20
Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM

Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

i

Ungamkhulisa njani umntwana

ngethabo

RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM

Page 2: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

ii

Okumumethweko

Zakhamzimba/Nutrition ..................................................... 3

Uthando/Love ............................................................................ 8

Ivikeleko/Protection ............................................................... 10

Zamaphilo/Health care ........................................................... 12

Itjhejo elingezeleko/Extra care .............................................. 13

Place a picture of your child here

CHILD’S NAME:

ii

RTHB isiNdebele.indd 2 2018/06/28 3:08 PM

Page 3: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

1

Khumbula!Incwadi le ayijamiseleli incwadi ethi Road to Health. Incwadi ethi Road to Health ibeke endaweni ephephileko begodu iphathe ngaso soke isikhathi nawuvakatjhela ekliniki, esibhedlela, udorhodera namkha imakhiwo yezepilo.

La mamezwi ongawufamana abudisi ukuwazwisisa. Amezwi la ahlathululwa ngemva kwencwadi le.

1

Incwadi le ngeyakho – mtlhogomeli. Ikunikela iseluleko endleleni yokukhulisa umntwana ngendlela ethabisako

nenepilo. Bona abantwana bakhule kuhle, batlhoga:

1. Ukudla okunepilo

2. Ukuthandwa khulu, ukudlala nokhulunyiswa

3. Ukuvikelwa emimulwaneni nekulimaleni

4. Ukutjhejwa ngokwepilo nabagulako namkha nabalimeleko

5. Kufuze batjhejwe ngokukhethekileko nakutlhogekako

Ifunde yoke incwadi le ukuze ukwazi ukufunda ngendlela ongasiza ngayo umntwanakho bona akhule begodu athuthuke ngendlela efaneleko.

Khumbula bona ungabuza nesisebenzi esisebenza ngezepilo malungana nepilo, ukukhula netuthuko yomntwanakho, nanyana kunini nawuvakatjhele ekliniki, esibhedlela namkha isisebenzi sezepilo somphakathi nasivakatjhele ekhayeni lakho. Isisebenzi sezepilo sizokusekela, begodu singathanda ukutjheja ipilwakho neyomntwanakho. Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako.

RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM

Page 4: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

2

Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula

ngayo igijima khulu (ngomzuzu uphefumula iinkhathi

ezingaphezu kwaka-50)

Umntwana onenyanga ezingaphasi kwe-2

unomgomani begodu akadli

Umntwana uphalaza yoke into

Umntwana une-diarrhoea , amehlo atjopele ngaphakathi, ifokotho liwele ngaphakathi

Umntwana akasikinyeki namkha akavuki

Awukghoni ukummunyisa

Umntwana uyathuthumela (convulsions)

Umntwana unamatshwayo we-malnutrition (amadolo

avuvukile neenyawo)

Khambisa umntwana ekliniki nawubona okulandelako.

Amatshwayo wengozi!

2

RTHB isiNdebele.indd 2 2018/06/28 3:08 PM

Page 5: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

3

Kufuze ulibeke isikhathi esingangani ibisi lokumunyisa?

Izinga lomtjhiso IsikhathiIzinga lokutjhisa kwekamura. Khetha indawo epholileko endlinakho.

Bekube ma-awara abu-8

Ifriji Bekube malanga asi-6Esiqandisini sefriji Iinyanga ezi-3Ukuqanda oku (-18oC) Iinyanga ezi-3-6

3

Ukudla okunepilo bona akhule abe nepilo ehle Umntwanakho utlhoga ukudla okufaneleko bona abe nepilo begodu akhule kuhle. Buza isisebenzi sezepilo bona umntwanakho ukhula ngokufaneleko na begodu khuluma nabo nangabe kunento ekwenza utshwenyeke.

Ukusukela ekubelethweni ukuya eenyangeni ezisi-6 l Ukumunyisa yinto eqakathekile ongayipha umntwanakho. Kuqakathekile bona

kumsize akhule, athuthuke begodu abe nepilo ehle. l Mmunyise KWAPHELA eenyangeni ezisithandathu zokuthoma kokuphila

kwakhe. Ungamnikeli umdoko, amanzi namkha okhunye okumamanzi. Ungamnikeli ezinye izinto namkha imithi yokulapha yesintu namkha nanyana ngiyiphi. Nikela umntwanakho imithi oyifumana ekliniki namkha esibhedlela.

l Munyisa umntwanakho nanyana kunini nakafuna ukumunya, kungaba sekuseni nebusuku.

l Munyisa umntwanakho okunganani iinkhathi ezi-8 ema-awareni ama-24. Umntwanakho nakamunya khulu nawe uzokuba nebisi elinengi emzimbeni. Kuhlekuhle boke abomma bakhipha ibisi elinengi abalinikela abantwababo ukwenzela bona bangatlhogi okhunye eenyangeni ezisithandathu zokuthoma.

l Ungakghona ukunikela abanye abatlhogomeli ibisi lakho bona balinikele umntwanakho wena nawungekho. Kufuze basebenzise ibhigiri elihlanzekileko kunokobana basebenzise ibhodlela. Beka ibiselo erhalasini elihlanzekileko namkha ebhigirini leplastiki elinesivalo. Libeke efrijini namkha ekamerweni ama-awara ali-12 namkha ngokulibeka phezu kwamanzi. Ungalibilisi namkha ulibeke ku-microwave.

l Kungcono ungasebenzisi amabhodlela namkha amademudemu (njengama-dummies). Abanye abantwana bakufumana kubudisi ukumunya ngemva kokusebenzisa amademudemu. Akusilula nokuhlanza amabhodlela begodu aba namalwele angabangela ukugula emntwanenakho.

l Nangabe une-HIV, khumbula ukuthatha amapilisakho ngaso soke isikhathi. Lokhu kwenza ukumunyisa kwakho kube ngokuphephileko.

l Abomma abamunyisako kufuze badle ukudla okunepilo. Akukafuzi basele utjwala, babheme namkha basebenzise iindakamizwa.

Umntwanakho utlhoga ukudla okufaneleko bona abe nepilo begodu akhule

RTHB isiNdebele.indd 3 2018/06/28 3:08 PM

Page 6: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

4

a b

4

Khumbula!Ngaphambi kokuthatha isiqunto sokungammunyisi, demba indaba le nesisebenzi sezepilo. Nangabe kwamambala awukghoni ukummunyisa, uzokufunda ngendlela ongayisebenzisa ephephileko.

Mjamele bekavule umlomakhe ilimu litjhinge phasi. Ungamkhuthaza ngokunande ubamba indebe yomlomo yangaphezulu yomlomo. Umntanakho kufuze amunye ngokwaneleko.

Beka umntwanakho eduze nebele nawumunyisako kunokobana wena ululele ibele lakho bona ummunyise. Sekela ihloko nentamo yomntwanakho.

Ihloko yomntwanakho ayiye emuva kancani kodwana umlomakhe ube seduze nebele lakho.

Beka umunwakho hlanu komlomo webele. Bona ukhuphe ibisi, gandelela iminwakho emibili yokukhomba ndawonye. Qiniseka bona isandla sakho sisunduzela ibele lakho eduze nomntwanakho.

c d

a

RTHB isiNdebele.indd 4 2018/06/28 3:08 PM

Page 7: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

55

Kubayini kufuze ngimnikele ibisi kwaphela eenyangeni ezisithan-dathu kwaphela ngemva kokobana abelethiwe? l Ibisi linawo woke amavithamini namkha ama-nutrients umntwanakho

awatlhogako eenyangeni ezisi-6 zokuthoma ekuphileni kwakhe. l Amathumbu womntwana (intestine/gut) akakakulungeli okwanje ukudla

okhunye ukudla, ukusela amanzi namkha okhunye bekudlule iinyanga ezisi-6. l Abantwana ngasikhathi bangaqalana ne-diarrhoea , constipation ,

ukungenwa mimulwana nama-allergies nabanikelwa okhunye ukudla, namkha ukusela okhunye – kuhlanganise namanzi – izintwezi nabazithola bangakadluli eenyangeni ezisi-6 ubudala.

l Ibisi eliphuma ebeleni linamanzi aneleko angaqeda ukoma komntwanakho eenyangeni ezisi-6 aphila, ngitjho nanyana kutjhisa.

l Ibisi linamavithamini aneleko akghona ukugcina umntwanakho anepilo ehle. Ibisi lehlisa amathuba angenza umntwanakho angenwe mimulwana enjenge-pneumonia ne-diarrhoea.

l Ukupha umntwanakho ukudla ngaphambi kobana kudlule iinyanga ezisi-6 kuzokwenza bona ungamnikeli ibisi elaneleko begodu umntwanakho angekhe afumane amavithamini awatlhogako bona akhule athuthuke kuhle.

RTHB isiNdebele.indd 5 2018/06/28 3:08 PM

Page 8: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

6

Iminyaka yomntwanakho Kufuze umnikele ukudla kuphi Okungangani?

Iinyanga ezi-6 – 8 Ragela phambili nokummunyisa njengombana kuyifuneko. Mmunyise qangi, ngemva kwalokho mnikele okhunye ukudla.

Umntwanakho utlhoga ukudla okuqinileko-okunothileko (amabhinsi omisiweko, amaqanda, inyama ye-mince, ifesi enganamathambo, ikukhu namkha isibindi sekukhu, namasonja). Ukudlokhu kufuze kuphekwe begodu kuhlanganiswe ukwenzela bona kuthambe begodu kube bulula ngomntwanakho ukukugwinya.

Godu nikela umntwanakho: l Isitatjhi (njengomratha ophekwe kuhle,

umdoko namkha amazambana) l Imirorho ephekiweko yahlanganiswa

(njengethanga, namakherotsi) l Iinthelo ezinganandumba (njenge ovocado,

amabhanana, iphopho nama-apula aphekiweko)

Nikela umntwanakho amanzi ahlwengileko naphephileko bona awasele usebenzisa ibhigiri ngaso soke isikhathi

Thoma ngama lebhula amancani angaba-1–2 kabili ngelanga.

Kancani kancani mondle ngokungeziweko qobe.

Iinyanga ezi-9 – 11

Ragela phambili nokummunyisa njengombana kuyifuneko. Mmunyise qangi, ngemva kwalokho umnikele okhunye ukudla.

l Ukudla okuqinileko nokunepilo kuqakathekile ekukhuleni komntwanakho l Kancani kancani khulisa izinga

nokuhlukahluka kokudla omupha khona (imihlobo ehlukileko) yokudla l Ukudla akukafaneli kugaywe

nengengeenyangeni ezigadungileko l Mnikele ukudla okuncani angakghona

ukuzibambela khona (amabhanana, uburotho, amakherotsi aphekiweko) l Ungamnikeli ukudla okuncani okuqinileko

okungambangela bona akghameke njengamantongomani l Muphe amanzi ahlanzekileko

ngebhigiri, qobe

l Thoma ngokumnikela ibhigiri elingaba-¼, ngemva kwalokho thuthukela ukumupha isiquntu sebhigiri nasele ayokuhlanganisa iinyanga ezili-12 l Adle ukudla okuncani kahlanu

ngelanga-5

6

Iminyaka

Umntwanakho utlhoga ukudla okuqinileko-okunothileko (amabhinsi omisiweko, amaqanda, inyama ye-mince, ifesi enganamathambo, ikukhu namkha isibindi sekukhu, namasonja). Ukudlokhu kufuze kuphekwe begodu kuhlanganiswe ukwenzela bona kuthambe begodu kube bulula ngomntwanakho ukukugwinya.

Isitatjhi (njengomratha ophekwe kuhle, umdoko namkha amazambana)Imirorho ephekiweko yahlanganiswa

Iinthelo ezinganandumba (njenge ovocado, amabhanana, iphopho nama-apula

Nikela umntwanakho amanzi ahlwengileko naphephileko bona awasele usebenzisa

Iinyanga ezisi-6 ukuya eminyakeni emi-5

RTHB isiNdebele.indd 6 2018/06/28 3:08 PM

Page 9: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

7

Iminyaka yomntwanakho Kufuze umnikele ukudla kuphi Okungangani?

eenyangeni ezili-12 ukuya eminyakeni emi-5

Ragela phambili nokumunyisa umntwanakho nanyana kunini nakafunako bekube kulapho aneminyaka emi-2 nangaphezulu. Mnikele ukudla ngaphambi kobana ummunyise.

l Mnikele imihlobohlobo (okuhlukahlukeneko) yokudla (okuqinileko nokunepilo, isitatjhi, imirorho, neenthelo) l Mnikele ukudla okunepilo okunevithamini

A (isibindi, isipinatjhi, ithanga, amazambana, umango, iphopho, ibisi elinothileko, amasi) l Mnikele ukudla okunothileko

okunevithamini C (ama-orenji, amasiri namune, amagwava, namatamati) l Msikele ingcenyana ezincani ukwenzela

bona umntwanakho akghone ukudla nakayedwa l Hlala eduze nomntwanakho umkhuthaze

bona adle l Nangabe awumunyisi, ungamnikela ibisi

lekomo/amasi namkha iyogathi. Akutlhogeki ulandele ikambiso ethileko l Mnikele amanzi ahlanzekileko, aphephileko

bona awasele ngebhigiri, hlangana nelanga

l Ibhigiri li-1 elizeleko l ukudla okuncani amahlanga

ama-5 ngelanga (umntwana unamathumbu amancani, abakghoni ukudla ukudla okunengi okungahlala ilanga loke)

Khumbula! l Naka neenyanga ezisi-6, mnikele amanzi ahlanzekileko, aphephileko bona

awasele ngebhigiri hlangana nelanga. Wabilise begodu uwapholise ngaphambi kobana umnikele.

l Ngaso soke isikhathi hlala hlanu komntwanakho nakadlako. l Ukudla nezinto zokudlela kufuze sihlale zihlanzekile ukwenzela bona

angangenwa yi-diarrhoea. l Ngaso soke isikhathi hlamba izandla zakho nezomntwana ngaphambi kobana

nilungisele okudliwako, ngaphambi kokudla, nangemva kokusebenzisa indlu encani nalokha nawumtjhentjha ileyira.

l Akutlhogeki bona uthenge ukudla komntwana namkha imidogo yomntwana. Ukudla okwenziwe ekhaya kulungile.

l Ungamnikeli itiye le-Rooibos namkha omunye umhlobo wetiye, ikofi , amakhrimu, ibisi lekondensi, amanzi anefl owuru, amanzi aneswigiri, namakhondrinki. Ukudlokhu neenselo azinawo amavithamini begodu angekhe zasiza umntwanakho akhule.

l Ungamnikeli ukudla okunganapilo njengama-chips, amaswidi, iswigiri nama jusi aqarhiweko.

l Izintwezi zingabangela ingozi emntwanenakho bona afumane i-diarrhoea, i-allegy, nomraro wokuphefumula.

RTHB isiNdebele.indd 7 2018/06/28 3:08 PM

Page 10: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

88

Abantwana abancani batlhoga indawo ephephileko nokuba nabatlhogomeli abangabasiza bathabele ukufunda ngendawo ebazombileko. Izinto ezijayelekileko ozenzako njengokumbamba, ukukhuluma, ukudlala nokumfundela ngikho okumsiza bona akhule begodu athuthuke.

Kunezinto ezisisekelo ongazenza bona umsize athuthuke begodu afunde: l Hlala unomntwanakho nakakutlhogako. Uqakatheke khulu epilweni

yomntwanakho. Boke abantwana bafuna ukuzizwa bavikelekile, bathandwa begodu batjhejwa.

l Yiba nesikhathi nomntwanakho. Mbeke eduze nawe ngaso soke isikhathi nawukghonako khulukhulu eemvekeni zokuthoma ekuphileni kwakhe. Lokhu kuzobasiza bazizwe kamnandi bebalale, bakhule badle ngendlela efaneleko.

l Zimisele. Tjheja izinto ezithandwa bantwana bakho, amazizo izinto abazithandako nabazizondako begodu basize – lokhu kuzokusiza bona ubazwisise ngcono begodu ukwazi nokuzwisisa abakutlhogako.

l Umntwanakho ufunda nakaqeda ukubelethwa. Mbambe, mgone, mculele begodu khuluma naye, khulukhulu nawummunyisako, nawumhlambisako, nalokha nawumbathisako.

l Abantwana bafunda nabadlalako, nabafunda ngezinto nalokha nabadlala nabanye. Nikela umntwanakho ithuba lokufunda nokudlala endaweni ephephileko begodu nokobana adlale ngezinto zendlini namkha izinto zokudlala ezihlanzekileko.

l Mcocele ngeendatjana begodu mfundele. Khuluma naye ngeenthombe, mvumele abuze imibuzo, mvumele akutjele indatjana namkha ukuthi kwenzekeni endatjaneni njengombana niragela phambili nokuyifunda.

888

ngeenthombe, mvumele abuze imibuzo, mvumele akutjele indatjana namkha ukuthi kwenzekeni endatjaneni njengombana niragela

Mthande, adla bewukhulume naye bona abe nepilo begodu akhule

RTHB isiNdebele.indd 8 2018/06/28 3:08 PM

Page 11: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

99

Ngaso soke isikhathi buza isisebenzi sezepilo malungana netuthuko yomntwanakho nange utshwenyeke ngokulandelako:

Ikinga yamehlo:

l Ingcenye emhlophe yelihlweni/ikolo elihlweni

l Amehlo awakghoni ukuhlala aqalile begodu awakghoni ukulandela into njengokulandela umunwe namkha into yokudlala

l Ilihlo linye namkha womabili makhulu namkha mancani ngokungakajayeleki

l Amehlo asikilibogo namkha amehlo aqale endaweni ezihlukahlukeneko

l Ikinga yokuzwa: ¡ Ukungezwa eendlebeni ¡ Ukungasabeli etjhadeni ¡ Ukuzwa amanye amatjhada

kodwana ukungezwa amanye l Umntwanakho akasakghoni ukwenza

izinto ebekakghona ukuzenza ngaphambilini

l Umntwanakho akakghoni ukukhulumisana nawe ngomlomo namkha ngamatshwayo nakaneenyanga ezili-18

l Akakghoni ukukhamba nakaneenyanga ezili-18

l Ihloko ibonakala iyikulu l Ihloko ibonakala iyincani l Akakghoni ukusebenzisa

amahlangothi woke womzimba/usikinya ngendlela efanako

l Unezandla neenyawo eziqinileko l Izandla neenyawo ezigobagobeneko

RTHB isiNdebele.indd 9 2018/06/28 3:08 PM

Page 12: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

10

Ukumvikela emalwelweni wabantwana nekulimaleni

10

Abantwana AKUKAFUZI bayiswe ekliniki nabagulako kwaphela. Kufuze uthumele abantwana ekliniki ngitjho nalokha nabayokufumana imithi yokulapha njenge-immunisations/vaccines nokuthola nezinye iindlela zokulapha ezivumelana nencwadi ethi Road to Health.

l Imithi yokuvikela ukungenwa malwele nje-immunisation ifumaneka simahla. Ivikela umntwanakho bona anganenwa malwele ajayelekileko angena abantwana. Qiniseka bona umntwanakho uyifumana yoke imithi le.

l Iya ekliniki bona ulandelele malungana nawe nomntwanakho emalangeni asithandathu abelethiwe begodu nangeemvekeni ezisithandathu akhona.

l Qiniseka bona umntwanakho kufuze aye nini ekliniki bona ayokufumana imithi yokulapha namkha okhunye ukutjhejwa. Nakungenzeka ukhohlwe ilanga lokuya ekliniki, qiniseka bona ubuyela msinyana ngangokunokwenzeka.

l Nangabe une-HIV, khamba uyokuhlola bona umntwanakho akanayo naye na, kusukela ekubelethweni nangeemva kweemveke ezili-10.

l Boke abantwana abahlangana neenyanga ezisi-6 neminyaka emihlanu kufuze bafumane ivithamini A nemithi evuselelako qobe eenyangeni ezisithandathu. Lokhu kubasiza bahlale baphilile.

l Khumbula ukuhlamba izandla ngemva kokusebenzisa indlu encani, ukutjhentjha ileyira, ngaphambi kobana ulungiselele ukudla nangaphambi kokudlisa umntwana. Hlamba izandla zakho kuhle – zihlambe amahlangothi woke, hlangana neminwe neengalo ngesibha nangamanzi ahlanzekileko.

l Ukulimala okunengi kungabalekelwa nange ababelethi nabanye abatlhogomeli batjheja abantwana kuhle begodu nendawo ebabhodileko iphephile.

l Umntwana akukafuzi atjhiywe angakatjheja namkha ukutlhogonyelwa. Qiniseka bona kunomuntu omdala otlhogomela umntwanakho begodu uyazi ukuthi umntwanakho ukuphi ngaso soke isikhathi.

l Zivikele nawe. Qunta bona uzokusebenzisa yiphi indlela yokuvimbela ukuba sidisi, sebenzisa ikhondomu yamadoda namkha yabafazi bona ubalekele ukuba sidisi ungakahleli nokungenwa mmulwana odluliselwa ngezomseme (ukuzivikela ngazo zoke iindlela).

l Ukuhlamba umlombo womntwanakho kuzokwenza amazinyo wakhe ahlale ahlanzekile begodu aqinile begodu kuvikele nobuhlungu obunganasidingo.

RTHB isiNdebele.indd 10 2018/06/28 3:08 PM

Page 13: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

1111

Vikela amazinyo womntwanakho: l Sebenzisa itjhila elincani bona uhlanze iinsini zomntwanakho

ngaphambi kobana umntwana avele amazinyo.

l Hlanza amazinyo womntwanakho msinyana ngemva kobana kuvele amazinyo.

l Ngemva kobana amazinyo avelile, sebenzisa ibrashi ethambileko encani enesilinganiso esilingana nezipho lomunwe omncani womntwana bona uhlanze amazinywakhe.

l Hlanza amazinywakhe neensini zakhe kabili ngelanga; ekuseni nantambama nangaphambi kokuyokulala.

l Gegeda ukumnikela izinto ezineswigiri khulu neenselo.

l Ngaso soke isikhathi qala ngaphakathi komlomo womntwanakho uqale amatshwayo wokudleka kwezinyo begodu udosele udorhodere wamazinto namkha esinye isisebenzi sezepilo nangabe ubona into engakajayeleki.

l Ungalalisi umntwanakho ngebhodlela lokumunyisa (khumbula ukuthi ukummunyisa namkah ukusebenzisa ibhigiri kungcono kunokummunyisa ngebhodlela).

RTHB isiNdebele.indd 11 2018/06/28 3:08 PM

Page 14: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

12

Abantwana batlhoga ukutlhogonyelwa kwepilo nabagulako. Yelela amatshwayo ayingozi avezwe ngenzasi. Khamba nomntwanakho ekliniki eseduze msinyana nawubona amanye wamatshwayo angenzasi la .

l Nangabe umntwana uyagula akakghoni ukusela namkha ukumunya ibisi, uphalaza koke namkha uhlangahlangene (uyasikinyeka) kufuze agijinyiselwe ekliniki namkha esibhedlela msinyana.

l Abantwana abancani (khulukhulu abancani kuneenyanga ezimbili) bagula khulu, msinyana godu. Nange umntwanakho akafuni ukumunya namkha unomgomani, mthumele ekliniki msinyana.

l Nange une-diarrhoea (ukhipha amadede athambileko) kufuze umnikele amanzi aneswigiri netshwayi njengesisombululo bona awasele ngemva kokuzithuma.

l Nange umntwanakho une-diarrhoea namkha akakghoni ukusela kuhle namkha amehlwakhe awele ngaphakathi namkha nakazithumako kuphuma neengazi, mthumele ekliniki msinyana.

l Nange umntwanakho uyakhohlela namkha uzwa amakhaza uphefumula msinyana namkha kabudisi kufuze umthumele ekliniki msinyana.

Ungwasebenzisa njani amanzi aneswigiri-netshwayi njengesombululo ebantwaneni abane-diarrhoea

1 litre of cooled boiled water

8 level teaspoons of sugar

half a teaspoon of salt (level)

+ +

Abantwana batlhoga ukutlhogonyelwa kwepilo nabagulako. Yelela amatshwayo

Indlela yokulapha abantwana abagulako

l Mnikele amanzi aneswigiri netshwayi njengesombululo nangemva kokummunyisa.

l Mnikele i-SSS ngemva kokuzithuma okhunye nokhunye, umnikele kancani ebhigirini. ¡ Isiquntu sebhigiri ebantwaneni abangaphasi kweminyaka emi-2. ¡ Ibhigiri yi-1 ebantwaneni abaneminyaka emi-2–5.

l Nange umntwanakho uyaphalaza, linda imizuzu eli-10 ngemva kwalokho kodwana mnikele kancani kancani.

l Nangabe umntwana ufuna engaphezu kwesilinganiso, mnikele. l Ragela phambili nokummunyisa.

RTHB isiNdebele.indd 12 2018/06/28 3:08 PM

Page 15: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

13

Indlela yokulapha abantwana abagulako Ukutjhejwa okukhethekileko ebantwaneni abatlhoga isizo

Ituthuko nokukhula komntwanakho kudzimelele kokwenza okungeziweko kunokumtjheja bona unepilo ehle kwaphela. Kudzimelele ekumtjhejeni qobe lilanga ekuzivikeleni wena nomndenakho enimnikela khona kusukela ekubelethweni kwakhe (eqinisweni kusukela asesibelethweni begodu nangaphambi kobana abelethwe).

HIV –nangabe une-HIV, qiniseka bona ufumana imithi yokulapha etlhogwa nguwe nomntwanakho bona nihlale ninepilo ehle. Nangabe awuqiniseki ngobujamo bakho, buza isisebenzi sezepilo esisebenza nge-HIV bona sikuhlole wena nomntwanakho.

TB – I-TB ijayelekile. Bikela umhlengikazi wekliniki nangabe sele ukhohlele iimveke ezingaphezu kwezimbili, ulahlekela mzimba namkha uyajuluka ebusuku, namkha nangabe kunomuntu endlini oneTB. Nangabe ukhona, umntwanakho kufuze afumane imithi yokulapha ukumvikela bona angangenzwa yiTB iinyanga ezisithandathu.

Ukulimala Okukhulu –Ukulimala okunengi okukhulu kungavikelwa nange umtjheja kuhle umntwanakho begodu indawo embhodileko iphephile.

Ukumtjheja –Umntwanakho akukafuzi atjhiywe yedwa, kunganamuntu omtjhejako namkah omgadileko. Qiniseka bona kunabantu abadala abazomtjheja begodu wazi nokuthi ukuphi umntwanakho ngaso soke isikhathi.

Ukukgholaphala – Abantwana abangathathi kuhle ehloko nabakgholopheleko emzimbeni batlhoga ukutjhejwa. Nange umntwanakho ukgholophele uzokutlhoga isekelo lokumtjheja nelokumvikela. Tjela isisebenzi sakho sezepilo sizokuthumela esisebenzini somphakathi esizokunikela isekelo lombelethi. Kuhle ukuzibandakanya nesiqhema sokusekelana ukuze ukghone ukuveza izinto nawe oqalana nazo.

RTHB isiNdebele.indd 13 2018/06/28 3:08 PM

Page 16: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

14

Lokhu kungaba yingozi ekukhuleni komntwana wakhoKunobunye ubujamo obungabangela iingozi epilweni yomntwana nekuhlaleni kuhle kwakhe. Ubujamobu bungakwenza ungakghoni ukutjheja kuhle umntwanakho nokumvikela. Nangabe uqalana nobujamo obulandelakobu, khuluma nesisebenzi sezepilo esisebenzela umphakathi, umhlengikazi namkha udorhodore, bazokunikela isiluleko namkha bakuthumele endaweni engakunikela ukusekelwa okutlhogako.

l Nangabe ungumma osesemutjha namkha ungugogo otlhogomela umntwana omncani kuqakathekile ukutjela isisebenzi sezepilo bona bakunikele isekelo elizeleko olitlhogako.

l Nangabe uyatlhoriswa, kufuze wazise isisebenzi sezepilo. Bangakuthumela eensebenzini ezisebenzela umphakathi nemapholiseni nakutlhogeka bona kuvikelwe umntwanakho bona angatlhoriswa.

l Nangabe wena namkha umlinganakho, usebenzisa iindakamizwa namkha utjwala, lokhu kuyingozi emntwanenakho. Tlela isisebenzi esisebenzela umphakathi ukuze sikuthumele endaweni efaneleko ongasekelwa ngayo.

l Nangabe ubona ngasuthi awukghoni ukukghodlhelela, ugandelelekile namkha utshwenyeke isikhathi eside (depressed) , khuluma nesisebenzi sezepilo ukuze bakunikele isiluleko sokobana khuyini ongayenza namkha bakuthumele endaweni engakusekela ngokuzeleko.

RTHB isiNdebele.indd 14 2018/06/28 3:08 PM

Page 17: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

15

Tlolisa ilanga lokubelethwa komntwanakhoKuqakathekile bona umntwanakho unesitifi keti sokubelethwa msinyana ngemva ngokobana abelethiwe. Boke abantwana kufuze babe nesitifi keti sokubelethwa, ngitjho nanyana angasingeweSewula Afrika.

Incwadi ethi Road to Health ayijamiseleli ukuveza ukuthi umntwana ngubani, umntwana omunye nomunye unelungelo lokutloliswa kusukela ekubelethweni begodu kufuze athole isitifi keti. Ukutholela umntwanakho isitifi keti kuzokusiza umntwanakho bona akwazi ukuthola ukusekelwa okuzeleko.

Ukusekelwa neSabelo Mali l Nangabe awusebenzi namkha urhola imali encani ngenyanga bona usekele

umntwanakho ngokudla, iimbatho namkha isithuthi esizokukhambisa umntwanakho, ungatlolisela ukufumana iSabelo Mali namkha i-Support Grant (CSG). Nangabe uyafaneleka ungafumana i-CSG msinyana ngemva kobana umntwanakho abelethiwe. Kuqakathekile bona uyifumane msinyana ngemva kobana abelethiwe njengombana lokhu kuzokusiza bona umsize akhule kuhle eenyangeni zokuthoma zokuphila kwakhe.

l Nangabe urholophele namkha umntwanakho urholophele, urhulumende unikela Ngesabelo Mali sabaRholopheleko, namkha unikela ngeeMali yokuTjheja umntwanakho, bona ufumane isizo lokubhadela iindleko ezifaneleko zokutlhogomela umntwanakho. Buza isisebenzi sezepilo namkha isisebenzi esisebenzela umphakathi nge-granti.

l Nangabe ukhulisa umntwana omthengileko, ungakghona ukutlolisela ukufumana iMali yokumTjheja bona ikusize ngeendleko zokutlhogomela umntwana loyo.

Khumbula!Umthetho uthi kufuze

utlolise umntwanakho kusukela ekubelethweni kwakhe

ngaphambi kobana babe nenyanga babelethiwe. Khamba

nomazisakho nokababa womntwana esibhedlela

ozokubelethela kiso. Iimbhedlela ezinengi ziyabatlolisa

abantwana.

RTHB isiNdebele.indd 15 2018/06/28 3:08 PM

Page 18: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

16

Irhelo lamabizo abudisi

i-allergy Lokha nange umzimbakho ungaphatheki kuhle ezintweni ezingalimaziko ezithandwa babantu abanengi njengokudla, imithi yokulapha, ummoya, iinlwana neenunwana

i-constipation lokha nawubhalelwa kuzithuma, kukuthatha isikhathi ukuzithuma/namkha uzithuma kabuhlungu

i-convulsions ukusikinyeka okungalawulekiko komzimba, esikhathini esinengi umuntu onjalo uyafeyinta begodu awele phasi

i-depression ukuba nomraro wokuzizwa usilingekile ngezinye iinkhathi, uzizwa udanile begodu ungarhaleli litho ekuphileni

i-diarrhoea nakakhipha amadede athambileko amalanga alandelana

i-malnutrition lokha umzimbakho nawungafumani izinto ezaneleko kokudlako khulukhulu nawudla ukudla okungakalungi namkha nakunomraro endleleni umzimbakho osebenzisa ngayo ukudla okudlako

i-nutrients Izinto ezifumaneka ekudleni ezitlhogwa mzimbakho bona ukhule begodu uhlale unepilo

RTHB isiNdebele.indd 16 2018/06/28 3:08 PM

Page 19: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

17

Health services

Your local clinic

Your doctor

AIDS Helpline 0800 012 322

Depression/Mental Health helplines

0800 12 13 14/011 262 6396, sms 31393

Emergency ambulance 10177From a mobile: 112

Poison information centre 0861 555 777

MomConnect *134*550#

Birth registration and identity documents

Home Affairs Toll Free helpline 0800 601 190

Child protection and safety

Police emergency number 10111

Childline toll free 0800 055 5550800 123 321

Grants

SASSA Toll Free helpline 0800 601 0110800 600 [email protected]

Child care and education

Your local ECD centre, creche, preschool, child minder

Other numbers

RTHB isiNdebele.indd 17 2018/06/28 3:08 PM

Page 20: Ungamkhulisa njani umntwana ngethabo€¦ · Khuluma naso ngezinto ezikutshwenyako. RTHB isiNdebele.indd 1 2018/06/28 3:08 PM. 2 Umntwana uyakhohlela begodu indlela aphefumula ngayo

18

Umntwana uyakhohlela begodu indlela

aphefumula ngayo igijima khulu (ngomzuzu

uphefumula iinkhathi ezingaphezu kwaka-50)

Umntwana onenyanga

ezingaphasi kwe-2 unomgomani begodu akadli

Umntwana uphalaza yoke into

Umntwana une-diarrhoea, amehlo

atjopele ngaphakathi, ifokotho liwele ngaphakathi

Umntwana akasikinyeki namkha

akavuki

Awukghoni ukummunyisa

Umntwana uyathuthumela

(convulsions)

Umntwana unamatshwayo we-

malnutrition (amadolo avuvukile neenyawo)

Khambisa umntwana ekliniki nawubona okulandelako.

Amatshwayo wengozi!

RTHB isiNdebele.indd 18 2018/06/28 3:08 PM