TARTU ÜLIKOOL

Pärnu kolledž

Ettevõtluse osakond

Sander-Siim Murik

EP1

TARKVARA MAGENTO OMADUSED JA

RAKENDAMINE

Iseseisev töö

Juhendaja: assistent Taavi Tamberg

Pärnu 2016

SISUKORDSissejuhatus.......................................................................................................................3

1. Ajalugu..........................................................................................................................4

1.1. Interneti teke ja areng.............................................................................................4

1.2. E-kaubanduse kujunemine ja areng........................................................................7

2. Magento omadused........................................................................................................9

2.1. Ajalugu...................................................................................................................9

2.2. Funktsioonid ja hinnapaketid...............................................................................10

3. E-peo platvormide pakkujad ja lisaväärtus..................................................................15

3.1 Magento platvormi konkurendid...........................................................................15

3.2 E-poe loodav lisaväärtus ja tarbijaskond...............................................................17

Kokkuvõte.......................................................................................................................19

Viidatud allikad...............................................................................................................20

Lisad................................................................................................................................21

Lisa 1. Ekraanitõmmised.............................................................................................22

Lisa 2. Täpsustused.....................................................................................................23

2

SISSEJUHATUS

Internetist kaupade tellimine on tänapäeval saavutanud ühiskonnas asendamatu

kogemuse ettevõtete poolt pakutavate hüvede nautimiseks. E-kaubanduse osakaalu

tõustes on E-poodide kvaliteetne ja efektiivne toimimisviis saanud standardiks.

Olukorras, kus jaepoodide ülalpidamiskulud ületavad mitmekordselt E-poodidega

seotud kulutusi, on valinud mitmed ettevõtjad suuna, kus jaepoe loomise asemel on

valitud peamiseks müügikanaliks E-pood. Samuti tuleb arvesse võtta, et jaepoodide

tarbeks olevad kinnisvarapinnad on koguselt limiteeritud ning füüsilise poe puhul

mängib müügi osas suurt rolli ka poe asukoht.

Iseseisva töö ülesanne on selgitada välja E-kaubanduse tekkimine, suunatus ja

võimalused. Samuti on ülesanne kirjeldada ning võrrelda turul pakutavaid E-poe

platvorme ja tarbijaskonda.

Ülesannetele vastuste leidmiseks on autor aluseks võtnud E-poe platvormi Magento.

Magento võrdlemisel teiste platvormidega soovib autor luua parema ülevaate

pakutavatest platvormidest. Materjali otsitakse internetist ning arvandmete esitlemisel ei

kasutata allikaid, mis on üle aasta vanad.

Töö koosneb kolmest peatükist ning lisadest. Esimeses osas kirjeldab autor interneti

ajalugu ning tekkepõhjuseid. Lisaks interneti arengule on kirjeldatud ka E-kaubanduse

kujunemine, millele on lisatud ka esimeste E-kaubandus gigantide areng. Töö teises

osas kirjeldab autor Magento E-poe platvormi kujunemist, funktsioone ning

hinnapakette. Kolmandas osas on välja toodud E-poodide poolt loodav lisaväärtus ning

peamised konkurendid Magento platvormile. Samuti on kirjeldatud E-poe platvormide

tarbijaskonda ning platvormi valiku tähtsust. Lisades toob autor välja ekraanitõmmised

3

suurimate E-poe platvormide pakkujate kasutajaliidestest. Ning kirjeldab töö koostamist

ja eelnevalt samal teemal koostatud autorite töid.

4

1. AJALUGU

1.1. Interneti teke ja areng

Internet on lahutamatu osa meie igapäevatoimetustest. Inimesed ei kujuta ette elu ilma

pideva ühenduseta. Info laiahaardeline valik, hulk ja kättesaadavus on suurele osale

inimkonnast tehtud nii lihtsaks, et seda kõike on tänapäeval võimalik tarbida isegi

taskus olevast nutiseadmest. Internet on muutunud inimkonna suhtlusviise, hoiakuid

ning harjumusi. Samuti on suurenenud info tarbimishulk. Ühiskond, mis liigub üha

enam igapäevatoimetuste digitaliseerimise poole, peaks olema turvalisem ning

kasutajamugavam.

Minnes ajas tagasi aastasse 1960, kasutasid ettevõtted primitiivseid võrguteenuseid,

mille kaudu oli võimalik jagada arvuti kaudu arveid, tellimusi ja tarnekinnitusi teiste

ettevõtete arvutitega. Toiminguid tehti süsteemi Electronic Data Interchange (EDI) abil

(History of EDI, n.d.).

Pärast EDI levikut, hakati märkama arvutite tähtsust ja üha rohkem uurima nende

võimalusi ning lisaväärtusi. Üheks huvitundjaks osutus Ameerika Ühendriikide

sõjavägi. Sõjaväelise organisatsiooni jaoks ei olnud tähtis arvete edastamine või

tarnekinnituste saatmine.

Sõjavägi töötas välja ARPAnet’i, mille ülesanne oli edastada väga kriitilist ja

kiireloomulist informatsiooni. Ameerika Ühendriikide sõjaväe jaoks oli oluline edastada

ja töödelda infot tuumarünnaku puhul. Esimene versioon ARPAnet’ist ühendas võrku

neli suurimat Ameerika ülikooli, mis töötasid, tänapäeva mõistes, tohutult suurtes

arvutites. Alles 1971. aastal arendasid teadlased välja Terminal Interface Processor

5

(TIP), mille abil oli võimalik siseneda ARPAnet’i individuaalsetest arvutiterminalidest

(Living Internet, 2000).

TIP kasutades oli Ameerika Ühendriikide sõjavägi, koostöös teadlastega, loonud

endalegi teadmata tänapäeva suurima süsteemi. Nende loodud võrku oli võimalik

siseneda kõikidest arvutiterminalidest. Arvestada tuleb, et arvutiterminalid olid mõõdult

kapi suurused ning tavakodanikud ei omanud neile ligipääsu. Ameerika Ühendriikide

sõjavägi oli loonud info edastamiseks ja töötlemiseks uue ning ainulaadse viisi. Autori

arvates võib ARPAnet’i lugeda sõjaväeliste organisatsioonide suurimaks edulooks, info

töötlemises, pärast sakslaste loodud Enigmat.

Sellele vaatamata revolutsioneeriti kogu võrgundus aastal 1982, kui ARPAnet läks üle

Transmission Control Protocol’ile ja Internet Protocol’ile (TCP/IP). Tegemist on sama

süsteemiga, mis on kasutusel ka tänapäeva modernses internetis. 1980. aastate alguses

oli võimalik üle loodud võrgu saata juba e-maile, panna kirja ennast uudistegruppidesse

ja jagada dokumente üle võrkude nagu BITNET ja USENET. Tol ajal olid peamisteks

kasutajateks suurimad ülikoolid ning teenust kasutati uurimustööde jaoks. Firma nimega

CompuServe oli üks esimesi teenusepakkujaid tavakodanike jaoks, kes pakkus teenuseid

nagu e-mailide saatmine ja jututubades kirjutamine. (Roos, 2008)

Esimesed sammud olid tehtud interneti levikuks. Üha rohkem suurenes tavakodanike

võimalus pääseda ligi võrgule, mille kaudu edastada ja vastu võtta informatsiooni.

Personaalarvutite levik ei olnud veel suur ning see tähendas, et peamiselt oli siiani

ligipääs isikutel, kes olid seotud suuremate ja tähtsamate ülikoolide ning nende

organisatsioonide poolt läbiviidavates uurimustöödes.

Aastal 1990 tegi Tim Berbers-Lee, organisatsioonist European Organization for

Nuclear Research (CERN), ettepaneku luua hüpertekstil põhinev veeb, milles olevat

informatsiooni saaks kasutaja sirvida lihtsa kasutajaliidese abil. Selleks

kasutajaliideseks loodi veebibrauser. Tim Berbers-Lee nimetas brauseri

WorldWideWeb’iks. 1991. aastal eemaldas organisatsioon National Science Foundation

(NSF) brauserilt piirangud, et kommertsettevõtetel oleks võimalik internetil põhinevat

veebiteenust kasutada. (Gromov, n.d.)

6

Oli tehtud ajalugu, mis tähendas, et läbi äsjaloodud brauseri oli võimalik kõigil, kes

omasid tol ajal arvutit, ühendada end võrku ning tarbida informatsiooni, mis oli enne

täiesti mõeldamatu. Autori arvates täheldab Tim Berbers-Lee poolt loodud brauser ühte

tähtsaimat sammu, mis tehti interneti levikuks. Samuti ei saa märkimata jätta NSF’i

poolt eemaldatud keeldu, milleta poleks eraettevõtted saanud ligipääsu võrgule.

Aastal 1993 tutvustas Marc Andreseen, organisatsioonist National Center for

Supercomputing Applications (NCSA), esimest laialevikulist veebibrauserit, mille

nimeks oli Mosaic. Netscape 1.0 avalikustati aastal 1994, mis sisaldas turvaprotokolli

Secure Socket Layer (SSL), mille abil oli võimalik nii saata kui vastu võtta krüpteeritud

sõnumeid. SSL’i abil oli võimalik turvaliselt vahendada personaalset informatsiooni

nagu nimi, aadress ja krediitkaardi number. (Roos, 2008)

SSL oli loonud võimaluse mitte ainult vahendada delikaatset informatsiooni üle võrgu,

vaid ideaalsed tingimused E-kaubanduse arenguks. Aasta pärast SSL’i avalikustamist,

oli loodud esimesed teenused, mille abil oli võimalik sooritada esimesi turvalisi

krediitkaardimakseid. Inimkond oli peagi tunnistajateks ühe suurima kaubandusharu

tekkimisele. Tekkimas oli E-kaubandus.

7

1.2. E-kaubanduse kujunemine ja areng

SSL’i teke oli loonud ideaalsed tingimused E-kaubanduse tekkimiseks, kuid inimkond

polnud selleks veel valmis. Personaalarvutite levik oli väike. Arvutit sai lubada vaid

jõukam rahvas ning seega puudus ettevõtjatel laialdasem ligipääs oma tarbijateni.

Lisaväärtus interneti näol ei olnud veel selge.

Alles 1994. aastal algas E-kaubanduse tõus. Seda tänu uuenenud turvaprotokollide ja

DSL’i turule jõudmisega. DSL lubas arvutiomanikel senisest kiiremat internetikiirust ja

võrgutehingute võimekus kasvas märgatavalt. (Spirecast, 2009) Võimalust märkas Jeff

Bezos, Amazon.com asutaja, kes oma kodu garaažist, Seattle’st, pakkis raamatu ning

müüs selle enda lehte kasutades maha teisele inimesele. Ainult 30 päeva möödudes,

müüs Amazon.com raamatuid kõigis 50 Ameerika osariigis ja lisaks sellele veel 45

erinevas riigis. (Roos, 2008) Jeff Bezos oli pioneeriks uue turu loomisel, milleks oli E-

kaubandus. Bezos oli mõistnud, et raamatuid on kerge tellida otse kirjastustelt ja odav

transportida. Kirjastused olid digitaliseerinud arhiivid CD-ROM’idele ning see

võimaldas koopiad laadida veebikeskkonda. (Quittner, n.d.)

Amazon.com oli esimene ettevõte, mille abil võis tavakasutaja sirvida veebikeskkonda

eesmärgil sealt midagi soetada. Ettevõtte uskumatult kiire kasv on autorile

muljetavaldav, kuna ainult kuu ajaga oli ettevõtte haardes kogu Ameerika ja lisaks veel

45 riiki. Tänapäeval, kus pea igal leibkonnal on kodus internetiühendusega

personaalarvuti, oleks isegi taoline saavutus märkimisväärne. Siinkohal ei oska autor

välja tuua kaupa või teenust, mis nii kiiret levikut ja suurt haaret tagaks.

Aastal 1995 alustas Pierre Omidyar, tarkvara programmeerija, uue programmi

kirjutamist. Sellest programmist sai veebilehekülg nimega AuctionWeb. Omidyar oli

huvitatud, kas inimesed oleksid valmis teiste inimeste kasutatud asjadele pakkumisi

8

tegema. Esimeseks müüdavaks tooteks sai Omidyari enda katkine laser ja sellest sai

alguse eBay sünd. (Bjornsson, 2001) Ebay oli esimene inimeselt-inimesele (P2P)

müügiplatvorm ning edu oli tiitlile vastav. Veebilehel said tooteid müüa kõik inimesed.

Selleks ei pidanud omama enda ettevõtet või veebidomeeni. Inimene pidi lihtsalt otsima

enda jaoks ebavajalikud asjad kokku, postitama veebilehele nendest nimekirja ning

müüma need inimestele, kes neid vajada võisid. 1996. aastal oli eBay’l kaks täiskohaga

töötajat ning läbi ettevõtte veebilehekülje müüdi 7.2 miljoni dollari väärtuses kaupasid.

1997. aastaks müüdi läbi veebilehe juba 95 miljoni dollari väärtuses kaupasid. 2007.

aastaks on ettevõtte veebilehekülje kaudu vahendatud kaupade summa tõusnud 52.5

miljardi dollarini, registreeritud kasutajaid on 220 miljonit ja eBay’l on 13 000 töötajat.

(Oxlade, 2011)

Tehnoloogia areng ning interneti protokollide, turvanõuete, kiiruste ja võimaluste

suurenemise tagajärjel on maailmas E-kaubandus üks suurimaid kaubandusplatvorme.

Ettevõtted ei kujuta tänapäeval ilma internetti kasutamata oma toodete reklaamimist,

müüki või tutvustamist ettegi. Tavainimesel on samuti võimalik kõik enda valduses

olevad asjad müüki panna või osta kellegi teise poolt müügiks pakutavat kaupa.

Peamiselt eelnimetatud kahe suure ettevõtte toel arenes välja E-kaubandus, mis on siiani

kogunud populaarsust ja ei näita jahenemise märke.

Tänu lähiaastatel tutvustatud mobiilimaksevõimalusi on E-kaubandus üks kiiremini

kasvavaid majandusharusid. See omakorda on tekitanud nõudluse ka teiste platvormide

ja infosüsteemide jaoks. Peamiseks nõudluse vormiks kujunes ettevõtete isiklikud

veebikeskkonnad, mille kaudu oma tooteid või teenused pakkuda tarbijatele.

9

2. MAGENTO OMADUSED

2.1. Ajalugu

Tekkinud oli nõudlus E-poodide jaoks. Veebilehed, mille näol oli igal ettevõttel

võimalus turustada, müüa ja anda infot enda toodete või teenuste kohta. E-poe puhul on

tähtis, et iga veebilehekülg oleks ettevõtte nägu. E-pood peab olema kujundatud

vastavalt ettevõttes loodud imagoraamatule ning selle reeglitele. Samuti peab säilima

kasutajamugavus ning lihtne navigeerimine kaupade juurest tasumiseni, mis omakorda

tagab müügitehingu.

Magento toodi turule 2008. aastal ja kinnitas E-kaubanduses koheselt kanda. Tarkvara

oli sedavõrd edukas, et oli sobilik isegi Fortune 500 firmadele. Avatud koodiga

tarkvara, mis võeti koheselt omaks suurte firmade poolt, kellel olid suured eelarved ja

veel suuremad turvalisusega seotud nõudmised, näitas kui hästi oli ettevõte Varien,

tarkvara Magento looja, suutnud täita firmade nõudmised ning tagada

kasutajamugavuse. (Morroni, 2015)

Mistahes tarkvaralist platvormi luues ei ole arendusettevõtte jaoks oluline kas platvormi

hakatakse kasutama suurte või väikeste firmade poolt. Arendustöö on üldjoontes sama.

Vajadus oli E-poe platvormi järgi, mida saaksid kasutada nii väikeettevõtted kui suured

firmad. Tähtis on, et platvorm oleks paindlik. Seda Magento oli.

Pärast suurejoonelist Magento platvormi edu E-kaubanduse turul, ostis eBay tarkvara

ning liitis koheselt tarkvarale PayPal’i makseteenuse. PayPal oli eBay poolt juba

varasemalt soetatud maksesüsteem, mis võimaldas Magento platvormil olevatel E-

10

poodidel pakkuda klientidele veel kiiremat ja kasutajasõbralikumat maksesüsteemi.

(Ibid.)

2.2. Funktsioonid ja hinnapaketid

Magento E-poe platvormi turule saabumisel ei saavutatud monopoli. IT-valdkonnas

puuduvad monopolid, kuna pidev innovaatiline mõttelend ja üha rohkem motiveeritud

tarkvaraarendajad üritavad alati turgu hõivata. Samuti on suur tähtsus tehnoloogia

arengul, mis iga aasta toob turule uusi tooteid ja teenuseid.

Tihedas konkurentsis eristumiseks loodi ettevõtetele mitmed lisaväärtused.

Tähtsamateks lisaväärtusteks võib lugeda järgnevat (Morroni, 2015):

palju kujundusi, mille seast valida;

üle tuhande erineva lisa-applikatsiooni;

suur valik edasimüüjaid ja arendajaid eri riikides üle maailma;

lai valik integreeritavaid lisatarkvarasid;

mitme erineva domeeni haldamine ühest kasutajaliidesest;

automaatne Google Analytics’i statistika olemasolu;

tasuta versioon väike-ettevõtetele ja tasuline suurtele korporatsioonidele.

Ettevõte, kes soovib alustada kaupade või teenuste müüki E-kaubanduses, peab valima

teenusepakkuja, kelle funktsioonid ning võimalused on parimas sümbioosis

tarkvaraarendajate pakutava süsteemiga.

Tabel 1. Magento ülesseadmine (autori koostatud).

Tegevus Kirjeldus

Domeeni registreerimine

Ettevõtte peab registreerima domeeni, mis suunaks potentsiaalse kliendi E-poodi.

Magento platvormi kasutusõiguse

Seejärel peab ettevõte registreerima end Magentot kasutavaks ettevõtteks ning alustama tellimuspõhist tasumist.

11

soetamine

Domeeni ja E-poe platvormi ühildamine

Magento E-poes saab ettevõtja lisada mitu erinevat domeeni ning kõiki hallata ühest Magento administratiivsest kasutajaliidesest.

Kujunduse valimine või arendamine

Pärast seadete sätestamist tuleb E-pood kujundada soovitud viisil. Selleks on võimalus valida tasuta juba valmis kujundusi, tasulisi või iseseisvalt arendada enda jaoks sobiv kujundus.

Toodete või teenuste lisamine E-poodi

Kui kujundus on paigas, tuleb lehele lisada tooted või teenused, mida ettevõte soovib E-poe vahendusel klientidele pakkuda. Sealjuures lisada informatsioon, värvivalik, kogus, pilt, hind.

Tarneviiside lisamine Pärast toodete või teenuste lisamist tuleb ettevõtjal pakkuda klientidele erinevaid tarneviise ja kirjeldada nende hindasid. Eestis on peamisteks tarneviisideks pakiautomaadid, kullerid või E-poe laost, esindusest kauba kättesaamine.

Maksesüsteemide lisamine

Klienditeekonna viimaseks sammuks on makseviisi valimine. Eestis pakutakse peamiselt ühte kindlat maksekorraldussüsteemi, mille igakuist makset tasudes on võimalik oma E-poes pakkuda kõiki populaarsemaid pangalinke.

Juriidilise teksti lisamine

Eestis on loodud Eesti E-kaubanduse liit (EEL), mis reguleerib kogu E-kaubandust ning õigusi tarbijatele ja ettevõtetele. EEL’i koduleheküljel on lisatud kohustuslikud vaiketekstid iga E-poe jaoks ning nõuded, mida ettevõte peab esitlema klientidele.

Informatsiooni liikuvus E-kaubanduses on olnud murekohaks alates kaubandusharu

tekkest alates. E-kaubanduses liigub peamiselt kahte tüüpi informatsiooni. Üheks

pooleks on ettevõtte poolne informatsioon, mis võib sisaldada kontaktandmeid tarnijate,

toodete ostuhinna ja populaarsuse kohta. Teine suur osa informatsioonist on kliendilt

saadav informatsioon. Selleks on näiteks isiku nimi, kontaktandmed ning liikuvus E-poe

lehekülgedel.

Magento pakub oma platvormiga järgnevaid funktsioone hoiustamaks ning töötlemaks

informatsiooni, mis pole mõeldud klientidele avalikult avaldamiseks (Inoncillo, 2015):

müügistatistika;

ostukorvi raport;

tootegruppide statistika;

klientide tagasiside ning ostuharjumused;

kõige populaarsemad tooted;

12

klientide poolt kasutatud kupongid ja soodustused;

kui tihti kliendid jätavad ostud sooritamata või kustutavad ostukorvidest tooteid;

milliste tunnustega on kliendid, kes otsivad ettevõtte E-poodi;

milliseid sõnu otsides on leidnud inimesed ettevõtte E-poe.

Kogu statistilist informatsiooni efektiivselt kasutades ning selle põhjal järeldusi tehes on

ettevõttel võimalik optimeerida pakutava informatsiooni hulka ning selle jõudmist

potentsiaalsetele klientidele. Samuti on võimalik välja tuua tähtsaimad vahepuntid, kus

kaotatakse suurim osa klientidest ning müügitehing jääb katki. Samuti on võimalik

tuvastada, kas kliendid on leidnud tooteid, mida nad on otsinud ja milliseid võtmesõnu

otsides on kliendid lahkunud E-poest.

Lisaks ettevõtte poolsele informatsiooni haldamisele on lisaväärtus loodud ka kliendi

jaoks, kes on saabunud E-poodi tutvuma pakutavate toodete või teenustega (autori

koostatud):

tasuta kasutamiseks loodud kujundused on minimalistlikud;

e-poed on lihtsasti sirvitavad ja konkreetsed;

tellimuse sooritamiseks ei pea looma kasutajat, piisab vaid andmete sisestamisest;

ostukorvid on, olenemata kujundusest, alati samasugused, mis ei tekita

ebameeldivaid üllatusi;

tarneviisid, hinnad ja informatsioon on alati välja toodud ning valiku tegemiseks

piisab vaid linnukeste või rippmenüüst sobiva lahenduse valimisel;

maksete sooritamine on integreeritud vaid nupuvajutusega, mis suunab

automaatselt turvalist krüptitud linki pidi pankade e-keskkonda;

eemaldatud on vajadus kirjutada sama informatsiooni mitu korda, platvorm suudab

kopeerida juba kirjutatud lahtreid;

pärast makse sooritamist on Magento platvormi loonud tellimuse automaatse

saatmise kliendi e-mailile. Kiri on kohaldatav vastavalt ettevõtte soovile.

Kliendi jaoks loodud tingimused, kus E-poes ostlemine on mugavam kui kunagi varem.

Suurim lisaväärtus on ajakokkuhoid. Lisaks sellele on ostukogemus muudetud

emotsionaalseks sündmuseks ning ettevõtte jaoks on oluline kliendi positiivne

tagasiside. Põhjuseid võib autori arvates välja tuua mitmeid. E-poes ostlemine on

13

võimalik ükskõik mis kellaajal. Puuduvad pealetükkivad klienditeenindajad ning

tänapäeval on võimalik e-teenindust ka otseühenduses saada E-poodides väikese

kirjaakna näol. Telefoni või e-posti kasutades on võimalik oste sooritada ükskõik kus,

millal ja nutitelefone kasutades ka linnas bussi oodates.

Ettevõttele kuvatavat informatsiooni statistika ja raportite näol on võimalik eksportida

erinevatesse teksti- või tabeltöötlus programmidesse. Eesmärgil seda esitleda ülemusele

paberkandjal, statistika põhjal koostada ettekandeid või edastada e-posti teel

asjaosalistele isikutele. Samuti on loodud tuhandeid teisi programmiliideseid, mida

kasutades on võimalik veel suurendada Magento statistika kogumist, selle talletamist

või kuvamismeetodit.

E-poe loomine on tänapäeval üks kiiremaid ning lihtsamaid viise kuidas alustada

ettevõtte müügitegevust. E-kaubanduses toodete või teenuste pakkumine nõuab kõige

vähem algkapitali. Kõik suuremad E-kaubandus platvormid on saadaval kas kuu ajaliste

või aastaste tellimustena, mille näol on võimalik ettevõttel igakuiselt kulusid jaotada.

Magento platvormi hind ning halduskulud sõltuvad suuresti ettevõtte suurusest ja

võimalustest. Magento puhul eristatakse kolme erinevat paketti, mille erinevus on just

ettevõtte erisoovide rahuldamine. Kuna arendusfirmasid on palju, siis hinnad on

varieeruvad ning peamiselt sooritatakse töid konkreetsete hinnapakkumiste alusel.

Järgnevalt toob autor välja ühe arendusfirma umbkaudse hinnatabeli kolme erineva

süsteemi puhul.

Tabel 2. Magento E-poe umbkaudne arendussumma (Modi, n.d.).

Süsteem Kirjeldus Umbkaudne hind

Primitiivne E-pood Alla 10-tuhande SKU, Magento kommuuni lehekülg, lihtsad kujundusstiilid, kerge CMS’i kasutus, hinnale lisanduvad erisoovidena esitatud funktsioonid

$2000-3000

Erisoovil muudetud E-pood

Kõik eelnev ja lisaks: $4000-7000

14

Üle 10-tuhande SKU, muudetav kujundusstiil, Facebooki kaudu sisselogimine, küsimuste leht ja testimine, muudetavad ja allalaetavad tootetüübid

Erisoovil muudetud suurkorporatsioonide E-pood

Kõik eelnev ja lisaks:

CMS ja selle lisad, kliendigrupid, Sage ja Microsoft Dynamics integratsioon, raamatupidamistarkvara koos tarneprogrammidega, treeningprogramm

$10 000 – 50 000

Tabelist on võimalik välja lugeda, et paketid on jaotatud just ettevõtte suuruse alusel.

Halduskulud on tihedalt seotud esialgse eelarvega ning sooritatava töö mahuga. Mida

suurem on eelarve ning keerulisem arendus, seda suurem on edaspidine

klienditeeninduse tähtsus ning osakaal. Suuremad kliendid, ettevõtete näol, on

prioriteetsemad ning neil tekkivad probleemid, koheselt IT-toe esmatähtsus järjekorras

esmasel kohal.

15

3. E-PEO PLATVORMIDE PAKKUJAD JA LISAVÄÄRTUS

3.1 Magento platvormi konkurendid

E-kaubanduse populariseerumisel oli tõusev nõudlus E-poe platvormide loojate järele.

Arendajad pidid arvestama ettevõtete erivajadustega, mis päädis olukorra, kus

suurimateks ja populaarseimateks platvormideks kujunesid süsteemid, mis olid ühest

küljest piisavalt universaalsed kasutuseks nii suurtes ja väikestes ettevõtetes. Teiseks

võimaldasid kohaldada E-poe kujunduse vastavalt ettevõtte imagonõuetele. Järgnevalt

on välja toodud nimekiri suurimatest E-poe platvormi arendajatest.

Tabel 3. Populaarseimad E-poe platvormid (Builtwith, 2016)

Platvorm Populaarsus (%)

WooCommerce 29.78

OpenCart 7.11

Magento 6.71

Shopify 6.29

Prestashop 5.29

Zen Cart 4.53

Squarespace Commerce 3.81

Weebly eCommerce 3.58

BigCommerce 2.34

Muu 18.75

16

E-poe platvormi valimine on osa ettevõtte arenguvisioonist. Valikut tehes tuleb meeles

pidada ettevõtte poolt pakutavate toodete või teenuste hulka, eelarve suurust ning

kujundustööde olulisust. Samuti peab ettevõte arvestama halduskuludega pärast E-poe

loomist. Seda nii ajalises kui rahalises võtmes.

Shopify suurimaks lisaväärtuseks peavad platvormi kasutajad suure ning abivalmis

kommuuni olemasolu. Probleemidele ja muredele leitakse lahendus eeskätt

kommuunisiseselt. Samuti on toodud kasutajate poolt välja, nagu paljude teiste

platvormide puhul, suur valik kujundusvorme. (Schiff, 2014)

Tarkvaraliste lahenduste poolest peaksid autori arvates kõik ettevõtted pürgima suunas,

kus nende loodud teenus suudab luua ise kommuuni ja seda hallata. Läbi selle saavad

kasutajad üksteist aidata ning platvormi pakkujal väheneb vajadus vastata korduma-

kippuvatele-küsimustele märgatavalt.

Platvormi Bigcommerce puhul puudub Shopify sarnane kommuunielu. Eelnimetatud

platvormi puhul saadakse kõige kiiremat ning ajakohast abi just Bigcommerce’i enda

arendajatelt. Samuti on kasutajad välja toonud suure hulga juba tasuta saadaval olevaid

programme ja laiendusi. (Ibis.)

Kommuuni puudumine on autori arvates kindlasti üks puuduseid, kuid suuremate

ettevõtete puhul on olulisem probleemidele saada vastus otse arendajalt. Samas väikeste

ettevõtete puhul on tihtilugu olulisem mitte ainult leida lahendus probleemile, vaid leida

erinevaid ideid kuidas E-poodi edasi arendada. Üks asi on lahendada probleem, kuid

teine asi on muuta lahendusi ja seda eesmärgil, et probleem muuta võimaluseks.

WooCommerce on loodud populaarse veebihaldusplatvormil milleks on WordPress. E-

poe platvormi WooCommerce puhul on tegemist avatud koodiga, mis annab E-poe

arendusele vabad käed. See annab arendajale võimaluse luua E-pood täpselt selline nagu

on vajadus. Ilma, et E-pood oleks mõne olemasoleva stambi järgi tehtud või muudetud.

Samuti ei pea ettevõte kasutades WooCommerce’i platvormi sõlmima lepingut vaid saab

E-poodi ilma igakuisete makseteta töös hoida. Samuti on kasutajad lisaväärtusena

toonud välja suure hulga vabakutselisi arendajaid, kes ettemääratud töötasu eest aitavad

E-poe arenduses. (Ibis.)

17

Nagu autor on eelmistes punktides ka väitnud, on E-kaubanduse turg väga lai.

Võimalus, kus E-poe arendajal on vabad käed luua täpselt selline E-pood nagu vaja,

täidab kindla nõudluse turul. WooCommerce on loonud samuti võimaluse vabakutseliste

arendajate tekkeks, kes saavad oma nõu ja jõuga ettevõtetele abiks olla.

3.2 E-poe loodav lisaväärtus ja tarbijaskond

Ettevõte peab seadme konkreetsed eesmärgid enne sisenemist E-kaubandusse. Tähtis

on, et ettevõtte juhatus suudaks paberile märkida ettevõtte visiooni ning ootused, mida

E-poe loomisega saavutada soovitakse.

Pärast eesmärkide püstitamist saab ettevõtte juhatus koostöös IT-osakonnaga, valida

sobiva platvormi, millele hakatakse E-poodi looma. Kui sobiv platvorm on valitud, siis

saab IT-osakond alustada tööd ning ettevõtte haaret turul laiendada.

Lisaväärtus E-poe näol on autori arvates märkimisväärne. Selle näol luuakse klientidele

uus müügi-, turundus- ning infokanal. Efektiivne E-pood tõstab klientide usaldust ning

ostumugavust. Ettevõttes on esmatähtis suurendada lojaalsete klienide osakoolu ning E-

poe võimalusi kasutades suureneb selle eesmärgi poole püüdlemine. Kui jaepoodides

saab inimene sooritada ostu ilma, et avaldaks enda kohta andmeid, siis E-poes on

andmeväljade täitmine kohustuslik. See annab ettevõttele võimaluse laiendada oma

kliendibaasi kohta informatsiooni ning selle näol turundusosakond suunata

turundustegevust.

Turul olevate platvormide paljusus, erinevus ning tarbijaskonna rohkus tagab eeldused

E-poe avamisel pea kõigile ettevõtetele. Olenemata ettevõtte suurusest on kõigil

võimalus leida endale sobiv teenusepakkuja ja platvorm, millele alustada E-poe

arendamist. Konkreetselt Magento platvormi kasutavad peamiselt suured ettevõtted,

kellel on võimalus tagada E-poe arenduseks suurem eelarve ning kompetents

firmasisese IT-osakonna poolt. Suurt rolli mängib IT-osakonnas töötavate inimeste arv

ning kogemus.

Eestis suurim Magento platvormile E-poode loov ettevõte Pipfrog on oma kodulehele

lisanud näiteks järgnevad E-poed (Pipfrog s.a.):

18

Apollo E-pood

Klick E-pood

MyLook E-pood

Eelnimetatud nimekiri on vaid väikene osa, kuid Eesti turul ühed oma ala tuntuimad

ning E-poodide kvaliteet on kõrge. Nimistus olevad ettevõtted tagavad usaldusväärsuse

arendusfirmale, mille läbi on võimalik püüda tähelepanu ja võita turuosa teistelt

arendusfirmadelt.

19

KOKKUVÕTE

Interneti teke ja areng on vaieldamatult üks tähtsamaid saavutusi 21. sajandil. Interneti

näol on inimkonnal tekkinud võimalus suhelda, vahetada informatsiooni, saata

dokumente ja isegi sõlmida tehinguid, eri maailma paikades asuvate inimestega.

Interneti teke lõi vajaduse tarkvaraarendusfirmade järele, kes iga aastaga laiendasid ning

arendasid interneti potentsiaali, võimalusi ning leidsid lahendusi üha suurenevatele

vajadustele. Loodi lahendused probleemidele, mis aastakümned tagasi inimestel

puudusid. Loodi nõudlus teenustele ja toodetele, milleta tänapäeva ühiskond ei toimiks

sellisel kiirusel ja kvaliteedil nagu see toimib praegu.

Informatsiooni tarbimine, vahendamine ning edastamine on lihtsustunud ning arenenud

tohutul määral. Tänapäeval on kogu internet toimiv nutiseadmetes, mis võimaldab kõiki

tehinguid toimetada jooksvalt. Esialgselt infoajastuga tutvustatud multitasking on

saamas osaks meie kõigi elus, kus samaaegselt on võimalik suhelda välismaal elava

sugulasega, tellida tooteid Hiinast ning reserveerida õhtusöögiks laud restoranis.

E-kaubanduse teke lõi suurtele ettevõtetele lisamüügikanali ning väikestele ettevõtetele

võimaluse ilma suurte eelarveteta turule tulla ning koos oma tarbijaskonnaga laieneda.

See on loonud inimkonnale soetada ning tarbida kaupasid ja teenuseid suuremal määral

kui kunagi varem.

E-poe loomise puhul on tähtsaim osa eeltööl ning pidev koostöö ettevõtte juhatuse ja

IT-osakonna vahel. Suurepärase koostöö puhul efektiivse E-poe loomisel on ettevõttel

suurem võimalus laiendada oma kliendibaasi, saada suuremal hulgal informatsiooni

ning seeläbi müügi- ning turundustegevust maksimaliseerida.

20

Nõudlus loob pakkumise ning pakkumine loob konkurentsi. Konkurents on edasiviiv

jõud, mille eesmärk on pakkuda parimaid lahendusi seda otsivatele inimestele. E-

kaubandus, nii nagu teised majandusharud, loodi just sellise lahenduskäiguga.

21

VIIDATUD ALLIKAD

Bjornsson, M. (2001). The History of eBay. Retrieved from

http://www.cs.brandeis.edu/~magnus/ief248a/eBay/history.html

Builtwith. (2016). Global Ecommerce Sales. Retrieved from

http://builtwith.com/ecommerce/

EDI 101. (n.d.). History of EDI. Retrieved from http://www.123edi.com/edi-history-

101.asp

Gromov, G. n.d. The Road and Crossroads of Internet History. Retrieved from

http://www.netvalley.com/intvalweb.html

Inoncillo, J. (2015) What Reporting Does Magento Offer? Retrieved from

http://sherodesigns.com/what-reporting-does-magento-offer/

Living Internet. (2000). ARPANET – The First Internet. Retrieved from

http://www.livinginternet.com/i/ii_arpanet.htm

Modi, J. (n.d.). How much does it cost to create a Magento eCommerce store?

Retrieved from https://www.quora.com/How-much-does-it-cost-to-create-a-

Magento-eCommerce-store

Morroni, L. (2015). The History of Magento and Its Rise to Ubiquity. Retrieved from

http://www.morroni.com/blog/history-of-magento/

Oxlade, A. (2011). The history of eBay. Retrieved from

http://www.telegraph.co.uk/finance/personalfinance/8451898/The-history-of-

eBay.html

Pipfrog. (s.a.). Tehtud tööd. Loetud aadressil https://www.pipfrog.com/?

gclid=Cj0KEQjwlLm3BRDjnML3h9ic_vkBEiQABa5oeWD96GYOjrXX1Tjjjf

mWt_Fx9kTrdeyV4Bc0EBc6I-UaAtRd8P8HAQ#tehtud-tood

22

Roos, D. (2008). The History of E-commerce. Retrieved from

http://money.howstuffworks.com/history-e-commerce1.htm

Schiff, J. (2014). 6 Top Ecommerce Platforms for Do-It-Yourself Small Businsses.

Retrieved from http://www.cio.com/article/2449485/e-commerce/e-commerce-

6-top-ecommerce-platforms-for-do-it-yourself-small-businesses.html

Spirecast Team. (2009). History of E-commerce. Retrieved from

http://www.spirecast.com/history-of-e-commerce/

Quittner, J. (n.d.). Biography of Jeff Bezos. Retrieved from

http://web.archive.org/web/20000407181649/http://www.time.com/time/poy/

bezos.html

Lisa 1. Ekraanitõmmised

23

Lisa 2. Täpsustused

Autor alustas interneti ja E-kaubanduse lahtimõtestamist algusest. Eesmärgiks tõi autor

uurida ja kirjeldada eelnimetatud teemat selliselt, et lugejal oleks terviklik pilt ees kogu

protsessi tekkimisest ja arengust.

24

Eelnevate aastate tööd autor enne kirjutama asumist ei lugenud. Seda põhjusel, et mitte

alateadvusel lasta segada mõttelendu ning kasutada vaid autori enda jaoks olevaid

peatükke, olulisi punkte ning selgitusi. Hilisemal uurimisel autor eelnevatel aastatel

koostatud töid ei leidnud.

25