Uuringu eesmärk ja ulatus - Keskkonnaministeerium · 2020. 1. 21. · Page 2 Uuringu metoodika ja kasutatud andmed Uuringu metoodika: Metsa- ja puidusektori struktuuri ülevaade

Uuringu eesmärk ja ulatus

Peamised analüüsiküsimused:

► Milline on metsa- ja puidusektori struktuur?

► Milline on sektori poolt Eesti majandusse loodav otsene,

kaudne ja kaasnev mõju (loodav lisandväärtus,

tööhõive)?

► Milline on sektori panus regioonide lõikes?

► Milline on sektori mõju muutus erinevate raiemahtude ja

sektori struktuuri muudatuste korral?

► Millised on Eesti puidu- ja metsasektori tänased edukood

(juhtumi-uuringud)?

Uuringu eesmärk:

► Analüüsida metsa- ja puidusektori rolli Eesti majanduses;

► Selgitada välja metsa- ja puidusektori mõju potentsiaalne muutus erinevate

raiemahtude ning sektori struktuuri muudatuste korral.

Metsa- ja puidusektori piiritlemine:

• Metsamajandus ja metsavarumine

(EMTAK 02);

• Puidu mehhaaniline töötlemine (EMTAK

16);

• Puidu keemiline töötlemine – Horizon

Tselluloosi ja Paberi AS ning Estonian

Cell AS

• Mööblitootmine (EMTAK 31)

Uuringu metoodika ja kasutatud andmed

Uuringu metoodika:

► Metsa- ja puidusektori struktuuri ülevaade koostamine

(äriregistri ja Statistikaameti andmete alusel)

► Metsa- ja puidusektori sotsiaal-majandusliku panuse

hindamine:

► sisend-väljund tabelitel põhinev analüüsimudeli

koostamine.

► mõju väljendati läbi loodava lisandväärtusena ja

panusena tööhõivesse.

► sektori mõju eri regioonide toimetulekus –

lisandväärtuse ja tööhõive % regiooni

kogulisandväärtusest ja tööhõivest (NUTS 3)

► Stsenaariumanalüüs – mõju muutuse hindamine

raiemahtude ja sektori struktuuri muutustel

Kasutatud andmed:

• Ettevõtete 2017. majandusaasta

aruanded (äriregister)

• Statistikaamet, Eurostat, World

Input-Output andmebaas, OECD

• Keskkonnaagentuuri 2017. a

andmed (raiemaht ja

majandatava metsa juurdekasv)

• Põhja-Eesti: Harju maakond

• Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare

maakond

• Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla

maakond

• Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond

• Lõuna Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga,

Viljandi ja Võru maakond

Sisend-väljund tabelitel põhinev analüüsOtsene, kaudne ja kaasnev mõju

Sisend-väljund loogika

Metsandus- ja puidusektorSektor A

Tööhõive

palgad

Lisand-väärtus

Sektor BSektor C

Sektor …

Sektor D

Tarbijakaupade tootjad

Sektor …

Kaudne mõju

kaasnev mõju

Sisend-väljundanalüüs on rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatav majanduslike seoste analüüs, kus erinevate

majandussektorite vastastikused sõltuvused on kaardistatud.

Sisend-väljund mudel on üles ehitatud tööstusharude vaheliste tehingute põhimõttel ja eeldusel, et ühed

tööstusharud kasutavad oma toodete tootmiseks teise tööstusharude tooteid.

Milline on metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslik mõju

ning kuidas muutub mõju erinevate raiemahtude ning

sektori muudatuste korral?

Ülevaade sektori struktuurist Sektori põhinäitajad ja osakaal Eesti ettevõtetest

Näitaja Metsa- ja puidusektor (2017)

Ettevõtteid 3 512

Müügitulu (mln eur) 3 928

Ärikasum (mln eur) 308

Puhaskasum (mln eur) 327

Töötajate arv 27 585

Lisandväärtus (mln eur) 877

Sektori ettevõtete suurusgrupid:

• 83% mikroettevõtet

• 12% väikeettevõtet

• 5% keskmise suurusega ettevõtet

• 0,4% suurettevõtet

6,4%

6,3%

6,7%

6,4%

4,0%

94%

94%

93%

94%

96%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Lisandväärtus

Töötajate arv

Ärikasum

Müügitulu

Ettevõtteid

Metsa- ja puidusektori osakaal Eesti ettevõtetest

Metsa- ja puidusektor

Muud ettevõtted

Ülevaade sektori struktuurist Metsa- ja puidusektor: jagunemine alasektoriteks

Majandus-näitaja

Metsamajandus Mehhaaniline töötlemine Keemiline töötlemine*Mööbli-

tootmine

Arv Osakaal Arv Osakaal Arv Osakaal Arv Osakaal

Ettevõtete arv 1 734 62% 1 041 30% 2 0,06% 735 21%

Töötajate arv 4 445 16% 15 029 54% 503 2% 7 608 28%

Müügitulu 824 mln € 21% 2,4 mrd € 61% 141 mln € 4% 563 mln € 14%

Ärikasum 108 mln € 35% 153 mln € 50% 21 mln € 7% 26 mln € 8%

Puhaskasum 117 mln € 36% 167 mln € 51% 20 mln € 6% 23 mln € 7%

Lisandväärtus

töötaja kohta49 000 € N/A 30 000 € N/A 89 000 € N/A 21 000 € N/A

*Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ja Estonian Cell AS

Metsa- ja puidusektori panus kokkuKogulisandväärtus: otsene, kaudne, kaasnev

Metsa- ja puidusektoris loodi 2017. a kokku 1,9 miljardi euro ulatuses lisandväärtust, mis moodustab

11,2% kogu Eestis loodud lisandväärtusest.

Kogulisandväärtusest: 45% moodustab otsene mõju, 36% kaudne mõju (läbi tarneahela) ning 19%

kaasnev mõju.

Metsa- ja puidusektor avaldab mõju teistest sektoritest eelkõige hulgimüügi-, kinnisvara- ning

maatranspordi valdkondades, samuti paberitootmises.

Sektori panus:

kogulisandväärtusmiljon €

Otsene 876,2

Kaudne 704,7

Kaasnev 366,1

Kokku 1 946,9 36,437,0

45,1

50,0

56,3

60,3

70,1

91,3

150,2

189,3

876,2

1946,9

0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000

Wholesale and retail trade and repair of motor…

Legal and accounting activities

Administrative and support service activities

Financial service activities, except insurance…

Retail trade, except of motor vehicles and…

Electricity, gas, steam and air conditioning supply

Warehousing and support activities for…

Land transport and transport via pipelines

Real estate activities

Wholesale trade, except of motor vehicles and…

Wood-related sectors aggregate

Total effect

Mõju kogulisandväärtusele (miljon eurot)

Otsene

Kaudne

Kaasnev

Metsa- ja puidusektori panus kokkuTööhõive: otsene, kaudne ja kaasnev

Metsa- ja puidusektor annab tööd kokku 27 541 inimesele (2017). Võttes arvesse ka sektori kaudset ja

kaasnevat mõju tööhõivesse tekkis tänu metsa- ja puidusektorile kokku 58 580 töökohta, mis moodustab

9,75% kogu Eesti tööhõivest.

Kaudne ja kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maatranspordi-, hulgimüügi- ning

jaemüügivaldkondades.

Sektori panus:

tööhõiveTöökohtade arv

Otsene 27 541

Kaudne 19 521

Kaasnev 11 518

Kokku 58 580

948

1096

1103

1177

1357

1654

1862

33…

3889

3979

27541

58580

0 50 000 100 000

Crop and animal production, hunting and…

Other service activities

Warehousing and support activities for…

Administrative and support service activities

Wholesale and retail trade and repair of motor…

Legal and accounting activities

Accommodation and food service activities

Retail trade, except of motor vehicles and…

Wholesale trade, except of motor vehicles and…

Land transport and transport via pipelines

Wood-related sectors aggregate

Total effect

Mõju tööhõivele (töökohtade arv)*

Otsene

Kaudne

Kaasnev

Metsa- ja puidusektori panus kokkuKogulisandväärtus ja panus tööhõivesse – otsene, kaudne, kaasnev

Praeguse sektori struktuuri juures annab lisandväärtusest kõige suurema osa puidu mehaaniline töötlemine.

ValdkondKogulisand-väärtus

(mln eurot)

Osakaal kogu Eestis loodud

lisand-väärtusestTöökohtade arv

Osakaal kogu Eesti

tööhõivest

Metsamajandus 485,4 2,79% 12 299 2,05%

Puidu mehhaaniline töötlemine 1 403 8,06% 43 196 7,2%

Puidu keemiline töötlemine 90,1 0,52% 1 729 0,29%

Mööblitootmine 325,7 1,87% 12 458 2,07%

Metsa- ja puidusektor kokku 1946,9 11,2% 58 580 9,75%

Metsa- ja puidusektori panus kokkuKogulisandväärtus ja panus tööhõivesse (regionaalne panus)

Märkimisväärne panus maapiirkondade toimetulekusse – kogulisandväärtus moodustab vastavalt kolmandiku ja rohkem

kui viiendiku Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis loodavast kogulisandväärtusest. Tallinnas ja Harjumaal – kõigest 7% kogu

loodavast lisandväärtusest.

Oluline panus ka regionaalses tööhõives, moodustades viiendiku Kesk-Eesti ja 15% Lõuna-Eesti regiooni tööhõivest.

6.9%

19.7%

9.9%

15.4%

3.8%

Allikas: EY arvutused, põhinedes Eurostati, World Input-Output Database ja äriregistri 2017. aasta andmetel

7%

30.3%

12.7%

5%

22.2%

876701

1 0511 332

988

705

564

846

1 071

795

366

293

439

556

4131 947

1 558

2 336

2 959

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

Tänane raiemaht

(12.5 mln m³)

10mln m³ 15mln m³ 19mln m³ 14.1mln m³

Milj

on

eu

rot

Otsene mõju Kaudne mõju Kaasnev mõju

Potentsiaalne kogulisandväärtus erinevate

raiemahtude puhul

Kogulisandväärtus erinevate raiemahtude korralAlternatiivid: 10 mln, 15 mln, 19 mln

Allikas: EY arvutused, põhinedes Eurostati, World Input-Output Database ja äriregistri 2017. aasta andmetele

1 mln tihumeetri raiumisel

loodav lisandväärtus on ca 156

mln eurot

Raiemahu suurenemisel 19 mln tihumeetrini:

Kasvab kogulisandväärtus 2,95 miljardi

euroni ehk 52% võrra (võrreldes

tänasega).

Raiemahu vähenemisel 10 mln tihumeetrini:

Väheneb kogulisandväärtus 1,6 miljardi

euroni ehk 20% võrra.

Kogulisandväärtuse erinevate raiemahtude korralRegionaalne panus


Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regioonide toimetulek on väga

tugevalt sõltuv metsandussektoris kasutatud

raiemahtudest.

Raiemahtude muutus avaldab suurt mõju eelkõige Kesk-

Eestile ja Lõuna-Eestile.

27 54122 033

33 04941 862

31 066

19 521

15 617

23 425

29 672

22 020

11 518

9 214

13 822

17 507

12 99258 580

46 864

70 296

89 042

66 078

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

Hetkeseis (12,5m

m³)

10m m³ 15m m³ 19m m³ 14.1m m³

Töö

taja

te a

rv

Otsene mõju Kaudne mõju Kaasnev mõju

Potentsiaalne muutus tööhõives erinevate raiemahtude

korral

Ka metsandussektori panus tööhõivesse on

seotud raiemahtude muutustest.

Raiemahu suurenemisel 19 miljoni

tihumeetrini:

Suureneb loodud töökohtade arv Eestis

(võrreldes tänasega) 30 0000 ehk 55%

võrra.

Raiemahu vähenemisel 10 miljoni

tihumeetrini:

Väheneb tööhõive 12 000 töökoha ehk

19% võrra.


Tööhõive muutus erinevate raiemahtude korralStsenaariumid: 10 mln, 15 mln, 19 mln

6.9%

19.7%

9.9%

15.4%

3.8%5.5%

15.7%

7.9%

12.3%

3.0%8.2%

23.6%

11.9%

18.4%

4.5%

10.4%

29.9%

15%

23.3%

5.7%7.7%

22.2%

11.1%

17.3%

4.2%

14.1m m3 Kuna Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti toimetulek on suuresti

sõltuvuses metsandussektorist, on ka regioonide tööhõive

sõltuv raiemahtude muutusest.

Raiemahtude muutus mõjutab eelkõige Kesk-Eesti ja Lõuna-

Eesti tööhõivet.


Tööhõive muutus raiemahu muutuselRegionaalne panus

Stsenaarium: Soome sektori struktuuri ülekandmine EestileMillist mõju omaks, kui Eesti metsa- ja puidusektori struktuur muutuks sarnaseks Soomega?

Stsenaarium:

Raiemaht ja impordimaht ei muutu ning jääb Eesti

hetkeseisu tasemele;

Ümarpuidu ekspordimaht väheneb 2,98 mln tihumeetri

võrra ja toorainet väärindatakse Eestis

Tekib täiendav sotsiaalmajanduslik mõju mis tulenev

lisandväärtuse ja tööhõive toomisest välisriigist

kodumaale

Tulemused:

Metsa- ja puidusektor looks kokku 2,26 miljardit

eurot kogulisandväärtust (praegune 1,9 miljardit

eurot).

Kogulisandväärtus suureneks 315 miljoni euro ehk

16% võrra. Suurim panus kasvu tuleneks sektori

poolt loodavast otsesest lisandväärtusest, mis

suureneks 20%.

Täiendavalt tekiks 1936 otsest töökohta ja kokku

oleks mõju tööhõivele 5686 töökohta ehk 10%

Kokkuvõte

► Sektoris tegutseb ligikaudu 3500 aktiivset ettevõtet. Puidu keemilise töötlemisega tegelevaid

ettevõtteid on Eestis vaid 2, kuid mis annavad kokku ca 5% sektori lisandväärtusest. Metsa- ja

puidusektori müügitulu moodustas 6%, ärikasum 7% ja lisandväärtust 6% Eesti ettevõtete vastavatest

näitajatest.

► Sektor annab tööd ligikaudu 28 000 inimesele (ligikaudu 6% kõikide ettevõtete töötajatest), kaudset

ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor 59 000 töökohta. Sealhulgas on sektoril oluline roll

töökohtade loomisel väljaspool peamisi tõmbekeskusi.

► Kogu metsa- ja puidusektori hinnanguline kogulisandväärtus on 1 947 mln eurot, mis moodustab

ligikaudu 11,2% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest (otsene, kaudne, kaasnev). Suurema osa

sektori kogulisandväärtusest annab puidu mehaaniline töötlemine.

► Sektori panus maapiirkondade toimetulekusse on märkimisväärne. Sektori poolt loodud lisandväärtus

moodustab kolmandiku Kesk-Eestis ja peaaegu veerandi Lõuna-Eestis loodavast

kogulisandväärtusest.

Küsimused-vastused

Documents

Uuringu eesmärk ja ulatus - Keskkonnaministeerium · 2020. 1. 21. · Page 2 Uuringu metoodika ja kasutatud andmed Uuringu metoodika: Metsa- ja puidusektori struktuuri ülevaade