Kinnitatud

20.11.2012

TALLINNA VAIMSE TERVISE KESKUS

ARENGUKAVA

2012 - 2017

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 3 2. ÜLEVAADE ASUTUSEST ............................................................................................................................... 4

2.1 TVTK üldandmed ......................................................................................................................................... 4 2.2 TVTK struktuur ja pakutavad teenused ........................................................................................................ 4 2.3 TVTK missioon ja väärtused ........................................................................................................................ 5

3. ÜLEVAADE EELNEVAST ARENGUKAVA PERIOODIST JA TULEMUSTEST (2007-2011) ................. 6 3.1 Tulemused teenuste kvaliteedi tagamisel...................................................................................................... 7 3.2 Tulemused teenuste kättesaadavuse tagamisel ............................................................................................. 8 3.3 Tulemused ühiskonna ja huvigruppide teadlikkuse tõstmisel ...................................................................... 9

4. LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS ................................................................................................................... 10 4.1 Teenuste osutamine..................................................................................................................................... 10

4.1.1 Erihoolekandeteenuste osutamine........................................................................................................ 10 4.1.2 Rehabilitatsiooniteenuse osutamine..................................................................................................... 12

4.2. Personal...................................................................................................................................................... 14 4.3 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõte SWOT meetodil .................................................................................. 15

5. VISIOON, ARENGULISED EESMÄRGID, MEETMED JA TEGEVUSED................................................ 17 Lisa 1. Huvigruppide ootused TVTK-le ............................................................................................................... 20 Lisa 2. Tallinna hoolekande arengukava (2012-2017) ......................................................................................... 21 Lisa 3. Sotsiaalministeeriumi arengukava (2011-2014) ....................................................................................... 21 Lisa 4. Vaimse Tervise ja Heaolu Euroopa pakt................................................................................................... 21 Lisa 5. Vaimse tervise valdkonna trendid 2020.................................................................................................... 22

3

1. SISSEJUHATUS

Tallinna Vaimse Tervise Keskuse arengukava (edaspidi TVTK) on asutuse eesmärke ja tegevust planeeriv dokument, milles on kirjeldatud hetke olukord, soovitatavad muutused ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed ning ressursid. Arengukava hõlmab viite eelseisvat eelarveaastat (2012-2017).

Arengukava koostamisel on aluseks võetud:

� Asutuse põhimäärus

� TVTK huvirühmade tagasisiside ja ootused teenuste arendamise osas (vt lisa)

� Tallinna sotsiaalhoolekande arengukavas 2012 - 2027 toodud eesmärgid ja tegevused (vt lisa).

� Sotsiaalministeeriumi arengukavas toodud puuetega inimeste hoolekande, erihoolekandeteenuste ja rehabilitatsiooniteenuste arengusuunad (vt lisa)

� Vaimse tervise ja heaolu euroopa pakt, 12.-13.juuni 2008 Brüsselis (vt lisa)

� Rahvusvahelised trendid vaimne tervise valdkonnas 2011 kuni 2020, konverents Ulmis, juuni 2011 (vt lisa)

� Statistika ja uuringud

� Tõenduspõhised ja parimad praktikad Eestis ja mujal riikides.

Arengukava koostamise protsessi on kaasatud TVTK töötajad, vaimse tervise teenuste tarbijate ja lähedaste esindajad ning peamised koostööpartnerid.

4

2. ÜLEVAADE ASUTUSEST

2.1 TVTK üldandmed

Aadress: Pelguranna 31, 10312 TALLINN

Telefon: 627 6640

Faks: 627 6641

Reg nr: 75022462

E-mail: tallinn@mhcenter.ee

Koduleht: www.mhcenter.ee

Tallinna Vaimse Tervise Keskus on 2000. aastal loodud Tallinna linna hoolekandeasutus. Organisatsiooni tegevuse juured ulatuvad aastasse 1996, kui alustas tegevust TVTK esimene üksus – Haabersti klubimaja.

Asutuse põhieesmärk on pakkuda ja arendada vaimse tervise teenuseid täiskasvanud psüühiliste erivajadustega inimestele.

Lisaks põhitegevusele pakub asutus nõustamist ja koolitust valdkonna spetsialistidele ning tegeleb laiemalt vaimse tervise valdkonna teavitustööga.

Asutuse tegevus on rahastatud peamiselt kolmest allikast: Tallinna linna eelarvelistest vahenditest, riiklikest erihoolekandeteenuste- ja rehabilitatsiooniteenuste vahenditest. Arendustegevuste elluviimiseks on kasutatud projektipõhist lisarahastust.

2.2 TVTK struktuur ja pakutavad teenused

Asutus koosneb 7-st struktuurüksusest (vt joonis 1 ja http://www.mhcenter.ee/yldinfo/asukoht.html), mis asuvad Tallinnas neljal erineval aadressil ning pakuvad erinevaid teenuseid:

1. Haabersti klubimaja (Õismäe tee 105a) – igapäevaelu toetamise teenus ning töötamise toetamise teenus

2. Lasnamäe töö- ja tegevuskeskus (Pae 19) – igapäevaelu toetamise teenus ning töötamise toetamise teenus

3. Pelguranna tegevus- ja teraapiakeskus (Pelguranna 31) – igapäevaelu toetamise teenus

4. Kogukonnatöö meeskond (A. Weizenbergi 20 b) - igapäevaelu toetamise teenus kogukonnas ja toetatud elamise teenus

5. Pelguranna tugikodu (Pelguranna 31, Erika tn 13a, Hooldekodu tee 23) – toetatud elamise teenus

6. Rehabilitatsioonimeeskond (A. Weizenbergi 20 b) – rehabilitatsiooniteenused

7. Teabetuba (Õismäe tee 105a) – sotsiaalnõustamine ja kogemusnõustamine

5

Joonis 1.TVTK struktuur

2.3 TVTK missioon ja väärtused

Asutuse missioon on toetada psüühilise erivajadusega inimese taastumist, pakkudes kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid ja jagades teadmisi oma valdkonnast.

Taastumine - see on uue tähenduse, eesmärgi ja oma koha leidmine elus, iseseisvuse suurenemine, toetavad suhted, võimalus õppida ja töötada. Taastumine on see, kui inimene elab rahuldust pakkuvat, lootusrikast ja kaasatud elu ning seda ka haigusest põhjustatud piirangutega ( W.A.Anthony, 1993). Taastumine on püsiv seisund, mis sisaldab normaalsel tasemel sotsiaalset ja tegevuslikku toimetulekut, iseseisvalt elamist ja haiguse taandumist või head toimetulekut sümptomitega (Lieberman, 2001)

Asutus toetub oma tegevuses 3-le põhiväärtusele:

PARTNERLUS

- Oleme avatud ja kaasame kliente ja nende peresid kui võrdväärseid partnereid

- Suhtume austuse ja lugupidamisega kõigisse oma koostööpartneritesse

- Hindame inimlikkust, oleme mõistvad ja väärtustame iga inimese individuaalsust

USALDUSVÄÄRSUS

- Oleme oma valdkonnas asjatundlikud ja usaldusväärsed

- Pakume kvaliteetseid teenuseid, lähtume parimatest praktikatest ja moodsamatest töömeetoditest

- Oleme stabiilsed ja loome turvatunnet

ELURÕÕM

- Kanname elurõõmu ja sisendame lootust, peame oluliseks elutahet, armastust, tasakaalu ja rahulolu

- Hindame huumorimeelt ja positiivsust

- Aitame leida eesmärki ja tähendust elule

Asutuse huvirühmad on kliendid ja nende lähedased, asutuse töötajad, sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna koostööpartnerid, teenuste rahastajad, klientide ja perede esindusorganisatsioonid ning avalikkus ehk ühiskonna huvirühmad, kellel on huvi ja mõju klientidele ja seeläbi ka asutuse tegevusele.

6

3. ÜLEVAADE EELNEVAST ARENGUKAVA PERIOODIST JA TULEMUSTEST (2007-2011)

2007-2010 TVTK arengukavas toodud visioon oli olla vaimse tervise valdkonnas Eestis üks juhtivatest, klientide ja koostööpartnerite poolt hinnatud asutus ning asutuse eelneva perioodi arengulised eesmärgid olid:

1) teenuste kvaliteedi tagamine - et teenuse tarbijad ja tellijad oleksid teenustega rahul ning teenused vastaksid hoolekandeteenustele esitatavatele nõuetele;

2) Teenuste kättesaadavuse tagamine teenuse tarbijale ning tasakaalu saavutamine teenuste kättesaadavuse ja kasutatavate ressursside vahel;

3) Tallinna elanikud, teenuste tarbijad ja partnerid on teadlikud asutuse tegevustest ja teenustest.

2011. aasta asutuse arenduspäevadel töötati välja uus visioon ning parandati missiooni sõnastust. Varasem visioon oli töötajate hinnangul saavutatud. Asutus on kujunenud üheks juhtivaks vaimse tervise teenuse pakkujaks Eestis, kes on järjepidevalt kaasatud nii riigi kui kohalikul tasandil teenuste arengusse, kelle seisukohta küsitakse ja arvestatakse. Asutus on hinnatud kompetentsikeskus teiste spetsialistide seas ning hinnatud praktikabaas kõrgkoolidele. Erinevad küsitlused näitasid, et asutus on hinnatud nii klientide kui koostööpartnerite poolt.

Eelnev arengukava periood langes majanduslanguse aega, kus aastatel 2009-2010 asutuse linnaeelarve vähenes 21%, riiklik erihoolekandeteenuste eelarve 2,4%, ning rehabilitatsiooniteenuste lepinguline maht 38,4% (vt Tabel 1). Vaatamata eelarve vähenemisele ei langenud erihoolekendeteenuste osutamine ja kättesaadavus. Rehabilitatsiooniteenuste osutamine vähenes 27 %, peamiselt rehabilitatsiooniplaanide koostamise arvelt, kus vähenenud eelarve tingimustes oli asutuse teadlik strateegia vähendada rehabilitatsiooniplaanide koostamist ning kasutada väheseid vahendeid pigem teenuste ja programmide osutamiseks, millest kliendile kasu on oluliselt suurem.

Tabel 1. Teenuste osutamine, töötajad ja asutuse eelarve aastatel 2007-2011

2007

2008

2009

2010

2011

Aasta jooksul teenindatud klientide arv kokku 753 799 782 673 664 Erihoolekandeteenuseid kasutanud klientide arv kokku 371 376 391 402 387 Sellest:

- Igapäevaelu toetamise teenus 303 320 327 330 316

- Töötamise toetamise teenus 41 27 31 33 30

- Toetatud elamise teenus 27 29 33 39 38 Rehabilitatsiooniteenuseid kasutanud klientide arv kokku 352 423 391 271 277

Töötajate arv kokku * 35 38,25 39,5 39,25 40,25 Sellest otsese klienditööga seotud töötajad:

26

27

29

29

29

7

- Erihoolekandeteenuseid osutavad töötajad

- Rehabilitatsiooniteenuseid osutavad töötajad 5 7 6,5 6,25 6,25

Asutuse eelarve kokku

8 695 113 EEK

12 168 304 EEK

11 252 206 EEK

10 263 250 EEK

736 123 EUR (11 517822

EEK)

Sellest: - Linnaeelarve 4 181 939 5 172 359 4 482 350 4 076 506

307 951 EUR (4 818 361

EEK)

- Riiklik erihoolekandeteenuste eelarve 2 697 240 4 352 757 4 187 490 4 246 568

274 058 EUR (4 288076

EEK)

- Riiklik rehabilitatsiooni-teenuste eelarve 1 563 104 2 464 666 2 291 942 1 518 719

126 822 EUR (1 984 333

EEK)

- Projektid ja muu rahastus 252 830 178 522 290 424 421 457

27 292 (427 7

EEK)

*Tabelis on toodud vaid põhikooseisulised töötajad. Rehabilitatsiooniteenuste puhul kasutatakse

rehabilitatsiooniplaanide koostamisel lisaks lepingulisi töötajaid ning erihoolekendeteenuste puhul

Päevakeskustes lepingulisi rühmajuhendajaid.

3.1 Tulemused teenuste kvaliteedi tagamisel

� 2009-2011.a viidi läbi tagasisideküsitlused TVTK erinevate huvigruppide (kliendid, pered, hoolekande- ja ravisüsteemi partnerid, rahastajad) seas, mis näitasid kõrget rahulolu asutuse teenustega ning asutust hinnati kui pädevat ja tulemuslikku teenuseosutajat.

� 2006.a viidi läbi projekt, et juurutada asutuses kvaliteedijuhtimissüsteem. Süsteemi kujundamisel võeti aluseks tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtted ja Eesti Kvaliteedijuhtimissüsteemi Auhinna Mudel. Projekti raames koolitati asutuse töötajaid, loodi siseauditite süsteem ja töötati välja kvaliteedijuhtimissüsteemi alusdokumendid.

2010.aastal alustati asutuse tegevuse vastavuse viimist Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedinõuetega ning oktoobris 2011.a omistati asutusele EQUASS (European Quality of Social Services) Assurance sertifikaat, mis kinnitas keskuse teenuste vastavust Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedi tasemele.

� 2009-2011 oli põhitähelepanu olemasolevate teenuste sisulise kvaliteedi parendamisel.

- Vaadati üle ja uuendati teenuste osutamise töökorrad, millega ühtlustati üksustes klienditöö sisulised nõuded, sh nõuded kasutatavate vormide ja üksustevahelise koostöö osas.

- Toimus intensiivne CARe metoodika (comprehensive approach of rehabilitation) juurutamine. Lisaks baaskoolitusele koolitati asutuse töötajatest grupp CARe koolitajaid-juhendajaid ning viidi sisse regulaarsed metoodikal põhinevad juhendamised kõigis üksustes.

� 2011.a jaanuaris loodi Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kliendiesindus, kuhu kuuluvad esindajad erinevatest üksustest ning käivitusid regulaarsed juhtkonna ja kliendiesinduse kohtumised. Läbi kliendiesinduse tegevuse on kliendid kaasatud asutuse juhtimisse ning teenuste kvaliteedi tagamisse.

� 2010 kutsuti ellu Riskijuhtimise projekt eesmärgiga rakendada Tallinnas ühtset riskihindamise ja - juhtimise poliitikat.

8

� 2011.a võeti kasutusele uue töötaja väljaõppeprogramm, et kiirendada uue töötaja harjumist töö ja asutusega, lühendada aega, mis kulub töötaja võimekuse täielikule rakendamisel ning viia kurssi asutuses kehtivate tavade ja töökorraldusega.

3.2 Tulemused teenuste kättesaadavuse tagamisel

� Kättesaadavus paranes teenuste mitmekesisuse ja erinevate klientide vajadustele vastavuse osas. Koostöös Psühhiaatriakliiniku 9. osakonnaga algatati eesti- ja venekeelsed esmahaigestunute programmid.

� Päevakeskuste tegevuste analüüsi tulemusena koostati standardpakett tegevustest teenuse pakkumiseks, mis on kättesaadavad igas päevakeskuses. Peamiselt rühmatööna läbiviidavad tegevused on mõeldud katma kõiki elu põhivaldkondasid, võimaldades toetust laia probleemideringiga tegelemiseks. Lisaks on iga päevakeskus spetsialiseerunud kindlale tegevussuunale või sihtrühmale, et tagada kvaliteetne teenusepakkumine erivajaduste korral.

� Suurenes Kogukonnatöö meeskonna poolt pakutava individuaalse toetusega teenuse osutamine/ kasutamine. Teenuse osutamine kasvas 25% võrra (100-lt 130ni), 2011 aasta lõpus oli teenuse järjekorras 25 klienti. Ühelt poolt see näitab individuaalse toe ja kliendi tugivõrgustiku koordineerimise suuremat vajadust ning teiselt poolt paremat teenusele suunajate informeeritust.

� Toetatud elamise teenuse kättesaadavuse parandamiseks ja toetatud elamise valikute mitmekesisuse tekitamiseks loodi juurde 3 uut rühmakodu 12-le kliendile, Erika tn ja Hooldekodu tee sotsiaalmajades.

� Rehabilitatsiooniteenuste arendamisel oli suund teenuste sisu arendamisele, tõenduspõhisusele ja programmipõhisele teenuse osutamisele. Lisaks meeskonna loodud programmidele osteti sisse ja piloteeriti maailmas tunnustatud UCLA rehabilitatsiooniprogramme (sümptomite kontrolli ja suhtlemisoskuste treeningprogramme). Võeti kasutusele tulemuslikkuse hindamise indikaatorid kõikide programmide puhul.

� Toimus tööalase rehabilitatsiooni arendus – arendati töötamise toetamise teenust ning kliendi tööalast hindamist, alustati uute tööprogrammide pakkumist. Piloteeriti programmi ”Psüühilise erivajadusega inimeste tööle saamist ja tööl püsimist toetav programm“, kus 1,5 aasta jooksul 20-st kliendist 12 leidsid töö avatud tööturul ja 8 seostati aktiivsete tööturuteenustega.

� Peredele suunatud tegevusena täiendati perekoolitusprogrammi ja viidi läbi treenerite koolitus. Regulaarselt toimusid eesti- ja venekeelsed perekoolitusprogrammid, mida toetas Hasartmängumaksu Nõukogu. 2009.a käivitus eestikeelne perede tugigrupp, mille kooskäimist toetab asutuse töötaja.

� Teenuste paremaks korraldamiseks viidi läbi töökorralduse analüüs, käivitati protsessipõhine teenuste juhtimine ning tööle asusid protsessijuhid (Päevakeskuste juht, Kogukonnateenuste juht ja Rehabilitatsiooniteenuste juht).

� Vahendite efektiivsemaks kasutamiseks valmis koostöös linnavalitsuse finantsteenistusega

tegevuspõhine kulumudel ja alus teenuste hindade ja vahendite järjepidevaks analüüsiks. Sisekommunikatsiooni parandamiseks ja ühtseks dokumendihalduseks toimus IT süsteemi audit ning loodi ühine intranet.

9

3.3 Tulemused ühiskonna ja huvigruppide teadlikkuse tõstmisel

� 2007.a. kutsuti ellu Vaimse Tervise võrgustikukoosolekud, et pakkuda nõustamist ja tuge linna hoolekande spetsialistidele. Lisaks toimusid avatud vaimse tervise teemapäevad aktuaalsetel teemadel (nt tööhõive ja teenused, riskihindamine, eluasemeteenused jm).

� 2007.a. pandi alus regulaarsele infovahetusele ning koostöökohtumistele psühhiatriaklliiniku-, linnaosade hoolekandeosakondade- ja –asutustega.

� 2008.a. avati TVTK Teabetuba, kus sotsiaaltöötaja kõrval hakkasid nõustajatena tegutsema ka kogemusnõustajad.

� 2009.a.loodi traditsioon vaimse tervise nädala tähistamiseks kogukonda kaasava suurema teavitusüritusega – nt vaimse tervise mess, seminarid ja konverents.

� 2008.a. alustati koolituste pakkumist väljapoole asutuste, spetsialistidele, kes puutuvad oma töös kokku psüühikahäirega inimestega ning vajavad selleks rohkem teadmisi ja oskusi.

� 2011.aastal tähistas asutus oma kümnendat sünnipäeva läbi aasta toimuvate erinevate teavitusüritustega.

10

4. LÄHTEOLUKORRA ANALÜÜS

4.1 Teenuste osutamine

TVTK on teenuste osutamisel spetsialiseerunud psüühilise erivajadusega sihtgrupi vajadustele. Erihoolekandeteenuste sihtgrupiks on psüühilistest haigustest põhjustatud psüühikahäirega isikud (peamised diagnoosigrupid on skisofreenia jm psühhootilised häired, raske meeleoluhäire, isiksushäire jm) ning rehabilitatsiooniteenust osutatakse kõigile psüühikahäire diagnoosigruppidele.

Erihoolekandeteenuseid on suunatud peamiselt Tallinna elanikele, rehabilitatsiooniteenuseid nii Tallinna ja Harjumaa kui ka teiste maakondade elanikele.

Seisuga veebruar 2012 on Sotsiaalkindlustusameti andmetel taotlenud puuet ja/või töövõimetust Tallinnas kokku 5311 psüühikahäirega inimest. Neist 3599 raske psüühikahäire diagnoosiga inimest, sh 2092 skisofreenia, skisotüüpse, skisoafektiivse jm mitteorgaanilise psühhootilise häirega, 581 meeleoluhäirega, 133 Asperger diagnoosiga, 35 isiksusehäire ning 758 orgaanilise psüühikahäire diagnoosiga inimest. Võttes aluseks uuringutele toetuvad seisukohad, kus 1/3 raske psüühikahäirega inimestest vajavad püsivalt toetavaid teenuseid, vajab Tallinnas erinevaid teenuseid vähemalt 1200 raske psüühikahäirega isikut. 2011.a. lõpu seisuga oli nimetatud sihtgruppi kuuluvaid isikuid Tallinnas erinevatel erihoolekandeteenustel mitte rohkem kui 400. Asutus pakub teenuseid keskmiselt 600-700 isikule aastas. Teenindatav klientide arv varieerub aastati sõltuvalt riikliku (eeskätt rehabilitatsiooni teenuse) tellimuse mahust. Pakutav teenuste maht ei ole vastavuses sihtgrupi tegelike vajadustega, seda kinnitavad nii teenuste järjekorrad kui sihtgruppi puudutav statistika ja uuringud.

4.1.1 Erihoolekandeteenuste osutamine

TVTK osutab kolme riiklikult rahastatud erihoolekandeteenust, milleks on igapäevaelu toetamine; töötamise toetamine ja toetatud elamine.

Teenuse osutamise maht ja asukohad on toodud tabelis „Erihoolekande teenuste osutamise maht seisuga 01. Jaanuar 2012“ (vt Tabel 2).

Tabel 2. Erihoolekandeteenuste osutamise maht seisuga 01. jaanuar 2012 a TVTK üksus Osutatavad teenused Klientide arv

üksuses kuus Haabersti klubimaja - igapäevaelu toetamine päevakeskuses

- töötamise toetamine 65 18

Lasnamäe töö- ja tegevuskeskus

-igapäevaelu toetamine päevakeskuses -töötamise toetamine

35 8

Pelguranna tegevuskeskus- ja teraapiakeskus

- igapäevaelu toetamine päevakeskuses 65

Kogukonnatöö meeskond - igapäevaelu toetamine kogukonnas 130 Pelguranna tugikodu ja 3 rühmakodu

- toetatud elamine 37

11

Kõige suuremas mahus osutatakse igapäevaelu toetamise teenuseid, kokku 295 kliendikoha ulatuses kuus (sh igapäevaelu toetamine päevakeskuses 165 ja -kogukonnas 130). Järgneb toetatud elamise teenus (37 kohta kuus) ning kõige väiksemas mahus töötamise toetamise teenus (26 kohta kuus).

Erihoolekandeteenuste klientide hulka kuuluvad inimesed vanuses 18-79. Kõige enam teenusekasutajaid on vanuses 25-45. Klientuurist 45% on meessoost ning 55% naissoost, mis näitab vajadust arvestada mõlema sugupoole vajadustega. Kuivõrd asutuse personal on 95% naissoost on oluline tagada, et teenuse osutamise raames pakutakse tegevusi, mis võtaks arvesse ka meeste vajadusi.

Arvestades teenuste järjekordi ning huvigruppide tagasisidet on kõige suurem vajadus toetatud elamise teenuse ja kogukonnas igapäevaelu toetamise teenuse mahtude suurendamise järele (2012.a 1. juuni seisuga järjekorras vastavalt 16 ja 22 inimest).

Kõige enam erihoolekande kliente on Lasnamäe linnaosast ning vähem Piritalt (vt tabel 3). Kuna Lasnamäe linnaosa on Tallinna suurim linnaosa, siis on oluline tagada teenuse kättesaadavus Lasnamäe piirkonnas, sh venekeelsele sihtgrupile.

Tabel 3. Erihoolekande teenuse saajad 2011.a linnaositi.

Lasnamäe 90 Mustamäe 59 Põhja-Tallinn 51 Kesklinn 34 Haabersti 34 Nõmme 24 Kristiine 19 Pirita 9 Muu 19 KOKKU 339

Erihoolekandeteenused on rahastatud peamiselt kahest allikast: riigieelarvest ja Tallinna linna eelarvest. TVTK erihoolekande teenuste 339 kliendi kohast on kaetud linna ja riigi rahastusega 72% (243 kohta) ning vaid linna eelarve vahenditest 28% (96 kohta).

Konkurents ja väliskeskkonna analüüs.

Lisaks TVTK-le on Tallinnas veel 5 erihoolekandeteenuse osutajat (seisuga 2012.a 01. juuni) (vt tabel 4). Enamik teenuseosutajaid on spetsialiseerunud vaimupuudega sihtgrupile, psüühilistest haigustest tingitud psüühilise erivajadusega isikuid teenindab lisaks TVTK-le veel Merimetsa tugikeskus. Kokku on Tallinnas riiklikult rahastatavatel erihoolekandeteenustel 574 isikut, neist umbes 300 TVTK sihtgruppi kuuluvat isikut.

Tabel 4. Riiklikult rahastatavate erihoolekandeteenuste maht Tallinnas

riiklikult rahastatavate kohtade arv Erihoolekandeasutus Igapäevaelu toetamine

Töötamise toetamine

Toetatud elamine

Ööpäevaringne erihooldusteenus

Tallinna Vaimse Tervise Keskus 180 26 37 0 MTÜ Merimetsa Tugikeskus 120 12 0 0 Päevakeskus Käo 46 0 0 0 Erivajadustega Inimeste Toetusühing Tugiliisu 39 7 28 0 MTÜ Mumm 5 2 2 0

12

Tallinna Puuetega Noorte Keskus Juks 13 7 0 12 KOKKU 403 92 67 12

Tallinnas ei ole tagatud riiklikult rahastatud erihoolekandeteenuste kättesaadavus teiste Eesti piirkondadega võrdses mahus. Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.jaanuari 2012.a seisuga 1 318 000 inimest, sh Tallinnas 416 144, ehk 31,5%.

Riiklike teenuste mahud 2011.aastal olid jagatud järgmiselt: - Ööpäevaringseid teenuseid Eestis kokku 2449 kohta, neist Tallinnas 0,5%. - Toetavaid teenuseid, sh Igapäevaelu toetamise teenus (IET), Toetatud elamise teenus (TE) ja Töötamise

toetamise teenus (TT) Eestis kokku 2391 kohta, neist Tallinnas 511, ehk 21,4% (IET 27%, TT 12%, TE 11%

Olulise tähtsusega on arendada Tallinnas ööpäevaringse toetusega teenuseid, et tagada sihtgrupile suurema toetusega teenuste kättesaadavus oma harjumuspärases elukeskkonnas ning suurendada toetatud elamise ja töötamise toetamise teenuste mahtusid.

4.1.2 Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsioonimeeskond teenindab psüühilise erivajadusega isikuid alates 16.eluaastast kuni vanaduspensioniealisteni (k.a) üle Eesti.

Ajavahemikul 2007. – 2011. aastal teenindati kokku 1413 klienti, kellest 281 isikule tehti hindamist kahel korral 5 aasta jooksul.

Teenuse saajatest kõige suurema osakaalu moodustab vanusegrupp 40 - 59 eluaastat (vt täpsemalt alljärgnev tabel), rohkem on mehi (54%) kui naisi (46%).

Rehabilitatsiooniteenuse kasutajate arv soo ja vanusegruppide järgi 2007. – 2011.a:

Teenuse kasutajate arv vanusegruppide järgi Sugu 16-24 25-39 40-59 60-74 75-96

Kokku

Mehed 103 250 323 80 9 765 / 54% Naised 76 159 311 84 18 648 / 46% Kokku 179 / 12% 409 / 29% 634 / 45% 164 / 12% 27 / 2% 1413

Puude raskuastme poolest oli klientidele kõige enam määratud raske puue (72%), teisel kohal sügav puue (20%), keskmist puuet esines vaid 8%-l klientuurist. Eestkoste oli seatud 27%-le klientidest.

Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsiooni järgi esines kõige sagedamini klientidel skisofreeniat ja skisotüüpseid, luululisi häireid (39%). Teise suurema diagnooside grupi moodustasid vaimse alaarenguga kliendid (28%), kolmandal kohal meeleoluhäiretega (7%) ja orgaaniliste psüühikahäiretega (7%) kliendid. Ülejäänud klientuuri moodustas ärevushäirete (3,5%) ja alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäiretega (2,5%) kliendid ning muu diagnoosiga (6,5%) kliendid.

Kehtiva seadusandluse kohaselt on rehabilitatsiooniplaani koostamine eeltingimus nii rehabilitatsiooniteenuste saamiseks kui ka suunamiseks erihoolekandeteenustele (v.a. igapäevaelu toetamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel). Seetõttu on olemasolev klientuur sageli tulnud rehabilitatsiooniteenusele eesmärgiga hinnata sobivat erihoolekandeteenust või pikendada olemasolevat teenust, mitte aga eesmärgiga saada rehabilitatsiooniteenuseid. Kuna rehabilitatsiooniplaani kehtivus on kuni 5 aastat, peab iga klient 5 aasta tagant saama uue plaani selleks, et temale sobival erihoolekande teenusel jätkata. See aga

13

on tekitanud rehabilitatsiooniteenusele pikad järjekorrad (kuni 8 kuud) ning ei võimalda teenust saada pikaajalist rehabilitatsiooni vajavatel klientidel.

2011. aasta seisuga moodustab 43% rehabilitatsiooniteenuse klientuurist ööpäevaringse erihooldusteenuse kliendid, kellele enamasti on vaja teha korduvhindamist (vt alljärgnev tabel).

Võrdlus teenustele suunamiste kohta 2007 - 2011. aastal

Teenusele suunamine / klientide arv

2011 2010 2009 2008 2007

Klientide arv rehabilitatsiooniteenusel kokku 255 271 391 425 352 Rehabilitatsiooniplaanide koostamise arv 209 204 317 380 334 Igapäevaelu toetamise teenus 48 59 72 71 92 Töötamise toetamise teenus 40 44 77 65 58 Toetatud elamine 51 37 64 41 28 Kogukonnas elamine 5 8 2 2 7 Ööpäevaringne erihooldusteenus 105 87 155 123 138 ÖE sügava liitpuudega isikule 4 6 16 46 10 ÖEKA 0 3 9 7 15 ÖH üldtüüpi HK-s 5 5 4 2 0 SOTSIAALELURUUM 4 7 8 7 19 Muud:

- Ainult rehabilitatsiooniteenustele - Isiklik abistaja - Intervallhoid - Päevahoid - Õppimine - Linnateenus JUKS - Lahkunud plaanita, edasi suunatud

15 2 1 2 3 1 0

3 7 1 1 2 0 2

Konkurents ja väliskeskkonna analüüs. Tallinnas ja Harjumaal on peale TVTK veel 10 asutust, kus osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid ka psüühilise erivajadusega inimestele, neist 6 asuvad Tallinnas ja 4 Harjumaal.

TVTK halduslepingu maht rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks oli 2011. aastal 102 000 eurot. Keskmine halduslepingu maht teistes asutustes oli aga vastavalt 5700 eurot Tallinnas ja 15 000 eurot Harjumaal. Kokkuvõttes oli Tallinnas TVTK-le eraldatud 75% psüühilise erivajadusega inimestele suunatud rehabilitatsiooniteenuse rahastamise kogumahust ning võrreldes Tallinna ja Harjumaa piirkonnaga kokku oli see näitaja 52% kogumahust.

Ükski konkureerivatest asutustest ei tegele põhitegevusena rehabilitatsiooniteenuse osutamisega psüühilise erivajadusega inimestele, spetsiifilisemalt psüühilise haigusega inimestele. Kaks asutust on spetsialiseerunud vaimupuudega klientuurile, teised üldisemalt puuetega inimeste sihtgrupile.

Järelikult võib väita, et hetke seisuga puudub meie jaoks konkurents Tallinna ja Harjumaa piirkonnas rehabilitatsiooniteenuste osutamisel, mistõttu peame arvestama jätkuvalt suure nõudlusega rehabilitatsiooniteenuste järele ka lähiaastatel.

2012. aasta I kvartali seisuga on rehabilitatsiooniteenuse järjekorras 220 inimest. Prognoositavalt vajab aastas Tallinna ja Harjumaa piirkonnas rehabilitatsiooniteenuseid vähemalt 600 psüühilise erivajadusega inimest, sealhulgas need isikud, kellel lõpeb vana rehabilitatsiooniplaani kehtivus ning kes vajavad teenuste jätkumiseks uut plaani. Järjekorra vähenemist on oodata koheselt peale uue Sotsiaalhoolekande seaduse jõustumist 2013. või

14

2014. aastal, millega kehtestatakse uued nõuded rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks ja erihoolekandeteenustele suunamiseks.

4.2. Personal

Asutuse kõige suuremaks väärtuseks on kõrgelt kvalifitseeritud ja kogemustega personal. 2011 aasta seisuga oli asutuse kogu töötajaskonnast 85% kõrgharidus, neist 50% sotsiaaltöö, 22,5% õenduse ja 27,5% muu haridusega. 2007. aastal töötati välja Tallinna Vaimse Tervise keskuse personalipoliitika, mille eesmärgiks on tagada personali motiveerituse ja pädevuse kaudu asutuse eesmärkide ellu viimine. Asutuse keskmine personali voolavus perioodil 2007- 2011 oli 4,2%, ehk 1-3 töötajat aastas mis näitab üldist töötajate rahulolu ja motivatsiooni asutuses töötada.

Uuringud näitavad, et tervishoiu töötajatest on läbipõlemiserisk vaimse tervise valdkonna töötajate hulgas kõige kõrgem, põhjustades märkimisväärset emotsionaalset kurnatust ja vähendab oluliselt töö efektiivsust ja –tulemuslikkust. Töö iseloomu tõttu on oluline panustada optimaalse töökoormuse hoidmisele, töötajate tunnustamisele ja kaasamisele otsuste langetamisel. Samuti tööstressi vähendamisele, mis aitab kaasa töötajate motivatsiooni säilimisele ning hoiab töötajate vaimset ja füüsilist tervist.

Asutuses 2007 aastal läbiviidud tööga rahulolu küsitluse järgi peavad töötajad kõige motiveerivamateks teguriteks pikendatud puhkust, tööd iseenesest, mis annab võimaluse enesearenguks ning töötajatele loodud võimalused professionaalseks arenguks. 2010 aastal töökeskkonna hindamisel (skaalal 0-4) toodi välja, et töö nõuab laialdasi teadmisi ja pidevat enesetäiendamist ( 3,4) ning palju suhtlemist( 3,5). Olulisteks tööga rahulolu mõjutavateks faktoriteks peeti seda, et peab tegelema mitme asjaga korraga (2,9) ja tööülesannete täitmine paneb emotsionaalselt häirivatesse olukordadesse (2,5). Suhteliselt kõrgelt hinnati võimalust oma teadmisi rakendada (3,4), uusi teadmisi õppida (3,1) ning tööd iseenesest ( 3,1 ), rahulolu juhtimisstiiliga (3,2), informatsiooni liikumisega (2,8) ning suutlikust töökohale esitatud nõudeid täita (2,8).

Tööülesannete täitmisel tuleb töötajatel lahendada probleeme erinevates valdkondades, mis nõuab neilt laialdasi teadmisi ja pidevad enda professionaalsuse arengut. Seetõttu on oluline võimaldada töötajatele pikaajalist rehabilitatsioonialast väljaõpet, erinevaid kompetenste arendavaid koolitusi, supervisiooni, töötajate regulaarset toetamist ja juhendamist.

Tõsiseks takistuseks kvalifitseeritud spetsialistide värbamisel ja hoidmisel on hoolekadeasutuste madalad palgad ning pädeva personali hoidmisel on lähiaastate palgatõus määrava tähtsusega. Viimati tõusis asutuse töötajate palk 2008. 2011 aastal oli klienditöötaja keskmine brutopalk 602 €. Vabariigi keskmisest palgast, mis 2011 aasta detsembris oli 865 eurot, jääb asutuse klienditöötaja palk alla 30%, Tallinna keskmisest palgast (994eur) 39,4% ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande keskmisest palgast (872 €) 31%. STA andmetel on teenused kallinenud iga aasta keskmiselt 5,4% ning kaubad keskmiselt 4,4%, sh toidukaubad 8,5%.

15

4.3 Lähteolukorra analüüsi kokkuvõte SWOT meetodil

TUGEVUSED NÕRKUSED

Vastavus Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedinõuetele (EQUASS Assurance kvaliteedimärk)

Teenuse osutamisel lähtumine ühtsest psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni metoodikast (CARe- Comprehensive Approach of

Rehabilitation)

Mitmekesised teenused, arvestades erinevate kliendigruppide vajadusi ning klientide taastumisprotsessi (nt erinevad päevakeskuse mudelid, teraapiline suund, individuaalset tuge pakkuv IET kogukonnas, grupid esmahaigestunutele, erineva toetuse tasemega toetatud elamise teenus jm)

Rehabilitatsiooniteenustel programmipõhine lähenemine

Klientide kaasamine teenuste planeerimisel, kliendiesindus ja kogemusnõustamine

Kestvale arengule, innovaatilistele ning tõenduspõhistele praktikatele suunatus (nt riskijuhtimise süsteemi kasutuselevõtt)

Teenuste koordineerimine protsessi põhiselt (nt päevakeskuste-, kogukonnateenuste ja rehabilitatsiooniteenuste protsessi põhiselt)

Kõrgelt kvalifitseeritud personal (80% kõrgharidusega töötajad), erialade paljusus, madal personali voolavus

Toetav ja arendav töökeskkond – regulaarsed tööjuhendamised, metoodilise juhendamised, supervsisioonid, sisekoolitused jm

Töötajatele loodud asutusesisene terviklik väljaõppe- ja arengusüsteem

Paiknemine eri linnaosades (Põhja-Tallinnas Pelguranna tn -l, Kesklinnas Weizenbergi tn-l, Haaberstis ja Lasnamäel)

Täiustuv sisekommunikatsioon – kaasaegne infotehnoloogiline töökeskkond, elektrooniline kliendiandmebaas, arendamisel elektrooniline klienditoimik

Linnaasutusena stabiilne rahastus

Ebapiisav rahastus

Madala palga tõttu raske leida ja hoida vajaliku ettevalmistusega spetsialiste

Sõltuvus linna- ja riiklikust rahastusest, vähe lisarahastuse allikaid

Klienditöötajate sooline ühekülgsus

Vähe vabatahtlikke töötajaid

Venekeelsetele klientidele emakeelse teenuse ebapiisav kättesaadavus

Vähene tööharjutamise ja –praktika võimalus asutuses

Välja arendamata pädevus spetsiifiliste diagnoosigruppidega inimestega tööks (nt orgaaniline psüühikahäire, isiksusehäire, ärevushäired, psüühikahäirega eakad jm)

Teenuste puudumine diagnoosimata, suure toetusvajadusega ja mittemotiveeritud klientidele

Ebapiisavalt teenuseid peredele ja pereliikmetele

Teenuste ebapiisav kättesaadavus teenuste osutamisel (nt tegevused nädalavahetustel ja õhtuti jm)

16

OHUD VÕIMALUSED

Pidevad muudatused riiklikus erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste süsteemis ning muutuvad nõuded teenuste osutamisele ja rahastamisele, mistõttu ei saa prognoosida ja planeerida teenuste osutamise mahtu

Erihoolekandeteenuste ja rehabilitatsiooniteenuste hinnad on madalad (jäänud 2007. aasta tasemele)

Koostöö erinevate valdkondadega on takistatud, kuna hoolekande- ja ravisüsteem ning rahastus on eraldiseisvalt korraldatud

Puuetega inimestele suunatud eluasemeteenuse poliitika Tallinnas puudub ning olemasolevad munitsipaalpinnad on klientide jaoks liiga kallid

Potensiaalne teenuse vajajate hulk suur

Tallinnas puudub meie sihtgrupile ööpäevaringse hooldamise teenus

Toetatud elamise teenuse järele on Tallinnas suur vajadus

Riiklik hoolekande prioriteet on puuetega inimeste tööle saamise toetamine

Olemas nõudlus spetsiifiliste koolituste ja nõustamise järele, nt spetsialistide koolitus, metoodika jm

Hea koostöö sotsiaal- ja ravivaldkonna huvigruppidega

Asutuse hea maine ja kaasatus valdkonna arendamisse

Välja arendamata tasulised teenused (sh välismaalastele)

17

5. VISIOON, ARENGULISED EESMÄRGID, MEETMED JA TEGEVUSED

VISIOON: Inimene leiab oma raja, julgeb mööda seda käia ja tunneb elust rõõmu.

Strateegilised eesmärgid:

1. Toetada teenuse saajate taastumist ja elukvaliteedi paranemist 2. Tagada asutuse jätkusuutlikkus

1. Toetada teenuse saajate taastumist ja elukvaliteedi paranemist

Meetmed Tegevused Aeg Tulemuslikkuse näitaja

1) Erihoolekandeteenuste osutamise mahu iga-aastane suurendamine

2012 –2017

Erihoolekandeteenuste kasutajate arvu kasv minimaalselt 2% aastas:

2012 a – 387 klienti

2013 a – 395 klienti

2014 a – 403 klienti

2015 a – 411 klienti

2016 a – 419 klienti

2017 a – 427 klienti

2) Rehabilitatsiooniteenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamine Tallinnas

2012 –2017

Rehabilitatsiooni-meeskond töötab põhikoosseisus järjepidevalt aasta läbi (minimaalselt koosseisus 5 kohta)

3) Koostööpartnerite kaasamine teenuste osutamisel ja arendamisel

2012 - 2017

Peamiste sotsiaal- ja ravivaldkonna partneritega ning klientide ja perede ühingutega sõlmitud koostöökokkulepete järjepidev elluviimine

1.1 Teenuste kättesaadavuse tagamine Tallinna elanikele (rehab.teenuste puhul ka väljaspool Tallinna elanikele)

4) Koostööpartnerite ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine Tallinna Vaimse Tervise Keskusest ja vaimse tervise valdkonnast (sh teabetoa arendamine)

2012 – 2017

pöördumiste arvu iga-aastane kasv

teabetoas töötab vähemalt üks täiskohaga töötaja

teabetuba viib läbi vähemalt ühe teavitusprojekti aastas

18

1.2 Huvigruppide ootustele ja vajadustele vastavate

teenuste arendamine

1) erineva toetustasemega

eluasemeteenuste arendamine

- sihtgrupile sobiva elamise teenuse mudeli väljatöötamine Tallinnas koostöös TSTA-ga

- uute rühmakodude (sh peredele) arendamine sotsiaal- või munitsipaalpindadel

- ööpäevaringse erihooldusteenuse loomine

2) Erinevatele kliendigrupi vajadustele vastavate rehabilitatsiooni-programmide väljatöötamine ja pakkumine

3) Teenuste arendamine klientide toetamiseks avatud tööturul (sh tegevused tööandjate leidmiseks ja toetamiseks)

4) Peresidemeid toetavate teenuste/tegevuste arendamine

- perekoolitus

- perede tugigrupp

- uute toetusgruppide loomine

2012 –2014

2013 - 2017

2013 – 2014

2013 -2014

2013 - 2014

2013 - 2017

2013 - 2017

2013 - 2017

On olemas ühtne nägemus ja kokkulepped eluasemeteenuste arendamisest sihtgrupile Tallinnas

Lisandunud rühmakodu kohad minimaalselt 13 kliendile

Ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumine Tallinnas

Minimaalselt 7 programmi kirjeldatud programmivormil. Programmide osutamine vastavalt kirjeldatule

Vähemalt 20% toetavate erihoolekandeteenuste klientidest töötab avatud tööturul

Vähemalt 1 x aastas toimub eesti- ja venekeelne perekoolitus

Perede tugigrupi tegevuses osaleb 20 inimest

Töötavad toetusgrupid psüühikahäirega lapsevanematele ja/või nende lastele

1.3 Teenuste tulemuslikkuse ja tõenduspõhisuse tagamine

1) Teenuse mõju ja tulemuslikkuse hindamine kliendi elukvaliteedile, taastumisele ja jõustatusele

2) Tõendupõhiste metoodikate kasutamine

2012 - 2017

Asutus pakub tõenduspõhisesid teenuseid ning rakendab ühtset tulemuslikkuse hindamise süsteemi

1.3 Klientide 1) Kliendiesinduse tegevuse 2012 – EQUASS´i

19

kaasamine teenuste osutamisse ja arendamisse

jätkusuutlikkuse tagamine

2) Kogemusnõustamise teenuse laiendamine, taastumiskursuste pakkumine

2017

2013 – 2017

kaasamisega seotud kriteeriumid on täidetud

Asutuses töötab vähemalt 2 kogemusnõustajat

Toimub vähemalt 1 taastumiskursus aastas

2. Tagada asutuse jätkusuutlikkus

2.1 EQUASS kvaliteedijuhtimis-süsteemi rakendamine

1) Järjepidev kvaliteedisüsteemi käigus hoidmine – siseauditid, parendustegevuste elluviimine ja kontroll

2013 – 2017

Asutus omab kehtivat EQUASS Assurance kvaliteedimärki

2.2 Jõustava, asutuse väärtusi toetava töökeskkonna tagamine

1) Töötajate elukestva õppe programmi arendus (sh kompetentsimudel)

2) Tööstressi leevendamine ja vältimine läbi tervislike eluviiside toetamine

3) Töökorralduse parendamine: optimaalne tasakaal tööga rahuolu, teenuse maksumuse, teenindavate klientide arvu/ klienditundide ja kvaliteedi näitajate vahel

2013-2017

Kõik klienditööd tegevad töötajad on kaasatud elukestva õppe programmi

Psühhosotsiaalse töökeskkonna riskitase maksimaalselt 1,5

2.3 Asutuse ressursside optimaalse kasutuse tagamine

1) Teenuste hindade ja kulutõhususe analüüs ja vahendite ja töökorralduse optimeerimine

2) Erinevate lisarahastus allikate leidmine teenuste osutamiseks

- Tasuliste teenuste turuanalüüs, tasuliste teenuste pakkumine

- Innovatsiooni- ja arendusprojektide elluviimine

2013

2013 – 2017

2013-2017

2013-2017

Elektrooniline klienditoimik tagab sisendid kuluarvestuseks

Kõik teenusel olevad kliendid on teenuse rahastusega kaetud

Loodud tasuliste teenuste loetelu ja hinnakiri

Teenuste pakkumine vastavalt hinnakirjale

Arendus- ja innovatsiooni-alased tegevused on elluviidud projektide rahastusega

20

Lisa 1. Huvigruppide ootused TVTK-le

Välja selgitamaks huvigruppide ootusi TVTK-le viidi läbi järgmised tegevused:

Klientide ootused ja vajaduste väljaselgitamiseks viidi asutuses läbi tagasisideuuringud (2009.a kasutades soovitusindeksi meetodit ja 2011.a võttes aluseks elukvaliteedi ja jõustamise käsitlused), küsiti tagasiside TVTK kliendiesinduse vahendusel ning analüüsiti iga-aastaselt teenuselt lahkunud klientide tagasiside. Samuti toimus 2011.a suvel koostöökohtumine psüühikahäirest taastujate esindusorganisatsiooni „Pro mente“ esindajatega.

perede tagasiside kaardistati 2012.a alguses toimunud koostöökohtumistel MTÜ Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu ja TVTK perede tugigrupi esindajatega.

Linnaosade ootuste kaardistamiseks korraldas TVTK 2010.aastal kõikide Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondadega koostöökohtumised. Kohtumiste eesmärgiks oli üle vaadata koostöökokkulepped, välja selgitada rahulolu koostööga ning linnaosade vajadused puuduvate teenuste ning koolituste järele.

Arstidelt ja õdedelt tagasiside saamiseks viidi 2010.a läbi küsitlus SA PERH Psühhiaatriakliinikus, samuti toimusid regulaarselt iga-aastased koostöökohtumised psühhiaatriakliiniku juhtkonnaga.

Kogutud tagasiside selgusid mitmed teemad, millele oleks vajalik enam tähelepanu pöörata:

arendada teenuseid toetamaks kliente tööotsingutel, sh on oluline kaitstud töötamise võimalus tööoskuste- ja harjumiste hindamiseks ja kujundmaiseks

parendada teenuse osutamise tingimusi (klientide ootused sisustuse ja inventari täiustamise osas) ja info kättesaadavust erinevatest võimalustest

toetada sotsiaalset suhtlemist, sh taaselustada nö „sõbrateenus“

mitmekesistada teenuseid: toetada tugigruppide teket, tagada erinevates üksustes ja nii eesti- kui vene keeles teraapia-, loovus- ja taastumisgruppide kättesaadavus.

luua ööpäevaringne vaimse tervise nõuandeliin – klientidele ja peredele

tagada teenuse kättesaadavus tööajavälisel ajal

pöörata teenuste osutamisel enam tähelepanu pereliikmete vajadustele, sh arendada spetsiaalselt psüühikahäirega inimeste lastele ja peredele suunatud teenuseid

luua teenused mittekoostöövalmis klientidele (sh nendele, kes ei ole diagnoositud, kes ei lähe arsti juurde, ei ole määratud puuet, töövõimetupenisoni, ei ole töötuna arvel, kellel puudub elamispind ja ka ravikindlustus, mistõttu ei saa haiglaravile). Kui klient ei ole motiveeritud, peaks olema võimalus alustada tööd perega, et teenuste kättesaadavus oleks peredele võimalik ka ilma klienti koheselt kaasamata.

vajadus psüühilise erivajadusega eakatele mõeldud teenuste järele

riskihindamisteenuse vajadus. Riskihindamise meeskonnalt oleks vaja kõrvalist hinnangut, mis aitaks otsustada teovõime piiramise, tahtevastase ravi määramise vajadust.

tagada parem teenuste kättesaadavus (eeskätt rehabilitatsiooniteenuse, toetatud elamise teenuse ja igapäevaelu toetamine kogukonnas osas, millel on pikad järjekorrad)

jätkata teenuste arendamist esmakordselt haigestunud inimestele

21

spetsialistidekoolitusvajadustena selgusid järgmised teemad: vajadus koolituse järele, kuidas töötada haigestunute perede ja nende lastega; riskihindamise koolitus linnaosade töötajatele; sümptomite kontrolli grupi juhendaja koolitus Psühhiaatriakliiniku õdedele.

Lisa 2. Tallinna hoolekande arengukava (2012-2017)

Puuetega inimeste valdkonnas on välja toodud järgmised, otseselt TVTK tegevust puudutavad eesmärgid:

Laiendada olemasolevate päevakeskuste ja teiste tugiteenuste võimalusi.

Aidata kaasa puuetega inimeste tööhõive suurendamisele, selleks arendada olemasolevaid töökeskusi ning luua juurde uusi puuetega inimestele mõeldud töökeskusi. Laiendada töötamise toetamise teenuse võimalusi, et aidata kaasa puuetega inimeste töölerakendamisele avatud tööturul.

Laiendada eluasemeteenuste võimalusi ja kättesaadavust psüühikahäirega ja vaimupuudega täiskasvanud isikutele. Selleks luua eri toetustasemega rühmakodusid, arendada toetatud elamise võimalusi munitsipaalpinnal ja ööpäevaringse toetusega eluasemeteenuseid.

Jälgida teenuste arendamisel teenuste kättesaadavuse, mitmekesisuse ja piisavuse printsiipi.Teenuste osutamisel jätkata koostööd puudega inimeste kodanikeühendustega.

Avaldada teavet teensute kättesaadavuse kohta ajakirjanduses, anda välja infolehti

Kõikides linnaosades rakendatakse ühtset riskihindamise ja –juhtimise süsteemi, sh hindamisinstrumenti.

Lisa 3. Sotsiaalministeeriumi arengukava (2011-2014)

Sotsiaalkaitse valdkonna riiklikest prioriteetidest ja meetmetest on vaimse tervise valdkonna arendamisega seotud järgmised tegevussuunad:

Töötute hõivesse tagasitoomine ning pikaajalise töötuse ja heitumuse ennetamine

Hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja (inimeste) vajadustele vastavuse tagamine, iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste, sh tugiisiku- ja nõustamisteenuste ning sotsiaalse, kutse- ja tööalase rehabilitatsiooni programmide eelisarendamine.

Hoolekandeteenuste efektiivsuse, innovaatilisuse ja pikaajalise finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine

Hoolekandeteenuste vajaduse analüüsi ja planeerimise süsteemi parandamine

Vajadustepõhise sotsiaalabi tagamine

Hoolekandeteenuste kvaliteedi juhtimise ja järelevalve tõhustamine

Hoolekandevaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooni parandamine

Puudega inimeste sotsiaalse kaasatuse ja õiguste kaitse tagamine

Lisa 4. Vaimse Tervise ja Heaolu Euroopa pakt

12.-13.juuni 2008 Brüsselis, ELi kõrgetasemelisel konverentsil „Üheskoos vaimse tervise ja heaolu nimel” vastu võetud dokumendi eesmärk on aitata kaasa trendide ja tegevuste jälgimisele EU liikmesriikides ja huvirühmades ning anda Euroopa parimatele tavadele tuginedes soovitusi esmatähtsate teemadega tegelemisel, millest allpool on toodud valik otseselt asutuse tegevust puudutavatest tegevussuundadest.

22

Noorte vaimne tervis ja haridus - huvirühmi kutsutakse üles ellu looma vanemlike oskuste edendamise programme

Vaimne tervis töökohal - huvirühmi kutsutakse üles osalema vaimse tervise alases tegevuses töökohal, sealhulgas vaimse tervise probleemide või psüühikahäiretega isikute palkamisele, tööl hoidmise ja tööle naasmise toetamisele.

Võitlus häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutusega - huvirühmi kutsutakse üles osalema häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjutuse vastases tegevuses, edendama vaimse tervise probleemidega inimeste aktiivset ühiskonda kaasatust, kaasama vaimse tervise probleemidega inimesi, nende peresid ja hooldajaid asjakohase poliitika väljatöötamisse ja otsuste tegemisse.

Vaimse tervise probleeme kogenud inimestel on väärtuslikke kogemusi ja teadmisi ning neile tuleb anda aktiivne roll tegevuste planeerimisel ja elluviimisel.

Vaimse tervise alase teadmistebaasi parandamine - koguda andmeid vaimse tervise probleemide, sekkumiste ja parimate tavade võimaluste kohta nii tervishoiu- ja sotsiaalsektoris kui ka väljaspool.

Lisa 5. Vaimse tervise valdkonna trendid 2020

ENMESH IX rahvusvahelisel konverentsil Ulmis, (juuni 2011) toodi välja peamised trendid vaimne tervise valdkonnas 2011 kuni 2020 (prof. Assen V.Jablensky / Austraalia ülikool)

psüühikahäirete osakaal ühiskonnas suureneb

suureneb psühhoosi ja ainete kuritarvitamise osakaal, mis nõuab töötajatelt uut pädevust ja pidevat kursisolekut ning erispetsialistide kaasamist

suurenevad kulud teenustele ja ravile, keerulised sihtgrupid vajavad indiv.tööd, spetsialiseerumist ning töötajate pädevuse tõstmist

tekib vaimse tervise spetsialistide ja rehabilitatsiooni ettevalmistusega spetsialistide puudus (sots.töötajad, õed, psühhiaatrid) ning asutustel on suured koolituse ja supervisiooni kulud spetsialistide koolitamiseks

sotsiaalse keskkonna ebasoodsad trendid – suurenevad perekondade lagunemised, inimestel väheneb ühiskondlikes tegevustes osalemise huvi

levivad kognitiivseid oskusi parandavad ravimid

Olulised tegevused kaugemas perspektiivis:

Oluline on avalikkuse informeerimine ja harimine - tuleb tagada piiramatu tugi teadmiste kättesaadavusele

Stigmaga võitlemine seoses vaimse tervisega

Võrdse ligipääsu tagamine varajasele probleemide avastamisele ja riskide vähendamisele

Vaimne tervis peaks olema tavapärane osa tervisesüsteemist, mitte eraldiseisvalt vaimse tervise teenuste süsteem – kogukonnaressursside kasutamine

Tuleb pakkuda tõenduspõhiseid sekkumisi meditsiinis, investeerida kuluefektiivsusesse

Üle poole vaimse tervise probleemidest pole täna võimalik lahendada olemasolevate teadmistega