Objekt: Viljandi vanalinna muinsuskaitseala

Tellija: Viljandi Linnavalitsus

VILJANDI VANALINNA

KUJUNDUSKONTSEPTSIOON

Viljandi vanalinna muinsuskaitseala

reg. nr. 27010

Koostajad: Kati Männik, Rita Peirumaa

MTÜ SRIK Viljandi Ühendus

VILJANDI 2007

2

SISUKORD:

1. LÄHTEÜLESANNE ................................................................................................. 3 2. SISSEJUHATUS .................................................................................................... 5 3. TÖÖ EESMÄRK ..................................................................................................... 5 4. KUJUNDUSKONTSEPTSIOONI PÕHIMÕTTED ................................................... 7

4.1. TEEKATENDID ................................................................................................ 7 4.1.1. SÕIDUTEED: ............................................................................................. 7 4.1.2. KÕNNITEED: ............................................................................................. 8

4.1.2.1. Viljandimaa VÖÖKIRI ......................................................................... 8 4.1.2.2. PUUDUVAD JALGTEED .................................................................... 9 4.1.2.3. VIHMAVEE ÄRAVOOLURENN JA RENTSEL .................................... 9 4.1.2.4. ÄÄREKIVID ....................................................................................... 10

4.2. VALGUSTUS ................................................................................................. 10 4.3. KAEVU- JA KANALISATSIOONIKAEVU KAANED........................................ 10 4.4. MUUD KUJUNDUSELEMENDID ................................................................... 10 4.5. PIIRDEAIAD ................................................................................................... 11 4.6. KATUSED ...................................................................................................... 11 4.7. ETTEPANEKUD LINNAMÜÜRI MARKEERIMISEKS .................................... 12

Kasutatud kirjandus: ................................................................................................. 14 5. LISAD ................................................................................................................... 15

LISA 1. Kaart tänavaala katenditega ................................................................. 16 LISA 2. Tänavate lõiked .................................................................................... 17 LISA 3.Viljandimaa vöökiri linnaruumis .............................................................. 18 LISA 4. Vihmavee äravoolurenn ........................................................................ 19 LISA 5. Valgustid ............................................................................................... 20 LISA 6. Ettepanekud linnamüüri ja tänava lõikumine......................................... 21 LISA 7. Viljandi tüüpilisemad aknad .................................................................. 22 LISA 8. Uksed ................................................................................................... 23 LISA 9. Laudised ............................................................................................... 28 LISA 10. Piirdeaiad ............................................................................................ 30 LISA 11. Sekreetpitsat ....................................................................................... 32 LISA 12. Viljandi tüüpilisemad korstnapitsid ...................................................... 33 LISA 13. Viljandi tüüpilisemad pingid................................................................. 34 LISA 14. Viljandi tüüpilisemad katusekatted ...................................................... 34 LISA 15. Viljandi eripära rõhutavad ja kaitset vajavad linnakujunduselemendid 36 LISA 16 Viljandi vanalinna tänavatevõrgu ajalooline kujunemine (eraldi kaustas)

3

1. LÄHTEÜLESANNE

Kontseptsioonis käsitletakse Viljandi vanalinna mõiste all ajaloolise linnamüüriga piiritletud

ja selle vahetus kontakttsoonis olevate tänavate vööd (v.a. Lossimäed, mille arendamiseks on

koostatud Viljandi ordulinnuse korrastamise kontseptsioon, OÜ Tiit Kaljundi Projektgrupp

2005).

Määrata linna kujunduselementide üldiseloom ja materjalide valik linnaruumis.

(tänavasillutiskatted, kanalisatsiooni kaevud jms):

Rõhutada ajaloost tulenevaid eripärasid.

Kasutada tänavaruumi kujundamisel traditsioonilisi materjale (punane tellis, munakivi, graniitplaadid jms.).

Määrata linnamüüri markeerimispõhimõtted linnapildis.

Kujunduselementide valik.

Määratleda tänavate katendite tüübid ja olulisemad detailid (äärekivid, vihmavee äravool jms).

Määratleda tänavavalgustuse põhimõtted ja kujundustüübid.

Teha ettepanekuid uute kujunduselementide kasutuselevõtmises.

4

KÄSITLETAV ALA

VILJANDI VANALINNA KUJUNDUSKONTSEPTSIOON jaanuar 2007.a.

5

2. SISSEJUHATUS

Linn ei ole kaugeltki ainult meid ümbritsev maailm, eemalseisev objekt, vaid ka kogemise,

tajumise objekt. Linn saab tähenduse paljude meeleliste aistingute koosmõjus. Ka linnauurijad

on üha suuremat tähelepanu pöörama hakanud linnaruumi sellistele osadele, mida me alati nii

otseselt ei näe, küll aga tajume – need on valgus, heli, hääled, ka elanikud ise. Valgus on nii

looduslik kui tehislik, samuti hääled (linnulaul ja maakividest sõiduteedel sõitvate autode hääl

jne.).

Üha enam rõhku pööratakse ka linna ajaloo kihilisusele, mis muudab linna huvitavamaks ning

väärtuslikumaks. Kõige selle kui eelneva koosmõju loob linna miljöö, meeleolu, paiga hinge.

Just kohalik koloriit, nn. paiga hing on tänases linnas kadumisohus, linnaruum

homogeniseerub – ketipoed, standardsus on tunginud kõikjale. Kui linnaehituses on

tähelepanu pööratud arhitektuuriväärtustele, siis tihti piirkonna eripalgeline miljöö on jäänud

igasuguse tähelepanuta.

Käesoleva kujunduskontseptsiooni eesmärk on keskenduda just Viljandi eripärale, teha

ettepanekuid siinsele piirkonnale iseloomulike joonte rõhutamiseks, olemasolevate

ärakasutamiseks ning uute juurde toomiseks linnapilti. Linnaruum on pidevalt arenev, seega

on põhjendatud uute kujunduselementide kasutusele võtmine ka vanalinnas. Vanalinn ei ole

muuseum. Seega on areng loomulik.

Kujunduslikke küsimusi on varasemalt käsitletud Tiit Kaljundi töös “Viljandi vanalinna

analüüs ja rakendusettepanekud”, 1996-97, milles fikseeriti ja kirjeldati vanalinna kümne

aasta tagust olukorda (üldmiljöö, hoonestus, tänavad, platsid, maastik, haljasalad ja pargid).

Nimetatud töö ja käesoleva töö rõhuasetused on teised. Käesolev töö keskendub

linnakujunduslike (ka dekoratiivsete) elementide rikastamisele ideede tasandil. Kõik ideed

lahendada eraldi projektlahendustega.

3. TÖÖ EESMÄRK

Kontseptsioon käsitleb vanalinna tänavaid ja teid ning tänavaruumi kujunduselemente –

sillutised, valgustus, teetõkised, kaevukaaned. Antakse ettepanekud edasiste lahenduste

tegemiseks, olemasoleva olukorra parandamiseks.

Kujunduselementide valikul on arvestatud ajaloolisi eeskujusid (nt. valgustite kuju). Uute

kujunduselementide sissetoomisel on püütud lähtuda piirkondlikust eripärast nagu

rahvuslikud mustrid (Viljandimaa vöökirjades kõnniteekatendid). Samuti on uute objektide

kujundamisel viidatud linna keskaega tagasiulatuvale ajaloole nagu Viljandi vanad

pitsatpildid, ordulinnuse kapiteelid, aga ka hilisemale perioodile – 20.sajandi algusele, mil

linna oli jõudnud juba elekter ning kõnniteed kaetud graniitplaatidega. Omaaegsed fotod on

heaks (inspiratsiooni)allikaks kujunduselementide valikul linnapilti. Üldine põhimõte, millest

kontseptsioon lähtub, ongi eeskätt kohaliku eripära – paiga hinge – esiletoomine, rõhutamine.

Soovitusi antakse keskaegse linnamüüri esile toomiseks ja tajumiseks linnapildis ning

kujunduspõhimõte tänava ja müüri ristumisel.

Lisana kontseptsioonile on töös ära toodud näited tüüpilisemate akende, väravate, piirete,

pinkide, korstnapitside, katusekivide ning laudiste fotodega.

6

Taustmaterjalina on eraldi lisas ära toodud linna tänavavõrgu kujunemislugu ning samuti

antud iga tänava lõikes lühike ülevaade selle ajaloost. Läbi vanade fotode kirjeldatakse linnas

20.sajandi algul kasutatud linnapildi kujunduselemente.

7

4. KUJUNDUSKONTSEPTSIOONI PÕHIMÕTTED

4.1. TEEKATENDID

Asfaltkate ei ole vanalinna väikestele tänavatele sobilik. Senine sillutiste tüüpide valik

kõnniteedel (asfalt, graniitplaat, betoonkivi erinevad kujud) on olnud juhuslik ning muudab

üldmulje ebaühtlaseks, seejuures asfaltkate vanalinna miljöösse on igal juhul sobimatu.

Traditsiooniliselt on vanalinna sõiduteed olnud munakivikatendiga, kõnniteed on kaetud

munakividega või suurte graniitplaatidega ning kõnnitee graniitplaadi ja hoonestuse vahel on

olnud munakivi- või savikivipandus. Erandina on Lutsu tn (Waldorf kooli ees) kõnnitee

kaetud 6-nurksete savikividega, mis tuleb säilitada.

Foto nr.1 Lutsu tänava savikivi

4.1.1. SÕIDUTEED:

Linnamüüri sisesel alal paiknevate tänavate katendiks on ette nähtud munakivi või klombitud graniitkivi (Pikk, Munga, Sepa, Kauba, Väike-Turu, Linnu, J. Laidoneri

plats, Lutsu, Lossi kuni Jakobsoni tn.-ni)

Munakivi kasutamine muudab vanalinna miljööd oluliselt „vanalinnalikumaks“. Samas aitab

munakivikatend ka sõidukite liikluskiirust füüsiliselt piirata (praegune asfaltkattega lahendus

ei taga sõidukite soovitud (liiklusmärkidega piiratud) liikumiskiirust. Probleemne jalakäijale

on sõidukite kiirus Kauba, Väike-Turu, Lossi ja Tartu tänavatel).

Järvepoolsetel väiketänavatel, kus suures osas on vana munakivisillutis olemas, tuleb katend säilitada või taastada (Oru, Roosi, Supeluse, Liiva, Kraavi).

Tartu tänav lõigul Tallinna-Liiva ning Lossi tn kuni Jakobsoni tn-ni (kus lõpeb ka tänane muinsuskaitseala) katta munakivisillutisega.

Munakivikatend on Lossi tänaval kui ajaloolisel peatänaval mõnevõrra suurematest kividest

või nn. pätsikutest ehk klombitud graniitkivist. Suuremate kivide või klompkivi kasutamist

võib kaaluda ka teiste suurema liiklusega tänavate Kauba ja Väike-Turu tn puhul.

Invanõuete tagamiseks tuleb ülekäigukohad kavandada graniitplaatidest.

Väljaspool linnamüüri paiknevad säilinud ajaloolised sillutiseelemendid tuleb kokku koguda ja taaskasutada linnamüüri sisesel alal.

8

4.1.2. KÕNNITEED:

Linnamüüri sisesel alal kõnniteedele ette näha graniitplaadid või punased keraamilised sillutiskivid nn. tellised (anal. Wienerberger Terca punase värvitooniga sillutiskivi).

Traditsiooniliselt on vanalinna kõnniteed olnud kaetud suurte graniitplaatidega, osalt ka

muna- või savikividega (tellis).

Säilitada olemasolevad graniitplaatidest kõnniteed

Lossi tn kuni Jakobsoni tn-ni (kus lõpeb ka tänane muinsuskaitseala piir) katta graniitplaatide või punaste keraamiliste tellistega.

Rõhutamaks Lossi tänava ajaloolist tähtsust ning arvestades selle hästi säilinud ajaloolist

ilmet, on lahendatud muinsuskaitseala piires Lossi tänava sõiduteed (Tartu värava

Keskväljaku ja Jakobsoni tänava vahelisel alal) munakividega ning kõnniteed

graniitplaatidega või punaste keraamiliste sillutiskividega.

Graniitplaatide ja majade vahelisele kõnniteealale paigaldada punased keraamilised sillutiskivid või munakivi (vt. joonis LISA 2).

Usteesised trepistikud, mis oma funktsiooni ei kanna, taaskasutada. Puuduvate asendamisel kasutada võimalusel vanu elemente ja algupärast materjali (graniiti) või

siis kasutada nt. karestatud graniiti või puitu.

4.1.2.1. VILJANDIMAA VÖÖKIRI

Vööd on kirjatud vanade, maagiliste sümbolitena tuntud kujunditega, mis moodustavad kauni mustri. Vöö

kandmist põhjendati rahvameditsiini ja mitmete maagiliste uskumustega.

Eesti pulmakombestikus torkab silma püüd mitmesuguste kinkide ja kombetalitustega luua kontakti uue koduga,

kindlustada endale järgneva elu igas ettevõtmises õnnestumisi ja vältida halba. Peamiseks kinkeesemeks

sealjuures oli vöö. Vöid asetati näiteks ukselävele, pajakonksu külge, lauale, kaevurakmetele, voodiotstele,

loomade sarvede külge, tööriistadele jne. 1

Ette näha kõnnitee katendid linnamüüriga külgnevatel tänavatel Viljandimaalt pärinevate vöökirjamustris laotud betoonkividest. Nendeks on järgmised tänavad:

Tasuja pst, Tallinna, Tartu, Kraavi, Oru, Pikk tänav plaanil näidatud kohtades (vt.

joonis LISA 1 ja 3).

Kahepoolse kõnnitee korral on teine pool lahendatud graniitplaatidega või punastest keraamilistest tellistest va. Tallinna tänav (vt. joonis LISA 2).

Vöökirja mustri ladumiseks on võimalik kasutada AS Kehra Kivitehas toodetud ruudukujulisi

betoonkive, mille värvitoonid on hall, punane, pruun, must, kollane, roheline, sinine, oranz.

Kehra kivi suurus on 80,5 x 80,5 mm.

Kõnniteede ristumiskohad (vöökirjade ristumine) lahendada ühevärvilisena. Mustri algus ja lõpp tähistada metallist (malmist) plaadiga, kus on info kasutatud vöökirja

kohta.

Vöökirjas mustritega kõnniteed ümbritsevad linnamüüriga piiratud linna – kujund, mis

kannab endas lisaks esteetilisele ka kaitse funktsiooni. Traditsiooniliselt on vöö olnud kui

keha kinnitaja ja hoidja: vöötatud keha on tugevam, kindlam, vööga ei katkestatud ega

1 Astel, E., Vöö eestlaste rahvatraditsioonis, Etnografiamuuseumi Muuseumi Aastaraamat. XXXII

1981,lk.136-145.

9

venitatud end ära. Vöö koos oma mustritega on olnud ajalooliselt kaitsva ja siduva

tähendusega.2

Linnamüüri ümbritsevad vöökirja mustritega jalgteed on linnasüdant kaitsev ja tervikuks

siduv nn vöökirjaring.

Samas tugevdab maakonnast pärinevate kultuurimustrite kasutamine Viljandi kui

maakonnakeskuse rolli ning pakub linna külastajale mõtestatud ringkäiku vanalinnas.

Lisaks Tõnis Vindi järgi näitavad mustrilised liivi vööd sümbolite keeles meie elu lugu

kitsamalt ja kogu ilma lugu laiemalt, kirjeldades selle erinevaid etappe ja kulgu. Kui vöö

muster on kantud teele, siis kõnnime sümboolselt sellel justkui oma elu teel.

Ütleb Eesti vanasõnagi, et „tütarlaps tööta on nagu teekäija ilma vööta“. Tänasel teekäijal

kindlasti vööd pole – selle leiab ta teelt.

4.1.2.2. PUUDUVAD JALGTEED

Vöökirjas kõnnitee saaks alguse Eesti Pärimusmuusika Keskuse kõrval paiknevast

markeeritava linnamüüri värava lähistelt (koht, kus ristuvad Eesti Pärimusmuusika Keskuse

juurde viiv tee, Laidoneri skulptuuri juurde viiv tee, Talli tänav ja laululava ning mõisa juurde

viiv tee) ning, ümbritsedes ajaloolist linnamüüri, lõpeks Pikk tänava ja Kassisaba jalgtee

ristumiskohas paikneva linnamüüri värava juures. Nende vööpunktide ühendavateks lülideks

peavad saama kaks puuduvat jalgtee lõiku.

Rajada nn. Kassisaba jalgtee

Kassisaba jalgtee paikneb Oru tänavalt pikendusel Pikk tänavani. See on erakordselt ilusate

vaadetega ajalooline teelõik, mis nõukogude okupatsiooniajal on lastud kinni kasvada ja nn

unustada. Oluline oleks teelõik taastada, sest see aitab Viljandi vanalinna eksponeerimisele ja

ilusate vaadete tekitamisele suuresti kaasa. Kassisaba on Oru tänava ajalooline nimi ning

ajalooliselt on Oru tänav Pikk tänavani ka välja läinud. Kassisaba jalgtee on ette nähtud

kavandada vöökirjamustris laotud betoonikividega.

Rajada jalgtee Eesti Pärimusmuusika keskuse ees paikneva keskaegse vallikraavi põhja Varese silla alt läbides Pikk tänavani.

3 Kohta, kust algas vöökiri, rajada

vallikraavi põhjast ülesse viiv trepistik.

4.1.2.3. VIHMAVEE ÄRAVOOLURENN JA RENTSEL

Kõnniteede vihmavee äravoolurennid valmistada analoogselt üksikute säilinud vanade rennidega graniidist (vt. foto LISA 4).

Rentsel on laotud munakividest

2 Vestlus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsiniga 2006 dets.

3 Vastavalt Tiit Kaljundi Projektgrupp OÜ poolt 2001.a. koostatud „Viljandi ordulinnuse varemete

konserveerimise kontseptsioonile” on samuti Varese silla alla planeeritud rajada jalgtee.

10

4.1.2.4. ÄÄREKIVID

Suure liikluskoormusega tänavatel graniitplaatidega kõnniteede ja sõidutee vahele näha ette graniidist äärekivid.

Kitsastel tänavatel (nt. Munga, Sepa, Lutsu) ja väiksemate liikluskoormusega tänavatel äärekive ei paigaldata. Kõnnitee ja sõidutee vaheline ala kujundatakse

vihmavee äravoolu rennina (vt. LISA 2).

Invanõuete tagamiseks on tänavate ülekäigukohtade juures äärekivide kõrgus teepinnaga tasa.

4.2. VALGUSTUS

Vanalinna tänavate valgustamiseks kasutada nn. uut tüüpi valgustit (vt. LISA 5) ja vastavalt konkreetsest asukohast sõltuvalt kas posti küljes, maja küljes või

rippvalgustitena hoonete vahel.

Rohealadel, parkides kasutada nn. vana laterna tüüpi pargivalgustust (vt. LISA 5)

Valgustitele näha ette eelistatavalt malmpostid või sobilikult kujundatud värvitud raudpostid. Samuti võib agulimiljööga tänavatel kasutada puitposte.

Hetkel ilmestavad vanalinna erinevad puidust, betoonist, tsingitud terasest ja malmist

valgustuspostid. Betoonist ja tsingitud terasest valgustuspostid on vanalinna mittesobivad ja

need tuleb sobivama vastu välja vahetada. Vanalinna mittesobivad on näiteks Pikk tänava

algusesse paigaldatud tänapäeva tehnitsistlikud tänavavalgustuslaternad.

4.3. KAEVU- JA KANALISATSIOONIKAEVU KAANED

Säilitada ajaloolised Tõnisson & Ko kaevukaaned (nt Laidoneri plats 5 sissekäigu ees olev kaevukaas).

Uued kaevukaaned kujundada Viljandi vana sekreetpitsatpildi eeskujul (vt. joonis lk.

29), alternatiivina kasutada stiliseeritud vapimotiivi.

4.4. MUUD KUJUNDUSELEMENDID

Linnadisaini elemendid lahendada läbi konkursi

11

Väikedetailid ilmestavad linnaruumi, selle tõestuseks on Viljandi linnas paiknevad

maasikaskulptuurid (juhatavad naivistliku kunsti keskusesse), mis on leidnud positiivset

vastukaja nii linna külastajate kui ka linnakodanike seas.

Võimalusel teha konkurss teistegi linnadisaini elementide (lillepotid, -alused, prügikastid,

kuulutuste tulbad, pingid jne) saamiseks.

Reklaamide ja infoviitade paigaldamist vanalinnas reguleerib „Viljandi vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” (Vabariigi Valitsus 17.06.2004) ja „Visuaalsete

kujunduselementide paigaldamise kord” punkt 4 (Viljandi Linnavolikogu määrus nr.

99 31.03.2005)

Reklaamide kujundamisel kasutada võimalusel ajaloolisi eeskujusid, samas mitte välistada

uute lahenduste võimalikkust. Materjalina eelistada naturaalseid ja ajaloolisi materjale (puit,

sepis).

Potentsiaalne on linnakujunduselementide kujundamisel kasutada ordulinnuse motiive (Vt.

„Ordulinnuse kontseptsioon” ptk 4.3.). Nt teetõkiste kujundamisel jm.

Võimalusel projekteerida uute kavandatavate hoonete tulemüüride nähtaval olevad osad

punastest tellistest.

Paigaldada nn. kadunud objektide infotahvlid (olulist paika tähistab infotahvel vanade fotode ja ajalooga)

Infotahvlid paigutada hävinud ja linnapildist lõplikult kadunud kunagiste asukohtade lähedale,

Nendeks oleksid näiteks linnakirik Laidoneri platsi ja Raekoja pargi servas, vana turuplats,

hävinud hoonestuskvartal Raekoja pargis, Väike turg e. Heinaturg, kloostri õunaaed Pikk

tänaval jms. Pildid ja jutud moodustaksid koos nn. kadunud linnapildi, andes võimaluse

korraldada ajaloolise linna otsimis-, orienteerumismänge lastel ning pakkudes linnas jalutades

avastamisrõõmu turistidele ja linnakodanikele.

4.5. PIIRDEAIAD

Pöörata erilist tähelepanu olemasolevatele tellis- ja maakiviaedadele, mis tuleb säilitada täies mahus (Pikk, Munga, Jakobsoni, Lutsu)

Soodustada vanalinnale iseloomulike puidust plank- ja lippaedade tekkimist

Keelata plekk- ja võrkaedade panemine.

Plankaedade kavandamisel on oluline kasutada ka vanadelt fotodelt näha olevaid

kujunduselemente (vt. LISA 10), näiteks jalgvärava raamistik jms. Samuti on iseloomulik ja

eelistatav piirdeaedade kujundamisel punane tellis.

4.6. KATUSED

Katused on ehitise säilimise seisukohast üks olulisemaid elemente. Samas annavad vanad

katused tunnistust töövõtete, materjalikasutustraditsioonide ja arhitektuurse maitse arengust.

11-12.sajandil olid linnaelamud kaetud puukatustega (laud- ja laastkatused). Kivist elamute

ehitamise intensiivistumine tõi kaasa kõrged sadulkatused, mis kaeti savist munk-nunn või

12

piibrisaba tüüpi katusekividega. 17.sajandil olid linnahooned kaetud enamasti katusetellistega

(ilmus S-katusekivi). Ka 18.sajandi peamiseks kattematerjaliks oli keraamiline kivi.

19.sajandil hakkas levima linnadesse ka raudpleki ning tinatatud raudpleki ja tinapleki

kasutamine. Keraamilisele kivile lisandus sel ajal valtsiga katusekivi (neid imporditi palju ka

Saksamaalt). 19.-20.sajandi vahetusel kasutasid jõukamad majaomanikud ka

katusekattematerjalina välismaalt sissetoodud kiltkivi (vt Lossi tn vana pangamaja (Posti ja

Lossi nurgal) - mälestis). 20.sajandil hakati kasutama tsingitud plekki ja betoonist katusekive.

Uute materjalidena tulid lisaks kasutusele Bituumen-katusekatteplaat ja eterniitplaat.

Funktsionalism tõi lamekatustele ruberoidi.

4.7. ETTEPANEKUD LINNAMÜÜRI MARKEERIMISEKS

Linnamüüri, väravaehitiste ja vallikraavide eksponeerimiseks ja konserveerimiseks

koostada muinsuskaitse eritingimused ja eraldi projekt, mis võtab arvesse käesoleva

kontseptsiooni lahendusi markeerimaks linnamüüri linnaruumis.

Käesolev kontseptsioon lähtub linna üldisest eesmärgist ja teeb ettepanekuid, et muuta

ajalooline linnamüür linnas tajutavaks. Seni saame näha keskaegse linnamüüri üksikuid

fragmente, näiteks Arkaadia aia rekonstrueeritud müüriosas, samuti on markeeritud müür

raekojatagusel lõigul.

Järgnevate otsustuste eesmärgiks on tuua linnamüür nähtavale ja teha ta järgitavaks.

Linnamüür markeerida maapinnal maakividest katendina.

Maakividega on rekonstrueeritud müüri ka varasemalt nn. makettmüürina Arkaadia aias ning

markeeritud on raekoja taguse linnamüüri üks lõik.

Tänava ja värava ristumisel (Riia värav, Tartu värav) markeeritakse värav selliselt, et

väravaava jääb betoonkivist, väravaehitise kontuur aga tänaval markeeritakse maakividega

(vt. joonis LISA 6).

Sõltuvalt müüri paiknemisest markeeritakse müür mahuliselt.

Mahulise markeeringu lahendused teostatakse kohtades, kus nad on hästi nähtavad. Jätkata

tuleb Arkaadia aias osaliselt rekonstrueeritud müürilõiku Keskväljakuni. Markeeringu

lahendused võivad olla sõltuvalt asukohakontekstist erinevad ning nad lahendatakse igas

kohas eraldi, arvestades ümbritseva linnaruumi kujundust ja arhitektuuri.

Eraldi tuleks käsitleda linnamüüri olulisi mahulisi elemente, nagu nurgatornid, ümartorn,

väravad, nende lahendused koostada eraldi projektina. Osaliselt on mahuliselt kavandatud

markeerida Tartu värav (vt. Lisa 6) Keskväljaku servas (OÜ Alver Trummal Arhitektid

projekt 1999). Vastavalt kvartali 161 detailplaneeringule on kavandatud mahuline markeering

ka nurgatornile, mille detailne lahendus vajab veel leidmist.

Mahulise markeeringu näiteks on Arkaadia aias paikneva müüri projekt (OÜ ZIZI & YOYO

projekt 2006), mis näeb ette nn. maakividest müürikatendi peal mahu kujutamist pergolana.

Kandekonstruktsiooniks on sel õhuline võrguga kaetud metallsõrestik, mille ümber kasvab

ronitaim. Pergola sisemus moodustab omaette linnaruumi rikastava elemendi - roheliste

taimedega ümbritsetud allee.

Kontseptsioon annab lahenduse linnamüüri ja tänava ristumiskoha markeeringuks. (vt. joonis

LISA 6). Nende põhimõtetega lahendada Tartu, Riia värava ümbruse tänava ala ning mujal,

kus mahuline markeering pole võimalik.

13

Paigaldada väravate juurde infotahvlid, kus on vanalinna kaardil näidatud linnamüür ja värava asukoht ning lühike tutvustav tekst.

Sõltuvalt kujundusest võivad infotahvlid olla väravamahu markeeringu osa, nii nagu seda on

kavandatud Tartu väravaga.

14

Kasutatud kirjandus:

Astel, E., Vöö eestlaste rahvatraditsioonis, Etnografiamuuseumi Muuseumi Aastaraamat.

XXXII 1981,lk.136-145.

Tiit Kaljundi Projektgrupp OÜ, Viljandi ordulinnuse varemete konserveerimise

kontseptsioon, 2001.

Allikad:

Vestlus Ave Matsiniga (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö

osakonna juhataja) teemal „Ajaloolise vöökirja sobivusest Viljandi vanalinna” 2006.

15

5. LISAD

LISA 1. Kaart tänavaala katenditega

LISA 2. Tänavate lõiked

LISA 3. Viljandimaa vöökiri linnaruumis

LISA 4. Vihmavee äravoolurenn

LISA 5. Valgustid

LISA 6. Linnamüüri ja tänava lõikumine

LISA 7. Viljandi tüüpilisemad aknad

LISA 8. Viljandi tüüpilisemad uksed

LISA 9. Viljandi tüüpilisemad laudised

LISA 10. Ajalooliste piirdeaedade eeskujud

LISA 11. Sekreetpitsat

LISA 12. Viljandi tüüpilisemad korstnapitsid

LISA 13. Viljandi tüüpilisemad pingid

LISA 14. Viljandi tüüpilisemad katusekivid

LISA 15. Viljandi eripära rõhutavad ja kaitset vajavad linnakujunduselemendid

16

LISA 1. Kaart tänavaala katenditega

LISA 2. Tänavate lõiked

17

18

LISA 3.Viljandimaa vöökiri linnaruumis

LISA 4. Vihmavee äravoolurenn

19

20

LISA 5. Valgustid

Uus valgusti tüüp (tüüp Karl Johan)

Vana nn. laterna tüüpi valgusti

LISA 6. Linnamüüri ja tänava lõikumine

21

LISA 7. Viljandi tüüpilisemad aknad

6-ruudune vaheimpostiga ja ilma

Juugendaknad

22

23

Sajandivahetusel kasutust leidnud aken

LISA 8. Uksed

Historitsistlik uks

Hi

24

19. sajandi klassitsistliku tahvelukse üks variatsioone

25

20. sajandi alguse uks, sepistatud varikatusega

26

Klassitsistlik uks, mis pärineb u. 19.sajandi viimasest veerandist, Viljandi käsitöömeistri käekirja näide, mida on säilinud Jakobsoni, Posti ja Tartu tn-tel

27

Funktsionalistlik uks

28

LISA 9. Laudised

Horisontaalsed laudised

29

Püstlaudis

30

LISA 10. Piirdeaiad

20.saj. algusest pärinev tüüpiline värav ja plankaed

Lippaed

31

Lippaed

20.sajandi alguse aed

32

Jakobsoni tänava tellismüür

Horisontaalne plankaed 20.saj. algusest

LISA 11. Sekreetpitsat

33

LISA 12. Viljandi tüüpilisemad korstnapitsid

Punasest tellisest korstnad Lossi tänaval

Lubjatud korstnapitsid Kauba tänaval

34

LISA 13. Viljandi tüüpilisemad pingid

Pargipink

LISA 14. Viljandi tüüpilisemad katusekatted

Munknunn tüüpi kivikatus

35

Tüüpiline käsitsi valtsitud ja kivikatus Viljandi vanalinnas

Viljandile tüüpiline ajalooline laudkatus

Foto autor: Tõnu Sepp

36

LISA 15. Viljandi eripära rõhutavad ja kaitset vajavad linnakujunduselemendid

Telliskivi müür Munga tänaval

Lutsu tänava 6-nurkne savikivi