Töövõimetoetuse süsteem

6.detsember 2013Merle Malvet

Olukord täna

Eestis on 875 000 tööealist inimest.Neist 98 062 on töövõimetuspensionärid,kellest 2/3 ei tööta.

Töövõimetuse hindamine on ebaefektiivne ning killustatud mitme asutuse vahel.Süsteemist väljumine on vähene.

Riigikontrolli audititest: praegune süsteem käib riigile peagi üle jõu• Töövõimetuspensionäride arv kasvab;• Sellega seoses kasvavad kulud töövõimetuspensionite

maksmiseks;• Pensionikindlustuse kulud ületavad tulusid juba praegu.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

97,140 103,807113,009 115,354 117,646 118,365 120,432

128,129

71734 74576 76838 76661 8158190467

Puuetega isikute arv Linear (Puuetega isikute arv )Linear (Puuetega isikute arv )Püsiva töövõimekaoga isikute arv aasta algusesLinear (Püsiva töövõimekaoga isikute arv aasta alguses)

Töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal ajal teenitud tulust• Riik maksab töövõimetuspensioni hoolimata isiku sissetulekute

suurusest, mistõttu:– süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi

pöörduma, ligi 60% töövõimetuspensionäridest ei teeni mitte mingit tulu;

– 40% töövõimetuspensionäridest teenib tulu, neist 10% üle keskmise palga. Tulu teenivad 5% nendest isikutest, kellele on määratud 100% töövõimetus.

• Süsteem ei ole säästlik, kuna töövõimetuspensioni maksmisel ei võeta arvesse isiku samal ajal teenitud tulu.

Eesti riik ei saa enam valikute ega otsuste tegemist edasi lükata• Riigi majandus ja rahandus ei pea seda vastu, et pensionile

minnakse keskmiselt 52 aastaselt.• Keskmine töövõimetuspensionile mineku vanus on püsinud

stabiilselt 45.eluaasta juures. • 90% inimestest, kellele on määratud töövõimetuspension,

jäävadki seda saama. • Riik maksab inimesele pensionit keskmiselt 33 aastat. • Alates 2008.aastast on läinud töövõimetuspensionile rohkem

inimesi, kui on läinud vanaduspensionile.

OECD soovitused

Piirata süsteemi sisenemistTunnustada tööandjate kohustusiSiduda hüvitise maksmise kohustus osalemisega aktiveerivates meetmetes (aktiivsusnõue) Töö peab rahaliselt ära tasumaEestis tagab töövõimetus oluliselt suurema sissetuleku kui töötus. Suund töötuse ja töövõimetuse ühte sulandamisele: „single working-age benefit“

Vabariigi Valitsuse kabineti otsus 6. juuni 20131) Kiita heaks töövõime toetamise süsteemi reformi

põhimõtted. 2) Töövõime toetamise süsteemi administreeriv asutus on

Eesti Töötukassa. 3) Sotsiaalministril esitada seaduseelnõu töövõime

toetamise süsteemi kohta Vabariigi Valitsuse istungile 2013. a III kvartalis. 

4) Alustada uue töövõime süsteemi rakendamist 1.juulist 2015 etapiviisiliselt vastavalt memorandumis toodud ajakavale.

Ennetamine

Töökoha säilitamine

Haigus

Haigus-hüvitis

Taastus-ravi

Ravimid

Töövõime hindamine

Töövõime-toetus

Rehabilitatsioon

Abivahend

Puude tuvastamine

Sotsiaal-toetused

Sihtgrupi-põhised tööturu-

teenused

Rahastamine

IT lahendused

Administreerimine

Uue skeemi põhimõtted

Uus töövõime hindamise metoodikaPensioni asemel töövõimetoetusAktiivsusnõudedTerviklik lähenemine: rehabilitatsioon, motivatsioon, abivahendid ja tööle tagasipöördumiseks vajalik abi ühest kohastTööandjate kaasamine skeemi

Reformi I etapp

• Administreeriv asutus – Eesti Töötukassa• Uus töövõime hindamise metoodika• Uus hüvitis ning töövõimetupensionide reform• Rehabilitatsiooniteenused ja abivahendite pakkumine toetavad reformi eesmärke

• Kaitstud töö võimaluste suurendamine• Tööandjate nõustamine TI ja TK poolt• Sihtgrupipõhised tööturuteenused

Reformi II etapp

• Ühendatakse ajutise ja püsiva töövõime(tuse) skeemid e haigushüvitise maksmine viiakse Haigekassast üle Töötukassasse

• Paindlikkuse lisamine haigushüvitise maksmisel (osaajaga töötamise lubamine)

• Kaalutakse puudega inimese toetuste muutmist

Tulemus

Terviklik töövõime skeem, kus võimalikult vara abistatakse ja toetatakse tervisekahjustusega inimest töö hoidmisel või sobiva töö leidmisel ning toetatakse tööandjat.

Rahastamine

Toetust rahastatakse üleminekuperioodil riigieelarvest Samas ulatuses vähendatakse 5,5 a jooksul riigieelarve eraldist pensionitele Töövõimetoetuse ja haigushüvitiste maksmiseks uus sihtfond: RE ning 1% sotsiaalmaksust

Töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse kulude prognoos senine arvestus ja EPIKu ettepanekud

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020200

250

300

350

400

450

500

550

253.1

281,4

312

348,7

391,1

440,1

496,8

236.1251.4

270

291

314.5

341.2

234.4

264.1

312.3

353.2

393.6

439.5

253.1267,9

297,1

351,3

397.4

442,8

495

279.9

321.9

380.5

430.4

479.7

536.3

Kui jätkub tänane olukord

Senine variant 100;90;1/2 80%=320; 160.-väljujaid süsteemist 15%, PI mõjuta

Senine variant 100%;90%;1/2 80%=320; 160.-väljujaid süsteemist 15%, Arvestatud PI mõju 7.10.2013

PI (2014*2015) 100%;90%;1/2 80%=360; 180+ väljujaid süsteemist 15%

100%;90%;1/2 80%=390; 195.- +väljujaid süsteemist 15%

miljonit €

• Töövõimekaoga inimeste toetamine töö otsimisel ja töötamisel:

198 911 322 eurot (sh EL vahendid 169 074 624 eurot)

metoodika arendaminetööturuteenuste arendamine ja pakkumine tööandjate toetamineteavitamine ja asutustevaheline koostöö

Eurorahastusest töövõimetuse reformi läbiviimiseks

Jõustumise ajakava

• Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (töövõime hindamine ja toetus) + muudatused teistes seadustes. Jõustumine juuli 2015 / jaanuar 2016

• SHS muudatused (rehabilitatsioon, abivahendid) / Sotsiaalseadustiku hoolekande eriosa

• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused (ennetamine, töötervishoiuteenus, tööandja ja töötaja kohustused)

• RaKS muudatused (haigushüvitis, osaline töötamine, kergem töö), jõustumine jaanuar 2017

Aitäh!