Tulevase Tööstusheite seaduse eelnõu kavand

Jüri Truusa, Keskkonnaministeerium

30.03.2012 Tallinn .05.2012 Ida - Virumaa

Sisu

Tööstusheite seaduse (THS) eelnõu kavandi:Alusdokumendid – IED/IPPC (SVKS), WID (JS, VÕKS), LCPD (VÕKS), SD (VÕKS)Kontseptuaalsed seisukohad: 1.Valida ülevõtmise vorm (alternatiivid:

KSÜS+KSES,pihustada THD laiali mitmete seaduste vahel, üks seadus, muudatused teistes seadustes, delegatsioonid Vvm ja KKMm (kokku 15 tk) tegemiseks. 2. Järgida THD struktuuri niivõrd kuivõrd seda lubavad Eesti õa tegemise normitehnika eeskirjad

Maht :THD tekst 33 lk 84 artiklit + THD lisad 9 tk 39 lkTHS tekst 72 lk 179 §´iStruktuur keeruline, sest juba alusdokument THD on keerulise ülesehitusegaPeatükid, jaod, jaotised, paragrahvid, lõiked, punktid.1.peatükk ÜLDSÄTTED2.peatükk KOMPLEKSLOA KOHUSTUSEGA KÄITISED3.peatükk SUURED PÕLETUSSEADMED4.peatükk JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED5. peatükk ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVAD KÄITISED6.peatükkTITAANDIOKSIIDI TOOTVAD KÄITISED7.peatükk Riiklik järelevalve8.peatükk Vastutus9.peatükk Rakendussätted1. jagu Tööstusheite seaduse rakendamine2. jagu Muudatused teistes õigusaktides3. jagu Seaduse jõustumine 07.01.2013

Tööstusheite direktiiv jõustus 07.01.2011. Muutus EL õigusruumis on toimunud, Eesti omas veel mitte.

Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) Industrial Emissions Directive - IED.

Põhieesmärk – EL keskkonnakaitsePõhisisu - EL keskkonna ja kõigi EL kodanike kaitse miinimumnõuete

sätestamine.Reguleerimisala (st direktiivid ühtses reguleerimisalas!): 78/178/EMÜ, 82/883/EMÜ, 92/112/EMÜ – TiO2 tootmine2008/1/EÜ – IPPC laiendatult: lisatakse puidu ja puittoodete töötlemine,

puitpaneelide tootmine, hulk jäätmekäitluse üksiktegevusi, eraldiseisvad tööstusheitvee puhastusjaamad. Pärast 3 aastast uurimist võib lisanduda uusi alltegevusi.

1999/13/EÜ – LOÜ lahustite direktiiv; TIO2 dir-id2000/76/EÜ Jäätmepõletuse direktiivÜlalnimetatud direktiivid tunnistatakse kehtetuks – alates 7.01.20142001/80/EÜ – Suurte Põletusseadmete (LCP) direktiiv tunnistatakse kehtetuks –

alates 1.01.2016

Mida on tehtud ja tehakse Eestis THD ülevõtmiseks?

Alates 2010 tänini on esitatud 5 direktiivi põhiseisukohti tutvustavat ettekannet tööstustele ja pädevates asutustes (KA, KI) .

KIK keskonnakorralduse programmis kuulub PVT väljatöötamise ja rakendamise toetamisele väärikas koht.

Uuring „Tööstusheite direktiivi järgne kompleksloa kogumi laiendus ja parimale võimalikule tehnikale vastavuse hinnang“ valmis 2010 lõpus. Uuring mõjust sots-majandusele algamas.

IED ülevõtmine on 2012 aasta plaanis ja kuulub prioriteetsete ülesannete hulka. Lõpptähtaeg 07.01.2013.

Eesti osaleb aktiivselt kahe PVT viitedokumendi ettevalmistamisel – esindajad kahes tehnilises töörühmas.

Õigusloomeliselt on THS jõudnud eelnõu kavandi faasi, laiem üldsus kaasatakse (3 teabepäeva + vaadete küsimine ametlikult)

Põlevkivi utmise PVT koostamise töörühm on loodud. . . .www ippc envir eesh teabepäevadest.

THS eelnõu kavand. Kontseptuaalsed seisukohad

1.Valida ülevõtmise vorm. Alternatiivid: a) Keskkonnaseadustikus (KSÜS+KSES),b) Pihustada THD laiali mitmete (peamiselt Välisõhu kaitse seadus, Jäätmeseadus,

Veeseadus) seaduste vahel, c) Üks seadus, milles on ka muudatused teistes seadustes ja delegatsioonid Vvm ja

KKMm (kokku 15 tk) tegemiseks. Valitud – c, arvestades Keskkonnaseadustikuga niivõrd kui see on võimalik. Põhjendused: Nii saab eristada suurtootmiskäitised, sest neile rakenduvad rangemad

keskkonnanõuded ja PVT rakendamise nõue, ülejäänutest. Seejuures on rohkearvulised kordused mitmetes seadustes välditud;

Otseste asjaosaliste, käitajate ja loa andjate, praktilises tegevuses ei ole vaja paralleelselt tegelda mitmete seaduste nõuetega;

Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse toime järjepidevus on säilitatud; THD ülevõtmise õigeaegsust ning täielikkust on lihtsam tõendada, minimeerides nii

rikkumismenetluse algatamise tõenäosuse.2. Järgida THD struktuuri Eesti õigusaktide normitehnika eeskirjade piires.Eelnõude kavandites on seda tehtud. 3. Arvestada THD eesti keelse tõlke ebatäiuslikkusega. See sisaldab mõningaid vigu

ning ametlik korrigeerimise protsess on käimas. 4. Ette valmistada kogu õiguspakett st THS eelnõu koos rakendusaktide eelnõudega.5. THD mõistete üle võtmisel olla eriti täpne, avalikkuse õiguste sätestamisel olla

ratsionaalne, kuid võimalikult liberaalne, PVT sätestada seaduseelnõu teksti läbivalt.

THS eelnõu kavandi struktuur Vrdl. THD tekst 33 lk 84 artiklit + THD lisad 9 tk 39 lk THS tekst 72 lk 180 §´i

1.peatükk ÜLDSÄTTED: 1.1. Reguleerimisala. 1.2. Mõisted. 1.3. Käitaja üldkohustused.2.peatükk KOMPLEKSLOA KOHUSTUSEGA KÄITISED: 2.1. Reguleerimisala.

2.2.Keskkonnakompleksluba. 2.3. Keskkonnaalane kontroll.

3.peatükk SUURED PÕLETUSSEADMED: 3.1. Üldsätted. 3.2. Saasteainete heite piirväärtused. 3.3 Nõuded püüdeseadme avarii korral.

4.peatükk JÄÄTMEPÕLETUS- JA KOOSPÕLETUSTEHASED: 4.1. Üldsätted. 4.2. Nõuded jäätmepõletustehaste ja -koospõletustehaste rajamisele ja käitamisele. 4.3. Heitekontroll. 4.4. Heiteseire. 4.5. Nõuded jäätmepõletustehaste ja -koospõletustehaste sulgemisele ja järelhooldamisele. 4.6. Üldsuse teavitamine

5. peatükk ORGAANILISI LAHUSTEID KASUTAVAD KÄITISED: 5.1. Üldsätted. 5.1.1. Reguleerimisala. 5.1.2. Mõisted 5.1.3. Tegevusalad. 5.2. Käitaja kohustused. 5.3. Juurdepääs teabele.

6.peatükkTITAANDIOKSIIDI TOOTVAD KÄITISED: jaod, jaotised puuduvad §§ Kohaldamisala, jäätmete veekogudesse väljutamise keeld, heitekontroll, heiteseire

7.peatükk Riiklik järelevalve: §§ 166 viide Keskkonna järelevalve seadusele8.peatükk Vastutus: §§ väärtegude menetlemine ja trahvimäärad nõuete rikkumise eest.

9.peatükk Rakendussätted1. jagu Tööstusheite seaduse rakendamine. Erisused rakendamise

tegevusvaldkondades. PVT viitedokumentide kohaldamine.2. jagu Muudatused teistes õigusaktides – VÕKS, JS, VS, SVKS3. jagu Seaduse jõustumine 07.01.2013

THD (84 art+9 lisa) ja THS (179§+15 m) eelnõu kavandi struktuuride võrdlus

THD + vastavustabelPreambula (põhimõtted, tähtsustus)I Pt Üldsätted (mõisted, üldkohustused)

II Pt Lisas I loetletud tööstuslikke tegevusalasid käsitlevad erisätted

III Pt Põletusseadmeid käsitlevad erisätted

IV Pt Jäätmepõletus- ja koospõletustehaseid käsitlevad erisätted

V Pt Erisätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade kohta

VI Pt Titaanoksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad erisätted

VII Pt Komitee, ülemineku ja lõppsätted. Art 83 – 20 päeval pärast avaldamist EL Teatajas. St 07.01.2011

Lisad tehniliste sätete ja normidega(HPV, seire, arvutusreeglid jne)

THS + seletuskiri + määruste eelnõude kavandid

-

1.pt Üldsätted (üldmõisted, -kohustused)

2.pt Kompleksloa kohustusega käitised (IPPC + lisatud tegevusvaldkonnad)

3.pt Suured põletusseadmed

4.pt Jäätmepõletus- ja koospõletustehased

5.pt Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised

6.pt TiO2 tootvad käitised (puuduvad, aga

7.pt Riiklik järelevalve

8.pt Vastutus

9.pt Rakendussätted

Määruste eelnõudes (15+ tükki)

THD lisad (III-V pt tehnilised sätted) =THS rakendusaktide eelnõudKeskkonnakompleksluba nõudvad alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused

[uus, alus THS §19 (3)];

Remark: Asendab Vvm 07.05.2002 nr 150 ja sisaldab kõik direktiivselt lisatud ja täpsustatud alltegevusvaldkonnad. Eestis lisandub praegusele 255 kompleksloa kohuslasele 40-50 uut kohuslast peamiselt jäätmekäitluses sh reovee setete kompostimisel, orgaaniliste lahustite kasutajate, biogaasi tootjate, ravimitootjate, kemikaalidega puidu immutajate ja loomasööda tootjate hulgast. Künnisvõimsuste kindlaks tegemine on kindlasti vajalik.

Juhan Ruut peatub oma ettekandes neil muudatustel detailselt.

Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning nende täitmise juhis [uus, alus THS § 30 (5)];

Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid. Lisad [ uued, alus THS §42 (2)];

Remark: Kompleksloa taotluse vormidena jäävad endiselt kasutusele kompleksloa vormid. Vormides suuri muutusi ei tule.

Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused ja väävliäratuse aste [uus, alus THS §§ 82 (3) ja 88 (3)]; Remark: Ka praegu kehtivad EL laiused heite piirväärtused. Neid on oluliselt karmistatud ja alates 01.01.2016 rakenduvad olemasolevatele käitistele.

THD lisad (III-V pt tehnilised sätted) =THS rakendusaktide eelnõud

Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamise täpsustatud nõuded [uus, alus THS §101 (4)];

Saasteainete heite piirväärtused jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste heitvees ning piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid [uus, alusTHS §112 (1) ja §113)];

Saasteainete heite piirväärtused jäätmepõletustehastest ja koospõletustehastest väljuvates gaasides ning piirväärtustele vastavuse hindamise kriteeriumid [uus, alus THS §110 (1) ja §111];

Nõuded saasteainete sisalduse regulaarsele mõõtmisele jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste väljuvates gaasides ja heitvees. [uus, alus THS §-114 (83)]. See määrus kattub osaliselt olemasoleva „Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ määruse sisuga, mis omakorda on kehtestatud JS §-33 (1) punktide 2 ja 3 alusel;

Dioksiinide ja furaanide samaväärsuskordajad [uus, alus THS §110 (2 ) ja § 112 (2)];

THD lisad (III-V pt tehnilised sätted) =THS rakendusaktide eelnõud

Lahustite kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtused ja heite piirväärtuste täitmise hindamise kriteeriumid [uus, alus THS §147 ja §150 )];

Nõuded lahustite kasutuskavale ja rakendamise juhised. [uus, alus THS §157 (3)];

Nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava koostamiseks pinnakattevahendi, laki, liimi või trükivärviga katmise tegevusvaldkonnas tegutseva käitaja jaoks [ uus, alus THS §148 (4)];

Saasteainete heite piirväärtused titaandioksiide tootvate käitiste heitvees ja väljuvates gaasides [uus, alus THS §164 (2) ja (3)];

Titaandioksiidi tootvatest käitistest väljuvate gaaside heite seire täpsustatud nõuded [uus, alus THS §165 (3)];

Muutmised:

1. Keskkonnaministri 02.08.2004. a määruse nr 101 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ muutmise eelnõu; kehtestatud VÕKSi § 68 lõike 1 alusel;

2. KKm Määruse nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloavorm“ muutmise eelnõu ( kehtestatud JS §-86 alusel);

THD lisad (III-V pt teh. sätted) =THS rakendusaktid (VV ja KKMm)

Lisa I -Tegevusalade liigid (laiendatud ja süvendatud)

Lisa II – Saasteainete loend (muutusteta)Lisa III – PVT määramise kriteeriumid

( laiend,11 punkti sh teadus-arendus ja õnnetuste ennetamine)

Lisa IV – Üldsuse kaasamine otsustamisse

Lisa V - LCP tehnilised erisättedLisa VI – Jäätmepõletuse tehnilised

erisättedLisa VII – Lahustite kasutamise tehnilised

erisättedLisa VIII – TiO2 tehnilised erisättedLisa IX – Osa A Kehtetuks tunnistatavad

direktiivid (17 tk sh 96/61/EÜ, 2003/35/EÜ ja 2003/87/EÜ);

Lisa IX - Osa B Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad (9 tk )

Keskkonnakompleksloa alltegevusvaldkonnad ja künnisvõimsused. [alus - THS §19 (2)] Vana nr150

THS koosseisus §46 (1) ja (2) – heitel õhku ja vette

THS koosseisus §43 PVT nõude kohaldus ja §44 PVT määramise alused

THS koosseisus §§ 33,34,3,38,58, pt V 3.jagu

Määrused

Määrused

Määrused

Määrused

THS rakendussätetega tunnistatakse kehtetuks või muudetakse § 176 (JS), § 178 (SVKS), § 179 )VÕKS)

Ei kohaldu

THD lisatud tegevusvaldkonnad jäätmekäitluses kajastuvad THS eelnõu kavandi tekstis ja alltegevusvaldkondadena VVm eelnõu kavandis

Jäätmekäitluses (täismahus ja RD koodideta)1. Ohtlike jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine tootmisvõimsusega üle 10

tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit: ● bioloogiline töötlus;

● füüsikalis-keemiline töötlus;

● segude koostamine või segamine enne mõne muu punktides 1 ja 2 loetletud meetodi rakendamist;

● ümberpakendamine enne mõne muu punktides 1 ja 2 loetletud meetodi rakendamist;

● lahustite taasväärtustamine/regenereerimine;

● anorgaaniliste materjalide, va metallid ja metallide ühendid, ringlussevõtt või taasväärtustamine;

● hapete ja aluste regenereerimine;

● saastetõrjeks kasutatud ainete taaskasutusse võtmine;

● katalüsaatorikomponentide taaskasutusse võtmine;

● õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil;

● paigutamine maapealsetesse basseinidesse.

2. Jäätmete kõrvaldamine või taaskasutusse võtmine jäätmepõletustehastes või koospõletustehastes:

a) tavajäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis;b) ohtlike jäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 10 tonni [tunnis (NB! Viga THD tõlkes!] ööpäevas.

Kompleksloa kohuslus jäätmekäitluses (jätk)

3.Tavajäätmete kõrvaldamine tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivis 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta):

● bioloogiline töötlus,● füüsikalis-keemiline töötlus,

● jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist,

● räbu ja tuha töötlemine,

● metalli jäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

4. Tavajäätmete taaskasutusse võtmine või taaskasutusse võtmise ja kõrvaldamise kombinatsioon tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas, kasutades ühte või mitut järgmist meetodit, välja arvatud direktiivis 91/271/EMÜ hõlmatud meetodid:

● bioloogiline töötlus,

● jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist,

● räbu ja tuha töötlemine,

● metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

Kompleksloa kohuslus jäätmekäitluses (jätk)

5. Kui ainsaks teostatavaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine, on selle tegevuse võimsuse künnisväärtuseks 100 tonni päevas.

6. Prügilad (vastavalt nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta(1) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. artikli 2 punkti g määratlusele), kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille kogumaht on üle 25 000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad

7. Ohtlike jäätmete maa-alune ladustamine kogumahuga üle 50 tonni

8. Mõne punktides 1, 2, 6 ja 7 loetletud meetodi rakendamisele eelnev ohtlike jäätmete ajutine ladustamine, mis pole hõlmatud punktis 6 ja mille kogumaht on üle 50 tonni, v.a ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas

Keskkonnakompleksloa kohustuslikkus - THS eelnõu kavandi §19

● Käitaja ei tohi ilma kompleksloata tegutseda tegevusvaldkonnas, milles tegutsemiseks on käesoleva seaduse kohaselt nõutav kompleksluba.

● Kui vähemalt ühes kompleksluba nõudvas käitise tegevusvaldkonnas ületab tegevus käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse, on kompleksluba nõutav käitise kui terviku käitamiseks. Sel juhul asendab kompleksluba veeseaduse, jäätmeseaduse ja välisõhu kaitse seaduse kohased load.

● Kui käitaja tegutseb samas käitises või samas tegevuskohas mitmes käesolevas seaduses nimetatud tegevusvaldkonnas, tuleb kompleksloa kohustuslikkuse üle otsustades käitise samasse alltegevusvaldkonda kuuluvate tegevuste tootmisvõimsused liita.

Remark: Uuenduseks laiem tootmisvaldkondade hõlmatus Keskkonnakompleksluba on kohustuslik kõigile senistele nn IPPC käitiste käitajatele hästituntud VVm 2002 aasta nr 150 järgi + värskelt lisatud tegevusvaldkondades tegevatel ja uue VVm sätestatavat künnisvõimsust ületavate käitiste käitajatele.

Praegu on 247 kompleksloa omanikku ja 8 loataotlust Keskkonnaametis menetleda. Mõned neist juba õige kaua.. Ülevaatlik pilt kompleksloa taotlustest, komplekslubadest, nende üle vaatamisest ja kontrollimisest on avalikult kättesaadav www.ippc.envir.ee

Veeseaduse, jäätmeseaduse ja välisõhu kaitse seaduse kohaste lubade asendamine tähendab seda, et käitajal on vaja ainult keskkonnakompleksluba. Aga selles loas esitatakse kogu teave ja sätestatakse kõik nõuded, mida nõuavad eelnimetatud seadused ning THS.

Liitmisreegel on hästi tuntud energeetikas, aga laiendatav muudele alltegevusvaldkondadele.

Nõuded kompleksloale ja kompleksloas

Loanõuete (THD art 14-17 ja THS eelnõu kavand §§ 25-30, §40)● Luba peab sisaldama kõiki meetmeid, mis on vajalikud

keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks, samuti saasteheite piirväärtusi, asjakohaseid pinnase ja põhjavee kaitse nõudeid ning seirenõudeid.

● Nõuded tuleb sätestada PVT viitedokumentidel (BREFid) põhineval PVT`l ja heite piirväärtused ei ohi ületada PVT`ga saavutatavat taset.

● Võimalikud erandid peavad põhinema selgetel kriteeriumidel ja ei tohi ületada EL ühtseid miinimumpiirväärtusi (THD III-VI peatükk ja KKM määrused)

● Tehtavad erandid tuleb põhjendada, avalikustada, teatada EK´le.● Ajutised erandid on lubatud kujunemisjärgus uute tehnoloogiate

katsetamiseks (max kestus 9 kuud).● Pinnase ja põhjavee lähteolukorra selgitab käitaja ja esitab sellekohase

aruande loa andjale koos loa taotlusega või loa muutmise taotlusega [§40 (1)-(6)].

● Korrapärane pinnase ja põhjaveeseire nõue käitiste territooriumil sätestatakse ja avalikustatakse (sagedus 1x5 a vesi, 1x10 a pinnas).

Remark: Kompleksloaga sätestatakse nõuded, mille täitmisest annab käitaja aru, mida loa andja vaatab regulaarselt üle ja mille täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon.

Uudsed nõuded: Normid PVT järeldustest (HPV), erandite avalikustamine, eranditest teatamine, pinnase ja põhjavee seisund

Parim võimalik tehnika (PVT) THS §8

● PVT peab vastama tegevusvaldkonna ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Seda võib pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik,

vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale.● Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab: ● tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise,

ehitamise,hooldamise, käitamise, tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi;

● võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine tegevusvaldkonnas on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise;

● parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks.

Remark: PVT ei ole üleüldse parim teadaolev tehnika, vaid eesrindlik tehnika, mis on mingis tegevusvaldkonnas kasutusele võetud.Võimalikkuse mõõdupuuks on rakenduslikkuse kriteerium. Kui mingit tehnika või tehnikate kombinatsioon on tegevusvaldkonnas edukalt kasutusel, siis peab iga käitaja selles tegevusvaldkonnas olema suuteline saavutama võrdväärse keskkonnahoiu taseme. Uue PVT rakendamiseks on aega 4 aastat.

PVT viitedokumendid ja PVT järeldused (THS §8)

☻Parima võimaliku tehnika viitedokument (edaspidi PVT viitedokument) on kindlaksmääratud tegevusvaldkonna kohta koostatud dokument, mis kirjeldab eelkõige kasutatud tehnikaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, kaalutlusi parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel ning PVT järelduste eelnõu, pöörates erilist tähelepanu § 27 loetletud kriteeriumidele ja kõiki kujunemisjärgus olevaid tehnikaid,.

☻Parima võimaliku tehnika järeldused (edaspidi PVT järeldused) on dokument, mis koosneb PVT viitedokumendi osadest, milles on esitatud järeldused parima võimaliku tehnika kohta, nende kirjeldus, teave nende rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed, seire, ressurside erikulu tasemed ning, kui see on asjakohane, tegevuskoha järelhooldusmeetmed.

Remark: PVT VD säte on täiendatud ja PVT järelduste säte täiesti uus.☻PVT viitedokumente on praegu 33, neist uuendatud 3, töös 13. Uuendus toimub iga 8

aasta tagant ja kestab 29-39 kuud. Uuendusega tegeleb EK IPPC Büroo töörühm, keda juhtib PVT VD autor. PVT VD uuendamistöö korraldus on reguleeritud EK juhisega. Teabe kogumisega on tegevad EL tootmisharuliidud, riigid, ka vabaühendused.

☻PVT järelduste eelnõu esitab IPPCB EK Tööstusheite direktiivi tööorganitele. Foorum annab oma arvamuse, mille EK avalikustab ja riikide nimetatud esindajatest koosnevKomitee, kes otsustamiseks hääletab (EL suurriikidel 29 häält, EE -4 häält).

Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase - PVT SHT

Parima võimaliku tehnikaga saavutatav heitetase on heitetase, mis on saavutatav ■ tavapärastel käitamistingimustel

■ PVT järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutamisel,

■ väljendatuna teatava ajaperioodi keskmise väärtusena ■kindlaksmääratud võrdlustingimustes.Remark: Tootmisliini seadmestatus, tehnoloogilisest režiimist

kinnipidamine ja seadmete ekspluatatsioon määravad tegeliku saasteheite ja ressursi erikulu taseme. Puudused nimetatud tingimustes ei võimalda olla jätkusuutlik ja konkurentsivõimaline ega täita ka keskkonnanõudeid.

Parima võimaliku tehnika rakendamisega on võimalik normaalse tehnoloogilise ning ekspluatatsioonilise režiimi korral saavutada keskkonnale käitisest lähtuva mõju minimeerimine, lubatavate saatenormide piirides püsimine ehk keskkonnanõuete täitmine ja tagada käitise jätkusuutlikkus.

Järgmiselt pildilt on näha seosed PVT SHT, normide ja käitajate olukorra vahel.

VASTAB NÕUETELE

EI VASTA NÕUETELE

KK KV normid

PVT SHT

Esmameetmed

Teisesedmeetmed

Kujun-datavtase

Arendtase

BREF 1

BREF 2

BREF 3

SHT ülatase

SHT alumine

tase

PVT SHTvahemik

Mis ootab ees?KKM süsteemi rahval pingeline töö, et:● THS eelnõu kavandist saaks eelnõu – aprill-mai 2012● THS järgsete määruste eelnõude kavanditest saaksid eelnõud● Eelnõude kooskõlastamine teiste ministeeriumide, tootmisharu liitude

ja vabaühendustega. E-õigus – mai 2012● Koostöös oma partneritega THS eelnõu edasine tutvustamine ja

avaliku arvamuse kogumine ning PVT viitedokumentide väljatöötamises aktiivne osalemine. Tutvustused: 03.04.12 – Saku, 18.04.12 – Tartu, Ida- Virumaa mai 20. nädal. PVT – pidev, andmed Suurte põletusseadmete PVT VD 03.05.12 jne

● THS eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele – juuli.2012-------------------------------------------------------------------------------------------------● THS eelnõu menetlemine Riigikogus – alates 01.09.2012.Lähima otsese administratiivse eesmärgi, Tööstusheite direktiivi

tähtajalise (07.01.2013) täieliku ülevõtmine saavutamine.-------------------------------------------------------------------------------------------------● Uutel kompleksloa kohuslastel taotluste koostamise alustamine, KMH

tellimine, vajadusel loaandja poole selgituste saamiseks pöördumine jne

● Käitajatel oma olukorra selgitamine st PVT nõudele vastavuse selgitamine, abinõude kavandamine erandite küsimise vältimiseks

● Käitajatel pinnase ja põhjavee lähteolukorra aruande koostamine, vajadusel proovide võtmise ja analüüside tellimine

Uuendused pähklikoores

►IPPC kogumi laiendus ja põhimõtete laiem levi►THD tööorganite loomine►Avalikustamise edasine süvendamine►PVT järelduste õiguslik siduvus►EL uued miinimum normid suurtele

põletusseadmetele,jäätmepõletusele ja koospõletusele, orgaaniliste lahustite kasutamisele, TiO2 tootmisele

►Keskkonnakvaliteedi standardite kasutamine►Teravdatud järelevalve (IMPEL), aruandlus, seire

sh pinnase ja põhjavee seire►Õigus peatada käitise tegevus

Minister Keit Pentus: „Eesti on roheline mõningate pruunide plekkidega“.Meie kõigi tegevusest sõltub pruunide plekkide järk-järguline kaotamine.Suurtootmine (tööstus ja intensiivne produktiivkarja kasvatus) on senini suurim keskonnakvaliteedi ohustaja. Kui kauaks?

Palun küsige!

Tänan tähelepanu eest.