Tänast lehte 12 lk.
iM no EluL Ä Ä N E M A A H Ä Ä L E K A N D J A
N r. 73 . Haapsalus, kolmapäeval 26. juunil 1940. a. 13 . aastakäik
Ü K S IK N U M B ER 6 S EN TI
«IJ ioc Ela* Ilmub kolm kurda nädalas. Igal eaioaspteval, kolma
päeval ia reedelVftljaandja K o-Q. „Ka|aM
Vaslula* toimetaja: Aleksander Tõiitason.
Toimetus ja tatitus: Haapsalus. Suur-Lossi 43, pk. II, lelef 1 76
Toimetaja kodune telefon l 64.Toimetaja kõnetunnid kl. t l —1 Talitus avatud kl. '/»9st horam
kuni kella 3 oi p. L Aadr kirjavahetuseks: ..Lääne Elu"
Haapsalus, Sour-Lossl 43.Kualolosblnnad*
1 mm I veerul I leheküljel ;a tekstis tS seott Tekstis teksti
kirjaga 18 senti ja kuulutuskiV|t*l 8 senti.
Aadress) «taalmlae 28 k s IL
nUäne Elu** tellimishinnad;1 kuu . • t • * Kr. 0.65 3 kuud • « • • « • 1*90 6 kuud < • » • • • 3-60
12 kuud 4 • • % w 7.— M|Jüiir Elu* koos «Tallinna
Postiga*:3 kuud Kr. 2.356 k u u d ................. ...... 4-50
12 kuud . . . . . p 8.80 -lüane Elu“ koos «Eesti Talu'ga*j
3 kuud . • • . . Kr. 2.156 k u u d ................. 4.10
12 kuud . . . . . • 7.90 «Lifiiie Elo" koos „TÕuse?
Nooros>ga*s3 k u u d .................Kr. 220
6 k u u d ................. ...... 4.2012 kuud • . . ■ • • 8.20
« l i in e Elu* koos «Eesli Talu“ |a „Tftuse? Noorus*egaMs
3 kuud . . . . Kr 2.50 6 kuud * . . . . . 4.70
12 k u u d ................. . 9 10
Uus Vabariigi Valitsus.Peaministriks kirjanik dr. J . Vares-Barbarus.
Eesti valitsus, mis kujundati 21. juunil 1940. aastal:
Peaminister dr. Johannes Vares-Barbarus, kirjanik ja arst. Peaministri asetäitja prof. dr. Hans Kruus. Välisminister Nigol Andresen, töölistegelane. Siseminister rvkl. Maksim Unt, töölistegelane. Sotsiaalminister rvk l. Neeme Ruus, töölistegelane. Haridusminister Johannes Semper, kirjanik. Kohtuminister Boris Sepp, advokaat. Põllutööminister rvk l. Aleksander Jõeäär, töölistegelane. Majandusminister Johannes Nihtig, majandustegelane. Teedeminister Orest Kärm . Sõjaminister kindral-major T . Rotberg.
Peam inistri asetä it ja pro f. H A NS KRUUS.
dr. JOHANNES V A R E S -B A R B A R U S .
Valitsuse deklaratsioon.Nõukogude Liiduga arendatakse siiraid ja sõbralikke suhteid.Riigivolikogu ja Riiginõukogu saadetakse laiali.
Eesti Vabariigi kodanikud!Eile kujundati uus Eesti Vabariigi Va*
litsus. See astus rahva vaenulise Valitsuse asemele, kes ei suutnud ega tahtnud kind* lustada õiget sise* ja välispoliitikat, mil* list vajas eesti rahvas. Endine valitsus ei olnud võimeline ega tahteline ausalt ellu viima Nõukogude Liidu Eesti vahelist vastastikuse abistamise pakti, mis päästis meie kodumaa sõjatulekahjust ja mis ta* gab Eestile rahu ja ta piiride julgeoleku. Endise valitsuse poliitika oli vastuolus eesti rahva põhihuvidega.
Asudes oma kõrgete riiklike kohus* tuste täitmisele, peab Eesti Vabariigi uus Valitsus oma esimeseks pühaks kohustu* seks teatada kogu Eesti rahvale, et tema kavas on ülimal määral teenida rahvast, tema huvisid ja lootusi, mida senini eel’ miste valitsuste tagurliku režiimi poolt jämedalt maha suruti ja ignoreeriti. Läh* tudes sellest peamisest põhimõttest seab uus V a l i t s u s enese l e ü l es järg* mi s ed t ä h t s a m a d ü l esanded :
Välispoliitika alal toetades ja arendas
des normaalseid vahekordi kõigi riikide* ga, kindlustab Valitsus esijärjekorras Nõu* kogude Liiduga sõlmitud vastastikuse abistamise pakti ausat ja tõelist täitmist ja temaga tiheda liidu alusel tõelikult siirate ja sõbralike suhete edasiarendamist.
Valitsus on veendunud, et üksnes sel alusel on võimalik Eesti iseseisvuse iakaitse kindlustamine.
Sisepoliitikas pühendab Valitsus kogu oma jõu rahva õiguste täielikule maksma* panekule, tema ainelise heaolu tõstmisele ning rahvusliku kultuuri ja kodumaa hü* vangu arendamisele. Selle sihiga kindlus* tab Valitsus rahva demokraatlike õiguste teostamise.
Ta hoolitseb poliitiliste vangide, rahva vabaduse eest võitlejate amnestia viivita- matu läbiviimise eest.
Valitsus võtab päevakorda rahva tõe* ’:*t tahet mitte esindava Riigivolikogu ja
Riiginõukogu laialisaatmise ja uute vali* miste läbiviimise küsimuse, et nõnda teos* tada rahva tõelist esindust, ta saadab laia* Ii ja keelab rahvavaenulised organisatsi* oonid, algatab kohalike omavalitsuste re* formi, et kindlustada neis rahva tõelist osavõttu.
Uus Valitsus seab endale ülesandeks puhastada riiklikku aparaati kuritahtli* kest, laostavaist ollustest; tööliste, talu* poegade ja töötava haritlaskonna organi* satsioonide abiga teostada otsustavat võit* lust bürokratismi ja riigiaparaadi ülekulu* tuste vastu, asendades mandunud, laostu* nud ja bürokraatlikud elemendid rahva mitmesugustest kihtidest tulevate värskete jõududega, et muuta valitsemisaparaati ausaks, vähekulukaks ja rahva tarvetele vastavaks.
Valitsus püüab kindlustada Eestis elavate vähemusrahvuste õigusi ja otsustavalt kõrvaldada lahkhelid üksikute rahvaste vahel, taotledes meie maal asuvate rahvuste tõsist sõprust. Valitsus astub tarvilikke samme seaduste läbiviimiseks, mis taotlevad töölisklassi ja haritlaste
löötingimuste ja olude parandamist, samuti seadusi, mis on sihitud põllumeeste majanduse ja kultuuri edendamisele ja tõstmisele.
Valitsus pöörab tõsist tähelepanu rahvahariduse ja tervishoiu igakülgsele arendamisele. Ta võtab tarvitusele kõik abinõud, et Eesti majanduslik elu, kaubandus ja tööstus saaksid tõhusalt areneda tihedate vastastikuste majanduslike vahekordade alusel meie suure idanaabri ja sõbra — Nõukogude Liiduga.
Jagades eesti rahva sooje tundeid Punaarmee vastu, annab Valitsus oma poolt täielikku kaasabi Nõukogude Liidu vägede paigutamisel Eestis.
Vabariigi Valitsus, olles sügavalt veendunud, et tema tegevuskava väljendab tõelisi rahva huvisid ning soodustab meie kodumaa hüvangut, pöördub üleskutsega kõigi Eesti kodanike poole, vaatamata nende sotsiaalsele olukorrale, rahvusele, soole või usule, koonduda üksmeeles riigi uute ajalooliste ülesannete ümber ja aidata laialdaselt kaasa Valitsusele tema töös.
Maksim Unt — siseminister.
Nigol Andreesen — välisminister.
Sotsiaalm inister NEEME RUUS.
M ajandusm in ister JOHANNES NIHTIG.
PÖllu tööminister A LE K SA N D E R JOEXAR. Kindral-major Tönis Rolberg — sõjaminister.
Ä*PõLlUMflJflMDUSSflflDUSTE ■ 1 !i m ^ £ s « u i k i k i o oHI NNAD
Eesti sõjaväe sõbralikud suhtedN . Liidu vägedega.
Sõjavägede Juhataja kindral-major G. Jonsoni käskkiri.Põllumajandussaaduste
noteeringuid.Noteerimiskomisjonide eilset! koosolekuil
noteeriti liha- ja nahasaadaste ning kana- manade hinnad. VÕrreldea möödunud nädalaga hindades muudatusi eft esinenad. AU* pool toome eilsed noteeringud.
Peekon sigade hindadeks noteeriti 23.—29. juunini — sigadel tapakaaluga 60— 72 kg 1. sort 116 s. kg ja 2. sort 111 s. kg. Sigadel tapakaaluga 55,5—59 kg ja 72,5— 75 kg.1. sort 111 s. kg. Sigadel 75.5—S0 kg on kõikidel sortidel siseturu hinnad.
Elussigade hindadeks noteeriti: kuni 120 kg rasked 84 s. eluskaalu kg 121—160 kg rasked 88 s. elusk. kg Ja üle 160 kg rasked 88 s. elusk. kg. Sead eluskaaluga 80— 120 kg, olenevalt turustamlsvõimalustest võivad m inna ekspordiks kas eluasigadena või tape
tult.Poeginud emieeid ekspordiks vastu ei
Töeta-
Värske lambaliha hinnaks Tallinna tapamajades noteertti headuse järele 120 a n t kg. ja eluskaalu hinnaks franko saatejaam 52
s. kg.Eksportmunade hinnaks noteeriti 111 sen
ti kg ja siseturu munade hinnaks 90 senti kg franko kogum iapimkt Kanamunad raskusega 20— *5 grammi noteeriti 70 s. kg franko kogumispiwikt. Turu tendents rahulik.
Toornahkade hindadest noteeriti: H o b u s e n a h a d , lakata ja sabata: 1. sort, soolatud 17 kg ja üle; värsked 20 kg ja üle 16 kr. tk 2. sort, soolatud, 10—17 kg ja värsked 12— 20 kg 11 kr. tk. 3. sort, soolat., a lla 10 kg; vÄrsked alla 12 kg ja kõik praak 6 kr. tk.
V e i s e n a h a d : pullinahad, värsked 1. sort 1.20 kr. kg, 2. sort 1.08 kr. kg, Lehm a ja mulllkanahad, värsked 1. sort 1 kr. kg ja 2. sort 90 s. kg. Veisenahad, värsked, praak 75 s. kg, pullinahad, soolatud 1. sort 1.43 kr. kg, 2. sort 1.29 kr. kg. Lehma- Ja mullikanahad, soolatud 1. sort 1.20 kr. kg. ja 2. sort 1.08 kr. kg. Veisenahad, soolatud, praak 90 s. kg
V a s i k a n a h a d : 1. s. kerged, 3 kg ja a lla ntng kõik kuivad 5.50 kr. tk . 2. sort rasked, üle 3 kg 1.80 kr. tk., 3. sort, praak 4 kr. tk.
L a m b a n a h a d : 1. S. O J. 6 kr. tk.,2. 9ort, J 5 kr. tk., 3. sort, L 4 kr. tk 4.
K 3 kr. tk., 5. sort, praak 1.50 kr. tk. Hinnad on maksvad tootjaile fr. vastuvõtupunkt 24.— 30. juun. Turul tendents nahkadel selguseta.
Piimasaaduste hinnad jäid muutmatuks.
Noteerimiskomisjonide eilseil koosolekuil noteeriti piimasaaduste hindu. NII või, piima, kui ka toorkaseiini hindades võrreldes möödunud nädalaga muudatusi el tulnud.
Allpool toome eilsetel noteeringutel kujunenud piimasaaduste hinnad.
Talupidajate poolt müüdava p i i m a hinnaks noteeriti Tallinnas sentides ühe liitri eest: 1. valiku rõõskpiim piimakauplustele lahtiselt 13— 14 snt. liiter ja piimatööstustele 12 kuni 13 s. ltr.; 2. valiku rõõskpiim piimakauplustele, lahtiselt 11— 12 s. ltr. ja piimatööstustele 10— 11 s. ltr.
E k s p o r t v õ i hinnaks noteeriti 208 senti kg franko saatejaam ja seda või eest, mis tünud sisse 17.— 22. juunini. Turu tendents märgiti rahulikuna.
T o o r k a s e i i n i 1. sordi hinnaks noteer iti 27 s. kg ja 2. sordi hinnaks 25 s. kg franko piimatalitus. Noteeritud hind on maksev toorkaseiini kohta, milles kuivainet 36 prots. Turu tendents kindel.
29. juunil kell 12 päeval müüakse avalikul enampakkumisel Antsla linnavalitsuses Antsla linnas Veski tän. 16 asuv kahekordne puust elumaja ühes kõrvalhoonete ja krundiga ning Põllu tän. 21 asuv valmisehitamata puust elumaja ühes kõrvalhoonete ja krundi kasutamise Õigu* sega.
Kännujuurljaid vajab kändude ülestöötamiseks kütteks Koigi piimaühing. Töõsoovijail teatada ühingu juhatusele kohapeal või kirjalikult Koigi pk. 14.
29. juunil kell 11 hommikul toimub Pärnu maa%alitsuses Suur-Sepa tän. 16 Kil.-Nõmme- Sindi 2. kl. maanteel asuva „Tammuraa ja Vask- rääma-Surju 3. kl. teel asuva „Laimetsa“ sildade ehitustööde kirjalik vähempakkumine.
30. juunil algusega kell 10 hommikul, korraldatakse Helme põllutöökooli juures maanoorte võistlused künnis, kraavikaevamises, lüpsis ja kõnes. Vastavate alade võitjaist saadetakse igast üks esindaja Tallinna üleriigilistele maanoorte suvipäevadele võistlema.
2. juulil annah metsamajanduse büroo Tallinnas La* tän. 41 sega-vähempakkumisel välja alljärgnevad metsakuivenduskraavide kaeva-
Võitoodang on tunduvalt vähenenud.
Piimasaaduste Väljaveo Kontrolljaama andmeil on käesoleva aasia maikuus Kontrolljaa* male esitatud 21.482 tünni võid. Sellest tunnistati väljaveoks kõlblikuks 21.278 tünni ehk 99,1 prots.
Kolm ise aasta maikuus oli ette pandud 31.711.5 tünni, millega tänavu võitoodang näitab vähenemist 10.433.5 tünni ehk 32,9 prots. võrreldes eelmise aastaga.
Aasia algusest kuni 1. juunini on Kontrolljaamale kontrollimiseks esitatud 69.044 tünni võid 106.159.5 tünni vastu 1939. a. samaks ajaks. Seega on käesoleya aasta 5 kuu või sissetulek vähenenud 37.115,5 tünni ehk 35 prots. võrra.
Arvestades võitünni 'keskmiseks hinnaks 100 krooni, teeks toodangu vähenemine rahas ümmarguselt. 3(8 mHjonit kr. Selle summa võrra on põllupidajad ^navu saanud või eest vähem raha kui nad said möödunud aasta samal ajavahemikul, s. o. I.' jaan. «kuni 1. juun. 1939. a.
Hinnad Tallinna turul.Stcffnlbalat, 26. innnil.
3/nrnl feffmine iaenmd, maaiaiwefi wäfo talu mähe, btnnafe näitawob td*fn. SÜKtfattiMi mäfee. 9to(eIift oefcmiUa wäfla rotfedtf.
i*tljaljt»nab mätfemfitiflU: ©ealtlja 110—125 fenti, feapeažuialab 70—100 f., ploomirafro 130
foolatub fealilm 110—125 f., futatatud fca* rafro 160 f., mctictiöa 70—130 f., lüüfifalifja 60—125 f., lambalilja 90—110 fenti fUo.
Xapetnb linnub: Stanab 120—300 l , fana* poiab 30—150 fenti tuff.
Üanamunab 10—13 fenti paar. (ge&ti SRu» naefšporbi 1 roaliht nutnab 126 f.. II iraltfu munnb 107 fenti filo.
$ttmflfaabttfeb: STööfttroõi 190—200 f., laua* roõi 215—221 f., tofjupiim 35—45 f., frapufoor 115—125 f., iuuštuö fotbi iärfti 110—200 fenti filo.
SWefi 210-220 fenti filo.
^eraivittafaabitfeb: 9htffüei& 19—22 fenti. peenleib 33— 40 L fepif 35—38 f., fai 35—65 f., faiaiafm 30—45 f., fepifuiafju 30—35 ob* rajatut 30—32 f., tu ffiiahu 21—22 f„ foeraja* liu 2.V-30 manna 43—48 f., obratanftub 28—35 f., fruijbifc 35—50 f„ faeraianflub 35— 45 l , linnafcb 30—32 fenti filo.
tfaitnitiili: £erneb 60—70 f., oab 60 f., löät* fcb 40—50 fenti filo.
ftnnrä ia ocbroilt: .Qartuliö 100 fenti ntöõt 20 liitrit, 7—9 fenti filo, fiapub fapfab 40—50 f., peebtb 35—40 L ftbulab 50—60 fenti filo, tjapitö furaib 3—7 fenti tüff.
SBärSfe aebroilt: ^omatib 4—4,5 fr., titrfiU oab 2—2,5 fr., fpatfilib 1,2—2 fr., mär§feb fartnlib 1—1,5 frooni, njärSfe peafaofaS 100 —110 f., falat 50-30 f., fpinnt 45—50 f., ta- barbcr 5—20 f., fiapHo6lifab 30—40 fenti filo, roäršfeb furaib 12—35 f., roftcline fibul 2—3 fenti tüff, rebifeb 5—20 f., murulauf 3—4 f., poraanbib 12—18 f., peebib 20—25 fenti fimp.
WÄröfeb föUb: fRäimcb 30-35 f., filufc 70 —80 f., hirfab 15—20 f„ latifab 40—60 f„ fam* nteliab 25—50 f., roitnmab 50—60 f., ofimenab 25—40 f.r öaitaib 50-80 f., foreüib 200 -300 f.. ftrfiöb 130—150 f., fiiöb 180—200 f., anaerjab 200-300 L lõbeb 500—600 fenti filo.
^oolahtb fdlab: Siiab 150—170 f„ roim* rnab 70—90 fteerinaab 100—150 f.. räimeb 45-50 fenti filo.
8 ttitfeUiub falab: ^Räimeb 10—12 f. fiim» nte, ftlmub 35—40 fenti paat, aJjroenab 80— 110 f., roimmab 100—150 f., latifab 150 f.. bau# flib 120-150 f., iurfab 40-50 f.f leHtab 80- 120 f., ftkb 250—300 fenti, anaeriab 3—4 fr., lõ^eb 7—15 frooni filo.
iSccneb: ^«raroifub 100—130 f„ mitmefu* flufeb foolntnb feeneb 150—400 fenti filo.
ftanmUt \a martab: Cunab 120— 250 f„ iõbroifab 70—80 f. filo, fibrunib 12—20 f. tüff.
inise töö«l: Karula, Mutsu, S0nitT|>alti, Anija, Vaivara, Vastemõisa ja Boela metskonnas.
Kirjalikud pakkumised kinnipitseeritud ümbrikes pealkirjaga „ ... metskonna tööd’* esitada vähempakkumise komisjonile hiljemalt 2. juuliks kell 10, millal samas algab suusõnaline vähempakkumine. Lähemaid teateid väljaantavatest töödest saab metsamajanduse büroost Tallinn, Lai län. 41, tuba 83 ja vastavalt metsa- iilcmailt igal tööpäeval kella 10— 13.
2. juulil kell 17 müüakse avalikul enampakkumisel Tõdva vallas Mõisakülas Kungla talus Hendrik ja Endel Taluoja vallasvara — loomad, jalgratas, lõõtspill, õmblusmasin ja koorelahutaja, hinnatud 550 krooni.
Viljandi Maavalitsus ostab kütlepuid. Ligemaid teateid saab Majandusosakonnast töötundidel.
Jämejala valmuhalgemaja soovib osta küttepuid. Pakkumistega esineda asutuse kantseleis kella 9—15-ni või telefon 54.
ühing Eesti Llhaekspordl Kuressaare osakond ostab pollupidajallt piiramata arvul tapa- loomi Kuressaares tapmiseks, ülesandmine ja teateid saah Kuressaares. Pikk tän. 44. tel 2 kella 8—12.
Sõjavägede Juhataja kindralmajor G. Jonson avaldas 22. juunil järgmise käsks kirja sõjavägedele:
«Vabariigi President on kutsunud mind Sõjavägede Juhataja kohale. Asudes sellele vastutusrikkale kohale, olen kindel, et meie sõjavägi teeb kõik, et säilitada oma senist väljaõppe taset Ja moraali. Selleks on vajalik, et kõik sõjaväelased rahulikult jatkaksid oma tööd.
Nõukogude Liiduga sõlmitud vastasti* kune abistamise pakt kohustab meid parima tahtmisega täitma neid ülesandeid.
ETA. M o s k v a , 24. juunil.
(TASS.) Iseloomustades Eefttt une valitsuse
koosseisu, N. Liidu ajakirjandus mirglb, et see
koosneb Eesti Intelligentsi sllmapalstramaist
esindajaist, kes on laialdaselt tuntud kogu rii
gis. Peaminister Johannes V a r e s - B a r b a -
r n » on poeet ja Eesti vüga populaarne avaliku
elu tegelane, kes on võidelnud demokraatlike
vabaduste eest ja korduvalt vfitjendanud larvi-
dnst sõbralike sohete loomiseks N. Liiduga.
Peaministri abi professor H a n s K r a i s on
tuntod arvukate teaduslike t&Õde autorina
Eesti Ja põhjariikide ajaloo kohta, ning on sil
mapaistev Eesti avaliku elu tegelane, olles omal
ajal ka Tartu ülikooli prorektoriks. VBllsml-
nlster Nigol A n d r e s e n on hästituntud kir
janduskriitik, ning «Ihnapatstev ametiühingute
liikumise eestvõitleja, nlng Tallinna linnavoli
kogu lllge. Sõjaminister kindral Tõnis K o I-
b e r g võttis aktiivselt osa omal ajal Eesti sõja*
väe loomisest Ja tema teeneid on hinnatud
Siseministri abi A . Tuulse mürgitas enda
koos abikaasaga.Pühapäeva hommikul toimetati Tais
linna Keskhaiglasse mürgitustundemärki* dega siseministri abi August Tuulse, 45 a. vana, ja ta abikaasa Nelli, 37 a. vana.
Pühapäeva õhtupoolikul heitis hinge Nelli Tuulse, kuna esmaspäeva hommikul suri August Tuulse.
August ja Nelli Tuulse olid mürki võts nud enesetapmise sihiga.
Politsei abidirektor K. Kirsimägi ia ool.-politsei komissar
J . Edesalu vahistati.Poiitseitaliluse abidirektor Konslanlin
K i r s i m ä g i ja Tallinna poliitilise politsei komissar Julius E d e s a l u on va- hislalud. kuna nad on täitnud ebaseaduslikult siseministri abi A. Tuulse ebasea. duslikku korraldust.
Nimell hävitasid K. Kirsimägi ja J. Edesalu poliitilise politsei materjale,
säilitades vaid arhiivi kartoteegi. Materjalide hävitamine on toimunud septembrikuust alates ja eriti intensiivselt olevat materjali hävitatud õõl vastu pühapäeva.
Pärnu rannahotelli tööliste puhkekodu.
Jaanipäeval viibis Pärnus siseminister M. Unt, kus minister nõupidamisel Pärnu Mtölls- konna juhtidega tähendas muuseas, et Pärnu rannahotelli asutatakse tüöliste puhkekodu, samuti avatakse Narva-JÕesuus tlMMIstele suurem puhkekodu. Mis puutub võlgadesse, mis Pärnu linn teinud rannahotelliga, sits võelakse need linnalt tile rllgi kanda.
ühtlasi tähendas minister, et Oru loss tuleb muuta lastekoduks.
Edasi tegi siseminister teatavaks, et Pärnu uueks poliitilise politsei komissariks on nimetatud Boris K u m m , kes on 14 a. klnnl litunud poliitvangina ja vabanes mftnl aeg tagasi presidendi poolt amnesteerimise teel.
Viimasel ajal B. Kumm oll Pärnus slllutus- tööde juhatajaks.
mida meie seda pakti sõlmides oleme enesele võtnud. Sõlmitud pakt on meile aidanud seni eemale jääda sõjast ja loos dame, et seda pakti täites ka edaspidi suudame elada rahus.
Meie maale asunud Nõukogude Liidu sõjaväelastega tuleb süvendada ja arenda ̂aa usalduslikke ja sõbralikke vahekordi parimaks koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks.
G. Jonson, kindralmajor,
Sõjavägede Juhataja."
mitmete aumärkidega. Siseminister Maksim
U n t on üks EesH ametiühingute liikumise
juhte ja on olnud palju aastaid parlamendi
lllge. Majandusminister Juhan N I h t i g oll
viimasel ajal „Uus Eesti* direktoriks Ja ta on
tõhusalt kaasa aidanud majanduslike sldrmete
tihendamisele N. Liiduga. Pöllntttõmlnlster
Aleksander J õ e ä ä r on tuntud advokaat, kes
omab suurt kogemusi ja teadmisi põllotõõ alal.
Ta on samuti hästituntud ametiühingute lllka-
mlse Ja Ühistegevuse eestvõitleja ning parla
mendiliige alates 1920. aastast saadik. Teede-
mlnister Orest K ä r n on sooritanud oma õpin
gud Tallinna tehnikaülikoolis ja oll viimati
direktoriks Tallinna turbatdöstuses. Haridus
minister Johannes S e m p e r on Eesti tontud
poeet, kfrjarifk ja tõlkija. Kohtuminister Boris
S e p p on silmapaistev jurist, kes on Võtitad
aktiivselt osa poliitilisest elust. Sotsiaalminister
Neeme R u u s on aktiivne ametiühingute tege
lane ja parlamendi lllge.
Järjekordne Vabariigi Valitsuse koosolek
loimus eile* teisipäeval, 25. juun il s. a. Toompea lossi valges saalis Peaministri
dr. J. V a r e s - B a r b a r u s e eesistumisel. Koosolekul olid arutusel mitmed re- formikavad.
Informatsiooni keskuse juhtimine pandi minister H . Kruus i peale.Vabariigi Presidendi käskkirjaga 25.
juunist s. a. on Informatsiooni keskuse juhtim ine pandud minister prof. H. K r u u s i peale.
Kindral-ltn. N. Reek vabastati tegelikust sõjaväeteenistusest.
Vabariigi Presidendi käskkirjaga relvastatud jõududele 22. juunist s. a. va
bastati tegelikust sõjaväeteenistusest aja väljateenimise tõttu kindral-leitnant N. R e e k V. R. 1/2 ja II/2 ja 3. arvates 22. juunist s. a.
Juhtide vahetus Pärnu pollitpolitseis.
Siseminister M. Uull poolt Pärnu poliitilise politsei uueks komissariks määratud Boris Kumm võttis teisipäeva hommikul asjaajamise oma eelkäijalt Rud. Uusllt üle. Lahkuv komissar esitas uuele komissarile ametkonda, mille järele kirjutati alla vastavale aktile. Ametkond Pärnu pol.-polilsels on praegu terves koosseisus endine.
Uus Parnu poi.-politsei komissar B. Kumm on põline pärnakas. Ta on 42-aastane, sündinud Pärnus metsapraakeri pojana Sünnilinnas sai ta alghariduse, mille järele õppis kohalikus gümnaasiumis. Võttis eesliinidel osa Maailma- ja Vabadussõjast, mille järele töötas lihttöölisena Wylhuizeni saeveskis, olles seal ka 1922. a. tõölisvanemaks. 1024. a arreteeriti B. Kumm töölisliikumise juhina ning paigutati vanglasse, kus istus kinni tervelt 14 aastat. Vanglast vahanes ta Presidendi amnestiaga 1932 a. Viimasel ajal töötas ta ehitustööliste kutseühingu ettevõttel Pärnu linna sillu- tustööde juhatajana.
KASULIKKE TEATEID PÕLLUMEHELE
N. Liidu ajakirjanduse hinnang:
Eesti uues valitsuses intelligentsi silmapaistvamad
esindajad.
nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 2.
Prantsusmaa tegi vaherahu.Vaenulik tegevus lõpetati teisipäeva varahommikul.
Prantsusmaale esitatud vaherahu tingimused.Võitlused läänerindel jätkusid pärast
Prantsusmaa pealinna Pariisi vallutamist pideva ja jõulise Saksa vägede edasitun
giga kõigis sekloreis, nii et Prantsuse, ju ha kokkuvariseva armee kõrgem väeju- hatus aru saades sõjalise seisukorra lootusetust, hakkas kaaluma rahu-läbirääki- mise võimalusi ülekaaluka ja võiduka vastasega. Tookordne Prantsuse valitsus Paul Rcynaud'ga eesotsas pooldas võitluse jalkamist ja vajaduse korral valitsu
se üleviimist Prantsuse Aafrika asumaadesse. Sõjaväelasest peaministri abi
marssal Pelain ja sõjajõudude ülem ju
hataja kindral \Ycygand nõudsid vastupanu lõpetamist. Sõjaväelaste seisukohad võeti lõpuks vastu, Paul Revnaud valitsus lahkus ja uus valitsus eesotsas peaminister marssal Petain’i ja peaministri abi kindral Weygandiga pöördus kohe Hispaania vahetalituse kaudu Saksamaa ja Itaalia poole vaherahu-palvega. Seepeale Hitler ja Mussolini sõitsid Müncheni, kus ühisel nõupidamisel määrati kindlaks Prantsusmaale esitatud rahutingimused ja paluti Prantsusmaa
esindajaid kindlaksmääratud kohta va- herahuliibirääkimislest osa võtma. Vahepeal kestsid aga vaenulikkused edasi, vaatamata, et algasid rahuläbirääkimi-
sed. Saksa vägede edasitung jätkus ja Prantsuse maa-alade okupeerimine ühes löödud Prantsuse armee vangistamisega kestis kuni vaherahu allakirjutamiseni.
22. juunil kell 18,öO Saksa suveaja järele kirjutati Compiegne’i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahulepingule. A lla kirjutasid Saksa poolt Hilleri volinik ja sõjajõudude ülemjuhatuse ülem kind-
ralkolonel K c i t c l ning Prantsuse poolt Prantsuse valitsuse volinikuna kindral H u n t z i n g e r . Sellega ei lõpelatud veel »v£,cjuulikku [egevust, vaid see järgnes alles kuus tundi piirast seda. kui Itaalia valitsus oli teatanud Saksa sõjajõudude ülemjuhatusele Ilaalia-Prantsuse vahe-
rahulcpingu sõlmimisest.Haalia-Prantsusc vahcrahulc kirjuta
ti alla esmaspäeva pärastlõunal. Saksa valitsust informeeriti allakirjutamisest
otsekohe pärast Itaalia raadio kaudu avaldatud ametlikku teadet kell 19,35. Vaenulikkused lõppesid seejärgi teisi
päeva varahommikul kell 1,35.Seega valitseb Prantsusmaal praegu
jälle rahu.Vaherahu tingimused, mis on toodud
meie lehes teisal, on õige karmid Prantsusmaale. Prantsuse väejuhatus toonitas
küll varem, et Prantsusmaa ei alistu tingimusteta ja autule rahule, kuid arvestades sõjalist seisukorda, lepiti täiel määral esitatud vaherahu tingimustega. I^rili
aga mõjus Prantsusmaa alistumine Briti valitsusele, kus kuidagi ci tahetud uskuda, et Prantsusmaa võtab vastu selliste tingimustega vaherahu.
Briti peaminister Winston Churchil! esines juba varem seletusega, mille järgi
Briti jääb ka pärast Prantsusmaa sepa- raat-rahu edasi võitlema, kuid tunnis-
Inglased teatavad:
„Scharnhorst“ETA. L o n d o n , 23. juunil.
(Reuter.) Briti admiraliteedi ja õhu- ministecriu-mi teadaanne: Saksa soomuslaev ^ S c h a r n h o r s t " (26.000 tonni)
sai raskeid vigastusi meie mere- ja õhujõudude ninnaku tagajärjel. Üks Saksa
hävitaja sai torpeedotabamuse.
Üks meie allveelaevadest märkas «Scharn- horsti“ varsti pärast viimase lahkumist Trondheimi fjordist. Soomuslaev oli nähtavasti teel mõnda varjatud sadamasse, kus teda oleks võidud parandada vigastustest, mida
talakse sealjuures, et seisukord on ebakindel ja tume. See on ka arusaadav,
sest nüüd on oodata kogu Saksa-Ilaaiia vägede pealetungi Inglismaale, mis lähematel päevadel täie ägedusega võib a!ala. Õhurünnakud ongi juha muutunud Ing-
KTA. I. o n d o n. 24. juunil.
Keuteri teatel on Saksa valitsuse poolt esi* titud vaherahutlnglmuste kokkuvõte järgmine:
Art 1. Vaenulikkust? vltvHamahi lõpetamine. Prantsuse Ümberpiiratud väed panevad relvad maha.
Art. 2. Saksa huvide julgestamiseks o k u p e e r i t a k s e P r a n t s u s m a a p õ h j a j a l ä ä n e p o o l n e t e r r i t o o r i u m järgmist joont kaudu: Cienf. Oote. Chalons-sitr-Saone, Parv le Monlal, Moullns. Rourges. Virrzon. mis asub Tourslst ida pool ja edasi lõuna poole paralleelselt raudteeliinile AngoulemeMst Mont de Marsanl ja Sl. Jean de Pied dc Porti. (Hispaania piiril.| PUrkonnad. mis ei ole veel okupeeritud sellel territooriumil, okupeeritakse vastavalt käesoleva konventsiooni sõlmimisele.
Art. 3. Okupeeritud piirkonni* Saksamaal on kõik okupatsioonivõimu õigused, välja arvatud kohalik administratiivvõim. Prantsuse valitsus teeb selleks kõik vajalikud hõtbustused. Pärast vaenulikkuste lõpetamist Suur-Brltan- niaga Saksamaa vähendab miinimumini oma okupatsioonivägesid läänerannikul. Prantsuse valitsus võib v a l i d a v a b a l t o m a a s u k o h t a mltte-okupeeritud territooriumil ja võib asuda soovi korral Isegi P a r I I s I. Viimasel juhul Saksamaa teeb kõik vajalikud hõl- bustused okupeeritud kui ka mitteokiipeeritud territooriumide valitsemiseks Pariisist.
Art. 4. Prantsuse maa-, mere- ja õhujõud d e m o b i l l s e e r i t a k s e ja d e s a r m e e r i - t a k s e keatava kindlaksmääratud perioodi kes- tel* välja arvatud väeosad, kes osutuvad vaja* likoks korra säilitamiseks. Nende väeosade suuras ja relvastus otsustatakse vastavalt Saksamaa ja Itaalia poolt. Prantsuse sõjajõud okupeeritud territooriumil saadetakse mitteoknpee- ritud territooriumite ja demobillseeritakse pärast seda. kui need väed nn jnha pannud ma ha oma relvad ja varustuse patkadrs. kus nad viibivad vaherahu sõlmimise silmapilgul.
Art. 5. Tagatisena Saksamaa võib nõuda kogu k a h u r v ä e , s o o m u s v ä e . õhutõrje ja l a s k e m o o n a v ä l j a a n d m i s t heas korras territooriumilt, mis ei kuulu okupeerimisele. Saksamaa otsustab nende väliaandmisle ulatuse.
Art. 6. K Õ l k r e l v a d ja s õ j a m a t e r - j a I. mis jäävad mitteokupeerltavale territon riumite ja mida ei jäeta kasutamiseks Prantsuse jõududele, paigutatakse ladudesse Saksa ja ttaalla k o n t r o l l i a l l . t;ue söjamaterjatl tootmine okupeeritud territooriumil lõpetatakse viivitamatult.
Art. 7. Kaitseehitused maal ja rannikul iihes reltaslusega jne., mis asutad okupeeritud territooriumil, loovutatakse heas korras. Kõik kindlustuste plaanid, mlinilõkete üksikasjad jne. antakse välja.
Art. 8. P r a n t s u s e l a e v a s t i k , välja arvatud see osa, mis jäetakse vabaks Prantsuse huvide kaitseks asumaades, koondatakse teatavaisse sadamatsse. kus la demobiliseerltakse ja d e s a r m e e r l t a k s e Saksamaa ja Itaalia kontrolli all. Saksa valitsus deklareerib pühalikult, et tal ei ole mingit kavatsust kasutada sõja ajal enda huvides Prantsuse laevastikku, mis asub Saksa kontrollialustes sadamates, välja arvatud üksused, mis osutuvad vajalikuks rannavalveks ja miinide traalimiseks. Välja arvatud laevastikuiiksused. mis on määratud
sai vigastusi.laev kannatas, kui ta 13. juunit sai Briti lennukite rünnakul vähemalt ühe tabamuse raske pommiga. „Scharnhorsti4‘ saatis suur eskort. Meie allveelaev ründas „Scharn- horsti“ ja saavutas ühe tabamuse torpeedo* ga. Niipea, kui saabus teade sellest rünna- kust, saadeti välja Briti rannaõhujõud vaen* lase ülesotsimiseks ja kontakti säilitamiseks. Varsti pärast seda meie pommilonnukid sooritasid omakorda rünnaku. Vigastatud soomuslaevale ei saavutatud tabamusi, kuid üks hävitaja teda saatvast eskordist sai ühe tabamuse õhutorneedoga. Kaks meie lennukit ei ole tagasi pöördunud. Tund aega hiljem meie lennukid pommitasid uuesti „Scharnhorsti4\
lismaa vastu ägedamaks ja tihedamaks. Saksamaal on nüüd Inglismaa ründam iseks suuri eeliseid, kuna kogu Inglise kanali vastaskallas ja Prantsuse läänerannik kuni Hispaania piirini on Saksa vägede käes.
AR M EEK IND RAL HUNTZINGER»Prantsuse peavolin ik vaherahu läb irä fl-
kimisel S a k sa ja Itaaliaga.
Prantsuse huvide kaitseks asumaades, kutsutakse k õ i k l a e v a d , mis viibivad väljaspool Prantsuse territoriaalvesi, tagasi Prantsusmaale.
Art. 9. Kõik Informatsioonid münlde ja teiste mereliste kaitsele kohta antakse välja. Prantsuse taevad kohustuvad traalima miine.
Art. 10. P r a n t s u s e v a l i t s u s e l a l u s ta m i n g i l v a e n u l i k k u a k t s i o o n i temale ülejäänud jõududega. Prantsuse sõjalisi jõude takistatakse lahkumast Prantsuse pinnalt. Mingit sõjamaterjali ei loovutata Suur Rrltan- niale. Tkskl prantslane el tohi teiste riikide teenistuses välja astuda .Saksamaa tastu.
Art. 11. t ' k s k i P r a n t s u s e k a u b a l a e v ei l a h k u s a d a m a s t . Kaubalaevade liiklemise uuestialustamiiie alistatakse Itaalia ja Saksa valitsuste loale. Väljaspool Prantsuse te.si viibivad kaubalaevad kutsutakse tagasi või kui see ei ole võimalik, saadetakse erapoole- tuisse sadamaisse.
Arl. 12. ü k s k i P r a n t s u s e l e n n u k ei l a h k u P r a n t s u s m a a l I. Aerodroomid antakse Saksa ja Itaalia kontrolli alla. Kõik mitte- nkitpeeritud territooriumil viibivad vällslenno- kid antakse välja Saksa võimudele.
Art. 13. Kõik asutused, tööstusettevõtted ja söjaväeland okupeeritud territooriumit antakse iile puutumatult. Sadamad, püsivad kindlustused ja arsenalid antaksr iile vigastamatult ja kahjustamatult.
Peale selle on vnherahulittüimusis ette nähtud, et Prantsuse valitsus hõlbustab elanikkonna taga«iasuml«i| okupeeritud territooriumile, takistab vMärtuslike esemete ja ladude toimetamist okupeeritud territooriumilt ja mltleoku' peeritud territooriumilt välismaale. Vabastamisele el tule mitte ainult Saksa sõjavangid, vaid Prantsuse valitsus annab välja ka k õ i k S a k s a k o d a n i k u d , kes asuvad Prantsusmaal või Praotsuse ülemere asumaades. Vaherahu astub jõusse niipea kui Prantsuse valitsus on sõlminud samasuguse vaherahu ka Itaalia valitsusega. Vaenulikkused lõpetatakse kuus tundi pärast seda. kui Itaalia valitsus on teinud oma otsnse. Saksa valitsus teatab sellest raadio kaudu.
vaatamata ägedale tõrjetulele, mis nõudis ohvriks kolm meie lennukit. Kaks vaenlase võitluslennukit tulistati leekides alla. Kiiresti saadeti välja Briti merevaeüksusi. et astudn võitlusse Saksa merejõududega, kuid kuna nähtavus kiiresti vähenes, ei õnnestunud astuda vaenlasega võitluskontakti.
õhuministeerium teatab täiendavalt, et Briti pommilennukid jälgisid „Scharnhorsti“ mitme tunni jooksul. Vaatamata õhutõrjetu- lele ja umbes 50-le Messerschmitt-vÕitluslon- nukile, mis samuti kaitsesid soomuslaeva, saavutati kolm tabamust raskete pommidega, neist kaks mõlemale poole üht soomustorni, kuna kolmas tanges soomuslaeva ahtrisse.
ETA. B u d a p e s t , 26. juunil.
(TASS.) Ungari lehtede teatel oleval tehtud nõupidamisel, mis toimus
A . Ždanov lahkus.Teisipäeva õhtul lahkus Tallinnast era*
rongiga N. Liidu ülemnõukogu presiidiu* mi liige A. A. Z h d a n o v . Jaamas olid teda saatmas peaminister dr. ]. Vares, välisminister N. And r e sen , siseminis* ter M. U n t abikaasaga, Vabariigi Presi* dendi vanem käskudetäitja ohvitser koi.H. G r a b b i ja protokolliülem A. Tui* d a v a.
Koos N. Liidu saadiku K. N. N i k U t i n i g a olid saatmas kaubanduslik esin* daja P. Kr asnov , kindralleitnant Tju* rin, kontr*admiral K u t s c h e n o v ja N. Liidu saatkonna liikmeid. Proua Unt andis lahkuvale külalisele kimbu punaseid roose.
Õhuhäire Londonis.(Reuter.) Briti õhuministeerium teatab:
Pimeduse tundidel vaenlase lennukid soos
ritasid õhurünnakuid Inglismaale laias
ulatuses. Paljudes kohtades anti õhuhäi= re, kaasa arvatud ka London. Meie õhu*
tõrjekahurid ja helgiheitjad astusid tege ̂vusse. Teatav arv pomme pilluti idapoob setesse krahvkondadesse ja Kesk^Inglis* maa piirkonnisse. Enamik neist langes väljadele, ega tekitanud mingit tosist kahju. Pomme langes ka ühele linnale
Edelaslnglismaal, kus seniste andmete jä*
reie 3 tsiviilisikut on saanud surma ja 6 haavata. Londoni piirkonnas ei nõudnud õhurünnak ühtki ohvrit ega tekitanud mingit kahju.
Rahuhüüd.ETA. B e r l i i n , 25. juunil.
(D N B .) Saksa rahvas elas ööl vastu
teisipäeva kaasa relvaderahu alguse aja= loolisele käigule frontidel Prantsusmaal. Kell 1.35 kõlas valjuhääldajaist kõigile sö* duritele hästituntud signaal: „Kogusei;
sak". Veel kord kõlas signaal kaugusest ja siis pöördub ringhäälingu teadustaja järgmiste sõnadega kogu Saksa rahva poole:
„Käesoleva! silmapilgul on kõigil frontidel Prantsusmaal astunud jõusse relvaderahu. Saksa rahvas kummardub aukartuses selle sõja surnud kangelaste ees, m illine sõda un kuldsete tähtedega kantud Saksa ajaloo raamatusse. H itler on toonud Saksa rahva Cotnpiegne'i ja Versailles alandusest kuulsusrikka revolutsiooniga tagasi sisemisele ühtlusele. Ta andis Saksa rahvale uuesti eneseteadvuse jõu ja tagus talle rahvusliku kaitse terava mõõga, mis on nüüd purustanud meile pealesunnitud häbikokkulepete ahelad. On saavutatud võit, mis on kuulsam kui meie fantaasia seda oleks võinud välja mõelda,4* ü tles teadustaja.
H itleri asetäitja m inister Rudoll H e s s on saatnud HitlerUe järgm ise telegrammi:
„Juhile ja sõjavägede kõrgeimale juhatajale, juh i peakorteris. Teie, m inu juht, olete krooninud noore rahvussotsialistliku rahvasõ- javäe võitluse Prantsusmaa vastu ajaloo kuulsusrikkaima võiduga, t-btlasl olete Teie seega annud Maailmasõja Saksa frondisõdurite ohvriterikkale aastatepikkusele võitlusele tema mõtte. Teie usk ja Teie julgus on viinud Saksamaa uuele suurusele. Rääkim ata uhkuses ja täis sügavat tänulikkust on Saksa rahvas ühinenud Teie ja Teie sõjaväe ümber.
Relvaderahu ööl Prantsusmaaga. Rudolf Hess.**
Prantsusmaa leinab.
(DNB.) Prantsuse siseminister Po ma - r e t esines Prantsuse ringhäälingus vahera- hupäeva puhul lühikese kõnega Prantsuse rahvale. Ta rõhutas, et vaherahupäeva pühitsevad ja mälestavad sõdurid, kes on võidelnud kangelaslikult. Pomaret tegi mitmesuguseid korraldusi selle mälestamise kohta, kusjuures ta teatas, et täna suletakse kõik laod ja ärid ja et avalikel hoonetel lastakse k õ i k l i p u d p o o l d e m a s t i . Sõdurid jäävad kasarmutesse. Kell 11 toimub ühe- minutiline seisak ja vaikus.
Pomaret lõpetas sõnadega, et kolmapäeval at<r*h Prantsuse rahvale uus elu. Kõik tsiviilisikud ja sõdurid peavad tagasi pöörduma oma töö juure. Prantsuse valitsuse ülesandeks on nüüd rahu ja leiva kindlustamine Prantsuse rahvale. Ta kutsus kõiki prantslasi üles kogunema marssal Petaini valitsuse iimber ja pühendama endid riigi heaoluks.
Münchenis Hitleri ja Mussolini vahel, ot
sus llaalia-Saksa pealetungi tähtaja ja üksikasjade kohta Inglismaa vastu, m il.
line pealetung algavat juulikuus.
Saksa vaherahutingimused.
Briti allveelaev tabas Saksa soomuslaeva torpeedoga. -Ka pommilennukid ründasid teda.
Pealetung Inglismaale algab juulikuus.Pealetungi üksikasjad otsustati Hitleri ja Mussolini kohtamisrel Münchenis.
nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 3.
PõllumajandusEestis aretatud viijasordid N. Liidus edukad.
Eesti ja IV. Liidu katseasutiised on vahetanud aretusmaterjale.N. Llldu ajakirjas «Selektsla I seraenovodst-
ro“ 1940. a. nr. 4 on avaldatud kuulsa akadee
miku N. J. V a ▼ 11 o ▼ i seisukohad nlsusortlde
talvekindlusest. Märkide*, et vlllsmalsed nlsu-
sordld et pakn N. Llldos midagi erilist talve
kindluse mõttes ja et N. Liida põhjapoolsele
osale on kohasemad kohalikud ohtetud punase*
ja valgeteralfeed nisud, milliseid tuntakse San-
dovirka nime all, lausus akadeemik: «Talve
kindluse mOttes vlljapalstvatest välismaise
pflritoluga sortidest
t a l e b n i r k i d a mf i n e d s o r d i d Lee
d u s t J a E e s t i s t ( e r l t l E e s t i s a r e t a
t u d s o r t K a a s i k u )
Et kuulda kavatsusist Põilutööminis-
teeriumi alal, pöördusime põllutööminis-
ter A. J õ e ä ä r e poole, kes meile sele
tab järgmist:
Praegu on mul raske midagi kindlamat öelda, kuna ministeeriumi asjaajamise ülevõtmine toimus laupäeval tööaja
lõpul, mispärast puudus ka võimalus pikemalt nõu pidada ministeeriumi juhti-
Toidunõude puhtus on meie tervise aluseid.
..Näita mulle, kuidas sa oma pere toidu- nõusid pesed, siis tean ma su kodu korda la tervishoidlikke olusid** — need pole ainult sõnad. vaid tõde.
_ Pole küllalt ainult sellest, et meie toidunõud on kuidagi puhastatud, et nendel silmanähtavalt pole toidujäaneid — oluline on. et nende puhastamine toimuks Õieti: et me nendele puhastamisel ei lisaks pisikuid määrdunud lapiga või muuks otstarbeks kasutatud pühke- rätikuga. Ühtlasi hoolitsegu iga perenaine ka selle eest. et temal nõudepesemine ei nõuaks asiatult aega ia iõukulu.
Viimase nõude täitmiseks — aja ia jõu kokkuhoiuks — tuleb kõik toiduriisdad enne nende pesemisele asumist sorteerida. Klaasid ia klaasist nõud paigutada ühte rühma. Taldrikud selle järele, mis toidu söömiseks neid kasutatud, omaette kuhjadesse: supitaldrikud, praetaldrikud, magustoidutaldrikud. kausid ine. Igaüks omaette kuhjas. Rasvasemad ja mustemad nõud piihitagu puhtamaks kas sellekohase nn. kausikaapiiaga või paberiga. Lusikad pandigu veel eraidi. samuti noad-kahv- lid omaette.
_ Seesugune rühmitamine on vajallne mitn:el põhjusel: 1) erisugused materjalid (klaas, fa- iianss ia portselan, metallid *'ne.) nõuavad eri puhastusvahendeid, isegi erisugust vett Nii Pikendab see esemete eluiga ia hõlbustab korrashoidu 2) On perenaisel kergem pesta ühesuguseid esemeid. Nende pesemisel käteliigu- tused on sarnased, seetõttu m läheb kiiremini. 3) On toidnnõudel olevad toiduiääned erinevad. seepärast segamini vrsi määrdub kiiremini ia rasvases vees võim* puhtamaid nõusid puhastamise asemel määrida.
ja Uks Kanada sorL Teisel kohal on lõunapool
semad ja ohtelised kohalikud nisud ning alles
kolmandal kohal Skandinaavia karvased uisud.*
Kuusiku (ajakirjas nimetatud ekslikult Tiusiku)
nisu on aretatud Kuusiku katsejaamas agr. K.
L 11 d a k u poolt ja on osutunud ka Eesti kat
setes kõige talveklndlamaks ja saaglrikkamak*,
kuigi kttpsetuse omadusllt jääb taha Luunja
nisust.
Sel puhul olgu mainitud, et ka Jõgeva sor
diaretuse kartulisordid on tulnud N. Liida kat
setes headele kohtadele. Leningradi rajooni
katsejaamas oa vald kaks sorti 71 sordist Üle
tanud J. Aamlsepa aretatud *Kungla*. Kore-
nevskl
vate ametnikega. Tähtsamate ja raskemate ülesannetena tuleb lahendamisele neile maapidaiatele uute kohtade muretsemine, kes peavad ära kolima N. Liidu sõjavägedele antavate baaside alla minevatelt maa-aladelt. See on praegu esijoones korraldamist nõudvaks probleemiks. Teiste kavade kohta on mu-1 praegu raske midagi lähemalt seletada. Need selguvad edaspidi.
Nõud tuleb pesta ostsekohe pärast tarvitamist. kuna muidu toiduiääned kuivavad ia pesemine on raskendatud. Kui see mõnel põhjusel pole võimalik, siis tuleks seismajääva- tesse nõudesse otsekohe katlata sedaeriti taignakaussidesse. tühiendatiKl kteJtmõu- desse ine. Ka seismajäävad taldrikud on soovitav panna pärast suuremate t iMuiäänete ärapühkimist vette ia katta kaanega. Loomulikult ei tohi kunagi mustalt seisma jätta nuge- kahvleid. Ajapuudusel võib need pesemata pühkida üle pehme puhta paberiga, mis eemaldab toiduiääneid. ühtlasi kuivatab ja takistab roostumist.
Pesemiseks võeta-/'' *
alati korralikult pestud ia õhurikkalt kuivata
tud lapp. samuti korralikult seebi ja kuuma
soodaveega puhastatud hari või tükk pärga-
mentpaberit. Ka viimane on hästi pestav Ja
mitu korda kasutatav. Nõudepesemise kaussi
ei tohi tarvitada teisteks otstarveteks.
Pesemist alustatagu puhtamatest nõudest,
soovitav klaasidest. Selle iärele pestagu puh
tamad taldrikud, hiljem rasvasemad taldrikud,
noad-kahvüd jne. Otsekohe pärast pesemist
loputatagu nõud puhtas vees. Klaasid pärast
külmas vees loputamist tuleb kuivatada pee
ne linase rätiga. Taldrikuid ia kausse on aga
soovitavam loputada täiesti kuuma või keeva
veega ia kuivatamise asemel nõrutada selleko
hase! kuivatamlsrestil. mis on asetatud kuuma
kohta. Sellisel viisil taldrikud saavad kõige
puhtamad. Noad-kahvlid kuivatatagu iäme-
dama rätikuga. Lõppeks neetagu ouhtaks pe-
semiskauss ja -lapp ning pandagu kuivama.
k a r t u 111 ns t i t u u d i k a t s e t e s t u l i
« K u n g l a * e s i m e s e l e k o h a l e
99 s o r d i h u l g a s .
Ka sort .Kalev*4 on esimeste seas. Vastavalt
leiduvad need sordid («Kalev**) ka Narkomsrml
poolt soovitatavate sortide nimestikus ja ka
juba Leningradi oblastis 1939. a. kõige enam
levlnnd sortide hulgas.
Kuna Eesti katseasutused on pDUdnud pidada
kontakti N. Liidu omadega, vahetades aretus-
materjale, siis on loota seal hfild tulemusi ka
uuemate Eesti kartuli, kaunviljade, heinte j. t.
sortide kohta.
Süü seisis mootoris ja mitte petrooleumis.
L a iau la tu s lik u d katsed mootor- pe troo leum lga S illam äe l.
Põllupidajate ringkondadest on sageli aval* datud rahuolematust meie õlitõõstustes valmistatud mootorpetrooleumi üle, kuna viimase ka- sutamisel traktorite mootorid sageli ummistu* sid. Olukorra lahendamiseks on nüüd Silla* mäe õlitehastes asutud teostama suuremaid uurimistöid, et selgitada senise puuduse põh- jusi.
Katsete teostamiseks valiti üks kohalik traktorijaam, kus tehtud tõõtulemustena on nüüd selgunud, et viga ei seisa mitte mootor- petrooleumis vaid meie traktorite mootorite konstruktsioonis. Seniste tööviiside ja mootorite ehituste juures tekkis petrooleumi juures enne traktorite täie jõuga tööleasumist liig suur eelsoendus. mille tagajärjel petrooleumis tekkisid lahutusprotsessid, mis tekitasidki ki- vistuskorra ja mootorite sisemisi ummistusi.
Liiga suure eelsoenduse ärahoidmise! on suudetud tõsta ka traktorite tnõvöimsust ja kalsejaamas on mootorid täie koormatusega töötanud juba nädalapäevad, ilma et mootorites tekiks mingisugust ummistust. Kuna avastatud paremus on suure ja üldise tähtsusega, siis on tööstuse juhatusi* poolt koostatud kirjalikud kavad vastavate tnienduslööde teostamiseks mootorite konstruktsiooni juures ja nord laiali saadetud paljudele traktorijaamadele
Valgas kerkib mic tööstuskeskkooli hoone.
Valga rahanduskomisjoni koosolekul, mis peeti neljapäeva Õhtul, arutati Valga tÖÖstus- keskknoli uue hoone ehitamise küsimust. Tööd, milledega on juba algust tehtud, on välia antud ettevõtjale Max Petersonile Tallinnast. Uus hoone läheb maksma 116.000 krooni.Kanalad puhtaks.Nii nagu oma eluruumides võetakse aeg-ajalt ette suurpuhastusi — samuti tuleks toimida ka kanalas. Põhjalik kanala puhastus peaks aset leidma vähemalt kaks korda aastas — kevadel ja sügis?!. Sest haigusi ära hoida on kergem kui arstida. Sõnnik tuleks välja ajada, siis sooia lehelisega puhtaks pesta õrred, pesad, aknad, söögi- ja jooginõud. Peale pesemist kõik eelpoolnimetatud esemed, samuti seinad lupjada. Paremini mõjub vedelam lubiasegu — kuna tungib hõlpsamini pragude vahele. Paks kiht seevastu praguneb ja langeb tükkidena maha. Seinte küljest lahti tõmbunud lubja alla hakkavad pesitsema söödikud.
Pärast lupjamist katta kanala põrand tur- bamullaga ia asetada tarberiistad iÜlle oma kohtadele.
M IT M E S U G U S T .Pesule hea lõhna andmine.Pesule saab anda head lõhna, kui panna pe
su vahele kuivanud roosilehti. Ka mõned teised lõhnavad õlid — näiteks, jasmiiniõied — annavad kuivanult veel väga head lõhna.
Pesu värvi säilitamine.Värvi väljaandvate esemete pesemisvette
tuleb lisada veidi äädikat. See hoiab värvi alal. Eriti hästi mõjub äädikas punastele la rohelistele värvitoonidele.
Kareda vee pehmendamine.Kareda, iubiarikka vee pehmendamiseks
võib peale üldtuntud sooda ja seebikivi tarvitada ka booraksit (1 liitri veele 1 triiki teelusikatäis) või nuuskpiiritust (salmiaagu vesilahu).
Kollase vee puhastamine.Vee kollasus on tingitud vees leiduvatest
rauasooladest. mis pesu rikuvad. Nende hävitamiseks on hea panna vette veidi vesiklaasi soodaga segatult. See teeb vee puhtaks ja valgeks. Samuti aitab ka maarjajää .segatult võrdsetes hulkades sooda ia booraksga. Raudasisal- davad ühendid langevad nõu põhia ning peale iääv vesi on puhas. Soovitav on need vahendid lisada veele vähemalt tundi enne vee tarvitamist, puhas vesi sademe pealt ära kallata.
Aianduslik nõuanne.
öievarte ajamine peetidel.
Väga paljudel juhtudel ajavad peedid, nii sööda-. M>ögi kui suhkrupeedid juba esimesel aastal vursi ja lähevad õilsema, eriti need peedid mis varemalt kütitud Seejuures jääb juurikate kasv kängu, mille tõttu osa saagist muutub alaväärtuslikuks.
Öieti on peet kabcaasta taim, s. t. et ta õitseb ja kannab vilja alles teisel aastal peale külvi. Tekib küsimus, mis on eelkirjeldatud nähte põhjuseks ja kas on võimalik seda ära hoida?
Kõi"e uuemad uurimused on näidanud, et ühe sordi piirides esineb eri liinide juures nimetatud nähe erinevalt. See lähendab, et ühtedel liikidel on suurem kalduvus esimesel kas- vuaastal varte ajamiseks. Seega on siin tegemist puht pärimuslikkude omadustega.
Kaua aega arvati, et eelmainitud nähte peamiseks põhjuseks on külmumine. Kuid viimaste aastate uurimused on selgitanud, et külmumineotsekohe seda esile ei kutsu
Palju tähtsam on aga valgus, kuna sellel teguril on suur tähtsus taimede õitsemisele.
Lämmaslikväetis mõjutab ka tunduval maaral varte ajamist. Ta ei mõjuta seda mitte otseselt, vaid koos leiste teguritega, nagu «algus jne., kui need on selleks soodsad.
Kokkuvõttes võib õelda, et v*rte_ tekkimise põhjused esimesel aastal on puht pärivusükud ja sellest saab üle, valides samased liinid, kus seda nähet ei esine. Ise seemnejuurikaid kasvatades tuleb eriti eeltoodut silmas pidada. Ühe liini piirides võib ka varte ajamist esineda ühel aastal rohkem ja teisel vähem, see oleneb sellest, kuidas kõrvaltegurid (valgus, vaeti* jne.) seda mõjutavad, kuna teisel liinil pole üldse kalduvust ühelgi aastal varte ajamiseks.
Miks muutuvad kurgid kibedaks.Kurkide kibedaksmuutumine oleneb häire
test taimede eluprotsessides. Peamisteks põhjusteks on liiga kõrge temperatuur, vähem kastmine ja rohke kunstväetiste andmine. Kibedaks muutumine esineb avamaa kurkide juures vähemal määral kui kasvuhoone- ja lava- kurkide juures. Põhjus on, et avamaa kurgid on rohkem harjunud temperatuuri ja sademete kõikumisega. Vilja kuju ja värvus pole alati kindlad kibeduse tundemärgid. Paljud sileda- koorelised sordid muutuvad palju kergemini kibedaks, kui kühmulised. Sarnaseid sorte, mis kibedaks ei muutu praegusel ajal, ei ole.
Selle nähte ärahoidmiseks peab valima sobiva maa ja väetise. Temperatuur ja niiskuse olud peavad olema ühtlased.
Katmikkultuuride puhul peab olema eriti hoolas nende varjutamise, piserdamise ja kastmisega, eriti heleda päikesepaiste puhu!.
Vaja pidurdada lehetäi levikut.
Taimekaitse teade.Paljudes puukoolides on jäänud talvel lu
mekatte all olnud noored õunapuud külmast puutumata, kus ka lehetäi munad jä id terveks. Nii ongi mitmes kohas mainitud munadest koorunud ja rüüstavad puukoolides noori terveid õunapuid. Kahjurid pesitsevad tavaliselt viljapuu noortel virvestel, kus taid imevad lehtedest mahla, mille tagajärjel jäävad lehed kasvus seisma, kortsuvad ja puu juurte kasv jääb seisma.
Lehetäide leviku pidurdmiseks on praegu soodne aeg tarvitades tõrjeks 1 prots. niko- tiin-sulfaadi või 0,5 prots. pürotoli lahu. Kõige otstarbekohasem on noored õunapuud läbi vaadata ja lehetäist nakatanud Õunapuude virved vastavasse lahusse kasta või üle pritsida. Arvestades võrdlemisi väikest tõrjekulu ei või seda tõrjetööd puukoo'is ära jätta.
Karumarjadel esineb rooste.Taimekaltseteade.
Mitmelt poolt teatatakse katsejaamadele rohkest rooste esinemisest karusmarjadel ja sõstrapõõsastel. Karusmarja rooste tekitab kollaseid roostepadjakesi lehtedel ja marjadel. Haigusest tabatud marjad varisevad enne valmimist maha. Selle haiguse tõrjet teostada on raske. Tulemusi on andnud marjapõõsaste pritsimine 1 prots. bordoo vedelikuga enne Õite puhkemist. Praegu on aeg pritsimiseks juba hilja.
Nüüd on kõikjal karusmarjapõõsaste esimene pritsimine ..Kasoraniga" lõppenud, mis on häsli mõjunud põõsaste kui ka marjade tervislikule seisukorrale, pannes seisma jahukaste arenemise. Teist pritsimist tuleb alata kõikjal, kus seda veel tehtud, et täiesti kind* lustada jahukastest vabu marju. Pritsimine olgu igati korralik, nii et pritsimislahu kataks kõik põõsaste osad. Pritsimist võib korralikuks lugeda, kui marjapõõsas on üleni parajasti märg.
Munaiihisuste liikmespere kasvab.
Kui 1937. a. talvel tehti ettevõtlikumate talupidajate poolt algust munaühisuste asutamisega, siis jä i enamik kanakasvatajaid äraootavale seisukohale. Kardeti, et ühis- munamüügi korraldamisest ei tule midagi välja. Vahepeal on olukord muutunud ühisuste kasuks. Paljud asutatud munaühi- sused or. kujunenud juba tugevateks elujõu- listeks majanduslikkudeks ettevõteteks ja võitnud kanakasvatajate üldise poolehoiu. See on^ annud julgust ka nendele, kes algul kahtlesid, kas astuda ühisuse liikmeks või mitte.
Nagu nüüd munaühisuse tegelastelt kuuldub, olevat käesoleval kevadel hulgaliselt kanakasvatajaid avaldanud soovi astuda kohaliku mur.aühisuse liikmeks, et oleks võimalik kaasa rääkida munaühisuse töö korraldamisele.
Kavatsusi Põllutööministeeriumi alal.Esmajoones päevakorral mcuide muretsemine baaside piirkonnast lahkuvatele põllumeestele.
SISUKORD; Kas mäletad vecll — Üleriigiliste maanoorte suvipäevade ettevalmistu
sed on täies hoos. — Võidutulel. E. Uibo. — Maanoorte tööriiete valmistamise kur
sustel tehti tõhusat tööd. H. Paglant. — TurbalÕikaja tütar. J. Selg. — Ilmus häid
noorsooraamatuid. J. Kaup. — Ants Arusaamatu „moemehena“. — Rännakul. M.
Raud. — Vestlusi näitejuhiga. E. Veebo. — Maanoored ja kehaline kasvatus. E.
Pau. — Tooge välja rahvapillimehed. — Varva tants — Õitse maa ja müha meri.
J. Zeiger. — Kevade-marss. K. A. Hermann. — Kasutagem ajalehti oma töötule
muste tutvustamiseks. — Juhiseid noortele säästjatele. A. Poltimäe. — Rahvaraa
mat kanakasvatusest. — Miks kana ei mune. — Räim olgu rahvatoit. H. Paglant.
— Harja jaoks valmistame tasku. A. Kivirüüt. — Pärnu maanoorte suvipäev. —
Audrus oli suurim õppelaager. — Valgamaa maanoorte suurpäev. — Võileibade
valmistamise võistlus. — Viru maanoorteringide vanemaid. — Kirju rida. — Tantsu-
mänge. — 37 pilti.
PERENAISTELEKa nõudepesemine nõuab oskust.
nr. 73* Kolmapäeval, 2fi* juunil 1940. — Lk. 4.
Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleksPeaminister dr. / . Vares~Barbaruse raadiokõne.
Jaanipäeva õhtul esines Peaminister dr. J. Vares-Barharus raadiokõnega Eesti rahvale, milles ta kokkuvõetult ütles järgmist:
Uoi valitsus saab arn, et ainult kõikide meie rahva ansate jõudude kaasabil meie suudame teha rohkem, kui seda võiks ja suudaks tikslk Isik- Rahvas oma tervikus — töötavad kihid, oo asele rltgi tuum ja raudvara, ning rahvas j i l b loova jõuna kõikide oote sündmuste kandejõuks, millele peab toetuma mete riik. Mete oleme näinud, et kaovad väikesed ja suured rltgidkl, kaovad valitsused, Üksikud juhid, ent rahvas kui riigi sisu ja tuum jääb. Meil on viimasel ajal palja räägitud rahvusest. Minu arvates ou rahvuse mõiste Iseenesest arusaadav — loomulik ja lihtne Inimese põtilomand, mis Igale antud tema sündimisel. Rahvus on Igale antud sünnimärk, mis jääb terveks eluajaks külge selle kandjale. Rahvus on kodaniku sisemine h l l t , tema südametunnistus.
K es on s ü n d i n u d e e s t l a s e k s , see j f i f i b k a s e l l e k s — ü k s k õ i k m i s s u g u s t e s o l u k o r d a d e s . M e i e k õ i k ole* me p a t r i o o d i d j a a r m a s t a m e o m a m a a d j a r a h v a s t k u i m e i e i s e s e i s v u s e a l u s t j a t uge . Edasi peaminister käsitas meie vahekorda N. Liiduga, Üteldes muuseas: Meie saatus on meid liitnud suure rahvaste ja rahvuste sõbra — Nõukogude Liiduga, kes tahab meie olemasolu ja Iseseisvust kaitsta samuti nagu enese olemasolu. Meiega — meie keskel ja kõrval seisavad sõbralikud jõud — võl- doka Punaarmee niol.
Tänu möödunud sügisel sõlmitud vastastikusele abistamispaktile Nõukogude Llldu ja Eesti vahel, mida uus valitsus tahab silralt-sõb- ralikult ja ausalt täita, oleme võinud rabus elada, kindlustada oma Iseseisvast ja säilitada seda nüüd ja tulevikus.
Edasi peaminister puudutas rahvaste eluõigusi N. Liidus, mille kohta ta tähendas, et N. Liit austab rahvaid ja nende Iseolemise püü
deid, milline teadmine annab ka meile suurt sisemist jõudu ja julgust.
Lõpuks peaminister dr. J. Vares käsitas rahva distsipliini küsimust, sõnades: Armsad kodanikud ja kaasvõitlejad! Lubage teid kõiki tänada, eriti aga organiseeritud tööliskonda, et meie ei teeks enesele häbi distsipliinirikkuml- sega. Ärge laske oma distsipliinitunnet segi paisata!
Me i e r a h v a s el o l e n i i s u u r , et v õ i k s i m e s e l l e l e k o r r a l a g e d u s e g a k a h j u j a k a o t u s i l u u a . Lõpetades oma kõnet, pöördus uus peaminister kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole palvega — jalkata rahulikult ja julgelt oma kutsetööd, üteldes:
Töölised tehasles ja käitistes, põlluharijad oma maa mullal, mis teile jääb, haritlased oma kutsealadel, koolitegelased, ametnikud kontorites, äriteenijad, raudteelased, kalurid ja meremehed vetel, sõdurid ja kõik, kõik kodanikud! Töötage rõõmu ja suurima innuga meie armsa kodumaa hüvanguks ja Õitsenguks!
Peaministri asetäitja jutuajamine ajakirjandusele.
Kogu maal valitseb kord.Peaministri asetäitja minister prof.
Hans K r u u s palus eile pärast lõunat oma juure ajakirjanduse esindajad, et in* formeerida ajakirjanduse kaudu laiemaid rahvahulki küsimustes, mis esile kerkinud viimaseil päevil. Ta märkis, et muudatu* sed, mis toimunud viimastel päevadel meie riiklikus elus, on tõesti väga suured. See on põhjustanud mõnel pool teatavat ärevust.
On tulnud teateid närvlikkusest, mis tekitatud nõrganärviliste isikute, aga võib* olla ka kuritahtlike olluste poolt. Olete vÕib*olla isegi kuulnud mõnestki kuuldu* sest Kuid lähemal juurdlusel, mis kohe toimetatud, on igasugused kuuldused osu* tunud täiesti väljamõeldisteks. Mul on ol* nud võimalik kontrollida, et
i g a l p o o l v a l i t s e b t ä i e f i k
k o r d ja r a h u ja 99 p r o t s e n t i meie k o d a n i k e s t on v õ t n u d v i i m a s t e l p ä e v a d e l sündi * n u t t ä i e l i s e r a h u ja enese*
va l i t s emi sega .
Avalik kord ja julgeolek on kõigiti kindel ja töö jätkub samuti täiesti normaalselt.
Puudutades pankasid, tähendas pea* ministri asetäitja, et möödunud nädala lõ* pul on neis märgata olnud teatavat rahu* tust. Juba teisipäevaks oli see olukord aga kadunud ja raha tagasivool pankades* se algas uuesti.
Et ärevust tekitada võivate kuulduste levitamine on ohtlik peab valitsus loomu* likult kasutusele võtma seaduste pürides kõige karmimad abinõud nende vastu, kes levitavad alusetuid kuuldusi.
Praegu on Vabariigi Valitsusel ja va*
litsusasutustel käed täis tööd.M i t m e s u g u s e i d ümberko r *
r a l d u s i e l u k ä i g u s on t a r v i s t eha k i i r e s t L
On vaja ju kiiresti välja töötada uuendus» te kavad. Selle juures ei taheta aga üle* pea*kaela teha midagi, kuid ei taheta ka asjata aega viita ühegi küsimuse juures. Vabariigi Valitsusel on siiramalt tõsi taga oma deklaratsioonis avaldatud seisukoh* tade elluviimisega.
On lihtsameelseid inimesi, kes arva* vad, et ühiskondlikku elu saab ümber korraldada üleöö, ent rõhuv enamus meist teab, et see nii ei sünni ega saa sün* dida, ja et kõik see nõuab aega.
O sa t ä h t s a i d o t s u s e i d saab a v a l i k k u s e l e t e a t a v a k s j u b a
l ä h e m a i l päev i l .
Erakordsed olud, mis raskendavad ka uuenduste kohest elluviimist on Eesti ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud abista* mispakti tingimuste täitmine, mida Vaba* riigi Valitsus tahab ja püüab ellu raken* dada kõige kindlamalt ja siiralt. Ja siin tuleb üles kutsuda ühiskonda täielikule arusaamisele abistamispakti vajadusest ja tähtsusest ja ka sellest, et see mõningaid kitsendusi kaasa toob. Rahval omalt poolt tuleb kõigiti püüda soodustada samme, mis selleks astutakse.
See oleks praegu üldine töö kondi* kava.
Edasi märkis peaministri asetäitja veel, et ajalehed omalt poolt kaasa aitaksid äre» vuse vaibumiseks, kus seda ehk veel ole* mas.
Ü l d i s e r a h u l i k k u s e v a j a d u s
on t a r v i l i k ka sel l eks, et t ä i t a
N õ u k o g u d e L i i d u g a s õ l m i t u d
l e p i n g u k o h u s t u s i .
Igasugused korrarikkumised on sõlmitud abistamislepingu täitmise vastu ja toovad ühiskonna liikmetele kaasa paratamatult halbu tagajärgi, mida kodanikud pea* vad arvestama.
Vastates ajakirjanike poolt esitatud küsimustele, puudutas peaministri asetäitja prof. H. K r u u s Petserimaa küsimast, tähendades, et lähemal ajal tuleb see korraldamisele. Küsimuse kohta lehtede Ilmumiseks loa saamiseks, tähendas ta, et tema arvates selleks takistusi ei tehta.
Edasi puudutati nende koolimajade küsimust, milledesse on paigutatud meie sõjavägi. Peaministri asetäitja märkis, et seda küsimust korraldavad sõjaväevõimude kuid sõjaväeosasid on ehk võimalik nii ümber paigutada, et koolitöö ei kannataks. Linnades osutub võib-olla kiili paratamatuks, et mõnes koolimajas töötatakse hommikupoolel ja ka pärastlõunal, nagu see ka varemalt kohati ruumide puudusel on olnud. Seda tingib olude paratamatus.
Mis puutub eraomanduse küsimusse siis
suhtumine eraomandusse toimub täiesti seaduslikel alustel
ja et pole kahtlust ausalt teenitud eraomanduse puutumatuses. Selles küsimuses võivad kodanikud olla täiesti rahulikud. Vabariigi Valitsuse deklaratsioonis polnud sellest küll märgitud, kuna deklaratsioon tuli koostada kiiresti ja kiirete asjaolude käigul. Valitsus loeb seda aga endastmõistetavaks.
u
■ f i
•Ita Ja poeg*.
128 125
nr. 73. Kolmapäeval, 26, juunil 1940. — Lk. 5.
Autori Howard Springi autoriõiguse kehtivus
lõpeb 1. jaanuaril 2036.
Loomaarstlik nõuanne.TttMknstialge lehma piima Inimtoiduks
tarvitamisest.
Vastus lug. nr. 66.286. Nagu teie küsimusest selgub, põeb lehm tiisikust. Tiisikushaige lehma piima võib keetmata inimtoiduks tarvitada, kui on tegemist kinnise tiisikuse* ga. Lahtise tiisikuse puhul, s. o. kui lehm eritab tiisikuspisUasi välisilma oma organism i eritistega või nõredega, nagu rögaga, kusega, roojaga, piimaga jne., ei tohi piima tarvitada keetmata inimtoiduks. Kui on tegemist udaratiisikusega, tuleb piim igal juhul keeta. Keetes kaotab piim osa vitamiinidest, mis on täh/tsad toitained. Otseselt piima keeta pole soovitav, sest küllaldaselt mõjub tii- eikuspisilaste hävitamiseks pikemaajaline 10— 15 min. kuumendamine 60—80 kraadi C jä rele. Sel puhul jäävad toitained piimas suuremalt jaolt puutumata.
Hobuse silma- ja Jalgade haigusest.
Vastus liig. nr. 59.910. Nagu teie poolt esitatud haiguse kirjeldusest selgub, on no- busel perioodiline silmapõletik, missugune haigus kordub teatava ajavahemiku järele ja mille juures ravimine suuri tulemusi ei anna. Soovitav on loputada silmi 3«/« boor- happe lahuga ja hiljem puhtaks pühkida puhta rätikuga mööda karva. Peale selle võib silma puistata vähesel mõõdul jodoform pulbrit.
Mis puutub hobuse jalgade haigusesse, siis on see juba liiga vana viga ja arvatavasti pingutavate vedude ja sõitude tagajärg, mispärast ravimine suuremat enam ei mõju. Soovitav on jalgade kõõluseid masseerida 10% joodvasogeeniga. Ka mõjub hästi teinekord sinisavi kompressid. Samuti mõjub teinekord hästi hobuse hoidmine põlvini järve- või merevees. Igatahes suuri lootusi nimetatud asjaoludele ei saa panna, mispärast oleks soovitav näidata hobust ka jaoskonna vet.-arstile.
Veiste kondi-nõrkusest.
Vastus lug. «Helmest**. Veiste kondinorkust on tänavu võrdlemisi rohkesti, mille tõttu loomad lamama jäävad, kuid otsekohe äralõppe- tn isi pole seni palju teada. Nagu Teie kirjast selgub, on tegemist harukordse juhtumiga ja tingitud arvatavasti liig nõrkusest. Raviks on soovitav anda loomadele vasevitriooli lahu 0,5®/# 5—6 supilusikatäit päevas. Samuti võiks proovida rauavitriooli lahu. Üksikutel juhtumitel, eriti soohaiguse puhul annab häid tulemusi koo- baltkloraatumi lahu andmine. Tähendatud lahu tehakse järgmiselt: 4 kg koobalkloratumi lahustada ühes liitris vees ja sellest anda 2—3 supilusikatäit päevas lehma kohta joogiveega. Samuti tuleb anda vitakatki. Viimast anda koos jõusöödaga. Üldiselt paistab, et Teie lehmadel on mingi eri põhjus üldiseks nõrkuseks, mida peaks kohal selgitama ligem vet.arst.
Juriidiline nõuanne.Vastus lugejale 43.583: Kui talu terves suu
ruses vallakohtu korraldusel rendile antud ja rendileping sõlmitud, siis ei saa talu omaniku pärandustombu hooldaja seda muuta ega osa maad tagasi nõuda rentnikult oma kasutusele. Hooldaja omavoli vastu võite jõuga astuda, ja teda talu maadele, mis teie valdusele üle antud, mitte lasta. Sealjuures ei tohi üle astuda hädakaitse piiridest, see on ilma toelise vajaduseta ja hädaohuta mitte omavoli tarvitaja tervist ega varandust rikkuda. Jõu tarvitamine on lubatud ainult kohe peale omavolitarvitamist, kuna hiljem tuleb õiguslik olukord jalule seada kohtu teel.
Vastus lugejale 56.199: Viivitusest tekkinud kahju saate nõuda tsiviilkohtu korras veeühin- gult, kui ta lepingu täitmisega seadusliku põhjuseta viivitanud on. See oleneb aga lepingu sisust, mille kohta küsimuses andmeid pole. Lepingu ärakirja nõudke veeühisuselt, kui ta seda senini Teile kui lepinguosalisele pole välja andnud. — Veejuhtmete kaevamisel lõhutud trummid peab uuendama ja parandama omal kulul veeühing kui kaevamise töõde teostaja, mitte aga tee kasutajad.
Vastus lugejale 37.549: Kui puudub maaomanikuga vastav leping, siis võib maaomanik igal ajal tema maa peale ehitatud võõra hoone äravedamist nõuda, tarbekorral tsiviilkohtu korras. Kui maaomanik lubas hoonet paigale jätta, siis peate seda kohtus tunnistajatega või muul teel tõendama. Peale selle peate tõendama lubaduse tähtaega, kui seda üldse anti. Tähtajata lubadust võib alati üles öelda ja hoone ärakoristamist nõuda. — Maa eraldamiseks või edasiseks kasutamiseks ei ole muud teed kui maaomanikuga kokku leppida, milleks teda aga sundida ei saa, vaid see tema enda otsustada jääb. Eitaval korral peate tema maa pealt lahkuma.
Vastas lugejale 33610: Kui isast testamenti ega mutid seadusepärast korraldust surma korral järele ei jäänud, siis on pärijaks lapsed ja lesk, kes pärimise õigustesse kinnitatakse jagamatult, kusjuures lesel on eluaegne kasutamise õigus talu peale. Lapsed jagamist ilma lese nõusolekuta tema eluajal nõuda ei saa, vaid võivad seda teha alles peale lese surma või uuesti abiellumist. Pojad pärivad võrdsetes osades. Peale pärijaks kinnitamist võite kohtuotsuse põhjal ennast kinnitada talu omanikkudeks Kui talu on ainult 28 ha suur, siis seda ilma Põllutööministeeriumi loata poolitada pärijate vahel ed saa.
Vastus lugejale 3486: Aed on talu pä- raldis, mis talu müügi korral ostja omanduseks läheb, kui lepingu järele on talu müüdud ühes päraldistega ja aia kohta pole erilist kokkulepet selle äraviimise kohta olemas. — Põhu väljaviimise eest võite kahjutasu nõuda, kui see lepingu järele teile kuulub.
Vastus lugejale 34910: Rentnik peab külvikorrast kinni pidama ja kui ta sedaoluliselt rikub, siis võib rendilepingu tühistamist ja väljatõstmist nõuda, kuigi seda põhjust rendilepingu lõpetamiseks pole lepingus ette nähtud, vaid juba seadus seda õigustab. Rendilepingu tühistamise nõudmine tuleb esitada jaoskonnakohtunikule kirjaliku nõu- depalvena.
Vastus lugejale 36199: Küsimuses kirjeldatud asjaoludel ei ole alust teie käest raadioaparaadis tekkinud rikke paranduskulu- sid nõuda, ammugi ei saa seda palgast kinni pidada. Teises korteris kraamimise eest lisatasu nõuda ei saa, kuna selleks kokkulepe puudub tööandjaga
Vastus lugejale 59461: Tunnistajate vastutusevõtm isega võite oodata kuni kohtuotsuseni, millal selgub, kas nende ebaõige tunnistus teie kahjuks otsust mõjutab ja kas kohus neid tunnistajaid Üldse usaldanud on. Valekaebuse eest aga hoiduge, kuna see karistatav cm.
Üldine nõuanne.Vastuseks lugejale 66152 teatame, et soovi
tud lehti ön toimetusel veel järele. Soovikorral saadame Teile need, nii pea kui saadate meile kulude katteks 45 sendi väärtuses postmarke.
Kuldtähele 19, Meie lehe lugeja J. Orgmets, aadress pk. 34, Rakke, soovib, et Teie temale kirjutaksite oma haiguse asjus.
Soodustatud laenust masinate ostmiseks.Vastuseks lugejale 6^427. Soodustatud tin
gimusil antakse laenu järgmistele masinatele:1 Uudismaaharimise riistad ja traktorid
laenu on 75ö/o masinate ostuhinnast, 2%-ga,
3—5 aastaks.2) Maatulundusmasinatele — reaskülvajad,
kartulivõtjad, rohuniitjad ühes viljalõikeapa- raatidega, rehepeksumasinate juure kuuluvad puhujad, traktori põllukünni adrad ja kultivaa- torid, kiirviljakuivatajad, isesidujad, linahari- mismasinad, sõnnikulaotajad. lüpsimasinad ja teised uudismasinad.
3. Vesivarustuse sisseseadmiseks.4) Vilja sortimispunktidele tarvisminevate
le rakendusmasinatele ja mootoritele.Laenu antakse üldiselt Pikalaenu Panga
Maatulunduskapitalist, kud erinevatel tingimusil. Uudismaaharimise masinate ja traktorite muretsemiseks antakse laenu kuni % masina ostuhinnast 2%-ga, aastaks. Laenu saamiseks tuleb pöörduda Pikalaenu Panga Maatu- lunduskapitali nõukogu nimele, lisades kohaliku põllumeeste pooldavat seisukohta tõendavat dokumenti tähendatud masinate muretsemise asias traktorijaama tarvis.
Maatulundusmasinaile antava laenu saamiseks tuleb esitada sooviavaldus otseselt eestä- hendatud nõukogud. Laenu ulatus on kuni ir.asina ostuhinnast, kolmeks aastaks 3*A%- iga. Laenu antakse kohaliku ühispanga kaudu,
Arstlik nõuanne.Dr. A. TanrnTe vastused
Süüfilise haigusest.Vastus lugejale 33 496. Otsustasite oma väl
javalituga ainult siis vahekorda astuda, kui ta teiega abiellub. Seda on ta teinud, kuid paraku tumestavad teie õnne taevast sünged pilved. On selgunud, et mees juba kümme aastat põeb süüfilise haigust ja on selle aja kestel kolm kursust süüfilisvastast ravi saanud. Kuue aasta eest on tehtud vereproov, mis aga jaatavalt (positiivselt) välja kukkunud ja mille alusel ravija arst Tartus tungivalt soovitanud edasi ravida ja teatavatest kindlatest ja kainetest eluviisidest kinni pidada. Seda aga kahjuks teie praegune mees ei pane tähele. Pean raskeid etteheiteid teie abikaasale tegema: leian, et see on tema poolt väga alatu tegu olnud teiega abielluda, kuna ta ise kindlasti oma raskest haigusest ja selle tagajärgedest teadlik oli. Veel hullem lugu aga on, et ta ennast sugugi ei ravi, vaid kõik teeb, et tema tervislik seisukord veel halvemaks läheks. Igatahes kooselamine niisuguse mehega on teile tervislikult väga kardetav ja on ainult aja küsimus, et teie ka haigeks ei jää. Niisugustel tingimustel on võimatu jä reltuleva soo peale mõtelda, kui teie mitte sihilikult ei taha oma last idioodina või päritava süüfiliitikuna näha. Loodetavasti teil niisugust tahet ei või olla. Kui teie abikaasa siiski aru pähe võtab (eeldades, et teie temaga tahate koos elada) ja ennast püsivalt ravima hakkab, seejuures veel mõistlikke elukombeid peab. võib paari aastase ravimise järele (selle all mõistan 4—5 kursust ühes vaheaegadega, mis umbes 'niipalju aega võtavad) loota, et ta oma haigusest vabaneb. Siis tuleb veel paari aasta kestes vähemalt üks vereproov (soovitav ka Wassermanni reaktsioon selgroo üdist) aastas teha ja kui need eitavaid (negatiivseid) tagajärgi annavad, võite juba mõelda järeltuleva soo peale. Niisuguste asjadega ei tohi mitte mängida ega kergemeelselt ümber käia, kui teie ei taha mi*te oma vigase lapse needmisi kogu eluaja kuulata. Minu nõuanne oleks, et teie oma mehest lahku läheksite, sest leian, et ta väga ebaausalt teie suhtes on toiminud. Kardan vaga, et tal niipalju meelekindlust ja tahtejõudu olema saab, et ennast püsivalt kätte võtab, alkoholist loobub ja edukalt oma raske haiguse ravimisele asub. Kui teie aga oma mehest loobuda ei suuda või ei taha, siis on see muidugi teie isiklik asi. Hoiatanud ma teid olen.
missuguselt tuleb enne saavutada nõusolek laenu kindlustamiseks ja see laenu sooviavalduses ära märkida. Kuna teie ei märgi oma küsimuses täpselt masinat, mille muretsemiseks laenu soovite, on teile raske anda päris täpset vastust. Soovitame vastava järelepärimisega pöörduda PÕllutöökoja Põllumajandustehnilise Talituse poole või kohaliku maatulunduskonsu- lendi poole.
• ■ i .
126 127
nr* 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 6.
Autori Howard Springi autoriõiguse kehtivus
lõpeb 1. jaanuaril 2036.
Meeleavaldused linnades.Pöördelised päevad möödunud reedel. - Tervitused punaarmeele ja N. Liidu juhtidele
Stalinile, Molotovile ja teistele. — Poliitvangid vabastati ja heisati punane lippPika Hermani torni.
Möödunud reede kujunes meie riik* likus elus pöördeliseks päevaks. Töölised ilmusid töökohtadest tänavale nõudma senise valitsuse tagandamist ja asenda; mist valitsusega, kes täidaks siiralt ja ausalt N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud vastastikust abistamispakti. Tööliste meeleavaldusi peeti peagu kõigis linnades.
Tallinnas kogunesid töölised punaste lippude lehvides Vabadusväljakule. Loo; sungid lippudel nõudsid valitsuse lahku* mist, sellise valitsuse kujundamist, kes täidaks Nõukogude Liiduga sõlmitud pakti. Loosungites lasti elada Nõuko* gude Liidu rahvast ja nende juhte ning võimsat punaarmeed.
Vabadusväljakule kogunenud töös listele kõneles esimesena riietustööliste kutseühingu tegelane O. Pä rn , kes avaldas otsekohesemat tänu ja austust kuulsusrikkale ja kangelaslikule punas armeele, kes oma õlgadele on võtnud Eesti rahva julgeoleku kaitse. Kõneleja lasi elada N. Liidu rahvast ja maailma; tööliste tarka ja suurt juhti seltsimees Sta* linit.
Kõnede lõppedes kajasid võimsad tervitused siinviibiva punaarmee esin; dajaile, seltsimees Stalinile, Molotovile,
Voroshilovile, Timoshenkole, Zhdanovile ja teistele.
Meeleavalduste lõpul võeti vastu järg; mised resolutsioonid:
..Laupäeval avaldatud ja meie lehes leisal ära loodud uue Vabariigf Valitsuse deklaratsioon annab üldjoonelised tu-
gipunklid, mille alusel uus Valitsus kavatseb arendada oma tegevust, et teenida
Eesli rahvast, tema huvisid ja loolusi
ü lim al määral.
Kõigepealt Valitsuse deklaratsioonis
peatutakse eelmise valitsuse tegevuse juures, millisele tehakse etteheiteid Nõu
kogude Liiduga sõlmitud vastastikuse abistamispakti elluviimise ebaausas täit
mises. Uus valitsus omalt poolt ta
hab siirall ja otsekoheselt täita Eesti ja Xõuk. L iidu vahel sõlmitud abistamispakti ning kõigiti soodustada selle ellu
viimist.
Sisepoliitikas kogu valitsuse püüded
on suunatud rahva õiguste täielikule maksmapanekule, mille saavutamiseks
Vabariigi Valitsus peab tarvilikuks de
mokraatliku korra rakendamist. Lähtu ,
des sellest, vaatekohast, V. Valitsuse dek
laratsioon näeb ette Riigivolikogu ja Rii- ginõuikogu laialisaatmise võimaluse ja
uute valimiste läbiviimise. Kuna Valit
suse deklaratsioon näeb ette demokraatliku korra sisseseadmise ja selle kindlus
tamise, siis vabade valimiste juures p^aks kindlustatud olema sõna-, koosolekute- ja trükivabadus, ilma milleta ei ole mõeldav demokraatliku korra kohaselt
vabade valimiste läbiviim ine ja rahva tõeline tahteavaldus. Kuna demokraatlik kord eeldab erakondade olemasolu, siis
peaks võimalus antama ka endistel suletud poliitilistel erakondadel uuesti vabalt
teotsemiseks. Vastasel korral ei ole teostatav deklareeritud demokraatliku
korra rakendamine ega ka kindlustatud rahva kõikide kihtide üheväärsus. H in
nates Vabariigi Valitsuse demokraatlikke vaateid võib lootma jääda ainult va
litsuse vastavate lubaduste täitmisele.
Tingitud uue Vabariigi Valitsuse de- mokratiseerivast suunast, uue valitsuse
üheks ligemaks eesmärgiks on kohalike
omavalitsuste reform, mis kindlustaks rahva kõigi kihtide osavõtu omavalitsus
likust tööst.
Nii valitsuse deklaratsioonist kui ka
Peaministri ja selle asetäitja hilisemaist sõnavõttudest selgub, et Valitsus tahab
enese ümber koondada kõiki Eesti koda
nikke, vaatamata nende sotsiaalsele olu
korrale. rahvusele, soole või usule. See
peaks hajutama need esialgsed kartused,
Meeleavaldajate poolt vastuvõetud resolutsioonid.
1. Tänu Eesti ja Nõukogude Liidu vahel ftõlmitud abistamispaktile Eesti on eemale jäänud sõjast ja Eesti majanduselu on võinud areneda võrdlemisi normaalselt. Saades aga teada, et Eesti Valitsus on avaldanud tegevust, m is on suunatud N. Liidu vastu, konstateerjine, et sarnane tegevus leiab sügavat hukkamõistmist Eesti töötavate hulkade poolt.
! , Nõuame valitsust, kes oleks taielikult N. Liidule sõbralik ja täidaks ausalt sõlmitud paktL
S. Nõuame kaitseliidu laialisaatmist, kus on eriti arendatud N. Liidu vastast meeleolu, riigiaparaadi puhastamist ja kõigi elementide väljajuurim ist, kes kahjustavad Nöuk. Liidu ja Eesti suhteid.
4. Arvesse võttes, et koosolekute, ajakirjanduse, ühinemisvabaduse ja muud kitsendused takistavad töötavate hulkade võitlust olukorra parandamise eest, nõuame nende kitsenduste kaotamist ja luba tööliste poliitilise partel asutamiseks.
5. Nõuame üldist amnestiat töörahva huvide eest võidelnud poliitvangidele ja suletud töölisorganisatsioonide uuestiavamist.
6. Nõuame tööpaikade tõstmist ja töötutele töö muretsemist.
Meeleavaldajad liikusid Vabadusvälja* kult Toompeale, kus esitati nõudmised peaminister prof. J. Uluotsale. Toom; pealt siirduti Pika tänava kaudu Kadri; orgu. Mööduti Pikal tänaval N, Liidu saatkonnast, kus rõdule olid ilmunud N.
mis tekkisid üheaegselt ärevate päevadega möödunud reedel. Sämuli hajutavad hilisemad seletused vatilsusliikmeilt ar
vamused eraomanduse kaotamisest. Need seletused peaksid kindlustama kõigile
ausalt saadud eraomanduse kaitse.
Vabariigi Valitsus võtab tarvitusele kõik abinõud Eesti majandusliku elu, kaubanduse ja tööstuse, arendamiseks ti
hedas koostöös meie suure idanaabri ja liitlase Nõuk. Liiduga. Kuna juba möödunud sõjakuud on näidanud, el tihendatud majandussuhted Nõukogude Liidu
ja Eesli vahel, aitasid suurelt kaasa meie
kaubanduse ja tööstuse edule, siis peaksid meie majandusringkonnad sellele
suhtuma soojalt.
Kuna Eesli on põllumajanduslik maa,
kus kaks kolmandikku rahvast leiab üla l
pidamist põllundusest, siis uue Vabariigi Valitsuse deklaratsioonis seatakse ees
märgiks seaduste rakendamist, mis on jalikud põllumeeste majanduse ja kul
tuuri edendamiseks ja tõstmiseks. Kui uus
Valitsus seab oma üldsuunaks töötava rahva eest hoolitsemise, — mis ei saagi
olla teisiti — siis on vaevalt leida leed, mis viiks mööda põllumehest. Põllumees oma põllul raske tööga varavalgest hilis
õhtuni on samas loovas töös kui tööline
tehases. Meie loodame, et uus Valitsus
ei jäta arvestamata ühtegi põllumeeskon- na põhjendatud vajadust ega õigustatud
nõudmist. Kuigi Valitsuse üldsõnalises
deklaratsioonis puuduvad lähemad sammud ja kavad põllumajanduse ja -kul
tuuri edendamiseks, võime vankumatult loota, et Eesti arvukaim rahvakiht ei to
hi jääda kõrvalossa ega ka eemale riiklikust juhtimise tööst. Eesti talupoeg on
nurgakiviks meie riiklikule iseseisvusele ja tema tähtsus ei ole langenud karvavõrdki ka praegusel ajal.
Kui tõsta esile veel Peaministri jaanipäeva õhtu sõnavõtus — mis peaks
täiendama Valitsuse deklaratsiooni — isamaa-armastuse tunnet, mis igas eest
lases peaks määravaks teguriks olema tema tegudes ja avaldustes, siis võime loo
ta uue Valilsuse deklaratsioonis ainult
head tahet läbi viia meie rahvas prae
guse a ja raskustest vastu õnnelikule tule
vikule. Selle parema tuleviku pandiks on aga Peaminister dr. J. Varese sõnad:
„Kes on sündinud eestlaseks, see jääb ka selleks — ükskõ ik m issugustes olukordades
Liidu ülemnõukogu presiidiumi liige A. A. Zhdanov, saadik Nikitin ja punaarmeelasi, keda tervitati vaimustatult elagu hüüete, laulu ja lilledega.
Seejärele sammuti Kadriorgu, et Pre; sident K. Pätsile esitada tööliste nõud; mised. President ilmus lossi rõdule koos
kindral J.. Laidoneriga. President K.
Pätsi püüe kõnelda lämmatati vahele;
hüüetega. Meeleavaldajad nõudsid poliit; vangide vabastamist. Kui President keel;
dus selle nõudmise täitmist, kõlasid hüü* ded:
„Lähme vabastame poliitilised vangid", mille järele asutigi teele Kalaranda kesk;
vangla poole. Meeleavaldajad kogunesid keskvangla ette, samuti ka Vabadusvalja;
kui ja rongkäigul viibisid punaarmee soomusmasinad ja punaarmeelased.
Mõneajalise ootamise järele avanesid
vangla väravad ja väljusid vabastatud po; liigilised vangid, keda võeti vastu tervis
tuste ja lilledega. Peale kõnesid, kõnelesid tööliste punaarmee esindajad ja vanglast
vabanenud, siirduti Toompeale, kus võeti relvad lossi vahtkonnalt ja toodi alla
Pikk Hermani tornist sinimustvalge lipp ja heisati selle asemele punane lipp.
Järgnevalt töölised võtsid relvad polit;
seiasutistelt ja sõjaväeosadelt, mis ei lõp;
penud ka ilma verevalamiseta, enne kui uue valitsuse siseminister Maksim Unti
poolt oli korraldus tehtud relvade äraand;
miseks politseile ja sõjaväeosadele.
Meeleavaldused teistes linnades.
Samuti kui Tallinnas, toimusid ka
meeleavaldused reedel teistes linnades, milledes võeti vastu resolutsioone, mis
ühtusid Tallinnas vastuvõetud resolutsi; oonidega. Kõikjal lasti elada punaarmeed, Stalinit, Molotovi, Zhdanovit ja teisi
Nõukogude Liidu juhtivaid tegelasi.
(Leta.) Läti peaminister ja sõjam i
nister on avaldanud valitsuse otsuse, m ille järele avaliku korra ja julgeoleku hu
vides kaitseliit ja kõik kodanikud peavad
ära andma oma relvad, välja arvatud ja hipüssid ja väikekaliibrilised relvad. Rel
vade äraandmine peab toimuma kolme
päeva jooksul. See ei käi nende isikute
kohta, kes kannavad relvi teenistuskohus-
tuslel. Selle korralduse vastu eksijaid
karistatakse kuni üheaastase vangistusega
või rahatrahviga kuni 5000 lati suuruses.Eelpoolavaldatud valitsuse otsuse teostamise
kohta sõjaminister on avaldanud instruktsiooni,
Isamaaliit suletakse— Kaitseliit likvideeritakse.Siseminister M a k s i m U n t on mär*
kinud, et täna, s. o. 26. juunil, suletakse sisekaitseülema otsusega isamaaliit. Sul; gemise motiivina märgitakse, et isamaaliit on ainus poliitiline erakond, kes on aren* danud tegevust, mis on vastolus eesti rahs
va huvidega. Kuna isamaaliit on teosta; nud valimistulemuste võltsimisi ja ähvar; danud ülesseatud kandidaate, siis sisemi; nister M. Unt on märkinud, et isamaa* liidu sulgemisele peaks järgnema nende tegelaste kohtu alla andmine.
Täna on oodata ka Vabariigi Valitsuse otsust kaitseliidu likvideerimise kohta. Kaitseliidu likvideerimine tehakse kuulda* vasti ülesandeks Siseministeeriumile.
Meie sise- ja välispoliitika suunad.
Välisminister N. Andresen selgitas valitsuse poliitikat Tallinnas peetud
koosolekul.Esmaspäeval Tallinnas Kopli rahvamajas
peetud koosolekul esines kõnega uus välisminister N. Andresen. selgitades lähemalt uue valitsuse sise- ja välispoliitika suundi.
Selle järgi on uue valitsuse välispoliitika kindla ida-suunaga. Välisminister lisas, et meil saab olla nüüdsest peale vaid üks liitlane, Nõukogude Liit, kes ei sega end meie siseasjadesse.
Sisepoliitika kohta seletas välisminister, et see peab nüüdsest peale lähtuma rohkem kui kunagi varemini just välispoliitikast. Valitsuse poliitikale suuna andmisel arvestatakse edaspidi töölisklassi soove ja jõude, kuid sellepärast ei valitse Eestis veel töörahva diktatuur. Valitsus tahab olla kõigi töötavate kihtide esindaja, kelle ülesandeks on senisest veel rohkem kõigi töötavate kihtide kaasatõmbamine õigeks koostööks. Edasi selgitas välisminister, et vähmusrahvuste tagakiusamine tuleb lõpetada. seda eriti vene ja juudi vähemusrahva kohta. Kõik kodanikud Eestis kõigist rahvus- kihtidest peavad endid tundma üheväärsetena.
Edasi välisminister selgitas kindla korra vajadust, et iga suli ej saaks esineda revolutsionäärina. Kriminaalsed elemendid tuleb kiiremas korras saata sinna, kus nende õige koht. Ühtlasi tuleb välispolitsei ümber korraldada.
milles üteldakse, et maal tuleb relvad üra anda oma- ja kogukonnavalitsustesse, kuna linnas tuleb need ära anda politseisse. 24 tunni jooksul pärast relvade äraandmise tähtaja lõppo tuleb relvad toimetada sõjaväeladudesse.
Avalike asjade minister B I a u s on avaldanud kaitseliidule üleskutse, milles üteldakse muuseas: „Mele kodumaa elab praegu üle tähtsaid muudatusi, mis seavad ka kaitseliidu uute ülesannete ette. Rahu, korda ja julgeolekut meie riigis kaitstakse nüüd meie sõjaväe poolt heas läbisaamises meiega sõpruses oleva N. Liida vägedega. Uues olukorras el ole hädavajalik, et Igaüks hoiaks enese juures või oma organisatsioonis relvi väljaspool sõjaväge. Kaitseliidu liikmeid kutsutakse olema eeskujuks meie kodanikele korra ja rahu säilitamisel.44
Uue valitsuse deklaratsioon.
Läti uue valitsuse ülesanded.Riigiaparaat põhjalikule puhastamisele.
(Leta.) Läti siseminister V i l l i s L a* c i s esines eile õhtul raadiokõnega, milles
ta ütles muuseas: Uus valitsus peab oma ülesandeks täita ausalt ja ilma põiklema*
ta vastastikust abistamiselepingut, mis on sõlmitud Läti ja N. Liidu vahel, ja selle
lepingu alusel teostada järjekindlalt ja
järk järgult Läti*N. Liidu stabiilset liitu. Uus valitsus on sügavasti veendunud, et
ainult selline tee võimaldab Lati riigi ja kogu rahva hüvangut ja õnne.
Meie rahva kõige laialdasemad ringkonnad
saavad aru ja mõistavad selle ajaloolise tunni
tähtsust. Läti rahvas on palju aastaid kan
natanud õiglusctuse ja ebaseaduslikkuse sur
ve all. Nüüd on meie rahvas vaba. Pluto-
kraatlik rezhüm on kokku varisenud. Sise
ministeeriumi tähtsaim ülesanne seisab nüüd
selles, et p u h a s t a d a r i i g i a p a r a a t i
t ä i e l i k u l t reaktsioonilistest elementidest
ja rahvavaenlastest.
Mõningad ringkonnad on avaldanud m it
mesuguseid provokaatorlikke kuuldusi, püü
des külvata rahva seas umbusaldust uue va
litsuse ja meie suure sõbra N. Liidu vastu.
Siseministeerium on otsustanud kõige kindla
malt võidelda sellise provokaatorliku tegevuse
vastu. Ent ka rahvale enesele langeb selles
töös suurosa. Praegusel ajal on eriti tähtsad
distsipliin ja orienteeritud olek. Eeskuju ses
mõttes pakkus rahva meeleavaldus 21. juunil.
Nüüd on juba tehtud hulk tööd rügi- ja
omavalitsusaparaadi valikuks, ühtlasi uuri
takse ja kaalutakse endise valitsuse otsuseid,
et tühistada ja kaotada k õ i k need a k t i d ,
mis e i o l e k o o s k õ l a s Läti p õ h i s e a
d u s e p õ h i m õ t e t e g a ja valitsuse sele
tusega käesoleva aasta 21. juunist. Samuti
on koostamisel seadused, millede eesmärgiks
on kindlustada eriti järgm ist:
1) I s i k u j a i s i k l i k u v a r a n d u s e
p u u t u m a t u s t , 2) riikliku ja avaliku va
randuse kaitset ja 3) kõigi ametnike vastu
tavust riikliku kohustuse ja riikliku distsiplii
ni rikkumise eest.
Uus valitsus tahab kõigest südamest teeni
da rahvast ja tahab kõigi abinõudega kindlus
tada stabiilseid ja sõbralikke suhteid Läti ja
N. Liidu vahel. See on meie kõige tähtsa
maks ülesandeks, sest meie rahvas peab kõigi
saavutuste eest tänama ainult meie suurt
sõpra N. Liitu, ütles siseminister.
Läti kaitseliidult relvad ära.
nr. 73. Kolmapäeval, 26. juun il 1940. — Lk. 7.
Elu allveelaevasnüüdse sõja aial.
Maailmasõja ajal arvati veel, et kai peale
mõnede veemürskude, mis allveelaeva suunas
lastud, õli kerkis veepinnale, oleval see kind
laks tõenduseks, el veealune paal on hävitatud.
Praegusel ajal võib aga Iga allveelaev vabalt
dil veepinnale lasta, et tagaajajates eksiarva
mist tekitada, oagti oleks ta hokkunad. Allvee
laeva sisemus on suur masinate rägastik, mida
võiks tundlikkuse poolest võrrelda ainult tas-
kukella mehhanismiga. Suur sõjaaegne laeva*
meeskond elab paadis kokkokuhjatult, sest et
sõda piirab igasuguseid mugavusi; kes mees
konnas vaba on, veedab oma vuba aja peaaegu
aioult magamisega, sest ta teab, et hädakorral
kutsutakse ta kohe vSlja ja siis algab oärve-
pingutav töö, mis võib kesta mitu tundi. Peale
selle oo teada, et magav Inimene tarvitab vä-
bem Õhku kui liikuv Inimene ja Õbk ou vee*
aluses paadis
k õ i g e k a l l i m var a .
Ka on suitsetamine veealuses paadis keela
tud. Magamisasemed seisavad alati soojad,
sest labkub tiks mees, süs on kobe uus asemel,
barva saab ennast sealjnures taielikult lahti
riietada. Osa mehi magab ruumipuudusel koos
viibimise ruumi laudadel ja, koi paat vee peal
sõidab, süs taeva dektl. Õige sageli tuleb mees
konnal ilmastiku viperuste all kannatada; suu
rema bulga Hidevarustuse jaoks ei leidu laevas
ruumi ja sealjuures võib veealuses paadis, kui
see põhjamaa vetes sõidab, õige külmaks min
na. Lõunas, troopikavöö lähedal, tõuseb aga
soojus paadi sisemuses mõnikord kuni 6ti kraa
dini. Meeskonna elu kõikvõimsad otsustajad
on elektrivool ja õhk, nendega tuleb alati kok
kuholdlik olla. Sel põhjusel ei ole veealuse paa
di kiirus vee all kuigi suur, tavaliselt arvesta
takse kuni 15 kilomeetrit tunnis ja see äärmi
ne arv ka ainult siis, kui paati varitseb häda
o h t . . . Kogu allveelaeva
e d u s a l a d u s
seisab selles: leida õlge koht kuhu ennast
vaenlase ründamiseks asetada. Paadi juht. kui
kogenud meremees, peab taipama, kust vae*
nullk laev möödub, ja tal tuleb süs oma ohvrit
võimalikult lähedalt tabada. Mnldugl on vee
alusel paadil ka võimalik veepinnale lõusta ja
vastast jälgides kahurilasaga tabada, raerall
jätkub aga paadi komandöril julgust seda süs
teba. kui vastaseks on
vee a l u s t e p a a t i d e k u r j e m v a e n l a n e
ETA. L o n d o n , 25. juunil.(Reuter.) Londoni autoriteetsed ringkonnad
kommenteerivad täna seletust, millega esmaspäeva Õhtul esloes Ameerika ajakirjanikele Prantsuse propaganda ülemkomissar Jean P r o u v o s t . Viimane arvustas sel puhul te- ravalt Inglise valitsuse käitumist. Londoni kom mentaarls üteldakse muuseas:
Prouvost’! seletus on algusest lõpuni ebatäpne. On täiesti vale, nagu oleks Brltl valitsus kunagi lubanud saata Prantsusmaale 36 diviisi vaenulikkuste esimeste kuude jooksul. Vastupidi, läbirääkimistel Prantsuse kindralstaabiga märgiti, et esimese sõja-aasta kestel Briti sõjaväeline pingutus teostub vald piiratud määral. Sündmuste jooksul saadeti Prantsusmaale 4M.0M Brltl sõdurit — kontlogent, mis, nagu Churehill 18. juunil alamkojas teatas, vastas Britt valitsuse poolt endale võetud kohustustele* Brltl toetus õfaus ületas suurel mfiäral Prantsuse kindralstaabile lubatud toetuse. Küll on aga tõsi, et sõjavarustuse puuduse tagajärjel kutsuti Suur-Brltannlas vähem aastakäike lippude alla kui Prantsusmaal.
Kuld Prouvost el mainlnnd tõsiasja, et sajad tuhanded vabatahtlikud, kes olid vanemad knl 28 aastat, ühinesid Briti sõjajõududega.
Teiselt poolt Churehill seletas 18. juunil alamkojas, et Brltl valitsus el ole võinud vabastada Prantsuse valitsust kohustusest mitte sõlmida separaatrahu. Sellest informeeriti Prantsuse valitsust. Prouvost möönas nüüd, et 12. juunil Prantsuse valitsus asus seisukohale, et Ükskõik kas Prantsusmaa sõlmib vaherahu
või mitte, ta el pääse täielikust okupatsioonist, teiste sõnadega — kapltnleerumine ei mõjutaks Saksa tingimusi. See ongi. mispärast paljud prantslased soovisid ja soovivad veel jatkata võitlust koos Inglismaaga.
Brltl Impeeriumi otsus jatkata võitlust on ainsaks lootuseks Prantsusmaale. On raske näha, millistel põhjustel ükskõik missugune patriootiline prantslane võiks arvustada seda otsust.
Pommiplahvatus New Yorgis.ETA. N ew Yo r k , 21. juunil.
(DNB.) New Yorgi firma „Deulscher Handels- und Wirtschaftsdienst" büroosse visati neljapäeva pärastlõunal seni teadmatute isikute poolt pomm. Pomm plahvatas ja vigastas mõningaid isikuid, nende hulgas firma üht ametnikku. Samas hoones üks kord kõrgemal asuv Saksa peakonsulaat jäi kahjustamata.
Ühe hoone esimesel korral New Yorgi idapoolses linnajaos, kus asub kommunistliku erakonna büroo ja kommunistlik leht „DaiIy Worker", oli täna pommiplahvatus. Seniste teadete järele pole keegi saanud vigastada.
laeva hukkumist. Aeglaselt alustab veealune
paat sõitu, kuld enne pimenemist ei julge ta
enam veepinnale kerkida.
Väljalastud torpeedo kiirus on 441 meremiili
(üks meremlll on 1,8 km.) ja ta lUgub tavaliselt
2,5 mtr. allpool veepinda. Gt torpeedoga taba
da, selleks on varem tarvilik mitmesuguseid
keerulisi ar%eslusl läbi vila. El ole lask taba
nud, süs on paari tuhande kroonine kahju ja
lisaks võib see halvasti mõjuda taevajuhl kar
jäärile.
Allveelaeva komandör peab olema julge. In
telligentne ja osav meremees. Ta peab suulma
kiirelt orienteeruda, et ümbritsetuna vaenlas
test ühe ainsa pilguga perlskoobile taibata olu
korda ning pääsla uma meeskond ja paat.
Rootsi kroonprints käis Ojamaa saarel.
ETA. S t o k h o l n , 21. junnil.(DNB.) Rootsi kroonprints sooritas teisipäe
vast kuni neljapäevani Inspektsloonlrelsl Ojamaa saarel, kus ta külastas ka sealseid kasarmuid ja kindlustust.
Ametlikult pooli teatatakse, el „Dagens Ny- heteri* teade, mille järele kuningas esinevat täna riigipäeval suulise läkitusega, el vasta tõsiasjadele. Olevat tegemist kuninga juhatusel valitsuse istungil heakskiidetud valitsuse deklaratsiooniga. Mainitud deklaratsiooni kohta ei ole ametlikult poolt midagi avaldatud.
Lätis rohkesti metsapõlemisi.ETA. R i i a , 21. juunil.
(Leta.) Pideva kuiva ilma tagajärjel sagenevad üha metsapõlemised. Käesoleval hooajal on teatatud juba 254 metsa- põlemisjuhtumit. Metsadepartemang kutsub kõiki elanikke üles olla äärmiselt ettevaatlik tulega ümberkäimises.
— sõjalaevade liiki kuuluv hävitaja. Nõnda, |
nagu kajakas kala oma noka vahele haarab ja
selle alla neelab, võib hävitaja veealusele paa
dlle lõpu teha.
Allveelaeva juht valib enda äranägemisel 1
parima varitsemise punkti. El möödn aga vaen
lase laev küllalt lähedalt, slls on hea jnhus
kaotsi läinud. Aimab paadi ohver, et veealune
paal on ta läheduses, slls võib tihti stk-sak
sõiduga veealuse paadi poolt väljalastud tor
peedo tabamisest pääseda. Ainult paadi peris
koop, see on torupeegel, mis paadist vee peale
juhitakse, kerkib hetkeks — 2—3 minutiks —
enne torpeedo väljalaskmist veepinnale, kuld
tõmmatakse kohe jälle Igaasi, sest vaenlane el
tohi margata, et nsurmM on lähedal.
Praeguses sõjas on nii mõnigi kord ette tul
nud. et vaenlase veealune paat billis laevade
karavani ja selle saatjate hävitajale vahele. siis
hetkeks kerkis periskoop veepinnale ja juba kõ
las torpeedost tabatud laeva kohutav plahva
tus. On torpeedo pressitud Õhu abil välja las
tud. laskub paat umbes 30 mlr. sügavusele, võ
tab uue »uuna ja põgeneb suurima kiirusega
lahinguplatsllt.
Langevad tagaajajale pooli väljalastud mür
sud paadi lähedale, siis saab paal tublisti põ
rutatud ja meeskond sellest segipaisatud, pea
aegu alati lõhkevad siis ka eleklri hõõglambid
ja Iga aparaadi osuti tantsib siia-sinna. Kui
laeva komandör tähelepanelikult velte heidetud
mürskude lõhkumist jälgib, võib ta enda ja ta
gaajajate vahel oleva maa võrdhmlsl täpselt
kindlaks leba. On vaenlased väga lähedal, siis
pannakse kõik laeva masinad seisma, sest nen
de töötamine võiks paadi asukoha ära anda,
Õli lastakse veepinnale kerkida, et simuleerida
400.000 Briti sõdurit oli saadetud Prantsusmaale.
inglased tõrjuvad prantslaste poolt tehtud etteheited tagasi.
Fantoom
nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil lt40. — Lk. 8.
Nõukogude Liit vajab rohkem
lenn ukeid, tanke,suurtükke ja kuule.
Sõjaline oht on kasvanud ja rahvusvaheline olukord on rikas üllatustest. Töölised peavad töötama vähemalt 8 tundi päevas.
ETA. Moskva , 26. juunil.(TASS.) Avaldati Üleliidulise ameti*
ühingute liidu kesknõukogu üleskutse kõigile töölisile, inseneridele, tehnikuile, teenijaile ja kõigile ametiühingute liikmei* le, mis käib järgmiselt: Kapitalistlik maa» ilm on uuesti vapustatud maailmasõjast. Teine imperialistlik sõda on juba haara* nud maailma elanikkonnast üle poole. Euroopa, Aasia, Ameerika, Aafrika ja Austraalia kapitalistlikus maailmas on tööstus, transport ja põllundus täielikult allutatud sõja huvidele. Kapitalistliku ekspluateerimise press keeratud kuni viini* seni — töölised töötavad 10, 12 ja enam tunde päevas ja on ära jäetud pühapäe; vad ja pühad. Sellise rahvamajanduse üldise sõjastamisega on imperialistlikud riigid suuresti tõstnud kõigi relvalükide tootmist. Seega on kasvanud sõjaline oht meie maale ja rahvusvaheline olukord on rikas üllatusist. Sellises olukorras peab meie maa, kes on ustav rahupoliitikale, Nõukogude Liidu rahvaste huvides veel rohkem tõstma oma majanduslikku kait* sevõimsust. Meie maa ei tohi mitte vä* hera ettevalmistatud olla relvastusainete ja teiste vajalike kaupade tootmiseks, kui seda on kapitalistlikud maad. Meie pea= me olema mitu korda tugevamad, et kõi* gekülgselt valmis olla igasugusteks katsu* misteks. Meie peame saama veel tugeva* maks — nii majanduslikult kui sõjaliselt. Meil on ülesandeks senisest rohkem kind* lustada meie maad, punaarmeed, mere* ja lennuväge, täiendada ja suurehdada nen* de * relvastust, tugevdada sotsialistlikku tööstust, mis punaarmeed varustab kõige vajalikuga. Meie oleme kohustatud kõigi, jõududega arendama tööstust meie riigi tugevdamise huvides. Meie vajame seni* sest rohkem metalle, sütt ja naftat, meie vajame senisest rohkem lennukeid, tanke, suurtükke, kuule, vedureid, vaguneid, tööstusmasinaid ja autosid — ühe sõnaga: meie vajame senisest suuremat toodangut kõigis rahvamajanduse harudes!
Oma kodumaa kaitsevõimsuse edasise tugevdamise huvides peab N. Liidu töö* lisklass kandma paratamatult ohvreid. Üleliiduline ametiühingute liidu kesknõu* kogu on arvamisel, et meie ettevõtete ja asutuste praegune 7—6*tunniline tööpäev ei ole mitte küllaldane nende ülesannete teostamiseks, mis nõukogude maad oota* mas. Kui töölised kapitalistlikkudes maades on sunnitud 10—12 tundi päevas töötama kodanluse heaks, siis meie nõuko* gude töölised võivad ja peavad rohkem töötama kui nüüd — vähemalt 8 tundi, sest nemad töötavad enese heaks, sotsia* listliku riigi ja rahva hüvanguks. Käes* olevas olukorras tuleb tööpäeva pikkust suurendada kõigis riiklikes, ühistegelistes ja ühiskondlikes ettevõtetes ia asutustes, tõstes teda 8 tunni peale. Tööpäeva pikkust tuleb seitsmelt tunnilt tõsta kaheksale tunnile seal, kus seni oli tarvitusel seits* metunniline töönäev ia seitsme tunni pea* le seal. kus seni tarvitusel oli kuuetunni* Une tööpäev, kusjuures erand tehakse neis tööstusharudes, kus töötingimused on tervisele kahjulikud. Asutustes tõstetakse tööaega kuuelt tunnilt kaheksale, samuti kõrgendatakse sellele tasemele nende isikute tööaee, kes on saanud 16*aastaseks.
Ametiühingute liidu kesknõukogu on Ühtlasi arvamisel, et nttttdne tööorranlsatsloon ettevõttel* asntuals, mis on rajatud kune- pÜevanele tnÄvahemlknle, kahandab toodangut, peaJeri tekltaa kuuenäevlknle üleminek linnades lõhe linnu ja küla töötajate vahel, kuna külas kn nrargugl veel maksev on seitsmepäevane nädal. Ka linna* tuleb riiklikes, ühlstegelikes ja ühiskondlikes ettevõttel* Ja asutusi* minna seitsmepäevasele nädalale.
Jf*ed abinõud on tõsiseks sammuks Nõukogude m aa rahvamajanduse Ja kaitsevõim- sn*e edasisel tugevdamisel. Ijra mees- ja nais- tööline teab vära hästi, et üleliigne töötund ja üleminek seitsmepäevasele nädalale annavad liaatoodangnt. Tööpäeva ja töönädala pikendamine annab meile senisest rohkem sajad tuhanded tonnid naftat, sütt, maaki, metalle»
tuhandeid uusi tööstusmasinaid, kahureid, lennukeid, tanke ja teisi masinaid ning sadade miljonite rublade eest laialdase tarvituse kaupa. Ka pärast seda, kui oleme tõstnud oma tööpäeva ühe tunni võrra, jääb N. Liidu tööpäev süski kõige lühemaks maailmas. Kuid ta peab olema ka kõige viljakam. Meie ettevõtete ja asutuste tööliste ja teenijate rõhuv enamus täidab ausalt ja kohusetruult oma kohuseid, taltes töö seadust ja alludes töödistsipliinile. Kuid nende kõrval leidub vahest3— 4 protsenti noori töölisi ja teenijaid, kes hiljuti lü litati toodangusse ja kes, kasutades asjaolu, et N. Liidus on tööpuudus kaotatud, jooksevad ühest vabrikust teise, nõrgestavad töödistsipliini, ei soovi ausalt töötada ja suhtuvad halvustavalt nende nõudmiste täitmisse, mis maksma pandud seadusega ja rahva poolt heaks kiidetud. Selliste „lendajate“ kohta käivaid karistusmäärasid tuleb kõvendada. Tööliste ja talupoegade sotsialistlik riik ei või kauem kannatada, et need Inimesed kahjustaksid rahvamajandust. Rllk peab rahvamajandust kaitsma selliste toodangu korra rikkujate vastu, sest sellega kaitseb tema rahva huvisid.
Ametiühingute liidu kesknõukogu peab vajalikuks, et töölisile ja teenijaile ära keela- taks omavoliline äraminek riiklikest, ühiste- gelikest ja Ühiskondlikest ettevõtteist ja asutusist; samuti tuleks ära keelata omavoliline Üleminek ühest ettevõttest teise või ühest asutusest teise. Kesknõukogu on arvamise), et riiklikest, ühlstegellkest ja ühiskondlikest ettevõtteist ja asutusist omavoliliselt lahkunud tuleb anda kohtu alla ja kohtu otsuke põhjal vangi heita. Põhjuseta
töölt puudujaid tuleb karistada parandus- tÖÖdega töötaja asukoha järgi, kusjuures teatava aja jooksul osa nende töötasust kinni peetakse.
Ametiühingute liidu kesknõukogu rsllas N. Liidu valitsusele ja ülemnõukogu juhatusele ettepaneku tööpäeva pikendamiseks kaheksa tunnini ja töönädala tõstmiseks kuuelt päevalt seitsmele päevale, ühtlasi tegi ta ettepaneku ära keelsta omavolilist lahkumist ettevõtteist Ja asutusist. N. Lüdu valitsus ja Ülemnõukogu juhatus on need ettepanekud heaks kütnud. Ametiühingute Illdu kesknõukogu kutsub üles kogu tööliste klassi ja kogu haritlaskonda — kuni viimaseni ära kasutada kõik võimalused tööviljakuse edasiseks kasvuks N. Liidus, meenutades Lenini sõnu, et tööviljakus on lõppudelõpuks kõige tähtsam ja kõige peamine abinõu uue ühiskondliku korra võiduleaitamisel. Suurendada tööviljakust, anda oma riigile suuremat toodangut, mis vajalik on majandusliku kalUevÕimsu.se kasvuks — selles seisab Iga töötaja peamine ülesanne, millises rahvamajanduse harus la ka ei töötaks. Selle ülesande täitmisega iga N. Lüdu kodanik avaldab oma patriotismi ja oma ustavust kodumaale. Ametiühingute Illdu kesknõukogu on veendnnud, et mrrs- ja nalstöölised. Insenerid, tehnikud ja teenijad ja kolk ametiühingute liikmed toetavad täiel määral neid abinõusid, täites seega sotsialistliku kodumaa vastu oma kohust. Kesknõukogu usub, et kõik nad loovad tööherolsml uusi eeskujusid võitluses suure sotsialistliku maa majanduse ja kaitsevõime edasisel tugevdamisel, kommunismi uute võitude saavutamisel — võitluses Lenini ja Stallnl suure asja eest.
Prantsuse peaministri raadiokõne
Sõda ei võideta ainult kullaga.Prantsusmaa jttb ig lism aa olid teinud suuri illusioone oma tõelise sõjalise jõu kohta.
ETA. G e n f , 26. juunil.
(DXB.) Prantsuse peaminister mars
sal Petain pöördus teisipäeva õht. Prant
suse rahva poole raadiokõnega, milles la esitas Prantsuse valitsuse põhjused reU
vaderahu sõlmimiseks Saksamaaga ja Itaaliaga. Petain seletas, et Prantsus
maa ja Inglismaa olid teinud endile suu
ri illusioone oma tõelise sõjalise jõp ja majandusliku relvastuse, nagu blokaadi
jne. tõhususe kohla. Sõda ei võideta mit- t_ ainult kulla ja toorainetega. Sõda sõltub vägede tegelikust koosseisust, mater
jalist ja nende kasutamise tingimusist. Petain meenutas Flandria lahingu ning Aisnei ja SommeM lahingute tulemusi.
Mõne päevaga oli vaenlane läbi murdnud meie posftsioonidest ja vallutanud suure
osa Prantsuse territooriumist. Põgenike vool võttis seejarele määratu ulatuse. 8 miljonit Prantsuse põgenikku lisandusid
1,5 miljonile Belgia põgenikule ja viisid
segadusse meie tagala. Alates 15. juunist
tuli vaenlane üle Loire’i ja sööstis ülejäänud Prantsuse osadele. Niisuguse edasitungi ees pidi lakkama relvastatud
vastupanu. Valitsus nägi end olevat ase
tatud kahe järgneva otsuse ette: kas jä ä
da oina kohale või m inna üle mere. Valitsus on otsustanud jääda Prantsusmaa
le, et säilitada Prantsuse rahva ühtlust ja
esindada seda vaenlase ees. Neis olukorris oli meie kohuseks jõuda vastuvõeta
va relvaderahuni au ja mõistuse nimel. Relvaderahu on sõlmitud, võitlus on lõppenud. Sellel rahvuslikul leinapäeval jääb meie lipp siiski kõrgele. Seejärele
Petain puudutas relvaderahu tingimusi,
mida la pidas valjudeks, ja jatkas: Vä
hemalt au on päästetud. Meie säilitame
Konstaabel Möttuse tervis paraneb.Teatavasti sai Elva valla konstaabel Aug.
Mõttus raskesti kannatada liiklemisönnetusel.
Nüüd on mõõdunud enam kui nädalapäevad
Õnnetusest ning vigasaanu hakkab paranema.
Konstaabel Mõttus viibib Tartus Maarjamõisa
väljal haiglas. Praegu täidab ta kohuseid Elva
valla 2. rajooni konstaabel H. Haldma.
vajalikud jõud, et säilitada korda ema
maal ja asumaades. Prantsuse valitsus jääb vabaks ja Prantsusmaad valitsetak
se ainult prantslaste poolt. Sõda on emamaal kaotatud. Kas peaks seda jatkama asumaades? Ma ei tahaks edasist vereva
lamist. Ma ei oleks vääriline teie eesotsas seisma, kui ma seda oleksin teinud. Ma ei aseta oma isikut ja ka mitte oma
lootust väijaspoole Prantsusmaad. Nüüd peame meie kogu oma jõu suunama tulevikule. Uus kord algab. Teie elu saab olema karm. Ma ei peta teid valedega,
mis teile juba palju halba on teinud. Olevikus arvestage endid ja tulevikus
oma lapsi. Lõpuks kutsus Petain kõiki prantslasi üles koostööle uuesti ülesehitamiseks.
Muudatusi Läti politsei korraldustes.
ETA. Riia, 26. juunil. (Leta.) Siseminister V. Lacis on avaldanud kõigile politseijuhtidele järgmise korralduse: Selleks, et politsei astuks sõbralikesse suhetesse kõigi rahvakihtldega, ma teen korralduse luua viivitamatult kontakti rahvaga ja kohalike elanikega, et neid kaasa tõmmata pnlitsei-abiteenistusse. Seejuures tuteb vaatamata elanike rahvusele või nende poliitilistele vaadetele silmas pidada ka seda, et vastavad isikud omaksid teatava rahvakihi usalduse, ja et vajaduse korral nad suudaksid teotseda vaheltsobitajalna ja rahurlkkumiste korral abistada politseid. Polltsel-abiteentstuse Isikud võtvad jääda oma senistele töökohtadele, ent politseitööst otsese osavõtmise korral nad saavad tasu. Abiteenistusse tuleb igas polltsei- ringkonnas kaasa tõmmata umbes 15 Isikut ja igas vallas umbes 10 Isikut. Mainitud isikud kutsutakse vajaduse korral tegevusse politsei poolt Ent praegu on soovitav, et mõni aeg oleks Igas polltseirlngkonnas üks kuni kaks abijõudu.
Kojad Lätis laiali.ETA. Rlla, 26. juunil. (Leta.) Valitsus arutab
täna seaduseelnõu kodade laialisaatmise kohta.
Tööliste meeleavaldus
Viljandis.Reedel korraldasid töölised Viljandis läbi
linna rongkäigu ja miitingu-koosoleku „Uga- la* ruumides, rõhutades sellega praeguse olukorra tähtsust töölisklassile. Rongkäigust osavõtjad liikusid punase lipugra ja loosungite ali läbi linna tänavate, kandes loosungeid punastel kangastel järgmiste pealkirjadega: „Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus", „NÕuame valitsuse loomist, kes ausalt täidab Nõukogude Liiduga sõlmitud pakti", „NÕuame töötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust". Rongkäik peatus suuremate käitiste ees, kus töölised katkestasid töö ja ühinesid järjest paisuva meeleavaldusega Eesti ja Nõukogude Liidu vastastikuse abistamise pakti kasuks. wUgalas“ peetud koosolekul võttis sõna Tallinnast Ametiühingute esindaja K. Vitsut, kes kokkuvõtlikus kõnes tutvustas koosolijaid olukorraga ja eriti rõhutas seda rahu taotlust, mida meile kindlustab Nõukogude Liidu vägede saabumine Eestisse. Kõneleja märkis, et viimasel a ja l ei ole töölisklassil olnud võima-, lik oma huvisid küllaldaselt kaitsta. Nutra * aga töölised nõuavad, et koostatakse iiu i" '1 valitsus, kes viiks siiralt ellu abistamise pakti ja suudaks valvel olla tööliste huvide eest.
Tervitus punaarmeele võeti vastu tormiliste kiiduavaldustcga ja ela^uhüüetega.
„Ugalast“ liiguti rongkäigus läbi linna tänavate maakonna gümnaasiumi koolide parki, kus veel kord võttis sõna ametiühingute esindaja sms. K. Vitsut.
Rahvakoosolek Haapsalus.23. juunil toimus Haapsalus turuplatsil
suur rahva koosolek, mille avas linnapea dr. Alver, avaldades lootust, et uus valitsus meile paremat pakub kui eelmine. Poliitilisest silmapilgust andis ülevaate sm. Piht Tallinnast.
Poliitvang Maisel kirjeldas poliitvangide vabastamist ja vangla elu. Sm. Cher Haapsalust võttis sõna kohalikkude avatavate töölisorganisatsioonide asjus.
Pärast koosolekut rahvas astus elavasse vestlusse punaarmeepa, kelle esindajad kutsusid rahvast oma kinno. Koosolek kiitis heaks valitsuse deklaratsiooni.
ÕHUKAITSE ETTEVALM ISTUSED ROOMAS.
Kdlk Room a vanad Ja kunstlpttrasad ehitused kaitstakse lllvakottidega,nad el häviks võimalik© ÕhurUnnakute puhul.
• t
nr. 73. Kolmapäeval, 26. jaunU 1940, Lk. 9.
Itaalia vaherahutingimused.Vaenulik tegevus lõpeb Prantsuse emamaal, Prantsuse Põhja-Aafrikas ja mandaatmaades. Itaalial õigus kasutada Dzhibuti sadamat ja Dzhibuti-Addis-Abeba raudteeliini Prantsuse osas.
ETA. Rooma, 2 i Jaanil. (DNB.) Itaalia- Prantsuse vaherahukokkulepe on järgmine:
Art 1: Prantsusmaa lõpetab vaenuliku tegevuse Itaalia vastu emamaal, Prantsuse Põhja- Aafrikas ja mandaatmaades. Samuti Prantsusmaa lõpetab vaenuliku tegevuse Itaalia vastu merel ja õbus.
Art. 2: Itaalia väed jäävad käesoleva kokkuleppe jõustumisel ja vaheraha kogu kestuseks nende poolt saavutatnd esimestele liinidele kõikidel sõjaväljadel.
Art. 3: Prantsuse emamaal demllltarlseerl- takse vaherahu ajaks tsoon art. 2. mainitud liinide ja lüal vahet, mis Õhu kaudu läheb mainitud liinidest 54 kilomeetri kauguseni. Tnnlses demllitariseerltakse vaherahu ajaks tsoon praeguse LIlbüa-Tuneesla püri ja liini vahel, mis on märgitud juurdelisatud kaardil. Alzheerlas ja Prantsuse maa-aladel Lõuna-AIiheerlas, mis pnutuvad kokku Liibüa piiridega, demllitari- seeritakse vaherahu ajaks tsoon Liibüa piiri ja paralleeli vahel siit kahesaja kilomeetri kaugusel. Niikaua kui jätkub Itaalia vaenulik tegevus Briti impeeriumi vastu ja niikaua kui kestab vaherahu, demilitarlseerltakse Prantsuse Somaalimaa kogu rannlkumaa-ala. Vaherahu ajal omab Itaalia täieliku õiguse kasutada Dzhibuti sadamat ja sadamaehitus!. Samuti Itaalial on Õigus kasutada igasugusteks transportideks Dzhibutl-Addis Abeba raudteeliini Prantsuse osa.
Art. 4: Art. 3 nimetatud demilitartseerltud tsoonid puhastatakse 10 päeva jooksul pärast vaenuliku tegevuse lõpetamist Prantsuse vägedest, välja arvatud Isikud, kes on vajalikud klndlustustõöde, kasarmute, sõjaväelaagrite ja hoonete valvamiseks ja korrashoidmiseks, ja välja arvatud väeosad, kes peavad hoolitsema sisemise korra säilitamise eest ja kes määratakse lähemalt kindlaks Itaalia vaherahnkomlsjonl poolt
Art 5: Kahjustamata Ja rikkumata a r t 10tulenevat õigust, tuleb 15 päeva jooksul kõrvaldada kõik liikuvad relvad ja sinna juure kuuluv sõjamoon demllitariseeritud tsoonidest Prantsuse emamaal ja maa-aladel, mis puutuvad kokku Uibüa piiridega. Samuti tuleb kõrvaldada kõik relvad ja sõjamoon nendelt vägedelt kes peavad lahkuma eelpoolnimetatud maa-aladelt. Kindlustustesse sisseehitatud relvad ja seal asuvad SÕ- jamoonatagavarad tuleb teha tarvitamiskõlbmatuks sama aja jooksuL
Art. 6; Niikaua kui jätkub vaenulik tegevus Itaalia ja Briti maailmariigi vahel, demllltarl- seeritakse kuni vaenuliku tegevuse lõpetamiseni mainitud impeeriumi vastu Tonlonl, Blzerta, Ajacrio ja Oran’1 laevastlkutoetuspunktid Ja sõja- ja merekindlused. See demllitarlseerimlne teostatakse 15 päeva jooksul, nii et kõik laevastlkutoetuspunktid ja sõja- ja merekindlused oleksid kasutamatnd nende ofensllvses ja defen- sllvses tugevuses.
Art 7 ja art. 8. puudutavad demllitarlseeri- mise viise mainitud tsoonides, kui ka laevastl- kutoetuspunktide ja teiste kindlustuste demlll* tarlseerimist.
Art. 9 kirjutab ette, et Prantsuse emamaa
kõik maa-, mere- ja õhujõud demoblllseeritakse ja desarmeeritakse tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks hiljem. Erandiks on ainult need sõjajõud, kes on vajalikud sisemise korra säilitamiseks. Viimati mainitud väeosade tugevus ja relvastus määratakse kindlaks Saksamaa ja Itaalia poolt Prantsuse PÕhja-Aafrlkas, Süürias ja Somaalimaal Itaalia vaherabukomisjon arvestab korra säilitamiseks vajalike jõudude erilist tähtsust
A rt 10: Itaalia säilitab endale õiguse nõuda vaherabukokkuleppe teostamise tagatisena relvade ja sinna juure kuuluva sõjamoona täielikku või osalist väljaandmist, milliseid relvi või sõjamoona kasutati või oldi valmis seatud kasutamiseks Itaalia sõjajõudude vastu.
A rt 11: Relvad, sõjamoon ja sõjamaterjal, mis jäävad okupeerimata Prantsuse maa-aladele, kogutakse kokku Itaalia või Saksa kontrolli a lt
A rt 12 määrab, et Prantsuse sõjalaevad de- mobillseerltakse. Sellest tehakse erand ainult neile sõjalaevadele, mis on vajalikud Prantsuse asumaade julgeolekuks. KÕlk kodusadamalst eemalviibivad sõjalaevad, mis ei ole vajalikud Prantsuse asumaade julgeoleku kaitseks, peavad tagasi pöörduma oma kodusadamalsse. Itaalia valitsus teatab, et ta ei kavatse praeguse sõja ajal kasutada Prantsuse sõjalaevastiku üksust Samuti ta el kavatse rabu sõlmimisel nõuda Prantsuse laevastikku.
A rt 13 näeb ette, et kõik mllnitõkked tuleb teatada itaalia vägede ülemjuhatusele.
Art. 14-s kohustub Prantsuse valitsus mitte teostama vaenulikku tegevust Itaalia vastu ja takistama Prantsuse kodanike lahkumist Prantsusmaalt, et osa võtta vaenulikust tegevusest Itaalia vastu.
Art 15-s kohustub Prantsuse valitsus ta
kistama seda, et sõjalaevu, lennukeid, relvi Ja sõjamaterjall el toimetataks välismaale.
Art 16 ja a rt 17 käsitlevad Prantsuse kan- balaevastlku väljasõldukeeldu ja vastavad Sak- sa-Prantsnse vaherahuleppe a rt U-Ie.
Art 18 näeb ette, et keelatakse startimine kõigil lennukell, mis viibivad Prantsuse territooriumil või Ükskõik millisel Prantsuse kontrolli all seisval maa-alat Kõik lennusadamad ja lennuväljad seatakse kontrolli alla.
A rt 19: Igasuguste raadiosaadete levitamine Prantsusmaal on ajutiselt keelatud. Raadio- Ja telegraafiühenduse tingimused Prantsusmaa, PÕhja-Aafrika, Süüria ja Somaalimaa vahel määratakse kindlaks Itaalia vaherahukomlsjo- nl poolt
Art 20 näeb ette kaupade vaba transilt! Saksamaa ja Itaalia vahel mltte-oknpeerltud maa-alade kaudu.
A rt 21: KÕlk Itaalia sõjavangid, kui ka poliitilised vangid tuleb kobe vabastada ja välja anda.
Art 22 tagab Prantsuse valitsust kõige selle materjali hea seisukorra eest, mis tuleb ära anda.
Art 23-* tehakse Itaalia vaherahukomlsjo- ntte ülesandeks teostada ja valvata vaberahu-kokkuleppe täitmise Üle.
A rt 24 näeb ette Ühe Prantsuse delegatsiooni saatmist Itaalia vaherahukomlsjonl juure.
A rt 25: Vaherahukokkulepe astub jõusse allakirjutamisega.
Art. 26: Vaherahukokkulepe jääb jõusse kuni rahulepingu sõlmimiseni. Vaherahukokkulepe võidakse tühistada Itaalia poolt juhul, kui Prantsuse valitsus el täida oma kohustusi.
Vaherahukokkuleppele on alla kirjutanud marssal Badogllo Ja kindral Huntjringer.
SEE ON KORSIKA.Vaade Bastla sadam ale, mis on ühtlasi merekindluseks.
TASS kinnitab:
Saksa piirile pole koondatud N . Liidu vägesid.Vastupidi välismail levitatud kuuldustele ei viibi Balti riikides 10 0 -15 0 N. Liidu diviisi,
vaid kokku ainult 1 8 -2 0 diviisi.ETA. Moskva , 23. juunil.
(TASS.) N. Liidu vägede saabumise puhul Balti riikidesse levitati viimasel ajal välismail ülirohkelt kuuldusi, et 100 ja isegi 150 N. Liidu diviisi olevat koon* datud Leedu?Saksa piirile, et see N. Liidu vägede koondamine on tingitud N. Liidu rahulolematusest Saksa edu puhul läänes ja et see peegeldab suhete halvenemist N. Liidu ja Saksamaa vahel ning toimub ees* märgil avaldada survet Saksamaale. Mai* iiitud kuulduste mitmesugused variandid kordusid viimasel ajal peagu iga päev Ameerika, Jaapani, Inglise, Prantsuse, Türgi ja Rootsi ajakirjanduses.
TASSM on volitatud deklareerima, et kõik need kuuldused, millede absurdsus on ilmne, ei ole põrmugi kooskõlas tõsi* oludega. Tegelikult ei viibi Balti riiki# des mitte 100 ega 150 N. Liidu diviisi, vaid kokku rohkemalt 18—20 diviisi, kes muuseas ei ole koondatud Leedu«Saksa piirile, vaid mitmesugustesse piirkonda» desse kolmes Balti vabariigis, ja kellede eesmärgiks ei ole „surve avaldamine" Sak« samaale, vaid tagatiste loomine N. Liidu ja Balti riikide vahel sõlmitud vastastiku* se abistamise paktide ellurakendamiseks.
N. Liidu vastutavad ringkonnad asus vad seisukohal, et selliste absurdsete kuul* duste levitajail on eriline eesmärk — tu» mestada N. Liidu^Saksa suhteid. Ent need härrad esitavad oma salajasi soove tõsi»
asjadena. Nad on ilmselt võimetud tai# pama selget tõsiasja, et ei saa kõigutada heanaaberlikke suhteid, mis seati jalule N. Liidu ja Saksamaa vahel mittekallale* tungipakti sõlmimisega, missuguste kuul* duste ja armetu propaganda abil, sest need suhted on rajatud mitte möoduvaile motiividele, mis oleksid sõltuvad kon* junktuurist, vaid N. Liidu ja Saksamaa elulistele riiklikele huvidele.
Saksa relvastustoodangkohandatakse nüüd Inglismaa
ründamiseks.ETA. B e r l i i n , 25. juunil.
(DNB.) Millist soodsat mõju avaldab sõjategevuse lõppemine Pranlsumaal edasisele võitlusele Inglismaa vastu, see selgub, nagu DNB'le vastavalt poolt seletati, tõsiasjast el nüüd võidakse kõiki sõjalisi ja majanduslikke abinõusid rakendada ainuüksi Inglismaa vastu. Niivõrd kui üldse osutub vajalikuks ja otstarbekaks kohandada relvastustondangul ümber erilistele oludele Inglismaa ründamisel, võidakse seda nüüd läbi viia ilma igasuguse riisikota. Kas ja kuivõrd seisavad Prantsusmaa majanduslikud abinõud Saksamaa kasutuses, selgub seni veel mitte avaldatud vaberahutingimustest. t'hl- lasl on sõjategevuse kiire lõpetamisega Prantsusmaal kindlustatud lõikuse kogumine, ('heks tähtsaks tulemuseks on ka maaühenduse jaluleseadmine Saksamaa ja Hispaania vahel, kellega enne sõda sõlmiti äärmiselt aretiemisvõlmeline majandusleping. Selle ellurakendamist takistas seni blokaad.
TA S S lükkab ümberaluseta kuuldused läbirääkimistest
Türgiga.
ETA. Moskva , 24. juunil.(TASS.) Viimaseil päevil välismaa
ajakirjandus levitab teateid läbirääkimiste kohta, mis olevat toimunud N. Liidu ja Türgi vahel N. LiidtwTürgi uue lepingu sõlmimiseks ja et sel puhul Türgi välismi* nistril Saradjoglul olevat kavatsus sõita Moskvasse. TASS’i on volitatud seleta* ma, et neil kuuldusil puudub igasugune alus ja et need on täielikud väljamõeldi* sed.
Saksamaa 10 päevaks lipuehtesse.
ETA. B e r l i i n . 24. juunil.
(DNB.) Hitler on avaldanud järgmise üleskutse: „Saksa rahvas! Sinu sõdurid on napilt kuue nädalaga pärast kangelaslikku võitlusi lõpetanud sõja läänes vapra vaslase vastu. Nende teod lähevad ajalukku kõigi aegade kuulsusrikkaima võiduna. Alandlikkusega meie täname .Jumalat tema Õnnistuse eest. Ma käsin seada Saksamaa lipuehtesse kümneks päevaks ja kelli helistada seitse päeva.“
Viimane võitluspaev Prantsusmaal.
ETA, J u h i p e a k o r t e r , 25. juunil.(DNB .) Saksa vägede ülemjuhatus
teatab: Sõjakäik Prantsusmaal on lõppes
nud vaevalt kuus nädalat kestnud võit* luste tagajärjel Saksa relvade võiduga. Täna kella 135 valitseb relvaderahu. Eil* sel, viimasel võitluspäeval, meie diviisid
on kõikjal edasi tunginud. Lyonist lõuna pool vallutati St. Etienne. Ka teistel fron* tidel vallutati palju tähtsaid punkte ja
keskusi.Prantsuse Atlandi ookeani ranniku läs
hedal on eduga pommidega rünnatud üht 5000—6000stonnist Briti transportlaeva. Samuti on teostatud luurelende Põhjame* rel. ö ö l vastu 25. juunit on Saksa lennu* kid teostanud mõningaid rünnakuid Kesk^Inglismaale ja on pommitanud len* nuvälju kui ka lennutehaseid. Stavangeri lähedal on alla tulistatud üks Briti lennuk, mis tahtis pommitada sealset lennuvälja.
Briti lennukid on jatkanud oma lende Põhjas ja Lääne=Saksamaalet kusjuures ei ole tekitatud mingit kahju sõjalistele ees* märkidele. Meie sõjalaevastikul on õnnes* tunud alla tulistada kaks Inglise lennukit.
Kas Prantsuse sõjalaevastik alistub?
ETA. L o n d o n , 25. jnunil. (Reuter.) Prantsuse kindral de Gaulle sele
tas elle õhtul ühes Intervjuus, et tema usub, et Prantsuse sõjalaevastik el alistu ega anna end vaenlase kütte. Prantsuse rahvuskomitee täpne koosseis oleneb mõningate tähtsate Isikute saabumisest Londoni, kes praegu on Prantsusmaalt teel Suur-Brltannlasse. Edasi de Gaulle seletas, et tema el tea, kus viibib praega Beynaud, ent tema loodab kindlasti, et Reynaud tuleb Inglismaale, kus ta saab kahtlemata Prantsuse rahvuskomitee liikmeks.
Vaherahu komisjon astus kokku.
ETA. B e r l i i n , 25. juun it (DNB.) Saksa-Prantsuse vaherahuleppe
põhjal tull kokku vaherabukomisjon, mille asukohaks on W l e s b a d e n . Vaherabuko- misjonl esimeheks Hitler on määranud jalaväe kindrali StUipnageli. Vaherahukomlsjonl Ülesandeks on korraldada ja valvata vahera- huleppe täitmise järele. Prantsuse valitsust on kutsutud ja palutud ka saata omalt poolt esindajaid vaherahukomisjont u4i n
Prantsuse sõjalaevu ei ole enam Gibraltari väinas.-
ETA. A l g e c l r a s , 25. juunit (DNB.) Siia saabunud teadete järele on Brl
tl lahingulaev «Hood4* koos kahe *Aretbusa* tüüpi ristlejaga ja kabe hüvitajaga saabunud Gibraltari. Pühapäevast saadik ei saabu Gibraltari enam Prantsuse laevu. Inglise laevade hulgas, mis peavad valveteenistust Gibraltari viinas, ei ole enam näha Prantsuse laevastiku- üksust Seni teostasid Prantsuse sõjalaevad valveteenistust koos Inglise sõjalaevadega.
Briti õhurünnak laagrile kõrves.
ETA. K a i r o , 25. juunlL (Reuter.) Briti õhujõudude teadaanne: Brl
tl pommilennukid ründasid esmaspäeval üht Itaalia laagrit kõrve lääneosas. Õhurünnak oli üllatuslik ja pommitati telke. Ohurünnaku! Asmara lennuväljale tekitati lunduvaid kahjusid. Saavutati otsetabamosl angaaridele ja stardlteedele. Meie lennukite lahkumisel hõljus lennuvälja kohal suitsusambald. Oks meie lennuk el pöördunud tagasi.
SISSEKÄIK NAPOLEONI HAUA JUURE.Nagu näha pildilt, se isab seal nüüd
auvalvurina Saksa sõdur.
nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 10.
Pikne põletas talu hooned8 looma ja viljatagavarad hävisid tules. Välk lõi peretütre uimaseks.
Jaanipäeva, 24* juuni, pealelõunal tekkis pikse läbi kahjutuli Virumaal Mahu vallas Pada kälas, kus põles maani maha Kaarel 0 1 e v i 1 e kuuluv taluhoone, milles ühise katuse all asusid karjalaut, hobusetall, sigala, ait ja kuur* Kogukahju tõuseb üle 3000 kr., kindlustatud oli vaid hoone 250 kr. eest kohalikus kindlustuskassas, vallasvara aga kindlustamata.
Jaanipäeval viibis kogu talu pere
Viru-Niquias surnuaiapühal, kodus oli vr' üks taluomanrku täiskasvanud tü
tardest. Kella poole nelja paiku lähenes Pada kiilale piksepilv rohkete kärgatuste
h välgusähvatoste saatel. Üks piksenool, millega kaa-sas käis tugev kärgatus, süli- . t.ns Kaarel Olevi talu kõrvalhooned, lüües ühtlasi
uimaseks talu elutoas viibiva peretütre.
Peagi leegitses põuakitu-muses ülikuiv ehitus küünlana. Tuld märkasid ka
naabrid, kes ruttasid kustutustöödele, mis aga ei andnud tagajärgi, kuna pikse-
löögist paisati tuli kogu hoonele. Suuri vaevu jõuti tule levimine elumajale ära hoida. Põlevast hoonest ei suudetud
kraami ega ekisloomi välja tuua.
Tulesurma leidsid
kolm muWkat, kes olid jäetud lauta kinni, kolm siga ja kaks põrsast. Vallasvarast
hävines veel aidas asunud 1600 kg. ru
kist, 400 kg. nisu, 1200 kg. otri, 320 kg. kaeru ja muud kraatni, mille koguväär
tus 1500 kr. Hoone väärtust hinnatakse samale summale, kuna mahapõlenud hoo
ned oliid vanapoolsed.Koju jõudnud pererahvas leidis ees
vaid suitsva ahervare ja lauda kiviseinad.
Tulikahju oli talus teistkordne,
kuna 18 a. tagasi põles maha elumaja, mille asemele ehitati uus.
Neli tulikahju PärnumaalHävis 9000 kr. eest varandust.
Põlema süttis pühapäeval Külngi-NÕmme linnas, A la tän. 6 asuv Saarde pÕUtunajandas- tööfftusllku oMtUilraM vabrik, m is oli Ühise katuse all sae-, villa-, tina- Ja Jahutttöstoaega. Hoone, m is oU ühekordne paa- Ja betoosehl- tus, sai tugevasti kannatada* Tuli sai alguse vabriku Õuel tolmukogujalt.
Tules hävis varaadnst umbes SÕOO kr. eest. Tule vastu oli aga varandus kindlustatud 9000 kr. eest.
Teine tulikahju leidis aset samuti Klllngl- NÖmme linnas, kus Vana tän. 12 süttisid Aleksander K i k a s e ühekordne elumaja Ja saun. Tuli sai alguse perenaise hooletusest, kes
pruulis Õlut ning Jättis tule Järelevalveta. Saun põles maani maha, kuna elumaja Jäi osaliselt püsti. Tull tekitas kahju 4000 kr. eest.
Kolmas tuUkahju tekkis laupäeval Pärnumaal, Tall vallas Tuule asunduses Peeter K a u r i l e kuuluva Torni tala segametsas, kus hävis V/t hektaari 40 a. vanust metsa 400 kr. eest.
Neljas põlemine leidis aset Saarde vallas, Meose külas, kus süttisid Andres I l v e s e l e kuuluvad vihusaun Ja kuur, mis põlesid maani maha. Kahjusumma ulatub 1000 kroonini. Tule tekkimise põhjus pole süanl selgunud.
3 ruutkilomeetrit metsa tuleroaks.Suurem metsatulikahju Harjumaal K5ue vallas.
Suurem tulikahju leidis aset esmaspäeval Rapla lähedal Kõue vallas, kus süttis raba ja riigile kuuluv mets.
Tuli algas oma laastamtsfö&f'1 hommikul kella pool 8 ajal ja hävitas mitme- Itinnilise põlemise ajal umbes 3.ruutkilomeetril raha ja metsa. Suurte pingutustega suudeti tuleoht likvideerida õhtul
kella 7 ajal. Kustutustöödest võttis osa üle 200 inimese, kelle tõhusal tööl suudeti ära hoida ka tule levimist taludele. Tulemeri oli jõüdftud paiguti taludele kuni paarisaja meetri lähedusse... Millest. tuli sai alguse ja kui suur on
kahju, ppie esialgu veel selgunud. Sündmust juurdlevad politseivõimud.
Järvamaal hävitas tuliühiskaupluse ja elumaja.
Kaks inimest sai vingumiirgituse.Teisipäeva lõuns ajsl süttis pÕlems Paide
vallas Oja k il lu asetsev Paide kaubatarvlta-
jate ühisuse «Iva*4 harakaupluse hoone. Para-
knlv pilpakatus võttis kiiresti tald Ja hoone
hiivis peagn täielikult. ühtlasi põles sisse ka
harukaaplase juhataja Angast Ermi vallasvara
ja samuti ka kõik seesolev k l ip .
Tugeva tuule tõtta levis tull edasi Richard
Klirdi elumajale. Lihlkese ajaga olid tageva
tuule soodustosel hävinud kaks hoonet. Tnll
levis edasi ka Juuli Puusepa majale, kold ko
halike elanike ja Paide valla tuletõrje fiksaste
abiga suudeti tulele ptlr paona. Kustutamisel
aitas kaasa ka hiljem sadamahakanud tugev
äikesevihm.
Esialgselt tõuseb „lva“ kahju 3000 kroonile,
misjuures kaup oli kindlustatud. Kogu kahju
summa ärapõlenud hoonete näol tõuseb ligi
kaudu 10.900 kroonile.
Tulikahju juures said vingumiirgituse haru-
kaupluse juhataja August Erm ja ta abikaasa,
kes toimetati Paide maahaiglasse. Kuna nende
olukord el olnud erltl raske, süs saadeti nad
pärast kolmetunnlllst haiglasviibimist kodusele
ravile.
Tulikahju tekkimise põhjuste kohta arva-
takse, et see on alguse saanud korstnast.
Tuli ähvardas Lavassaare turbatööstust.
Jaanip&eval tekkis tu li Lavassaare turba- tööatuae läheduses, kus tuld võttis raba. Tull oli kandunud sinna Koonga vallast Laisma rabast.
Kuna kohalik tuletõrje ja elanikkond tu lele omal jõul ei suutnud piiri panna, palus Lavassaare turbatööstuse juhataja abi Pärnust ja Sindist, kuna tuli ähvardas otseselt turbatööstuse hooneid. Johannes Kadarikule kuulunud ühekordne puust elumaja turbatööstuse maaalal võttiski tuid ja põles maani maha. Pärnu ja Sindi tuletõrje meeskondadel õnnestus tuld suures osas kustutada ja turbatööstuse hooned hävimisest päästa.
Pikne surmas Tartumaal hobuse.
24. juunil kella H4 ajal pärast lõunat lõi pikne Tartumaal Puhja vallas Kaim i külas asuva Aug. Pehkale kuuluva Jaska talu talli ning sellega ühes asuva kuuri põlema. Kuur oli puust ja põles maani maha, kuna talli savist seinad jäid üles. Ühtlasi surmas pikne hobuse. Omanik hindab kahju 1700 kr. peale. Hobune ja stssepÕlenud vallasvara olid kinnitamata.
Põles talu alt.Teisipäeval kella 1 ia 2 vahel süttis põ
lema Särevere vallas Tannasilma külas Jü r i Viilupile kuuluv Jõe talu ait. Hoone hävis tules täielikult, misjuures sisse põles ka kõik aidas olev vallasvara. Omaniku kahiu tõuseb 500 kroonile. Hoone oli kindlustatud 700 krooni eest Särevere valla kindlustuskassas. Esialgsel juurdlusel selgus, et tegemist oli süütamisega.
Välk süütas talu kõrvalhoone.Esmaspäeva õhtul üle kaevanduste rajoo
ni käinud tugev piksehoog tegi kahju Maidla vallas Aidu külas elutsevale talupidajale J . Laanemaale, kus pikne põlema süütas taluelamu läheda] asuva puust kõrvalhoone. K iiresti kohalejõudnud valla tuletõrje suutis leekidele piiri panna ja ära hoida hoone hävimise.
Loomaohvritega tuleõnnetus Virumaal.
Virumaal Pada vallas süttis Kaarel Olevl talu karjalaut ja alt, mis maani maha põlesid. Sisse jäid ka 6 siga ja 3 vasikat, peale selle mil mesugnst talu inventari. Kogukahju hindab omanik umbes 2500 kroonile. Hooned olid kindlustatud valla vastastikuses tulekindlustuse seltsis 500 krooni eest. Vallasvara oli kindlustamata.
Kuna tull kuivades puuhoonetes kiiresti levis, slls el suutnud ka kohalerutanud tuletõrje põlevaid hooneid pääsla.
Hooaja viimane raime-õnnfstus Pärnu lahes.
Rahehoop koos tormiga läks üle Põhja-Valaamaa.
'laanipnru. fhtupoolikul aUs iile ilija poolse Vai«Pir.aa tugev äikeserihmanoog
Püügi lõpujärgus langesid kalahinnad.
2000-kr. tulikahju Hiiumaal.Neljapäeval piirast lõunat süttis H iiu
maal Pühalepa vallas Palu külas Kuusiku talu elamu, m is põles lühikese a ja jooksul maani maha. Tulle jä i majaomaniku Elisabeth Maasell ja UÜrniku Voldemar Männiku kogu vallasvara. Tuld oli kustutamas Pühalepa valla vabatahtlik tuletõrje. Majaomanik hindab kahju 2.000 kroonüe. Hoone oli tule vastu kindlustatud 600 krooni eest. Tuli sai alguse E. Männiku käest tulega ettevaatamatult ümber käies.
Vasknarvas põles talunike mets.Suurem metsapõlemine puhkes neljapäe
va pärastlõunal Vasknarva vallas, Jõhvi ja Vasknarva vahelise maantee ääres, kus süttis põlema Perm isküla talupidajate Boris Vassiljevi ja Ivan Krõlovi mets. Tuli käis üle ligemale 14 hektaari suurusest maaalast, kusjuures talunike metsa sai rikutud 900 kr. väärtuses. Ümbruskonna külaelanikest organiseeritud kustutussalkade kaasabil suudeti tulele õhtuks panna piir.
Välk lõi Tartus raadioaparaati.23. juunil lõi Tartus, Tähe tän. 95 välk
raadioantenni ning purustas aparaadi. Ühtlasi purustas samas välk ka ühe vaasi.
Salaja hoitud revolver haavas meest kõhust.
Läänemaal, Taebla raudteejaama lähedal maantepl leiti raske kuulihaavaga kõhus Oru vallas, Kopü Külas asuvas Mue htlas elutsev Kaarel K a s e v ä l i , 50 aastat vana. Ta t^lmetacl H&ap**lu, Lääne maahilglassc, kv* kt,ul kõhust opereeriti välja. Vigastus tunnistati elukardetavaks.
Nai-*u jumdlusel selgus, oti K. Kas*väli liikunud koos vennaga raudtee -IV^es kusjuures mõlemuc! olid viinastanud olekus. Kuna Kaarel Kaseväljal oli kaasas salaja hoi- t-id revolver, rri*£ugust ta virnad ka ametivõimude vastav? korralduse peale Ära, siis hakkas ta tuVf-tama tee äärss lendJevai*» va reseld Joobnud mehe käss re'v agalahti ja kuu' tungis kõhtu. Vend, K»s sam uti oH joobrud, ei osanud m idagi peale hakata. C. ek*- möödus sündnvisnaigast N. Liidu sõiaväoiaste auto. Nende poolt toimetati v*i*t*saanu haiglasse, kus ^nti abi
Valgamaa vajab talveks rohkesti küttematerjali.
Valga maavalitsus on kogunud andmeid küttematerjali vajaduse kohta eeloleval aastal Valgamaa valdades. Naeru selgub, vajavad Valgamaa asutised ja tööstusettevõtted 120.000 ruumimeetrit küttepuid, misjuures tagavaras on umbes pool sellest, s. o. 60.000 ruumimeetrit. Samuti vajatakse tagavaraks umbes 80.000 ruumimeetrit hagu, kusjuures tagavarad ulatuvad 30.000 ruumimeetrile. Kändusid vajatakse 5000 ruumimeetrit. Kändude tagavara on juba olemas.
Soku jaht algab.Jahikalendri kohaselt algab igaaastane so-
kujaht nii riigi- kui eramaadel 1. juulist.
Praegu käivad jahimeeste ringides elavad et
tevalmistused jahiks, võetakse lubasid jne.
Tänavune sokujaht aga tõotab olla palju saa-
givaeseme kui seda oli varemalt, sest möödu
nud talvel hukkus tugeva pakase tõttu väga
palju kitsi ja sokke.
Elvas melonid ja arbuusid valminud.
Päikeserohke kevad on võimaldanud varakult valmida lõunamaise päritoluga puuviljadel. N ii on praegu Elvas Nigoli aianduses valminud arvukalt meloneid ning valmimas on ka arbuusid. Neid kasvatab Nigol juba mitu aastat hea eduga. Melonite ja arbuuside heast kasvuhoost annab seegi tunnistust, et nende hulgas leidub praegu ligi 3-kilolisi mürakaid.
Melonid, mis müügile lastud, maksavad praegu 1.50 kr. kilo. Nigoli juures on Õitsemise lõpetanud ka viinamarjad. Neid oli Ni- golil kevadel koos istikutega tuhande ümber. Saaki annab nendest tänavu ligi sadakond.
Kevadest saadik kestnud räimepüugihoo-
aeg Pärnu lahes hakkab lõpule jõudma. Nagu
kalurite ringkonnast kuuldub, võib riiroepüük
jatkuda veel kõige enam nädalapäevad. Mere
vesi on muutunud sedavõrd soojaks, et räimed
hakkavad lahe madalamatest kohtadest laga
nema sügavmerele. Ka p&ünistele mõjub soe
vesi halvasti, kuna see määndab need läbi. R iim
ise on jäänud kõhnaks, kandes isegi teist nime
— rukkiõitse räim.
Hooaja lõpueelne intensiivne pQOk jätkus
ka mõõdunud pühade ajal. Räirai saadi püha
de ajal ootamatult rikkalikult. Selle tagajär
jel langesid ka kauemat aega kõrgel püsinud
hinnad. Räimi müüdi 70 sendiga dekaliiter
Teisipäeval jätkus hea saak, kuigi mitte enam
nii rikkalikult kui eelmistel päevadel. Sellest
olenevalt tõusid pisut ka hinnad, ulatudes k r
0.90 kuni kr. I.— dekaliiter
Olenevalt odavatesl hindadest on ostetud
viimaseil päevil räimi soolavate asutuste ja et*
tevõtete poolt suuremad partiid. Kõige
enam ostis räimi Pärnu vangimaja, kellel on
oma räimesoolamise ettevõte ja kes soolab ko*
gu riigi vangimajadele vajalikud räimed
Teiste kalade saak on praegu lahes vähene.
Eestis 43 kraadi sooja!
Võrumaal sadas kosutavat vihma.
Viimastel päevadel sadas kogu Võrumaal
llkeae ja hoovihma. Sellest tingituna muutusid
kolletama löönud põllud märksa paremaks ja
pdllosaagt lootused paranesid. Kohati sadas
ka rahet, mis IÕI mitmel pool osaliselt rultfcl
maha.
V A L G A S TOITIS L IN NA V A LITSUS 290 LAST.
Valga linnavalitsuses on valminud aruanne laste toitlustamise kohta möödunud ta lvel. Sotsiaalministeerium andis laste toitlustamiseks 45 000 kr., misjuures toitu anti lastele 15. novembrist kuni 31. maini. Toidul oli iga päev 250 last.
Käesolevate kuumade ilmade puhul pöör-
ousime Tartu ilmajaama, et kuulda lähemalt
meie ilmastikuolude kohta.
Ilmajaamast seletati, et madalrõhkkonnad
on hakanud Lääne-Guroopast meile lähenema
ja selle tagajärjel on pöördunud ka tuuled
lõunakaartesse. Ühtlasi on selle tagajärjel
lõunapoolsed soojad õhumassid liikunud ka
meile ja sel põhjusel tundub viimastel päeva
del ilm lämmatavana. 24. juunil oli Lõuna-
ja Ida-Eestis vilus kuni 24 kraadi sooja. Ise
gi saartel ja Loode-Gesti rannikul on tempe*
ratuur tugevasti tõusnud. 23. juunil oli
kõige soojem Tartus ja Värskas, kus kraadi
klaas näitas vilus 29 kraadi, päikese käe?
aga 43 kraadi. 24. juuni keskpäeval tõusis
temperatuur veelgi kõrgemale.
Praegu on äikese-ilma seisukord Balti rii
kides väga tugev. On arvata, et selline olu
kord jääb püsima. Pikemaid sadusid pole
aga ette näha.
Eile keskpäeval ja õhtupoolel saabus juba
mitmele poole äikesehoogusid, milledest nii
mõnigi põld ja niit sai ammuoodatud kastet.
Tartumaa sai kosutavat äikesevihma.Tartumaal sadas vabaduspühal ja jaan i
päeval üsna laialdaselt äikesevihma. Kuna
maa on pikemat aega kestnud kuivuse tõttu
muutunud tuhkkuivaks, siis kulus vihm vä
ga ära. Ometi ei suutnud äikesevihm kau
geltki janunevale maale tä it kosutust pakku
da. Kohtadel, kus vihm tuli eriti suure hoo
ga, jooksis see mööda põldude järske külgi
maha ja ainult lausmaal võis leida vihma hea
mõju jä lg i, kuna see oli mitme sentimeetri
sügavuseni maa läbi niisutanud.
Jaanipäeval paistis kõikjal silma, kuidas
rukis kaunilt tolmles.
nr. 73. Kolmapäeval, 26. juunil 1940. — Lk. 11
Kärdla tööliste tervitustelegramm auele valitsusele.
Laupäeva. 22. iuuni õhtupoolikul, olid koos Kärdla tekstiiltööliste kutseühingu juhatus ja Kärdla kalevivabriku töölisnõukogu ühisel koosolekul, et arutada olukorda. Koosolek otsustas üksmeelselt saata uuele Vabariigi Valitsusele vastuvõetud resolutsiooni kohaselt järg
mise telegrammi:..Kärdla tekstiiltööliste nimel tervitame ia
õnnitleme südamest uut Vabariigi Valitsust ning
soovime edu õiguslikuks valitsemiseks, milles leiaks N. Liidu abistamispakt ausat täitmist ning töörahva elujärg tõhusat parandamist."
Ellamaa töölisnõukogu oli koos.Sama päeva pealelõunal oli koos Ellamaa
turbatööstuse töölisnõukogu. Koosolek otsustas jääda äraootavale seisukohale, kuna töölisnõukogu on veendunud uue Vabariigi Valitsuse erilises hooles tööliskonna huvide kaitsmisel.
Lääne praostkond möödunud aastal. Loata relv tekitas kõhu-E. E. L. K. Lääne praostkonna tegevuse
kohta möödunud aastal on valminud aruanne, millest selgub, et üldine liikmele arv kogudustes näitab langust. Möödunud tegevusaastal oli praostkonnas 40 i«'J7 liiget, eelmisel aastal 40 449. Lauale võeli möödunud aastal 16 042. eelmisel 17 418. Eriti suur protsent oli laual käijaid Mihkli koguduses. Ristiti 638, eelmisel aastal 604 ja maeli 739, eelmisel aastal 674. Leeritati 541 noort, eelmisel aastal 569. Eriti suurt tõusu võib niärgata abiellumistes. Aasia jooksul sõlmiti abielusid 324. eelmisel aaslal vaid 285. Liikmemakse on maksnud 16 535 praostkonna liiget, eelmisel aastal 17 331. Tunduvat tõusu võib märgata armastusanneles ko- gudusliikmete poolt, tõustes eelmise aasta 32 sendilt 38 sendile isiku kohta.
Aruanne märgib veel tähtsale sündmustena Haapsalu lossikiriku uuesti ülesehitamise 50. a. mälestusjumalateenistus!. Kirbla kiriku uuesti pühitsemist pärast remonti 17. septemh* ril ja Kullamaal 13. augustil. Märjamaal 13. mail köster A. Ojassoni 60 a. sünnipäeva ja 36 a. ametis oleku aega. Ridalas põles 13. septembril Nihka külas koguduse abikirik. mis paar aastat tagasi irvinglaste ususeltsi poolt kogudusele kingili. Vigalas oli 20. august rtiu- remaks peopäevaks, kus kogudus tähistas oma 600 aastast juubelit, samas toimus veel praostkonna vaimulik laulupäev.
Sügisel lahkusid õpelajad Haapsalu, Piirsalu ja Varbla kogudustelt, ümber asudes Saksamaale. Käesoleval aastal on Haapsalus ja Varblas juba valimised läbi viidud ning uued õpetajad ametisse kinnitatud Kirbla koguduse õpetaja koht on seni veel täitmata, kuna senine õpetaja määrati esialgu Halliste koguduse õpetaja kohusetäitjaks, kuid hiljem lahkus omal soovil, minnes Alulaguse praostkonda.
Vormsi vallavanem J. Landman suri.Laupäeva!. 22. juunil, suri Vormsi vallava
nem Johan L a n d m a n . .loh. Landman oli pikemat aega Lääne maahaiglas ravimisel, kus ta juba tervenes ja pidi laupäeval koju minema. Juba valmis haiglast lahkumiseks, tabas teda surmatoonud südamerabandus. Joh. Landman oli tuntud omavalitsustegelane Vormsis, kus ta oli iuba 1937. aastast peale vallavanem, olles enne seda vallavanema abiks.
Pühalepas põles talu maha.Möödunud pühapäeval süttis Hiiumaal Pü
halepa vallas Palu külas Kuusiku talu elumaja ja põles maani maha lühikese aja jooksul. Tulle jäi majaomaniku Eliisabetil Ma a se l i ja üürniku Voldemar M ä n n i k u kogu vallasvara. Tuld oli kustutamas Pühalepa valla vabatahtlik tuletõrje. Majaomanik Eliisabet Maasel hindab oma kahju 2000 kroonile. Hoone oli tule vastu kindlustatud ainult 600 krooni eest. Tuli sai alguse E. Männiku käest, kes tulega ettevaatamatult ümber käis.
Tänuavaldus.Avaldan südamlikku tänu kõigile, kes minu
armsa abikaasa muldasängitamisest osa võtsid ja tema kalmuküngast lillede ning pärgadega ehtisid, eriti nais- ja meestuletõrjele, kriminaal politsciametkonnale ja kõigile lema sõpradele ning tuttavatele.
A. Pealbre .
vigastuse.Taebla raudteejaama ligidalt maanteelt leiti
raske kuulihaavaga kõhus Oru vallas Kopli kii* las Mäe talus elutsev Kaarel Kaseväli, 30 a. v.
Nagu juurdlusel selgus, oll Kaarel Kaseväli omanud juba ammu revolvrit, mida ta loata oma juures hoidis ja mille ta jättis vastavale määrusele vaatamata võimudele üle andmata. Kaseväli oli koos vennaga tee ääres öösel vli- nastunud olekus püüdnud vareseid revolvriga tabada, kusjuures joobnud mehe käes revolver kogemata lahti läks, tabades teda kõhtu. Vend, kes samuti oli viinastunud, ei osanud midagi raskesti haavatud vennaga peale hakata. Õnneks möödus N. Liidu sÕjaväeauto, kes meelemärkuseta K. Kasevälja peale võttis ja toimetas Haapsallu Lääne maahaiglassr, kus kohe operatsioon ette võeti ja kuul mehe kõhust eemaldati. K. Kasevälja vigastus on elukardetav.
Vormsis põles mets.Jaanipäeva hommikul süttis põlema Vormsi
vallas Saksby külas mets. Kuna nalava ja kuiva ilma tõttu oli karta tule paiskumist suureks, siis asusid tuld kustutama paele Vormsi tule- trrie veel Nõukagude Liidu sõjaväelased ja kohalikud elanikud. Neljatunnise pingutava tööga saadi tulele piir panna, mille tõttu hävis ainult umbes hektaari ümber metsa.
Kaklusel löödi nina sisse.Jaantpärval tekkis Asuküla vallas Mägarl
külas l^iidna talu õuel viinastunud meeste vahel kaklus, kus Asuküla valla elanikule Jullus Milderile löödi nüvõrd raske hoop näkku, et ninakoobas sai raskeid vigastusi. Lööjaks oll sama valla elanik August Noksman.
Haapsalu turg.Värske sealiha 110— 125 s. kg. värske sea-
nekk 125 s. kg. värske loomaliha 60— IftO s. kg, vasikaliha 60—65 s. kg. lambaliha 90—95 s. kg. sulatamata searasv 1,30 s. kg. loomarasv 90 s. k~ rukkileib 19—20 s. kg. peenleib 30—38 s. kg. senik 2&—30 s. kg. sai 40—50 s. kg. lauavõi 2}R—220 s. kg. taluvõi 155— 160 s. kg. piim 10 — 12 s. ltr.. vahukoor 100 s. ltr.. hapukoor 100 s. ^anamunnd 11—14 s naar. ahvenad 30— 35 s. kg, haugid 50—60 s. kg. räimed 20 s. kg. tursad 15 s. kg. rukkijahu 17—18 s. kg, nisu- iahu 25—28 s kg. kartulid ISO—200 vakk. porgandid 15 s. kimp. peedid 5 s. tükk, sibulad 1—3 s. tükk. eluskanad 110— 140 s. tükk. tapetud kanad 160— 180 s. tükk. kasepuud 6—8 kr. koorem, haod 18—20 s. kubu.
Rukis õitseb.Möödunud nädalal hakkas juba rukis Lää
nemaa põldudel tolmlema, olles seega õltsemls- järgus haripunktini jõudnud. Tänavune Õleaeg näib oleval kõigiti soodus, minnes vastu rikkalikule lõikusele. Rakis on Läänemaal üle keskmise. eriti kruusamiillastel maadel, kuna savimaadel on märgata kevadiste öökülmade mõju.
Leitud asju.Haapsalu leiubüroosse on toodud järgmisi
leitud asiad: täiesti uus naisterahva käeuur (ieitud Haapsalust. Karja tänavalt), terasest veolindi liilik ia meesterahva jalgratas (leitud Haapsalu-Tallinna maanteelt 12 km kaugusel Haapsalust).
Haapsalu töölisühing asutatakse uuesti.Rahvakoosolekul kõnelesid A . Piht, L . Maisel ja 0 . Cher.
Haapsalu turuplatsil peeti 23. juunil rahvakoosolek. Vaatamata sellele, et koosolekust ei saadud selle kiire organiseerimise tõttu muul viisil ette teatada, kui ainult ringhäälingu kaudu. oli osavõtt koosolekust rohke.
Koosoleku avas linnapea dr. H. A 1 v e r. Selle iärgi kõneles Artur P i h t teemal t ä n a päeva poliitiline moment**. Kõneleja andis tõhusa ülevaate 2L juuni sündmustest Tallinnas ia selgitas praegust olukorda ning tööliskonna ia rahva ülesandeid. Endine poliitiline vang Leho M a i s e l kõneles elust vanglas ia sellest, kuidas sündis poliitiliste vangide vabastamine. Viimasena kõneles Haapsalu tööliskonna esin- daia Oskar Che r , kes oma lühidas kõnes
mainis, et valitsus pole suuteline reforme läbi viima, kui tal pole selleks töötavate rahvahulkade toetust ia sellepärast on vajalik töötava rahva organiseerimine. Veel mainis kõneleja, et Haapsalus 8 aastat tagasi suletud tööliste ühing tuleb lähemal aial uuesti asutamisele ning samuti ka tööliskodu. Kõneleja ettepanekul võttis rahvakoosolek vastu järgmise resolutsiooni: ..Haapsalu elanikkonna koosolek 2-3. imuril s. a. avaldab Eesti Vabariigi Valitsusele südamliku tervituse, kiidab heaks Valitsuse deklaratsiooni ia toetab seda kõige iõuga.4*
Kõik kõnelejad said arvurohkelt kuulajaskonnalt elavaid kiiduavaldusi. Lõpul lauldi hümni.
Kuressaarlane päästeti uppumissurmast.
Uppumisohtu sattus Kuressaare lähedal Tori lahel kuressaarlane J . Maripuu, kes on ametilt kellasepatööline ja vigane. Maripuu oli läinud merele süstaga sõitma, misjuures süst ümber läks ja mees vette kukkus. Kuna J. Maripuu oma tervisliku seisukorra tõttu ujuda ei saanud, ähvardas teda uppumissurm, õnneks nägi sündmust paadisadama juures viibiv 16-aastane skaut Heino Kivi, kes kohe võttis sadamast paadi ja hädasolijale appi ruttas. Tal õnnestuski meest paati tõmmata ia kaldale toimetada.
Vaene maksab samapalju kui rikas.Kõrged isikumaksumäärad mõnes Pärnumaa
▼allas.
Praegu on annud rohkesti tööd Pärnumaa vallavolikogudele isikumaksust vabastamise palvete läbivaatamine. Neid on käesoleval aastal esitatud vallavolikogudele rohkesti.
Mõnes vallas on isikumaks õige kõrge ja seda hullem on veel see asiolu, et „pearaha“ maksjad pole ara jaotatud või liigitatud küllaltki maksumaksja jõu kohaselt.
Toome näiteks Vändra valla, kus üldse
pole maksumaksjaid liigitatud, vaid igaüks, olgu ta rikkast või vaesemast kihist, maksab vallale 14 krooni isikumaksu. Sarnane olukord jätab iga tööinimese südamesse kibeduse tunde.
Põltsamaa suursild ümberehitusel.
Juba mõnda aega käib Põltsamaal Suur- silla ümberehitus ja liiklemine juhiti ringi, kusjuures mootorsõidukeile anti liiklemiseks Torniveski sild. Kuna aga see sild asub linna teisel äärel, siis hakkasid automehed, kasutades madalat veeseisu jões, sõitma kärestiku kohalt läbi jõe.
Suursilla kaared on juba täidetud ja kinni tambitud ning ligemal ajal avatakse jala- ülekäik. Sillatõusude tegemine areneb aeglasemalt. Sõidutee muldkeha on siiski juba valmis ja katte ladumisega jõutud postkontori nurga juures kurvini.
Hüppas teiselt korralt alla.24. juunil kell 9 õhtul hüppas Tartu Üli
kooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinikus teise korra aknast alla haige Eliise Annus, 30 a. vana. ning sai silmapilkselt surma.
*:
Ostetakse kõrgema hinnaga kohemaksetava raha eest igasugusel arvul raudteejaamades ja maanteeaares
saare- ja lepapakkeftasvavaid lehtpuu metsalanke ja küttepuid.
Ligemaid teateid saab Tartus, Koidu tän. 4—2,| telef. 39— 10. |
4AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA
<
<4
<<
HAAPSALU LAATpeetakse 1. juulil.
Haapsalu Linnavalitsus.
m T T T m T T T m ? T T T T m r r m m m ¥ U T t
• • ••
KU UL UTAMI NE . . LAANE ELUS* O N P A R I M R E K L A A M Ä R I L E
Tüdrukutkes kõiki talutõõd tunneb, kohe
tarvis tallu,endise tüdruku abiellumise tõttu. Palk kokkuleppel. Ostan pruugitud heinaniidumasina V Vood’i suure hammas- raita osa nr. 2147 ehk 2827. võib ka terve masin olla. Tcat. Turvalepa põstitallu, Taebla ag. Tclcf 113-11.
Laste kummipallklkõigis suurusis (kuni 8 tolli) saadaval
mänguasjadeärisTallinn, Harju 24.
Edasimüüjaile hinnaalandus.
Ehituskruntmüüa Haapsalus. Teateid saab
Kopli tän. 11 iga päev kella
4—5 pl.
Iga Eesti põllupidaja tellib otsekohe rahvusliku„ L A A N E E L U “
Poolaasta vahetuse tellimised lõpevad 1 . juuliks. Igaüks hoolitsegu varakult, et tellimistel vahet ei tuleks. Suvine kibe tööaeg ei tohi praegusel sündmusrikkal ajal põhjustada ühelgi lehe tellimise katkestamist.
„Lääne Elu“ on ja jääb põllupidajate tõeliseks häälekandjaks.Põllumehe ostujõud kahaneb järjest. Põld ei tõota ka tänavu rikkalikku saaki. Raha on igaühel vähe. Selle
pärast tellige ainult odav ja sisukas „ L Ä Ä N E E L U “ ja soovitage igale tõsisele Eesti põllumehele tellida „ L Ä Ä N E E L U “ 1 . juulist aasta lõpuni.
TELLIGE VIIVITAMATA , , LÄÄNE ELU“• l i iD f EloM nr. 73. Kolmapäeval, 26* juunil 1940. — Lk. 12. A.-a. «ühiselu* trükk Tallinnas. 1940