Kergliiklusteed Rajati 45 kergliiklusobjekti kogumaksumusega 42,7 miljonit eurot.

Meretransport 81,6 miljonit eurot, sh rekonstrueeriti Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla. Piirisissaare, Laaksaare ja Hundipea sadamad, osteti 5 parvlaeva väikesaartega (Kihnu, Vormsi, Ruhnu, Prangli ja Abruka) ühenduse pidamiseks ning soetati veeteede mõõdistuslaev.

Kas struktuurivahendite investeeringud transporti on end õigustanud?

Trammiliiklus 31,2 miljonit eurot, millega toetati Tallinna trammitaristu arendamist uute trammide kasutuselevõtuks.

42,7 31,2Õhutransport 15,5 miljonit eurot, sh parandati Kuressaare, Tartu, Ruhnu ja Kärdla lennujaama seisukorda. Tartu lennujaamas loodi tingi mused rahvus-vaheliste regulaar-liinide avamiseks.

15,5

Uuring „Euroopa Liidu rahastatud transpordiinvesteeringute mõju hindamine“ andis sõltumatu hinnangu struktuurivahenditest rahastatud transpordiinvesteeringute eesmärgipärasusele, tõhususele, tulemuslikkusele, mõjule ja jätkusuutlikkusele.

Ühenduste ja liikuvuse parandamisse suunati struktuurivahenditest perioodil 2007–2013 kokku üle 750 miljoni euro ning 2014-2020 ligi 560 miljonit eurot.

81,6

Transpordiinvesteeringute jaotus transpordiliigiti

2%

59%

27%

12%

2007–2013758 miljonit eurot, sh 643,5 milj eurot EL teotus

8%

64%

22%

6%

2014–2020555 miljonit eurot, sh 447,4 milj eurot EL toetus

MaanteetaristuRaudteetaristuVeeteede taristuLennujaamad

Lennujaamad

Teed

Sadamad

Toetust saanud teed, sadamad ja lennujaamad, 2007–2013

50 km

Raudteeprojektid 212 miljonit eurot, sh soetati 18 uut elektrirongi, korrastati raudtee ja ooteplatvormid, rajati raudteepeatuste juurde 26 parklat.

212

Uuringu läbiviimine on rahastatud Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest

Maanteeprojektid Kokku 424 miljonit eurot, sh rajati 77 km uusi maanteid ja rekonstrueeriti üle 179 km olemasolevaid maanteid; rajati 70 km jalgratta- ja jalgteid, ehitati või renoveeriti 40 silda ja viadukti.

424

Maanteeinvesteeringud säilitavad olukordaMaanteeinvesteeringud on toetanud olemas-olevate teede korrastamist ning uute teede ehitust. Rohkem on panustatud suurema kasutusega põhimaanteede korrasta misse, mille ühiskondlik kasu on suurem. Kõrval-maanteed ja kohalikud teed on saanud vähem tähelepanu. Maanteede rekonstrueerimine on taganud põhimaanteede vastavuse tehnilistele normidele, kuid ei ole toonud kaasa olulist ajasäästu kasutajatele ega piirkondliku majandustegevuse hoogustumist. Liiklus-ohutus seevastu on märgatavalt paranenud.

SOOVITUS: Transporti planeerides peaks rohkem arvestama inimeste tegelike liikumistrajektooridega ning soosima enam liikumisviiside kombineerimist. Kergliiklus-teid peab planeerima kasutaja keskselt, nii et moodustuks loogiline kergliiklusteede võrgustik, mis ühendaks olulisi objekte asulate sees ja vahel.

Euroopa Liidu rahastatud transpordiinvesteeringute mõju hindamine: järeldused ja soovitusedRaudtee on edulugu Rongireisijate arv on 10 aastaga suurenenud 1,24 korda, sõiduajad on lühenenud. Õnnestumise on taganud raudteetranspordi terviklik arendamine. Raudtee arendamine on hea näide sellest, kuidas luua taristu, mis loob alternatiive maanteeliiklusele.

SOOVITUS: Jätkata raudteevõrgu korrastamist ja erinevate liikumisviiside kombineerimist. Ühistransport peaks enne-kõike maapiir kondades rohkem arvestama rongi- ja bussiliikluse ühendamise võimalus-tega. On oluline, et rongi sõidugraafi k suudaks konkureerida bussiliiklusega.

Transporditaristu on vajalik, kuid mitte piisav majandusarengu mootor. Kuigi toimiv transpordivõrgustik on oluline, peavad ettevõtjad äritegevuse arengus tähtsamaks muid ärikeskkonnaga seotud tegureid nagu maksukoormus, avalike teenuste kättesaadavus, tööjõu olemasolu.

SOOVITUS: Transpordiinvesteeringuid ei ole mõistlik kasutada kohaliku ettevõtluse mootorina, vaid pigem vastupidi. Kui ette-võtluse areng mõnes piirkonnas hoogustub, tuleks tagada, et transporditaristu vastaks nõudlusele ning ei tekitaks ettevõtluse arengule pudelikaela.

Sadamad ja lennujaamad ootavad paremaid teenuseid Sadamad ja piirkondlikud lennujaamad on korrastatud. Reisijate ja sõitjate arvu kasvata-mine takerdub aga transporditeenuste ebaregu-laarsuse ja vähese kasutajasõbralikkuse taha.

SOOVITUS: Et tehtud investeeringud ära tasuks, tuleb edasi arendada piirkondlikes lennujaamades stabiilset, reisija vajadustest lähtuvat ja regulaarset teenust. Lennu- ja laevaühendused peavad olema lõimitud kvaliteetsete maismaaühendustega, eelkõige ühistranspordiga.

Uuringu viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi Praxis, LBS Positium ja Stratum OÜ. Aruandega saab tutvuda www.praxis.ee ja www.struktuurifondid.ee

disa

in: M

aris

Val

k

Säästev liikuvus esikohale!Transpordiprojektide planeerimine peaks tulevikus lähtuma enam säästva liikuvuse põhi-mõttest, toetama ühistranspordi arengut ja liikumisviiside kombineerimist (nt rattaparklate arendamine, bussi- ja raudteeliikluse parem lõimimine). Linna- ja transpordiplaneerimises peab arvestama, et uued asumid sobituksid transpordiühendustega. Poliitilisel tasandil tuleks võtta selgem vastutus keskkonnasäästlike lahenduste kasutamise suhtes.

2015201420132012201120102009200820070

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500Hukkunud

Vigasatatud

Inimkahjuga liiklusõnnetusi

2012–2015 on Eestis vähenenud liiklusõnnetustes hukku-nute arv 45%, vigastatute arv 32% ja inimkahjuga liiklus-õnnetuste arv 28%, kui võrrelda perioodiga 2007–2010

0%

20%

40%

60%

80%

100%

SuurbritanniaRootsiLeeduLätiSoomeEestiTaani

Rong Auto Buss

0

50

100

150

200

250

300

350

Viim

si R

ohun

eem

e

Viim

si R

andv

ere

tee

Tee

nr. 6

8 Võ

ru

Tee

nr. 6

7 Võ

ru

Tee

nr. 5

Tür

i val

d

Tee

nr. 1

9203

Are

val

d

Tee

nr. 1

7120

Tee

nr.1

5 Ra

pla

vald

Tee

nr. 4

Tart

u Tu

ru s

ild–

Ihas

te

Saue

ring

tee

Pärn

u Pa

pini

idu–

Kana

li

Priis

le te

e

Loov

älja

Loo–

Lage

di 2

Loo–

Lage

di 1

(Rae

)

Liiv

amäe

Jõhv

i 1 (V

iru)

Jalakäijad ööpäevas

Jalgratturid ööpäevas

Kergliiklusteede loenduse tulemused

Tegelik liiniläbisõit, rong, kmSõitjate (sõitude) arv, tk

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

2015201420132012201120102009200820070

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

Sõitj

ate

arv

ja li

inilä

bisõ

it

Sõitj

akäi

ve

Sõitjakäive, tuh sõitja/km

Rongireisijate arv on kasvanud 1,24 kordaEesti reisija kasutab liikumiseks enim autot ja bussi, rongiliiklusel on kasvuruumi.Reisijatransport liikide kaupa valitud riikides 2014.a