Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Seminar “Milleks ettevõtjale statistika?'‘

Tallinna ettevõtluspäev

07.10.2010

Tõnu Mertsina

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Teemad

Majanduse struktuuri muutus Tegevusalade struktuur lisandväärtuse järgi Võrdlus meie lähinaabritega

Eksport Milliste toodete osakaal suureneb, milline

väheneb? Investeeringud

Millistesse tegevusaladesse investeeringud suurenevad, millistesse vähenevad?

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Teemad (2)

Valitsemissektori tarbimine vs kodumajapidamiste tarbimine

Tööjõu tootlikkus Tööhõive vs lisandväärtuse muutus

tegevusalades

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Teesid (1)

Eesti SKP kasv tugineb ekspordile eelkõige praegu, kui sisenõudlus on nõrk

Eesti turg on väike - ainult siseturule loota ei saa

Suuremad tegevusalad, millest on võimalik eksportida:

Kaupade eksport: töötlev tööstus Teenuste eksport: veondus, laondus ja side

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Teesid (2)

Seega määrab riigi kasvuvõimekuse olulisel määral selle majanduse struktuur

Kuid mitte ainult – oluline on nende tegevusalade tootlikkus

Rohkem tööjõudu ja/või kapitali nendesse tegevusaladesse mis on ekspordisuutlikumad ja tootlikumad

Suurendada tootlikkust

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Majanduse struktuuri muutus: SKP langus

Eesti SKP oli 2010 2Q-ks langenud 2005 2Q tasemele Tegevusalade järgi langus erinev

SKP aheldamise meetodil (sesoonselt korrigeeritud), mld kr

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Tegevusalade osakaalud kogumajanduse lisandväärtuses, %

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Töötleva tööstuse osakaal kogumajanduse lisandväärtuses, %

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Töötlev tööstus lähemalt

Kuigi töötlevas tööstuses on 2 suurimat allharu jätkuvalt toiduainete ja jookide ning puidutöötlemine ja puittoodete tootmine, on 2000-2010 eriti:

Kasvanud elektri-ja optikaseadmete tootmise nafta- ja põlevkivisaaduste töötlemise osakaal

Vähenenud toiduainete ja jookide tootmise tekstiili ja tekstiilitoodete tootmise mujal liigitamata tootmise (mööbli, spordikaupade,

muusikariistade ja mänguasjade) osakaal

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Turuväliste teenuste osakaal kogumajanduse lisandväärtuses, %

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Eesti ja Soome 2009 majandusstruktuuri võrdlus

Tegevusala osakaal kogulisandväärtusest, %

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Ekspordi struktuuri muutus 2005-2010 Suurima osakaaluga väljaveos on:

Elektrimasinad ja seadmed Osakaal on kasvanud

Toiduained ja joogid Osakaal kergelt suurenev

Töödeldud puit ja puittooted Osakaal on vähenenud

Raadio-, TV- ja sideseadmed Osakaal on järsult vähenenud (2006 lõpust)

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Ekspordi struktuuri muutus 2005-2010

Eksporditavate kaupade osakaal koguekspordis, %

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Väiksema osakaaluga kaupade osakaal ekspordis, %

Kiiresti on kasvanud põllumajandussaadused, paberitoodang, nafta- ja põlevkivi ümbertöötlemissaadused

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Investeeringud

Selleks, et laieneda ja/või toota efektiivsemalt, tuleb investeerida

Kapitali kogumahutus aheldamise meetodil, mln kr

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Investeeringud (2) Koguinvesteeringutes on kasvanud avaliku sektori ja

energeetika sektori investeeringud Töötleva tööstuse, transpordi ja side ning kaubanduse

investeeringute osakaal on vähenenud

Tegevusaladesse investeeringute osakaal koguinvesteeringutest, %

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Valitsemissektori kulutused

Viimastel aastatel on suurenenud valitsemissektori nii investeeringute kui lõpptarbimiskulutuste osakaal

Investeeringuteks EL struktuurifondide abi

Kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste suhe kogu lõpptarbimiskulutustes, %

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta 2005-2010

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Tegevusalade tööhõive, tuhat in

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Tööjõu tootlikkus töötatud tunni kohta, kr

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Kokkuvõte Eesti majanduskasvu toetab eksport

Eesti siseturg liiga väike Peamine kaupade eksportija on töötlev tööstus

Selle osakaal langes kriisi ajal Sama pilt ka EL-s Koos välisnõudluse paranemisega on suurenenud

töötleva tööstuse osakaal kogumajanduses Töötleva tööstuse arenguks tuleb luua võimalikult

soodsad tingimused

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Kokkuvõte (2) Suurenenud on turuväliste teenuste osakaal

Eriti avalik haldus ja riigikaitse Avaliku halduse osakaalu suurenemise vastu

lähiaastatel suurem surve – valitsemissektori eelarve peab olema

tasakaalus– kui palju ja millist avalikku teenust Eestil tarvis

on?

Tervishoiu tegevusala osakaal suureneb tõenäoliselt jätkuvalt

Vananev elanikkond Personalikulud Kallid investeeringud

07.10.2010 Majanduskriisi mõju Eesti majanduse struktuurile

Kokkuvõte (3)

Selleks, et parandada konkurentsivõimet välisturgudel, tuleb parandada tööjõu tootlikkust

Kogumajanduse ja tööstuse tööjõu tootlikkus on kasvanud

Vajalik investeerida nii kapitali kui tööjõudu