TÖÖSELETUS

Jaama pst 16 parkla

Jaama pst ja Malmi tn kergliiklustee Rakvere linn

OÜ A.V.R. Projekt Töö nr. 730/0715 15.juuli 2015

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1 Objekti nimetus

Jaama pst 16 parkla, Jaama pst ja Malmi tn kergliiklustee

Rakvere linn

1.2 Tellija

Rakvere linnavalitsus

1.3 Projekteerija

A.V.R. Projekt OÜ

Pikk 15 Rakvere

Insener:Aivar Klaasentel. 32 23035, mob. 56 468 050

Tehnik:Siiri Uulitel. 32 23035

Insener:Valev Sard

1.4Juhendmaterjalid ja töödokumendid.

Projekti koostamisel on aluseks võetud järgmised juhend-dokumendid:

- Eesti Vabariigis kehtivad seadused, projekteerimise normid ja standardid

· Teeseadus (RT I 1999,26,377; RT I 2007,66,408) ja sellest tulenevad nõuded

· TSM 28.09.1999.a määrus nr 54 „Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded“

· TSM 28.09.1999.a määrus nr 55 „Tee projekteerimise normid ja nõuded“

· Vaimel. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 ning parandused ja täiendused 2009 veebruar

· Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 25.11.2014 kk nr 0315

· Killustikust katendikihtide ehitamise juhend, kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 30.04.2012 nr 0167

· Käskkiri filtratsioonimooduli määramise kohta, 14.02.13 nr 0069

· Mulde projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2014-3, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 18.03.14 käskkirjaga nr 0107

· Tee-ehitus, osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid, EVS 901-1

· Tee-ehitus, osa 2. Bituumensideained, EVS 901-2

· Tee-ehitus, osa 3. Asfaltsegud, EVS 901-1

· Liiklusmärgid ja nende kasutamine, EVS 613

· Teemärgised ja nende kasutamine, EVS 614

· Liikluskorralduse nõuded teetöödel, määrus nr 69 16.04.2003

· EVS 843:2003 Linnatänavad

· EVS-EN 1340:2003 AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid.

· EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid.

· Teede projekteerimise normid ja nõuded TSM 28.09.1999 määrus nr 55, muudetud MKM 13.05.2004 määrusega nr 132

· Liikluskorralduse nõuded teetöödel MKM 16.04.2003 määrus nr 69, muudetud 13.05.2004 määrusega nr 132

· Maanteeameti peadirektori kk nr 133 26.06.2006 Lubjakivi ja kruuskillustiku kasutamisest

· Teetööde tehniliste kirjelduste süsteem: www.eesti.ee/portaal/this.index

· Jäätmeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/749804

· Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 67 17.09.2010 „Nõuded

ehitusprojektile“,

Ehitustööde teostamisel on aluseks järgmised juhend-dokumendid:

- Eesti Vabariigi seadused ja ehituses kehtivad normid, standardid ja juhendid

- Eesti Vabariigi töökaitsealased normatiivaktid

- kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid

ehitustööde läbiviimisel

- kvaliteetse ehitustöö põhimõtted ja arusaamad

Tööettevõtja peab juhinduma alljärgnevatest projekti dokumentidest:

- ehitustööde seletuskiri, joonised

- töö käigus antud lisajoonised ja seletused projekteerijate poolt

Ehitustööde teostamisel ja kvaliteedi hindamisel tuleb juhinduda kogumikust “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, RYL 2000” ja headest ehitamise tavadest.

Ehitustööde teostamise ajal peab ehitusettevõtja lähtuma Vabariigi Valitsuse 8.detsembri 1999.a. määrusest nr. 377 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" ning tagama ehitustööde teostuse, ehitusplatsi kontrolli ja tööohutuse nõuded lähtuvalt nimetatud määrusest.

1.5Muud.

Tehniline seletuskiri lähtub Maanteeameti teetööde Töökirjelduste (TTK) 24.04.2012. aasta versioonist.

Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides.

Pakkumisdokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks pakkumisdokumentatsioonis toodut.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda.

Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate protseduuridega.

Ehitustehnoloogia ja kvaliteet nii nagu ka katsemeetodid ja katsetamise tihedus peavad vastama TTK-le ja asjakohastele normidele ning juhenditele, millised on jõus ehitusperioodil.

Töövõtja peab iga üksiku TTK spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis.

SEADUSANDLUS JA STANDARDID

Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.

ETTEVALMISTUSTÖÖD

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes linnavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus.

Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht täpsustada Tellijaga.

Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.

EHITUSPLATSI PUHASTUS

Enne töödega alustamist märgitakse maha töötsooni piir ning tähistatakse viisil, mis on selgesti mõistetav ja arusaadav. Väljaspool töötsooni piiri on ehitustegevus keelatud. Töötsoonipiir haarab enda alla ka pinnase mahapanekukohad ning neis on ette antud täite max. absoluutkõrgus. Kui mahapanekukoht on teemaa – alast eemal, siis on näidatud ära ajutised juurdepääsuteed, mis tööde lõppedes likvideeritakse. Ehituse lõppedes töötsoon korrastatakse ning rajatakse haljastus.

Võsa raadatakse ning parkla, sõidu- ja kergliiklusteega külgnevad alad puhastatakse selleks vajalikus ulatuses. Kännud freesitakse kuni 20cm maa seest, pealt katta mullaga, külvata muru.

Raiejäätmete utiliseerimine toimub vastavalt Rakvere Linnavalitsuse poolt kinnitatud korrale.

Kändude juurimisel on side- ja elektrikaablite vigastamise oht, vajadusel tuleb kaableid ohustada võivad puujuured käsitsi lahti kaevata ja enne juurimist vajalikus kohas läbi raiuda!

Kännuaugud täidetakse ja maa-ala planeeritakse ümbritseva maapinna kõrguseni.

Töövõtja peab silmas pidama, et maa-ala puhastamise alla kuulub ka selle planeerimine ning niitmine.

Puude/võsa oksad tuleb kärpida kergliiklustee kohalt 2,8m kõrguselt ja kivi- või asfaltkatte servast 0,5m kauguselt.

Tööettevõtjal on kohustus kontrollida kasutatavate materjalide ja seadmete vastavust EV-s kehtivatele kvaliteedinõuetele.

Töövõtulepingu allakirjutamisega võtab tööettevõtja enesele kohustuse objekti valmis ehitada, tagades seaduste, normide ja standarditega määratud ning häid tavasid arvestav lõpptulemus.

Juhul, kui tellija ja/või tööettevõtja teevad ehitustööde käigus projekteerijaga kooskõlastamata muudatusi minetab projekteerija selles osas igasuguse vastutuse.

Tellija, ehitaja ja omanikujärelevalve teavitavad projekteerijat avastatud puudustest, vigadest ja riskiteguritest, enne kui võtavad vastu konkreetse teostuse otsuse.

Ehitaja peab kohale kutsuma kooskõlastuses nõudeid esitanud isiku, et ühiselt üle vaadata püstitatud tingimused, vältimaks hilisemaid erimeelsusi.

Toodud joonised, seletuskiri ja lisad moodustavad põhiprojekti lõpliku mahu.

Juhul kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratletud, kuuluvad töövõttu kõik töö ettevõtulepingus määratletud tööd, nende teostamiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused.

Kui erilepetes ei ole teisiti määratud, kuuluvad töövõttu ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töö ettevõtulepingus eriliselt mainitud ja ei sisaldu projektdokumentatsioonis, kuid mis häid ehitustavasid silmas pidades on vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks.

Mehhanismid ja -masinad peavad olema töökorras ning vastama nendele esitatud ohutusnõuetele.

Ehitusaegset kontrolli teostavad Tellija esindaja ja omanikujärelevalve insener. Ehitusettevõtja peab objektil ehituspäevikut ja säilitab kõik kasutatud materjalide sertifikaadid ning vastavustunnistused. Varjatud tööde aktid viseeritakse omaniku järelevalve poolt. Ehitusettevõtja komplekteerib ehituse lõppedes kergliiklustee ehituse dokumentatsiooni materjalid, millised edastab kohaliku omavalitsuse esindajale.

2. OLEMASOLEV OLUKORD, PROJEKTI EESMÄRK

Projektiga käsitletav ala asub Rakvere linna põhjaosas, Jaama puiesteel ja Malmi tänaval.

Jaama puiesteest põhja pool asub linna läbiv raudtee. Piirkonnas paiknevad põhiliselt korterelamud (Malmi tänaval pereelamud) ning endise raudteejaama hoone. Jaama puiestee kulgeb ida-lääne suunaliselt, paralleelselt raudteega. Jaama puiesteega ristuvad mitmed tänavad – Võidu tänav, Malmi tänav, Küti tänav jt.

Projektis käsitletav Jaama pst 16 kinnistu on hoonestamata ning heakorrastamata, põhiliselt kruuskattega ala. Kinnistul paikneb veetrass ning mittetöötav sajuvee kanalisatsioonitrass.

Jaama puiestee on asfaltkattega tänav, millel vaadeldavas lõigus puuduvad jalg- ja kergliiklusteed. Jaama puiestee sõidutee asfaltkattega ala laius on 6,5-7,0 meetrit. Sõiduteed ääristavad kruuskattega teepeenrad ja jalgteed. Kõrghaljastus vaadeldaval lõigul paikneb põhjapoolsete korterelamute ees. Sõiduteelt on rajatud korterelamuteni killustikkattega mahasõidud. Jaama puiestee projekteeritavas lõigus puudub sajuvete kanalisatsioonitrass.

Malmi tänaval on munakivikattega sõidutee Jaama puiesteest Sepa tänava ristmikuni, killustikkattega teelõik on Sepa tänavast Kuke tänava ristmikuni ning asfaltkattega lõik Kuke tänavast Tallinna tänava ristmikuni. Sõidutee ala laius üle 8 m, kuid paigaldatud katendite laius on erinev, puudub konkreetne sõidutee serv. Jalg- ja kergliiklusteed puuduvad (v.a. Tallinna tänav 53 lõik).

Tänaval sajuvete trass puudub, kuid ristuvad sajuvee trassid koos restkaevudega paiknevad Sepa ja Kuke tänava kohal.

Käesoleva projekti eesmärk on integreerida erinevaid liikumisviise, et tagada raudteepeatuse parem ühendumine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.

Jaama puiesteel on kergliiklustee lõik kavandatud Võidu tänavast Malmi tänava ristmikuni.

Malmi tänaval on kavandatud kergliiklustee lõik Jaama puiesteest Tallinna tänavani.

Projektlahenduse eesmärk on lisaks kergliiklusteede projekteerimisele anda lahendus ka Jaama pst 16 kinnistu ehitamiseks kaheosaliseks parklaks ning ootepaviljoni-jalgrattahoidla ja bussipeatuste paiknemisele kinnistul. Lisaks projekteeritakse sajuvete kanalisatsioonitrass piki Jaama puiesteed kuni Soolikaoja kollektorini Kalda tänava kohal.

Täiendavalt ehitatakse asfaltkattega sõidutee Malmi tänaval Sepa ja Kuke tänavate vahele (töö ei kuulu käesolevasse töövõttu, rajatakse KOV vahenditega).

3. EHITUSLIK OSA

3.1 Jaama puiestee 16 kinnistu lahendus

Kinnistu on projekteeritud kaheks osaks, mida eraldab kivikatendiga jalgtee.

Läänepoolsem osa on sõiduautode asfaltkatendiga parkla-ala ühe sisse-väljasõiduga Jaama tänavalt(le). Parklas on 30 parkimiskohta + 2 invakohta. Invakohad paiknevad põhjaosas, kus on võimalik üle madaldatud äärekivi liikuda kivikattega jalgtee alale. Raudtee perroonile viib varem rajatud kaldtee. Kaks parkimiskohta on ette nähtud elektriautodele koos laadimisvõimalusega.

Parkla-ala on kolmest küljest piiritletud haljasaladega, idapoolses osas on kivikattega jalgtee.

Parkla-ala keskel rajatakse haljasala kõrghaljastusega.

Kinnistu idapoolsem osa on kavandatud rongide ootepaviljonile, bussipeatustele (ootealad), taksopeatustele ning sõiduautode parklale. Sõidutee katend on asfaltkatend, kolmes küljes paiknevad jalgteed on kivikatendiga. Jaama puiesteest eraldab parkla-ala haljasriba, millele istutatakse kõrghaljastus.

Parkla-aladelt kogutakse sajuveed katendi kalletega kottpõhjaga restkaevudeni ja sealt suunatakse harutrasside kaudu Jaama puiestee alla projekteeritud sajuvete peatrassini.

Ootepaviljon on kavandatud ühekorruselise katuslaega ehitisena (ehitusalune pind kuni 300 m2), kahes osas – avatud katusealune, kus paiknevad rattahoidlad (elektroonilise lukustusega ning tavalukustusega) ning kinnine osa, kuhu projekteeritakse reisijate ooteruum ning WC-ruum. Kinnise ja avatud osa vahel on läbikäigukoht.

Ootepaviljoni ette paigaldatakse elektrooniline infotabloo ning infotahvlid rongide ja busside väljumisaegadega jms infoga. Ootepaviljoni rajamiseks koostatakse eraldi arhitektuurse osa põhiprojekt, samuti eriosade põhiprojektid.

Ootepaviljoni elektritoide on kavandatud Jaama pst 21 ees paiknevast mastist liitumispunktini, mis asub Jaama pst 16 piiril. Liitumispunktist paigaldatakse maakaabel hülsis ootepaviljonini.

Ootepaviljoni sidevarustus toimub olemasolevast sidekaevust, mis paikneb Jaama puiestee ääres.

Ootepaviljoni veevarustus toimub kinnistul paiknevast olemasolevast veetrassist.

Ootepaviljoni kanalisatsioon lahendatakse Jaama tänava ühiskanalisatsiooni baasil. Paviljoni juurde paigaldatakse vaatluskaev ning kaevust kanal.trass PVC De 160 T8 kinnistu piiril läheduses paigaldatava liitumiskaevuni. Liitumispunktist ehitatakse uus trass olemasoleva reovee kanalisatsiooni kaevuni.

Ootepaviljoni juurde paigaldatakse prügikonteinerid ja kivikatendiga alale istepingid.

3.2 Jaama pst kergliiklustee projektlahendus. Jaama pst ja Küti tn ristmik

Projektiga antakse lahendus asfaltkattega kergliiklustee rajamiseks Jaama puiestee põhjaküljele Võidu tänava ristmikust kuni Jaama pst 16 kinnistuni olemasoleva teepeenra kohale.

Kergliiklustee pikkuseks on projekteeritud 269 m ja laiuseks 3,2 m (koos äärekiviga).

Perspektiivselt saab kergliiklusteed pikendada piki Võidu tänavat kesklinna suunas ja piki Jaama puiesteed lääne suunas.

Projekteerimisel on kasutatud lähtetaset „hea“, kohati ka madalamat, lähtudes olemasolevatest juurdesõiduteedest korterelamu kruntideni ning ja planeerimata alast Jaama puiestee 16 kinnistu ja sõidutee vahel.

Kergliiklusteele plaanikõverikke pole kavandatud, tee rajatakse paralleelselt sõiduteega.

Kergliiklusteel jalgrattureid ja jalakäijaid üksteisest liikluskorralduslikult ei eraldata. Projekteeritud kergliiklustee servadesse paigaldatakse sõidutee serva sõidutee äärekivi ning haljasalade poolsesse serva jalgtee äärekivi.

Sõidutee ja mahasõitude äärekivi olemasolul lastakse äärekivi alla kergliiklustee/kõnnitee laiuselt. Allalastud äärekivi kõrguseks sõidutee kattest on 3cm. Üleminek äärekivi allalaskmiseks toimub kummalgi pool ühe sõidutee äärekivi ulatuses.

Jaama puiestee 18 ja 20 kinnistute sissesõiduteede kohtades paigaldatakse madaldatud äärekivid mõlemasse kergliiklustee serva.

Jaama puiestee 16 parklate mahasõiduteede ristumisel kergliiklusteega äärekivi ei paigaldata.

Küti tn ja Jaama pst ristmik ehitatakse osaliselt ümber, et tagada autobusside vajalikud pöörded ristmikul. Olemasolevad sõidutee äärekivid Küti tn-l on paigaldatud väikese raadiusega – 3,2m. Projektlahendus näeb ette olemasolevate äärekivide ja jalgtee asfaltkatendi eemaldamise.

Ristmiku kohal paigaldatakse jalgtee serva madaldatud sõidutee äärekivid välisraadiusega 6,0 m. Paigaldatakse uus jalgtee asfaltkatend (5cm killustikalusel 20 cm). Freesitakse ülekäigukohas sõidutee asfaltkatend ning paigaldatakse uus katend. Tähistatakse ülekäigukoht Küti tänaval ning paigaldatakse vastavad liiklusmärgid.

3.3 Malmi tänava kergliiklustee projektlahendus

Jaama puiestee 16 kohal rajatakse kergliiklustee ülekäik Jaama puiesteest vastavate liiklusmärkidega ning teekatte märgistusega. Kivikatendiga kergliiklustee ehitatakse Malmi tänava idapoolsele küljele, kus puuduvad tehnovõrgud ning elektri madalpinge õhuliin ja tänavavalgustid. Need paiknevad tänava lääneküljel.

Kivikatendiga kergliiklustee pikkuseks on projekteeritud 328 m ja laiuseks 3,5 m (koos äärekiviga). Malmi tänava lõpu osas on kergliiklustee laiuseks 2,5 m.

Projekteeritud kergliiklustee mõlemasse serva paigaldatakse madaldatud jalgtee äärekivi, kõrgusega 3 cm üle sõidutee (või kinnistute poolse haljasriba) katendi pinna.

Jaama pst 15 kohal on praegu Malmi tänavalt täpselt piiritlemata asfaltkattega mahasõit, mis ehitatakse ümber. Rajatakse kivikattega kergliiklustee ning mahasõidu laiuseks üle kergliiklustee jääb 6,0 m.

Kergliiklustee Jaama pst 15 poolses servas paigaldatakse sõidutee äärekivi, vältimaks kergliiklusteest ülesõitu parkla-alalt. Mahasõidukohas paigaldatakse madaldatud äärekivi.

Kergliiklustee ristumisel Sepa tänavaga paigaldatakse vastavad liiklusmärgid ja peale Sepa tänava ristmiku asfalteerimist (ei kuulu töövõttu) teekatte märgistus.

3.4 Mullatööde läbiviimine

Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis. Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses ja ulatuses kohtades, kus on see olemas ning vajalik projektlahendi realiseerimiseks.

Et töid saaks teostada kuivades oludes peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad veevabad hoidma. Töövõtja peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või dreenid vete juhtimiseks ja vajadusel pumpama sealt ka vett välja Töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Ajutisi kraave võib rajada ainult töötsooni piires.

Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Kui ühes kaevendis on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need kaevandada eraldi, vältides pinnaste segunemist. Kõlblik kasvumuld ladustatakse või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem haljastuse tegemisel. Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse ja sõelutakse ning sobilik muld ladustatakse reservi.

Kaeviku tagasitäide (olemasoleva maapinna kõrguseni +0,5m) tuleb teha peenliivast. Sealt kõrgemale võib mulde rajada materjalist, mis vastab mulde materjalile esitatud nõuetele. Mulde tihendustegur kuni mulde ülakihini peab olema vähemalt 0.98, mulde ülakihi (0,5m dreenkihi alla) tihendustegur 1,0.

Muldkeha laiendus teha kõikjal astmetega ja lähtuda tööristlõigetel toodust. Muldkeha laiendused rajada materjalist, mis vastab mulde materjalile esitatud nõuetele. Mulde tihendustegur kuni mulde ülakihini peab olema vähemalt 0.98, mulde ülakihi (0,5m katendi alla) tihendustegur vähemalt 1,0.

Kaevendi nõlvade ja põhjade planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta.

Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta.

Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide, vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsetsoonis pole lubatud.

Süvendite (sh. kooritud kasvupinnase põhi) ja mullete pealispind ning nõlvad planeeritakse projektis ette antud kalletega.

Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas.

Kasvupinnase koorimine ja muldealuse pinna planeerimine.

Kasvupinnas kooritakse täielikult sõidutee ja sissesõiduteede muldkehade alt. Taaskasutuskõlblik kasvumuld ladustatakse tee maa-alal ja kasutatakse võimalusel hilisematel haljastustöödel.

Sobiv pinnas

Sobiv pinnas on pinnas, mis oma omadustelt kõlbab kasutada rajatavas muldkehas.

Sobiv pinnas ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapanekukohta.

Saadavat pinnast võib kasutada mulde töökihi alaosas (juurdeveetava dreenkihi all) tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 1,0.

Täide karjääri materjalist ja dreenkiht

Projektlahendi kohased täited ja muldkehad ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele püstitatud nõuetele. Tagasitäide teha peenliivast.

Vastavalt katendi konstruktsioonidele on dreenkihi alla kavandatud ühtlase terastikuga peenliiva kiht, mille filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0.5m/ööp. Kiht planeerida projektis ette nähtud kalleteni ning tihendada. Muldkeha kiht, arvestatuna dreenkihi alt, tihendada tihendustegurini 1,0. Sügavamale jääv osa tihendada tihendustegurini 0.98.

Projektlahendi kohane kruusliivast dreenkiht rajatakse kogu konstruktsiooni ulatuses ja paksuses, mis on toodud projekti tüüpristlõigete joonistel.

Dreenkihi filtratsioonimoodul on 2,0m/ööp sõltuvalt konstruktsioonist ning pealispind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse tihendustegurini 1.0.

3.5 Kergliiklustee ehitus ja katend

Kergliiklustee asfaltkatendi osa on projekteeritud 3,0 m laiune ning ääristatud sõidutee äärekiviga (h=12cm) sõidutee poolt ning jalgtee äärekiviga (h=3cm) haljasala poolt. Kruntide sissesõiduteede kohal ehitatakse kergliiklustee sujuva kaldega sissesõidutee tasapinnani, viimane äärekivi paigaldatakse vastava kaldega. Kruntide sissesõiduteedel paigaldatakse madaldatud äärekivi (kõrgus kuni 3 cm) sõidutee poolsesse serva, et takistada sadevete voolu kinnistute suunas. Sissesõidutee katend on sama paksusega ja laiusega, mis kõnniteel, kalle kinnistu poole

Kergliiklustee ja Jaama pst kruntide vahel korrastatakse haljasribad, millel tehakse vajadusel täiendav mulle kasvupinnasega. Kõnnitee põikkalle on üldjuhul 1% sõiduteest poole. Haljasribad on kaldega elamukruntide poole.

Kergliiklustee katendi vertikaalplaneerimisel on lähtutud olemasoleva sõidutee ja teega külgneva teepeenra ja haljasalade kõrgusmärkidest ja sadevee ärajuhtimise võimalustest. Selle alusel on loodud põikprofiil.

Sademevesi juhitakse kergliiklusteelt sõidutee poole. Sõiduteele kogunev sadevesi suundub Jaama puiesteel kalletega piki äärekivi projekteeritud restkaevude suunas.

Eemaldatakse kergliiklustee alla jäävad teepeenarde kruuskatend (Malmi tänaval lagunenud kõnnitee katend) ja pinnase aluskihid kuni 0,5m sügavuseni proj. katendi tasapinnast. Kasvupinnast kasutada ehitusjärgseks nõlvade haljastuseks või tellija poolt näidatud otstarbel. Kõlbmatu aluspinnas veetakse tellija poolt määratud kohta.

Projekteeritud aluskihid tihendada vastavalt nõuetele.

Asfaltkattega kergliiklustee Jaama puiestee ääres

Katendi kiht

Kihi paksus

Tihe asfaltsegu AC 12 surf (graniit killustik kohustuslik)

5 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr 32..63, kiilutud 16..32, 8...12 (E=170Mpa)

20 cm

Dreenkiht kruusliivast Kf ≥2m/24h (k=0.98m)

hmin=20cm

Muldkeha peenliivast Kf ≥0.5m/24h (k=0.98m)

hmin=10cm

Olemasolev aluspinnas (k=0.95)

Malmi tänaval paigaldatakse kergliiklustee plaatkivist (500x200x80mm) laiusega 3,5m (koos äärekiviga), kivi värv punane, telje markeering tehakse valgest kivist. Kergliiklustee mõlemasse serva paigaldatakse kõnnitee äärekivi h = 3 cm. Malmi tn 25 kohal paigaldatakse parkla poolsesse serva sõidutee äärekivi.

Munakividest sõidutee serv on ebaühtlaselt laotud. Paigaldada tuleb täiendav munakivi katend kergliiklustee servani kohtades, kus see puudub.

Kergliiklustee ääres paiknevaid elektriõhuliini poste ümber ei tõsteta.

Plaatkivi kattega kergliiklustee Malmi tänaval

Katendi kiht

Kihi paksus

Plaatkivi (kergliiklusteel punane ja markeeringumuster valge)

8 cm

Paigalduskiht jämeliivast

3 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr 32..63, kiilutud 16..32, 8...12 (E=140Mpa)

h=20cm

Dreenkiht kruusliivast Kf ≥2m/24h (k=0.98m)

hmin=20cm

Olemasolev aluspinnas (k=0.95)

3.6 Jaama pst 16 parkla asfaltkattega ja kivikattega alad

Jaama pst 16 parkla ja sõidukite ootealad on projekteeritud asfaltkattega.

Eemaldatakse parklate ja jalgteede alla jäävate alade pinnas ja pinnase aluskihid kuni 0,7m sügavuseni proj. katendi tasapinnast. Sobivat pinnast saab kasutada täitetöödel või tellija poolt näidatud otstarbel. Kõlbmatu aluspinnas veetakse tellija poolt määratud kohta.

Projekteeritud aluskihid tihendada vastavalt nõuetele.

Paigaldatakse kõnniteekivi Majakas (Viru Kivi) kahes toonis mustriga – must ja punane.

Kivikattega alad eraldatakse asfaltkattega aladest sõidutee äärekividega, haljasaladest jalgtee äärekividega.

Asfaltkattega tee ja parkla alad

Katendi kiht

Kihi paksus

Tihe asfaltbetoon AC 12 surf (graniit killustik kohustuslik)

4 cm

Poorne asfaltsegu AC 16 base (graniit killustik kohustuslik)

6 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr 32..63, kiilutud 16..32, 8...12 (E=170Mpa)

h=20cm

Dreenkiht kruusliivast Kf ≥2m/24h (k=1.0m)

hmin=20cm

Muldkeha peenliivast Kf ≥0.5m/24h (k=1.0m)

hmin=25cm

Olemasolev aluspinnas (k=0.95)

Kivikattega jalgteed

Katendi kiht

Kihi paksus

Kõnniteekivi

6 cm

Paigalduskiht jämeliivast

3 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr 32..63, kiilutud 16..32, 8...12 (E=140Mpa)

h=20cm

Dreenkiht kruusliivast Kf ≥2m/24h (k=0.98m)

hmin=20cm

Muldkeha peenliivast Kf ≥0.5m/24h (k=1.0m)

hmin=20cm

Olemasolev aluspinnas (k=0.95)

3.7 Malmi tänava sõidutee ehitus ja katend

Malmi tänava läänepoolses servas on kavandatud perspektiivselt kogu pikkuses jalgtee kinnistute piiri juures. Jalgtee ja sõidutee vahele on ette nähtud haljasriba koos kõrghaljastuse paigaldusega. Selle kohta koostatakse eraldi tee- ja haljastusprojekt.

Malmi tänava sõidutee osa lõigul Sepa tänavast Kuke tänavani on ehitatud praegu killustikkattega. Olemasolev sõidutee katend freesitakse, eemaldatakse aluskihid.

Ehitatakse uus asfaltkattega sõidutee. Tee ehitus ei kuulu käesolevasse töövõttu, vaid rajatakse KOV vahenditega.

Malmi tänava sõidutee lõik Sepa tänavast Kuke tänavani.

Katendi kiht

Kihi paksus

Tihe asfaltbetoon AC 12 surf (graniit killustik kohustuslik)

4 cm

Poorne asfaltsegu AC 16 base (graniit killustik kohustuslik)

5 cm

Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr 32..63, kiilutud 16..32, 8...12 (E=170Mpa)

h=20cm

Dreenkiht kruusliivast Kf ≥2m/24h (k=1.0m)

hmin=20cm

Olemasolev aluspinnas (k=0.95)

3.8 Nõuded materjalidele

ASFALTSEGUD

Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 25.11.2014. a käskkirjaga nr 315“.

Nõuded asfaltbetoon AC 8 surf (70/100) jämetäitematerjalil d>4mm: Gc85/20, C50/30, LA30, F2, FI 25, f4.

Nõuded asfaltbetoon AC 12 surf (70/100) jämetäitematerjalil d>8mm: Gc90/15, C100/0, LA30, An19, F2, FNaCl4, FI20, f2.

Nõuded asfaltbetoon AC20 base jämetäitematerjalil d>8mm: Gc90/15, C50/10, LA30, F2, FI 20, f4.

Nõuded asfaltbetoon AC 12 surf (70/100) jämetäitematerjalil d>8mm: Gc90/15, C100/0, LA25, An14, F1, FNaCl4, FI15, f1 (nõuded Võidu-Tuleviku ringristmikul).

Nõuded asfaltbetoon AC20 base jämetäitematerjalil d>8mm: Gc90/15, C50/10, LA30, F2, FI 20, f4 (nõuded Võidu-Tuleviku ringristmikul).

MÄRKUSED:

Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi.

Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.

Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2009 tabelis 12.

KILLUSTIKALUSED

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:

- Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2012-2. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori

30.04.2012 käskkirjaga nr. 0167

Min. nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil, segu nr. 4 kategooriad: Gc80/20, C90/3, LA30, F4, FI 20, f4.

Min. nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil, segu nr. 6 kategooriad: Gc80/20, C50/10, LA35, F4, FI 35, f4.

DREENKIHT

Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 2m/24h (Proctor-teim).

PEENARDE KINDLUSTAMINE

Peenra kindlustus kivimaterjali segust, segu nr.3, peenosiste sisaldus 8-18%, üle 4mm terade osakaal vähemalt 50%. NB! (RT I, 08.07.2011, 1 - jõust. 11.07.2011) tab. 4.14

BETOONIST ÄÄREKIVID JA SILLUTISKIVID

Betoonist äärekivid peavad vastavad Eesti standardi EVS-EN 1340:2003 nõuetele:

Vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3, keskmine massikadu mitte üle 1,0kg/m2

paindetugevus - klass 3

kulumiskindluse klass 3

Betoonist sillutuskivid vastavad Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:

lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6Mpa

veeimavus klass 2

vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0kg/m2.

KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHEND

Kergliiklustee ja kõnnitee suvine hooldus seisneb tänava puhastamises tolmust ja prahist.

Plastikuga teekattemärgistust tuleb uuendada, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi.

Talvisel hooldusel soovitav kasutada elastsest materjalist teraga sahku, lubatud on ka terassahad.

Lumi teisaldada haljasalale või sõidutee ja kõnnitee serva. Kõnnitee vaba ruum seejuures vähemalt 1,0m.

Kõnniteel võib kasutada hoolduseks kergemaid mehhanisme.

Muru hooldamine:

Niita 5…10 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20...25l/m2. Pärast kastmist peab muld olema 10 cm sügavuselt niiske.

3.9 Liikluskorraldus

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.

Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 16.aprill 2003.a määrusele nr 69 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ning liiklusvahendite juurdepääs eravaldustele.

Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.

Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).

Liiklusmärgid

Liiklusmärgid paigaldatakse ja tõstetakse ümber vastavalt asendiplaani ja liikluskorralduse joonisele.

Kõik märgid peavad asuma joonisel näidatud ristlõigetes. Enne märgipostide paigaldamist peab omanikujärelvalve (või Tellija) kiitma heaks märkide täpse asukoha, suuna ja kõigi märkide omavahelise kauguse. Märgipostide paigaldus ei tohi põhjustada maa-aluste kommunikatsioonide vigastamist.

Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 nõuded.

Liiklusmärgipostide vundamendid ehitatakse selliselt, et vastu seista EN 12899-1:2007 toodud koormustele.

Betoonvundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1:2002 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse.

Liiklusmärkide suurusgrupp sõiduteel on I, kergliiklusteel ja kõnniteel märkidel 0.

Märkidel ja viitadel kasutatakse alumiiniumpõhjal vähemalt II klassi valgust peegeldavat kilet. Liiklusmärkide ja viitade aluse materjalina tuleb kasutada alumiiniumplekki. Kinnitusdetailid peavad olema tsingitud.

Liiklusmärkide paigalduskõrguseks sõidutee katte servast peab olema 2,0m (+-5cm), jalg- ja jalgrattateede kohale paigaldatavate märgid tuleb paigaldada 2,5 m kõrgusele katte pinnast.

Töövõtja vastutab nõutava posti pikkuse kindlaksmääramise eest, mis annab märkide õige vertikaalse vahe. Postid tuleb välitingimustes lõigata saega ning lõikeotsad katta korrosioonivastase värviga.

Olemasolevad liiklusmärgid, mis antud projekti raames eemaldatakse, tuleb üle anda Tellijale.

Katte märgistus

Sõiduteel asuvad teekattemärgised tehakse termoplastikuga.

Liikluskorralduslikule joonisele on kantud kattemärgistus koos märgistuse numbritega.

Märgistuse pinnale peab lisatama klaaskuule vähemalt 300gr/m2.

Mahasõitude ja kergliiklustee ristumisel kergliiklejate ületuskohtadel markeering 946c on kujundatud ning laotakse sillutiskivi kattel kivimustrina (plaatkivi põhivärvusega punane, markeeringumuster valge).

Katte märgistus peab vastama EV ST 614:2008 ja Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele.

Teekate (ülekäigurada) märgistada vastavalt standardile EVS 614:2008 „Teemärgised ja nende kasutamine“.

4. TEHNOVÕRKUDE OSA

4.1 Välisvalgustuse plaanilahendus

Kergliiklustee äärde jääv tänavavalgustus Jaama puiestee põhjaküljel rekonstrueeritakse Võidu tänava ristmikust kuni Jaama pst 16 kinnistuni. Kinnistu parkla-alal paigaldatakse täiendav välisvalgustus. Demonteeritakse ja utiliseeritakse ol.olevad valgustusmastid (5 tk.) ja õhuliin, paigaldatakse uued mastid ja valgustid. Valgustite elektrivarustus lahendatakse uue maakaabli paigaldamisega hülsis olemasoleva Jaama puiestee kaabelduse baasil.

Projekteeritud on tänavavalgustid SBP 06093096 KYRO 2/LED WIDE 50W 4000K 10m kõrgustel terasmastidel. Valgustite võimsus on 50W. Valgustite toiteks paigaldatakse maakaabel AXPK 4G35 mm2 PVC torus 50/42. Kaabel paigaldada pinnasesse 0,7 m sügavusele. Vaadeldavat objekti toidetakse elektrienergiaga olemasolevast, olemasolevast tänavavalgustuse viimasest mastist, olemasoleva võimsuse piires. Olemasoleva peakaitse suuruseks on 3x40 A.

Tööde teostus

Tööde käigus pöörata järgmistele asjaoludele:

- ohtliku tsooni piirid peavad olema tähistatud piirete, ohutusmärkide ja hoiatavate plakatitega;

- kõik ehitusplatsil töötavad inimesed tuleb instrueerida ohutustehnika nõuetest;

- kõrvaliste isikute juurdepääs töötsoonile tuleb tõkestada;

- ohutuse eest töötsoonis vastutab Teostaja.

Tööde Teostaja peab:

-Tellijale esitama omapoolse tööde organiseerimise ja töökorralduse planeeritud ajagraafiku. See peab sisaldama ka ohutustehnilisi meetmeid tööde teostamisel, kaasa arvatud meetmed jalakäijate kaitseks, ajutise kaitsepiirete rajamist, liikluse ümberkorraldamist, valgustust, märgistust jne.

- enne kaevetöid hankima kaevamisloa, pärast tööde lõppu peab maaomanik, kelle maal tehti paigaldustöid, tõendama allkirjaga, et tal ei ole pretensioone Teostajale tehtud tööde ega ka heakorra taastamise osas;

- rakendama praktilisi ohutusmeetmeid, et välistada vigastuste, kahju või ebamugavuse tekkimine väljakaevatud materjali käsitlemisel, kuhjamisel, eemaldamisel või mõnel teisel materjalide ja esemetega seotud operatsioonil.

Ükski väljakaevatud materjal ei tohi olla kohas, kus ta võiks kukkuda või valguda kõrvalkinnistule. Kui see juhtub, tuleb see Teostajal viivitamatult oma kulul eemaldada.

- võtma täieliku vastutuse kõigi kaevamistööde ohutuse eest.

- kaevetööde alguspäeval kutsuma kohale vee-ja kanalisatsioonitorustiku, side- ja elektrikaabelvõrkude valdaja esindaja;

- kui kaevetööde käigus tuleb ilmsiks torustikke, kaableid või muid kommunikatsioone, mida ei ole plaanidel näidatud, peab tööd katkestama, välja selgitama mis kommunikatsiooniga on tegemist ja kes on selle valdaja.

-vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega teavitades neid tööde teostamises nende maaüksustel ning arvestama nende tingimustega.

Maandus

Tänavavalgustuse mastid kaitsemaandada. Maandur ehitada kasutades kuumtsinkkattega terasjuhti RD10, mis kulgeb paralleelselt kaablikaitsetoruga, ühes kaevendis. Iga masti juurde teha aas ja kinnitada maandusklemmi alla.

Elektripaigaldise võib lõplikult pingestada ning ametlikult kasutusele võtta, kui:

Elektritöövõtja poolt on korraldatud elektripaigaldise tehniline kontroll ja elektripaigaldis on tunnistatud normidele ning käesolevale projektile vastavaks;

Tehnilise kontrolli teostab tehnilise kontrolli õigusega elektritöövõtja.

Hooldus

Hoolduse eesmärk on hoida elektripaigaldised nõutavas seisukorras. Eristatakse korrapärast ennetavat hooldust, mille eesmärk on vältida isolatsiooni läbilööki ning hoida seadmed heas seisundis ja korrastavat hooldust, mille eesmärk on vigaste osade remont või asendamine.

Hooldust võivad sooritada hooldustöödeks ettevalmistatud ohuteadlikud või elektriala isikud. Neil peab olema ja nad peavad kasutama sobivaid ning pidevalt korrashoitavaid töö- ja mõõteriistu, katsetus- ja isikukaitsevahendeid

4.2 Sademevete kanalisatsioon

Piirkonnas puudub sademevete kanalisatsioon.

Sõidutee sademevete juhtimine reovee ühiskanalisatsioonitrassi ei ole lubatud.

Jaama puiestee 16 parkla rajamisel on vajalik katenditelt sademevete ärajuhtimine. Jaama puiestee äärde rajatava kergliiklustee tõttu (teepeenra kohale) on vajalik sõidutee sademevete ärajuhtimine. Sademevesi juhitakse kergliiklusteelt sõidutee suunas. Parkla-ala jalgteedelt sõidutee või haljasalade suunas.

Jaama pst. sõiduteele kogunev sadevesi suundub olemasolevate kalletega kergliiklustee äärekivini. Sõidutee serva paigaldatakse paigaldatakse PVC või PE De 560/500 settepõhjaga restkaevud (kaas 40t).

Sadevete kanalisatsioonitrass ehitatakse Jaama puiesteel kergliiklustee alla. Paigaldatakse vaatluskaevud settepõhjaga. Peale Jaama puiestee ja Võidu tänava ristmiku alt läbiviimist ehitatakse sadevete trass Jaama puiestee teepeenra kohale kuni Soolikaoja kollektorini. Sademevete torustik paigaldatakse tänava-alas PVC De 250 ja 315 T8 torudest.

Materjalid ja paigaldus

Kanalisatsioonitorustikud paigaldatakse vastavalt projektile, kasutades uusi, kvaliteedilt häid ja tuntud tootjatelt hangitud torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Kaeviku ristlõike kavandamise aluseks on RIL 77-1990. Kanalisatsioonitorustikul on minimaalne sügavus 1.00 m maapinnast. Plasttorude, mis peavad vastama nõudele EN 1401-1 (Compact SN8), paigaldamisel juhinduda RYL 77-1990 toodud nõuetest.

Torustikele tehakse liivast ja peenkillustikust kuni 20 cm paksused tihendatud alused. Torustikud kaetakse ca 20 cm paksuse liivapadjaga ning seejärel dreeniva täitekihiga. Teostatakse täitetööd dreenivast materjalist (purustatud kruus), mis tihendatakse 30-40 cm paksuste kihtidena. Väljakaevatud kõlbmatu pinnas tuleb ära vedada. Vältida kivide sattumist vahetult trassi kohale.

Projekteeritud isevoolsele trassile paigaldatakse projekti mahus 23 kaevu. Kaevudena kasutada teleskoopseid PVC (või PP) vaatlus- ja restkaeve (settepõhjaga) De 400/315.

Kaevude kaaned (nn. “ujuvat tüüpi) peavad taluma raskust kuni 40 t.

Materjalide kvaliteedi ja standarditele vastavuse eest vastutab nende valmistaja. Kui Tellija soovib, peab toote tarnija esitama vajalikud andmed materjali kõlbulikuse kohta.

Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike ja tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta.

Enne torude paigaldamist kontrollitakse, et toru kaevik ja tasanduskiht vastaks projektile. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele.

Torustiku paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab paigaldustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt.Torud paigaldatakse nii, et nad kogu pikkuses toetuvad tihendatud tasanduskihile. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele.

Isevoolse torustiku paigaldamist alustatakse kaevuvahe madalamast otsast. Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevikus piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaevusid või täidet kahjustama.

Nõuded toru materjalile

Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused.

Kanalisatsioonitorustike ehitamiseks kasutatakse standardile SFS 5102 või temaga võrdsele standardile vastavaid torusid. Toru tugevusklass( rõngasjäikus) peab peab vastama tähisele T8.

Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Toru alus peab olema vähemalt 300 mm laiem kui toru välisläbimõõt. Esimene tagasitäide peab ulatuma vähemalt 200 mm ülemise torulae peale. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta.

Mullatööd

Trasside mullatööde tegemisel tuleb järgida RYL-90 p.3.01, “Üldised kvaliteedinõuded” nõudeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning hea ehitustava põhimõtteid.

Trasside ehitamisel eemaldatakse kõigepealt pinnas ca 1,5m laiuselt tänava-ala teepeenra kruus(pinnas)katend. Trasside paigaldamiseks teostatakse kaevetöid kuni 1,5-3,5 meetri sügavuseni.

Kaeviku toestamine peab vastama tööohutusnõuetele. Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestust, liiklust kaeviku vahetus läheduses ja väljakaevatud pinnase mõju.

Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300 mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 200 mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna.

Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Kaableid ja kaablitorusid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele.

Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist.

Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid.

Lähtuvalt ehitus-geoloogilistest tingimustest on torustike aluseks ette nähtud 20 cm täiteliiva. Torustike alus tuleb tihendada 90% tihendusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihendusastme saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus- ja üldistest töötingimustest. Tihendusaste tuleb määrata mõõtmise teel (Proctor-test vms).

Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid.

Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 90% tiheduseni. Vajaliku tihedusastme saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus- ja üldistest töötingimustest.

Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendumaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada.

Algtäite paksuseks toru peale on 200 mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Pastiktoru peal võib mehhanismide abil tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht.

Lõpptäide teede all teha kas liivaga või tihendatava, mittekülmakerkelise mineraalse pinnasega. Kivide läbimõõt mineraalses pinnases ei tohi ületada 1/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Lõpptäide tihendatakse 98% Proctortihenduseni. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Töövõtja vastutab tööala korrasoleku eest.

4.3 Olemasolevad kaevud

Vee- ja kanalisatsiooni rajatiste (kaped, kaevud, spindli pikendused) pealispinnad, mis jäävad kergliiklustee alla, tõstetakse samasse tasapinda projekteeritud kergliiklustee katendi tasapinnaga. Vajadusel tuleb asendada kaevude teleskoopsed osad. Kui vee- ja kanalisatsiooni rajatised jäävad äärekivi kohale, tuleb neist mööduda kaarja äärekiviga väljaspoolt. Konkreetsed lahendused täpsustatakse kohapeal.

Nimetatud tööd teostatakse töövõtja kuludega.

Ehitustööde käigus renoveerida rajatava teekatte sisse jäävate kõikide kaevude (va plastkaevud) ülemine osa.

Betoonkaevude lahendus muuta „ujuv“ luugi asetusele (vahetades välja katteplaadi, vajadusel ka ülemise kaevu rõnga, lisades kaevule plastist spetsiaalse koonuse koos teleskoobi tihendiga ning luugikomplekti D700 koos PE teleskoobiga).

4.4 Maa-alused kommunikatsioonid ja õhuliinid

Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtude mitte olemasolevast, vaid projektsest maapinnast!

Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega.

Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma.

Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all.

Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte.

Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks.

Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud!

Erinõuded töödel liinirajatiste kaitsevööndis

Liinirajatise kaitsevööndis tegutseda sooviv isik peab majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. a määruses nr 99 „Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“ sätestatud korras taotlema liinirajatise omanikult vajaliku loa.

Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge:

alla 1 kV pingega liinide korral on 2 meetrit;

1 kuni 20kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;

1 kuni 20 kV pingega liinide korral on 10 meetrit;

35–110 kV pingega liinide korral on 25 meetrit;

220–330 kV pingega liinide korral on 40 meetrit.

Maa-aluse liinirajatise kaitsevöönd sidekaabli puhul maismaal on kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise väliseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd elektrikaablitel on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Keelatud on õhuliinina rajatud liinirajatise kaitsevööndis sõitmine masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Liinirajatise kahjustamise korral on liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud:

koheselt peatama oma tegevuse;

viivitamata teavitama liinirajatise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat;

võtma tarvitusele abinõud liinirajatisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks;

kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast;

piiritlema ohutsooni märkelintidega.

Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga elektrirajatiste osas ja AS-ga Eesti Telekom siderajatiste osas.

Sideliinid

Mulla eemaldamine sõidutee, kergliiklustee ja sajuvete kanal.trassi ehitamisel tuleb maakaablite tõttu läbi viia ettevaatusega:

-tööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas

-kaablid peavad olema eelnevalt lahti šurfitud

-suuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kaablivaldajaga

-töödel tuleb kasutada mehhanisme, mille erisurve pinnasele on võimalikult väike

-lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel

-tööd tuleb läbi viia kuivades oludes

Tööde käigus võib ilmneda vajadus kaablikaitsemeetmete järele, sellekohane otsus tehakse kaablivaldaja, Töövõtja ja Tellija koostöös.

Sidekaablite ümbruses tuleb 1 m raadiuses teha kaevetööd käsitsi. Lahtikaevatud torustik kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks.  Kaablite ja kaitsetorude peale, neist ca 0,3m kõrgemale, asetatakse märkelint.

Kaevuluugid peavad jääma maapinnaga samale tasandile. Kõik AS Eesti Telekom liinirajatiste kaitsmise ja ümberkandmise tööd tuleb teostada tellija vahenditega.

Kaablikaevikud, mis jäävad sõidutee, kergliiklustee või mahasõitude alla, tuleb täita katendi dreenkihi põhjani liivpinnasega, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0.5m/24h, kui seda pole projektis teisiti kirjeldatud.

Peale kaablikaitsetorude ja kaablite paigaldust tehakse geodeetiline teostusmõõdistus.

Teostusmõõdistus tuleb üle anda tellijale ja kaablivaldajale.

5. HALJASTUS

Antud projektlahendusega on projekteeritaval parkla-alal haljassaartele kavandatud istutada kokku 10 Hõberemmelgas ehk hõbepaju (Salix alba) istikut ning likvideerida 2 olemasolevat puud ehitustsoonis.

Juhul, kui puukoolis ei ole piisavas koguses täpselt projektis määratletud puuliike saada, tuleks valida võimalikult sarnaste omadustega liik ning see kooskõlastada Rakvere Linnavalitsuse haljastusteenistuse spetsialistiga.

Uute istikute istutamisel vahekauguse valikul järgida tehnovõrkude paiknemist ning tänavavalgustusmastide asukohti. Üldine istikute vahe projektlahenduses on 10 m.

Nõuded istikutele: Taimede valikul on seatud peamisteks kriteeriumiteks taimede dekoratiivsus, hea vastupidavus liikluskeskkonnas, vähenõudlikkus pinnase suhtes, aasta-aegadest tulenevalt taimede viskoosne värvilahendus, allergeensus, sobivus Eestimaise kliimaga ja antud keskkonda.

Taimede istutamisel tuleb juhinduda EVS 778:2001 ”Ilupuude ja põõsaste istikud” standardist, kus istutatavad taimed peavad vastama standardis toodud tingimustele. Puud tuleb istutada vastavalt EVS 843:2003 „Linnatänvad” standardile sõiduteedest ja tehnovõrkudest vähemalt 2m kaugusele, kergliiklsuteest ja jalakäijate teest 1m kaugusele, hoonetest 5m kaugusele. Kasutada ainult Eesti päritolu istutusmaterjali.

Kasutada järgmises suurusklassis istikuid:

Lehtpuude istikud kõrgusega mitte alla 3,5 m; mullapalliga (nõuistikud pole lubatud).

Tüve läbimõõt 1m kõrguselt juurekaelast min 50 mm.

Vähim okste arv võras – 10tk.

Mullapalli läbimõõt min 70cm. Mullapalli kõrgus min 40cm.

Istutamine: Istutusauk tehakse mullapalli läbimõõdust 1/3 laiem, kuid üldiselt:

mullapalliga lehtpuud 0,6...1,0 x 0,6...1,0 x 0,6...1,0 m.

Istikutealune pind multšitakse okaspuukoorepuruga min 10 cm paksuselt. Juurekaelale lähemale kui 10 cm multši panna ei tohi. Istutusaugu täitmiseks tuleb kasutada umbrohuvaba kasvumulda. Istutamisel tohib istikut tõsta ainult juurepallist (mitte tüvest). Istutamisel peab puu juurekael jääma maapinnaga ühele tasandile või sellest 1...2 cm kõrgemale. Puud peavad jääma peale istutamist vertikaalsuunas otse.

Istik tuleb toestada kohe peale istutamist vähemalt 5 cm läbimõõduga tugiteivastega. Tugiteibad lüüakse pinnasesse väljapoole juurepalli. Kõigi istutatavate puude tugiteibad peavad olema ühesugused ja jääma ühele kõrgusele. Puude sidumiseks on soovitatav kasutada 2...4 cm laiust linditaolist materjali. Toestus ei tohi vigastada puud. Tugiteivas rammitakse maasse 1/3 ulatuses, maapealse osa pikkus peab ulatuma vähemalt poole puu kõrguseni. Tugiteibad hoitakse vähemalt 2 aastat peale istutamist ja lõigatakse seejärel maapinnalt ära. Istiku kinnitusviis tuleb valida jäik – tüve ja kinnituskonstruktsiooni vahele tuleb paigaldada tüve kaitsev mähis.

Istutustööd mullapalliga lehtpuudel teha aprilli II-III dekaadis ja mai I-II dekaadis või septembri II-III dekaadis ja oktoobri I dekaadis. Istutamisel lõigata ära kuivanud ja vigastatud oksad ning juured. Puu ümber moodustada madal kastmisvall läbimõõduga 1 meeter. Peale istutamist rikkalikult kasta. Teine kastmine teha 5. päeval peale istutamist ja kolmas kastmine 10. päeval peale teist kastmist. Kastmisel arvestada 50 l vett puu kohta. Taimi tuleb kasta istutusjärgselt regulaarselt vähemalt kahe aasta jooksul.

Peale istutamist paigaldada puu istikutele spetsiaalsed tüve kaitsmed, et muru trimmerdamisel ei oleks võimalik puutüvesid kahjustada (vt foto 1).

Foto 1: Istiku tüvekaitse trimmerdamisel (allikas: http://www.greenmax.eu/nl/treeprotect)

Istutusjärgne taimede hooldus ja garantii: Edaspidi vajavad taimed ülevaatust igal kevadel. Ära lõigatakse kuivanud ja vigastatud oksad, vigastatud kooreosad puhastatakse.

Istutusalad tuleb hoida umbrohuvabad, okaspuukoorepuru tuleb täiendada istutusjärgselt igal kevadel. min. 2 aastat peale istutamist, kui taimed on juurdunud ja normaalselt kasvavad, võib koorepuru enam mitte täiendada, ent umbrohutõrjet tuleb endiselt jätkata. 2 aastat peale istutamist võib eemaldada ka tugiteibad.

Puud vajavad lõikust elujõu ja püsivuse suurendamiseks, võra kujundamiseks ja õitsemise soodustamiseks. Hoolduslõikust võivad teostada vaid vastava koolitusega spetsialistid, et vältida taimedele kasu asemel kahju tegemist. Põõsaste ning puude elujõu suurendamiseks tehtav lõikus seisneb kuivanud, sammaldunud, murdunud ning vigastatud okste ära lõikamises. Taimeosa lõigatakse koos ca 1cm pikkuse elusa osaga, et soodustada lõikehaava paranemist. Alla 2cm suuruse läbimõõduga oksad võib lõigata tagasi igal ajal, suuremad oksad vaid kevadel (aprilli algul) enne mahlade liikuma hakkamist. Oksalõiked tehakse tüve või suurema oksa suhtes poolviltu.

Võra hooldusel (hoolduslõikus) lõigatakse välja risti kasvavad oksad, hargnevad juhtoksad ning tüvest liiga väikese ja liiga suure nurga all (alla 30º ning üle 60º - oksad muutuvad kasvades rebenemisohtlikuks) välja kasvavad külgoksad.

Suuri lehtpuid on võimalik noorendada lõigates oksi tagasi 1/3 võrra. Lehtpuude noorendamine tehakse aprilli algul, enne maapinna sulamist ning lõikamisega peab olema ettevaatlik, kus liigne tagasilõikus võib põhjustada puu hukkumise.

Kõnnitee ja tänava kohal tuleb kuni 2,5m kõrguseni hoida tee okstevaba. Sõidutee kohal tuleb hoida okstevaba kuni 4,5m kõrguseni. Sõidutee äärsetel puudel hoida puutüvi okste vabalt vähemalt kuni 2,5 kõrguseni, mis tagab parema nähtavuse autojuhtide ja kergliiklejate vahel.

Istutuse Teostaja on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantiiaja koos järelhooldusega. Garantiiajal tehtud tööde kohta peab istutuse Tegija hooldustööde päevikut, kuhu pannakse kirja kõik tehtud hooldustööd.

Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmis-vastuvõtmise aktiga üle töö Tellijale. Akti märgitakse esinenud puudused ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Garantiiaja lõpuks peab puu olema juurdunud, puudel peab olema liigiomane võrsete aastane juurdekasv. Tugiteibad peavad olema eemaldatud ning kastmisvall likvideeritud.

Kui istutatud puu kahjustus või hävis garantiiajal, on Tellijal õigus nõuda puu asendamist koos uue garantiiajaga, v.a kui istutuse Tegija tõendab, et puu kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel. Puu kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga.

Muru rajamine ja taastamine: Ehitustööde käigus kahjustatud haljastus tuleb taastada. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemne soovitatav segu: võsundiline punane aruhein osakaaluga 60…80%, puhmikuline punane aruhein 0…20%, lambaaruhein 10…20% ja harilik kastehein 0…10%.

Olemasolevate säilitatavate puude juurestikku ei tohi kahjustada. Kaevetööd teostada puude kaitsetsoonis käsitsi.

Kergliiklustee, kivikattega jalgtee ning parkla-ala nõlvad ja ümbrus tuleb haljastada mahus, mis on näidatud asendiplaani ja tööristlõigete joonistel. Ehitustööde käigus kahjustatud haljastus tuleb taastada. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast.

Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks.

Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemne soovitatav segu: võsundiline punane aruhein osakaaluga 60…80%, puhmikuline punane aruhein 0…20%, lambaaruhein 10…20% ja harilik kastehein 0…10%.

6. MUUD NÕUDED

6.1 Keskkonnanõuded tööde läbiviimisel

Tuleb arvestada Eesti Vabariigi seadusandlusega, mis peab tagama jäätmete keskkonnaohutu ladestamise ja käitlemise, samuti Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjaga, välja antud 26.juuni 2013.a nr 15

Ehituspraht ja lammutusjäätmed (mis ei lähe taaskasutusse) sorteeritakse ja kogutakse lammutusalal ning tuleb käidelda jäätmekeskuses (näiteks Lääne-Viru Jäätmekeskuses), mille töös arvestatakse standardeid ISO 9001:2000 ja ISO 14001:2004 ning Euroopa Nõukogu direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta. Ohtlikke ja muid jäätmeid käitlev ettevõte peab omama keskkonnaministri poolt väljastatud litsentsi. kohta.

Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „ Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 2004,23, 155)“.

Täitematerjalide, mulla, pinnase jms. ladustuskohad kooskõlastatakse Tellijaga.

Maa-alal ettenähtud puude ja võsa raie tuleb eelnevalt kooskõlastada Rakvere Linnavalitsuse vastava spetsialistiga. Lahtist tuld (lõkket) pole lubatud teha.

Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusalal ja vahetult piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja Tellija poolt antud juhistele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja täiteks mittesobivad pinnased tuleb vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta.

Vältida tuleks mürarikaste tööde teostamist nädalavahetustel ja riigipühadel;

Tuleb jälgida, et teetöödel kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks vahetult veekogu läheduses;

Teetöödel tekkivad jäätmed tuleb käidelda nõuetekohaselt ning anda üle vastavat luba omavale ettevõttele.

6.2 Muud nõuded

Geodeetilise teenistuse objektil organiseerib töövõtja. Geodeetilisi töid on õigus teha vaid vastavat tegevusluba omavatel isikutel.

Geodeetiliste teenuste alla kuuluvad järgmised tööd:

· rajatise mahamärkimine

· kõrguste kontrollimine

· teostusjooniste koostamine

Ehitustööde ajal ei tohi ehitusalal viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas viibijaid.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.

Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud kaitsevahenditega.

Tööd tuleb teostada vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.mai 2004 määrusele nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“ ja Teetööde tehnilisele kirjeldusele.

Kõik tööd peab teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Teetööde tehnilises kirjelduses toodud protseduuridega.

Ehitusjärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või füüsiline isik.

Ehitusjärelevalvet teostada vastavalt teede- ja sideministri määrusele nr. 66 15.06.2001.a. Ehitusjärelevalve kord (RTL 2001, 78, 1070).

Koostas:Aivar Klaasen

Lehti 184