksab vallale 14 krooni isikumaksu. Sarnane olu­kord jätab iga tööinimese südamesse kibeduse tunde.

Põltsamaa suursild ümber­ehitusel.

Juba mõnda aega käib Põltsamaal Suur- silla ümberehitus ja liiklemine juhiti ringi, kusjuures mootorsõidukeile anti liiklemiseks Torniveski sild. Kuna aga see sild asub lin­na teisel äärel, siis hakkasid automehed, ka­sutades madalat veeseisu jões, sõitma käres­tiku kohalt läbi jõe.

Suursilla kaared on juba täidetud ja kin­ni tambitud ning ligemal ajal avatakse jala- ülekäik. Sillatõusude tegemine areneb aegla­semalt. Sõidutee muldkeha on siiski juba valmis ja katte ladumisega jõutud postkon­tori nurga juures kurvini.

Hüppas teiselt korralt alla.24. juunil kell 9 õhtul hüppas Tartu Üli­

kooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinikus teise korra aknast alla haige Eliise Annus, 30 a. vana. ning sai silmapilkselt surma.

*:

Ostetakse kõrgema hinnaga kohemaksetava raha eest igasugusel arvul raudteejaamades ja maanteeaares

saare- ja lepapakkeftasvavaid lehtpuu metsalanke ja küttepuid.

Ligemaid teateid saab Tartus, Koidu tän. 4—2,| telef. 39— 10. |

4AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA

<

<4

<<

HAAPSALU LAATpeetakse 1. juulil.

Haapsalu Linnavalitsus.

m T T T m T T T m ? T T T T m r r m m m ¥ U T t

• • ••

KU UL UTAMI NE . . LAANE ELUS* O N P A R I M R E K L A A M Ä R I L E

Tüdrukutkes kõiki talutõõd tunneb, kohe

tarvis tallu,endise tüdruku abiellumise tõttu. Palk kokkuleppel. Os­tan pruugitud heinaniiduma­sina V Vood’i suure hammas- raita osa nr. 2147 ehk 2827. võib ka terve masin olla. Tcat. Turvalepa põstitallu, Taebla ag. Tclcf 113-11.

Laste kummipallklkõigis suurusis (kuni 8 tolli) saadaval

mänguasjadeärisTallinn, Harju 24.

Edasimüüjaile hinnaalandus.

Ehituskruntmüüa Haapsalus. Teateid saab

Kopli tän. 11 iga päev kella

4—5 pl.

Iga Eesti põllupidaja tellib otsekohe rahvusliku„ L A A N E E L U “

Poolaasta vahetuse tellimised lõpevad 1 . juuliks. Igaüks hoolitsegu varakult, et tellimistel vahet ei tuleks. Suvine kibe tööaeg ei tohi praegusel sündmusrikkal ajal põhjustada ühelgi lehe tellimise katkestamist.

„Lääne Elu“ on ja jääb põllupidajate tõeliseks häälekandjaks.Põllumehe ostujõud kahaneb järjest. Põld ei tõota ka tänavu rikkalikku saaki. Raha on igaühel vähe. Selle­

pärast tellige ainult odav ja sisukas „ L Ä Ä N E E L U “ ja soovitage igale tõsisele Eesti põllumehele tellida „ L Ä Ä N E E L U “ 1 . juulist aasta lõpuni.

TELLIGE VIIVITAMATA , , LÄÄNE ELU“• l i iD f EloM nr. 73. Kolmapäeval, 26* juunil 1940. — Lk. 12. A.-a. «ühiselu* trükk Tallinnas. 1940