Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti
humanitarul mecnierebaTa fakulteti
ganaTlebis mecnierebebi
rusudan sanaZe
umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli
saqmianobis Sefasebis ZiriTadi aspeqtebi
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis
ganaTlebis mecnierebebis doqtoris (Ph.D.) akademiuri xarisxis mosapoveblad warmodgenili
d i s e r t a c i a
samecniero xelmZRvaneli:
pedagogikis mecnierebaTa doqtori
profesori q. Wkuaseli
Tbilisi
2009
avtoris stili daculia
s a r C e v i
Sesavali. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Tavi I. umaRlesi skolis maswavleblis saqmianobis
sauniversiteto orientirebi . . . . . . . . . . . . . . . .
9
$1.OumaRlesi skolis mizani (istoria da Tanamedroveoba) . . . 9
$2.OumaRlesi skolis maswavleblis profesiuli
maxasiaTeblebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
56
Tavi II. umaRlesi skolis maswavleblis Sefaseba studentis
mier . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
70
$1. maswavleblis sauniversiteto saqmianobis Sefasebis
saakreditacio moTxovnebi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
70
$2.OsaganmanaTleblo sivrceSi studentis mier maswavleblis
Sefasebis arsebuli kiTxvarebi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
79
$3.O kvlevis Sedegad Seqmnili studentis mier maswavleblis
Sefasebis kiTxvarebi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
97
daskvna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 160
danarTiN1:OumaRlesi ganaTleba didi britaneTsa da
CrdiloeT irlandiis gaerTianebul samefoSi . . . .
163
danarTiN2: umaRlesi ganaTleba amerikis SeerTebuli StatebSi 182
gamoyenebuli literatura . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195
3
Sesavali
sazogadoebaSi mimdinare socialur-politikur cvlilebebs
uciloblad mohyveba ganaTlebis sistemis Sesabamisi cvlilebebi.
sxvagvarad sazogadoebis ganviTareba warmoudgenelia.
amgvari kanonzomierebidan gamomdinare, bolo wlebSi saqarTveloSi
mimdinare socialurma da ekonomikurma procesebma dRis wesrigSi
ganaTlebis sistemis radikaluri cvlilebis sakiTxi daayena. aucilebeli
gaxda msoflio saganmanaTleblo sivrceSi Cveni qveynis integracia da
saerTaSoriso saganmanaTleblo standartebis donis miRweva. Sesabamisad,
90-iani wlebidan saqarTveloSi daiwyo saganmanaTleblo reforma, romelic
moicavs rogorc umaRlesi, ise saSualo ganaTlebis sferoebs.
am mimarTebiT ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo
universitetSi ara erTi seriozuli cvlileba gatarda. kerZod:
1994-95 wlebSi yvela fakulteti, garda iuridiulisa, gadavida
swavlebis axlebur, orsafexurian struqturaze _ bakalavriatisa da
magistraturis programebis gaTvaliswinebiT.
orsafexurian sistemaze gadasvlam aucilebeli gaxada saswavlo
gegmebisa da programebis da codnis xarisxis Sefasebis sistemis
msoflio praqtikasTan harmonizaciaSi moyvanis aucilebloba, rac
etapobrivad kidec mimdinareobda.
2003 wels dainerga maswavlebelTa sauniversiteto momzadebis axali
programa. Seiqmna saswavlo procesis paraleluri ujredi, romelic
studentebs maswavleblis profesiis dauflebis arCeviTobis saSualebas
aZlevda.
studentTa mobilurobam da saerTaSoriso sivrceSi integraciam
moiTxova sakredito sistemis SemoReba. partniori universitetebis
gamocdilebis, arsebuli literaturis, sxva qveynebis sakredito
sistemebis analizis safuZvelze, Tsu-Si 2001 wlis seqtembridan
SemoRebul iqna sakredito sistema.
4
1988 wlis 18 seqtembers boloniaSi evropis qveynebis universitetebis
reqtorebis Sekrebaze Seiqmna universitetebis didi qarTia (Magna Charta
Universitatum), romelic cxadad gamoxatavs msoflio saganmanaTleblo
sivrceSi mimdinare globalizaciis procesebis moTxovnebsa Tu zogad
CarCoebs. ivane javaxiSvilis Tbilisis saxelmwifo universitetSi
gatarebuli qmedebebi, ra Tqma, unda zustad ver asaxavda boloniis
procesebis Tanamedrove kriteriumebs, magram nebismier siaxleze gadasvlis
sirTulis gaTvaliswinebiT am cvlilebebma udaod dadebiTi roli iTamaSa
universitetis profesor-maswavlebelTa reformisadmi ganwyobis
CamoyalibebaSi. amasTan unda aRiniSnos, rom boloniis procesebic im
droisaTvis Camoyalibebisa da dazustebis stadiaSi imyofeboda.
aqve unda iTqvas, rom rodesac Cven vsaubrobT saqarTveloSo
mimdinare reformaze ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo
universitetis saxeliT, ar niSnavs imas, rom qveynis sxva umaRlesi
saswavleblebi am procesSi ar erTvebodnen. saqme imaSia, rom im droisaTvis
realuri cvlilebebi umaRlesi ganaTlebis sferoSi swored Tsu-dan,
rogorc qveynis upirvelesi umaRlesi saswavleblidan iwyeboda, rasac
SemdgomSi, bunebrivia sxva saxelmwifo, Tu kerZo saswavleblebi
SeuerTdnen.
2004 wels saqarTvelos parlamentma daamtkica saqarTvelos kanoni
umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb. am kanonis farglebSi gawerilia yvela is
aucilebeli cvlileba, romelic unda ganicados Cveni qveynis umaRlesi
ganaTlebis sistemam saerTaSoriso saganmanaTleblo sivrcesTan
harmonizaciisaTvis.
2005 wels saqarTvelo boloniis procesis wevri gaxda. boloniis
procesis wevroba ukve aucileblobiT moiTxovs mTel rig struqturul Tu
Sinaarsobriv gardaqmnebs. amJamad, saqarTvelos umaRles saswavleblebSi
etapobrivad xorcieldeba boloniis procesis Sesabamisi cvlilebebi,
kerZod:
5
umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb saqarTvelos kanonis Sesabamisad, TiTqmis
yvela akreditirebul universitetSi Seiqmna xarisxis uzrunvelyofis
samsaxuri
xarisxis uzrunvelyofis samsaxuris muSaobis farglebSi
permanentulad, boloniis moTxovnebis kvaldakval, mimdinareobs
saganmanaTleblo programebis (sabakalavro, samagistro da sadoqtoro)
restruqturizacia
dainerga kreditebis transferisa da dagrovebis evropuli sistema
(ECTS)
SemoRebul iqna studentTa Sefasebis axali sistema, Seicvala
sagnobrivi saswavlo programis, silabusis forma da sxv.
Catarda universitetebis instituciuri akreditacia
amJamad universitetebi emzadebian programuli akreditaciisaTvis,
romelic 2010 wlisaTvis unda dasruldes
uwyveti ganaTlebis moTxovnebidan gamomdinare, rig universitetebSi
SemuSavda profesiuli ganviTarebis programebi sxvadasxva
specialobaSi
ganaTlebis reformis warmatebuli ganxorcielebisaTvis umaRlesi
skolis personalisaTvis sistematurad tardeba samuSao seminarebi,
Sexvedrebi da a.S.
ganaTlebis xaziT mimdinare nebismieri reforma, saboloo jamSi
fokusirdeba maswavlebelze, romelic yvela droSi warmoadgenda da
warmoadgens mozardi Taobis aRzrdis wamyvan figuras. am mizezis gamo
CvenTvis gansakuTrebiT sainteresoa umaRlesi skolis maswavleblis
profesiuli saqmianobis Sefasebis sistemis Seswavla. amasTan, umaRlesi
skolis akreditacia saganmanaTleblo dawesebulebis yvela rgolis, maT
Soris umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli saqmianobis xarisxis
Sefasebas gulisxmobs. amdenad, Cveni sakvlevi Tema – umaRlesi skolis
maswavleblis profesiuli saqmianobis Sefasebis ZiriTadi aspeqtebi –
dReisaTvis Zalze saWiro da aqtualuria.
6
maswavleblis profesiuli saqmianobis Sefasebis sistema umaRles
skolaSi moicavs saswavlo da samecniero sferoebs. am mimarTebiT
SevecadeT mogveazrebina maswavleblis saqmianobis Sefasebis
sauniversiteto sqema, romelic warmovadgineT sxvadasxva administraciuli
erTeulis moTxovnaTa gaerTianebis saxiT. konkretulad, sqemaSi CarTulia
komponentebi: TviTangariSi, Sefaseba administraciis mxridan, studentTa
mier Sefaseba, gareSe Sefaseba. Cveni azriT, Sefasebis am sistemaSi,
studentze orientirebuli swavlebis midgomebidan gamomdinare, gadamwyveti
roli studentis mier maswavleblis saqmianobis Sefasebas eniWeba.
mosazrebas amyarebs boloniis procesis yvela dokumentSi naTlad da
berlinis komunikeSi (2003 wlis 19 seqtemberi) ukve moTxovnis saxiT
gaJRerebuli azri _ xarisxis uzunvelyofis sistema unda moicavdes
saswavlo procesis Sida da gare Sefasebas studentTa mxridan. aseve
mniSvnelovania bergenis (2005 wlis 19-20 maisi) da londonis komunikeSi
(2007 wlis 18 maisi) aRniSnuli moTxovna xarisxis uzrunvelyofis sistemaSi
studentTa monawileobis Sesaxeb da studenturi organizaciis (ESIB - The
National Union of Students in Europe) araerTi angariSgasawevi Sexeduleba.
gamomdinare aqedan, Cveni Sromis ZiriTad mizans warmoadgenda
maswavleblis profesiuli saqmianobis modelis warmodgena da am modelSi
studentis mier maswavleblis Sefasebis kiTxvaris Seqmna da aprobacia.
Cvens mier Sesrulebuli naSromi, Temis aqtualobidan gamomdinare
moicavs ramdenime Zalze mniSvnelovan siaxles, kerZod:
naSromis Tematikis irgvliv Teoriuli bazis Camoyalibeba
umaRlesi skolis maswavleblis saqmianobis Sefasebis sqemis Seqmna
Teoriuli da empiriuli kvlevis safuZvelze pedagogis profesiuli
maxasiaTeblebis Seqmna
profesiuli maxasiaTeblebis bazaze, empiriuli kvlevis Sedegad
studentTa mier maswavleblis profesiuli saqmianobis Sefasebis
kiTxvaris Seqmna
7
zemoT aRniSnulidan gamomdinare, kvlevis sagania umaRlesi skolis
maswavlebelis saqmianoba. kvlevis sagnidan gamomdinare kvlevis obieqtebia:
pedagogis profesiuli saqmianobis Sefasebis Teoriuli modeli
pedagogis profesiuli maxasiaTeblebi
studentis mier umaRlesi skolis maswavleblis Sefasebis kiTxvari
kvlevis meTodebad gamoyenebul iqna pedagogiuri kvlevis klasikuri
meTodebi _ dakvirveba da eqsperimenti, aseve maTze damyarebuli
Tanamedrove kvlevis meTodebis (raodenobrivi, Tvisebrivi) erToblioba.
kvlevis procesSi monawileobdnen ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis
saxelmwifo universitetis studentebi da maswavleblebi, germaniis - qalaq
kilis kristian albrextis kilis universitetis studentebi da
maswavleblebi, zaarlandis universitetis maswavleblebi da mowveuli
eqspertebi.
kvlevis pirvel etapze, klasikur gamocdilebasa da Tanamedrove
literaturaze dayrdnobiT moviazreT maswavleblis profesiuli
maxasiaTeblebi Teoriuli modelis saxiT. CamovayalibeT hipoTeza -
pedagogis profesiuli maxasiaTeblebi sami aspeqtisagan Sedgeba: sagnis
codna, meToduri momzadeba, pirovnuli Tvisebebi. kvlevis Semdeg etapze,
hipoTezis Semowmebis mizniT CavatareT ori, erTmaneTisagan damoukidebeli
(Tsu-s yvela fakulteti, kristian albrextis kilis universitetis,
pedagogikis instituti, germania) empiriuli kvleva, romelic praqtikulad
gamosadegi instrumentis – aprobirebuli kiTxvarebis SeqmniT dasrulda.
vfiqrobT, rom Catarebuli samuSao dReisaTvis mniSvnelovani da
aucilebelia. umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli maxasiaTeblebis
dadgena, Sefasebis sistemis moazreba da am sistemaSi studentis azris
dafiqsireba gansakuTrebiT sainteresoa, radgan maswavleblis upirveles
movaleobas swored studentTan xarisxiani muSaoba da misi interesebis
gaTvaliswineba warmoadgens.
8
dasacavad gamogvaqvs debulebebi:
1. umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli saqmianobis Sefasebis
sqema
2. umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli maxasiaTeblebis
Teoriuli modeli, romelic sami aspeqtis erTianobiT moiazreba:
sagnis codna, meToduri momzadeba, pirovnuli Tvisebebi
3. aRniSnuli mosazrebebis Sesamowmeblad Catarebuli kvlevis etapebi
saqarTvelosa da germaniaSi
4. kiTxvaris Sedgenis procedura
5. kvlevis Sedegad miRebuli kiTxvarebis aprobacia saqarTvelosa da
germaniaSi
naSromi Sesrulebulia ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis
saxelmwifo universitetis pedagogikis kaTedris bazaze, germaniis kristian
albrextis kilis universitetis pedagogikis institutisa da zaarlandis
universitetis evalvaciis centris bazaze. naSromma aprobacia gaiara
saqarTvelos masStabiT Catarebul saerTaSoriso samecniero
konferenciebze, zaarlandis da kilis universitetebis seminarebze.
naSromis SesrulebaSi mniSvnelovani daxmareba gamiwia aRniSnul
RonisZiebebze da Sexvedrebze pedagogiuri sazogadoebis mier gamoTqmulma
survilebma da SeniSvnebma, risTvisac gulwrfeli madloba minda
gadavuxado yvela monawiles.
9
Tavi I. umaRlesi skolis maswavleblis saqmianobis sauniversiteto orientirebi
$1. OumaRlesi skolis mizani (istoria da Tanamedroveoba)
universiteti (Lat. Universitas - erToblioba), umaRlesi saswavlo-
samecniero dawesebulebaa, romelic amzadebs specialistebs fundamentur
mecnierebaTa dargebSi (qarTuli sabWoTa enciklopedia, tomi X, 1976w).
universitetis msoflio istoriuli tradicia yovelTvis eyrdnoboda
maRal moralur da inteleqtualur faseulobebs. sauniversiteto
ganaTlebis ideologiis programas ZiriTadad Seadgens zogadsakacobrio
kulturis saukeTeso miRwevaTa memkvidreoba, erovnul TaviseburebaTa
gaTvaliswineba, nacionaluri sazRvrebis arqona, miswrafeba pirovnebis
inteleqtualuri ganviTarebisaken, Ria dialogi da komunikacia kvlevebsa
da swavlebaSi.
terminiT Universitas (- Lat. – erToblioba, sityvidan Universus – wona,
erTad aRebuli) Sua saukuneebSi iwodeboda sxvadasxva amxanagobebi,
vaWarTa gildiebi, savaWro-samrewvelo centrebi da zogierTi sxva
gaerTianeba. amis Sesabamisad im dros aRmocenebul `Tavisufal~ skolebs
daerqvaT studentTa da maswavlebelTa korporacia (Universitas magistrum et
scolarum). xolo Semdgom, TandaTanobiT, saswavlo dawesebulebebs
universitetebi ewodaT.
Tu miviRebT termins `prosauniversiteto ganaTleba~, maSin pirvel
samecniero-filosofiur da eTikur-pilitikur TanamegobrobaTa
organizaciebs SeiZleba mivakuTvnoT piTagoras kavSiri, platonis akademia,
aristoteles likei, ptolemeis mier aleqsandriaSi daarsebuli muzeumi.
universitetis istoria Sua saukuneebidan iwyeba da dasavleT
evropaSi qalaquri ekonomikis da kulturis ganviTarebas ukavSirdeba.
pirveli saero universitetebi iyo: boloniis (1158w, italia), kembrijis
(1209w, inglisi) da oqsfordis (XII, inglisi), parizis (1215w, safrangeTi),
salamankis (1218-26 ww. Soris, espaneTi), lisabonis (1290w, portugalia),
10
praRis (1348w, CexeTi), krakovis (1364w, poloneTi), venis (1365w, avstria),
haidelbergis (1386w, germania), ufralis (1477w, SvedeTi), kopenhagenis (1479w,
dania).
Sua saukuneebis universitetis SemadgenlobaSi oTxi fakulteti iyo:
mosamzadebli, romelsac artistuli xelovnebis (Semdgom filosofiis)
fakulteti ewodeboda, RvTismetyvelebis, samedicino da iuridiuli
fakultetebi. studentebi da maswavleblebi cxovrobdnen saerTo
sacxovrebelSi – kolegiumebSi (Lat. Collegium – SemdgomSi kolejebi,
koleJebi). mecadineobebic, aseve kolegiumebSi tardeboda. mosamzadebel anu
artistuli xelovnebis fakultetze iswavleboda `Svidi Tavisufali
xelovneba~ - triviumi (gramatika, ritorika, dialeqtika) da kvadriumi
(ariTmetika, geometria, astronomia, musika) (Septem artes liberals, trivium, quadrium).
igi saSualo skolis rols asrulebda. am fakultetze swavla 6-7 wels
grZeldeboda. triviumis damTavrebis Semdeg studentebs xelovnebaTa
bakalavris xarisxi, xolo kvadriumis damTavrebis Semdeg xelovnebaTa
magistris xarisxi eniWebodaT. magistris xarisxis mflobelebs erT-erT
specialur fakultetze Sesvlis neba eZleodaT, sadac swavla 5-6 wels
mimdinareobda. universitetis kursdamTavrebuli Rebulobda doqtoris, e.i.
mecnieris wodebas. universitetebSi swavlebis xangrZlivoba da studentTa
asaki dadgenili ar iyo. praqtikulad swavleba universitetebSi 12-14 wliani
iyo. swavleba laTinur enaze leqciis an diskusiis saxiT mimdinareobda.
profesori wignidan wakiTxul teqsts komentars ukeTebda, ewyoboda
disputebi. sadisputo moxsenebis Tezisebs Cveulebrivad winaswar adgendnen.
universitetebs administraciuli avtonomia da sakuTari iurisdiqcia
hqondaT.
saero universitetis sawinaaRmdegod, religiuri wris
warmomadgenlebma, mecnierebasa da mosamzadebel (sasuliero, iuristTa,
eqimTa) kadrebze Zalauflebis SenarCunebis mizniT, XII saukuneSi parizSi
gaxsnes universiteti. mas xelmZRvanelobda episkoposis warmomadgeneli –
kancleri. universitetis avtonomia Zalian SezRuduli iyo. Tanamdebobis
11
pirTa arCevaSi studentebi ar monawileobdnen, profesorebi iniSnebodnen
da finansdebodnen eklesiis mier. parizis universitetis msgavsi
universitetebi gaixsna safrangeTis sxva qalaqebSi, germaniaSi, inglisSi –
oqsfordisa da kembrijis universitetebi.
Tavdapirvelad TiTqosda damoukidebeli kulturuli centrebi,
adreul Sua saukuneebSi, sul ufro da ufro Teologiur orientacias
Rebulobdnen. magram mecniereba Zalas ikrefda da igi cxadia, ver Caeteoda
religiur CarCoebSi, ramac aRorZinebis epoqaSi, sxva socialur
institutebs – samecniero akademiebs Cauyara safuZveli.
germaniaSi situacia radikalurad icvleba XVIII_XIX saukuneebis
mijnaze. vilhelm humboltis mier Camoyalibebuli iqna klasikuri
universitetis principulad axali idea, romelic SemdegSi mdgomareobda:
a) kvlevis orientaciisa da swavlebis Sexameba;
b) saxelmwifos mxridan moswavlisa da maswavleblis Tavisuflebis
uzrunvelyofa.
am droidan moyolebuli saxelmwifos pirvelxarisxovan amocanad
iqca mecnierebis winsvla, swavlebisa da kvlevis axali formebis danergva.
warmodgenili modelis ganxorcieleba srulad moxerxda 1810 wels
berlinis universitetis gaxsniT.
am universitetis ideis sabazo principebi SemdegSi mdgomareobda:
universitets unda hqondes SedarebiTi avtonomia;
kvleva da swavleba ganaTlebis arsia;
universiteti imedovnebs sazogadoebriv cxovrebaSi aqtiur
CarTvas, mis RirebulebaTa aRorZinebas, aseve codnisa da
ganswavlulobis Rirsebis eTikur dasabuTebas.
SemdgomSi, universitetis yvela evoluciuri cvlileba, dasavleT
evropasa da amerikaSi, humboltis saxelTan dakavSirebul universitetis
modelTan SedarebiT ganixileboda.
sauniversiteto ganaTlebis Tanamedrove meTodologTa poziciebi
sakmarisad sxvadasxvagvaria, magram Tu vecdebiT maT erT safuZvelze
12
dayvanas, miviRebT Tanamedrove universitetis ganzogadebul models.
rogorc wesi, maT naazrevSi fiqsirdeba umaRlesi ganaTlebis sistemis
wamyvani miznebi, funqciebi da Rirebuli orientaciebi, romlebic
msjelobis sagans warmoadgenen. magram miuxedavad amisa, naTelia, rom
xelSeuxebeli rCeba universitetis funqciebi da RirebulebaTa
fundamenturi sistema. universitetis tradiciuli misiis (swavlebisa da
kvlevis erTianoba, avtonomiuroba) SenarCunebis Tviseba ganixileba rogorc
unikaluri.
universitetis mizani da amocanebi sazogadoebrivi dakveTis mixedviT
icvleba droSi. arsebobs ara erTi gansxvavebuli mosazreba imis Taobaze,
Tu rogori unda iyos universiteti da ra mizans unda emsaxurebodes igi.
gTavazobT ramdenime maTgans:
jon henri niumeni, irlandiis kaTolikuri universitetis pirveli
reqtori iyo. am universitetis Seqmnis idea XIX saukunis 50-ian wlebSi
gaCnda. universitetis ideaSi seriozuli uzustobebis gamo igi 7 weliwadSi
(1851-1858 ww.) daixura. niumenis azriT: `universiteti _ adgilia, sadac
iswavleba universaluri codna. naTqvamidan gamomdinare, universitetis
mizani, erTis mxriv inteleqtualuria, xolo meores mxriv dakavSirebulia
codnis gavrcelebasTan da ara axali codnis miRebasTan. Tu universitetis
miznad miviRebT samecniero da filosofiur aRmoCenebs, maSin CemTvis
gaugebaria, ratom unda iyos masSi studenti, xolo Tu mizani _
religiuria, ratom unda iyos warmodgenili literatura da mecniereba?.
... miuxedavad imisa, ra dasaxelebas gamoviyenebT, vfiqrob, es istoriis
faqtia, _ universitetis amocana imaSi mdgomareobs, rom inteleqtualuri
kultura gaxdes saqmianobis sfero, misi amocana _ inteleqtis formirebaa
...
... Tavad universitetis ideas, manam mas, rogorc eklesiis instruments
ganvixilavT, sakuTari mizani da misia gaaCnia. universitetis daniSnuleba
inteleqtualuri kulturaa. swored masze unda iqnes orientirebuli
mecnierTa yuradReba, swored es gansazRvravs misi saqmianobis Sinaarss,
13
orientirebuls inteleqtis yovelmxriv ganviTarebaze, Semecnebaze da
WeSmaritebis dadgenaze... ~
rogorc citatidan Cans henri niumeni Tavad modis winaaRmdegobaSi
ideasTan unviersitetis Sesaxeb. ramac rogorc zemoT aRvniSneT gamoiwvia
misi daxurva.
Oortega-i-gaseTi madridis universitetis filosofiis profesori iyo.
amavdroulad, igi politikiTac iyo dakavebuli. 1930 wels madridSi mis
mier wakiTxul iqna leqciaTa kursi `universitetTa misia~ (Mision de la
Universidad). ai ras wers igi:
pirvel rigSi ra unda iyos universiteti?
1. universiteti pirvel rigSi, upiratesobiT aRniSnavs umaRles
ganaTlebas, romelic unda miiRos Cveulebrivma adamianma.
2. es Cveulebrivi adamiani Tavdapirvelad unda gavxadoT
kulturuli e.i. igi, drois moTxovnaTa simaRleze unda davayenoT.
aqedan, universitetis pirveladi funqcia gamomdinareobs _
kulturis TvalsazrisiT fundamentalur disciplinaTa (fizika,
biologia, istoria, socioligia, filosofia) flobaSi.
3. Cveulebrivi adamiani unda gaxdes kargi profesionali.
universitetma, muSaobis yvelaze racionaluri da efeqturi
meTodebis gamoyenebiT, adamians saSualeba unda misces gaxdes
kargi eqimi, kargi mosamarTle, kargi maTematikisa, Tu istoriis
maswavlebeli.
4. aranairi dasabuTebuli safuZveli ar arsebobs imisa, rom
Cveulebrivi adamiani aucileblad mecnieri gaxdeba. aqedan,
bevrisaTvis gamaocebeli daskvna gamomdinareobs: mecniereba
Tavisi SinaarsiT, e.i. samecniero kvleva, nebismieri formiT, ar
figurirebs universitetis ZiriTad funqciaTa ricxvSi.
garda amisa, gaseti Tvlis, rom universitetSi profesorTa SerCeva
unda xorcieldebodes pedagogiuri saqmianobisa da mecnieruli kvlevis
14
unarebis sinTezis gaTvaliswinebiT da ara imiT, Tu raoden kargi
mkvlevaria aRniSnuli pirovneba.
karl iaspersma omis Semdeg dawera da 1949 wels gamoaqveyna Sroma
`universitetis idea~ (`Die Idee der Universität~). Tavis wignSi is xazs usvams
germanul universitetSi kvlevis tradicias im saxiT, rogorc es jer kidev
humboltma gansazRvra.
universiteti _ gansakuTrebuli saxis skolaa. igi ara mxolod
momzadebis adgilia. mis kedlebSi studentebi aqtiurad monawileoben
kvlevebSi. amgvari samuSao gamocdilebis dagroveba ayalibebs xarisxs
dakavSirebuls inteleqtualur disciplinasTan. igi IRebs ganaTlebas,
romelic mTeli cxovrebis manZilze masTan darCeba.
... korporaciuli formiT, universiteti axorcielebs adamianis
ZiriTad moTxovnilebas – codnas. misi uSualo daniSnuleba mdgomareobs
imis aRmoCenaSi, Tu risi codnaa saWiro da ra gamomdinareobs amgvari
codnidan adamianebisaTvis.
amrigad, universiteti aerTianebs kvlevisadmi profesiulad
Tavdadebul adamianebs, romlebmac sinamdvile mecnierebisaTvis misaRebi
formiT unda mogvawodon.
radgan sinamdvilis aRmoCena sistematuri kvleviTaa SesaZlebeli,
universitetis upirveles amocanas kvleva warmoadgens. meore amocana
dakavSirebulia swavlebasTan, radganac codna WeSmaritebis Sesaxeb
gadacemul unda iqnas.
... Tavis mxriv universiteti wyvets samecniero da saswavlo amocanebs,
kvleva da swavleba uzrunvelyofs inteleqtualuri kulturis
ganviTarebas, romelSic WeSmariteba iRebs Tavis mniSvnelobas da sicxades.
amrigad, universitetis amocanas _ kvleva da codnis gadacema
(ganaTleba) warmoadgens. TiToeuli cal-calke ganisazRvreba, magram ar
SeiZleba erTmaneTisagan gamoyofil iqnas.
alfred nots uaitxedi _ filosofosi, maTematikosi, pedagogi. igi
aswavlida kembrijSi (inglisi), SemdgomSi harvardis profesori. mis mier
15
wakiTxul leqciaTa kursi sxvadasxva Temebze, gamocemul iqna saerTo
saTauriT `ganaTlebis miznebi da sxva eseebi~ (`The Aims of Education and Other
Essays~) 1929 wels. misi azriT: `universiteti ganaTlebisa da kvlevis
skolaa. misi aRmocenebis namdvili mizezi, dakavSirebuli araa arc
studentebisaTvis codnis gadacemasTan da arc fakultetebze samecniero
kvlevebis CatarebasTan. am ori amocanis gadawyveta gacilebiT iafad da
damoukidebladac SeiZleboda” [20].
rogorc zemoT moyvanil avtorTa naazrevidan Cans, universitetis
daarsebis aucilebloba imaSi mdgomareobs, rom igi inarCunebs kavSirs
codnasa da cxovrebis arss Soris. aerTianebs sxvadasxva Taobas swavlebis
procesSi. universiteti gadascems TvalsaCino informacias. yovel
SemTxvevaSi es is funqciaa, romelic universitetma sazogadoebisaTvis unda
Seasrulos, winaaRmdeg SemTxvevaSi mas arsebobis ufleba ar eqneba.
dReisaTvis, universitetad iwodeba mravalprofiliani umaRlesi
saswavlo-samecniero dawesebuleba, romelic amzadebs sxvadasxva dargis
maRalkvalificiur specialistebs. universiteti uzrunvelyofs
kursdamTavrebulTa Rrma Teoriul da praqtikul momzadebas, rogorc
samecniero, ise pedagogiur sferoebSi.
1960-1970-ian wlebSi bevr evropul qveyanaSi umaRlesi ganaTlebis
sistemam saxe icvala. am periodSi aRmocenebulma da gavrcelebulma
sistemebma Caanacvla omamdel periodSi Camoyalibebuli universitetebi.
evropis Tanamedrove umaRlesi ganaTlebis daxasiaTebis da aRweris
uamravi gza arsebobs. erT-erTi maTgania, daaxasiaTo gansxvavebuli
struqturebi RirebulebaTa sistemis mixedviT. magaliTad, evropuli
universitetis institutis (European University Institute) profesori klaudius
galerti gamoyofs evropuli universitetebis tradiciebis sam ZiriTad
mimarTulebas:
pirveli, istoriuli identificireba germaniasTan, codnis taZris
Seqmna da SenarCuneba universitetis mTavari misiaa; moxseniebuli
universiteti samecniero dawesebulebaa.
16
meore, safrangeTSi realizebuli Grandes écoles1, romlebic
gansakuTrebul mniSvnelobas maRali donis dargobrivi unarebis
SeZenaze amaxvileben; aq universiteti gamoiyureba rogorc
profesiuli dawesebuleba;
mesame, anglo-saqsonuri (an ufro zustad oqsfordis da kembrijis)
modeli, romelic koncentrirebulia profesionalizmis
ganviTarebaze; universiteti aq pirvel rigSi saswavlo, ufro
farTod kulturuli dawesebulebaa.
dReisaTvis, umaRlesi ganaTleba moicavs gansxvavebul tradiciebs,
bevrad ufro mets vidre es profesorma gelertma aRniSna – teqnikuri da
teqnologiuri ganaTleba, zrdasrulTa ganaTleba da a.S.
umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebis gansxvavebuli tipebis ganxilva
mas Semdeg daiwyo, rac mimdinareobs saubari umaRles ganaTlebaze, rogorc
`seqtorze~ an (qve-) `sistemaze~. meore msoflio omamde,
multidisciplinaruli universitetebi evropis umetes qveyanaSi, sistemis
mwvervalis saxiT iyvnen warmodgenilni. metic, monodisciplinaruli
dawesebulebebi Tavdapirvelad maTTan Tanasworuflebian pirobebSi arc ki
ganixilebodnen. pirveli ori Tu sami dekadis Semdeg, es gansxvaveba
TandaTanobiT Camoirecxa. samedicino kolejebi, teqnikuri kolejebi da
bevri sxva koleji miRebul iqna rogorc universitetTan
Tanasworuflebiani, bevrma - magram ara yvelam – teqnikuri universitetis
saxeli dairqva da a.S.
gansxvavebulma mcdelobebma evropaSi 1960 wlidan umaRlesi
ganaTlebis meoradi seqtori warmoSva. SerCeul iqna sxvadasxva termini:
umaRlesi ganaTlebis `mokle wre~
`arasauniversiteto~ umaRlesi ganaTleba
umaRlesi ganaTlebis alternatiuli seqtori
profesiuli umaRlesi ganaTleba
1 Grandes écoles - grandzekol - amgvari dawesebulebebi teqnikuri xasiaTis umaRlesi saswavleblebia da principSi universitetis sistemis gareT iricxeba
17
profesionaluri umaRlesi ganaTleba
`axali~ umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebi an programebi
`kolejis seqtori~
nacionaluri tipebis CamonaTvalis seqtori mag. `Instituts
Universitaires de Technologie“, `Fachhochschulen“ da a.S.
Tumca, konsensusi metad misaReb terminze miRweuli ar iqna. iseT
asociacias, rogoricaa EURASHE2 (misi survilic iyo am seqtoris wardgena
da mxardaWera), terminisaTvis propaganda ar gauwevia. saerTo terminis
ararseboba siurprizi ar yofila, umetesoba am terminTagani seqtors Tavis
`did Zma~, e.i. universitetTan damokidebulebaSi gansazRvravs. umaRlesi
ganaTlebis `axal~ seqtors aRiarebis mopoveba ki universitetis Crdilis
gareTac surs.
safrangeTSi universitetebis reorganizaciam, 1968 wlis Semdgom
mimdinare movlenebma, gamoamJRavna universitetTa cota ar iyos
moZvelebuli struqtura. igi mecxramete saukunis Semdeg umniSvnelod iyo
Secvlili. xuTi wliT adre britaneTSi gafarTovda evropaSi yvelaze
arCevadi sauniversiteto sistema; samociani wlebis bolos, rogorc
umaRlesi ganaTlebis alternatiuli forma, daarsda politeqnikuri
saswavleblebi. germaniaSic msgavsi movlenebi ganviTarda. universitetebi
gafarTovdnen da mravalmimarTulebianni gaxdnen, gaZlierdnen dargobrivi
umaRlesi skolebi (Fachhochschuhlen). SvedeTSi, dekadiT gvian, universitetTa
da kolejTa unificirebuli sistema Camoyalibda. msgavsi procesebi evropis
gareTac mimdinareobda. yvelaze pirveli da aRsaniSnavi kaliforniis
umaRlesi ganaTlebis `mTavari (generaluri) gegma~ (`master plan”)
ganviTarebis mkafio magaliTia, romlis farglebSic Camoyalibda umaRlesi
ganaTlebis samsafexuriani sistema (Condron 1988; OECD 1989; Rothblatt 1992).
mopovebuli masalis analizis safuZvelze SeiZleba davaskvnaT, rom
reformis procesis orientirebi evropaSi umaRlesi ganaTlebis mqone pirTa
2 EURASHE – European Association of Institutions in Higher Education – umaRlesi ganaTlebis dawesebulebaTa evropuli asociacia
18
raodenobriv zrdaze iyo mimarTuli. reforma ori mimarTulebiT
ganxorcielda: pirveli - arsebuli universitetebis gafarToeba da axali
universitetebis Camoyalibeba. evropis reqtorTa konferenciis (Conference of
European Rectors - CRE) wevr universitetTagan mesamedze meti 1960 wlis Semdeg
Camoyalibebuli universitetia. 1960-1970 wlebi SesaZloa daxasiaTdes,
rogorc evropuli univesitetebis ganviTarebis dinamiuri safexuri. meore –
sxva tipis (ara universitetis) umaRles saswavlebelTa modernizacia da
gafarToeba.
reformis moTxovnebis dasakmayofileblad sxvadasxva strategia iqna
SemoTavazebuli. zogierT qveyanaSi umaRlesi ganaTlebis axali formebis
Camoyalibeba dakavSirebuli iyo universitetTa gafarToebisa da gardaqmnis
kursTan. magaliTad, safrangeTSi universitetTan arsebuli teqnologiuri
institutebi (IUT - Instituts Universitaires de Technologie) sazogadoebisaTvis
dargobrivi kursebis SeTavazebaze iyvnen orientirebuli. Tumca, rogorc
dasaxelebidan Cans, institutebi organulad dakavSirebulni iyvnen
tradiciuli universitetebis fakultetebTan. SvedeTSi, metad radikaluri
mimarTuleba iqna arCeuli. 1977 wlidan, saeqTno da maswavlebelTa
momzadebis kolejebi, romlebic manamade calkeuli dawesebulebebi iyvnen,
universitetebs SeuerTdnen.
sxva qveynebSi, calsaxad ormagi - `binaruli” mimarTuleba
Camoyalibda. saukeTeso magaliTi britaneTia, sadac politeqnikuri
saswavleblebi universitetebis alternativas warmoadgendnen. am or
seqtors Soris intensiuri konkurencia warmoiSva, Tumca isini erTmaneTis
Semavsebel da ara konkurentunarian seqtorebad ganixilebodnen.
universitetebis upiratesoba damtkicebul iqna, magram Zalisxmeva mainc
teqnikuri umaRlesi skolebisa da msgavsi dawesebulebebis ganviTarebisaken
iyo mimarTuli.
aRsaniSnavia, rom modernizaciis gansxvavebuli strategiebis mkacri
gamijvna marTebuli araa. formalurad unificirebul sistemaSic SeiniSneba
binaruli (Binary) maxasiaTeblebi. magaliTad, SvedeTSi gafarToebuli
19
universitetebis Serwyma arsebul tradiciul fakultetebsa da axlaxan
aRmocenebul kolejebs Soris, rogoricaa Zveli upsala (Uppsala) da axali
umea (Umea). msgavsad amisa binaruli sistema srulad ar SeiZleba iyos
Tanmimdevruli da logikuri. britaneTSi universitetis seqtoris gareT,
ormocdaaTian wlebSi Camoyalibda maRali teqnologiebis kolejebi.
aRniSnuli dawesebulebebi teqnologiur universitetebad mxolod
alternatiuli dawesebulebebis (`politeqnikumebis~) warmoSobis Semdeg
gardaiqmnen.
germaniaSi da niderlandebSi, araformaruli binaruli sistema
aRmocenda ara rogorc universitetebTan konkurirebadi alternatiuli
dawesebulebebis warmoqmnis Sedegi, aramed rogorc etapobrivad cvladi
saSualosSemdgomi (Post-secondary)3 ganaTlebis dawesebulebebis
ganviTarebuli saxe. mTavari cvlileba dakavSirebuli iyo ara umaRlesi
ganaTlebis, universitetebis tolZalovani dawesebulebebis
CamoyalibebasTan, aramed saSualosSemdgomi ganaTlebis gadaxalisebasTan
[49, 50].
umaRlesi ganaTlebis sistemuri organizaciis modelebi, sxvadasxva
avtoris mier sxvadasxvagvarad xasiaTdeba, SerCeulia gansxvavebuli
dasaxelebebi da klasifikaciis kriteriumebi. Cven SevCerdebiT e.w. skotis4
tipologiaze. mis mier SemoTavazebul sistemebis modificirebul variants
araerTi avtori gvTavazobs.
piter skotis umaRlesi ganaTlebis sistemis organizaciis modelebi
Semdegnairia [45]:
pirveli modeli _ dualuri sistema (Dual system). universitetebi da
qveyanaSi moqmedi sxva tipis saSualosSemdgomi saswavleblebi
arseboben erTmaneTisagan damoukideblad, anu zustad ise, rogorc
moiazrebda Zveli ganaTlebis sistema.
3 saSualosSemdgomi saganmanaTleblo dawesebulebebi – Post-secondary education institutions – saganmanaTleblo dawesebulebaTa rgoli umaRles da saSualo ganaTlebis dawesebulebebs Soris 4 Peter Scott – School of Education, University of Leeds, Leeds,UK
20
meore modeli _ binaruli sistema (Binary system). am sistemis
pirobebSi arsebobs universiteti da alternatiuli umaRlesi
saswavlebeli, romelic droisa da sazogadoebis dakveTis
Sesabamisad SeiZleba SeuerTdes universitets an iyos mis
daqvemdebarebaSi myofi calke erTeuli. am sistemaSi es rgoli
SeiZleba ganixilos, rogorc gardamavali Semadgeneli nawili
dualursa da binarul sistemas Soris.
mesame modeli _ unificirebuli sistema (Unified system). qveyanaSi
arsebuli yvela umaRlesi saswavlebeli ekuTvnis erTian sistemas
da formalurad ar diferencirdeba. saukeTeso magaliTia SvedeTi.
1992 wlidan britaneTSic Camoyalibda umaRlesi ganaTlebis
unificirebuli sistema – an ufro zustad, gansxvavebuli
unificirebuli sistemebi inglissa, uelssa da SotlandiaSi.
meoTxe modeli _ stratificirebuli sistema (Stratifies system).
qveyanaSi umaRlesi saswavleblebi erTian sistemas warmoadgenen da
klasificirebuli arian romelime prioritetuli niSnis mixedviT.
klasikuri SemTxvevis magaliTia kaliforniis `mTavari gegma~. (am
principiT qveyndeba saukeTeso universitetTa CamonaTvali).
miuxedavad zemoT aRniSnuli klasificirebisa, mkacri gamijvna am oTx
models Soris ar SeiZleba gakeTdes. gansxvaveba pirvel da meore models
Soris, rogorc wesi, ama Tu im konkretul SemTxvevaSi TiTqmis gaugebaria.
dualuri sistemebi, rogorc aRvniSneT, SedarebiT stabiluria, xolo
binaruli – SedarebiT arastabiluri. praqtikulad mudmivad mimdinareobs
maTi erTmaneTSi gadasvlis procesebi. binaruli sistemis gaZliereba da
ganviTareba Tavis mxriv xels uwyobs konkurentunariani garemos Seqmnas. es
cxadadaa asaxuli holandiisa magaliTze da nawilobriv Seesabameba
germaniis sistemas.
igive daskvnis gamotana SeuZlebelia safrangeTis magaliTis
moyvanisas, sadac arasauniversiteto seqtorma moipova sruluflebiani da
konkurentunariani statusi. sakmaod prestiJuli ` grandzekol” (grandes
21
écoles), Seqmnili iyo momavali `mmarTveli klasis~ aRsazrdelad. aq ar aris
aucilebeli umaRlesi ganaTlebis tipis saswavleblebi eqvemdebarebodnen
universitets. ufro metic, am saswavleblebs SeuZliaT ar aRiaron sxva
saswavleblis bakalavris xarisxi e.i. damoukideblobas inarCuneben.
aseve, wmindad unificirebulni ar arian arc SvedeTis (1977 wlidan)
da arc britaneTis (1992 wlidan) sistemebi. SvedeTSi 13 universiteti
calkeul privilegirebul jgufad darCa. isini uwyvetad sargebloben
kvlevisaTvis gankuTvnili yvela privilegiiT. britaneTSic msgavsi situacia
aRiniSneba.
miuxedavad imisa, ra statusis matarebelia umaRlesi skola, yvela
maTganSi moqmedebs erTiani mizani da principi, kerZod, kvleviTi fondebiT
unda dafinansdes is sferoebi, romlebzec didia sazogadoebis (sabazro)
dakveTa.
kaliforniis msgavsi umaRlesi skolebis stratificirebuli sistemis
magaliTi evropaSi ar moipoveba. Tumca misi elementebi bevr qveyanaSi
gvxvdeba. gansxvaveba universitetebsa da universitetis tipis kolejebs
Soris SvedeTSi ukve aRiniSna. evropaSi universitetTa umetesobas
doqtoranturis programebis monopolia aqvT mopovebuli. Tumca, arc erTi
maTgani kaliforniis modelis stratificirebas ar Seefereba.
amrigad, es oTxi modeli erT-erTi SesaZlo magaliTia imisa, rom
davaxasiaToT evropis rTuli umaRlesi ganaTlebis sistema. Tumca,
damokidebuleba am oTx models Soris kvlav bundovania. arian isini
damoukidebelni, erTmaneTis alternatiulni an mimdevrobiTni,
gaurkvevelia. TiToeul qveyanas umaRlesi ganaTlebis sistemis ganviTarebis
sakuTari gza aqvs.
evropuli umaRlesi ganaTlebis sistemis ganviTarebis etapebi Semdegi
saxiT SeiZleba warmovidginoT:
22
sistema, romelSic dominirebs universiteti (University-dominated system)5:
sistema, romelSic universitetisagan gansxvavebuli yvela sxva
dawesebuleba warmodgenilia, rogorc saSualo an umetes SemTxvevaSi
teqnikuri ganaTlebis seqtori. universitetebi da arasrulyofili
saSualosSemdgomi dawesebulebebi ganixileba rogorc calkeuli
seqtorebi.
dualuri sistema (Dual system):
sistema, romelSic universitetisagan gansxvavebuli saswavlo
dawesebulebebi aRiarebulia, rogorc saSualosSemdgomi ganaTlebis rgoli
da universitetebis mxridan maTi koordinirebis sakiTxi oficialuradaa
miRebuli. bolo dros isini ganixilebian rogorc konkurirebadi
erTeulebi.
binaruli sistema (Binary system):
sistema, romelSic viTardeba ori paraleluri umaRlesi ganaTlebis
rgoli, erTi _ tradiciuli universitetebi, xolo meore _ `alternatiuli~
dawesebulebebi. (am ori calkeuli rgolis urTierTTanamSromlobis
tendencia maTi damatebiT konkurenciis saxiT arsebobs).
unificirebuli sistema (Unified system):
sistema, romelic moicavs rogorc tradiciul aseve sxva tipis umaRlesi
ganaTlebis dawesebulebebs. aseve mniSvnelovania aRiniSnos, rom
gaerTianebisas ara aqvs mniSvneloba dawesebulebis reputaciasa da
statuss.
stratificirebuli sistema (Stratified system)6:
5 University-dominated system – sistema, romelSic dominirebs universiteti avtors (piter skoti) mis Semdgomi wlis SromaSi [31] moxseniebuli aqvs rogorc divided system - calkeuli, dayofili sistema. 6 Stratified system - stratificirebuli sistema avtoris (piter skoti) momdevmo SromaSi [31] “market system” - `sabazro sistemis~ saxeliT, xolo svein kivinis statiaSi [16] - ganfenilis saxeliT moixsenieba
23
sistema, romelSic SenarCunebulia gansxvavebul saswavlebelTa erTiani
sistema, Tumca gansxvaveba fiqsirdeba rogorc Sinagan, aseve garegan
maxasiaTeblebSi (gansxvaveba aisaxeba politikuri dakveTisa an sabazro
saqmianobis mixedviT).
aRniSnuli sqema ar miuTiTebs TiToeul qveyanaSi umaRlesi
ganaTlebis ganviTarebis etapebs, aseve ar igulisxmeba, rom erTi sistema
meores gadafaravs an aucileblad mimdevrobiTi saxisaa.
qveynebis mixedviT umaRlesi ganaTlebis sistemis ganviTarebis etapebi
moyvanilia Semdeg sqemaze.
dualuri binaruli unificirebuli stratificirebuli
SvedeTi 1977
holandia 1992
germania (amJamadac gardaqmnis procesSia)
britaneTi 1965 1992
safrangeTi 1969? (araordinaluri da rTuli sistema) ?1969
avstralia 1988
kalifornia 1960
aRsaniSnavia, rom etapebis diferenciacia pirobiTi xasiaTisaa,
metadre individualuri damokidebulebis sakiTxia. radgan calkeuli
qveynis erTmniSvnelovnad, romelime sistemaze mikuTvneba SeuZlebelia,
avtorTa mier gamoTqmul azrTa mravalferovnebaSi sxvadasxva Sexeduleba
ikveTeba.
vinaidan, qveynebis mixedviT sauniversiteto da arasauniversiteto
rgolis sistemuri gansxvavebebis dafiqsireba calsaxad SeuZlebelia,
gadavwyviteT umaRlesi ganaTlebis seqtoris Tanamedrove tendenciebi
24
TiToeuli qveynisaTvis cal-calke gangvexila. dainteresebuli mkiTxveli
detalur informacias danarTSi SeiZleba gaecnos.
magaliTisaTvis SesaZloa mxolod germaniis umaRlesi ganaTlebis
sistema ganvixiloT. wyaroebSi igi, rogorc wmindad binaruli, dualuri an
maTi kombinaciis saxeliT aris moxseniebuli.
umaRlesi ganaTleba germaniaSi7
rogorc aRvniSneT, Tanamedrove umaRlesi ganaTlebis seqtori,
struqturulad sxvadasxvagvar modelebadaa dayofili. ganmartebaTa
mravalferovnebaSi, germaniis magaliTisaTvis ori - dualuri (Dual system) da
binaruli (Bynary system) sistemis tipis gamoyofaa SesaZlebeli.
dualuri sistema (Dual System) – sistema, romelSic sxvadasxva
dawesebulebebi aRiarebulia, rogorc saSualosSemdgomi (Postsecondary)
seqtori. garda amisa, daSvebulia koordinacia universitetebsa da
`axlebur~ dawesebulebebs Soris, aseve ganixileba kategoriuli
daqvemdebarebis sakiTxebic.
binaruli sistema (Bynary system) – sistema, romelSic
arasauniversiteto dawesebulebebi ganixileba, rogorc umaRlesi
ganaTlebis sistemis calkeuli nawili. sistema dayofilia or calkeul
seqtorad – tradiciuli universitetebi da `alternatiuli~
dawesebulebebi.
praqtikaSi, gansxvaveba dualur da binarul sistemas Soris xSirad
gaugebaria. arsebobs dualuri sistemisaTvis stabiluri tendencia,
romelSic dawesebulebebis gansxvavebuli tipebi moipoveben calkeul da
zogadad damatebiT rols, raTa ganviTardes SedarebiT arastabiluri
binaruli sistema. binaruli sistemis gaZliereba da ganviTareba Tavis
mxriv xels uwyobs konkurentunariani garemos Seqmnas.
7 warmodgenili masala eyrdnoba umaRlesi ganaTlebis politikis Semswavleli centris (CHEPS - Center for Higher Education Policy Sudies) yovelwliur saxelmwifo angariSs [26].
25
dReisaTvis germaniis umaRlesi ganaTlebis sistema warmodgenilia
tradiciuli sauniversiteto seqtorisa da umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebaTa SedarebiT axali seqtorisagan. `axali seqtori~
sxvadasxvagvarad, `arasauniversiteto seqtoris~ an e.w. `axali tipis
universitetebis~ saxeliT moixsenieba.
germaniis arsebuli umaRlesi saswavlo dawesebulebebi sami tipis
universitetebad SeiZleba davyoT:
pirveli tipi – klasikuri `uZvelesi~ universitetebi, romelTa
istoriuli fesvebi Sua saukuneebidan iwyeba. germaniis uZvelesi
haidelbergis universiteti (1386w), vilhelm fon humboltis mier
daarsebuli berlinis universiteti (1810w), universiteti fraiburgSi,
tiubingenSi da sxva.
meore tipi – universitetebi, romlebmac TavianTi statusi teqnikuri
da sxva dargobrivi saswavleblebis universitetebas gardqmniT moipoves.
magaliTad hanoveris, umaRlesma teqnikurma skolam 1968 wels teqnikuri
universitetis statusi miiRo, xolo Semdgom 1978 wels universitetad
gardaiqmna. am jgufs teqnikuri universitetebi (Technische Universitaeten) da
maTTan gaTanabrebuli teqnikuri umaRlesi skolebi (Technische Hochschulen)
miekuTvneba (aaxeni, darmStati). sazRvari teqnikur universitetsa da
ubralod universitets Soris xSirad pirobiTia. universitetSi teqnikuri
fakultetia da teqnikur universitetSi humanitaruli ganyofileba
arsebobs.
mesame tipi – umaRlesi saswavlo dawesebulebebi, romlebic
ukanaskneli 30-40 wlis ganmavlobaSi, germaniaSi umaRlesi ganaTlebisaken
miswrafebis pikze warmoiSven (universitetebi rurSi, boxumSi). momzadebis
mimarTulebaTa mravalferovnebaSi arc erT maTgans, ar SeuZliaT klasikur
universitetebTan konkurireba. samagierod aq kvlevis Tanamedrove meTodTa
danergvis eqsperimentebi tardeba uxvad.
26
amgvari formulirebis garda, umaRlesi saswavlo dawesebulebebis
kategoriebad dayofis ramdenime varianti arsebobs. Tumca yvelaze xSirad
Semdeg tipebs ganasxvaveben:
- umaRlesi profesiuli saswavleblebi (Fachhochschule) administraciul-
profesiuli (Verwaltungsfachhochschule) saswavleblebis CaTvliT.
- universitetebi, teqnikuri universitetebi, universiteti-erToblivi
umaRlesi saswavleblebi (Universitaeten-Gesamthochschulen), pedagogiuri
umaRlesi saswavleblebi, Teologiuri umaRlesi skolebi.
- xelovnebis umaRlesi saswavlebeli da samusiko umaRlesi
saswavleblebi.
aRniSnuli tipebis garda, arsebobs specialuri umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebebi, romlebic mxolod garkveuli jgufebis mieraa aRiarebuli
(magaliTad federaluri SeiaraRebuli Zalebis umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebebi). aseve, calkeul administraciul erTeulebze (miwebze)
organizebuli profesiuli akademiebi (Berufsakademien) tertiaruli seqtoris
(tertiary sector)8 oficialuri nawilia. dawesebulebaTa udidesi nawili
saxelmwifo seqtors miekuTvneba, aseve arsebobs `kerZo~ dawesebulebebic.
am SemTxvevaSi kerZo ar unda iqnas aRqmuli sityva-sityviT, am
dawesebulebebisaTvis arsebobs igivenairi moTxovnebi rac saxelmwifo
dawesebulebebisaTvis. am TvalsazrisiT, termini `saxelmwifos mier
aRiarebuli~ (80 dawesebuleba) ufro metad Sesaferisia.
2002 wlisaTvis umaRlesi ganaTlebis sul arsebuli 345
dawesebulebis garda, arsebobs 70-mde `realurad~ kerZo dawesebuleba.
rogorc wesi, patara da konkretuli disciplinebisaTvis gankuTvnil
dawesebulebebSi daaxloebiT 20 000 studenti iricxeba.
8 tertiary - mesameuli, mikuTvnebukli mesame rangs, seqtors, klass; tertiary education - oficialuri, arasavaldebulo ganaTlebaa, romelic saSualo ganaTlebas Semdgomi safexuria
27
umaRlesi profesiuli saswavleblebi
struqtura
umaRlesi profesiuli saswavleblebi (Fachhochschulen) germaniSi,
rogorc umaRlesi ganaTlebis sistemis axali tipi, 1970 wlidan daarsda.
umaRles profesiul saswavleblebSi swavleba mkacrad mimarTulia
profesiuli saqmianobis moTxovnebsa da saWiroebebze. rogorc wesi
umaRlesi profesiuli saswavlebebSi profesiaTa limitirebuli raodenoba
iswavleba. swavlebasTan erTad umaRlesi profesiuli saswavleblebSi
damatebiT, gamoyenebiTi kvleva da daskvnebis gamotana moiTxoveba. 1992
wlidan, mniSvnelovani gaxda programa `gamoyenebiTi kvleva da ganviTareba
umaRles profesiul saswavleblebSi~ (Applied Research and Development at
Fachhochschulen). es programa, damoukidebeli dawesebulebis gamoyenebiTi
kvlevis da proeqtebis dasafinanseblad iqna Seqmnili. umaRlesi
profesiuli saswavleblebis amocana teqnologiebisa da codnis gadacemis
regionalur rolTanacaa dakavSirebuli.
umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebi gansakuTrebul yuradRebas
raodenonebriv sakiTxebs aqceven: studentebis raodenobas, saswavlo
kursebis raodenobas. zogierT umaRles profesiul saswavlebels
specifiuri regionaluri maxasiaTeblebidan gamomdinare, specializaciaTa
calkeuli CamonaTvali aqvT. dawesebulebebs Soris didi gansxvaveba aseve
miwebis mixedviTac aRiniSneba. dReisaTvis, umaRlesi ganaTlebis studentTa
TiTqmis 25% umaRlesi profesiuli saswavleblebis programebSia Cawerili.
umaRlesi profesiuli saswavleblebis raodenoba 90-ian wlebSi SedarebiT
gaizarda. 2002 wels saxelmwifosa da samecniero sabWos (Wissenschaftsrat)
miznebidan gamomdinare ki mcired daiklo.
umaRles profesiul saswavlebelTa garkveuli raodenoba (31)
saxelmwifo administirebis saqmeSi (Verwaltungsfachhochschulen) specialur
rols TamaSobs. aRniSnuli saswavleblebi saxelmwifo moxeleebs e.w.
maRali donis saxelmwifo saqmianobisaTvis amzadeben. isini sxvadasxva
28
federaluri da miwebis saministroebis mier finansdebian. miReba mxolod
saxelmwifo moxeleebisTvisaa daSvebuli.
arsebobs mimarTulebaTa CamonaTvali, romlebic umaRlesi
profesiuli saswavleblebSi, saerTo jamSi 50 saswavlo kursiT
Semoifargleba:
1. inJineria
2. ekonomika
3. administrireba da samarTlis administireba
4. socialuri saqmianoba
5. janmrTeloba da Terapia
6. religiuri ganaTleba
7. maTematika
8. kompiuteruli mecnierebebi
9. informaciisa da komunikaciis swavleba
10. dieturi da saojaxo mecnierebebi
11. xelovneba, dizaini da restavracia
am kursebis garda, romlebic rogorc, wesi xarisxis pirvel doneze (first
degree) tardeba, arsebobs Semdgomi swavlebis (further study), damatebiTi da
damamTavrebeli kursebi (posrgraduale Studiengaenge). aRniSnuli kursebi Sedian
pirveli xarisxebis SemadgenlobaSi da aviTareben profesiul unarebs,
aZliereben da amaRleben specializaciis dones an swavlebis sxva kursebis
paralelurad tardebian. uwyveti ganaTlebisagan gansxvavebiT, am formalur
xarisxisSemdgom kursebs (formal postgraduate courses), rogorc wesi, pirveli
saswavlo wlis Semdeg mimdevrobiT an parlelurad irCeven. igi umaRlesi
ganaTlebis xarisxis mopovebas uwyobs xels.
umaRlesi profesiuli saswavleblebis daaxloebiT erTi mesamedi,
internacionaluri xarisxis programebs (International degree Programmes)
sTavazobs studentebs. amgvari programebis garkveuli nawili
sazRvargareTis dawesebulebasa Tu kompaniebSi mimdinareobs. zogierTi
aseTi programa, umaRlesi skolis reqtorebis konferenciis (HRK) da
29
germanuli akademiuri gacvliTi samsaxuris (DAAD) mxardaWeriT
mimdinareobs.
programebis Sinaarsi
germaniis universitetebSi swavlebis da gamocdebis procesis
organizebis saxelmwifo wesi, umaRlesi profesiuli saswavleblebzec
vrceldeba. samecniero kvlevisa da akademiuri swavlebis, aseve akademiuri
xarisxebis Sesatyvisi standartebis uzrunvelsayofis mizniT,
administraciuli miwebis ganaTlebisa da kulturis ministrebis
regularuli konferenciis mier, umaRlesi profesiuli
saswavleblebisaTvis gamoqveynebuli iyo dadgenileba `zogadi
dadgenilebebi sadiplomo gamocdebis regulirebisaTvis - umaRlesi
profesiuli saswavleblebSi~ (Allgemeine Bestimmungen für Diplomprüfungsordnungen -
FH). es dadgenilebebi gaTvaliswinebuli unda iyos TiToeuli sagnis
Sinaarsis regulirebis dros.
programis struqtura
TiToeuli programa dayofilia sabaziso (Grundstudium) da ZiriTad
(Hauptstudium) seqtorad. G sabazo safexuri (Grundstudium) swavlis periodi
oTx semestramdea. igi saSualo donis diplomis gamocdiT sruldeba
(Diplomvorpruefung). ZiriTadi safexuri (Hauptstudium) swavlebis seqtoris
xangrZlivoba, rogorc wesi, 9 semestriania da diplomis gamocdiT
(Diplompruefung) sruldeba. semestrebi martidan agvistomde da seqtembridan
Tebervlamde mimdinareobs. semestri, rogorc wesi 19 kvira grZeldeba,
saswavlo saaTebis umetesoba leqciebze ixarjeba. sagamocdo regulireba
sagnebis mixedviT xdeba. dadgenilebebi gamocdebis Sesaxeb umaRlesi
profesiuli saswavleblebis mier iwereba da aRiarebisaTvis gadaecema
administraciuli miwis mecnierebaTa samisistros.
1998 wels umaRlesi skolis CarCo kanonma (Hochschulrahmengesetz HRG),
dawesebulebebs, arsebuli sadiplomi programebis gverdiT sabakalavro da
30
samagistro programebis danergva moTxova. bakalavris programebi sam an
oTx wels SeiZleba grZeldebodes, magistris programebi ki Semdgom erT an
or wels. im SemTxvevaSi Tu sabakalavro da samagistro programebi
erTmaneTis gamgrZelebel blokad iqna Camoyalibebuli, swavlis
maqsimaluri xangrZlivoba xuTi wliT limitirdeba. dReisaTvis,
mimdevrobiT modelze srulad programaTa nawilia gadasuli. arsebobs
sabakalavro da samagistro programebis sakmarisi raodenoba..
kursis dizaini
saswavlo kursis dizaini da swavlebis dagegmva umaRlesi
profesiuli saswavleblebSi mWidrodaa dakavSirebuli praqtikul
moTxovnebsa da profesiul saWiroebebze. praqtikis semestrebis
(Praxissemester) ganmavlobaSi, dawesebulebis gareT, praqtikuli gamocdilebis
SeZena cxovrebiseuli momavalia. umaRles profesiul saswavleblebSi
saswavlo personali da sagnobrivi kursebi gamoyenebiT mecnierebebsa da
ganviTarebad proeqtebze muSaoben, rac amgvari dawesebulebebis
maxasiaTebelia.
dualuri sistema
ukanasknel wlebSi, umaRlesi profesiuli saswavleblebma dargobrivi
akademiebis (Berufsakademien) msgavsi adaptacia gaiares, gansakuTrebiT
inJineriisa da biznesis menejmentis mimarTulebiT. warmodgenili kursebi,
dualuri sistemis (Duales system) mimarTulebis Sesabamisad, akademiur
swavlebas samuSaoze miRebul (on-the-job training) gamocdilebasa Tu
dasaqmebasTan akavSireben. es kursebi `swavlebisa da praqtikis kombinaciis
kursebis~ (Studiengaenge im Praxisverbund) saxelwodebiTaa cnobili an
`kooperatiuli swavlebis kursebis~ (Kooperative studiengaenge) saxeliT
moixsenieba. studentebs utardebaT treiningebi an uformdebaT
damqiraveblis kontraqti. swavlebis periodi da samuSao gamocdileba
gansxvavebuli modelis (Teoria da praqtika paralelurad e.w. sandwich an
31
mimdevrobiTi modeli - Consecutive model) an saswavlo regulirebis mixedviT
nawildeba. diplomis xarisxi (Diplomgrad), romelSic miTiTebulia sityva
`Fachhochschuhle~, studentebs programis dasrulebis Semdeg mieniWebaT.
miReba
umaRlesi profesiuli saswavleblebSi Casaricxad saWiroa mowmoba,
rogoricaa, erTis mxriv, umaRles saswavlebelSi misaRebi zogadi
kvalifikacia (Allgemeine Hochschulreife), an umaRles saswavlebelSi misaRebi
kvalifikacia dargebis mixedviT (Fachgebundene Hochschulreife), an meores mxriv,
dargobriv umaRles saswavlebelSi misaRebi kvalifikacia (Fachhochschulreife),
romlis mopovebac, dargobrivi saSualo skolis maRal klasebSi
(Fachoberschule) SeiZleba. rogorc wesi, visac aqvs umaRles saswavlebelSi
misaRebi kvalifikacia (Hochschulreife), man aucileblad unda gaiaros
praqtikuli treiningi an praqtikuli internatura. Tumca, kvalifikacia
umaRlesi profesiuli saswavleblebisaTvis aseve SeiZleba mopovebuli
iqnas damatebiTi klasebis gavliT dargobriv skolebSi. magaliTad,
Berufsfachschulen an Fachschulen-Si. damatebiT, garkveul kursze Casaricxad
aucileblobiT moiTxoveba manamade miRebuli praqtikuli gamocdileba.
garkveul kursebze (mag. dizaini) Casaricxad, umaRlesi ganaTlebis misaRebi
kvalifikaciis garda, moiTxoveba xelovnebisadmi midrekilebis
damadasturebeli sabuTebi. dReisaTvis umaRlesi profesiuli
saswavleblebis abiturientebs aqvT umaRles saswavlebelSi misaRebi
zogadi kvalifikacia, romlis saSualebiTac maT universitetSic SeuZliaT
Cabareba. SedarebisaTvis 1975 wels amgvari kvalifikaciis mflobeli
studentebis mxolod 20% abarebda umaRles profesiul saswavlebelSi.
TiTqmis yvela administraciul miwaze arsebobs alternatiuli gza im
abiturientebisaTvis, romelTac gaaCniaT dargobrivi kvalifikacia, magram
ar aqvT umaRlesi ganaTlebis misaRebi kvalifikacia. abiturientma unda
daamtkicos, rom mas gaaCnia umaRlesi ganaTlebis misaRebad saWiro codna
da unarebi. gaiaros misaRebi procedurebi (mag. swavlebis garkveuli
32
periodiT Cairicxos pirobiTad) an Caabaros misaRebi gamocdebi umaRles
profesiul saswavleblebSi (mag. Sefasebis an vargisianobis testi,
interviu). abiturientebis wina gamocdilebaze dayrdnobiT, rogorc wesi,
IReben uflebas Cairicxon umaRlesi ganaTlebis swavlebis specifiur
kursze.
ucxoeli abiturientebisaTvis (aplikantebisTvis) damatebiT zogierTi
wesis dakmayofilebaa saWiro. isini aseve iricxebian umaRles profesiul
saswavlebelSi, Tuki gaaCniaT eqvivalenturi ucxouri xarisxi da SeuZliaT
daakmayofilon germanuli enis garkveuli codnis done.
TiTqmis yvela umaRles profesiul saswavlebelSi, studentTa didi
raodenobis gamo, SezRudulia sagnebze Cawera. sagnebze misaReb adgilTa
raodenoba umaRlesi profesiuli saswavlebelebis mier ganisazRvreba,
rogorc wesi, saSualo niSanTa da lodinis periodis mixedviT.
gamocdebi da xarisxebi umaRles profesiul saswavlebelSi (Fachschulen)
swavlebis standartuli periodi (Regelstudienzeit) TiToeuli
kursisaTvis sagamocdo instruqciebiT (Pruefungsordnung) fiqsirdeba.
instruqciebis Sinaarsi damokidebulia saswavlo kurssa da im droisaTvis
Casabarebel gamocdebze. cxra semestridan, erTi an ori praqtikuli
semesteri (Praxissemester) TiTqmis yvela specialobaze savaldebuloa.
saSualod, studentebi swavlebis dasamTavreblad damatebiT erT an or
semestrs iReben.
umaRlesi profesiuli saswavleblebi xarisxis Sesabamis diplomebs
dasrulebuli saswavlo kursebis mixedviT aniWeben. xarisxi aRniSnavs
specialobas da imas, rom igi gacemulia umaRlesi profesiuli
saswavleblis (Fachschulen) mier: magaliTad inJineris diplomi - dargobrivi
umaRlesi saswavlebeli (Diplomingineur (Fachhochschule)), abriviatura Dipl. Ing.
(FH). zogierT umaRlesi profesiul saswavlebels aqvs SeTanxmeba ucxour
universitetTan an sxva umaRlesi skolis dawesebulebasTan. SeTanxmebis
Tanaxmad studenti iRebs ucxouri xarisxs germanul diplomTan erTad.
33
Semdgomi swavleba (Further study), damatebiT da Semavsebel kursebs
(Postgraduale Studiengaenge) sTavazobs studentebs. igi ZiriTadad bolo sami
semestris ganmavlobaSi mimdinareobs da meore diplomis xarisxiT (Second
Diplom degree) an akademiur miRwevis damadasturebeli sertifikatiT
sruldeba. doqtoris xarisxis mopoveba umaRles profesiul saswavlebelSi
SeuZlebelia, es xarisxi, mxolod xarisxis miniWebis uflebis (Doktorgrad)
mflobeli universitetebis an maTi eqvivalenturi umaRlesi saswavleblebis
mier gaicema.
universitetebi9
struqtura
germaniaSi tradiciuli universitetebis gverdiT, universitetis statusiT
sabunebismetyvelo da sainJinro profilis specializirebulni teqnikuri
universitetebic (Technische Hochschulen an Technische Universitaeten) sargebloben.
1970 wlis Semdeg Seqmnili erToblivi universitetebi (Gesamthochschulen)
SeiZleba mivakuTvnoT universitetebis specialur tipebs, Tumca maTi
popularoba garkveulwilad dabalia. am tipis Svidi universiteti -
erToblivi umaRlesi skola (Universitaet-Gesamthochschulen) darCenilia mxolod
hesenis da nordrain-vestfaliis miwebze. isini saswavlo akademiur,
umaRlesi profesiuli saswavleblebs da e.w. integrirebul kursebsac
atareben. kvalifikaciebs sami an oTxi wlis Semdeg, universitetis statusis
eqvivalentur statuss aniWeben. iseTi dawesebulebebi rogoricaa,
Teologiuri umaRlesi skolebi (Theologische Hochschulen) da pedagogiuri
umaRlesi skolebi (Paedagogische Hochschulen), kursebis SedarebiT SezRuduli
raodenoba iswavleba.
yvela am dawesebulebas kanonmdeblobiT aqvs tradiciuli ufleba
momxmarebels SesTavazon doqtorantura (Doctorgrad) da doqtoranturis
Semdgomi swavlebis kvalifikacia (Habilitation).
9 am seqtorSi moqceulia, calke gansaxilveli informacia xelovnebisa da musikis kolejebis seqtoris Sesaxeb.
34
umaRlesi skolis CarCo pirobebis gaTvaliswinebiT
(Hochschulrahmengesetz), universiteti studentebs garkveuli profesiuli
sferosaTvis amzadebs, aZlevs maT profilis Sesabamis gansakuTrebul
codnas, uviTarebs unarebs ise, rom warmarTon mecnieruli an SemoqmedebiTi
saqmianoba.
universitetebis saswavlo mimarTulebebi
universitetebi, rogorc wesi, saganTa farTo arCevans sTavazoben
studentebs. saganTa raodenoba varirebs dawesebulebaTa Soris, erTad maTi
raodenoba 330-s Seadgens da 6800 gansxvavebuli xarisxis kurss iTvlis.
yvelaze gavrcelebuli mimarTulebebia:
- ena da humanitaruli mecnierebebi, sporti
- iurisprudencia, ekonomika da socialuri mecnierebebi
- maTematika, sabunebismetyvelo mecnierebebi
- medicina
- agronomia, metyeveoba, dieturi(kvebasTan dakavSirebuli) mecnierebebi
- sainJinro mecnierebebi
garda amisa, xelovnebis da samusiko profiliT, germaniaSi arsebobs
umaRlesi saswavlo dawesebulebebi, romelTac kolejebi hqviaT.
xelovnebisa da samusiko kolejebis saswavlo mimarTulebebi
xelovnebis kolejebi studentebs sTavazoben kursebs vizualur, dizainisa
da SemoqmedebiT xelovnebaSi. samusiko kolejebi sxvadasxva sagnebs,
zogjer Teoriul disciplinebTan kombinaciis saxiTac aswavlian
(SemoqmedebiTi xelovneba da xelovnebis istoria, musikaTmcodneoba, musikis
swavlebis istoria, da bolo wlebSi gavrcelebuli mediis axali
sferoebi). zogierTi koleji xelovnebis saganTa srul speqtrs aswavlis,
zogierTi ki garkveul mimarTulebs sTavazobs studentebs.
35
gamocdebi da xarisxebi universitetebSi
standartuli swavlebis periodi (Regelstudienzeit) gamocdebis instruqciebis
safuZvelze (Pruefungsordnungen) TiToeuli saswavlo programisaTvis
individualurad fiqsirdeba. kursis swavlebis xangrZlovobis (da
gamocdebis Cabarebis) periodi Sesabamisi instruqciiT ganisazRvreba.
umetesoba kursebisa oTxnaxevari weli grZleldeba, zogierTi ufro
metxans (mag. medicinis swavleba grZeldeba eqvsi weli da sami Tve).
saSualod, miuxedavad amisa, yvela studenti swavlis dasasruleblad
damatebiT erT an or wels iRebs.
akademiur xarisxebis mosapoveblad, studentebi abareben akademiur,
saxelmwifo da saeklesio gamocdebs. rogorc wesi, profesiuli
kvalifikaciis miniWeba gamocdebis Cabarebis safuZvelze xdeba. umaRlesi
ganaTlebis dawesebulebebs kanonieri ufleba aqvT Tavad Caataron
gamocdebi (Hochschulpruefungen). akademiuri xarisxi mieniWebaT Semdegi ori
tipis akademiuri gamocdis safuZvelze xdeba:
- sadiplomo gamocda (Diplompruefung) (romelic aniWebs diplomis
xarisxs (Diplomgrad) da wodebas, mag. fsiqologis diplomi)
- samagistro gamocda (Magisterpruefung) (romelic aniWebs magistris
xarisxs (Magistergrad) da wodebas, magaliTad, Magister Artium - MA).
saswavlo kursebi, romlebic sruldeba diplomiT (Diploma) Semoifargleba
mxolod erTi sferoTi, xolo is kursebi, romlebic magistris xarisxiT
sruldeba, moicavs specialobaTa kombinacias, rogorc wesi, erT ZiriTad
(Major) da or meorexarisxovan (Minor) sferoebs, an or Tanasworuflebian
Major sferos.
1998 wlis umaRlesi skolis CarCo kanoni (HRG), ukve arsebuli Diplom
da Magister programebis paralelurad, sTavazobs universitetebs
warmoadginon sabakalavro da samagistro (MASTER) programebi. bakalavro
programebi SeiZleba iyos sam an oTx wliani, samagistro programebi
swavlebis erTi an ori weli. im SemTxvevaSi Tu sabakalavro da samagistro
programebi erTmaneTis Tanmimdevrul blokad iqna Camoyalibebuli, swavlis
36
maqsimaluri xangrZlivoba xuT wels Seadgens. arsebobs sabakalavro da
samagistro programebis didi raodenoba (gansakuTrebiT maTematikaSi,
sabunebismetyvelo da humanitarul mecnierebebSi bakalavriatis doneze, da
sainJinro pogramebi samagistro doneze). umaRlesi skolis reqtorTa
konferenciaze (Hochschulrektorenknferenz) `umaRlesi skolis kompasma”
(Hochschulkompass) aRricxa TiTqmis aTasi sabakalavro da samagistro
programa (55). Tumca am programebze msurvelTa raodenoba SedarebiT
mwiria. germaniis umaRlesi ganaTlebis kursTa mxolod 10% mimdinareobs
inglisurad. (Klemperer et al., 2002).
germaniis kanonmdeblobiT, saxelmwifo gamocdebiT (Staatpruefung)
aucileblobiT unda sruldebodes sazogadoebisaTvis gansakuTrebuli
mniSvnelobis profesiis mimniWebeli kursebi. aseTebia medicina,
stomatologia, veterinaruli medicina, farmacia, kvebis qimia,
iurisprudencia da ganaTleba. saxelmwifo gamocdis Catarebis standarti
Seesabameba akademiur gamocdebs. aqedan gamomdinare, gansxvaveba saxelmwifo
da akademiur gamocdebs Soris principSi formaluri xasiaTisaa.
saxelmwifo gamocdebis Catarebis Semdeg, saxelmwifo gamomcdelebi,
universitetis profesorebTan SeTanxmebiT, gamocdebis Sedegebs aqtis saxiT
warmoadgenen. saeklesio gamocdebi tardeba Teologiuri sferos
gaTvaliswinebiT da zustad asaxavs saxelmwifo gamocdebis xarisxs.
momavali iuristebi da maswavleblebi, pirveli saxelmwifo gamocdis
Semdeg, gadian treinings e.w. mosamzadebel serviss (Vorbereitungsdienst),
romelic sruldeba Semdgomi saxelmwifo gamocdiT. kursdamTavrebuls
mxolod meore saxelmwifo gamocdis Cabarebis Semdeg eZleva profesiul
sferoSi praqtikis gavlis ufleba.
gamocdebi da xarisxebi xelovnebisa da musikalur kolejebSi
xelovanis kvalifikacia germaniaSi eniWebaT pirveli xarisxis kursis
(Diplom) damTavrebisas. xelovnebis treiningebTan erTad, xelovnebis
kolejebi atareben iseTi tipis saswavlo kursebsac, romelic studentebs
37
saxelmwifo gamocdebis Cabarebis (Staatpruefung) da Semdgomi mosamzadebeli
servisis (Vorbereitungsdienst) gavlisas skolebSi xelovnebisa an musikis
swavlebis uflebas aZlevs. swavlis gagrZelebis SemTxvevaSi, damatebiTi da
momdevno kursebis (postgraduale Studiengaenge) gavlis Semdeg studentebs
mieniWebaT xelovnebis skolis studentis (Meisterschueler) wodeba, xelovanis
kvalifikaciis damadasrulebeli mowmoba (Kuenstlerische Reifepruefung),
sakoncerto gamocdis damadasturebeli mowmoba (Konzerterxamen) an Semdgomi
xarisxis diplomi (Diplom). sabolood, umaRlesi ganaTlebis pirveli
kvalifikaciis mopovebis Semdeg, profesiul saqmianobaSi Cabmamde,
studentebs aseve doqtoranturis gavla SeuZliaT.
xelovnebisa da musikis kolejebma (iseve rogorc Teologiurma
umaRlesma skolebma (Theologische Hochschulen) da pedagogiurma umaRlesma
skolebma (Paedagogische Hochschulen)) gadawyvites ar warmoadginon sabakalavro
da samagistro programebi. xelovnebisa da musikis kolejebma magistris
donis gamoyofa maT sferoSi azrs moklebulad CaTvales. Teologiuri
saswavleblebi didad arian damokidebuli kursdamTavrebulTa dasaqmebis
arealze (mag. eklesiebi, skolebi). am saswavleblebs jer ar aqvT danergili
sabakalavro da samagistro programebi, magram didi wnexis gamo
iZulebulni iqnebian gadavidnen swavlebis am modelze. (Klemperer et al., 2002).
kursebis Sinaarsi universitetebSi
saswavlo kursTa struqtura da Sinaarsi gansazRvrulia saswavlo
instruqciebiT (Studienordnungen) da sagamocdo wesebiT (Pruefungsoednungen).
instruqciebSi aRwerilia konkretul klasebSi saaTobrivi datvirTvis is
raodenoba, romelic saWiroa umaRlesi ganaTlebis TiToeuli safexuris
(sabaziso - Grundstudium da ZiriTadi - Hauptstudium) saswavlo kursis
warmatebiT dasrulebisaTvis, miTiTebulia romeli sagania savaldebulo,
arCeviTi da arasavaldebulo. saswavlo debulebaSi aseve aRniSnulia
serTifikatis forma, romelic mieniWebaT specialuri klasebis gavlisas.
amgvari debulebebis Sesaxeb informacias studentebi srulad floben.
38
aRniSnuli procedura TiToeuli departamentis kurikulumis dagegmvis
erT-erTi sabaziso safuZvelia.
sagamocdo wesebiTa Tu instruqciebiT (Pruefungsoednungen), aseve
dadgenilia swavlebis standartuli periodi (Regelstudienzeit), misaRebi
moTxovnebi, gamocdebze misaniWebeli kreditebis raodenoba, disertaciis
dasasruleblad daSvebuli periodi, sagamocdo standartebs, procedurebi
da sagnebi.
germaniaSi, sxvadasxva administraciuli erTeulis (miwebis)
ganaTlebisa da kulturis saqmeTa saministroebis regularulma
konferenciam da umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebis reqtorebisa da
prezidentebis konferenciam (Hochschulrektorenkonferenz), saswavlo
dawesebulebebSi sagamocdo instruqciaTa regulaciis mizniT, Seadgina
`saswavlo da sagamocdo instruqciebis maregulirebeli erToblivi
komisia~ (“Joint Commission for the Coordination of Study and Examination Regulations”),
romelmac SeimuSava ZiriTadi dadgenilebebi gamocdebisa da struqturis
tipis Sesaxeb TiToeuli saswavlo kursis (Magister, Diplom) doneze.
akademiuri weli sauniversiteto seqtorSi
akademiuri weli or semestradaa dayofili, zafxulis semestri
mimdinareobs aprilidan agvistomde, zamTris semestri oqtombridan
martamde. xuTTvian periodebSi studentebs aqvT dro individualuri
mecadineobisaTvis, praqtikuli samuSao gamocdilebis miRebisa da
gamocdebis momzadebisaTvis.
universitetebSi semestris ganmavlobaSi kvireuli saauditorio saaTebi
umaRlesi dawesebulebebis mier SeTavazebuli yvela kursi
eqvivalentur kvalifikaciebiT (Diplom, Magister, Staatpruefung) sruldeba.
kvalifikaciebi gansazRvrulia `saswavlo da sagamocdo instruqciebis
maregulirebeli erToblivi komisis~ (“Joint Commission for the Coordination of Study
and Examination Regulations~) mier. komisia aseve aregulirebs saswavlo kursebis
raodenobriv monacemebs, gansakuTrebiT swavlebis standartul periods
39
(Regelstudienzeit), savaldebulo da arasavaldebulo sagnebis saaTobriv
datvirTvas da saganTa ganawilebas, gamocdebis Semdeg miniWebad
sertifikatebs (Leistungsnachweise), gamocdebis detalebs da saboloo
Tezisebis dasrulebisaTvis saWiro periods.
semestris ganmavlobaSi saWiro saswavlo saaTebis raodenoba
damokidebulia umaRlesi ganaTlebis dawesebulebis saswavlo
instruqciebze. TiToeuli sagnisaTvis ganisazRvreba semestris
ganmavlobaSi saauditorio kvireuli saaTebi (Semesterwochenstunden).
Cveulebriv, universitetebis kursebi studentTa saswavlo datvirTvis
debulebis (Regelstudienzeit) gaTvaliswinebiT an standartuli swavlebiT,
saSualod 9 semestrs moicavs 160 saaTiani datvirTviT (20 kvireuli
saauditorio saaTi, 8 saswavlo semestri). es sqema gacilebiT izrdeba,
rodesac kursi praqtikul treiningebs an laboratoriul samuSaos moicavs.
periodi, romelic cnobilia `daswrebis periodis~ (saauditorio datvirTva)
saxelwodebiT, saswavlo kursis dasrulebis mxolod erTi aspeqtia.
damatebiT, studentebma drois mniSvnelovani nawili unda daxarjon
damoukidebel muSobaze, moemzadon individualuri mecadineobisaTvis an
dauTmon yuradReba specialobaSi im damatebiT mimarTulebebs, romelic
araa SemoTavazebuli kursis mimdinareobisas. dReisaTvis, yovelTvis
SesaZlebeli araa drois nawilobrivi datvirTviT (Part-time) swavlis
gaformeba, kursebis organizebisas didi yuradReba eTmoba mosamsaxure da
im studetebis moTxovnebs, romelTac Svilebi yavT.
miReba
sauniversiteto seqtorze misaRebi kvalifikacia da miReba
universitetis da misi eqvivalenturi umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebaSi misaRebad moiTxoveba zogadi kvalifikacia (Allgemeine
Hochschulreife) an kvalifikacia dargebis mixedviT (Fachgebundene Hochschulreife).
amgvari forma yofil moswavleebs aZlevs uflebas gaagrZelon swavla
40
nebismieri umaRlesi dawesebulebis nebismier mimarTulebaze, maSin roca,
adre arsebuli uflebebiT kursTa mimaTulebebi SezRuduli iyo.
evrosabWos qveynebis aplikantebma, romelTac ar gaaCniaT germanuli
umeRlesi ganaTlebis seqtorSi misaRebi kvalifikacia, unda warmoadginon
saSualo skolis sertifikati, romelic aZlevs uflebas Cairicxon
sakuTari qveynis umaRlesi ganaTlebis dawesebulebaSi. aplikants aseve
SeuZlia warmoadginos sakuTari qveynis umaRles saswavlebelSi swavlis
cnoba. damatebiT, ucxoelma aplikantebma saswavlo adgilis mosapoveblad
unda daamtkicon germanuli enis garkveuli donis codna, Caabaron
germanuli enis gamocda umaRlesi ganaTlebis seqtorSi misaRebad ucxoeli
aplikantebisTvis (Deutsche Sprachpruefung fuer den Hochschulzugang auslaendischer
Studienbewerber - DSH) an eqvivalenturi gamocda.
SerCeva
umetesoba saswavlo kursze, nacionalobis kriteriumis mixedviT ar
arsebobs aplikantTa raodenobis SezRudva. es niSnavs, rom nebismieri
nacionalobis warmomadgenels, SeuZlia saqmianobis Tavisufali arCevanis
uflebiT isargeblos, rogorc es garantirebulia konstituciis me-12-e
muxliT. yvela aplikanti, romelic daadasturebs zemoT aRniSnul
moTxovnebs, daregistrirdeba umaRlesi ganaTlebis dawesebulebaSi,
sakuTari survilis mixedviT arCeul saswavlo kursze, yovelgvari
damatebiTi misaRebi procedurebis gareSe.
zogierT kursze, (magaliTad medicina, veterinariuli medicina,
stomatologia, arqiteqtura, biznesis menejmenti da fsiqologia), arsebobs
nacionaluri qvota, aplikantebis didi raodenobis gamo misaRebi adgilebis
arasakmarisi raodenobaa gamoyofili. 1998 wlis zafxulis semestridan,
saerTo arCeviTi proceduris gaTvaliswinebiT, kursebze misaReb adgilTa
raodenobas adgens saswavlo adgilTa gamoyofis centraluri ofisi
(Zentralstelle fuer die Vergabe von Studienplaetzen, ZVS). am proceduris legaluri
safuZveli, saswavlo adgilebis gamoyofasTan dakavSirebiT,
41
administraciuli miwebis Sida saxelmwifo SeTanxmebaa. 1997-98 wlis
zamTris semestridan, medicinis kursis aplikantebma specialuri SerCevis
procedura unda gaiaron damatebiT, rac testis CabarebaSi gamoixateba.
dReisaTvis umaRlesi ganaTlebis doneze Cabarebis liberaluri
procedurebi gadaxedvis stadiaSia.
zogadnacionalur SerCevis proceduraze damokidebuli kursTa tipebi
da raodenoba SeiZleba gansxvavdebodnen yovel semestrSi. es savsebiT
SesaZlebelia, radgan yvela asarCev kursTa raodenoba mcirea aplikantTa
raodenobasTan SedarebiT. saswavlo kursebze nacionaluri qvotis
gaTvaliswinebiT aplikantebi umaRlesi ganaTlebis doneze Caricxvis
kvalifikaciis statusiT (Abitur) sargebloben. damatebiT aseve
gaTvaliswinebulia molodinis periodi (abitur statussa da Caricxvas
Soris).
arsebobs zogierTi saswavlo sfero, sadac yvela aplikanti moipovebs
adgils, Tumca SeiZleba es adgili ar iyos mis mier arCeul
dawesebulebaSi. arsebobs zogadi SezRudvebi zogierTi saswavlo
dawesebulebis kursisaTvis, romelic ar iTvaliswinebs nacionalur misaReb
procedurebs. amis gamo aplikantebis miReba damokidebulia maT saSualo
qulaTa raodenobis kriteriumze, gaTvaliswinebulia qulaTa SenarCunebis
periodic.
universitetebsa da xelovnebisa da musikis kolejebSi gadayvanis wesi
da swavlis vadamde dasruleba
universitetebSi studentTa saswavlo jgufebi dgeba ara saswavlo
semestris mixedviT, aramed sabaziso an ZiriTad doneze savaldebulo
sagnebis Sesabamisad. Tuki studenti ver Caabarebs romelime kurss, igi
gaivlis am kurss momdevno nakadTan semestruli CamorCenis gareSe.
praqtikaSi, miuxedavad Caubarebeli sagnebisa, studenti mainc rCeba
universitetSi. swavlebisa da gamocdebis regulireba dgindeba misaReb
moTxovnebTan erTad TiToeuli safexurisaTvis. rogorc wesi, saSualedo
42
da saboloo gamocdebze ganmeorebiT gasvla mxolod erTxel aris
SesaZlebeli. saswavlo periodis SemcirebasTan dakavSirebiT, es sakiTxi
nawilobriv mogvarebulia. kerZod, Tu studenti saboloo gamocdas ver
Cabarebs standartuli swavlis periodSi (Regelstudienzeit) mas ufleba aqs
gamocda sxva dros Caabaros.
zogierT SemTxvevaSi studentebs survili aqvT Seicvalon saswavlo
kursi an Sewyviton swavla universitetSi. yovelwliurad yvela
universitetis studentTa 28%, gamocdebis srulad Cabarebis gareSe
swavlas Tavs anebebs. Tuki studentebs sWirdebaT konsultacia raime
kritikul situaciasTan dakavSirebiT, maT SesaZloa mimarTon studentTa
konsultaciis samsaxurebs. studentTa socialuri uzrunvelyofis
departamentSi maT SesTavazeben, rogorc konsultacias, aseve fsiqo-
socialur daxmarebasac.
zogadad SesaZlebelia saswavlo kursis Secvla, Tumca bolo
semestrebze gansakuTrebuli garemoebebis SemTxvevaSi. Pirgaremoebebi
SeiZleba iyos maT mier arCeuli kursebis sxva teritoriaze gavla.
Cabarebulad eTvlebaT mxolod is kursebi, romelic eqvivalenturia maTi
saswavlo kursisa.
Semdgomi ganaTleba (Further Education)
germaniaSi `Semdgomi~ ganaTleba, Tavisi sakuTari wesebiT ganaTlebis
mimarTuleba gaxda. Semdgomi ganaTlebis sxvadasxva xangrZlivobis
treiningebi aRrmavebs, rogorc ukve arsebuli codnasa da unarebs, aseve
gamocdilebas. Semdgomi ganaTleba erTnairad moicavs zogad, dargobriv da
socio-politikur mimarTulebebs.
vinaidan moTxovna da oficialuri gancxadebebi Semdgom ganaTlebaze
yoveldRiurad mzardia, struqtura socialuri bazris principebis
gaTvaliswinebiT ganviTarda. Semdgom ganaTlebas mosaxleoba iRebs
municipalur dawesebulebebSi, saxalxo umaRles skolebSi (Volkshochschulen),
kerZo dawesebulebebSi, saeklesio dawesebulebebSi, profesiul
43
gaerTianebebSi, industriisa da komerciis palatebSi, politikur partiebsa
da asociaciebSi, kompaniebsa da saxelmwifo mmarTvel organoebSi, saojaxo
ganaTlebis centrebSi, akademiebSi, umaRlesi profesiuli saswavleblebSi,
umaRlesi ganaTlebis da distanciuri swavlebis dawesebulebebSi. radio da
televiziebi aseve awarmoeben Semdgomi ganaTlebis programebs.
distanciuri ganaTleba
Cvens mier aqamde motanili masala ansxvavebda sauniversiteto da
umaRlesi profesiuli saswavleblebis seqtors. mniSvnelovania aRiniSnos,
rom germaniaSi damatebiT arsebobs dawesebulebebi, romlebic studentebs
sTavazoben distanciuri swavlebis formebs. distanciuri swavlebis zogadi
universiteti (Fernuniversitaet-Gesamthochschule) hagenSi 1974 wels daarsda. igi
sTavazobs kursebs Diplom da Magister xarisxebis mosapoveblad. zogierT
germanul qalaqSi, iseve rogorc avstriis, ungreTis da Sveicariis
qalaqebSi distanciuri ganaTlebis universitetebs aqvT umaRlesi
ganaTlebis centrebi adgilobrivi studentebis konsultaciisaTvis, aseve
iReben studentebs savaldebulo klasebis gavlis periodSi.
zogierTi umaRlesi ganaTlebis dawesebulebam, distanciuri
swavlebis kursebis ganviTarebis mizniT, danerga distanciuri swavlebis
formebi. distanciuri swavlebis asociaciebi bolo wlebis ganmavlobaSi
daarsda aRmosavleT germaniaSi berlinis CaTvliT, nordrain-vestfaliaSi,
hesenTan da zaarlandTan erTad rainland-pfalcSi. erTobliv proeqtTa
nawili Seqmnilia distanciuri ganaTlebis saagentoebTan TanamSromlobiT.
distanciur swavlebas damatebiT, kerZo organizaciebi axorcieleben.
zrdasrulTa kvalifikaciis amaRlebis akademikosTa sabWom (Akademiker-
Gesellschaft fuer Erwachsenenfortbildung) daaarsa umaRlesi skola dasaqmebuli
adamianebisaTvis (Hochschule fuer Berufstaetige). saxelmwifos mier aRiarebuli
kerZo dawesebulebebi sTavazoben umaRles ganaTlebas rensburgSi (Slesvig-
holStaini) da StutgartSi (baden-vutenbergi). Seqmnilia kursebi biznesis
44
menejmentSi, industriul inJineriaSi da gamoTvliT biznesSi. ekonomikisa
da sociologiis lahris koleji kerZo organizaciis kidev erTi magaliTia.
distanciuri swavlebis centraluri dawesebulebis (ZFU) monacemebiT,
1995 wels distanciuri swavlebis kursebze 150000 studenti Caewera. aqedan
daaxloebiT 50000 xarisxs mopovebis stadiazea.
xarisxisSemdgomi ganaTleba (Post-graduate education)
xarisxisSemdgomi ganaTlebis faqtiurad ori tipi arsebobs. erTi
exeba damatebiT codnis an unarebis SeZena-gaRrmavebas specialuri kursebis
da programebis saSualebiT (damatebiTi (Zusatz)-, damatebiTi (Ergaenzung)-,
samSeneblo swavleba (Aufbaustudien)). ukanasknel wlebSi, pirveli tipi metad
poluparuli gaxda `codnis asociaciis~ konteqstiT. germaniaSi es
iniciativa gaZlierda, `cxovrebis manZilze uwyveti ganaTleba yvelasaTvis~
programis (Aktionsprogramm Lebensbegleitendes Lernen fuer Alle) saxiT. ris
Sedegadac, am tipis ganaTlebis miRebis msurveli ar finansdeba
avtonomiurad, aramed mimarTavs aRniSnuli programis centrs.
xolo meore tipi dakavSirebulia akademiuri swavlebis
gagrZelebasTan, romelic sruldeba disertaciiT. germaniaSi, iseve rogorc
bevr sxva qveyanaSi swavlebis pirvel da umaRles xarisxebs Soris dayofis
zRvari mkveTrad araa gansazRvruli. tradiciulad studentebi agrZeleben
swavlas maRal (an xarisxisSemdgom) safexurze sawyisi kvalifikaciis
mopovebis gareSe.
struqtura da miReba
universitetsa an eqvivalentur umaRlesi saswavlo dawesebulebaSi,
pirveli saswavlo safexuris warmatebiT dasrulebis, Semdeg akademiuri
saqmianobis garkveul stadiaze myof adamianebs SeuZliaT swavla
gaagrZelon doqtoranturis safexurze, procesi Promotion-is saxeliTaa
cnobili. umaRlesi profesiuli saswavleblis (Fachhochschulen) xarisxis
mflobelebisaTvis doqtoranturis safexurze misaRebad arsebobs
45
specialuri wesebi. ukve arsebuli umaRlesi profesiuli saswavleblebis
xarisxis garda, studentebma damatebiT mosamzadebeli kursebi unda
gaiaron doqtoranturaSi Sesaswavl saganSi, an aRniSnul sakiTxebTan
dakavSirebiT universitetSi damatebiTi swavlebis periodi unda daZlion,
an unda Caabaron vargisianobis testi (Aptitude Test). doqtoranturaSi
yuradRebas sadoqtoro Tezisebze (romelic damoukidebel kvlevas unda
eyrdnobodes) da zepir gamocdebze (Rigorosum) amaxvileben. gamocdebi
SeiZleba Canacvldes studenturi PhD Tezisebis dacviT (Disputation).
sadoqtoro Tezisebi unda iqnas dawerili dadgenili periodis
ganmavlobaSi. doqtoranturis dasruleba aniWebs doqtoris (Doktor,
Doktorgrad) akademiur xarisxs.
xarisxisSemdgom doneze, studentebisagan minimalur droSi
registracia moiTxoveba, aravin ar icis ra drois ganmavlobaSi
gagrZeldeba muSaoba xarisxis mosapoveblad. sxva qveynebTan SedarebiT,
doqtoranturaSi swavlis periodi gacilebiT grZelvadiani da Tavisuflad
dagegmilia. igi profesiuli saqmianobis da ganaTlebis kombinacia ufroa,
vidre ganaTlebis calkeuli faza. doqtorantebis umetesoba universitetSi
personalis Tanamdebobaze muSaobs. umetes SemTxvevaSi atareben seminarebs
an konsultaciebs (saSualod 1-2-s semestris ganmavlobaSi). kursebze
daiSvebian, rogorc maRali donis xarisxamdeli, aseve xarisxisSemdgomi
studentebi, magram unda aRiniSnos, rom aris Zalian didi gansxvavebebi
sxvadasxva dawesebulebebis mier SeTavazebul pirobebs Soris. metic,
radgan PhD studentebi yovelTvis ar arian formalurad registrirebulni
(isini ar warmoadgenen personalis specialur kategorias), amis gamo Zalian
rTulia bolo periodis raodenobrivi informaciis floba. samecniero
sabWos (Wissenschaftsrat) 1995 wlis monacemebiT, 1992 wlisaTvis germaniaSi
63000 doqtoranti iyo. maTgan daaxloebiT 70% universitetis
TanamSromelia, romlebic TavianTi samuSao drois nawils PhD Tezisebis
momzadebas uTmoben. daaxloebiT 20% PhD-ze grantis an kontraqtis
46
safuZvelze muSaobs. dafinanseba SeiZleba iyos mopovebuli sxvadasxva
saswavlo-samecniero da arasamecniero organizaciidan.
80-ian wlebSi germaniaSi, dainerga treiningebis araformalur
sistema. germanuli kvlevis sabWom (Deutsche Forschungsgemainschaft) warmoadgina
Sesabamisi programa xarisxis mflobelebisaTvis (Graduiertenkolleg).
xarisxisSemdgomi treiningebis axali sistema warmatebiT Sefasda. 2002
wlisaTvis germaniaSi TiTqmis 300-mde xarisxis mimWiWebeli skola iyo. 2001
wlisaTvis am tipis skolebSi studentTa saerTo raodenobas 4800 studenti
daemata. saleqcio jgufi Sedgeboda 15-25 PhD erTi an ramodenime
damegobrebuli (SesaZloa internacionaluri) universitetis studentisagan.
universiteti waradgens Graduiertenkolleg-s gegmas (kvleviTi da saswavlo
programis CaTvliT), romelic rogorc Sinaarsobrivad, iseve finansuradac
Sesabamisi administraciuli miwis mieraa damowmebuli da mxardaWerili.
germanuli kvlevis sabWo (Deutsche Forschungsgemeinschaft) afasebs am
winadadebas, misi damowmebis SemTxvevaSi dgeba Sesrulebis periodi samidan
maqsimum 9 wlamde xangrZlivobiT.
ZiriTadi dafinanseba
germaniis umaRlesi ganaTleba saxelmwifo dafinansebazea,
saswavleblebi cxadia, biujetis dagegmvisas unda icavdnen germaniis
mTavrobis administrirebis kanonebs. kanonebi, Seqmnilia TiToeuli
miwisaTvis, magram met-naklebad msgavsia mTeli qveynis teritoriaze.
ZiriTadi SezRudvebi, romelTa dacvac savaldebuloa Semdegia:
- biujetis moTxovna (xarjvis kategoriebis dafiqsireba) daafiqsiros
finansuri wlis prioritetebi,
- biujeti ar SeiZleba gaixarjos mimarTulebebis sawinaaRmdegod,
- dawesebuleba erTianad ar iRebs dafinansebas personalis
dasafinanseblad, Tuki es saStato gegmaSi (Stellenplan) ar aris
gaTvaliswinebuli,
47
- dawesebulebas ar SeuZlia gaxarjos personalis fondi sxva
saWiroebiisaTvis, maSinac ki, roca es iTvleba aucileblad da
Sesaferisad,
- fondebi (dauxarjavi balansi) ar SeiZleba gadatanil iqnas momdevno
finansur welze,
miuxedavad amisa, bolo ramdenime wlis ganmavlobaSi germaniis
administraciul miwebze mniSvnelovani cvlilebebi moxda. zogierTma miwam
SeinarCuna sworxazovani biujetis forma, zogierTma gadauxvia dadgenil
mimarTulebas, zogierTma ki mainc Seqmna erTiani dafinansebis biujeti
(Ziegele, 2000).
swavlebis gadasaxadebi
rogorc wesi, umaRlesi ganaTlebis pirveli safexuris kursebze,
germaneli da aragermaneli studentebisaTvis ar arsebobs registraciis
gadasaxadi, semestruli gadasaxadi an sagamocdo gadasaxadi. Tumca, yvela
studenti ixdis minimalur Tanxas socialuri keTilmowyobiT
sargeblobisaTvis. saswavleblebSi arsebobs studentTa TviTadministirebis
organizaciebi (rogorc wesi studenturi komitetebi – Algemeine
Studentenausschuss), studentebi aseve ixdian maT damatebiT gadasaxadebs.
zogierT miwaze SemoiRes an apireben SemoiRon gadasaxadebi im
studentebisaTvis, romlebic xangrZlivad swavloben, e.w. `Long-term”.
magaliTisaTvis baden-vunternbergSi studentebma, romlebic standartuli
swavlis periodze (Regelstudienzeit) oTxi semestriT met xans swavloben,
yovelsemestrulad 511 evro unda gadaixadon. saxelmwifo da kerZo
dawesebulebebs SeuZliaT Secvalon gadasaxadebi Semdgomi (Weiterbildung)
ganaTlebis programebze registrirebisas. gadasaxadebis odenoba
daregulirebulia, magaliTad, programis sruli Rirebulebis 60%. kerZo
universitetebs sruli Tavisufleba aqvT nebismieri programis
gadasaxadebis dadgenaSi. Sesabamisad, gadasaxadebi araa barieri saxelmwifo
umaRlesi ganaTlebis pirvel safexurze.
48
daskvnis saxiT SeiZleba iTqvas, rom germaniis umaRlesi ganaTlebis
sistema mravalferovania. Tanamedrove dakveTebidan gamomdinare, umaRlesi
ganaTlebis dawesebulebebis damokidebuleba da urTierTkavSiri maTi erTi
qudis qveS gaerTianebas uwyobs xels, rac Tavis mxriv axleburi tipis
universitets ayalibebs. cxadia, mTeli es cvlilebebi mimdinareobs
boloniis procesis dakveTebis fonze, rac 2010 wlisaTvis unda damTavrdes.
boloniis procesis farglebSi aqamde ganxorcielebuli yvela
Zalisxmeva, romelic mimarTulia umaRlesi ganaTlebis gansxvavebuli
sistemebis harmonizaciisaken, ar scildeba Sidastruqturul miTiTebebs.
mravalricxovan miTiTebebsa Tu moTxovnebs Soris SeiZleba ramdenime
davasaxeloT: swavlebis samsafexuriani sistemis, kreditebis transferisa
da dagrovebis evropuli sistemis (ECTS), diplomis axleburi danarTis
(evropis sabWosa da UNESCO/CEPEC-is mier SemuSavebuli modeli) SemoReba,
swavlebis yvela doneze silabusebisa da kurikulumebisa Tanamedrove
saxiT SemuSaveba, Sefasebis erTiani sistemis danergva da sxva.
konvenciebisa da deklaraciebis dokumentebSi SefarviTac araa naxsenebi
umaRlesi ganaTlebis seqtoris organizaciuli modelis saxe, saubari arc
prioritetebzea. politikis globaluri xazi mimarTulia iqiTken, rom sanam
studentebs mopovebuli, aRiarebadi kvalifikaciiT SesaZlebloba aqvT
Tavisuflad gadaadgildnen qveynidan qveyanaSi, nebismier saxelmwifos
damoukideblad ZaluZs airCios sakuTari umaRlesi ganaTlebis sistemis
organizaciuli modeli.
rogorc ukve aRvniSneT, umaRlesi ganaTlebis istoria platonis
akademiidan da aristoteles likeidan iwyeba. Semdeg modis Sua saukuneebis
umaRlesi ganaTlebis cnobili dawesebulebani. evropis uZvelesi
universitetebi, burJuaziuli epoqa da socialisturi umaRlesi skola
mTeli Tavisi gamocdilebiT. TiToeuli epoqis saswavlo dawesebulebas,
49
qveynis moTxovnebidan gamomdinare, sakuTari mizani da amocanebi gaaCnda. am
SemTxvevaSi gamonakliss ar warmoadgens saqarTveloSi arsebuli saswavlo
dawesebulebebic.
Zveli berZeni istorikosebisa da geografebis Canawerebi mowmobs, rom
antikur saqarTveloSi iyo `ayvavebuli qalaqebi~ SesaniSnavi
`sazogadoebrivi Senobebis~, `gimnasionebiT~. antikuri ganaTlebis
gavrcelebasa da mecnieruli azris Semdgom ganviTarebaSi didi roli
iTamaSa kolxeTis umaRlesma ritorikulma skolam (IIIs.IInax). IV saukuneSi
qristianobis saxelmwifo religiad gamocxadebas mohyva eklesiebTan
skolebis gaxsna. magram male ucxo dampyrobTa Semosevebma, gansakuTrebiT
ki arabTa batonobam, didi xniT Seaferxa qarTuli kulturis ganviTareba.
ganaTlebis aRorZineba da intensiuri ganviTareba daiwyo XI-XII saukuneebSi,
daviT aRmaSeneblis da Tamar mefis xanaSi. Seiqmna mecnierebisa da
ganaTlebis iseTi kerebi, rogoric iyo gelaTis akademia da iyalTos
akademia. am didi saqmis mosamzadebeli safexuri iyo qarTuli kulturis
cnobili kerebi saqarTvelos sazRvrebs gareT – aTonis iverielTa
monasteri saberZneTSi, petriwonis monasteri bulgareTSi. XIII saukunidan
moyolebuli jer monRolTa, xolo Semdeg iranisa da osmaleTis
gamapartaxebelma Semosevebma daaqveiTes da dasces kultura da ganaTleba
saqarTveloSi.
XVII saukunis II naxevridan Seiqmna erTgvari pirobebi saqarTvelos
politikuri, ekonomikuri da kulturuli gamococxlebisaTvis. XVIII
saukuneSi saxalxo ganaTlebis saqme xelisuflebis mzrunvelobis sagnad
iqca, ramac saTanado Sedegi gamoiRo – 1755 wels gaixsna Tbilisis
seminaria, 1782 wels Telavis seminaria (romelic faqtobrivad umaRles
skolas warmoadgenda), iTargmna da Seiqmna saxelmZRvaneloebi [6].
maswavlebelTa profesiuli momzadebis dawesebulebebs saqarTveloSi
XIX saukunidan vxvdebiT. XIX saukunis I naxevarSi saqarTvelos saxalxo
skolebisaTvis maswavleblebs amzadebda Tbilisis sasuliero seminaria
(1817w), Tbilisisa da quTaisis wminda ninos saswavleblebi (1846, 1847 ww) da
agreTve, nawilobriv vaJTa gimnaziebi, magram es ar iyo maTi ZiriTadi
50
daniSnuleba. amasTan, maT ar hqondaT saTanado pirobebi maswavlebelTa
mosamzadeblad da arc iyo SemuSavebuli pedagogiuri kadrebis momzadebis
garkveuli sistema.
saqarTveloSi pirveli specialuri pedagogiuri saswavlebeli Seiqmna
1866 wels. es skola gaxsna kavkasiaSi marTlmadidebeli qristianobis
aRmdgenelma sazogadoebam da skolis daniSnulebas warmoadgenda
aRniSnuli sazogadoebis saswavleblebisaTvis maswavlebelTa momzadeba.
magram sinamdvileSi, es skola maswavleblebs amzadebda ganaTlebis
saministros dawyebiTi saswavleblebisaTvisac. saswavlebeli
Tavdapirvelad sami klasisagan Sedgeboda, iRebdnen dawyebiT
skoladamTavrebulebs. 1871 wlidan igi gadakeTda saostato samaswavleblo
institutad da aleqsandre II-is saxeli ewoda. samaswavleblo instituti
amzadebda maswavleblebs jer amierkavkasiis saqalaqo, xolo Semdeg
umaRlesi dawyebiTi saswavleblebisaTvis. swavlebis xangrZlivoba 4 weli
iyo da rusul enaze mimdinareobda. qarTuli ena arasavaldebulo iyo,
kvireuli datvirTviT 4 sT. skolaSi miReba xdeboda sakonkurso gamocdebis
wesiT, iricxebodnen moswavleebi, romelTac samazro an saqalaqo
saswavleblebi hqondaT damTavrebuli. samaswavleblo skolasTan arsebobda
erTklasiani saswavlebeli, romelic SemdgomSi jer orklasianad, xolo
Semdeg, 1882 wlidan saqalaqo saswavleblad gadakeTda. pedagogiuri ciklis
sagnebidan iswavleboda pedagogika, saskolo higiena da pedagogiuri
praqtika. aleqsandre II-s samaswavleblo instituti atarebda ruseTis
politikas amierkavkasiaSi da cxadia, swavlebis kursi ar iyo Sefardebuli
kavkasiis adgilobriv pirobebTan, arasavaldebulod iswavleboda
adgilobrivi enebi, xolo kavkasiis istoria, geografia, eTnografia
saerTod ar iswavleboda. momavali pedagogisaTvis, romelsac muSoba
kavkasiaSi mouxdeboda, savaldebulo ar iyo adgilobrivi mxaris, xalxis,
kulturisa da enebis codna.
XX saukunis dasawyisidan, saqarTvelos saxalxo ganaTlebis
sistemaSi seriozuli cvlilebebi daiwyo. 1909 wels TbilisSi, kerZo pirTa
iniciativiT, daarsda pirveli umaRlesi skola - `qalTa umaRlesi kursebi~,
51
romelic SemdgomSi amierkavkasiis kerZo institutad gadakeTda, iarseba 1920
wlamde. 1917 wels, aseve kerZo iniciativiT, daarsda Tbilisis
politeqnikuri instituti (swavleba rusul enaze mimdinareobda), xolo 1918
wels, ivane javaxiSvilis da sxva qarTvel mecnierTa da sazogado
moRvaweTa iniciativiT daarsda Tbilisis universiteti, romelmac saTave
daudo erovnuli kadrebis momzadebas saqarTveloSi.
rogorc aRvniSneT, Tbilisis pirveli samaswavleblo instituti 1919
wels gadakeTda Tbilisis saxelmwifo universitetis sapedagogio
institutad, 1921 wlis 29 ivliss universitetis profesorTa sabWos
dadgenilebiT universitetis sibrZnismetyvelebisa da samaTematiko-
sabunebismetyvelo fakultetebi gaerTianda erT pedagogiur fakultetad,
romelic gaerTianebis miuxedavad ori ganyofilebisagan Sedgeboda –
sobrZnismetyvelebisa da samaTematiko-sabunebismetyvelo, TiToeul
ganyofilebas hyavda Tavisi Tavmjdomare da mdivani. pedagogiuri
fakultetis dekanad damtkicebul iqna prof. k. kekeliZe, mdivnad doc. z.
yanCaveli. 1922 wlis 30 ivniss universitetTan arsebuli sapedagogo
instituti gadakeTda sapedagogo fakultetis institutad da misi kursis
gavla savaldebulo iyo im studentebisaTvis, romlebic sapedagogo
sarbielze apirebdnen moRvaweobas. aRniSnul institutTan gaixsna e.w.
mTliani Sromis skolis tipis sacdeli skola, romlis xelmZRvaneloba
daevala institutis direqtors, prof. d. uznaZes. 1923 wlis bolos
instituti daixura da studentTa umravlesoba pedagogiur fakultetze
gadavida.
1925 wlidan daiwyo saxelmwifos generaluri xazis gatareba
ganaTlebis sferoSi, ramac cxadia, upirvelesi dartyma Tbilisis
universitets miayena. daiwyo universitetis struqturis, swavlebis
meTodebisa da profesor-maswavlebelTa kritika. saxelmwifo samecniero
sabWos pedagogiurma seqciam SeimuSava proeqti, romlis mixedviT
pedagogiuri fakultetis filosofiuri, fsiqologiuri da istoriis
dargebi unda gauqmebuliyo. am proeqtis gamo, 1925 wlis Semodgomaze ivane
52
javaxiSvili ganaTlebis saxalxo komisariatSi gzavnis moxsenebiT baraTs,
romelSic wers: `ratom unda dangreuli iqnes pedagogiuri fakulteti da
ganadgurebuli is didi muSoba da moRvaweoba, romelic am Svidi wlis
ganmavlobaSi gaweuli iyo da didis energiiT mopovebulia? maswavleblis
mowodeba da wodeba imdenad maRali da didia, rom is viTarca momavali
Taobis aRmzrdeli saukeTesod da farTod unda iyos ganaTlebuli, Tavisi
specialobis mecnierebis ukanaskneli miRweulobaTa mcodne da misi
warmatebis Tvalyuris mdevneli. mxolod aseTi piri aasrulebs pirnaTlad
Tavis movaleobas. amitom mas Sesaferisi momzadeba unda hqondes da
pedagogiuri fakultetebis programas gamartiveba ki ara, piriqiT
gafarToeba sWirdeba~. amonaridi ivane javaxiSvilis werilidan, naTlad
gviCvenebs didi mecnieris damokidebulebas maswavleblis profesiisa da
misi momzadebis saqmisadmi.
werili reagirebis gareSe darCa. daiwyo universitetebis
fakultetebis institutebad daSla. 1930 wlis 7 ivlisis dadgenilebiT
Catarda Tsu-s reorganizacia. mis bazaze Seiqmna 4 specialuri saswavlo
instituti. maT Soris pedagogiuri instituti. 1930-1931 saswavlo wels
pedagogiur instituts, Camoyalibebis dros 6 fakulteti hqonda: fizika-
maTematikis, sabunebismetyvelo-biologiuri da geografia-geologiuri.
SemdgomSi daemata: enisa da literaturis (qarTuli da evropuli),
sazogadoebriv-ekonomiuri (filosofiur-istoriuli da ekonomikuri
ganyofilebiT), filologiur-pedagogiuri (pedagogiuri, skolamdeli da
saskolo aRzrdis ganyofilebiT), saxviTi xelovnebis. 1930 wlis
noembrisaTvis pedagogiur institutSi 49 profesori iyo, maT Soris n.
musxeliSvili, al. javaxiSvili, k. kekeliZe, s. xundaZe, k. kakabaZe, d.
kakabaZe da sxva. profesorTa pirvel kolegias (8 wevri) meTaurobda ivane
javaxiSvili. rogorc vxedavT, am umZimes periodSi, swored pedagogiurma
institutma itvirTa ZiriTadi humanitaruli specialobebisa da
disciplinebis Tavmoyra.
universitetis bazaze institutebis Seqmnam warmoSva safrTxe
fundamenturi mecnierebis dargSi momuSave ZalTa daqsaqsvisa da samecniero
53
kvleviTi muSaobis Seferxebisa sabednierod, yvelaferi male Cadga Tavis
kalapotSi. 1933 wlis 8 ianvars saqarTvelos ssr cakma da saxkomsabWom
miiRo dadgenileba, romlis safuZvelzec safinanso ekonomiuri institutis,
sabWoTa mSeneblobisa da samarTlis institutis da nawilobriv
pedagogiuri institutis bazaze moewyo tfilisis saxelmwifo universiteti,
amjerad swavlebis vada ganisazRvreba 4-5 wliT da Seiqmna 5 fakulteti
sxvadasxva ganyofilebebiT da seqciebiT (sul 24 seqcia). universitetSi, 1930
wlidan calke erTeulad daarsebuli pedagogikis kaTedra 1933 wlidan
emsaxureba yvela fakultets da Sesabamisad universitetis
kursdamTavrebulT eniWebaT maswavleblis wodeba. rogorc vxedavT,
Tbilisis saxelmwifo universitetSi, TiTqmis gaxsnis dRidan, maswavlebels
amzadebs specialuri fakulteti da misi wodeba eniWeba mxolod im pirebs,
romlebic am fakultets gaivlian. im droindel msoflioSi arsebuli
maswavleblis momzadebis sistemebic swored asea agebuli. XX saukunis 30-
iani wlebidan sabWoTa kavSiris da maT Soris saqarTvelos ganaTlebis
sistemac Zireulad icvleba da atarebs qveynis politikis interesebs.
maswavleblis momzadebis sistemac gansxvavebulia msoflios danarCeni
qveynebis sistemebisagan, sadac maswavleblebs amzadeben universitetebTan
arsebuli specialuri fakultetebi, ganyofilebebi da kolejebi da
maswavleblis kvalifikacia eniWebaT mxolod im pirebs, vinc TavianTi
survilis Sesabamisad gaivlian aRniSnul fakultetebsa da kursebs.
1933 wels mTavrobis dadgenilebiT pedagogiuri instituti gadatanil
iqna quTaisSi. institutSi Seiqmna Semdegi ganyofilebebi: 1. fizika-
maTematikuri ganyofileba; 2. sabunebismetyvelo mecnierebaTa ganyofileba;
3. istoriul-literaturuli ganyofileba; 4. pedagogiur-pedologiuri
ganyofileba. swavlebis vada pedagogiur institutSi 4 wliT ganisazRvra.
quTaisis pedagogiuri institutis gaxsnas mohyva saqarTvelos mTel
teritoriaze pedagogiuri institutebis daarseba, kerZod, gaixsna
cxinvalis (1932 w), soxumis (1932 w), Tbilisis (1935 w, puSkinis saxelobis),
baTumis (1935 w), goris (1935 w), Telavis (1939 w), zugdidis (1939 w, iarseba
54
1952 wlamde), pedagogiuri institutebi, Tbilisis somxur-azerbaijanuli
samaswavleblo (1939 w, romelic Semdgom SeuerTda Tbilisis pedagogiur
institutebs).
aRsaniSnavia, rom es pedagogiuri institutebi universitetma daayena
fexze. wlebis ganmavlobaSi, universitetis xandazmuli profesor-
maswavleblebi kvirebs mogzaurobaSi atarebdnen, Rarmeebs aTenebdnen,
magram mainc dauzareblad emsaxurebodnen momavali maswavleblis aRzrdis
saqmes quTaissa Tu baTumSi, gorsa Tu TelavSi. Tbilisis saxelmwifo
universitetma gadamwyveti roli Seasrula agreTve am institutebisaTvis
profesor-maswavlebelTa momzadebis saqmeSi [9].
SemdgomSi ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo
universitetma ara erTi mniSvnelovani cvlileba ganicada, ganviTarda da
dRes moiazreba, rogorc umaRlesi ganaTlebis seriozuli kera
saqarTveloSi.
2005 wels saqarTvelo boloniis mimdinare procesSi gawevrianda.
Sesabamisad sruldeba boloniis procesis farglebSi mimdinare yvela
moTxovna.
universitetis winaSe dgas amocana, man unda moamzados maRali
kvalifikaciis mqone kadri, romelic konkurentunariani iqneba dasaqmebis
bazarze. universitetis erTi mTavari piroba imaSi mdgomareobs, rom masSi
saswavlo-pedagogiuri procesis gaSla mxolod seriozuli samecniero-
kvleviTi muSaobis bazaze unda iyos SesaZlebeli, ris gareSec maRali
kvalifikaciis mecnieruli kadrebis momzadeba warmoudgenelia.
universiteti umaRlesi samecniero-saswavlo dawesebulebaa da ara marto
umaRlesi saswavlebeli [8].
dReisaTvis saqarTveloSi uamravi umaRlesi saswavlebeli arsebobs,
romelTac msoflioSi arsebuli ukve cnobili tendenciis Sesabamisad
universitetebi ewodebaT. Tumca qarTul sinamdvileSi, samwuxarod, jer
kidev praqtikul doneze ver aris gawerili universitetis misia, da, Cveni
azriT, saswavlo da samecniero procesebi spontanurad mimdinareobs.
55
zemoT aRniSnulidan gamomdinare, universitetis mTel saswavlo-
pedagogiur procesSi da kerZod, mis meTodur momsaxurebaSi, kvleviTi
principebi uryevad unda iqnas daculi. universitetis da zogadad yvela
umaRlesi saswavleblis amocanaa moamzados specialisti, romelmac
SeeZleba mopovebuli codna gamoiyenos saWiroebisamebr da droisa da
sazogadoebis moTxovnis Sesabamisad damoukideblad gaiRrmavos da
srulhyos sakuTari gamocdileba. aseve mas unda hqondes mecnieruli
azrovnebis, mecnieruli muSaobis unari da Cvevebi. aRniSnuli mosazreba
kidev erTxel dafiqsirda boloniaSi 1988 wlis 18 seqtembers Catarebuli
universitetebis didi qartiis (Magna Charta Universitatum) dokumentSi -
`universitetSi swavleba da kvleva urTierTisagan ganuyofeli unda iyos,
raTa saswavlo procesi ar CamorCes sazogadoebis cvalebad moTxovnebsa da
samecniero codnis miRwevebs~.
amrigad, istoriuli da Tanamedrove literaturis gadamuSavebam,
morig jerze dagvarwmuna, rom universiteti saswavlo-samecniero
dawesebulebaa, sadac Sexamebulia kvlevisa da swavlebis orientacia da
saxelmwifos mxridan uzrunvelyofilia studentisa da maswavleblis
Tavisufleba.
56
$2. umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli
maxasiaTeblebi
umaRlesi skolis maswavlebels Cveulebrivad leqtors (Lat. Lector -
mkiTxveli) uwodeben, vinaidan swavlebis organizaciis ZiriTadi formad
umaRlesi skolaSi leqciaa (Lat. Lectio - kiTxva) miCneuli. es garemoeba
imaze miuTiTebs, rom leqtori, rogorc maswavlebeli yvela im ZiriTadi
niSnis materebelia, rac saerTod maswavleblisTvis (mag. saSualo skolis
maswavleblisTvis) aris damaxasiaTebeli. miuxedavad amisa, leqtors
saSualo skolisagan gansxvavebiT, Taviseburebac gaaCnia, rac umaRlesi
skolis amocanebiTa da studentTa TaviseburebebiTaa ganpirobebuli. [23]
umaRlesi saswavleblis specifikidan gamomdinare, leqtoris
(SemdgomSi maswavlebeli) winaSe sxvadasxva amocana dgas. umaRlesi
saswavleblis tipis mixedviT ganisazRvreba maswavleblisadmi wayenebuli
moTxovna-movaleobebic. Cveni universitetis specifikidan gamomdinare,
maswavlebels ara Tu sakuTari sagnis Rrmad codna, aramed pedagogiuri
unar-Cvevebis floba evaleba. amasTan, umaRlesi skolis
maswavleblisaTvis mecnieruli codnis gasaRrmaveblad aucilebeli
mecnieruli kvlevis unarebis flobaa. swored, mecnieruli codnis,
kvleviTi unarebis da pedagogiuri unaris swori Sexameba warmoadgens
kargi maswavleblobis aucilebel pirobas.
arsebobs umaRlesi skolis leqtoris, rogorc maswavlebelis,
profesiul TvisebaTa garkveuli CamonaTvali, romelTa gareSec
SeuZlebelia igi kargi pedagogi iyos. rasakvirvelia, kargi leqcia,
mecnieruli erudiciis gareSe ar arsebobs, magram Caataro leqcia,
aswavlo sxvas mecniereba, codnis garda, pedagogiur unarsac saWiroebs.
aswavlo sxvas, es ara marto xelovneba, Semoqmedeba, aramed unaricaa, rac
pirovnuli Tvisebaa da specialuri dargis codnas moiTxovs.
57
umaRlesi skolis maswavleblis saqmianobis Sefasebis mravalwlian
gamocdilebas mivyavarT azramde, rom es Sefaseba kompleqsuri,
(informaciis sxvadasxva wyaro) unda iyos.
amis ara erTi magaliTi arsebobs specialur literaturaSi. ase
magaliTad, g.b. skoks [24] miaCnia, rom pedagogiuri profesionolizmi
Sedgeba sami blokisa an komponentisagan:
zogadkulturuli
studentis pirovnebis pativiscema
sagnobriv-teqnologiuri
ruseTis saxelmwifo sagadasaxado akademiis mier gamoqveynebul
saJurnalo statiaSi [14] aRniSnulia, rom moTxovnebi maswavleblis
profesionalizmisadmi SeiZleba daiyos Semdeg aspeqtebad:
saswavlo-aRmzrdelobiTi procesis teqnologia
pedagogis pirovnuli maxasiaTeblebis Sefaseba
studentsa da pedagogs Soris damokidebulebis anu pedagogiuri
urTierTobis Sefaseba
saqarTveloSi fond `Ria sazogadoeba - saqarTvelos~ mier 2001-2002
wlebSi ganxorcielebuli maswavlebelTa sauniversiteto momzadebis
programis masalebSi aseve mocemulia sxvadasxva avtorTa mosazreba
maswavlebelTa profesiuli maxasiaTeblebis Sesaxeb. kerZod, statiaSi
`maswavleblis kvalifikacia Ria, heterogenul sazogadoebaSi~ CamoTvlilia
Semdegi maxasiaTeblebi:
1. maswavlebeli, rogorc saswavlo procesebis organizatori,
iniciatori, meTvelyure
2. maswavlebeli, rogorc aRmzrdeli
3. maswavlebeli, rogorc moswavleTa mrCeveli da msajuli
4. maswavlebeli, rogorc is, vinc aswavlis
5. maswavlebeli, rogorc TanamoRvawe skolis ganviTarebaSi
58
(ZiriTadi wyaro: KMK – ganmartebani, bremenuli ganmarteba 5.10.2000
srulad: kvalifikaciis profilebi gracidan, avstriidan da
niderlandebidan `Beroessrofiee~ da sxva).
aqve statiaSi `saganmanaTleblo politika~ motanilia maswavleblis
`axali profesionalizmis~ moTxovnebi:
gamocdileba
pedagogiuri `nou-hau” (know-how)
specialuri teqnikis codna
organizaciuli kompetencia da TanamSromloba
moqniloba
mobiluroba
Riaoba
amave statiaSi `swavlebis unar-Cveva da kompetencia ganaxlebuli
kurikulumis danergvaSi~ profesiuli maxasiaTeblebi Semdegi saxiT aris
warmodgenili
1. maswavleblis zogadi profesiuli kompetencia
a. Rrma da naTeli codna da gageba
b. pirovnuli Rirsebebi
g. profesiuli unar-Cvevebi
2. maswavleblis kompetencia sagnis (mecnierul) specifikasTan
dakavSirebiT;
quinslandis saxelmwifos, ganaTlebisa da xelovnebis departamentis
veb-gverdze [54] gamoqveynebuli produqtiuli pedagogis maxasiaTeblebi
Semdegnairia:
inteleqtualuri xarisxi
fiqris umaRlesi done
Rrma codna
Rrmad gageba
realuri saubrebi
codna, rogorc problema
59
logikuroba, urTierTkavSiri
codnis integracia
sawyisi codnebi
samyarosTan kavSiri
problemaze damyarebuli kurikulumi
klasis mxardamWeri garemo
studentebis damoZRvra (miTiTebebis micema)
socialuri mxardaWera
akademiuri saqmianoba
Semajamebeli kriteriumebis xarisxiani Sesruleba
TviTregulacia
gansxvavebebis aRiareba
kulturuli codnebi
CarTuloba
jgufis identuroba
aqtiuri moqalaqeoba
amasTan ganasxvaveben `maRali~, `saSualo~ da `dabali~ donis
produqtiul pedagogebs. maRali reitingis maswavleblebi SedarebiT
dabali donis maswavleblebisagan gansxvavdebian:
pasuxismgeblobis grZnobiT
efeqturad gamoxataven da xels uwyoben studentebis swavlebis
Sedegebis amaRlebas
gaazrebuli aqvT maswavleblobis roli
gagebuli aqvT kurikulumi
moyvanilia dabal da maRal doned dasaxelebuli jgufebis maxasiaTeblebi:
60
maRali donis maswavleblebi
acnobiereben, rom maT ar SeuZliaT
gamoiwvion studentebis swavlis
motivacia
sakuTar Tavs studentebis swavlis
xelSemwyobebad ganixilaven
yvela studentebSi xedaven Zalebs
warmatebis miRwevisaTvis
sakuTar Tavze saubroben rogorc
swavlebis procesis warmmarTve-
lebze
aucileblad miaCniaT, studentebs
Seuqmnan garemo, eqsperimentis
CatarebisTvis
met yuradRebas uTmoben unarebis
da ideis ganviTarebas vidre
Sinaarsis gadacemas
SemoqmedebiTad udgebian kuriku-
lums
dabali donis jgufTan, SedarebiT
xSirad awarmoeben monitorings
cdiloben arasaprogramo masalis
didi raodenobiT gamoyenebas
kolegebTan awarmoeben
swavlebasTan dakavSirebiT
profesiul diskusiebs
mzad arian isaubron sakuTar
Secdomebze da swavlebasTan
dakavSirebul cvlilebebze
dabali donis maswavleblebi
Tvlian, rom studentebi
swavlebaze Tavad arian
pasuxismgebelni
Tvlian, rom maswavleblis
kontrols miRma arsebuli
faqtorebi mniSvnelovanwilad
gansazRvraven studentTa
miRwevebs
iZlevian instruqciebs, romlebic
orientirebulia klasis saSualo
doneze
Tvlian, rom zogierTi studenti
iswavlis, zogierTi ara - es maTi
gadasawyvetia
sakuTar Tavs aRiqvamen
informaciis mimwodeblebad
uCivian kurikulumis gasavlelad
gamoyofil arasakmaris dros
unarebsa da koncepciebze metad
yuradRebas Sinaarsze amaxvileben
ar moswonT saubari Sefasebis
SezRudvebze
kolegebTan SedarebiT
xasiaTdebian bundovani
pedagogiuri saqmianobiT
maRali donis kolegebTan SedarebiT,frTxilad ekidebian piradisaqmianobis ganxilvas aRfTovanebiT aRniSnaven ufrosobis mxridan samuSaos Semowmebis process
61
nacionalur doneze aRiarebul sertificirebul maswavlebelTa
(NBCT) da lider maswavlebelTa qselis (TLN) mier Catarebuli kvleva [83],
romlis mizania gamoavlinos `kargi maswavleblis~ maxasiaTeblebi
(Caracteristics of “quality teacher”) daskvnis saxiT ganasxvavebs kargi maswavleblis
maxasiaTeblis xuT ZiriTad mimarTulebas:
1. maswavleblis movaleoba studentebi da maTi swavlebaa
karg maswavlebels:
aqvs swavlebis survili
gulwrfelad uyvars yvela studenti
sjera studentebis da maTi potencialis
sjera, rom yovel students SeuZlia swavla
icnobs da pativs scems yovel students rogorc pirovnebas
iTvaliswinebs yvela moswavlis individualur moTxovnas,
damyarebuls mravalmxriv Sefasebaze (formalurze da
araformalurzec)
TiToeuli studentze amyarebs realurad maRal molodinebs
pativs scems/aRniSnavs studentebis kulturul
mravalferovnebas
swrafad da Sesabamisad axdens mecadineobebis adaptirebas
individualuri studentis moTxovnebis dasakmayofileblad
adgens da nergavs studentis ganviTarebis Sesabamis
mecadineobebs, romelic damyarebulia ganviTarebis da
inteleqtis gavrcelebul Teoriebze
2. maswavlebelma icis sagani, romelsac aswavlis da icis swavlebis
meTodika
kargi maswavlebeli:
aris profesionali da Rrmad flobs im sagans, romelsac
aswavlis
62
flobs swavlebis xelovnebas iseve kargad, rogorc mis Sinaarss
amyarebs disciplinaTa Soris kavSirs
exmareba studentebs Seicnon sagnis Sinaarsi realobasTan
kavSiris saSualebiT
amJRavnebs enTuziazms sagnis SinaarsTan dakavSirebiT
aswavlis srulyofilad, sazRvrebs gareSe
xelaxla afasebs da ukeTebs koreqtirebas gegmebs saaTebis,
dReebis, wlebis mixedviT studentebis Zlieri da susti
mxareebis gaTvaliswinebiT
SeuZlia ganmartos/gaamarTlos yvela saswavlo gadawyvetileba
studentebis codnaze, codnis Sinaarsze da mokle an
grZelvadian miznebze dayrdnobiT
aqvs strategiebis da gadawyvetilebebis farTo repertuari im
studentebisaTvis, romlebsac aswavlis
atarebs studentze orientirebul mecadineobebs, SemoqmedebiTad
udgeba Sinaarss. atarebs emociur, novatorul, dakvirvebaze da
saukeTeso praqtikul gamocdilebaze damyarebul mecadineobebs,
romelic xels uwyobs studentis ganviTarebas da iTvaliswinebs
mis moTxovnebs.
3. maswavlebeli pasuxismgebelia swavlebis organizebasa da
monitoringze
kargi maswavlebeli:
axalisebs studentis kritikul azrovnebas, cxovrebis manZilze
ganaTlebas (LLL), SemoqmedebiTobas da risks, raTa Seqmnas
pozitiuri, mxardamWeri, aRmzrdelobiTi da mastimulirebeli
garemo
aRiqvams yvela miTiTebas rogorc Sefasebas
63
iyenebs Sefasebis sxvadasxva meTods (studentebis mier
Sesrulebul samuSos, epizodur Canawerebs, portfolioebs,
testebs da a.S.)
yvela miTiTebas amyarebs Sefasebis Sedegebze (formalurze da
araformalurze)
studentebTan cxadad ganmartavs Sefasebis ganawilebis punqtebs
awarmoebs studentebis Sesaferis, droul da konstruqtiul
ukukavSirebs (feedback)
ikvlevs students srulad (akademiurad, socialurad,
emociurad da fizikurad)
momTxovnia studentebis mimarT da axalisebs maT
pasuxismgeblobas swavlasTan dakavSirebiT
awarmoebs klasis efeqtur menejments
efeqturad iyenebs drosa da resursebs
4. maswavlebeli sistematiurad aanalizebs sakuTar praqtikas da
swavlobs gamocdilebebze dayrdnobiT
kargi maswavlebeli:
sakuTar praqtikaSi Sesabamisobis gaTvaliswinebiT Seaqvs
cvlilebebi
sixaruliT xvdeba konstruqtiul kritikas da aqtiurad aRiqvams
`warumateblobebs~
cdilobs gaiRrmavos sakuTari praqtika uwyveti ganaTlebis
(LLL) miRebis gziT
5. maswavlebeli profesiuli sazogadoebis wevria
kargi maswavlebeli:
64
skolaSi studentis damcvelia, sazogadoebis aqtiuri wevria,
kargi xelmZRvaneli da aRmzrdelia, lideri, treneri da
partnioria
profesiis damcvelia
aqtiuradaa CarTuli ganaTlebis cvlilebebSi
cdilobs iswavlos studentebisgan, mSoblebisgan,
Tanasworrangiani TanamSromlebisgan, kolegebisgan da
sazogadoebisagan
swavlebis xarisxis gaumjobesebis mizniT eZebs swavlebis im
gzebsa da saSualebebs, romlebic misi sagnis Sinaarss da
pirovnul interesebs scildeba
anviTarebs mWidro partniorul urTierTobebs mSoblebTan
gawevrianebulia profesiul organizaciebSi
sistematiurad iRrmavebs codnas
kolegebTan erTad zrunavs studentebze
aqve moyvanilia respodentTa mier dasaxelebuli `kargi
maswavleblis~ pirovnuli Tvisebebi:
65
gamomgonebeli
energiuli
enTuziazmiT
aRsavse
eTikuri
zrdilobiani da
pativcemuli
Tanmimdevruli
TviTdajerebuli
aqtiuri
intuitiuri
iumoris mqone
mSvenieri
mimarTulebis mimcemi
moazrovne
momTmeni
momTxovni sakuTari
Tavis mimarT
mondomebuli
moqnili
mzrunveli
ndobis dammsaxurebeli
organizebuli
pozitiuri
realurad motivirebuli
riskiani
sando
kolaboraciuli
SemoqmedebiTi
Semwynarebeli
yuradRebiani msmeneli
wamaxalisebeli
xelmisawvdomi10
TiToeuli am modelis ukan, moiazreba punqtebad gaSlili moTxovnebi,
romelnic avtorisaTvis misaRebi da dasabuTebulia.
Cven srulad ver gaviziareT verc erTi mosazreba. amasTan gamoTqmuli
winadadebebi ver asaxaven klasikur didaqtikaSi pedagogisadmi
damkvidrebul moTxovnebs. SevaxameT ra es moTxovnebi qarTul
realobasTan, gadavwyviteT pedagogis profesiuli saxe sami aspeqtiT
moviazroT:
sagnis codna (mecnieruli codna)
meToduri momzadeba
pirovnuli Tvisebebi
10 xelmisawvdomi – accessible –SinaarsiT saauditorio drois gareT (zogierT SemTxvevaSi 24 saaTis ganmavlobaSi) raime formiT, saqmesTan dakavSirebul konsultaciis gawevas gulisxmobs. konsultaciis amgvari forma, xSir SemTxvevaSi, pirovnebis movaleobis Sesrulebaze ufro miuTiTebs vidre mis gulisxmierebaze.
66
migvaCnia, rom umaRlesi skolis pedagogis profesiuli saqmianobis Sefaseba
am kuTxiT amomwuravadaa SesaZlebeli.
sagnis codna niSnavs im sagnis, mecnierebis safuZvlian, Segnebul
codnas, romelsac igi aswavlis. garda amisa, im dargis mecnierebaTa
sistemaSi garkvevas, romelsac es sagani ekuTvnis da specialobis momijnave
sagnebSi momzadebas. umaRlesi skolis miznidan gamomdinare maswavlebeli
mecnier-mkvlevaric unda iyos, anu unda flobdes mecnieruli kvlevis unar-
Cvevebs da Tanamedrove miRwevebiT sistematiurad iRrmavebdes codnas.
meTodur momzadebaSi pedagogiur mecnierebaTa is disciplinebi
SeiZleba gavaerTianoT, romelsac pedagogi sakuTari sagnis garda unda
flobdes, raTa gadawyvitos swavlebis procesSi warmoqmnili siZneleebi
da pedagogiuri moRvaweoba Segnebulad da xarisxianad warmarTos.
swavlebaSi warmatebis misaRwevad sagnis Rrmad codna da swavlebis
meTodebis da principebis floba sakmarisi araa, aq warmmarTveli faqtori
maswavleblis pirovneba, misi pirovnuli Tvisebebia.
Cvens mier moazrebuli maswavleblis profesiuli maxasiaTeblis
Teoriuli modeli vikvlieT empiriulad ivane javaxiSvilis saxelobis
Tbilisi saxelmwifo universitetis pedagogebsa da studentebs Soris.
individualurad da jgufurad gamokiTxul iqna TiTqmis yvela specialobis
350 studenti. studentebs mivmarTeT kiTxviT: `rogori unda iyos umaRlesi
skolis maswavlebeli?~, werilobiT mopovebuli informacia SevajereT
moazrebul Teoriul modelTan. (masalidan, SerCeul iqna mxolod is
mosazrebebi, romlebsac respodentTa aranakleb 80% iziarebda).
amrigad, gaviTvaliswineT ra universitetis specifika, studentTa
survilebi da moTxovnebi, mecnierul safuZvelsa da sxva qveynebis
gamocdilebaze dayrdnobiT, aRniSnulma aspeqtebma Sinaarsobrivad gaSlis
Sedegad Semdegi saxe miiRo:
67
umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli maxasiaTeblebi
I. codna saganSi
zogadmecnieruli msoflmxedveloba
mecnieruli codna
profesiuli mobiloba (sabazo codnis TanadroulobasTan
modificireba)
mecnieruli kvlevis unar-Cveva
kvalifikaciis amaRleba da Semdgomi ganaTleba
II. meToduri momzadeba
pedagogiuri ciklis disciplinebis codna
sagnis swavlebis meTodikis codna
swavlebis procesis dagegmva da organizacia
swavlebis procesSi dadebiTi emociuri atmosferos Seqmna
studentis interesebis gaTvaliswineba – studentze
orientirebuli swavleba
studentisadmi individualuri midgoma
studentis motivireba
studentTan TanamSromloba
masalis gadmocema
metyvelebis kultura
studentis aqtivizaciis xerxebis floba:
a. diskusia
b. debatebi
g. saproeqto muSaoba
d. gunduri muSaoba
e. roluri TamaSebi
v. muSaoba wyvilebSi da a.S.
Sefasebis sistemis moqniloba, Riaoba da obieqturoba
teqnikuri saSualebebis gamoyeneba
68
studentebSi codnis praqtikaSi gamoyenebis unaris Camoyalibeba
pedagogiuri taqti
pedagogiuri kvleviTi unarebi (studentis codnisa da
pirovnuli maxasiaTeblebis aRricxva)
studentis pirovnebis aRzrda
studentis msoflmxedvelobis orientacia zogadsakacobro
faseulobebze
studentebSi TviTSefasebis unaris Camoyalibeba
studentebSi wignze damoukidebeli muSaobis da kvlevis unaris
Camoyalibeba
kritikul situaciaSi daxmareba da studentebisaTvis rCevis
micema
sauniversiteto saqmianobaSi monawileoba
swavlisaTvis xelSemwyobi atmosferos Seqmna
monawileoba saswavlo-samecniero procesebSi
monawileoba sazogadoebriv procesebSi
zrunva universitetSi saswavlo-samecniero procesebis
gaumjobesebaze
III. pirovnuli Tvisebebi
zneobriv-eTikuri saxe
sakuTari kulturisa da tradiciebis, faseulobebis pativiscema
gansxvavebul kulturaTa pativiscema
pirovnuli Rirsebis TviTSegrZneba
studentis pirovnebis pativiscema
sakuTari profesiis siyvaruli da dacva
studentis siyvaruli
momTxovneloba, rogorc sakuTari Tavis, aseve studentebis
mimarT
TviTdakvirveba da TviTSefaseba
69
sakuTar Tavze muSaoba
pasuxismgeblobis grZnoba
disciplinirebuloba
organizebuloba
ndobis maRali faqtori, rogorc kolegebis aseve studentebis
mxridan
enTuziazmi
intuitiuroba
momTmenoba da Semwynarebloba
kolegialuroba
komunikabeluroba
sakuTari subieqturobis, stereotipuli azrovnebis,
SezRudvebis aRiareba
axali ideebis da gamocdilebis miReba da gaziareba rogorc
kolegebis, aseve studentebisa da sazogadoebisagan
SemoqmedebiToba
zogadi erudicia
umaRlesi skolis maswavleblis pirovnuli Tvisebebi Zalzed
mniSvnelovani, warmmarTveli faqtoria swavlebis procesSi, Cvens mier
moyvanili CamonaTvali idealur, xSirad realobisgan daSorebul variants
Seesabameba, Tumca ki saswavlo procesis xarisxianad warmarTvisaTvis Cven
igi aucilebel faqtorad migvaCnia.
amrigad, Cven Teoriuli da empiriuli kvlevis Sedegad SevqmeniT
umaRlesi skolis maswavleblis profesiogramis Cveneuli xedva.
aRsaniSnavia, rom maswavlebelTa profesiograma, miuxedavad
kacobriobis mier SemuSavebuli maradiuli moTxovnebisa maswavleblisadmi,
Ria da cvladi sistemaa. igi mudmivad viTardeba da icvleba sazogadoebis
dakveTis Sesabamisad.
70
Tavi II. umaRlesi skolis maswavleblis Sefaseba studentis mier
$1. maswavleblis sauniversiteto saqmianobis Sefasebis saakreditacio moTxovnebi
saganmanaTleblo sivrceSi mimdinare integraciisa da globalizaciis
procesebi umaRlesi ganaTlebis sferos mniSvnelovan gardaqmnebs moiTxovs.
Zireuli cvlilebebi boloniis procesSi monawile yvela qveynis, maT Soris
saqarTvelos saganmanaTleblo sistemasac exeba. aRsaniSnavia, rom
saqarTvelo boloniis process 2005 wlis maisSi SeuerTda.
boloniis procesis ZiriTad mimarTulebaTa Soris, erT-erTi
umaRlesi skolis akreditaciis sakiTxia.
saqarTvelos kanonSi umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb akreditacia
ganmartebulia rogorc: `umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebis an/da
saganmanaTleblo programis statusis (saxelmwifos mier aRiarebuli
sertifikatis gacemis uflebis) dadgenis procedura. am proceduras
axorcielebs saxelmwifo saakreditacio samsaxuri saxelmwifos mier
gansazRvrul moTxovnebTan umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebebis
(instituciuri akreditacia) an/da saganmanaTleblo programis (programuli
akreditacia) Sesabamisobis dadgeniT~.
amJamad saqarTveloSi ukve Catarebulia instituciuri akreditacia.
2010 wlisaTvis umaRlesi ganaTlebis evropuli sivrcis (EHEA)
CamoyalibebasTan dakavSirebiT, dasrulebuli unda iyos programuli
akreditaciac.
akreditaciisaken mimavali gza evalvaciaa11. evalvaciis mravalnairi
ganmarteba arsebobs. `Tu vityviT, rom arsebobs evalvaciis imdennairi
ganmarteba ramdenic Semfasebelia ar viqnebiT Sors simarTlisagan~.
ganmartebaTa mravalferovani speqtridan SeiZleba moviyvanoT
evalvaciis aseTi gansazRvreba:
11 Evaluation - Sefaseba, Rirebulebis gansazRvra.
71
evalvacia (Evaluation (Bewertung)): produqtis, procesis an programis
Rirebulebis Sefasebis procesi, romelic ar moiTxovs sistematiur
qmedebebs an monacemebze dafuZnebul mtkicebulebebs [52].
ganaTlebis sferoSi evalvaciis standartebi evropaSi srulad jer
kidev araa dadgenili. germanis saswavlo dawesebulebebSi, aSS-Si
erToblivi komisiis mier SemuSavebuli evalvaciis standartebis
adaptirebuli krebuli [43] gamoiyeneba. Tumca, unda aRiniSnos, rom
germaniaSi bolo periodSi administraciuli mowyobis mixedviT
SemuSavebulia evalvaciis calkeuli CarCo-pirobebi. standartebi Zalian
zogad miTiTebebs da moqmedebis farTo areals iZleva. saswavlo
dawesebulebebi didi TavisuflebiT sargebloben da xelewifebaT sakuTari
Sexedulebisamebr Seadginon evalvaciis modeli. magaliTisaTvis SegviZlia
moviyvanoT zaarlandis universitetSi TiToeuli dargorivi mimarTulebis
evalvaciis sqema, romelic saswavlo procesis yvela rgolis Sefasebas
gulisxmobs:
72
ganaTlebis sferos evalvaciis erT-erTi rgoli umaRlesi skolis
maswavleblis saqmianobis Sefasebas moicavs. Cvens mier mopovebulma
masalebma dagvarwmuna, rom Tanamedrove saganmanaTleblo sivrceSi
maswavlebelTa Sefasebis, anu evalvaciis uamravi modeli arsebobs.
modelebi, ZiriTadad sakuTriv umaRlesi saswavleblis moTxovnebis
safuZvelzea SemuSavebuli, Tumca, evropul sivrceSi arsebuli evalvaciis
modelebi boloniis procesis zogadi moTxovnebis gaTvaliswinebiTaa
Sedgenili. sicxadisaTvis movitanT ramdenime models.
dargobrivi mimarTulebis
kursdamTavrebulebis gamokiTxva
jgufuri da individualuri
gasaubreba
sakuTriv Sida rgolis
TviTSefaseba
Sida evalvaciis angariSi
miznebis, meTodebis da pasuxismgeblobebis
(movaleobebis) garkveva
calkeuli Sedegebis dakavSireba & erToblivi
saqmianobis suraTis warmodgena
instrumentis koncepcia da empiriuli kvleva
procesebis aRwera da warmodgena
rekomendaciebi
ZiriTadi SekiTxvebi SemfaseblisaTvisgare evaluacia
miznis aRwera
73
flindersis universitetis (avstralia) mier Seqmnil veb-gverdze [72]
`swavleba&swavla“ motanilia mosazreba, rom evalvaciis procesSi
SeiZleba Sediodnen: Tavad pirovneba (pedagogi), studentebi,
Tanasworrangiani kolegebi, supervizorebi da eqspertebi, radgan isini
swavleba/swavlis procesis sxvadasxva mxares warmarTaven.
sainformacio-saganmanaTleblo centris (ERIC) monacemebze
dayrdnobiT avtori baret joani, Tavis statiaSi `maswavlebelTa
evalvacia~ [92] maswavlebelTa Sefasebas Semdegi komponentebiT moiazrebs:
maswavlebelTa individualuri interviuireba, pedagogiuri kompetenturobis
damdgeni testireba, klasze dakvirveba, studentebis reitingi, kolegebis
Sefaseba, studentebis miRwevebi, fakultetis TviTevalvacia. aqve
moyvanilia `kargi maswavleblis~ pirovnuli maxasiaTeblebis CamonaTvali,
rogorc iribi indikatori, romlis gamoyenebac maswavlebelTa evalvaciisas
yovelTvis araa SesaZlebeli.
rogorc ukve aRvniSneT, pedagogTa saqmianobis Sefasebis Sesaxeb
sxvadasxva qveyanaSi sxvadasxva mosazreba arsebobs. Sefaseba warmoebs
administraciis, kolegebis, studentebis mier. Sefasebis procesSi
gaTvaliswinebuli unda iqnas saboloo Sedegi, meToduri uzrunvelyofa,
mecadineobis xarisxi da sxv. yuradReba eqceva TviTSefasebasac.
Cven SevecadeT Segveqna maswavleblis Sefasebis iseTi modeli,
romelSic gaTvaliswinebuli iqneba saqarTveloSi moqmedi umaRlesi
ganaTlebis sistemis, kerZod Tsu-is Taviseburebani. Cveneuli modelis
mixedviT maswavleblis profesiuli saqmianobis Sefaseba kompleqsurad
xdeba. Sefasebis saboloo mizani raodenobriv maxasiaTebelze gasvlaa,
romlis saSualebiTac SesaZlebeli iqneba umaRlesi skolis maswavleblis
`av-kargianobis~ dadgena. naSromis saboloo miznis miRweva am etapisaTvis
ar igegmeboda, es Cveni momavali saqmianobis Sedegi iqneba. amjerad Cveni
mizani Sefasebis erT-erTi rgolis, kerZod studentis mier maswavleblis
Sefasebis kiTxvaris SeqmniT Semoifargleboda.
Cveni universitetis saganmanaTleblo politikidan gamomdinare,
romelic Tavis mxriv qveynis politikis nawilia da aucileblobiT
74
iTvaliswinebs nacionaluri standartis Taviseburebebs, maswavleblis
profesiuli saqmianoba SeiZleba davyoT pedagogiur da samecniero
sferoebad. cxadia, imTaviTve igulisxmeba, rom pedagogiuri saqmianobis
gamijvna samecniero saqmianobisagan SeuZlebelia, anu es sferoebi cal-
calke ar ganixileba.
Sesrulebuli samuSaos mixedviT, maswavleblis saqmianobis sferoebi,
pirobiTad, SeiZleba ase warmovadginoT:
pedagogis saqmianobis Sefasebis Cveneul modelSi, maswavlebeli
warmoadgens TviTangariSs Sesrulebuli samuSaos Sesaxeb. Semdeg Sefaseba
xorcieldeba administraciis (universiteti, fakulteti, fakultetze
daqvemdebarebuli erTeuli - mimarTuleba, departamenti Tu instituti),
kolegebis, studentebis mier. SemdgomSi kolegebis mier Sefasebas
moviazrebT administraciis mier SefasebaSi, radgan kolega, Tu yvela ara,
erT-erTi rgolis warmomadgeneli mainc aris.
Cveni azriT, administraciam maswavlebeli Semdegi punqtebis mixedviT
SeiZleba Seafasos:
1. profesiuli saqmianobis Sedegi (studentTa codnis done,
studentTa zogadsaswavlo unarebi);
2. saqmisadmi SemoqmedebiTi damokidebuleba, sakuTari saqmianobis
analizis unari, kvleviTi unari (Teoriuli da eqsperimentuli
75
muSaoba), profesiuli zrdis mimarTulebiT warmarTuli
saqmianoba (samecniero Sromebi, sarekomendacio da meToduri
xasiaTis publikaciebi da sxva);
3. TanamSromlobis kultura (studentebTan, kolegebTan
TanamSromlobis unari, profesiuli eTika, pedagogiuri
xelmZRvanelobis stili);
4. SromiTi saSemsruleblo disciplinis done;
amgvar Sefasebas emateba studentTa gamokiTxvis Sedegebi da
kolegebis mier gamoxatuli azri.
maswavleblis TviTangariSi SesaZloa Sesrulebuli samuSaos
mixedviT Semdeg sferoebSi gakeTdes:
1. pedagogiuri (saswavlo, aRmzrdelobiTi) saqmianoba
2. samecniero saqmianoba
3. sxva aqtivobebi
Tuki universitetis administracias warmovidgenT Semdegi saxiT,
maSin umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli saqmianobis Sesruleba
SesaZloa Semdegi sqemis mixedviT daevalos:
administracia
universitetis administracia
fakultetis administracia
fakultetis qveerTeuli
76
TiToeul rgols SesaZloa gaaCndes rogorc mxolod misTvis
damaxasiaTebeli, aseve erTmaneTze damokidebuli saqmianoba.
maswavleblisagan, TiToeuli sauniversiteto erTeuli (universitetis
administracia, fakultetis administracia, departamenti, mimarTuleba Tu
instituti) garkveuli saqmianobis (rogorc samecniero, aseve pedagogiuri)
Sesrulebas moiTxovs. miRebuli Sedegebis mixedviT SesaZloa Sefasdes
pedagogis mier Sesrulebuli samuSaos xarisxi. moTxovnaTa TiToeul
punqtis detaluri gawera, romelsac SesaZloa Tavisi raodenobrivi
datvirTva, anu qulebis sxvadasxva raodenoba hqondes, mxolod Cveni
Sexedulebisamebr arasakmarisad miviCnieT.
amrigad, mTeli sistemis struqturuli saxe ase gamoiyureba:
fakultetis qveerTeuli
fakultetis administracia
universitetis administracia
maswavlebeli
77
umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli saqmianoba
pedagogiuri saqmianoba
samecniero saqmianoba
wminda pedagogiuri
sxva aqtivobebi
wminda samecniero
saqmianobis Sefaseba
administraciis moTxovnebi
studentis moTxovnebi
universitetis administraciis
moTxovnebi
fakultetis moTxovnebi
fakultetis qveerTeulis moTxovnebi
maswavleblis TviTangariSi fakultetis
qveerTeuli
fakulteti
universitetis administracia
pedagogiuri sfero
samecniero sfero
sxva saqmianoba
gareSe Sefaseba
1. gareSe
saswavlo an samecniero dawesebulebebi;
2. sxva adgilobrivi dawesebelebebi;
3. ucxouri dawesebelebebi;
Sefasebis Tvladi Sedegi
78
sqemis mixedviT warmodgenili TviTangariSis, kolegebisa da
studentebis mier maswavleblis Sefasebisa da fakultetis
qveerTeulis xelmZRvanelobis Sefasebis mixedviT, pirvel doneze
dgeba pedagogis saqmianobis Sefasebis reitingi. SemdgomSi igi
waredgineba fakultets. fakulteti Tavis mxriv, daumatebs ra
sakuTar Sefasebas da studentTa gamokiTxvis Sedegebs, reitingul
maCvenebels gadascems universitetis administracias. Sefasebis
TiToeul rgols emateba `gareSe Sefaseba~, romelic survilisamebr
aisaxeba angariSebSi.
Cven warmovadgineT umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli
saqmianobis Sefasebis Cveneuli TvalTaxedva. cxadia warmodgenil
modelSi uamravi xarvezi da uzustoba iqneba. vfiqrobT,
xelmZRvanelobis poziciidan, mocemuli sakiTxis Cveneuli xedva
saintereso iqneba Sefasebis Semdgomi sistemis Camoyalibebis
TvalsazrisiT.
Cvens mier warmodgenili maswavleblis saqmianobis Sefasebis
modeli Teoriulad da empiriulad gadavamowmeT zaarlandis
universitetis administraciasa da evalvaciis centrSi. kerZod, Cveni
Teoriuli sqema SevadareT evropis sxvadasxva universitetis momqmed
modelebs, Teoriuli Sedarebis Semdeg vawarmoeT modelis
konkretuli ganxilva zaarlandis universitetis evalvaciis dargis
administraciul muSakebTan. maTi miTiTebebi exeboda nacionauri
Taviseburebebis gaTvaliswinebas, Tumca aRniSneboda, rom Sefasebis
Cveneuli nimuSis moTxovnebi srul SesabamisobaSia evalvaciis
saerTaSoriso CarCosTan.
79
$2. saganmanaTleblo sivrceSi studentis mier maswavleblis
Sefasebis arsebuli kiTxvarebi
maswavleblis profesiuli saqmianobis Sefasebis sistemaSi, romelic,
rogorc ukve vnaxeT kompleqsurad moiazreba, Cveni SexedulebiT, yvelaze
mniSvnelovani adgili studentis mier maswavleblis Sefasebas uWiravs,
radgan maswavleblis ZiriTadi movaleoba, swored rom studentTan muSaoba
da misi aRzrdaa. amasTan, studenti maswavleblis SefasebaSi yvelaze metad
obieqturi da miukerZoebelia. studentis mier maswavleblis Sefaseba
moviazreT kiTxvaris saSualebiT, romelic maswavleblis profesuli
maxasiaTeblebis (Teoriuli da empiriuli kvleviT miRebuli) safuZvelze
SevadgineT.
imisaTvis, rom gagveTvaliswinebina Tanamedrove socialuri dakveTebi
maswavleblis profesiuli maxasiaTeblebisa da is uaryofiTi
maxasiaTeblebi, romlebic samwuxarod universitetis Tanamedrove kadrs
gaaCnia, gadavwyviteT kvleviTi samuSaos Catareba.
aRniSnuli samuSao daviwyeT msoflioSi am mimarTulebiT arsebuli
da aprobirebuli studentTa mier maswavleblis Sefasebis kiTxvarebis
moZiebiT. moviZieT beWdur da eleqtronul wyaroebSi gamoqveynebuli,
studentis mier maswavleblis Sefasebis uamravi kiTxvari. gTavazobT Tsu-
Si gavrcelebuli kiTxvarebis damdenime magaliTs:
aSS-s modelis Targmani (Tsu-Si arsebuli varianti)
# kiTxvebi
1. maswavlebeli mihyveba kursis gegmas, rogorc es damtkicebulia
programiT (ganrigiT)
2. maswavlebeli iZleva am kursis miznebis Sesaferis davalebebs
3. maswavlebeli mkafiod xsnis Sefasebis sistemas
4. maswavlebeli studentisaTvis misawvdomia klasgareSec
80
5. maswavlebeli kargadaa momzadebuli
6. maswavlebeli laparakobs advilad gasagebi eniT
7. maswavlebeli ganixilavs Tavisagan gansxvavebul mozazrebebs
8. maswavlebeli mimoixilavs ukanasknel siaxleebs sagnis garSemo
9. maswavlebeli warmoadgens ideebisa da koncefciebis sawyisebs
10. maswavlebeli xsnis gasagebad
11. leqciebi kargadaa dagegmili da sakiTxis ganxilva maRal donezea
organizebuli
12. maswavlebeli yuradRebiT da zustad pasuxobs SekiTxvebs
13. maswavlebeli ajamebs umTavres momentebs
14. maswavlebeli saxavs miznebs yoveli saklaso mecadineobisTvis
15. maswavlebeli axalisebs saklaso ganxilvebs
16. maswavlebeli gviwvevs sakuTari ideebis gasakritikeblad
17. maswavlebelma icis, esmiss Tu ara klass misi
18. maswavlebeli yuradRebas aqcevs sakuTar saqmianobis xarisxs
19 maswavlebeli gulwrfelad aris dainteresebuli studentebiT
20. maswavlebeli epyroba studentebs rogorc pirovnebebs
21. maswavlebeli aris dinamiuri da energiuli pirovneba
22. maswavlebels aqvs leqciis kiTxvis saintereso stili
23. moswons maswavlebloba
24. maswavlebeli enTuziasmiT epyroba Tavis sagans
25. maswavlebeli rogorc Cans, TviTdajerebulia
26. maswavlebeli cvlis Tavisi sagnis gadmocemis siCqaresa da tons
27. maiZulebs me vimuSao saukeTesod
28. motivacias mikeTebs vimuSao saukeTesod
29. maswavlebeli gamocdebze moiTxovs SemoqmedebiT, originalur
mofiqrebas
30. gamocdebis da davalebebis mocemuli xasiaTi advilad sapasuxoa
31. maswavlebeli iZleva davalebebs da sagamocdo sakiTxebs, romlebic
savsebiT misaRebis moculobiT da sirTuliT
81
32. maswavlebeli Sefasebas svams patiosnad da samarTlianad
33. ganvixilavT ra kursisa da sagnis SesaZleblobebs da SezRudvebs,
rogor saerTo Sefasebas miscemT maswavlebels
34. yuradRebas vamaxvileb kursis Sinaarsze, ramdenad literaturulia
mocemuli kursi sxva kursebTan SedarebiT, romelic Cven gaviareT
universitetSi
aSS-s modelis Targmani (Tsu-Si arsebuli varianti)
#
srliad ar
veTanxmebi
ar
veTanxmebi
neit
ral
uri
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
1. leqtori masalas gadmoscems naTlad da gasagebad 1 2 3 4 5
2. leqtori efeqturad iyenebs saswavlo-damxmare da
teqnikur saSualebebs 1 2 3 4 5
3. leqtori emzadeba mecadineobisaTvis 1 2 3 4 5
4. leqtori gonivrulad xelmisawvdomia klasis
gareT 1 2 3 4 5
5. studentebi Tavisuflad grZnoben Tavs SekiTxvis
dasmisas 1 2 3 4 5
6. leqtori studentebs ganixilavs pativiscemiT 1 2 3 4 5
7. leqtori axalisebs klasis monawileobas 1 2 3 4 5
8. leqtori uzrunvelyofs ganvlili masalis
konkretul fons 1 2 3 4 5
9. leqtori ubrundeba ganvlil masalas swrafad 1 2 3 4 5
10. Sefasebis kriteriumebi iyo naTlad axsnili da
gatarebuli 1 2 3 4 5
11. sabolood rogor SeafasebT maswavlebels (Zalian
cudi, cudi, damakmayofilebeli, kargi, saukeTeso) 1 2 3 4 5
82
12. kursma gadafara gamocxadebuli sakiTxebi 1 2 3 4 5
13. saswavlo masala swavlisaTvis mosaxerxebelia 1 2 3 4 5
14. Sefasebebi da saSinao davaleba sasargebloa
swavlisaTvis 1 2 3 4 5
15. sagamocdo sakiTxebi mxolod kursis sakiTxebia 1 2 3 4 5
16. kursis obieqturibis done (Zalian dabali, dabali,
saSualo, maRali, Zalian maRali) 1 2 3 4 5
17. saerTod, rogor afasebT am kurss (Zalian cudi,
cudi, damakmayofilebeli, kargi, saukeTeso) 1 2 3 4 5
germanuli (Stutgardis universiteti) modelis Targmani (Tsu-Si arsebuli
varianti)
# leqtorTan dakavSirebuli kiTxvebi
Zalian
kargi
kargi
damakmayo
fil
ebel
sakmaris
i
nakl
ebad
cudi
1. kursis miznebi da moTxovnebi axsnili iyo 0 1 2 3 4 5
2. kursis struqtura iyo 0 1 2 3 4 5
3. leqtoris momzadeba da pasuxismgebloba 0 1 2 3 4 5
4. kursSi ganxiluli faqtebi da problemebi
axsnili iyo
0 1 2 3 4 5
5. leqtoris studentebTan TanamSromlobis
unari (mag. kiTxvebiT) iyo
0 1 2 3 4 5
6. leqtoris unari gamoiyenos dafa, slaidebi,
kompiuteri iyo
0 1 2 3 4 5
7. mTlianobaSi rogor afasebT leqtors
rogorc pedagogs
0 1 2 3 4 5
aqve gTavazobT Tsu-Si Seqmnil studentis mier maswavleblis Sefasebis
ramodenime kiTxvars:
83
iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti
pedagogis xelovnebis Sefaseba studentis mier
(Tsu saswavlo-meToduri sammarTvelos varianti)
gTxovT, mogvawodoT pedagogis profesiuli da pirovnuli Tvisebebis Tqveneuli Sefaseba. kargad gaiazreT TiToeuli kiTxva da obieqturad miuTiTeT pasuxi. gaiTvaliswineT, rom Tqveni Tanadgoma didad wa-adgeba saswavlo procesis Semdgom srulyofas da Tavad konkretuli pedagogis momaval saqmianobas.
pedagogi
disciplina
kiTxvari konfidencialuria
Zalian
kargi
kargi
sakmaris
i
cudi
alian
cudi
ver vaf
aseb
1. disciplinis miznebi da amocanebi. codnis
Sefasebis sistema, formebi da kriteriumebi
Tavidanve mkafiod iyo axsnili
5 4 3 2 1 0
2. leqciebi kargad aqvs dagegmili. Tanmimdevrulad,
logikurad mihyveba damtkicebul programas, warmo-
adgens ideebsa da koncefciebs, iZleva rTuli mo-
mentebis amomwurav ganmartebas
5 4 3 2 1 0
3. mecadineobaze Temis irgvliv moxmobilia uaxlesi
masala
5 4 3 2 1 0
4. leqciaze efeqturad iyenebs TvalsaCinoebas (dafa,
slaidebi, kompiuteri, video-masala)
5 4 3 2 1 0
5. saSinao davalebebi kursis miznebis Sesabamisi,
makafiod
gansazRvruli da Sesrulebadia
5 4 3 2 1 0
84
6. mecadineobaze axerxebs Seafasos jgufis mier
micemuli davalebis Sesrulebis xarisxi
5 4 3 2 1 0
7. sakontrolo sakiTxebi srulad Seesabameba gavlil
programas,
misaRebia moculobiTa da sirTuliT
5 4 3 2 1 0
8. axdens kolokviumebis, sakontrolo werebis
Sejamebasa da analizs
5 4 3 2 1 0
9. Temis Sejamebisas yvela aqcenti zustad da
studentebisaTvis zedmiwevniT gasagebadaa
gakeTebuli
5 4 3 2 1 0
10. Seswavlil masalas ukavSirebs momaval
profesiul da
sazogadoebriv saqmianobas
5 4 3 2 1 0
11. leqcia da praqtikuli muSaoba erTmaneTs
exameboda
5 4 3 2 1 0
12. disciplina iwvevs interess, kursis
inteleqtualuri done damakmayofilebelia
5 4 3 2 1 0
13. kargad momzadebuli da momxTovnia sakuTari
Tavis mimarT
5 4 3 2 1 0
14. flobs auditorias, iolad SeuZlia masTan
urTierToba,
aRvivebs interess sagnisadmi
5 4 3 2 1 0
15. aqvs oratoruli niWi (diqcia, meteyvelebis
kultura, Txrobis normaluri tempi)
5 4 3 2 1 0
85
16. gverds ar uvlis sadao sakiTxebs, ar erideba
auditoriaSi diskusias, yuraRdebiTa da zustad
pasuxobs SekiTxvebs, ganixilavs im
mosazrebebsac, romlebic misTvis miuRebelia
5 4 3 2 1 0
17. pativs scems Tavis saqmes, profesionalia,
gulwrfelad aris dainteresebuli studentebis
momzadebis xarisxiT
5 4 3 2 1 0
18. misi damokidebuleba saqmisadmi aiZulebs
students Tavadac pasuxismgeblobiT moekidos
sagans
5 4 3 2 1 0
19. wamoWrili kiTxvebis gasarkvevad SegviZlia audi-
toriis gareT mivmarToT da miviRoT pasuxi,
urTierToba masTan iolia,
magram zRvari ar iSleba
5 4 3 2 1 0
20. keTilmosurne da taqtiania studentebTan
damokidebulebaSi. SeuZlia maTi problemebis
gaazreba da saWiroebis SemTxvevaSi mxardaWera
5 4 3 2 1 0
21. studenti misTvis pirovnebaa, angariSs uwevs mis
principebs da mosazrebebs, afiqrebs misi momavali
5 4 3 2 1 0
22. dainteresebulia studentebis warmatebiT,
axalisebs maT karg muSaobas
5 4 3 2 1 0
23. moiTxovs SemoqmedebiT, originalur azrovnebas
da afasebs mas
5 4 3 2 1 0
24. momTxovnia, mkacri, magram obieqturi, Sefasebebs
svams samarTlianad
5 4 3 2 1 0
86
25. Tavis mimarT ganawyobs studentebs maRali
inteleqtiT, daxvewili qcevebiTa da garegnobiT
5 4 3 2 1 0
26. ramdenad Tavisufali xarT saswavlo
literaturis SerCevisas
5 4 3 2 1 0
27. isurvebdiT Tu ara Tqeni Svilis auditoriaSi mis
Sesvlas
5 4 3 2 1 0
28. programiT gaTvaliswinebuli kursi wakiTxul iqna
moculobiT:
> 80% _ `5~, 61-80%-mde _ `4~, 41-60%-mde _ `3~, 21-
40%-mde _`2~, < 20% _1
5 4 3 2 1 0
SefasebaTa skala 5 baliania. gTxovT gadaxazoT TqvenTvis misaRebi niSani.
zogadi Sefaseba da winadadebebi kursisadmi
leqciaTa % romelsac eswrebodiT ---------------------
87
praqtikuli mecadineobebis % romelsac eswrebodiT ---------------------
madlobas gixdiT TanamSromlobisaTvis. gvjera Tqveni gulwrfelobisa.
iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti
kiTxvari saswavlo disciplinis swavlebis Sesaxeb
(Tsu meTodsabWos varianti)
gTxovT, studentebs guldasmiT SeavsoT kiTxvari. Tqveni Tanadgoma didad waadgeba saswavlo procesis Semdgom srulyofasa da Tavad konkre-tuli pedagogis momaval saqmianobas.
fakulteti
disciplina
pedagogi
kiTxvari konfidencialuria
Zalian
kargi
kargi
sakmaris
i
cudi
Zalian
cudi
ver vaf
aseb
1. disciplinis (misi nawilis) miznebi da amocanebi,
codnis Sefasebis sistema (formebi da kriteriumebi)
Tavidanve mkafiod iyo axsnili
5 4 3 2 1 0
2. leqciebi kargadaa dagegmili, rTuli momentebi
amomwuravadaa ganmartebuli
5 4 3 2 1 0
3. saWiroebis SemTxvevaSi TvalsaCinoebis xerxebi
efeqturad gamoiyeneba (carci, slaidebi, kompiuteri
da a.S.)
5 4 3 2 1 0
4. axdens kolokviumebis Sejamebasa da analizs 5 4 3 2 1 0
5. Temis Sejamebisas yvela aqcenti zustad da 5 4 3 2 1 0
88
studentisaTvis gasagebadaa gakeTebuli
6. Seswavlili masala ukavSirdeba momaval profesiul
saqmianobas
5 4 3 2 1 0
7. leqtori flobs auditorias, iolad SeuZlia masTan
urTierToba, aRvivebs interess sagnisadmi. flobs
oratorul niWs (diqcia,
metyvelebis kultura, Txrobis normaluri tempi)
5 4 3 2 1 0
8. gverds ar uvlis sadao sakiTxebs, ar erideba
auditoriaSi diskusias. ganixilavs im
mosazrebebsac, romlebic misTvis miuRebelia
5 4 3 2 1 0
9. saqmisadmi leqtoris damokidebuleba stimuls
aZlevs students, Tavadac pasuxismgeblobiT
moekidos sagans
5 4 3 2 1 0
10. wamoWrili kiTxvebis gasarkvevad Tu SegviZlia
pedagogs mivmarToT auditoriis gareT da miviRoT
misgan pasuxi. urTierToba masTan iolia, magram
zRvars ar cdeba
5 4 3 2 1 0
11. keTilmosurne da taqtiania studentebTan
damokidebulebaSi, SeuZlia maTi problemebis
gaazreba da saWiroebis SemxTvevaSi mxardaWera
5 4 3 2 1 0
12. dainteresebulia studentis warmatebiT, axalisebs
maT karg muSaobas
5 4 3 2 1 0
13. moiTxovs SemoqmedebiT, originalur azrovnebas da afasebs mas
5 4 3 2 1 0
14. momTxovnia, mkacria, magram obieqturi, studentis codnas afasebs samarTlianad
5 4 3 2 1 0
89
SefasebaTa skala 6 baliania. gTxovT gadaxazoT TqvenTvis misaRebi niSani.
damatebiTi mosazrebebi saswavlo disciplinis
swavlebasTan dakavSirebiT
leqciaTa % romelsac eswrebodiT --------------------- praqtikuli mecadineobebis % romelsac eswrebodiT ---------------------
madlobas gixdiT TanamSromlobisaTvis
90
kursis Sefasebis forma
(Tsu fsiqologiis fakultetis varianti)
Zvirfaso studento,
am formis mizania miviRoT obieqturi monacemebi kursis mimdinareobis
Sesaxeb, rac daexmareba TviT leqtors da administracias miiRos zomebi
swavlebis ufro maRali donis misaRwevad. gTxovT yuradRebiT SeiswavloT
kiTxvebi da aRniSnoT erT-erTi Sefaseba jvris dasmiT.
nurafers dawerT Tqveni vinaobis Sesaxeb
sagnis dasaxeleba . . . . . . . . . . . . . . . . ricxvi . . . . . . . . . . . .
leqtoris gvari da saxeli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
# leqtoris daxasiaTeba sauke-
Teso
Zalian
kargi
kargi saSualo susti
1. profesionalizmi Tavis
sferoSi
2. mniSvnelovani sakiTxebis
ganmarteba da gameoreba
3. studentTa aqtivoba
leqciis dros
4. pasuxis xarisxi
studentTa SekiTxvebze
5. davalebebis micema
masalis ganmtkicebis
mizniT
6. masalis axsnisas misi
magaliTebiT ganmtkiceba
7. gadmocemuli masalis
aTvisebis xarisxi
8. studentebTan
urTierToba
91
9. studentebSi
damoukidebeli
azrovnebis ganviTareba
10. auditoriaSi situaciis
floba
11. sagamocdo da
Seswavlili masalis
Sesabamisoba
12. sagamocdo kiTxvebis
xarisxi
13. gamocdis obieqturoba
14. studentTa leqciebze
daswreba
ukanasknel wlebSi, Tsu xarisxis marTvis samsaxuris mier, SemuSavebul iqna
saswavlo procesis Sefasebis kiTxvarebi studentebisa da profesor-
maswavleblebisaTvis. magaliTisaTvis warmogidgenT 2007 wels
gamoqveynebul [87] kiTxvars studentebisaTvis:
Zvirfaso studentebo, TqvenTvis cnobilia, rom universitetSi amJamad
reforma mimdinareobs da seriozuli cvlilebebi xdeba swavlebis
procesSi. gvainteresebs Tqveni azri mimdinare reformasa da saswavlo
procesze, amitom, gTxovT, pasuxi gasceT qvemoT moyvanil kiTxvebs. Tqvni
pasuxebi CvenTvis Zalian mniSvnelovania, radgan maTze dayrdnobiT
daigegmeba momavali muSaoba.
1. dagxvdaT Tu ara cxrili gamokruli fakultetze saTanado adgilas,
rodesac pirvel semestrSi swavla daiwyo? (aRniSneT mxolod erTi
pasuxi)
92
1. cxrili gamokruli iyo saTanado adgilas
2. cxrili gamokruli iyo, magram iseT adgilas, rom specialurad
Tu ar migiTiTebdnen, ver miagnebdi
3. cxrili ar iyo gamokruli da arc gamoukravT SemdegSi
4. cxrili gamoakres dagvianebiT
5. sxva: ___________
2. acdendnen Tu ara leqtorebi leqciebs (aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. saerTod ara
2. ki, iSviaTad
3. ki, xSirad
4. sxva: ___________
3. gakmayofilebT Tu ara swavlis pirobebi?
1. auditoriaSi sakmarisi adgili ar aris, yvela studenti ver
eteva
2. gaTboba ar aris
3. merxebia damtvreuli
4. dafa ar aris
5. sinaTle ar aris
6. sxva: ____________________
4. giSliT Tu ara swavlaSi xels es sirTuleebi? (aRniSneT mxolod erTi
pasuxi)
1. diax, Zalian
2. arc ise
3. TiTqmis ara
4. sxva: _________
5. ras niSnavs ZiriTadi da damatebiTi specialoba? (aRniSneT mxolod
erTi pasuxi)
1. bakalavri studenti irCevs an ZiriTad, an damxmare specialobas
2. magistri studenti irCevs ZiriTad da damxmare specialobas
93
3. bakalavrma studentma unda miiRos orive: ZiriTadi da damxmare
specialoba, oRond, dasagrovebeli kreditebis raodenobaa
gansxvavebuli
4. bakalavrma studentma unda miiRos orive: ZiriTadi da damxmare
specialoba, Tanac, dasagrovebeli kreditebis raodenoba erTi
da igivea
5. ar vici
6. gasagebi iyo Tu ara TqvenTvis, ra principiT unda agerCiaT
specialobebi da kursebi? (aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. absoluturad gaugebari iyo, magram mogvianebiT gaverkvie
2. Tavidanve gasagebi iyo
3. verc maSin gavige da arc axla mesmis
7. gakmayofilebT Tu ara saxelmZRvaneloebTan dakavSirebuli situacia?
1. yvela saxelmZRvanelo SeiZleba iyido
2. zogi saxelmZRvanelo iyideba, zogic biblioTekaSia
3. zogi saxelmZRvanelo saerTod ar iSoveba da gviwevs maTi
gadaqseroqseba
4. saxelmZRvaneloebi qarTulad ar aris, xolo sxva enebze kiTxva
gviWirs
5. leqtorebi Zalian bevr saxelmZRvanelos gvTxoven erTi kursis
farglebSi
6. saxelmZRvaneloebi biblioTekaSi ar aris
7. sxva:
__________________________________________________________
8. gagiwiaT Tu ara vinmem konsultacia, romeli kursebi agerCiaT?
(aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. diax, amisaTvis specialurad arsebobs TanamSromeli
fakultetze
2. TanamSromeli ar aris, magram leqtorebi gvaZlevdnen rCevebs
3. aravin ar gvaZlevda rCevebs
4. sxva:___________________
94
9. iciT Tu ara, ras niSnavs krediti da rogor unda miiRoT is? (aRniSneT
mxolod erTi pasuxi)
1. vici kargad
2. vici bundovnad
3. mxolod msmenia
4. ar vici
10. sakmarisi iyo Tu ara sagnebis SeswavlisaTvis gamoyofili dro
semestris ganmavlobaSi? (aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. diax, sruliad sakmarisi
2. jobda cotaTi meti dro daTmoboda
3. Zalian cota dro iyo gamoyofili
4. sxva: ______________________________
11. warmogidginaT Tu ara leqtorma kursis dawyebisTanave silabusi?
(aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. diax, yvelam
2. diax, daxloebiT 3/4-ma
3. diax, daaxloebiT naxevarma
4. diax, daaxloebiT 1/4-ma
5. diax, mxolod erTi-orma
6. aravin
(Tu am kiTxvaze pasuxad SemoxazavT 6-s, maSin 12-s ar avsebT)
12. Tu warmogidginaT, dagexmaraT Tu ara es swavlebis organizebaSi?
(aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. diax, Zalian
2. diax, saSualod
3. diax, oRond umniSvnelod
4. saerTod ar damxmarebia
5. ar mesmis, ra saWiroa saerTod silabusis darigeba
13. daaxloebiT ra Tanxa gexarjebaT masalebis aslis gadaRebaze erT
semestrSi? (aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. 10-dan 20 laramde
95
2. 20-dan 30 laramde
3. 30-dan 40 laramde
4. 40-dan 50 laramde
14. ras fiqrobT Sefasebis 100 qulian sistemaze? (aRniSneT mxolod erTi
pasuxi)
1. kargia, radgan ukeT aCvenebs gansxvavebebs studentebs Soris
2. kargia is, rom mTeli semestris manZilze swavlas afasebs
3. kargia zemoT moyvanili orive mizezis gamo
4. Sefasebis axali sistemis SemoRebiT araferi Secvlila
5. cudia, radgan iTvaliswinebs iseT araarsebiT mxareebs,
rogoricaa, magaliTad, daswreba
6. cudia, radgan mxolod formalur xasiaTs atarebs da ar
asaxavs realur codnas
7. cudia zemoT moyvanili orive mizezis gamo
8. sxva: ____________________________
15. kmayofili xarT Tu ara Tqveni ZiriTadi specialobiT? (aRniSneT
mxolod erTi pasuxi)
1. diax,
2. ara, rom SemeZlos, Sevcvlidi arCevans
3. sxva:_________________________________
16. saerTod, rogor SeafasebdiT Tqvens arCevans, geswavlaT Tbilisis
saxelmwifo universitetSi? (aRniSneT mxolod erTi pasuxi)
1. molodini gamimarTlda
2. molodini nawilobriv gamimarTlda, magram mainc kmayofili
var
3. ukmayofilo var, molodini TiTqmis ar gamimarTlda
4. saerTod ar unda Camebarebina am fakultetze
5. saerTod ar unda Camebarebina universitetSi
6. sxva: ____________________________________
96
miuTiTeT fakulteti:
a. humanitaruli
b. socialuri da politikuri
c. sabunebismetyvelo
d. samedicino
e. iuridiuli
f. ekonomikuri
gmadlobT TanamSromlobisaTvis!
yvela zemoT ganxiluli kiTxvari, rogorc dasavluri, ise adgilobrivi,
arasakmarisad miviCnieT Semdegi mizezebisa gamo:
a. dasavluri kiTxvarebi Sedgenili iyo adgilobrivi
moTxovnebisa da saswavlo sistemis Sesabamisad, rac araviTar
SemTxvevaSi ar eTanadeboda Cveni sazogadoebisa da saswavlo
sistemis moTxovnebs;
b. adgilobrivi kiTxvarebi rig SemTxvevaSi warmoadgenda
dasavluri kiTxvarebis aslebs, amasTan maTi Sedgenisas
vfiqrobT ar yofila gaTvaliswinebuli, maswavleblis
profesiuli maxasiaTeblebis Teoriuli modelisa da
studentis Tanamedrove dakveTebi, aseve zogierT variantSi ar
yofila daculi kiTxvaris Sedgenis principebi. kerZod,
kiTxvebi kompleqsuri iyo, rac Tavis mxriv gamoricxavs
pasuxis siswores.
aRniSnuli mizezebis gamo, Cveni muSaoba mTlianad empiriul kvlevaze
aigo. kvlevis detalur aRweras Semdeg paragrafSi gTavazobT.
97
$3. kvlevis Sedegad Seqmnili studentis mier maswavleblis
Sefasebis kiTxvarebi
mecnieruli kvlevis ZiriTadi mizania konkretuli obieqtis da misi
struqturis mniSvnelovani maxasiaTeblebis sxva obieqtebTan da
movlenebTan kavSiris WeSmariti gansazRvra, agreTve mecnierebaSi
damuSavebul principebsa da Semecnebis meTodebze dayrdnobiT
adamianisaTvis sasargeblo Sedegebis miReba da warmoebaSi danergva.
ZiriTadad, mecnieruli kvlevisaTvis SeiZleba gamoyenebul iqnas
rogorc empiriuli, ise Teoriuli meTodi.
`Teoriuli meTodi gamoiyeneba obieqtis (movlenis) struqturisa da
yofaqcevis dasadgenad mecnierebaSi damuSavebuli principebisa da
meTodebis saSualebiT manamde arsebuli mecnierul dakvirvebebze da maT
ganzogadebaze dayrdnobiT. Teoriuli gamokvlevebis Sedegebi, rogorc wesi,
unda damtkicdes eqsperimentiT. zogjer Teoriuli gamokvlevebi imdenad
Rrmad asaxaven bunebis zogad kanonzomierebebs, rom saSualebas iZlevian
rigi axali movlenebis da efeqtebis winaswarmetyvelebisa.
empiriuli meTodi mdgomareobs gamosakvlevi movlenis (obieqtis) zust
aRweraSi da am movlenasTan dakavSirebuli sxvadasxva faqtorebis detalur
SeswavlaSi. Tavis mxriv, empiriuli amocanebi wydeba ori gziT _
dakvirvebiT da eqsperimentiT~ [3].
dakvirveba niSnavs Sesaswavl movlenaze (saganze) bunebrivi,
SeuiaraRebeli TvaliT dakvirvebas (am sityvis Cveulebrivi gagebiT) da mis
Sesaxeb faqtebis Segrovebas im zomiT, rom SesaZlebeli iyos ganzogadeba,
daskvnis gamotana da kanonzomierebaTa dadgena.
eqsperimenti aris Semecnebis yvelaze zogadi empiriuli meTodi.
eqsperimentSi mkvlevari axdens ara mxolod gazomvebsa da dakvirvebebs,
aramed igi TviTon ayenebs mas da TviTonve gansazRvravs obieqtze teqnikis
donis Sesabamisi zemoqmedebis saSualebas. mis Casatareblad aucilebelia
eqsperimentatori, cdis piri, specialuri laboratoria-kabineti, cdis
98
msvlelobis Camweri – laboranti, xelsawyoebi da a.S. ris gamoc, igi
movlenis bunebriv mdgomareobas ver wvdeba [7].
eqsperimentis ZiriTad mizans sakvlevi obieqtis TvisebaTa gamovlena
warmoadgens. eqsperimentebi, romlebic mecnierebis sxvadasxva dargSi
tardeba, gansxvavdeba erTmaneTisagan:
pirobaTa formulirebis saSualebiT (bunebrivi da xelovnuri);
sakvlevi miznebis mixedviT (gardaqmna, konstatireba,
kontrolireba, Zieba, gadawyveta);
Catarebis organizaciis mixedviT (laboratoriuli, savele,
samewarmeo da sxva);
sakvlevi obieqtis mixedviT (martivi da rTuli);
sakvlev obieqtze garemo faqtorebis moqmedebis mixedviT
(nivTobrivi, energetikuli, informaciuli);
eqsperimentSi sakvlevi modelebis tipis mixedviT (materialuri
da azrobrivi);
konstruirebadi sidideebis mixedviT (pasiuri da aqtiuri);
faqtorebis raodenobis mixedviT varirebadi (erTfaqtoriani da
mravalfaqtoriani) da sxva;
eqsperimenti SeiZleba iyos daxuruli an Ria. isini farTod arian
gavrcelebulni fsiqologiaSi, sociologiaSi, pedagogikaSi. Ria
eqsperimentSi amocanebs Riad uxsnian cdaSi monawile pirebs, daxurulSi,
obieqturi monacemebis miRebis mizniT, monawileTaTvis amocanebi ucnobia.
Ria eqsperimentis nebismieri forma zemoqmedebas axdens (xSirad aaqtiurebs)
cdaSi monawile pirebs subieqtur qcevaze. amasTan dakavSirebiT, Ria
eqsperimentis gamoyeneba mizanSewonilia mxolod maSin, roca gamosacdeli
piri subieqturad uWers mxars dagegmil saqmianobas [22].
kvleva SeiZleba daiyos ZiebiT (exploratory research) da daskvniT (conclusive
research) kvlevad.
ZiebiTi kvleva - kvlevis erT-erTi saxea, romlis ZiriTad amocanas
mkvlevaris winaSe arsebuli problemis gagebadobis uzrunvelyofa
99
warmoadgens. misi ZiriTadi amocanaa detalurad Seiswavlos problema an
situacia, romelsac mkvlevari Seexo.
ZiebiTi kvleva gamoiyeneba maSin, rodesac mkvlevari arasakmarisad
aris garkveuli arsebul situaciaSi da ar SeuZlia gadadgas nabijebi
problemis gadasawyvetad. ZiebiTi kvleva Zalzed moqnili da mravalmxrivia.
misi Catarebisas ar gamoiyeneba formalizebuli meTodebi da procedurebi.
amgvari kvlevis Catarebisas iSviaTad gamoiyeneba struqturirebuli
anketebi da didi SerCevebi. maTi amocana dasmul problemasTan
dakavSirebuli axali ideebis da mosazrebebis gaanalizebaa. axali ideebis
ganxilva grZeldeba manam, sanam amowuruli ar iqneba yvela idea an ar
iqneba moZiebuli axali mimarTuleba. swored am mizezis gamo mkvlevaris
SemoqmedebiToba ZiebiT kvlevaSi mTavar rols TamaSobs. Tumca, mkvlevaris
unarebi kargi ZiebiTi kvlevis Catarebis erTaderTi faqtori araa. ZiebiTi
kvleva SesaZloa mniSvnelovan daskvnebamde gavides Semdeg meTodTa
gamoyenebisas:
eqspertTa gamokiTxva
sapilote kvleva
meoradi informaciis (seqondary data) analizi
Tvisebrivi kvleva (qualitative research)
daskvniTi kvleva - kvlevis saxea, romelic aucilebel daxmarebas
uwevs mkvlevars mocemul situaciaSi qmedebis gansazRvris, Sefasebis da
saukeTeso variantis dadgenisaTvis.
daskvniTi kvleva, ZiebiT kvlevasTan SedarebiT, rogorc wesi, ufro
formalizebuli da struqturirebulia. igi gamoiyeneba didi,
reprezentatiuli SerCevebisaTvis da monacemTa raodenobriv analizs
eqvemdebareba.
daskvniTi kvleva Tavis mxriv ori saxis kvlevad iyofa: deskriptiuli
kvleva (descriptive research) da mizez-Sedegobrivi kvleva (causal research).
100
deskriptiuli kvleva – daskvniTi kvlevis tipia, romlis ZiriTadi
mizani sakvlevi obieqtis maxasiaTeblebis da funqciebis dadgenas
warmoadgens.
mizez-Sedegobrivi kvleva – daskvniTi kvlevis tipia, romlis ZiriTadi
mizani movlenaTa Soris mizez-Sedegobrivi kavSirebis dadgenaa.
amgvar daxasiaTebaze dayrdnobiT, SesaZloa Semdegi daskvnis gamotana:
ZiebiTi kvlevis Sedegebi unda ganixilebodes, rogorc Semdgomi kvlevis
sawyisi Sedegebi. rogorc wesi amgvari Sedegebi win uswrebs Semdgom ZiebiT
an daskvniT kvlevebs.
informacia, romelic aucilebelia mkvlevarisaTvis konkretuli
problemis gadasawyvetad, SesaZloa mopovebul iqnas Tvisebrivi meTodebiT
(Qualitative methods an Qualitative research) an raodenobrivi (Quantitative methods an
Quantitative research).
Tvisebrivi kvleva (Qualitative research) – arastruqturirebuli ZiebiTi
kvlevis meTodi, romelic emyareba mcire SerCevebs da gankuTvnilia
problemis irgvliv situaciis ukeT garkvevisaTvis.
raodenobrivi kvleva (Quantitative research) – kvlevis meTodi, romelic
gankuTvnilia informaciis Sesagroveblad da mis raodenobriv formaSi
warmosadgenad. raodenobrivi forma, statistikuri analizis procedurebis
gaTvaliswinebiT dgeba [19,38,42].
Teoriuli da empiriuli, ZiebiTi da daskvniTi kvlevis Catarebisas
gamoyenebadi Tvisebrivi an raodenobrivi meTodebis mkacri gamijvna,
rogorc wesi ar arsebobs. gansxvavebul avtorebs gansxvavebuli
Sexeduleba aqvT, Tumca unda aRiniSnos, rom kvlevis Catarebis ZiriTadi
xazi ucvleli rCeba. am klasifikaciis formulireba Cveni kvlevis
mimarTulebas scildeba da amjerad azris gamoTqmisagan Tavs SevikavebT.
Tu davrCebiT pedagogiuri kvlevis klasikur CarCoebSi, Cvens mier
Tsu-Si Catarebuli kvleva Semdegi saxiT SeiZleba aRvweroT:
wina paragrafSi dasaxuli miznidan gamomdinare, pirvel etapze
Catarebuli iqna ZiebiTi (Tvisebrivi) kvleva, romelic Cven SemTxvevaSi
101
Tavis mxriv dagegmili empiriuli kvlevis (daskvniTi kvleva, raodenobrivi
kvleva) aucilebeli winapirobaa. kvleva Catarda Semdegi TanmimdevrobiT:
I. literaturaSi arsebuli informaciis gacnobis da sxva qveynebis
msgavsi kvlevebis analizis safuZvelze CamovayalibeT hipoTeza.
warmovadgineT profesiogramis e.w. Teoriuli modeli. pedagogis
profesiuli maxasiaTeblebi Semdegi sami ZiriTadi aspeqtiT
moviazreT:
sagnis codna (mecnieruli codna)
meToduri momzadeba
pirovnuli Tvisebebi
II. CavatareT universitetis TiTqmis yvela fakultetis studentTa
gamokiTxva. SerCevaSi monawileobdnen Tsu-is arapirvelkurseli
studentebi, damatebiTi maxasiaTeblebi (mag. akademiuri moswreba)
SerCevaze gavlenas ar axdenda. SerCeva ganawilebuli iyo TiTqmis
Tanabrad humanitarul da arahumanitarul specialobaTa
studentebs Soris. studentebs mivmarTeT kiTxviT: `rogori unda
iyos umaRlesi skolis maswavlebeli?~, Sedegad miviReT
studentebis dakveTa maswavleblebisadmi, anu pedagogis
profesiuli maxasiaTeblebi studentis TvaliT. gamokiTxva
tardeboda jgufebSi da individualurad, TiToeuli azri (sul
350) dafiqsirebul iqna werilobiT anonimurobis dacviT.
mopovebuli masala gadavamuSaveT, gaviTvaliswineT yvelaze
xSirad (gamokiTxulTa 80%) gameorebuli azri. aRsaniSnavia, rom
dafiqsirebul azrTagan, arc erTi ar scildeboda Cvens mier
dasaxelebul 3 ZiriTad mimarTulebas. Cvens mier moazrebuli
modeli SevajereT studentur dakveTebTan. amrigad, Teoriuli da
empiriuli kvlevis Sedegad SevqmeniT umaRlesi skolis
maswavleblis profesiogramis Cveneuli xedva.
102
III. kvlevis Sedegad Seqmnil umaRlesi skolis maswavleblis
profesiul maxasiaTeblebsa da aseve studentis TvaliT danaxul
dRes arsebuli uaryofiT maxasiaTeblebze dayrdnobiT SevqmeniT
studentis mier maswavleblis Sefasebis kiTxvari.
kiTxvebis Sedgenisas vxelmZRvanelobdiT ralf portsis
manhaimis gamokiTxvaTa, meTodebisa da analizis centris kiTxvaTa
formulirebis miTiTebebiT:
kiTxvebis (debulebebis) formulirebis `aTi mcneba~
1. gamoiyeneT martivi, erTmniSvnelovani cnebebi, romlebsac
yvela gamokiTxuli erTnairad gaigebs;
2. moerideT grZel da kompleqsur kiTxvebs;
3. moerideT hipoTetur kiTxvebs;
4. moerideT ormag stimulebsa da uaryofas;
5. moerideT sugestur kiTxvebs da stimulirebisaTvis
garkveuli maxasiaTeblebis miweras;
6. moerideT kiTxvebs, romlebic iseT informacias Seicaven,
romelsac bevri gamokiTxuli savaraudod ar flobs;
7. gamoiyeneT erTmniSvnelovani droiTi konteqstis kiTxvebi;
8. gamoiyeneT pasuxis variantebi, romlebic amomwuravia da
erTmaneTs ar gadafaravs;
9. daamowmeT, rom kiTxvebis konteqsti gavlenas ar axdens
(Tundac arakontrolirebad) mis pasuxze;
10. gansazRvreT gaurkveveli cnebebi;
amrigad, studentTa TvaliT danaxuli da Teoriul modelTan
Sejerebuli umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli maxasiaTeblebi
ase gamoiyureba:
1. leqtori Rrmad flobs sagans;
2. leqtori pasuxobs studentis mier dasmul arasaprogramo kiTxvebs
mecnierebasTan mimarTebaSi;
103
3. leqtori masalas gadmoscems studentisaTvis gasagebad;
4. leqtori leqcias kiTxulobs sainteresod;
5. leqtori iTvaliswinebs studentis azrs (winadadebebs, SeniSvnebs);
6. leqtors aqvs metyvelebis maRali kultura;
7. leqtori leqciaze qmnis dadebiT atmosferos;
8. leqtori Sefasebas (gamocda, kolokviumi, CaTvla) awarmoebs
obieqturad;
9. leqtori Sefasebas awarmoebs mxolod im saprogramo masaliT,
romelic winaswar iqna miTiTebuli studentisaTvis;
10. leqtori komunikabeluria;
11. leqtori keTilganwyobilia studentebis mimarT;
12. leqtori megobrulia studentebis mimarT;
13. leqtors aqvs zogadi ganaTleba;
14. leqtors aqvs iumoris grZnoba;
15. leqtori Tavis mimarT ganawyobs studentebs piradi higienis
kulturiT;
studentis TvaliT danaxuli maswavleblis uaryofiTi maxasiaTeblebi
Semdegi kiTxvebis saxiT iqna formulirebuli:
1. leqtori sxvadasxva disciplinas kiTxulobs erTi da igive TematikiT;
2. leqtori agvianebs leqciaze;
3. leqciaze studentis mier sakuTari azris gamoTqmisas, igrZnoba
agresia leqtoris mxridan;
4. leqtori Sefasebas awarmoebs sxva sagnebSi Sefasebis mixedviT;
5. leqtori ismens studentis mcdar pasuxs da subieqturobis gamo ar
asworebs mas;
6. leqtori Sefasebis procesSi (studentis CaWris mizniT) mimarTavs
arasaprogramo kiTxvebs;
7. leqtori avaldebulebs students SeiZinos misi avtorobiT
gamocemuli saxelmZRvanelo;
104
8. leqtori leqcias atarebs movaleobis moxdis mizniT;
9. leqtori uxeSia studentebis mimarT;
10. leqtors piradi arasasiamovno ganwyoba gadaaqvs auditoriaze;
sanam kiTxvaris Sedgenis proceduras detalurad ganvixilavT,
upriani iqneboda agveRniSna, rom es etapi faqtiurad empiriuli kvlevis
CatarebisaTvis saWiro mTavari nawili e.w. `muSa instrumentia~. Cvens mier
Catarebuli kvlevis Sedegebi SerCevis arasakmarisad didi raodenobis gamo
tendenciis reprezentatulobiT (mTels SerCeviT erTobliobaze
ganzogadebis) ar xasiaTdeba, Tumca Tavad kiTxvaris Sedgenis meTodika misi
vargisianobis pretenziis gamoTqmis saSualebas gvaZlevs.
rogorc ukve iTqva, kiTxvebis formulirebisas specialuri wesiT
vsargeblobdiT. gansakuTrebuli yuradReba kiTxvaTa ganlagebis
Tanmimdevrobasac mieqca. unda aRvniSnoT, rom kiTxvebze pasuxebis, anu
Skalis SerCevisas, arCevanTa mravalferovnebaSi dabalansirebul,
leikersis luwi raodenobis skalaze SevCerdiT. im SemTxvevaSi, Tu Cveni
kiTxvari respodentTa did raodenobaze (kombinirebuli SerCeva) Catardeba,
skalaze mexuTe - neitraluri punqtis damatebis sakiTxi kvlav ganxilvis
sagnad iqceva. manamade ki saWirod CavTvaleT `gveiZulebina~ respodenti
daefiqsirebina sakuTari azri, anu pasuxi `ar vici~ an `miWirs pasuxis
gacema~ ar miiReboda. amrigad kiTxvebma, Sesabamisi formulirebis micemis
Semdeg, Semdegi kiTxvaris saxe miiRo:
105
kiTxvari saswavlo disciplinis swavlebis Sesaxeb gTxovT, guldasmiT SeavsoT kiTxvari. Tqveni Tanadgoma didad
waadgeba saswavlo procesis Semdgom srulyofasa da Tavad konkretuli pedagogis momaval saqmianobas. fakulteti _____________________________________
kursi __________________________________________
studentis akademiuri moswreba ___________________
disciplina _____________________________________
pedagogi _______________________________________
gTxovT gadaxazoT TqvenTvis misaRebi grafa
kiTxvari konfidencialuria
ar veT
anxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
1. leqtori Rrmad flobs sagans
2. leqtori iTvaliswinebs mecnierebis Tanamedrove miRwevebs
3. leqtors aqvs mecnieruli kvlevis unari
4. leqtori pasuxobs studentis mier dasmul arasaprogramo
kiTxvebs mecnierebasTan mimarTebaSi
5. leqtori mecnierebis Teorias akavSirebs praqtikul
saqmianobasTan
6. leqtoris mier kursis dasawyisSi naTlad aris gansazRvruli
disciplinis swavlebis mizani
7. leqtoris mier naTlad aris ganmartebuli swavlebis
organizaciuli momentebi (leqciis, praqtikulis da seminaris
raodenoba, Sefasebis sistema, literaturaze muSaobis formebi,
moTxovnebi studentisadmi)
8. leqtoris mier warmodgenilia saprogramo TemaTa kalendaruli
ganawileba Sesabamisi literaturis nusxiT
9. leqtori masalas gadmoscems studentisaTvis gasagebad
10. leqtori leqciaze efeqturad iyenebs TvalsaCinoebas (dafa,
slaidebi, kompiuteri, video-masala, ruka da a.S.)
106
ar veT
anxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
11. leqtori masalis axsnas iwyebs wina masalis mokle mimoxilviT
12. leqtori leqcias atarebs sxvadasxva meTodiT (dialogi, zepiri
gadmocema, jgufuri mecadineoba _ situaciis mixedviT)
13. leqtori leqcias kiTxulobs sainteresod
14. leqtori iTvaliswinebs studentis azrs (winadadebebs,
SeniSvnebs)
15. leqtori masalas dagmoscems sistemurad (awarmoebs masalis
ganzogadebas)
16. leqtors aqvs metyvelebis maRali kultura
17. leqtors gaaCnia pedagogiuri taqti
18. leqtori leqciaze qmnis dadebiT atmosferos
19. leqtori sxvadasxva disciplinas kiTxulobs erTi da igive
TematikiT
20. leqtori uyalibebs students damoukidebeli muSaobis unar-
Cvevebs (wignze muSaoba, masalis moZieba, kvleva)
21. leqtori axalisebs studentis muSaobas (daiteresebulia
studentis warmatebiT)
22. leqtori agvianebs leqciaze
23. leqciaze, studentis mier sakuTari azris gamoTqmisas igrZnoba
agresia leqtoris mxridan
24. leqtori Sefasebas (gamocda, kolokviumi, CaTvla) awarmoebs
obieqturad
25. leqtori Sefasebas awarmoebs mxolod im saprogramo masaliT
romelic winaswar iqna miTiTebuli studentisaTvis
26. leqtori Sefasebisas iTvaliswinebs SemoqmedebiT azrovnebas
27. leqtori Sefasebas awarmoebs sxva sagnebSi Sefasebis mixedviT
107
ar veT
anxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
28. leqtori ismens studentis mcdar pasuxs da subieqturobis gamo
ar asworebs mas
29. leqtori Sefasebis procesSi (studentis CaWris mizniT)
mimarTavs arasaprogramo kiTxvas
30. leqtori avaldebulebs students SeiZinos misi avtorobiT
gamocemuli saxelmZRvanelo
31. leqtori pativs scems studentis pirovnebas
32. leqtori komunikabeluria
33. leqtori keTilganwyobilia studentebis mimarT
34. leqtori kritikul situaciaSi studentis gverdiT dgas
35. leqtori megobrulia studentebis mimarT
36. leqtors aqvs zogadi ganaTleba
37. leqtors aqvs iumoris grZnoba
38. leqtori Tavis mimarT ganawyobs studentebs piradi higienis
kulturiT
39. leqtori leqcias atarebs movaleobis moxdis mizniT
40. leqtori uxeSia studentebis mimarT
41. leqtors piradi arasasiamovno ganwyoba gadaaqvs auditoriaze
42. leqtori flobs auditorias (axerxebs yvela studentis
CarTvas mecadineobaSi)
43. leqtors aqvs `momTxovneloba Sexamebuli aRsazrdelis
pirovnebis pativiscemasTan~ (a.p.makarenko)
damatebiTi mosazrebani saswavlo disciplinis swavlebasTan dakavSirebiT
1. ra aris gansakuTrebiT kargi kiTxvarSi? ---------------------------------------------
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
108
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
2. ra unda Seicvalos kiTxvarSi? --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------________________________________________________________________________________________________________________________-
3. Tqveni gansxvavebuli mosazreba disciplinis swavlebasTan dakavSirebiT ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------_______________________________________________________________________________________________________________------------------
madlobas gixdiT TanamSromlobisaTvis
IV. miRebuli kiTxvari SevajereT kolegebTan, administraciasTan da
fsiqologiis specialistebTan. SeniSvnebi miviReT
studentebisganac. ara erTi konsultaciisa da cvlilebis Semdeg
kiTxvarma aprobaciis CatarebisaTvis misaRebi saxe miiRo:
109
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti
kiTxvari saswavlo disciplinis swavlebis Sesaxeb
(studentis TvaliT)
gTxovT guldasmiT gaecnoT kiTxvars. yoveli kiTxvis Semdeg TqvenTvis misaRebi pasuxis variantTan dasviT aRniSvna ` x ~.
Tqveni anonimuroba daculi iqneba. fakulteti kursi
umaRlesi skolis maswavlebeli (saxeli gvari) sagani
studentis akademiuri Sefaseba saganSi
umaRlesi skolis maswavlebeli s
ruliad ar
veTanxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
1. kursis dasawyisSi naTlad gansazRvravs disciplinis swavlebis mizans - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
2. kursis dasawyisSi naTlad ganmartavs swavlebis organizaciul momentebs (leqciis, praqtikulis da seminaris raodenoba, Sefasebis sistema, literaturaze muSaobis formebi, moTxovnebi studentisadmi) - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
3. kursis dasawyisSi warmoadgens saprogramo TemaTa kalendarul ganawilebas Sesabamisi literaturis nusxiT - - - -
o
o
o
o
4. Rrmad flobs sagans - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - o o o o
5. iTvaliswinebs mecnierebis Tanamedrove miRwevebs - - - - - - - o o o o
6. pasuxobs studentis mier dasmul arasaprogramo kiTxvebs mocemuli disciplinidan - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
7. Teoriul codnas akavSirebs praqtikul saqmianobasTan - - - - o o o o
8. masalas gadmoscems studentisaTvis gasagebad - - - - - - - - -
o o o o
9. leqciaze efeqturad iyenebs TvalsaCinoebas (dafa, slaidebi, kompiuteri, video-masala, ruka da a.S.) - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
110
sruliad ar
veTanxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
10. masalis axsnas iwyebs wina masalis mokle mimoxilviT - - - -
o o o o
11. leqcias atarebs sxvadasxva meTodiT (dialogi, diskusia, zepiri gadmocema, jgufuri mecadineoba _ situaciis mixedviT) -
o
o
o
o
12. iTvaliswinebs studentis azrs (winadadebebs, SeniSvnebs) - - - o o o o
13. masalas gadmoscems sistemurad (awarmoebs masalis ganzogadebas) - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
14. metyvelebs gamarTulad - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o o o o
15. leqciaze qmnis dadebiT emociur atmosferos - - - - - - - - - o o o o
16. xasiaTdeba pedagogiuri taqtiT - - - - - - - - - - - - - - - - -
o o o o
17. uyalibebs students damoukidebeli muSaobis unar-Cvevebs (wignze muSaoba, masalis moZieba, kvleva) - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
18. axalisebs studentis aqtiurobas leqciaze - - - - - - - - - -
o o o o
19. axalisebs studentis damoukidebel arasaleqcio muSaobas - -
o o o o
20. cdilobs yvela studentis CarTvas mecadineobis procesSi - - o o o o
21. leqciaze agvianebs - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o o o o
22. agresiulia studentis mier leqciaze sakuTari azris gamoTqmis mimarT - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
23. Sefasebas (gamocda, CaTvla, kolokviumi) awarmoebs obieqturad - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
24. Sefasebas awarmoebs mxolod im saprogramo masaliT, romelic winaswar iqna miTiTebuli studentisaTvis - - - - - - -
o
o
o
o
25. Sefasebisas iTvaliswinebs SemoqmedebiT azrovnebas - - - - - -
o o o o
111
sruliad ar
veTanxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
26. Sefasebas awarmoebs sxva sagnebSi miRebuli Sefasebebis mixedviT - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
27. subieqturobis gamo, reagirebis gareSe tovebs gamocdaze studentis mcdar pasuxs - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
28. Sefasebis procesSi, studentis CaWris mizniT, mimarTavs arasaprogramo kiTxvebs - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
29. gamocdaze erT students afasebs ramdenime saaTis ganmavlobaSi - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
30. emuqreba studentebs momavali SefasebiT (gamocda, CaTvla, kolokviumi) - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
31. avaldebulebs students SeiZinos misi avtorobiT gamocemuli saxelmZRvanelo - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
32. studentisagan moiTxovs masalis momzadebas mxolod misi avtoribiT gamocemuli saxelmZRvanelodan - - - - - - - - - - - -
o
o
o
o
33. pativs scems studentis pirovnebas - - - - - - - - - - - - - - - o o o o
34. komunikabeluria - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - o o o o
35 keTilganwyobilia studentebis mimarT - - - - - - - - - - - - - o o o o
36. sakuTar cud ganwyobas Tavs axvevs auditorias - - - - - - -
o o o o
37. megobrulia studentebis mimarT - - - - - - - - - - - - - - - -
o o o o
38. gamoirCeva kargi zogadi ganaTlebiT - - - - - - - - - - - - - -
o o o o
39. xasiaTdeba kargi iumoris grZnobiT - - - - - - - - - - - - - - o o o o
40. yuradRebas aqcevs sakuTar garegnobas - - - - - - - - - - - - -
o o o o
41. leqcias atarebs movaleobis moxdis mizniT - - - - - - - - - - o o o o
112
sruliad ar
veTanxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
42. uxeSia studentebis mimarT - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
o o o o
43. kritikul situaciaSi studentis gverdiT dgas - - - - - - - -
o o o o
sxva mosazrebebi saswavlo disciplinis swavlebasTan dakavSirebiT
1. mTlianobaSi rogor afasebT maswavlebels - -
2. sagnis Sinaarsis gaTvaliswinebiT, ramdenad Rirebuli iyo am sagnis
swavleba TqvenTvis -----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
_______________________________________________________________________________________ 3. Tqveni gansxvavebuli mosazreba disciplinis swavlebasTan dakavSirebiT -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
4. ra dro moamdomeT saganSi saprogramo masalis aTvisebas (igulisxmeba arasaauditorio – damoukideblad muSaobis dro) -------------------------------------------------------________________________________________________________________________________________
5. ra unda Seicvalos kiTxvarSi? -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ madlobas gixdiT TanamSromlobisaTvis
V. CavatareT kiTxvaris aprobacia 200 studentze. am etapze kiTxvaris
aprobaciis mizani masSi arsebuli SesaZlo xarvezebis gamovlena
iyo, Tumca miRebuli masala sakmaod tevadi da informaciuli
aRmoCnda. aprobaciaSi monawileoba miiRo Tsu 11 mimarTulebis
(gamoyenebiTi maTematikisa da kompiuterul mecnierebaTa, meqanika
Zalian
cudi
cudi
damakma
yofil
.
kargi
Zalian
kargi
o o o o o
113
maTematikis, fizikis, qimiis, ekonomikis, istoriis, fsiqologiis,
filosofiis, Jurnalistikis, iuridiuli, saerTaSoriso
samarTlis) arapirvelkurselma studentma. (TiToeuli
mimarTulebidan 15-20 studenti).
aprobaciam gviCvena, rom erTmniSvnelovnad, yvelasaTvis
gaugebari iyo punqti: Tqveni gansxvavebuli mosazreba disciplinis
swavlebasTan dakavSirebiT, rogorc Cans misi formulireba
sxvanairad iqneba saWiro.
aseve gamokiTxulTa didi procenti Zalze zogad pasuxs
iZleoda Semdeg kiTxvaze: ra dro moandomeT saganSi saprogramo
masalis aTvisebas (igulisxmeba arasaauditorio – damoukideblad
muSaobis dro)?, misi savaraudo pasuxi SemdgomSi SesaZloa
winaswar, gansazRvrulad (1 kvira, 30 sT da a.S) iqnas miTiTebuli.
SevecdebiT kvleva vawarmooT boloniis procesis dokumentebSi
mowodebuli damoukidebeli muSaobisaTvis gankuTvnil droze
apelirebiT.
radgan tardeboda Ria eqsperimenti da amave dros kiTxvari
Sedga studentTa dakveTiT, aprobaciam Tavad kiTxvarSi Sesworeba
ar Seitana.
kiTxvis formulirebis Secvlis erT-erT mTavar pirobas,
savaraudo pasuxebis raodenobis ganawileba Seadgens. kiTxva unda
Seicvalos im SemTxvevaSi, Tu erT-erTi savaraudo pasuxis saerTo
raodenoba 80% aRemateba, an Tuki 10%-ze meti pasuxgaucemeli
punqtia. gamoTvlebis Catarebis Sedegad SeiZleba davrwmundeT, rom
arc erTma kiTxvam kritikul sazRvars ar miaRwia.
gTavazobT aprobaciis Sedegebs TiToeul kiTxvaze gacemuli
pasuxebis mixedviT.
114
1. umaRlesi skolis maswavlebeli kursis dasawyisSi naTlad gansazRvravs disciplinis swavlebis mizans
0 10 20 30 40 50
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
raodenoba %-Si
0
10
20
30
40
50
srulia
veTanxmebi nakleba
veTanxmebi veTanxmebi srul
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
raodenoba %-Si
2. umaRlesi skolis maswavlebeli kursis dasawyisSi naTlad ganmartavs swavlebis organizaciul momentebs
(leqciis, praqtikulis da seminaris raodenoba, Sefasebis sistema, literaturaze muSaobis formebi, moTxovnebi
studentisadmi)
115
05
1015202530
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
3. umaRlesi skolis maswavlebeli kursis dasawyisSi warmoadgens saprogramo TemaTa kalendarul ganawilebas
Sesabamisi literaturis nusxiT
pasuxebi %-Si
0 10203040506070
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
4. umaRlesi skolis maswavlebeli Rrmad flobs sagans
raodenoba %-Si
116
0
10
20
30
40
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebiauRniSnavi
pasuxi
5. umaRlesi skolis maswavlebeli iTvaliswinebs mecnierebis Tanamedrove miRwevebs
raodenoba %-Si
0 10
20
30
40
50
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
6. umaRlesi skolis maswavlebeli pasuxobs studentis mier dasmul arasaprogramo kiTxvebs mocemuli disciplinidan
raodenoba %-Si
117
0
10
20
30
40
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
7. umaRlesi skolis maswavlebeli Teoriul codnas akavSirebs praqtikul saqmianobasTan
raodenoba %-Si
0102030405060
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavi
pasuxi
merve kiTxva
raodenoba %-Si
8. umaRlesi skolis maswavlebeli masalas gadmoscems studentisaTvis gasagebad
05
1015202530
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavi
pasuxi
mecxre kiTxva
raodenoba %-Si
9. umaRlesi skolis maswavlebeli leqciaze efeqturad iyenebs TvalsaCinoebas (dafa, slaidebi, kompiuteri, video-masala,
118
0
10
20
30
40
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavi
pasuxi
meaTe kiTxva10. umaRlesi skolis maswavlebeli masalis axsnas iwyebs wina masalis mokle mimoxilviT
05
101520253035
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavi
pasuxi
meTerTmete kiTxva
raodenoba %-Si
11. umaRlesi skolis maswavlebeli leqcias atarebs sxvadasxva meTodiT (dialogi, diskusia, zepiri gadmocema,
jgufuri mecadineoba _ situaciis mixedviT)
0
10
20
30
40
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavi
pasuxi
meTormete kiTxva
raodenoba %-Si
12. umaRlesi skolis maswavlebeli iTvaliswinebs studentis azrs (winadadebebs, SeniSvnebs)
119
0 10
20
30
40
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
13. umaRlesi skolis maswavlebeli masalas gadmoscems sistemurad (awarmoebs masalis ganzogadebas)
raodenoba %-Si
0102030405060
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
14. umaRlesi skolis maswavlebeli metyvelebs gamarTulad
raodenoba %-Si
0
10
20
30
40
50
sruliad
ar veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
meTxuTmete kiTxva
raodenoba %-Si
15. umaRlesi skolis maswavlebeli leqciaze qmnis dadebiT emociur atmosferos
120
0 1020304050
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
16. umaRlesi skolis maswavlebeli xasiaTdeba pedagogiuri taqtiT
raodenoba %-Si
0 1020304050
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
17. umaRlesi skolis maswavlebeli uyalibebs students damoukidebeli muSaobis unar-Cvevebs (wignze muSaoba,
masalis moZieba, kvleva)
raodenoba %-Si
121
0
10
20
30
40
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
18. umaRlesi skolis maswavlebeli axalisebs studentis aqtiurobas leqciaze
raodenoba %-Si
0 5
10 15 20 25 30 35
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
19. umaRlesi skolis maswavlebeli axalisebs studentis damoukidebel arasaleqcio muSaobas
raodenoba %-Si
122
0 10 20
30 40
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
20. umaRlesi skolis maswavlebeli cdilobs yvela studentis CarTvas mecadineobis procesSi
raodenoba %-Si
0 10203040506070
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
21. umaRlesi skolis maswavlebeli leqciaze agvianebs
raodenoba %-Si
123
010203040506070
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
22. umaRlesi skolis maswavlebeli agresiulia studentis mier leqciaze sakuTari azris gamoTqmis mimarT
raodenoba %-Si
0 102030405060
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
23. umaRlesi skolis maswavlebeli Sefasebas (gamocda, CaTvla, kolokviumi) awarmoebs obieqturad
raodenoba %-Si
01020304050
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
ocdameoTxe kiTxva
raodenoba %-Si
24. umaRlesi skolis maswavlebeli Sefasebas awarmoebs mxolod im saprogramo masaliT, romelic winaswar iqna
miTiTebuli studentisaTvis
124
05
101520253035
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
25. umaRlesi skolis maswavlebeli Sefasebisas iTvaliswinebs SemoqmedebiT azrovnebas
raodenoba %-Si
0 102030405060
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
26. umaRlesi skolis maswavlebeli Sefasebas awarmoebs sxva sagnebSi miRebuli Sefasebebis mixedviT
raodenoba %-Si
0
10
20
30
40
50
sruliad
ar veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
ocdameSvide kiTxva
raodenoba %-Si
27. umaRlesi skolis maswavlebeli subieqturobis gamo, reagirebis gareSe tovebs gamocdaze studentis mcdar
125
0 10203040506070
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
28. umaRlesi skolis maswavlebeli Sefasebis procesSi, studentis CaWris mizniT, mimarTavs arasaprogramo
kiTxvebs
raodenoba %-Si
01020304050
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
29. umaRlesi skolis maswavlebeli gamocdaze erT students afasebs ramdenime saaTis ganmavlobaSi
raodenoba %-Si
0 10 20 30 40 50 60
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
ocdameaTe kiTxva
raodenoba %-Si
30. umaRlesi skolis maswavlebeli emuqreba studentebs momavali SefasebiT (gamocda, CaTvla, kolokviumi)
126
0 20
40
60
80
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
32. umaRlesi skolis maswavlebeli studentisagan moiTxovs masalis momzadebas mxolod misi avtoribiT
gamocemuli saxelmZRvanelodan
raodenoba %-Si
0 20406080
100
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
31. umaRlesi skolis maswavlebeli avaldebulebs students SeiZinos misi avtorobiT gamocemuli saxelmZRvanelo
raodenoba %-Si
127
0
10
20
30
40
50
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
33. umaRlesi skolis maswavlebeli pativs scems studentis pirovnebas
raodenoba %-Si
0 10
20
30
40
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
34. umaRlesi skolis maswavlebeli komunikabeluria
raodenoba %-Si
128
01020304050
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
35. umaRlesi skolis maswavlebeli keTilganwyobilia studentebis mimarT
raodenoba %-Si
010203040506070
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
36. umaRlesi skolis maswavlebeli sakuTar cud ganwyobas Tavs axvevs auditorias
raodenoba %-Si
129
0
10
20
30
40
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
37. umaRlesi skolis maswavlebeli megobrulia studentebis mimarT
raodenoba %-Si
0
10
20
30
40
50
60
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
38. umaRlesi skolis maswavlebeli gamoirCeva kargi zogadi ganaTlebiT
raodenoba %-Si
130
0
5
10
15
20
25
30
35
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
40. umaRlesi skolis maswavlebeli xasiaTdeba kargi iumoris grZnobiT
raodenoba %-Si
0 10 20 30 40 50
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
39. umaRlesi skolis maswavlebeli yuradRebas aqcevs sakuTar garegnobas
raodenoba %-Si
131
020406080
sruliad ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
41. umaRlesi skolis maswavlebeli leqcias atarebs movaleobis moxdis mizniT
raodenoba %-Si
0 204060
80
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
42. umaRlesi skolis maswavlebeli uxeSia studentebis mimarT
raodenoba %-Si
132
VI. TiToeul kiTxvas pirobiTad mivaniWeT garkveul qulaTa
raodenoba, SekiTxvebi aseve pirobiTad davyaviT blokebad.
prioritetebis mkacrad dasaxelebisgan Tavi SevikaveT, radgan es
calke kvlevis sagania, Tumca SemogTavazebT Cveneul xedvas,
romelic cxadia, SesaZloa xarvezebs Seicavdes.
0 5
101520253035
sruliad
ar
veTanxmebi
naklebad
veTanxmebi
veTanxmebi sruliad
veTanxmebi
auRniSnavipasuxi
43. umaRlesi skolis maswavlebeli kritikul situaciaSi studentis gverdiT dgas
raodenoba %-Si
01020304050
Zalian cudi
cudi
damakmayof
ilebel
i
kargi
Zalian kargi
auRniSnavi pasuxi
mTlianobaSi rogor afasebT pedagogs?
raodenoba %-Si
133
pirobiTad gamovyaviT sami jgufi:
pirvel jgufis kiTxvebi:
umaRlesi skolis maswavlebeli
1. kursis dasawyisSi naTlad gansazRvravs disciplinis swavlebis mizans
2. kursis dasawyisSi naTlad ganmartavs swavlebis organizaciul
momentebs (leqciis, praqtikulis da seminaris raodenoba, Sefasebis
sistema, literaturaze muSaobis formebi, moTxovnebi studentisadmi)
3. kursis dasawyisSi warmoadgens saprogramo TemaTa kalendarul
ganawilebas Sesabamisi literaturis nusxiT
4. Rrmad flobs sagans
7. Teoriul codnas akavSirebs praqtikul saqmianobasTan
8. masalas gadmoscems studentisaTvis gasagebad
9. leqciaze efeqturad iyenebs TvalsaCinoebas (dafa, slaidebi,
kompiuteri, video-masala, ruka da a.S.)
10. masalis axsnas iwyebs wina masalis mokle mimoxilviT
11. leqcias atarebs sxvadasxva meTodiT (dialogi, diskusia, zepiri
gadmocema, jgufuri mecadineoba _ situaciis mixedviT)
13. masalas gadmoscems sistemurad (awarmoebs masalis ganzogadebas)
17. uyalibebs students damoukidebeli muSaobis unar-Cvevebs (wignze
muSaoba, masalis moZieba, kvleva)
18. axalisebs studentis aqtiurobas leqciaze
23. Sefasebas (gamocda, CaTvla, kolokviumi) awarmoebs obieqturad
33. pativs scems studentis pirovnebas
134
meore jgufis kiTxvebi:
umaRlesi skolis maswavlebeli
5. iTvaliswinebs mecnierebis Tanamedrove miRwevebs
6. pasuxobs studentis mier dasmul arasaprogramo kiTxvebs mocemuli
disciplinidan
12. iTvaliswinebs studentis azrs (winadadebebs, SeniSvnebs)
14. metyvelebs gamarTulad
15. leqciaze qmnis dadebiT emociur atmosferos
16. xasiaTdeba pedagogiuri taqtiT
19. axalisebs studentis damoukidebel arasaleqcio muSaobas
20. cdilobs yvela studentis CarTvas mecadineobis procesSi
24. Sefasebas awarmoebs mxolod im saprogramo masaliT, romelic winaswar
iqna miTiTebuli studentisaTvis
25. Sefasebisas iTvaliswinebs SemoqmedebiT azrovnebas
34. komunikabeluria
35. keTilganwyobilia studentebis mimarT
37. megobrulia studentebis mimarT
38. gamoirCeva kargi zogadi ganaTlebiT
39. xasiaTdeba kargi iumoris grZnobiT
40. yuradRebas aqcevs sakuTar garegnobas
41. leqcias atarebs movaleobis moxdis mizniT
43. kritikul situaciaSi studentis gverdiT dgas
mesame jgufis kiTxvebi:
umaRlesi skolis maswavlebeli
21. leqciaze agvianebs
22. agresiulia studentis mier leqciaze sakuTari azris gamoTqmis mimarT
26. Sefasebas awarmoebs sxva sagnebSi miRebuli Sefasebebis mixedviT
135
27. subieqturobis gamo, reagirebis gareSe tovebs gamocdaze studentis
mcdar pasuxs
28. Sefasebis procesSi, studentis CaWris mizniT, mimarTavs arasaprogramo
kiTxvebs
29. gamocdaze erT students afasebs ramdenime saaTis ganmavlobaSi
30. emuqreba studentebs momavali SefasebiT (gamocda, CaTvla, kolokviumi)
31. avaldebulebs students SeiZinos misi avtorobiT gamocemuli
saxelmZRvanelo
32. studentisagan moiTxovs masalis momzadebas mxolod misi avtoribiT
gamocemuli saxelmZRvanelodan
36. sakuTar cud ganwyobas Tavs axvevs auditorias
42. uxeSia studentebis mimarT
TiToeul jgufs mivakuTvneT qulaTa mniSvnelobebi Skalis
danayofebis mixedviT:
sruliad ar
veTanxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
pirveli jgufi 0 3 6 9
meore jgufi 0 2 5 8
mesame jgufi 0 1 4 7
rogorc ukve aRvniSneT, kiTxvebis Sedgenisas specialuri wesebiT
vxelmZRvanelobdiT, amis gamo qulaTa daTvlisas zogierTi
kiTxvis pasuxTan qulebi simetriulad iqna gadanacvlebuli
(gavakeTeT inversia). anu qulaTa raodenoba jgufebis mixedviT
kiTxvebze N21, 22, 23, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 36, 41, 42 Semdegnairad
gadanawilda
136
sruliad ar
veTanxmebi
nakl
ebad
veTanxmebi
veTanxmebi
sruliad
veTanxmebi
pirveli jgufi 9 6 3 0
meore jgufi 8 5 2 0
mesame jgufi 7 4 1 0
Sesabamisad, gamoviangariSeT qulaTa Teoriuli maqsimaluri da
minimaluri raodenoba. daTvlis Sedegad sabolood miviReT, rom
Teoriulad, maswavlebelma SeiZleba minimaluri 0, xolo
maqsimaluri 347 qula moagrovos; aucilebelia aRiniSnos, rom
realurad maqsimaluri qula SesaZloa miRweuli ver iqnas. amis
mravali faqtori arsebobs: kiTxvaris mkacri moTxovnebi,
gamokiTxul pirTa arasakmarisi raodenoba konkretuli
maswavleblis mimarT da sxva. vfiqrobT, momavalSi SesaZloa
sakmarisad miviCnioT 2 sxvadasxva jgufis, daaxloebiT 30
studentis erTidaigive pirovnebaze Sevsebuli kiTxvari.
VII. daviTvaleT, SeiZleba Tu ara realurad miRweul iqnas kiTxvaris
Teoriul qulaTa maqsimumi. vinaidan Cven fakultetebis mixedviT
winaswar ar migviTiTebia is sasurveli Sesafasebeli
maswavlebeli, (es kiTxvaris muSaobis momdevno etapia), kiTxvaris
bolos mocemuli kiTxva `mTlianobaSi rogor afasebT
maswavlebels~?, SevadareT erTi da igive pirovnebaze Sevsebuli
kiTxvarebiT mogrovil qulaTa raodenobas. daTvlisaTvis sakmaris
raodenobad daaxloebiT 10 kiTxvari miviCnieT. aseTi sul 3
maswavlebeli (istoriis, gamoyenebiTi maTematikis da fsiqologiis
mimarTulebidan) aRmoCnda. yvelaze xSirad (24 kiTxvari)
gameorebadma `Zalian kargi~ maxasiaTeblisaken gadaxrilma
maswavlebelma (24-dan 17 kiTxvaris Sefaseba iyo `Zalian kargi~)
137
266 qula moagrova. 11 kiTxvari axasiaTebda maswavlebels
SefasebiT `Zalian kargi~ (4 kiTxvari) da `kargi~ (4 kiTxvari, 3
kiTxvarSi aRniSnuli kiTxva moniSnuli ar iyo). am maswavlebelma
235 qula moagrova, xolo Semdegma maswavlebelma aseve 9
kiTxvarSi SefasebiT `Zalian kargi~ (5 kiTxvari) da `kargi~ (4
kiTxvari) 240 qula moagrova. radgan praqtikuli Sedegi Sors ar
idga Teoriuli 347 qulisagan, CavTvaleT, rom kiTxvars Zalian
mkacri moTxovnebi ar gaaCnia.
VIII. miRebuli Sedegebis mixedviT, pirobiTad gamovyaviT sami
kategoria: dabali, saSualo da maRali donis maswavlebeli.
pirobiTad dabali donis maswavleblad SeiZleba CaiTvalos
maswavlebeli, romelmac, moagrova qulaTa raodenoba [0-115]
sazRvridan, saSualo donis maswavleblad maswavlebeli,
romelmac moagrova qulaTa raodenoba [116-231] sazRvridan, maRali
donis maswavleblad maswavlebeli, romlmac moagrova qulaTa
raodenoba [232-347] sazRvridan.
kvlevis es etapi ar iTvaliswinebda kiTxvaris calkeul debulebaTa
statistikuri maCveneblebis dadgenasa da kiTxvaris faqtorul analizs.
yovelive es, gamowveuli iyo Cvens mier Catarebuli ZiriTadad Tvisebrivi
kvlevis tipis gamo. rogorc cnobilia aRniSnuli kvlevis Sedegad
miRebuli informacia ar muSavdeba statistikurad da misi ZiriTadi mizani
hipoTezis dazustebasa da mimarTulebis gamokveTas emsaxureba. Semdgom
Catarebuli raodenobrivi kvlevis pirveli etapi kiTxvaris vargisianobis
dasadgenad, respodentTa mcire (kiTxvaris aprobaciisaTvis sakmaris)
raodenobaze iqna Catarebuli. aRniSnul mizezTa gamo calkeuli
statistikuri maCveneblebis moyvana am TvalsazrisiT Rirebulad ar
migvaCnia.
aRwerili kvlevis procesisa da sakvlevi instrumentis – kiTxvaris
(Sinaarsi da skala) validobasTan dakavSirebiT aRsaniSnavia, rom
Sinaarsobrivi validoba, romelic Semowmebis erT-erTi saxea,
Sesrulebulia. kvlevaSi monawileobas iRebdnen saswavlo procesSi
138
CarTuli mxareebis warmomadgeneli-eqspertebi, maTi miTiTebebi da
gaTvaliswinebuli rCevebi validobis aucilebeli pirobaa. kiTxvarSi
gamoyenebuli skalis standartulobidan gamomdinare misi validobis
pirobac Sesrulebulia. yovelive es saSualebas gvaZlevs vamtkicoT, rom
kiTxvari validuria.
kiTxvaris sandooba Tavisi SinaarsiT gulisxmobs im xarisxs,
romliTac kiTxvari yoveli gamoyenebisas msgavs Sedegebs iZleva. aRniSnuli
xarisxis dadgena, rogorc wesi, meoradi kvlevis Catarebisas, garkveuli
droiTi periodis gavlis Semdegaa SesaZlebeli. sandoobis Semowmeba
kvlevis Semdgom etapze, ukve validuri kiTxvariT mopovebuli informaciis
damuSavebisas moxdeba.
amrigad, Catarebuli eqsperimentis Sedegad miviReT studentis mier
maswavleblis Sefasebis qarTuli kiTxvari, romelic iTvaliswinebs
studentis dakveTebs maswavleblisadmi. amasTan, kvlevis Sedegad
dadgenilia is saerTo uaryofiTi maxasiaTeblebi, romelebic dRevandeli
umaRlesi skolis maswavlebels gaaCnia. miviReT pirobiTad `dabali~,
`saSualo~ da `maRali~ donis maswavleblis SefasebisaTvis qulaTa
raodenoba, anu SevqmeniT studentis mier maswavleblis Sefasebis
`instrumenti~.
studentis mier maswavleblis Sefasebis kiTxvaris Sedgenis meTodika
da Tavad kiTxvari, saerTaSoriso doneze aprobaciis mizniT,
gadamowmebuli iqna kristian-albrextis kilis universitetis pedagogikis
institutSi (kili, germania). kerZod, pedagogikis institutSi CavatareT 2007-
2008 wlis zamTris semestrSi mimdinare seminarebis wamyvani maswavleblebis
Sefaseba.
kvlevis farglebSi kiTxvaris Sedgenis procesi Semdegi etapebiT
ganxorcielda:
139
I. nacionaluri Tavisebuberebebis gaTvaliswinebis mizniT,
davamuSaveT germaniis universitetebis saswavlo procesis da
studentis mier maswavleblis Sefasebis debulebebi.
gansakuTrebuli yuradReba gavamaxvileT CrdiloeT germaniis
universitetebis gaerTianebis (VNU - Verbund Norddeutscher Universitäten)
da kriqsian albrextis kilis uniersitetis (CAU – Christian Albrecht
Universität zu Kiel) saswavlo procesis debulebebze. mopovebuli
masala Teoriulad SevadareT Cven mier saqarTveloSi Seqmnil
standarts.
II. kvlevis Casatareblad, fokus jgufad SevarCieT pedagogikis
institutSi 2007-2008 wlis zamTris semestrSi, pedagogikis
mimarTulebiT mimdinare seminarebze monawile studentebi (411
studenti). SerCevisas damatebiT maxasiaTeblebs, rogoricaa
akademiur moswreba, saswavlo semestri, fakulteti da sxv.
yuradReba ar eqceoda.
III. pirvel etapze gamovkiTxeT 61 studenti. dasmul kiTxvaze: `Tqveni
azriT, rogori unda iyos umaRlesi skolis maswavlebeli?~
anonimurad, werilobiT studentTa mier dafiqsirebuli iqna is
ZiriTadi moTxovnebi, romlebic germanel studentebs gaaCndaT
pedagogebis mimarT. mopovebuli masalis damuSavebisas, Cvens mier
gaTvaliswinebul iqna yvelaze xSirad (gamokiTxulTa 80%)
gameorebuli azri.
IV. saqarTveloSi Catarabuli kvlevis msgavsad, mopovebuli
moTxovnebi maswavleblisadmi Sejerebul iqna zemoT warmodgenil
maswavleblis profesiuli maxasiaTeblebTan. aRsaniSnavi da
xazgasasmelia, rom germaneli studentebis mier dafiqsirebuli
survilebi ar gascilebia Cvens mier Sedgenili pedagogis
profesiuli maxasiaTeblebis CamonaTvals. umniSvnelo gadaxra,
pedagogisadmi pirovnul moTxovnebSi fiqsirdeboda, rac
kulturuli sxvaobidan gamomdinare, udavod bunebrivi movlenaa.
140
V. mopovebuli masala SevajereT germaniaSi arsebul standartebtan,
kilis universitetSi arsebul studentis mier maswavleblis
Sefasebis kiTxvarebTan, Cvens mier saqarTveloSi Sedgenil
profesiul maxasiaTeblebTan da SevadgineT studentis mier
maswavleblis Sefasebis kiTxvari. kiTxvari ukve Tavisi SinaarsiT
iTvaliswinebda rogorc qarTveli, ise germaneli studentebis
moTxovnebs. cxadia, kiTxvebis Sedgenisas vxelmZRvanelobdiT ralf
portsis manhaimis gamokiTxvaTa, meTodebisa da analizis centris
kiTxvaTa formulirebis miTiTebebiT. gansakuTrebuli yuradReba
mivaqcieT kiTxvaTa ganlagebis Tanmimdevrobas. kiTxvebze pasuxebis,
anu skalis SerCevisas, amjeradac ar gagviTvaliswinebia
neitraluri punqtis arseboba, Tumca ganawilebis ufro detalurad
aRsaqmelad, kenti (5) raodenobis `Seesabameba - ar Seesabameba [trifft
zu – trifft nicht zu]~ skala SevarCieT.
VI. SemuSavebuli kiTxvari, CAU-is pedagogikis institutis
profesorebTan SevaTanxmeT, ris Semdegac kiTxvarma ara erTi
cvlileba ganicada.
VII. CavatareT kiTxvaris aprobacia pedagogikis institutis erT-erT
seminarze, 28 kacian jgufSi.
VIII. aprobaciam gviCvena, rom erTmniSvnelovnad, yvelasaTvis gaugebari
iyo anketuri Ria kiTxva - sagani (Fachdisziplin), man SemdgomSi sxva
formulireba miiRo, kerZod seminaris dasaxeleba (Titel des Seminars).
radgan kiTxvari nacionaluri Taviseburebebis da studentTa
dakveTis gaTvaliswinebiT Sedga, aprobaciam Tavad kiTxvarSi
Sesworeba ar Seitana. monacemTa damuSavebisas davrwmundiT, rom
arc erTma kiTxvam, kiTxvis SecvlisaTvis aucilebel kritikul
zRvars (10%-ze meti pasuxgaucemeli punqti, erTi da igive kiTxvaze
pasuxis saerTo raodenobis 80%-ze meti) ar miaRwia.
maswavlebelTa evalvacia, kilis universitetSi ramdenime wlian
praqtikas iTvlis. yovel semestruli Sefasebis Sedegebi institutebSi,
141
am etapisaTvis mxolod rekomendaciebis xasiaTs atarebs.
fakultetebisa Tu institutebis mixedviT, universitetis masStabiT ar
dgeba raime saxis reitinguli sia. yovel semestruli Sefasebis
moTxovnidan gamomdinare, universitetis masStabiT danergilia
evalvaciis e.w. programuli uzrunvelyofa - EvaSys. programis
moTxovnis farglebSi TiToeuli kiTxvari, romelic evalvaciisas
gamoiyeneba, vizualurad garkveul standartebs unda akmayofilebdes.
EvaSys-i sxvadasxva tipis kiTxvebis da skalebis SerCevis saSualebas
iZleva. qaRalduri an/da eleqtronuli matareblidan Seyvanil
informacias sistema Tavad amuSavebs statistikurad da agenerirebs
Sedegebs. unda aRiniSnos, rom TiToeuli profesors, sakuTari
Sefasebis Sedegebis gacnobisas, ufleba aqvs ar gamoaqveynos isini.
IX. Cvens mier SemuSavebulma kiTxvarmac, EvaSys farglebSi garkveuli
vizualuri cvlilebebi ganicada. warmogidgenT, aprobirebuli
germanuli kiTxvaris originalur saxes da mis qarTul Targmans:
142
143
144
145
kiTxvari
seminaris Sesamowmeblad
gTxovT guldasmiT gaecnoT kiTxvars. yoveli kiTxvis Semdeg TqvenTvis
misaRebi pasuxis variantTan dasviT aRniSvna ` x ~.
1.1. seminari dasaxeleba
1.2. seminaris xelmZRvaneli (saxeli gvari)
1.3. saswavlo semestri
Seesab
ameb
a
ar S
eesab
ameb
a
2.1. maswavlebeli semestris dasawyisSi ganmartavs seminaris
mimdinareobis organizaciul sakiTxebs (swavlebis meTodebi,
saswavlo literatura, moTxovnebi studentebisadmi, Sefasebis
kriteriumebi) _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
□
□
□
□
□
2.2. saseminaro jgufis moculoba misaRebi odenobisaa _ _ _ _ _ _ □ □ □ □ □2.3. saswavlo masala studentisaTvis gasagebadaa miwodebuli _ _ □ □ □ □ □2.4. maswavlebeli iTvaliswinebs mecnierebis Tanamedrove
miRwevebs _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.5. maswavlebeli daintresebulia studentebis warmatebiT _ _ _ □ □ □ □ □2.6. maswavlebeli mecadineobis Semdegac mzadaa upasuxos
studentis mier dasmul SekiTxvebs _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.7 seminarze ganixileba ara mxolod Teoriuli masala, aramed
masalis praqtikuli mniSnvelobac _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.8. igrZnoba, rom umaRlesi skolis maswavlebeli seminars
movaleobis moxdis mizniT atarebs _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.9. seminarze racionalurad gamoiyeneba swavlebis teqnikuri
saSualebebi (slaidebi, video masala, kompiuteri, proeqtori) □ □ □ □ □
146
Seesab
ameb
a
ar S
eesab
ameb
a
2.10. maswavlebeli pativiscemiT ekideba studentebs. (studentebi
maswavleblis yuradRebas grZnoben) _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.11. seminari codnis gadacemisa da dikusiis kargi kombinaciaa _ □ □ □ □ □2.12. maswavlebels aqvs kargi iumoris grZnoba _ _ _ _ _ _ _ _ _ □ □ □ □ □2.13. seminarze gamoiyeneba swavlebis aqtivizaciis xerxebi (mag.
Jgufuri muSaoba, roluri TamaSebi) _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.14. maswavlebeli iTvaliswinebs studentebis azrs (winadadebebs,
SeniSvnebs) _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.15. maswavlebeli metyvelebs garkveviT _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □ □ □ □ □2.16. seminaris dasawyisSi xdeba gavlili masalis mimoxilva_ _ _ □ □ □ □ □2.17. maswavlebeli cdilobs Seqmnas seminarze swavlisaTvis
misaRebi atmosfero _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.18. maswavlebeli xels uwyobs studentebis damoukidebel
muSaobas (saswavlo wignebis, damatebiT masalebis da
literaturis gamoyeneba, swavleba da kvleva) _ _ _ _ _ _ _
□
□
□
□
□
2.19. seminaris dasawyisSi maswavlebeli acnobs monawileebs
rekomendirebuli literaturis CamonaTvals _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.20. maswavlebeli studentebis SekiTxvebze axsna-ganmartebebs
iZleva _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.21. umaRlesi skolis maswavlebeli seminarisaTvis momzadebuli
Cans _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.22. maswavlebels seminari sxvadasxva meTodebiT mihyavs _ _ _ _ □ □ □ □ □2.23. maswavlebeli kompetenturia dargSi _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □ □ □ □ □
147
Seesab
ameb
a
ar S
eesab
ameb
a
2.24. maswavlebeli sistematiurad sTavazobs studentebs
konsultaciis saaTebs _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.25. maswavlebeli megobrulia studentebis mimarT _ _ _ _ _ □ □ □ □ □2.26. maswavlebels gadaaqvs auditoriaze sakuTari cudi
ganwyoba _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.27. seminaris Sinaarsi, gamosadegia Semdgomi profesiuli
saqmianobisaTvis _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.28. umaRlesi skolis maswavlebels kargi zogadi ganaTleba
aqvs _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.29. seminarebze diskusiebi organizebulad mimdinareobs _ _ □ □ □ □ □2.30. monawileebi komfortulad grZnoben Tavs imisaTvis, rom
seminarze iaqtiuron _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ □
□
□
□
□
2.31. piradad CemTvis seminari Zalian mniSvnelovani iyo _ _ _ □ □ □ □ □
3.1. ra niSans dauwerdiT seminars mTlianobaSi? (1-Zalian kargi, 6-
arasakmarisi) □
3.2. ra niSans dauwerdiT mTlianobaSi seminaris xelmZRvanels? (1-Zalian
kargi, 6-arasakmarisi) □
3.3. ra niSans dauwerdiT Tqven Tavs rogorc monawiles? (1-Zalian kargi,
6-arasakmarisi) □
4.1. Tqveni saboloo komentari seminaris Sesaxeb
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
148
4.2. saboloo komentari seminaris SefasebasTan dakavSirebiT ________________________________________________________________________________________________________________________________________ 4.3. ra unda Seicvalos kiTxvarSi?
________________________________________________________________________________________________________________________________________ madlobas gixdiT TanamSromlobisaTvis
X. aprobirebuli kiTxvariT, 2007-2008 zamTris semsetris dasasruls,
gamokiTxva Catarda pedagogikis institutis 7 pedagogis 11
seminarze. aprobirebuli kiTxvariT, sul gamokiTxul iqna 322
studenti. nabeWdi saxiT Sevsebuli kiTxvarebis monacemebi
damuSavebul iqna eleqtronulad EvaSys saSualebiT.
XI. vinaidan Cveni kvlevis mziani, kiTxvaris Sedgenis meTodikis
vargisianobis dadgena iyo, am etapisaTvis ar gavamaxvilebT
yuradRebas statistikuri monacemebis Sedegebis ganxilvaze.
rogorc ukve aRvniSneT, monacemTa damuSaveba germanuli programis
farglebSi xdeboda. monacemebi TiToeuli profesorisaTvis cal-
calke muSavdeboda. magaliTisaTvis moviyvanT erT-erTi seminaris
profesoris Sefasebis, kiTxvaris statistikuri damuSavebis
Sedegebs, romelsac dainteresebuli mkiTxveli SeiZleba germanul
enaze gaecnos. Sefasebis erTian Sedegebis qarTul variants ver
gTavazobT, vinaidan pasuxebi dagenerirebulia programis mier
avtomaturad da erToblivi monacebebi, iseve rogorc TiToeuli
profesorisaTvis Sedegebis maTematikur nawilze wvdomis
saSualeba ar gvqonda.
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
warmodgenili kvlevis procesisa da Tavad kiTxvaris (Sinaarsi da
skala) validobasTan dakavSirebiT aRsaniSnavia, rom Sinaarsobrivi
validoba, romelic Semowmebis erT-erTi saxea, Sesrulebulia. sakvlevi
instrumentis SedgenaSi monawileobas iRebdnen saswavlo procesSi
CarTuli mxareebis warmomadgenlebi, maTi miTiTebebi da gaTvaliswinebuli
rCevebi ki validobis aucilebeli pirobaa. kiTxvarSi gamoyenebuli skalis
standartulobidan gamomdinare, misi validobis pirobac Sesrulebulia.
yovelive es saSualebas gvaZlevs vamtkicoT, rom germanul garemoSi
Seqmnili kiTxvari validuria.
morig jerze unda aRiniSnos, rom orive kiTxvari, erTi da igive
profesiuli maxasiaTeblebis bazaze dayrdnobiT iqna Sedgenili. ZiriTadi
moTxovnebi maswavleblis mimarT rogorc qarTvel ise germanel studentebs
msgavsi aqvT, Tumca umniSvnelo gansxvaveba moTxovnebSi dafiqsirTa
maswavleblis pirovnuli Tvisebebis kuTxiT, rac kulturul sxvaobas
SeiZleba mivaweroT.
amrigad, Catarebuli eqsperimentis Sedegad miviReT studentis mier
maswavleblis Sefasebis kiTxvarebi, romelic iTvaliswinebs studentis
dakveTebs maswavleblisadmi. qarTuli da germanuli kiTxvarebis
gamoyenebis aspeqtebi universitetebis administraciebma unda gansazRvron
saWiroebis mixedviT.
160
d a s k v n a
1. umaRlesi skolis saqmianobis aRiarebis mTavar berketad msoflio
saganmanaTleblo sivrce moiazrebs xarisxis kontrols, anu
akreditacias. akreditacia gulisxmobs saganmanaTleblo
dawesebulebebis yvela rgolis saqmianobis xarisxis Sefasebas.
amgvari Sefasebis, anu dawesebulebis saqmianobis aRiarebis gareSe,
umaRlesi skolis kursdamTavrebuls ver gaexsneba gza ama Tu im
qveynis samomxmareblo sferoebSi. ivane javaxiSvilis saxelobis
Tbilisis saxelmwifo universitetSi mimdinare reformebi swored am
procesebiskenaa mimarTuli.
2. umaRlesi saswavleblis uZiriTades rgols misi profesor-
maswavleblebi da maTi saqmianoba warmoadgens. yvelasaTvis naTelia,
rom maswavlebelia yovelgvari wesdebisa Tu gardaqmnis
aRmsrulebeli, maswavlebelia is mTavari Zala, romelic warmarTavs
swavla-aRzrdis urTules saqmes. Cveni naSromi, swored maswavleblis
profesiuli saqmianobis Tanamedrove xedvis SemuSavebasa da misi
Sefasebis sistemis Seqmnas eZRvneba. vfiqrobT, es saqme upirvelesi
nabijia akreditaciisaTvis mzadebis procesSi.
3. imisaTvis rom Segveqmna profesiuli saqmianobis Sefasebis sistema,
aucilebeli iyo gangvesazRvra umaRlesi skolis mizani zogadad da
am miznidan gamomdinare maswavleblis profesiuli funqciebi.
istoriuli TvalTxedviT da Tanamedrove literaturis analiziT
davadgineT, rom umaRlesi skola saswavlo-samecniero dawesebulebaa
da maSasadame, umaRlesi skolis maswavlebels profesiulad evaleba
pedagogiuri da samecniero muSaoba.
4. arsebuli literaturisa da Tanamedrove moTxovnebis Sesabamisad,
SevecadeT mogveazrebina umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli
saqmianobis Sefasebis sistema. CvenTvis am sistemaSi yvelaze metad
mniSvnelovan rgols studentis mier maswavleblis Sefaseba
warmoadgens. amdenad kvleva am mimarTulebiT gavagrZeleT.
161
5. Sesabamisi literaturis Teoriuli analizisa da Cveni mosazrebis
gaTvaliswinebiT SevqmeniT umaRlesi skolis maswavleblis
profesiuli maxasiaTeblebi, moviazreT ra isini sami aspeqtis
erTianobiT _ mecnieruli codna, meToduri momzadeba da pirovnuli
maxasiaTeblebi.
6. CavatareT profesiuli maxasiaTeblebis kvleva. jgufuri da
individualuri muSaobiT movipoveT studentTa azri imis Sesaxeb, Tu
rogori unda iyos umaRlesi skolis Tanamedrove maswavlebeli. amave
dros movipoveT studentebisagan is uaryofiTi maxasiaTeblebi,
romlebic samwuxarod Tsu-is universitetis Tanamedrove kadrs
gaaCnia.
7. SevajereT studentTa azri Cven mier Seqmnil Teoriul modelTan da
SevadgineT umaRlesi skolis maswavleblis profesiuli
maxasiaTeblebi (profesiograma), romlebic Teoriuli da empiriuli
kvlevis Sedegad iqna mopovebuli.
8. davamuSaveT saerTaSoriso saganmanaTleblo sivrceSi da Tsu-Si
studentis mier maswavleblis Sefasebis arsebuli kiTxvarebi. qarTul
realobasTan adaptaciis mizniT isini SevajereT Cven mier mopovebul
profesiogramasa da maswavleblis uaryofiT maxasiaTeblebTan.
Sedegad miviReT studentis mier maswavleblis Sefasebis kiTxvari,
romelic SesabamisobaSia maswavleblis mimarT profesiul
moTxovnebsa da studentur dakveTebTan.
9. CavatareT kiTxvaris aprobacia iv.javaxiSvilis saxelobis Tbilisis
saxelmwifo universitetis arapirvelkursel 200 studentze.
daviTvaleT TiToeul kiTxvaze pasuxebis procentuli Sedegebi.
eqsperimentis Catarebis meTodikis sandoobidan gamomdinare, kiTxvarma
umniSvnelo cvlilebebi ganicada.
10. kiTxvaris Sedgenis meTodika gadavamowmeT germaniis qalaq
zaarbrukenis, zaarlandis universitetis fsiqologiis mimarTulebaze.
162
11. studentis mier maswavleblis Sefasebis kiTxvaris Sedgenis
meTodikisa da Tavad kiTxvaris saerTaSoriso doneze aprobaciis
mizniT, Cven mier warmodgenili kvlevis meqanizmi gadamowmebuli iqna
germaniis, kristian-albrextis kilis universitetis pedagogikis
institutSi. kerZod, Catarebul iqna 2007-2008 wlis zamTris
semestris pedagogikis institutSi mimdinare seminarebis (11 sagnis
seminari, 7 pedagogi) evalvacia. saerTo jamSi gamokiTxul iqna 411
studenti.
12. nacionaluri Taviseburebis gasaTvaliswineblad, moZiebul iqna
germaneli studentebis mosazrebebi da moTxovnebi umaRlesi skolis
maswavleblisadmi. Camoyalibebuli moTxovnebi SevajereT Cvens
profesiul maxasiaTeblebTan.
13. SevadgineT germanuli realobis amsaxveli kiTxvari, CavatareT misi
aprobacia. aprobaciis Sedegebis mixedviT SevitaneT Sesworebebi
kiTxvarSi.
14. miRebuli kiTxvariT semestris bolos gamovkiTxeT seminarebSi
monawile yvela studenti. gamokiTxvam gviCvena, rom Cven mier
miRebuli kiTxvaris yvela kiTxva muSaobs, anu kiTxvari validuria.
15. amrigad, SevqmeniT studentis mier maswavleblis Sefasebis kiTxvari,
e.w. `instrumenti~, romelic aprobirebulia ivane javaxiSvilis
saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetsa da germaniis, kristian
albrextis kilis universitetis pedagogikis institutSi. aRniSnuli
kiTxvarebis gamoyeneba SesaZlebelia sakuTriv universitetebisa da
akreditaciis samsaxurebis mier.
163
danarTi N1
umaRlesi ganaTleba didi britaneTsa da CrdiloeT
irlandiis gaerTianebul samefoSi
umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebis istoria
didi britaneTisa da CrdiloeT irlandiis gaerTianebul samefoSi12
sul 90 universitetia (73 inglisSi, 13 SotlandiaSi, or-ori uelsSi da
CrdiloeT irlandiaSi). qronologiurad universitetebi gaerTianebul
samefoSi oTx nakadad daarsda. pirveli nakadi - oqsfordis da kembrijis
universitetebi iyo, maT XI-XII saukuneebis mijnaze CaeyaraT safuZveli. XIX
saukuneSi sawarmoo bazris moTxovnilebebis zrdam gamoiwvia meore nakadis,
e.w. `wiTelaguriani universitetebis~ warmoqmna, romlebic industriuli
bazris dargobrivi specialistebiT momaragebas uzrunvelyofda. mesame
nakadis universitetebi 1960 wels daarsda. aseTi universitetebis
raodenobrivi mateba gamowveuli iyo ara mxolod bazarze specialistebis
saWiroebiT, aramed sazogadoebis mzardi moTxovnebiT umaRlesi ganaTlebis
mimarT. ukanaskneli, meoTxe nakadis universitetebi politeqnikur
saswavleblebs warmoadgendnen, romlebmac 1992 wels universitetis statusi
moipoves. pirveli ori nakadis universitetebs samefo gankargulebis (Royal
Charter) ZaliT CaeyaraT safuZveli, xolo Semdgomi ori parlamentis mier
miRebul kanonmdeblobaze (Parliamentary Statute) dayrdnobiT ganviTarda.
daarsebis safuZvlis miuxedavad, sauniversiteto debulebaSi da kanonSi
nebismieri Sesworeba an damateba, Tavad universitetebis wardgenis Semdeg,
samefo xelisuflebis gankargulebiT, universitetis piradi sabWos mier
xorcieldeba. yoveli universiteti Tavad gansazRvravs, romeli xarixi Tu
kvalifikacia iqneba SeTavazebuli sazogadoebisaTvis.
12 UK – United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland – didi britaneTisa da CrdiloeT irlandiis gaerTianebuli samefo, teqstSi moxseniebulia rogorc gaerTianebuli samefo (United Kingdom).
164
rogorc cnobilia, gaerTianebul samefoSi umaRlesi ganaTlebis
miReba univesitetis garda sxva umaRles saswavlo dawesebulebaSic iyo
SesaZlebeli, anu arsebobda umaRlesi ganaTlebis e.w. binarul sistema
(Binary system). politeqnikuri saswavleblebis universitetebad gadakeTebam,
gamoiwvia binaruli sistemis mospoba da umaRlesi ganaTlebis sferoSi,
mxolod universitetebisgan Semdgari unificirebuli sistemis (Unified system)
dafuZneba e.i. 1992 wlis cvlilebebma, umaRlesi ganaTlebis avtonomiuri
sistema Camoayaliba. Seiqmna unificirebuli struqtura calkeuli
damfinansebeli sabWoebiT inglisis, Sotlandiisa da uelsisaTvis. amasTan
yvela universiteti, garda bukinhemis universitetisa, saxelmwifo
dafinansebaze gadavida. 1992 wlis dadgenileba - `Semdgomi da umaRlesi
ganaTlebis dawesebulebebis Sesaxeb” (The Further and Higher Education Act 1992),
inglissa da uelsSi umaRlesi ganaTlebis yvela dawesebulebas aZlevs
uflebas Tavis dasaxelebaSi Seitanos sityva `universiteti”. es ufleba
yvela politeqnikurma saswavlebelma gamoiyena. mxolod erTma _ Anglia
Polytechnic University gadawyvita Tavis dasaxelebaSi SeenarCunebina sityva
`politeqnikumi”. momavalSi, umaRlesi ganaTlebis axal dawesebulebebs
dasaxelebis SerCevisas sityva `politeqnikumi” ar mieniWebaT. miuxedavad
imisa, rom UgaerTianebul samefoSi unificirebuli struqturaa,
sauniversiteto seqtori (literaturuli wyaroebic), tradiciul
universitetebsa da yofil politeqnikur saswavleblebTan mimarTebaSi,
kvlav iyenebs sityvebs `Zveli~ da `axali universiteti~.
`Zveli universitetebi~ universitetebad 1992 wlamde daarsdnen.
sazogadod, `Zveli universitetebi~ ar awarmoeben profesiul treiningebs
(Professional training), ar uSveben moklevadiani kursebiT profesiul kadrebs.
Tumca, SemoTavazebulia profesiulad akreditebuli xarisxebis kursTa
farTo arCevani, romlebic moicaven sainJinro, sabuhRaltro, maswavlebelTa
treiningebs, samedicino, biblioTekaris da informaciul mecnierebaTa
swavlebebs. profesiuli saqmianobis praqtikaSi gamoyenebis SezRudvebi,
rogorc wesi, gamocdebis Cabarebis an profesiul organizaciaTa (iseTebi
165
rogoricaa sazogadoebrivi finansebis da buhRalteriis instituti da
legaluri ganaTlebis sabWo) akreditirebis Sedegad xdeba cnobili.
`axali uniersitetebis~ umetesoba Zveli politeqnikuri
saswavleblebia. es saswavleblebi Tavdapirvelad muSaTa klasis zogadi
codnis, industriuli unarebis ganviTarebisaTvis daarsda. swavleba drois
sruli (Full-time) an nawilobrivi (Part-time) datvirTviT mimdinareobda. maTi
roli britaneTis da kanadis parlamentis qveda palatis (Parliament house of
commons) mier 1966 wels miRebuli e.w. TeTri qaRaldis - `politeqnikumebisa
da sxva kolejTa gegma~ (White Paper, “A Plan for the Polytechnics and Other Colleges”)
safuZvelze Seicvala. am dokumentSi politeqnikuri saswavleblebi,
industriis biznesTan damakavSirebel, umaRlesi ganaTlebis regionalur
centrebadaa moxseniebuli. 1988 wlis ganaTlebis reformis aqtma inglisSi
politeqnikuri saswavleblebi, kolejebi da umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebebi, romlebic agreTve avtonomiurebi iyvnen, adgilobrivi
ganaTlebis kontrols Camoacila. 1992 wlis kanonis ZaliT, dasaxelebaSi
sityva `universitetis~ gamoyenebis ufleba, aseve sxva umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebebmac miiRes (mag. teqnologiurma institutebma).
1969 wels, TiTqmis tradiciuli umaRlesi ganaTlebis msgavsi e.w. Ria
universitetebi (Open University) daarsda. amJamad isini gaerTianebul samefoSi
drois nawilobrivi datvirTvis xarisxebis (Part-time degrees) mTavari
uzrunvelmyofi dawesebulebebia. es avtonomiuri dawesebulebebi, xarisxebs
universitetebis msgavsad aniWeben. Tumca, sxva universitetebisgan
gansxvavebiT, maTi dafinanseba ganaTlebisa da mecnierebaTa departamentidan
(DES) ufro didia, vidre umaRlesi ganaTlebis damfinansebeli sabWodan
(HEFC). Ria universitetebis mier SemoTavazebuli programis tipebia:
xarisxamdeli (Undergraduate), xarisxisSemdgomi (Postgraduate), uwyveti
ganaTlebisa da `gamocdilebis Semdgomi~ kursebi (Continuing education and
`Post experience~ courses). mesame tipis kursebi gankuTvnilia im studentTaTvis,
romelTac ar surT xarisxamdelebad (Undergraduate) daregistrireba.
166
aRniSnuli kursebi SeiZleba Seicavdnen modulebs, rogorc xarisxamdeli
programebidan, aseve specialuri ganviTarebis moklevadian treiningebs. am
sami ZiriTadi tipis ganaTlebasTan erTad, Ria universitetis mier
zogierTi sadiplomo programacaa (Diploma courses) SemoTavazebuli.
Ria universitetebSi, swavleba umetesad distanciurad mimdinareobs.
gamoiyeneba satelevizio da radio mauwyebloba, audio Canawerebi da a.S.
bevri kursis gasavlelad, studentebi valdebulni arian Caeweron
sazafxulo skolaSi. mecadineobebi arCeuli universitetis teritoriaze,
zafxulis ardadegebis ganmavlobaSi tardeba. regularuli konsultasciebi
ki, adgilobriv saswavlo centrebSi mimdinareobs.
sauniversiteto ganaTlebis struqtura
yvela dawesebuleba valdebulia kursTa farTo arCevani
warmoadginos. universitetebma, ganurCevlad Tavdapirveli statusisa,
umaRlesi ganaTlebis damfinansebeli sabWoebis (HEFC) mier warmodgenil da
CrdiloeT irlandiis ganaTlebis deparamentTan (DENI) SeTanxmebul 11
kurikulumidan, 5-Si unda gadaanawilon studentebi. kursTa mravalferovani
CamonaTvali xelmisawvdomia yovelwliur cnobarebSi (universitetebisa da
kolejebSi Caricxvis servisi UCAS; gaerTianebul samefoTa universitetebi;
britaneTis saelCo).
yvela dawesebuleba, TiToeuli sagnis swavlebisaTvis saWiro
saaTebis raodenobas gansazRvravs. studentebi zogierTi sagnis
SeswavlisaTvis gankuTvnili drois ZiriTad nawils auditoriaSi atareben,
zogierTi disciplina ki piriqiT, damoukidebel muSaobaze iTxovs didi
drois xarjvas.
akademiuri weli tradiciulad sam periodadaa dayofili, Tumca,
weliwadSi 2 semestriani swavlebis modularuli sistema ufro sazogado
xdeba. bevr dawesebulebaSi funqcionirebs kreditebis dagrovebis da
gadatanis sqema (CAT), romlis mizania daexmaros studentebs Seqmnas
167
swavlebis piradi programa xarisxis mopovebisaTvis. CAT-is farglebSi
studentebs kreditebi ukve miRebuli ganaTlebis an samuSao gamocdilebis
gamo SeiZleba mieniWoT. CAT-i xarisxis mopovebis saSualebas im
studentebsac aZlevs, romelTac swavlebis grZelvadiani periodis arCeva
ar SeuZliaT. dawesebulebebs aseve SeuZliaT CAT-is Tavsebadi adgilobrivi
sqemis formireba, romelic students saSualebas miscems airCios
dawesebulebis mier SeTavazebul kursTagan gansxvavebuli kursebi, magram
ise, rom kreditebi CaeTvlebaT xarisxisaTvis mosapovelebl kreditTa
raodenobaSi.
dawesebulebebs aseve SeuZliaT SesTavazon da aarCevinon iseTi
kursebi, romlebic gansakuTrebiT mniSvnelovania adgilobrivi
sazogadoebisaTvis. SeuZliaT SesTavazon drois nawilobrivi datvirTvis
kursebi (part-time courses), romlebic samuSaosagan Tavisufal dros an
saRamos saaTebSi profesiul winsvlas uzrunvelyofs an damokidebulia
pirad interesze magaliTad geografiis, istoriis, enebis an literaturis
klasebi.
diplomebis da xarisxebis miniWeba
universitetebSi Semdegi xarisxebis mopovebaa SesaZlebeli:
done 1: umaRlesi ganaTlebis serTifikati
done 2: sabaziso xarisxi, Cveulebrivi bakalavris xarisxi, umaRlesi
nacionaluri diplomi, umaRlesi ganaTlebis diplomi.
done 3: bakalavris sapatio xarisxebi, damamTavrebeli serTifikatebi
da diplomebi
done 4: magistris xarisxebi, xarisxisSemdgomi sertifikatebi da
diplomebi.
done 5: doqtoris xarisxi
168
xarisxamdeli programebi
umaRlesi ganaTlebis sertifikatebi
umaRlesi ganaTlebis sertifikatebi (Certificates of Higher Education)
gamiznulia imaTTvis, visac survili aqvT iswavlon drois nawilobrivi
datvirTviT umaRlesi ganaTlebis doneze da ar eqnebaT grZelvadiani
valdebulebebi drois nawilobrivi datvirTvis xarisxis (part-time degree)
mosapoveblad. done 1-ze (xarisxamdeli (undergraduate) swavlis pirveli wlis
eqvivalenti) Caricxva misaRebi moTxovnebebis gareSe xdeba. sertifikatis
mosapoveblad studentebma universitetis mier gansazRvrul sagnebSi 120
krediti unda moagrovon.
umaRlesi nacionaluri diplomi
umaRlesi nacionaluri diplomi (HND) studentebs umaRlesi
ganaTlebis miRebis alternatiul gzas sTavazobs. am tipis swavleba,
rogorc wesi ar aniWebs bakalavris xarisxs. swavlis xangrZlivoba 2 welia
da viwro profesiul specializaciaze fokusirdeba. NHD-s warmatebiT
dasruleba, momijnave xarisxis (related degree) meore kursze gadasvlis
safuZvelia. zogierT saganSi SesaZlebelia erT weliwadSi Cveulebrivi
xarisxis (Ordinary degree) mopoveba da SemdgomSi, drois nawilobrivi
datvirTviT swavliT (Part-time study) misi konvertireba sapatio xarisxze
(Honor degree).
umaRlesi ganaTlebis diplomi
umaRlesi ganaTlebis diplomi (DipHe) igivea rac HND, magram
akreditirebul profesiul kvalifikacias warmoadgens. igi uzrunvelyofs
iseT profesiebze miRebas rogoricaa eqTani da socialuri muSaki (HERO
2003){54}. umaRlesi ganaTlebis diplomi Seiqmna 1972 wels rogorc orwliani
kursi universitetSi, politeqnikur saswavleblebsa da kolejebSi. DipHe
diplomi `inteleqtualurad ara nakleb aRiarebuli~ iyo vidre xarisxis
mimniWebeli kursis pirveli ori wlis swavleba. 1972 wlis dokumentis e.w.
`TeTri qaRaldi, ganaTleba~ (White paper, Education) safuZvelze, skolebis da
kolejebis damamTavrebeli kursis studentebs mxolod muSaobisa da drois
169
nawilobrivi datvirTviT swavlis, an aranakleb sam wlian kursze
daswrebis arCevanis saSualeba hqondaT. yvela specifikur profesiul
sferoSi mxolod SezRuduli diapazonis, orwliani kursebi iyo daSvebuli.
mas Semdeg araferi Secvlila. 1972 wlis TeTrma qaRaldma, umaRles
ganaTlebaSi sakmarisi moqnilobis misaRwevad, axali kursebi, `kritikuli
elementis” saxiT warmoadgina. miuxedavad amisa DipHE didi popularobiT
studentebSic ar sargeblobda. universitetebSi specialobebi zereled
aisaxa, politeqnikur saswavleblebSi da kolejebSi ki DipHE Tavisuflad
mdgom (“free-standing”) kursebs arasodes gadauWarbebia 4000-Tvis
(SedarebisaTvis 1990 wels pirveli xarisxis 250000-ze meti kursi iyo).
sabaziso xarisxebi
2000 wlis TebervalSi Statis sabWom, gankargulebis saxiT qveyanas
e.w. sabaziso xarisxebi (Foundation degrees) SesTavaza. aRniSnuli xarisxi
ZalaSi 2001 wlis seqtemberSi Sevida. sabaziso xarisxi umaRlesi
ganaTlebis diplomis msgavsia. am kursebis mizani, 1972 wlis darad,
resursebSi savaraudo Cavardnebis amovseba, teqnikuri donis kvalifikaciis
mqone adamianebis naklebobis aRmofxvra da damqiraveblisaTvis saWiro
unar-Cvevebis mqone kadriT uzrunvelyofa iyo. aRsaniSnavia rom, TeTr
qaRaldSi e.w. `iaf Canacvlebad~ moxseniebuli saxelwodebisgan
gansxvavebiT, sabaziso xarisxebis kursebma Tavad daimkvidres sakuTari
poziciebi da saxeli. Tumca SeTavazebul kursebs Soris arsebobs
gansxvavebebi. sabaziso xarisxebi mxolod profesiuli miznebisaTvisaa
gansazRvruli. saministro, xarisxebSi im ZiriTadi unarebis da codnis
aucileblobiT CarTvas moiTxovs, romelic SesaZleblobas aZlevs
kursdamTavrebulebs Seitanon `sruli potenciali SromiTi bazris yvela
seqtorSi”, ise, rom daakmayofilon damqiraveblis moTxovnebi. (Pratt THES
2000). amgvarad, es xarisxebi, damqiraveblebis uSualo dakveTis Sedegadaa
warmoqmnili. rac Seexeba am xarisxebis instituciur uzrunvelyofas igi
ganviTarda xarisxis mimniWebeli umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebis,
170
Semdgomi ganaTlebis kolejebis partniorobiT da inglisis umaRlesi
ganaTlebis damfinansebeli sabWos, uelsis nacionaluri ansambleis da
CrdiloeT irlandiis ganaTlebisa da swavlebis departamentebis
mxardaWeriT. xarisxebi saganmanaTleblo dawesebulebebis dasaxmareblad
Seiqmna, raTa gaaRrmavon urTierToba umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebebTan da dagegmon swavleba cxovrebis manzilze (LLL-Lifelong
learning). maT farglebSi xelmisawvdomia gamoyenebad saganTa sfero, iseTi
rogoricaa internet gaTvlebi, swavlebis mxadaWera, stumarTmoyvareoba,
Tavisufali dro da turizmi. sabaziso xarisxebis mopoveba SesaZlebelia
orwlian drois sruli darvirTviT swavlis an drois nawilobrivi
datvirTviT misi eqvivalentis gavlis Semdeg. sabaziso xarisxebi pirveli
xarisxis SesaZlo alternativad ganixileba.
pirveli xarisxebi
pirveli xarisxebi (First degrees) moicavs tradiciul pirvel xarisxebs,
kvalificirebuli maswavleblis statusis pirveli xarisxs, romelic
registrirebulia Sotlandiis mTavar saswavlo sabWoSi, sapatio pirvel
xarisxebs da diplomTan konkurentunarian pirvel xarisxebs. tradiciul
pirvel xarisxTagan yvelaze gavrcelebulia xelovnebis bakalavrisa
(Bachelor of Art) da mecnierebis bakalavris (Bachelor of Science) xarisxebi.
pirveli xarisxebi ZiriTadad samwliani programebia. gamonakliss
warmoadgenen: enis kursebi (sazRvargareT erTwliani xangrZlivobiT),
gaZlierebuli inJineriis, medicinis, arqiteqturis, damwyeb maswavleblelTa
daxelovnebis sapatio (Honours B.Ed), da samrewvelo treiningebiT Sedgenili
(e.w. “sandwich courses”) kursebi. amave dros kiilis da Sotlandiis
universitetebis pirveli xarisxis programebi umTavresad oTxwliania.
xarisxamdeli programebi SeiZleba sxvadasxva doneze dasruldes.
umdablesi done - bakalavri `CaeTvala” (Bachelor pass degree) da umaRlesi
bakalavris pirveli klasis sapatio xarisxia (Bachelor first-class honours degree).
sapatio bakalavris xarisxi SesaZlebelia sam kategoriad daiyos: sapatio
171
pirveli, meore da mesame klasis xarisxebi, TiToeulSi gamoyofilia i da ii
doneebi. gansxvaveba sapatio xarisxebsa da Cveulebriv xarisxebs Soris
damokidebulia swavlebis datvirTvaze: Cveulebrivi xarisxis (Ordinary degree)
mosapoveblad yvelaze naklebi raodenobis kredit qulaa savaldebulo.
zogierT dawesebulebaSi gaZlierebuli orwliani xarisxebi arsebobs,
sadac swavleba ardadegebis periodSic mimdinareobs. amJamad TiTqmis ar
arsebobs kursi, romlis gavlis Semdeg, xarisxi mxolod saboloo
gamocdebis SedegebiT mieniWeba.
pirveli xarisxi mecnierebis (B.Sc) an xelovnebis bakalavria (BA).
xandaxan xdeba specialuri kvalifikaciebis miniWeba bakalavris xarisxze
inJineriaSi (B.Eng) da ganaTlebaSi B.Ed. xarisxamdeli programis
dasrulebis Semdeg swavla SesaZlebelia gagrZeldes sami gansxvavebuli
kvalifikaciis programiT: xarisxisSemdgomi diplomebi da sertifikatebi,
magistris xarisxebi da doqtoris xarisxebi.
xarisxisSemdgomi programebi
xarisxisSemdgomi (Post graduate) kvalifikaciis mopoveba SesaZlebela
saswavlo kursis warmatebiT dasrulebis, individualuri kvlevis an maTi
kombinaciis Sedegad. misi miniWeba magistris da doqtoris xarisxis
doneebze xdeba. universitetebma SesaZloa sapatio umaRlesi xarisxi
(xSirad doqtoris xarisxi) akademiur an sazogadoebriv cxovrebaSi
warCinebul pirebs an im adamianebs mianiWon, visac RirSesaniSnavi
Sewiruloba gaukeTebia universitetisa an adgilobrivi sazogadoebisaTvis.
magistris xarisxebi
xarisxisSemdgomi kvalifikaciebi moicavs doqtoris, magistris,
umaRlesi bakalavris sapatio xarisxebs (Higher Bachelor degrees with honours) da
xarisxisSemdgom sertifikatebs ganaTlebaSi (PGCE). xarisxisSemdgomi
sertifikatebsa an xarisxisSemdgom diplomis programebze, codnis
172
gafarToebis mizniT, ZiriTadad, erT disciplinaSi xarisxis mflobeli
studentebi daiSvebian. swavlebis xangrZlivoba Cveulebriv erTi welia.
magistris xarisxis miniWeba, bakalavris xarisxis momdevno erTi an
ori wlis swavlebis Semdeg xdeba. magistris xarisxi, rogorc wesi, erTi
wlis ganmavlobaSi drois sruli datvirTviT (full-time) swavlas, an ufro
xSirad 2 wlis drois nawilobrivi datvirTvis (part-time) eqvivalents
moiTxovs. gamonaklisebia kembrijis da oqsfordis universitetebi, sadac
xelovnebis magistris xarisxi simwifis da ara damatebiTi akademiuri
miRwevis indikatoria. am universitetebis kursdamTavrebulebs (specialobis
miuxedavad BA-s mflobelebi) gamocdebis gareSe, Tanxis gadaxdis Semdeg
MA-ze Sesvlis ufleba aqvT.
ZiriTadi xarisxebi magistraturaSi, romlebic miRweulia saswavlo
kursis warmatebiT dasrulebis, individualuri kvlevis an maTi kombinaciis
Sedegad, aris xelovnebis magistri MA, mecnierebis magistri MSc, biznes
administrirebis magistri MBA, ganaTlebis magistri MEd, socialuri
muSakis magistri MSW, musikalur xelovnebaTa magistri AMusM, samedicino
mecnierebaTa magistri MMedSci da filosofiis magistri MPhil.
doqtoris xarisxi
doqtoris xarisxi aris xarisxisSemdgomi wodeba, romelic mieniWeba
Tezisebisa an esseebisaTvis. doqtoris Tezisi daaxloebiT 60000-80000
sityvisagan Semdgari naSromia, romelSic didi mniSvneloba warmodgenil
informacias eniWeba. bevri studenti am xarisxisTvis drois nawilobrivi
datvirTviT swavlobs. miniWebadi xarisxi, rogorc wesi aris PhD, zogierT
universitetSi `Phil~ kvlevis an swavlebis sferos miuxedavad eniWebaT.
gamonaklisi zogierTi specializirebuli, magaliTad musikaluri
xelovnebis doqtoris AMusD xarisxia. studentebs, doqtoris wodebis
mopovebisaTvis, 3 wlis ganmavlobaSi drois sruli datvirTviT kvlevis
warmoebisaTvis saWiro honoraris moTxovnis ufleba aqvT.
173
`senior doqtorebs~ aseve SeiZleba mieniWoT stipendia gamoqveynebuli
naSromis aRiarebis Semdeg. senior doqtoris wodeba Cveulebriv, PhD
wodebaze metad gamoxatavs mflobelis interesis sferos. magaliTad,
literaturis DLitt da mecnierebis doqtoris DSc wodebebi.
ganaTlebis alternatiuli tipebi
gaerTianebul samefoSi sauniversiteto seqtoris garda, arsebobs
saswavlo dawesebulebebi, romlebic garkveul SemTxvevebSi Tavad gadadian
umaRlesi ganaTlebis seqtorSi da studentebs umaRlesi ganaTlebis
miRebis saSualebas aZleven.
Semdgomi ganaTleba
saSualo ganaTlebis Semdeg umaRles ganaTlebamde misasvleli
ramodenime alternatiuli gza arsebobs. aRniSnuli rgoli, rogorc wesi
Semdgom ganaTlebad (Further Education) moixsenieba. inglissa da uelsSi
Semdgomi ganaTlebis dawesebulebebs miekuTvneba Semdgomi ganaTlebis
kolejebi, zrdasrulTa ganaTlebis centrebi, meeqvse-klasis kolejebi da
Ria kolejebi da zrdasrulTa ganaTleba (Open college and adult education).
Semdgomi ganaTlebis kolejebi
dawesebulebaTa tipi, romelic awarmoebs Semdgom ganaTlebas
inglissa da uelsSi moicavs e.w `Semdgomi ganaTlebis~ kolejebs (Further
education Colleges), meeqvse-klasis kolejebs (Six-form Colleges)13 da zrdasrulTa
ganaTlebis centrebs (Adult education Centres). CrdiloeT irlandiaSi ki,
mxolod `Semdgomi ganaTlebis~ kolejebia. Semdgom ganaTlebaSi ar
arsebobs raime dadgenili swavlebis wesi. studentebs SeuZliaT airCion
13 sixth-form college – mosamzadebeli koleji - saSualo ganaTlebis, kerZo an saxelmwifo dawesebuleba 16 wels miRweuli axalgazrdebisaTvis, romelic moswavleebs meeqvse klasis gafarToebuli programiT amzadebs. sixth form - meeqvse klasi- bolo ori an sami damamTavrebeli klasi, saSualo (public school) an klasikur(gramatikul) skolaSi (grammar school).
174
zogadi da dargobrivi kursebi (vocational courses) an maTi kombinacia. Tumca,
tradiciulad, Semdgomi ganaTlebis kursebi dargobriv ganaTlebis
treiningebs atareben, radgan meeqvse-klasis kolejebi, rogorc wesi,
mxolod zogadi ganaTlebis sagnebs sTavazoben studentebs.
umaRlesi ganaTlebis kolejebi da dawesebulebebi, adreuli
maswavlebelTa momzadebis kolejebis (Teacher–training colleges) da sxva
uwyebaTa Serwymis TiTqmis srulyofili Sedegia. am dawesebulebebis
tendencia dargobrivi mimarTulebis programebis Seqmnaa. mravali maTganis
ZiriTadi saqmianoba maswavlebelTa momzadebaa, Tumca amis miuxedavad,
sferoTa farTo arCevans sTavazoben studentebs, maT Soris xelovnebas,
dramas da teqnologias. kolejebs SeuZliaT SesTavazon kursebi, romelTa
saSualebiTac studentebi moipoveben xarisxebs, xarisxisSemdgom (postgraduate)
kvalifikaciebs, profesiul da dargobriv kvalifikaciebs, umaRles
ganaTlebis diplomebs. miniWebadi xarisxebi Tavis mxriv SeTanxmebuli unda
iyos universitetebTan an ganaTlebis mmarTvel organoebTan.
Semdgomi ganaTlebis koleji uzrunvelyofs drois sruli (full-time) an
nawilobrivi (part-time) datvirTviT swavlebas studentebisaTvis, romelTa
asaki aucileblad aRemateba skolis damTavrebis asaks (16 weli). Semdgomi
ganaTlebis kolejebi tradiciulad dargobrivi tipis kursebs awarmoeben,
magram amJamad maTi umetesoba akademiur kursebsac sTavazobs studentebs.
Semdgomi ganaTlebis kolejTa umetesoba specializirebulia inJineriaSi,
soflis meurneobaSi, saxviT xelovnebasa an maswavlebelTa momzadebaSi.
aseve arsebobs zogierTi koleji, romelic biznesis, arqiteqturasa da sxva
sferoebis swavlebaze arian fokusirebuli. CrdiloeT irlandiaSi arsebobs
nawilobrivi droiT datvirTvis kursebi zrdasrulTaTvis. yvela kursSi,
nacionaluri gamocdebisa da misaRebi kontingentis raodenoba
gansazRvrulia e.w. nacionaluri SeTanxmebiT. swavlebis mimarTuleba da
datvirTvis dro Tavad kursis tipzea damokidebuli.
Semdgomi ganaTlebis kolejebs sakuTari xarisxis miniWebis uflebis
mosapoveblad SeuZliaT mmarTvel dawesebulebebs an pirebs mimarTon.
175
amasTan aucileblobiT unda warmoadginon universitetis mier damowmebuli,
mimdinare kursebis kompetenturi angariSi. kolejebs aseve SeuZliaT
universitetis statusi moiTxovon. statusis mosapoveblad isini garkveul
kriteriumebs unda akmayofilebdnen, maT Soris, SeTavazebuli pirveli da
umaRlesi xarisxebis Sesabamis statuss dasaqmebis bazarze. Semdgomi da
umaRlesi ganaTlebis 1992 wlis aqti (The Further and Higher Education Act 1992)
Semdgomi ganaTlebis dawesebulebebs uflebas aZlevs gadavides umaRlesi
ganaTlebis seqtorSi, Tuki studentTa mier arCeul kursTa saerTo
raodenobis 55%-ze meti umaRlesi ganaTlebis kursebia.
meeqvse-klasis kolejebi
meeqvse-klasis kolejebi (Sixth-form colleges), mxolod inglisisa da
uelsisSi eqvemdebareba skolis wesebs. sruli droiT datvirTvis
akademiur kursebs kolejebi im studentebs sTavazoben, romlebmac
gadaaWarbes skolis damTavrebis asaks. mas Semdeg, rac Semdgomi da
umaRlesi ganaTlebis 1992 wlis aqtma meeqvse-klasis kolejebic miakuTvna
Semdgomi ganaTlebis seqtors, maT Semdgomi ganaTlebis kursebis
SeTavazebis uflebac aqvT, drois rogorc sruli, aseve nawilobrivi
datvirTviT. Semdgomi da zrdasrulTa ganaTlebis dawesebulebebSi,
oficialurad ar arsebobs misaRebi wesebi, Tumca zogierT kursze
mosaxvedrad specialuri moTxovnebis dakmayofilebaa saWiro. bevrma
kolejma SemoiRo specialuri misaRebi kursebi im adamianebisaTvis, visac
ar gaaCnia akademiuri kvalifikacia.
Ria kolejebi da zrdasrulTa ganaTleba
Ria kolejebi (Open Colleges), romlebmac kursebis SeTavazeba 1987
wlidan daiwyes, damoukidebeli dawesebulebebia da Tavdapirvelad
saxelmwifos mier finansdebodnen. maTi mizani dargobriv sagnebSi,
gansxvavebul doneze Ria swavlebis kursebis warmoebaa. kursis mizani
aucileblobiT ar gulisxmobs nacionaluri kvalifikaciis aRiarebas, misi
176
ZiriTadi mizani adamianebis codnis da unarebis ganaxleba-gaRrmavebaa. Ria
teqnikuri programebi igegmeba kadrebis servisis komisiis (MSC) mier. maTi
mizani, advilad aRqmadi meTodebis saSualebiT, uSualod firmis SigniT an
firmaTa, kolejTa da sxva saagentoTa urTierTanamSromlobis gziT,
treiningebis srulyofa-ganviTarebaa. 1987 wels daarsebuli xelovnebis
koleji, adamianebs saxlidan gausvlelad, xelovnebis Seswavlis
saSualebas aZlevs. is TiTqmis iseve funqcionirebs rogorc Ria
universiteti, magram saxelmwifos mier ar finansdeba (Sewirulobebsa da
donor organizaciebzea damokidebuli).
zrdasrulTa ganaTleba (Adult Education) xSirad gansazRvrulia rogorc
ganaTleba, romelic moicavs universitetebis da kolejebis zrdasrul
studentTa umaRles ganaTlebas. am gagebiT, Ria universitetebis (Open
University) muSaoba aRiricxeba rogorc zrdasrulTa ganaTleba, iseve
rogorc universitetebis da kolejebis nawilobrivi drois datvirTvis
kursebis umetesoba. aseve arsebobs ganaTleba, romelic uSualod
zrdasrulebze fokusirdeba.
zrdasrulTa ganaTlebis centrebi adgilobrivi ganaTlebis
mmarTvelobas (LEA) eqvemdebareba. 1988 wlis ganaTlebis reformis aqtma
adgilobrivi mmarTvelobis centrebs mianiWa ufleba Tavad SeedginaT am
dawesebulebaTa adgilobrivi menejmentis sqemebi, romelTa Sedegebi, Tavis
mxriv, saxelmwifo struqturis menejmentis mimarTulebebs daeqvemdebareba.
zrdasrulTa ganaTlebis centrebSi, LEA-as yoveldRiur menejmenti
ufrosebsa an direqtorebs evalebaT. LEA-a uSedegod cdilobs
zrdasrulTa ganaTlebis centrebSi, biujetis da kadrebis marTvis
sakiTxebSi saxelmwifo struqturebis CarTvas. zrdasrulTa ganaTlebis
centrebi, iseve rogorc Semdgomi ganaTlebis dawesebulebebis seqtori
(FEFC), SeiZleba organizebuli iyos saxelmwifoebrivi xaziT. centrebi,
rogorc wesi erTi administraciuli organosagan da teritoriulad
sxvadasxva adgilze ganlagebuli saswavlo obieqtisagan Sedgeba. zogierTi
centri skolis teritoriaze, saRamos saaTebSi funqcionirebs. amgvar
177
centrebSi personalis mcire raodenoba drois sruli datvirTviT muSaobs
da drois nawilobrivi datvirTviT momuSave mravalricxovan
TanamSromelTa saqmianobas uwevs koordinirebas. miuxedavad yovelive amisa,
zrdasrulTa ganaTlebis organizeba didadaa damokidebuli LEA-ze.
umaRles saswavlo dawesebulebaSi Caricxvis pirobebi
gaerTianebuli samefos umaRlesi ganaTlebis sistema evropaSi erT-
erTi yvelaze arCevadia. SedarebisaTvis 2000 wels, kandidatTa daaxloebiT
25%-s uari eTqvaT miRebaze. arsebobs centraluri saagento, romelic
koordinirebs TiTqmis yvela, drois sruli datvirTvis (full-time)
sauniversiteto programebze miRebis procedurebs (universitetTa da
kolejTa miRebis servisi, UCAS). UCAS arsebobis miuxedavad, universitetebi
Tavad arCeven studentebs. universitetebi ar arian valdebulni axsnan
miRebis an uaris Tqmis mizezebi.
CaricxvisaTvis saWiro kvalifikaciebi
xarisxis mosapovebel kursze Casaricxad saWiro tradiciuli
kvalifikaciebia: ori an sami maRali donis zogadi ganaTlebis sertifikati
(General Certificate of Education Advanced level GCE A-Level), an saSualo ganaTlebis
sertifikatis (GCSE) minimaluri raodenoba aranakleb C SefasebiT. amgvari
moTxovnebi, miRebis yvelaze metad gavrcelebuli formaa, gansakuTrebiT
drois sruli datvirTvis xarisxamdel studentTa SerCevisas. studentebs
gansxvavebul kvalifikaciaTa mimniWebeli saganmanaTleblo
dawesebulebebic iReben. maT mier SeTavazebilia iseTi kvalifikaciebi,
rogoricaa maRali donis saganmanaTleblo dargobrivi sertifikati (VCE A-
level), BTRC nacionalur sertifikati, internacionalur bakalavriati da
sxva. realurad, vinaidan miRebaze didi konkursia, dawesebulebaTa
178
umetesobas SeTavazebuli xarisxebis doneebi minimumamde dayavT. misaRebi
moTxovnebi gamoixateba sagnebSi CaTvlaTa raodenobis an niSanTa
saSualebiTac. magaliTisaTvis universitetis samedicino departamenti,
rogorc wesi, specialur saganebSi sam A donis A CaTvlas (A level passes A
grade) an or A donis A da erT B doneze Cabarebul CaTvlas iTxovs.
umaRlesi ganaTlebis doneze gamsvlel qulaTa raodenobis
aRsaricxad `UCAS axalma tarifma~ (UCAS Tariff) SeimuSava qulaTa sistema,
romelic 2002 wlidan gamoiyeneba. igi morgebulia kvalifikaciaTa did
raodenobaze da Seesabameba Sotlandiis kvalifikaciebsac.
bevri dawesebuleba ganacxadebs im zrdasruli kandidatebisaganac
iRebs, romelTac aqvT Sesabamisi gamocdileba, magram formaluri
kvalifikacia ar gaaCniaT. sul ufro meti universiteti atarebs kursebs
modularuli an drois nawilobrivi datvirTviT, aniWebs kreditebs ukve
miRebuli ganaTlebis, samuSao gamocdilebis an sxva gamocdilebis
gaTvaliswinebiT (Accreditation of Prior Learning APL an Accreditation of Prior Experiential
Learning APEL).
umaRlesi ganaTlebis dawesebulebaSi Caricxva misaRebi kursebis
(Access courses) saSualebiTacaa SesaZlebeli. amgvari kursebi farTod
gamoiyeneba Semdgomi ganaTlebis dawesebulebebSi. isini studentebs
akademiuri kvalifikaciis gareSe, umaRlesi ganaTlebis doneze moxvedris
saSualebas aZleven. kursebi ZiriTadad zrdasruli studentebisaTvisaa
gankuTvnili. amgvar kursebs, garkveul SemTxvevebSi, garantirebulad
SeuZliaT uzrunvelyon specialur xarisxamdel kursze moxvedra.
specialuri moTxovnebia dawesebuli damwyeb maswavlebelTa treingebze
misaRebadac.
studentebi umaRlesi ganaTlebis kursebze leqciebs inglisurad
ismenen, Sesrulebul Sromebsa da gamocdebs gamarTul inglisur enaze
abareben. uelsis universitetebi da ramodenime sxva dawesebuleba, zogierT
kurss saSualo sirTulis uelsis enaze atareben. studentebic davalebebsa
da gamocdebs Sesabamisad, imave enaze abareben.
179
Tuki misaReb kandidatTa ricxvi, aWarbebs Sesavseb adgilTa
raodenobas, rac xSirad xdeba mraval disciplinaSi, dawesebulebebs
damatebiTi misaRebi kriteriumebis Semotana SeuZliaT:
- minimaluri standartebis garda gamocdaze damatebiTi Sedegebi;
- maswavlebelTa rekomendaciebi;
- piradi argumentebi da motivacia;
- interviu (mxolod kembrijis universitetSi).
ucxoeli studentebisaTvis situacia sxvagvaria, Zalian xSirad
ucxouri skolis damamTavrebeli serTifikati ar Seesabameba britanul
dawesebulebaTa misaReb moTxovnebs. nacionaluri akademiuri aRiarebis
sainformacio centri (NARIC) amowmebs, Tu ramdenad Seesabameba ucxoeli
studentis kvalifikacia britaneTis misaReb moTxovnebs. damatebiT,
studentebs urCeven moismion inglisuri enis leqciebi da warmoadginon
Sroma, Caabaron gamocdebi inglisur enaze. uelsis universitetebi da
zogierTi sxva dawesebuleba uelsSi studentebs saSualo sirTulis
uelsuri enis kursebs sTavazoben, romlis gavlis Semdegac studentebma
unda warmoadginon Sesrulebuli Sroma da Caabaron gamocda.
Caricxvis procedurebi da moTxovnebi
maT visac umaRlesi ganaTlebis miRebis survili aqvT, erTi wliT
adre (oqtomberSi) unda Seavson e.w. `misaRebi forma~. msurvelebs
yovelgvari prioritetis gareSe, SeuZliaT miuTiTon maqsimum rva pozicia
(dawesebulebaTa da programaTa CamonaTvali). UCAS Segrovebul formebs
Sesabamis saswavlo dawesebulebebs ugzavnis. dawesebuleba ganacxadebs,
sakuTari mosazrebiT aZlevs Sefasebas. aprilSi, UCAS-i abiturient-
studentebs dawesebulebebis gadawyvetilebas atyobinebs. am droisaTvis
studentebs jer saboloo gamocdebi Cabarebuli ara aqvT. aqedan
gamomdinare dawesebulebis mier studentis miReba pirobiTia, rac niSnavs,
rom winadadeba ZalaSi Seva, Tu kandidati gamocdebze mopovebuli
SedegebiT daakmayofilebs wayenebul moTxovnebs. mas Semdeg rac
180
studentebi dawesebulebis misaReb pirobebs gaecnobian, moqmedeben
oficialurad da SeTavazebul adgilTagan maqsimum ori programas irCeven.
rogorc wesi, pirveli programis SerCeva gemovnebis mixedviT xdeba. meore
programis SerCevas, pirvelTan SedarebiT dabali konkursi ganapirobebs.
aRniSnuli proceduris gamo, UCAS-s saSualebiT studenti siaSi sxva
dawesebulebas ver Seitans. UCAS dawesebulebebs studentebis arCevansa da
gamocdebis Sedegebs atyobinebs. Tuki abiturienti daakmayofilebs
wayenebul misaReb moTxovnebs, universiteti valdebulia daamowmos
saswavlo adgili dakaveba. Tuki kandidati ver akmayofilebs moTxovnebs,
mas Caricxvis Sansi, Tavisufali adgilis darCenis SemTxvevaSi aqvs. maT
vinc ver daakmayofiles miTiTebul or programaze miRebis kriteriumebi,
magram daakmayofiles umaRlesi ganaTlebis misaRebi kriteriumebis minimumi,
SeuZliaT monawileoba miiRon Tavisufal darCenil adgilTa gadanawilebis
proceduraSi e.w. garkvevis sqema (Clearing Scheme), romelic seqtemberSi
tardeba. garkvevis proceduraSi monawileobis miReba SeuZliaT im
kandidatebsac, romlebmac TavianTi formebi miRebis bolo etapze
gadaagzavnes. vakanturi adgilebi UCAS-s mier qveyndeba da amis Semdeg
studentebi da dawesebulebebi pirdapir SeiZleba daukavSirdnen erTmaneTs.
saswavlo adgilis mosapoveblad, TiTqmis yvela kandidatma UCAS-s
proceduraSi unda miiRos monawileoba. vinaidan dawesebulebebi ar arian
valdebulni ganmarton uaris Tqmis mizezi an miRebis pirobebi zogierTi
studentisaTvis, praqtikulad uSedegoa Caricxvis Sedegis gaprotesteba.
rac Seexeba xarisxisSemdgom (Postgraduate) swavlebaze Caricxvis
procedurebs, aq mkacrad gansazRvruli wesi an moTxovnebi ar arsebobs.
TiToeul universitets amasTan dakavSirebiT sakuTari mosazreba gaaCnia.
aRniSnuli swavlebis kursis gavlisaTvis upriania Tavad saswavlo
dawesebulebasTan kontaqtis damyareba.
181
Sotlandiis, uelsis da CrdiloeT irlandiis umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebebSi Casarcxvis pirobebi
CrdiloeT irlandiaSi, ulsteris universitetis `magi~ kolejSi
(axlandeli ulsteris universiteti) misaRebi pirobebi pirvelad 1973 wels,
zrdasrul studentTa sabaziso swavlebis sertifikatis (Certificate in
Foundation Studies for Mature Students) saxiT SemoiRes. dedoflis universitetma
besfastSi, misaRebi moTxovnebi, Semdgomi ganaTlebis kolejSi, 1989 wels
SemoiRo. 1992 wlis axalma wesebma, kursis axali moTxovnebi da sabaziso
swavlebis sertifikatis miniWebis pirobebi daadgina.
1989 wels uelsis umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebma, uelsis
saqmeTa saministrosTan (Welsh Office) erTad uelsis misaRebi ganyofileba
(WAU) Seqmnes. misaReb programaTa xarisxis sakontroleblad Seiqmna
uflebamosili saagentoebi (AVA). gansxvavebuli tipis bevrma saswavlo
dawesebulebam (rogoricaa Semdgmi ganaTlebis kolejebi, LEA,
saqvelmoqmedo dawesebulebebi, zogierTi profesiuli gaerTianeba,
mewarmeebi da a.S.) erToblivad, rogorc miRebis da kreditebis
konsorciumis Semadgenelma nawilma imuSava. Sedegad, 1996-97 wlebSi yvela
misaRebi programa modularul da sakredito sistemaze gadavida.
Sotlandiis misaRebi programebi gaerTianebili samefos wesebisgan
damoukideblad ganviTarda. arsebobs miRebis ori ZiriTadi tipi:
1. programebi, romlebsac sTavazoben umaRlesi ganaTlebis
dawesebulebebi da
2. programebi, romlebic mimdinareoben saganmanaTleblo
mmarTveli organoebis xelSewyobiT.
pirveli tipis programebi, UACE-s xarisxis marTvis mimarTulebis
gaTvaliswinebiT, Sida xarisxis Sefasebas eqvemdebareba. misaRebi kursebis
nawili `specialuri misaRebi sazafxulo skolebis~ saxiTaa warmodgenili.
skolebi socialurad dabal fenasTan urTierToben. meore tipis programebi
1988 wels, Sotlandiis gafarToebuli miRebis programis (SWAP)
saxelwodebiT, Sotlandiis ganaTlebis ofisis da industriuli
182
departamendis xelSewyobiT daarsda. es programebi damyarebulia SCOTVRC
nacionaluri sertifikatis modulze da SCOTVEC xarisxis uzrunvelmyof
gamocdebs eqvemdebareba.
daskvnis saxiT SeiZleba iTqvas, rom gaerTianebuli samefos umaRlesi
saswavlo dawesebulebebi saswavlo programaTa da xarisxTa farTo
speqtriT xasiaTdebian. ganaTlebis miRebis saSualeba, rogorc adgilobriv
aseve ucxoel studentebsac eZlevaT, Tumca swavleba fasiania da
sakmarisad didi Tanxebis gadaxdasTanaa dakavSirebuli.
danarTi N2
umaRlesi ganaTleba amerikis SeerTebuli StatebSi
saganmanaTleblo dawesebulebebi da ganaTlebis damadasturebeli dokumentebi
umaRlesi ganaTlebis dawesebulebebis tipebi
kvleviTi universitetebi
universitetebi, romlebic amzadeben doqtorantebs
(yovelmxrivi) universitetebi da kolejebi, romlebic amzadeben
magistrebs
humanitarul mecnierebaTa kolejebi, romlebic amzadeben bakalavrebs
xelovnebis kolejebis asociacia
profesiuli skolebi da sxva specializirebuli dawesebulebebi
saSualosSemdgomi dargobrivi da teqnikuri skolebi
183
skolis dasrulebis da umaRlesi ganaTlebis damadasturebeli
xarisxi
saSualo skolis diplomi
asocirebuli (associate) xarisxi
bakalavris xarisxi
diplomi
sertifikati
pirveli profesiuli xarisxi
bakalavriatis Semdgomi diplomi (Post-Bachelor’s Diploma)
magistris xarisxi
maRal doneze swavlis sertifikati (Certificate of advanced Study)
ganaTlebis specialisti
doqtoris xarisxi
umaRlesi ganaTleba
umaRlesi ganaTleba aSS-Si aseve saSualosSemdgomad iwodeba. igi sxva
nacionaluri sistemebis msgavsad ar aris dayofili gansxvavebul
seqtorebad (sauniversiteto, arasauniversiteto da a.S.). umaRlesi
ganaTlebis seqtori - avtonomiuri, kerZo da saxelmwifo
dawesebulebebisgan Sedgeba. dReisaTvis 2819 dawesebuleba studentebs
bakalavrisa da ufro maRali donis xarisxebs sTavazobs; dawesebulebebi
Semdeg kategoriebad arian klasificirebulni:
1. kvleviTi universitetebi (I da II)14 (Research universities): am kategoriis
dawesebulebebSi moqmedebs disciplinaTa didi raodenobis
doqtoranturis programebi, sdac xorcieldeba yovelmxrivi
Teoriuli da gamoyenebiTi kvlevebi.
14 dawesebulebaTa klasifikacia I da II mimarTulebad - kvleviTi universitetebisaTvis damokidebulia kvlevis moculobis dafinansebaze, federaluri mmarTvelobis doneze miRebul gadawyvetilebaze. danarCeni dawesebulebebisaTvis, damokidebulia dawesebulebis zomaze da SeTavazebuli programebis tipsa da raodenobaze. arcerTi amgvari klasifikacia ar gamoiyeneba rogorc xarisxis an statusis Sefasebis indikatori.
184
2. doqtoranturis uzrunvelmyofi dawesebulebebi (I da II) (Doctorate-
granting universities): dawesebulebebi, romlebsac disciplinaTa farTo
arCevanis farglebSi yvela sferos swavleba SeuZliaT, Tumca
kvleviT universitetebTan SedarebiT doqtoranturis SezRuduli
raodenobis programebi aqvT.
3. magistraturis (yvela sferos momcveli) universitetebi da kolejebi
(I da II) (Master’s (Comprehensive) universities and colleges): dawesebulebebi,
romlebic sTavazoben akademiur da profesiul programebs
bakalavriatis, magistraturis doneze, pirvel profesiul xarisxebis
(first-professional degrees) doneze, magram studentebs ar sTavazoben
kvleviT doqtoranturas.
4. bakalavriatis (humanitarul mecnierebaTa) kolejebi (I da II)
(Baccalaureate (Liberal Art) colleges): dawesebulebebi, romelTac aqvT
akademiuri da profesiuli programebi ara umetes bakalavris
xarisxis doneze.
5. xelovnebis kolejTa asociacia (associate of arts colleges): dawesebulebebi,
romlebic awarmoeben akademiur da profesiul an dargobriv
(profesiasTan dakavSirebul) swavlebas asocirebuli xarisxis
doneze, maT Soris arian sazogadoebrivi saxelmwifo kolejebi da
kerZo kolejebi.
6. profesiuli skolebi da sxva specializirebuli dawesebulebebi
(professional schools and other specialized institutions): dawebulebebi, romlebic
sTavazoben kursebs mxolod erT an ramodenime momijnave saganSi
profesiuli an akademiuri mimarTulebiT. isini imdenad aramomcvelni
arian, rom sxva klasifikaciaSi ar Tavsdebian. xarisxebi
safexurebrivad ranJirdeba asocirebuli xarisxidan kvleviT
doqtoris xarisxamde (mag. medicinis damoukidebeli skolebi,
injineria, stomatologia, iurisprudencia, vizualuri da
SemoqmedebiTi xelovnebis skolebi, Teologiuri seminariebi da a.S.)
185
7. saSualosSemdgomi dargobrivi da teqnikuri skolebi (Postsecondary
vocational and technical schools): dawesebulebebi, romlebic axorcieleben
moklevadian, ara umetes 2 wlian, xarisxis–gareSe (non-degree)
treiningis programebs, romlebic profesiuli specialobis
sertifikatis an diplomis mopovebiT sruldeba.
umaRlesi ganaTlebis sistema xasiaTdeba xelmisawvdomobiT,
mravalferovnebiT, avtonomiurobiT da cnobilia Tavisi moculobiTa da
xarisxiT. federalul mmarTvelobas ar gaaCnia saswavlo dawesebulebaTa
akademiuri profesiebis wevrobis, programebis an kurikulumebis, xarisxebis
an sxva kvalifikaciebis aRiarebis iurisdiqcia an Zalaufleba. U.S.-is
TiTqmis yvela saSualosSemdgomi dawesebuleba licenzirebuli an
privilegirebulia Statis an municipaluri mmarTvelobis mier. religiuri
dawesebulebebi daarsebulia damoukidebeli an kerZo saxiT. xarisxis
garantia miiRweva Statis moTxovnebis, nebayoflobiTi akreditaciis,
dawesebulebis reputaciis, akademiuri personalis da kursdamTavrebulTa
dasaqmebis safuZvelze. akreditacia TviTregulirebadi xarisxis kontrolis
procesia, romelic U.S. saSualosSemdgomi ganaTlebis sazogadoebis mier
tardeba. akreditirebisas xdeba akademiuri potencialis, administraciuli
kompetenciis minimaluri standartebis da sistemis SigniT kvalifikaciebis
aRiareba. sakuTari Statis iurisdiqciis farglebSi, eqvsi regionaluri
akreditaciis asociacia adgens licenzirebuli dawesebulebebisaTvis
minimalur standartebs. damatebiT, aRiarebuli akreditaciis asociaciebi,
gansakuTrebiT profesiul sferoebSi da specializirebuli
dawesebulebebisaTvis, individualuri an momijnave sagnebisaTvis aweseben
da aregulireben minimalur standartebs.
semestri seqtrembridan ivnisamde, inglisur enaze mimdinareobs.
186
saswavlo etapebi: arasauniversiteto done saSualosSemdgomi swavleba (teqnikuri/dargobrivi tipi): arasauniversiteto done:
umaRlesi ganaTlebis seqtorSi ar arsebobs mkveTri gansxvaveba
sauniversiteto da arasauniversiteto doneebs Soris. swavlebis done
programebis Sesabamisi xarisxebiT ufro gamoixateba, vidre dawesebulebaTa
tipiT, romlebSic es programebi xorcieldeba. saganmanaTleblo
programebi, romlebic Seesabameba `arasuniversiteto donis
teqnikur/dargobriv saSualosSemdgom swavlebebs~ moicavs yvela teqnikur
da dargobriv programas, romelic bakalavriatis doneze naklebi xarisxis
diplomebis an sertifikatebis mopovebiT sruldeba. ganaTleba am safexurze
moicavs:
1. yvela im dawesebulebas, romelic bakalavriatis doneze dabal
xarisxebs sTavazobs studentebs;
2. im dawesebulebebs, sadac tardeba bakalavris doneze dabali xarisxis
mosapovebeli programebi.
pirveli kategoriis dawesebulebebi SeiZleba klasificirebulni iqnan
karnegis klasifikaciis mixedviT da moixseniebian, rogorc `orwliani
gaerTianebebi, mcire (Junior) da teqnikuri kolejebi~ da `profesiuli
skolebi da sxva specializirebuli dawesebulebebi~. pirveli kategoriis
dawesebulebebis aseve miekuTvnebian NCES klasifikacias `dawesebulebebi,
romlebic sTavazoben sertifikatebs an diplomebs ara nakleb or da ara
umetes 4 wlian SualedSi~, `asocirebuli xarisxebis dawesebulebebi~,
`dawesebulebebi, romlebic sTavazoben sertifikatebs da diplomebs ara
nakleb erT wlian da ara umetes 2 wlian SualedSi~ da `dawesebulebebi,
romlebic sTavazoben sertifikatebs an diplomebs erT welze nakleb
periodSi~.
meore kategoriis universitetebi moicaven universitetebs da sxva
dawesebulebebs, romlebic sTavazoben moklevadian kursebs da
187
asocirebuli xarisxis kvalifikaciebs bakalavriatis, magistraturis da
doqtoranturis paralelurad.
swavleba universitetis doneze:
sauniversiteto donis pirveli safexuri: asocirebuli xarisxi (associate degree), bakalavris xarisxi, maRali donis (advanced) sertifikati, pirveli profesiuli xarisxi:
asocirebuli xarisxi (associate degree) pirveli akademiuri an
profesiuli xarisxia, romelic SeiZleba miniWebul iqnas U.S.
saSualosSemdgomi (postsecondary) ganaTlebis miRebisas. am xarisxis
mflobelebs SeuZliaT gaagrZelon swavleba pirveli xarisxis sxva
programebze (bakalavris xarisxisken mimavali programebi), Tumca ar arian
saTanadod kvalificirebulni, rom pirdapir maRal doneze (xarisxis
mimniWebeli damamTavrebeli programa Graduate) gaagrZelon swavla. amgvari
saswavlo programebi, rogorc wesi 2 wliani datvirTvis srul drozea
(Full-Time) gaTvlili. pirovneba, romelic irCevs datvirTvis arasrul
droiT (part-time) reJims, dasasruleblad aseve 2 welze meti periodi
sWirdeba. asocirebuli xarisxebi SeiZleba miniWebul iqnas humanitarul
mecnierebebsa da zogadi kursis gavlisas, rogorc akademiuri kvalifikacia
an SeiZleba miniWebul iqnas profesiul dargobriv sferoSi. asocirebuli
xarisxis programebi rogorc wesi srulad asaxaven bakalavriatis
moTxovnebis 2 wlian periods. asocirebuli xarisxis kreditebi Cveulebriv
transferdeba bakalavris xarisxis programebSi, gansakuTrebiT maSin, roca
transferis SeTanxmebebi dadgenilia dawesebulebebs Soris.
bakalavris xarisxi (Bachelors degree) meore xarisxia, romelic moipoveba
U.S. saSualosSemdgom doneze. aseve aris erT-erTi xarisxamdeli
(undergraduate) (pirveli) xarisxi, romelic studentebs maRali donis (advanced)
(xarisxi - damamTavrebel graduate) programaze Caricxvis saSualebas aZlevs.
bakalavris xarisxis mflobel studentebs SeuZliaT pirvel-profesiul
xarisxis (first-professional degree) mosapovebel programebzec iswavlon. am
188
xarisxis mosapovebeli saswavlo programebi ZiriTadad dagegmilia 4-5
wliani saswavlo periodisaTvis, Tumca damokidebulia sferosa da
saswavlo drois datvirTvaze.
sapatio (Honours) programebi SemoTavazebulia mravali, bakalavris
xarisxis mimniWebeli dawesebulebis mier. sapatio xarisxis mosapoveblad
saWiroa damatebiTi moTxovnebis Sesruleba, rogoricaa magaliTad
xarisxamdeli (undergraduate) Tezisebi, stipendiebi an proeqtebi, maRali
donis sakurso naSromi, an specialuri gamocdebi.
maRali donis sertifikatebis (advanced certificates) mosapoveblad
damatebiT moiTxoveba bakalavriaris Semdeg ara umetes erT wliani
mimdevrobiTi swavleba (zogjer paraleluric). bakalavriatis dasruleba
zogjer gulisxmobs qvespecializaciaze koncentracias an momijnave
mimarTulebebis kompetenciebis mopovebas.
studentebi pirvel profesiul xarisxis (first professional degree)
programebze sxva sferoSi bakalavris xarisxis yvela an TiTqmis yvela
programis gavlis Semdeg daiSvebian. swavlis SinaarsiT pirveli
profesiuli xarisxebi xarisxamdelia (undergraduate) da xarisxi gansazRvrul
regulirebad profesiebis misaReb doneze moxvedris winapirobaa. radgan
zogierTi pirveli profesiuli xarisxi gamoiyenebs termins `doqtori~,
miuxedavad imisa rom ar warmoadgenen maRali donis kvleviT xarisxs,
xSirad warmoiqmneba gaugebrobebi. pirveli profesiuli xarisxebi
mieniWebaT medicinaSi (MD), stomatologiaSi (DDS/DMD), veterinariaSi
(DVM), osteopatiur medicinaSi (DO), optometriaSi (OD), podiatriaSi
(Podiatry-DPM), hiropraqtikaSi (DC), farmaciaSi (D.Pharm), TeologiaSi (M.Div),
ravinobaSi (MHL/Rav) da iurisprudenciaSi (JD).
sauniversiteto donis meore safexuri: magistris xarisxi,
magistrisSemdgomi (Post-master) xarisxi, diplomi an sertifikati
samagistro xarisxebi warmoadgenen umaRlesi ganaTlebis meore
safexurs da aniWeben pirvel maRali donis advanced (damamTavrebel-graduate)
189
xarisxs. U.S. magistris xarisxi SeiZleba mopovebul iqnas swavlebiT
(Tezisebis gareSe) da kvlevis (TezisebiT) safuZvelze akademiur an
profesiul sferoebSi. umetesoba samagistro programebisa dagegmilia
sruli droiT datvirTvis (Full-time) 2 wlian swavlebaze, aseve dro
damokidebulia uSualod saganze, xarisxamdeli donidan studentebis
miRwevebze, programis struqturasa da sruli an nawilobrivi droiT
datvirTvaze. magistraturis ZiriTadi moTxovnebi savaldebulo kursebis
dasrulebaa. damatebiT SesaZloa damokidebuli iyos magistraturis
programis tipze, moiTxovdes kvlevis Tezisebis, specialuri proeqtis,
gamocdebis Cabarebas erT an ramdenime qvesferoSi, specialuri moTxovnebis
dakmayofilebas (rogoricaa lingvistikuri an raodenobrivi unarebi), an maT
kombinacias.
U.S. ar ewinaaRmdegeba imas, rom magistraturasa da kvleviT
doqtoranturas Soris SeiZleba arsebobdes garkveuli xarisxis tipebi,
Tumca miuTiTebs, rom yvela unda Tavsdebodes U.S. umaRlesi ganaTlebis
meore safexurze. amis magaliTad SeiZleba moviyvanoT doneebi romlebic
moicavs ganaTlebis specialists (E.Sp an Ed.S) da maRali donis swavlis
sertifikatebs da diplomebs (C.A.E., D.A.E. Certificates and Diplomas of Advanced
Study).
sauniversiteto donis mesame safexuri: kvleviTi doqtorantura
kvleviTi doqtorantura warmoadgens SeerTebuli Statebis umaRlesi
ganaTlebis mesame da umaRles safexurs. igi SeiZleba mieniWos akademiur
disciplinebSi da zogierT profesiul sferoSi. xarisxi ar mieniWeba
mxolod gamocdebis an sakurso naSromebis SesrulebisaTvis, moiTxoveba
kvleviTi mimarTulebis gansazRvra da originaluri kvlevis
damoukideblad warmoeba. doqtoranturis programebi moiTxovs intensiur
swavlasa da kvlevas sul mcire erT qvesferoSi da profesiuli donis
kompetenciebs zogierT sxva sferoSi. garda kvleviTi seminarebis seriebisa
da yvelanairi gamocdisa, studenti valdebulia daamtkicos sakuTari
190
niWiereba originalur kvlevis an damoukidebeli praqtikis saxiT. kvleva
unda dasruldes disertaciis sajaro dacvamde, Tezisebis proeqtis, zepiri
da werilobiTi gamocdebis Cabarebamde manam komiteti an fakulteti,
sagamocdo komitetis wevrebsa da stumrebs moiwvevs. doqtoris xarisxis
umetesoba bakalavris xarisxis mopovebis Semdeg, saSualod 4-5 wel sruli
droiT datvirTviT kvlevas da swavlas moiTxovs, magistris xarisxis
Semdeg ki 2-3 wlian periods. xarisxis mopovebisaTvis saWiro zusti dro
damokidebulia saganze da programis struqturaze. zogierT profesiul
sferoSi kvleviTi doqtoris xarisxi mieniWebaT akademiur disciplinebsa
da Teoriul kvlevebSi. amgvari, yvelaze gavrcelebuli xarisxi
filosofiis doqtoria (Doctor of Philosophy PhD). arsebobs eqvivalenturi
xarisxis dasaxelebebis mravalferovani CamonaTvali dawesebulebebisa da
disciplinebis mixedviT. profesiul doqtoranturaSi swavleba
umeteswilad gamoyenebiTi xasiaTisaa da upiratesobiT sargeblobs
Teoriul kvlevebTan SedarebiT. gamoiyeneba xarisxTa dasaxelebebis farTo
arCevani.
maswavlebelTa ganaTleba: skolamdeli da dawyebiTi/sabazo skolis maswavlebelTa treiningi
adreuli bavSvobis skolis (sabavSvo baRi) da elementaruli
(dawyebiTi) skolis maswavleblobisaTvis saWiro ganaTleba da
sertificireba (nebarTvis gacema) damokidebulia Statis mmarTvelobaze,
romelic iTxovs mravalricxovan gamocdebis (sagnobrivi codna, da a.S.)
Cabarebas. oTxi Stati (alaska, aidaho, vermonti da vaiomingi) ar iTxovs
gamocdebis Cabarebas. 38 Stati iTxovs winaswar aRweril programaTa
dasrulebas, xarisxamdel doneze sertificirebas, swavlebis dasrulebis
da kontrolirebadi praqtikul saqmianobis gaTvaliswinebas. xarisxamdeli
swavleba unda mimdinareobdes 47 Statis akreditirebul dawesebulebebSi
da danarCen sam StatSi, Statis mier aRiarebul dawesebulebebSi.
maswavleblis sawyisi kvalifikacia bakalavris xarisxi da sertificirebis
191
proceduraa. Statebis umetesoba studentebs sTavazobs maRali donis
sertificirebas, romelic emyareba gamocdilebasa da damatebiT ganaTlebas,
am doneze bevri maswavlebeli magistris xarisxs moipovebs. sertificirebis
gaTvaliswinebiT, uwyveti profesiuli ganaTleba aucilebelia 42 StatSi.
saSualo skolis maswavleblebis treiningi
saSualo skolis maswavleblisadmi wayenebuli sertifikatamdeli
moTxovnebi, ZiriTadad dawyebiTi skolis maswavleblisadmi wayenebul
mTxovnebs emTxveva. ZiriTadi gansxvaveba mdgomareobs imaSi, rom saSualo
skolis maswavleblebi sertificirebulni arian erT an ramdenime akademiur
an dargobriv saganSi da karieris koncentrirebas am sagnebze axdenen, maSin
roca dawyebiTi skolis maswavleblebi – gansakuTrebiT dabali donisaTvis
– SeiZleba sertifirebulni an specializirebulni iyvnen sruli dawyebiTi
kursis wasayvanad, gansakuTrebiT maSin Tuki swavleba metad
diferencirdeba elementaruli safexuris/saSualo skolis bolo klasebSi.
yvela Stati asertificirebs maswavlebels, rogorc dargobrivi
specializaciis aseve safexureobrivi doneebis mixedviT. specialuri
ganaTlebis maswavleblebi, umetes StatSi specialuri programiT gadian
treiningebs xarisxamdel da xarisxis mimniWebel doneze da aseve calke
sertificirdebian. 47 Stati asertificirebs aseT maswavlebels
konkretuli, specializaciis mixedviT mag. yruTa ganaTleba, vizualuri
naklis mqone adamianebis ganaTleba da a.S. radgan specialuri
ganaTlebisaTvis minimaluri akademiuri moTxovna specialur ganaTlebaSi
an momijnave sferoSi (rogoricaa ganviTarebis fsiqologia) bakalavris
xarisxia, maswavlebelTa umetesobas magistris xarisxi gaaCnia. U.S. umetes
StatSi araakademiuri personalis sertificirebas iTxoven. am calkeul
jgufSi Sedian skolis administratorebi, skolis kanclerebi, skolis
jandacvis personali (fsiqologi, eqTani), skolis biblioTekari,
maswavlebelTa zedamxedveli da kurikulumis specialisti.
192
umaRlesi ganaTlebis maswavleblebis treiningi
saSualosSemdgom ganaTlebasTan dakavSirebiT, Statebis kanonebi
gansxvavebul damokidebulebas avlenen. standartebsa da fakultetis
mimarT moTxovnebze pasuxismgebloba individualurad dawesebulebebs da
fakultetebs, departamentebs, dawesebulebaze daqvemdebarebul skolebs
evalebaT. dawesebulebaTa moTxovnebi fakultetisadmi damokidebulia
swavlebis safexurze, sagansa an sferoze, kvlevaze, profesiul licenziasa
an moTxovnad kvalifikaciaze, kontraqtis mixedviT srul an nawilobrivi
samuSao droiT datvirTvaze. akreditirebuli dawesebulebebi emorCilebian
fakultetis da akreditirebul programaTa mimarT, regionaluri
akreditaciis asociaciis mier dadgenil standartebs. umaRlesi ganaTlebis
fakultetebs yvelaze metad swavlebisaTvis saWiro eqspertizis Catareba
moeTxoveba, rac gamoixateba Sesabamis dargSi an disciplinaSi mimdinare
kvlevis xelmZRvanelobasa an konsultirebaSi.
aratradiciuli swavleba distanciuri umaRlesi ganaTleba
distanciuri swavlebis forma Seiqmna adamianebisaTvis, romelTa
geografiuli adgilsamyofeli, pirobebi an samuSo araxelsayrelia
ganaTlebis misaRebad. distanciuri swavleba araa Camoyalibebuli, rogorc
ganaTlebis calke mdgomi tipi. metic, igi Seqmnilia, rom iyos tradiciuli
kampus instruqciebisagan gansxvavebuli, magram ara nakleb legitimuri.
arsebobs swrafad mzardi saganmanaTleblo programebi yvela doneze,
romelTa miwodeba xdeba radio, televiziis, satelitis, videos,
kompiuteruli terminalisa da sxvaTa saSualebiT. bevri programa
sTavazobs kreditebs da sruldeba sertifikatis, diplomis an xarisxis
mopovebiT. zogierTi programa dagegmilia Tavisufali dros swavlebis,
pirovnuli dainteresebis an specifikur samuSaosTan dakavSirebuli
193
ganaTlebisa da treiningebisaTvis. distanciuri ganaTlebis programebi
akreditirebulia aRiarebuli asociaciis mier.
umaRlesi ganaTleba cxovrebis manZilze
umaRlesi ganaTleba cxovrebis manZilze xSirad uwyveT ganaTlebad
iwodeba. dawesebulebebi awarmoeben specifiur uwyveti ganaTlebis
programebs, zogierTi saswavlo dawesebulebis mier SeTavazebul xarisxis
paralelur programebs, moklevadian da specializirebul kursebs. uwyveti
ganaTleba SeiZleba daigegmos sertifikatis, an xarisxis mopovebis
Sesabamisad, ar iyos struqturirebuli da awarmoebdes zogad da
Tavisufal dros swavlis kursebs. zogierTi uwyveti ganaTlebis kursi
SeTavazebulia distanciuri swavlebis meTodiT, danarCeni programebi
dawesebulebebSi an calkeul filialebSi tardeba. im SemTxvevaSi, rodesac
saubaria garkveuli kvalifikaciis mqone profesionalebisaTvis Semdgomi
ganaTlebis SeTavazebaze, uwyvet ganaTlebas `uwyvet profesiul
ganaTlebad~ moixsenieben. amgvar programebSi mopovebuli kreditebi
aRiarebulia umaRlesi ganaTlebis, licenzirebuli dawesebulebebis da
profesiuli asociaciebis doneze.
umaRlesi ganaTlebis treiningi industriaSi
treiningebi industriaSi uwyveti profesiuli ganaTlebis specifiuri
formaa da ZiriTadad damqiravleblis mier dafinansebad treiningebzea
orientirebuli. kursebi SeTavazebulia damqiraveblis an saSualosSemgdomi
dawesebulebis kontraqtis, profesiuli asociaciis, gaerTianebis an
konsultaciis mimcemi organizaciaTa mier. saswavlo procesi SeiZleba
mimdinareobdes samuSao adgilze an arasamuSao teritoriaze. uwyveti
profesiuli ganaTleba an treiningebi Sinaarsobrivad axali unarebis
gamosamuSaveblad tardeba. maTi mravalsaxeoba iwyeba moklevadiani
kursebidan da mTavrdeba xarisxis sruli programiT. saswavlo
dawesebulebis mier Seqmnili garkveuli proceduris safuZvelze, kursebze
mopovebuli kreditebis raodenoba SesaZloa aRiarebuli da gavrcelebuli
iyos umaRlesi ganaTlebis doneze. damqiraveblis mier dafinansebuli
194
treiningebi gansakuTrebiT qvebakalavris doneze, U.S. saSualosSemdgomi
mravali dawesebulebis gansakuTrebuli yuradRebis sferoSia. detaluri
informaciis mopoveba am procesTan dakavSirebiT uSualod U.S.
dawesebulebebSia SesaZlebeli.
araformaluri umaRlesi ganaTlebis sxva saxeebi
treiningebis mravalferovnebaSi arsebobs araformalurad
struqturirebuli, viwro Sedegze orientirebuli, kreditebis
transferirebadi, profesiul sferoebSi aRiarebuli kursebi. isini moicaven
kursebs da treiningebs, romlebic tardeba biblioTekebSi, muzeumebSi,
parkebSi da dasasvenebel dawesebulebebSi, klubebSi viwro wrisaTvis.
zogierTi programa tardeba damqiraveblis xelSewyobiT da araa Sedegis
formalur mxareze orientirebuli. magaliTad uSualod samuSao miznebsa
da produqciaze orientirebuli, araformaluri seminarebi, prezentaciebi
da topokebi.
miReba umaRlesi ganaTlebis doneze
U.S. umaRles saswavlo dawesebulebaTa mravalferovnebis gamo,
umaRlesi ganaTlebis doneze mosaxvedrac saWiro konkteruli moTxovnebi
calsaxad gawerili araa. aplikaciis procedurisaTvis, TiToeulma
aplikantma konkretul saswavlo dawesebulebas unda mimarTos.
dawesebuleba Tavis mxriv, valdebulia daakvalianos aplikanti.
amrigad, aSS-s umaRlesi ganaTlebis sistema sxva nacionaluri
sistemebisagan gansxvavebiT gansxvavebul seqtorebad (sauniversiteto,
arasauniversiteto da a.S.) ar iyofa. igi xasiaTdeba xelmisawvdomobiT,
mravalferovnebiTa da avtonomiurobiT, cnobilia Tavisi moculobiTa da
xarisxiT. arCevanTa mravalferovneba nebismier dainteresebul pirs, misi
gemovnebisa da SesaZleblobis farglebSi xelsayreli gadawyvetilebis
miRebis saSualebas aZlevs.
195
gamoyenebuli literatura
1. ganaTlebi politikis saarqivo masalebi, `fondi Ria sazogadoeba -
saqarTvelo~, 1 noemberi, tomi 8, 2000.
2. Tbilisis saxelmwifo universiteti 1918-1998 wlebi, saiubileo
krebuli, mTavari redaqtori metreveli r., Tbilisis gamomcemloba,
Tbilisi 1998
3. mecnieruli kvlevis safuZvlebi, redaqtori WilaSvili m., Tbilisis
universitetis gamomcemloba, Tbilisi 1981 – gv.117
4. metreveli roin, universiteti dRes, Tbilisis universitetis
gamomcemloba, Tbilisi 2003, gv.67
5. umaRlesi ganaTlebis reforma saqarTveloSi: miRwevebi, problemebi,
perspeqtivebi. samecniero-meToduri konferenciis masalebi, Tbilisis
universitetis gamomcemloba, Tbilisi 2001, gv.130
6. qarTuli sabWoTa enciklopedia, saqarTvelos ssr, mTavari redaqtori
abaSiZe ir., 1981w
7. Wkuaseli i., pedagogikis zogadi safuZvlebi, Tbilisis universitetis
gamomcemloba, Tbilisi 1986, gv.227
8. Wkuaseli k., saswavlo-pedagogiuri procesis organizacisaTvis
umaRles skolaSi, saxelmwifo universitetis gamomcemloba, tfilisi
1934, gv.138
9. Wkuaseli q., maswavlebelTa profesiuli momzadebis sistemebi da maTi
ganviTarebis Tanamedrove tendenciebi, `fondi Ria sazogadoeba -
saqarTvelo~ seminari `maswavlebelTa sauniversiteto momzadeba~
masalebi 2002.
10. javaxiSvili n., fsiqologiis kvlevis meTodebi, Tbilisi, Tsu 2004
11. jiblaZe g. ..., umaRlesi skoli pedagogikis sakiTxebi, Tbilisi,
gamomcemloba ganaTleba 1981, gv.285
12. jinjolava p., umaRlesi skola – kadrebi da sawesdebo normativebi
(cnobari), Tbilisi, Tbilisis universitetis gamomcemloba, 1988, gv.170
196
13. Балакина А.П., Солнцева Н.В., Эффективность управления вузом и педагогический
менеджмент // Высшее образование сегодня 2002-№10, с.12
14. Дружинин А., Интернационализация высшего образования: тенденции и проблемы //
вестник высшей школы Alma mater 2002, №9б, с.3
15. Исаева Т., Преподаватель как субъект качества образования // Высшее образование в
России, 2003 №2, с.17
16. Кивик Свейн - Структурные изменения систем высшего образования Западной
Европы, 2005, www.almamater.md/articles/645/ru.html
17. Куприянова Л., Педагогическое мастерство: принцыпы оценки // Высшее образование
в России, 2003 №1, с.78
18. Ладышев Н., Университеты Европы // Alma mater вестник высшей школы, 1991, №9,
с.80
19. Малхотра Н.К. – Маркетинговое исследование, Москва – Санкт-Петербург-Киев, 2003
20. Люссьен Мишед, Идея университета // Alma mater вестник высшей школы, 1991, №9,
с.85
21. Нуждин В.Н., Кадамцева Г.Г., Стратегическое управление качеством образования //
Высшее образование сегодня 2003 №4, с.6
22. Папковская П.Я., Методология научных исследований, Минск ООО "информпресс"
2002, с.172
23. Педагогический энциклопедический словарь, главный редактор Бим-Бад Б.М. ,
научное издательство "Большая Российская Энциклопедия", Москва, 2002
24. Скок Г.Б., Как проанализировать собственную педагогическую деятельность, М.:
Педагогическое общество России, 2001, с.102
25. Accreditation Handbook, (Revised 1986), A publication of the American Psychological
Association Committee on Accreditation and Accreditation Office, s.70
26. CHEPS-higher education monitor, Country report, Higher education in Germany, Jeroen
Huisman, 2003, C2JH527
27. The Quality Assurance Agency for Higher Education, The framework for higher education
qualifications in England, Wales and Northern Ireland, 2001, s.16
28. Bortz J. , Döring N. – Forschungsmethoden und Evaluation, D., Springer, 2006
29. Buchberger F., Green paper on teacher education in Europe, TNTT 2000, Sweden, s.93
197
30. Buehl A., Zoefel P.– SPSS fuer Windows version 6.1, Addison-Wesley, 1995
31. Buehner M.– Einfuehrung in die Test- und Fragebogenkonstruktion, Pearson Studium, ISBN
3-8273-7083-3
32. Gudjons H., Pädagogisches Grundwissen : Überblick - Kompendium - Studienbuch,
Klinkhardt, 1993
33. Kaiser A., Kaiser R., Handbuch der Evaluationsstandards : die Standards des "Joint
Committee on Standards for Educational Evaluation", Salzburg 2003
34. Kaiser A., Kaiser R., Studienbuch Pädagogik : Grund- und Prüfungswissen ; mit ... Tableaus
und Tabellen, Frankfurt am Main : Cornelsen Scriptor, 1994
35. Keiner E., Evaluation (in) der Erziehungswissenschaft, Beltz, 2001
36. Kritik der Evaluation von Schulen und Universitäten : [die hier abgedruckten Texte wurden
bei einem Symposium vorgetragen, das am 23. und 24. Oktober 2003 in Salzburg
stattgefunden hat] / mit Beitr. von M. Heitger, Kongress: Symposium ; (Salzburg) :
2003.10.23-24, Würzburg : Ergon-Verl., 2004
37. Mittag S., Bornmann L., Daniel H., Evaluation von Studium und Lehre an Hochschulen :
Handbuch zur Durchführung mehrstufiger Evaluationsverfahren, Waxmann, 2003
38. Dr. Prenner Monika - Methoden der Erziehungswissenschaft ––Paedagogische Akademie
des Bundes in Niederoesterreich, 2004, www.inosys.at/~prenner/monika/ewas/index.htm
39. Raithel J. Quantitative Forschung, Ein Praxiskurs, VS, 2006
40. Richter R., J Wilchelms W., Gijselaers D., de Bie, Qualitätssorge in der Lehre, Leitfaden für
die studentische Lehrevaluation, Luchterhand 1994
41. Rindermann H., Lehrevaluation, Empirische Pädagogik, Landau, 2001
42. Ruprecht Horst, Einfuerung in die paedagogische Forschung, 1974,Verlag Julius Klinghardt,
ISBN 3-7815-0215-5
43. Sanders James R., Handbuch der Evaluationsstandards, Leske+Budrich, Opladen, 1999,
ISBN 3-8100-1977-1
198
44. Schnell-Hill-Esser – Methoden der empirischen Sozialforschung, Oldenburg, ISBN 3-486-
21463-2
45. Scott, Peter (1996), “Unified and Binary systems of Higher Education in Europe”. In
Burgen, Arnold (ed.) Goals and purposes of higher Education in the 21th Century. Kondon:
Jessica Kingsley Publishers
46. Scott Peter – Structural development in higher education: The experience of unifier systems,
Das Hochschulwesen 1997/3, pp133-139
47. Stockmann R., Evaluationsforschung : Grundlagen und ausgewählte Forschungsfelder, ,
Münster [u.a.] 2006
48. Theisens Henno - Higher Education in The United Kingdom, Country report, CHEPS, May
2003, www.utwente.nl/cheps/documenten/unitedkingdom.pdf
49. Tiechler Ulrich – Changing patterns of the higher education system and the perennial search
of the second sector and identity http://www.ipv .pt/millenium/millenium21/21_4.htm
50. Tiechler Ulrich – The changing roles of the university an non-university sectors. In European
review. 1998, Vol6, N4. 475-487
51. Theisens Henno - Higher Education in The United Kingdom, Country report, CHEPS, May
2003, www.utwente.nl/cheps/documenten/unitedkingdom.pdf
52. Wottawa H., Theirau H., Lehrbuch Evaluation, Verlag Hans Huber, Bern 1998, ISBN 3-456-
82989-2
53. http://angl.com.ru/education.htm
54. http://education.qld.gov.au/public_media/reports/curriculum-
framework/qsrls/html/abt_ppc.html
55. http://fcis.oise.utoronto.ca/~daniel_schugurensky/assignment1/
56. http://honolulu.hawaii.edu/intranet/committees/FacDevCom/guidebk/teachtip/evaluate.htm
57. http://international.edu.ru/analitics/national_systems/2375/
58. http://tiee.ecoed.net/teach/essays/evaluation.html
59. http://u-k.ru/viewtopic.php?t=18&highlight=
199
60. http://www.andor.uni-karlsruhe.de/fak/stud/ects/sfd_2.03.html#hs_system
61. http://www.apa.org/ed/eval_strategies.html
62. http://www.assessment.gatech.edu/eReports/apple_pie_assessment/apple.html
63. http://www.asu.edu/educ/epsl/EPRU/documents/EPRU%202002-101/Chapter%2008-Glass-
Final.htm
64. http://www.bologna-supporters.ge/bolognag.htm
65. http://www.bc.edu/bc_org/avp/soe/cihe/newsletter/News14/text4.html
66. http://www.cod.edu/dept/outcomes/assessmentbook.pdf
67. http://www.crito.uci.edu/tlc/findings/report_7/TEXT.html#TOP
68. http://www.daad.de/deutschland/hochschulen/hochschultypen/02415.en.html
69. http://www.didaktik.mathematik.uni-wuerzburg.de/history/meg/mathedb4.html
70. http://www.euroeducation.net/prof/usa.htm
71. http://www.eval.org/zoom/search.asp?zoom_sort=0&zoom_query=self+evaluation&zoom_a
nd=0
72. http://www.flinders.edu.au/teach/evaluation.htm
73. http://www.germanculture.com.ua/library/facts/bl_higher_education.htm
74. http://www.hero.ac.uk/studing
75. www.hrk.de
76. http://www.indwes.edu/assessment/presentations/AGSAssessmentHandbook.pdf
77. http://www.invitationaleducation.net/publications/journal/v11p31.htm
78. http://www.nsdc.org/library/publications/jsd/guskey194.cfm
79. http://www.path2usa.com/usainfo/education/higher_edu_usa.htm
80. http://www.polytech.poltava.ua/education/america/usa_3.html
81. http://www.qaa.ac.uk
82. http://www.studyabroad.ru/bcuc1.php#history
200
83. http://www.teacherleaders.org/misc/hopkins_HQT.pdf
84. http://www.tsu.ge
85. http://www.tsu.ge/qa/bologna.htm
86. http://www.tsu.ge/qa/links.htm
87. http://www.tsu.ge/qa/vote.htm
88. http://www.unesco.org/iau/onlinedatabases/
89. http://www.utwente.nl/cheps/documenten/
90. http://www.usq.edu.au/dec/staff/evaluation/default.htm
91. http://www.utwente.nl/cheps/documenten/germany.pdf
92. http://www.vtaide.com/png/ERIC/Evaluation-of-Teachers.htm
93. http://www.wcer.wisc.edu/archive/cl1/flag/
94. http://www.wmich.edu/evalctr/jc/
95. http://www.wmich.edu/evalctr/jc/briefing/ses/standards_summary.html#propriety
96. http://www2.acs.ncsu.edu/UPA/assmt/resource.htm#course_assmt