Uuring pestitsiidide koormuse allikate ja · Joonis 9 2,4-D metabolismi skeem. (I) 2,4-diklorofenool (2,4-DCP); (II) Klorohüdrokinoon; ... Tabel 2 Pestitsiidide jääkide leiud NTA

Uuring pestitsiidide

koormuse allikate ja

päritolu selgitamiseks

nitraaditundlikul alal

Tallinn 2017

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

Uuring pestitsiidide koormuse allikate ja päritolu selgitamiseks nitraaditundlikul alal 2 (218)

Töö nimetus:

Uuring pestitsiidide koormuse allikate ja päritolu selgitamiseks nitraaditundlikul alal

Töö autorid

Riin Rebane

Katri Vooro

Greta Nurk

Ülle Leisk

Mailis Laht

Madis Metsur

Töö tellija:

Keskkonnaamet

Töö teostaja:


Marja 4D

Tallinn, 10617

Tel. 6112 900

Fax. 6112 901

[email protected]

www.klab.ee

Lepingu nr: 1-17/17/92

Töö valmimisaeg: 29.12.2017

Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel

mailto:[email protected]

http://www.klab.ee/



Sisukord

1 Sissejuhatus ................................................................................................................................... 13

1.1 Töö eesmärgid ....................................................................................................................... 14

2 Taust ja NTA taimekaitsevahenditejääkide leviku ülevaade ......................................................... 15

2.1 Nitraaditundlik ala – NTA ...................................................................................................... 15

2.2 Taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutusega seotud seadusandlus ja mõisted .............. 15

2.2.1 Turule lubamise kontroll ja taimekaitsevahendite register ............................................. 17

2.2.2 Taimekaitsevahendite turustamise ja kasutus koguste üle arvepidamine ..................... 18

2.2.3 Biotsiidid .......................................................................................................................... 18

2.3 Põhjavee kaitstus ................................................................................................................... 20

2.3.1 Põhjavee kaitstuse määrang Veeseadus § 2613 ............................................................... 20

2.3.2 Põhjavee loodusliku kaitstuse hindamine geoloogilisel digitaalkaardistamisel 1:50 000

21

2.3.3 NTA põhjavee kaitstus ..................................................................................................... 22

2.4 Põhjavee hea seisundi tagamine ning kasutuspiirangud põllumajandusest pärineva reostuse

ohjamiseks ......................................................................................................................................... 24

2.4.1 Põhjavee piirväärtused .................................................................................................... 24

2.4.2 Pinnase piirväärtused ...................................................................................................... 25

2.4.3 Kaitsemeetmed ja kasutuspiirangud ............................................................................... 25

2.5 Saasteainete levik põhjaveekihis ........................................................................................... 27

2.5.1 Põhjavee toitumine nitraaditundlikul alal (NTA) ............................................................. 27

2.5.2 Põhjavee liikumiskiirus .................................................................................................... 28

2.5.3 Põhjavee kaitstuse ja saasteaine põhjaveekihti liikumise kiiruse vaheline seos ............. 29

2.6 Senised taimekaitsevahendite jääkide sisaldused NTA põhjavees ....................................... 30

3 Materjal ja metoodika ................................................................................................................... 37

3.1 Proovivõtt .............................................................................................................................. 37

3.1.1 Pinnaseproovivõtu punktide valik ................................................................................... 37

3.1.2 Pinnaseproovivõtt............................................................................................................ 39

3.1.3 Põhjavee proovivõtuks puurkaevude valik ...................................................................... 39

3.1.4 Veeproovide võtmine ...................................................................................................... 39



3.2 Taimekaitsevahendite ja nende laguproduktide määramiseks kasutatud

analüüsimetoodikad .......................................................................................................................... 42

3.3 Põllumajanduslik maakasutus uuringualal ............................................................................ 46

3.4 Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve andmed ....................................................... 46

3.5 Taimekaitsevahendite toimeainete lühiülevaade ................................................................. 46

3.5.1 Taimekaitsevahendite omaduste, kasutuse ja mõju info kogumine ............................... 47

3.5.2 Taimekaitsevahendite kasutuskoguste hinnangud ......................................................... 48

3.6 Groundwater Ubiquity Score (GUS-indeks) ........................................................................... 48

3.7 Tulemuste analüüs ja piirväärtustega võrdlemine ................................................................ 49

4 Seni NTA-l leitud taimekaitsevahendite toimeainete ja nende laguproduktide omaduste ja

kasutuse ülevaade ................................................................................................................................. 49

4.1 Pestitsiidide omadused ......................................................................................................... 49

4.1.1 2,4-D ................................................................................................................................ 51

4.1.2 2,4-D 2-EHE ...................................................................................................................... 59

4.1.3 Amidosulfuroon ............................................................................................................... 60

4.1.4 Glüfosaat .......................................................................................................................... 63

4.1.5 AMPA ............................................................................................................................... 72

4.1.6 Bentasoon ........................................................................................................................ 72

4.1.7 Boskaliid ........................................................................................................................... 75

4.1.8 Dikamba ........................................................................................................................... 81

4.1.9 Dimetoaat ........................................................................................................................ 84

4.1.10 Epoksikonasool ............................................................................................................ 89

4.1.11 Fenpropimorf ............................................................................................................ 103

4.1.12 Kloormekvaat kloriid ................................................................................................. 108

4.1.13 Klorotaloniil ............................................................................................................... 111

4.1.14 Kloridasoon................................................................................................................ 115

4.1.15 Klotianidiin................................................................................................................. 116

4.1.16 MCPA ......................................................................................................................... 118

4.1.17 Metasakloor .............................................................................................................. 124

4.1.18 Napropamiid .............................................................................................................. 132

4.1.19 Propakvisafop ............................................................................................................ 134



4.1.20 Propamokarb-hüdrokloriid ........................................................................................ 135

4.1.21 Simasiin ..................................................................................................................... 137

4.1.22 Spiroksamiin .............................................................................................................. 139

4.1.23 Tebukonasool ............................................................................................................ 143

4.1.24 Tiametoksaam ........................................................................................................... 154

4.1.25 Trifluraliin .................................................................................................................. 156

4.1.26 Tritosulfuroon............................................................................................................ 157

4.1.27 Tsüpermetriin ............................................................................................................ 160

4.2 Kokkuvõte taimekaitsevahendite toimeainete omadustest ............................................... 165

4.3 Taimekaitsevahendite laguproduktid .................................................................................. 172

4.4 Taimekaitsevahendite päritolu kindlaks tegemise meetodid ............................................. 174

5 Uuringu tulemused ja analüüs..................................................................................................... 175

5.1 Proovide analüüsitulemused ja mõõtmistulemuste analüüs .............................................. 175

5.1.1 Mõõtmistulemused ....................................................................................................... 175

5.1.2 Põlluraamatute ülevaatus ............................................................................................. 178

5.1.3 Uuringupunktide täpsed kirjeldused ja seosed tulemustega ........................................ 180

5.2 GUS indeksi kasutamise võimalused ................................................................................... 193

5.3 Hüdrogeoloogiliste uuringute kavandamise vajadus .......................................................... 193

5.4 Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve tulemused.................................................. 194

5.4.1 Põllumajandusameti järelevalve tulemused ................................................................. 194

5.4.2 Keskkonnainspektsiooni järelevalve tulemused ............................................................ 195

6 Kokkuvõte .................................................................................................................................... 195

7 Soovitused ................................................................................................................................... 198

8 Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 200

8.1 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 200

8.2 Kasutatud normatiivsed allikad ........................................................................................... 200

8.3 Taimekaitsevahendite kasutatud kirjandus......................................................................... 201

9 Lisad ............................................................................................................................................. 218





Joonised

Joonis 1 NTA Siluri–Ordoviitsiumi, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumite loodusliku

kaitstuse ja saastunud põhjaveega alade kaart (1:400000 EKG 2012) ............... Tõrge! Järjehoidjat pole

määratletud.

Joonis 2 Kloridasoon-desfenüüli leiud kaevudes 2012-2017 ................................................................ 32

Joonis 3 Kloridasoon-desfenüüli leiud allikates 2012-2017 .................................................................. 33

Joonis 4 Glüfosaadi ja AMPA leiud kaevudes ning allikates 2012-2017 ................................................ 34

Joonis 5 Üksikute taimekaitsevahendite leiud kaevudes 2012-2017 .................................................... 35

Joonis 6 Üksikute taimekaitsevahendite leiud allikates 2012-2017 ...................................................... 36

Joonis 7 Pinnase proovivõtupunktid ..................................................................................................... 38

Joonis 8 Põhjavee proovivõtukohad ............................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Joonis 9 2,4-D metabolismi skeem. (I) 2,4-diklorofenool (2,4-DCP); (II) Klorohüdrokinoon; (II) 1,2,4-

benseentrionüül; (IV) 2,4-D anioon; (V) 4-klorofenool; (VI) 2,4-dikloroanisool (2,4-D CA); (VII) 2,4-

dikloro-5-hüdrofenoksüäädikhape; (VIII) suktsiin hape; (IX) 2,4-dikloroatekool. (Walters, 2017) ....... 54

Joonis 10 Glüfosaadi metabolism AMPAks mikroobide poolt (IARC 2016) .......................................... 65

Joonis 11 Bentasooni lagunemine pinnases (Wagner, 1996) ................................................................ 74

Joonis 12 Klorotaloniili lagunemine pinnases (Ukai, 2003) ................................................................. 112

Joonis 13 Klotianidiini fotolüüs (Gong 2012) ....................................................................................... 117

Joonis 14 Eeldatav MCPA lagunemise tee aeroobsetes tingimustes pinnases (FAO 2012) ................ 119

Joonis 15 Simasiini lagunemise teed (Caracciolo, 2005) ..................................................................... 138

Joonis 16 Spiroksamiini laguproduktid (Sukul, 2010) .......................................................................... 140

Joonis 17 Tiametoksaami metabolism pinnases (Karmakar, 2006) .................................................... 155

Joonis 18 Tritosulfurooni lagunemine pinnases aeroobsetes tingimustes. (635M19 – 2-hüdroksü-4-

(triflorometüül)-6-{[({[2(triflorometüül)fenüül]-sulfonüül}amino)karbonüül]amino}-1,3,5-triasiin;

635M01 – 1-(carbamoylamidino)-3-(2-trifluoromethyl-benzenesulfonyl) ure a; 635M02- 2-

triflorometüül-benseen-sulfoonamiid; BH-635-4 - 1-(karbamoüülamidiino)-3-(2-triflorometüül-

benseensulfonüül) uurea; 635M03 – 1-amidiino-3-(2-triflorometüül-benseensulfonüül) uurea;

635M04 - 2-amino-4-metoksü-6-(triflorometüül)-1,3,5-triasiin) (EFSA, 2011) ................................... 158

Joonis 19 Tsüpermetriini eeldatav lagunemine pinnases, sealhulgas fotolüüs maapinnal (FAO 2008)

............................................................................................................................................................. 162



Joonis 20 Taimekaitsevahendite leiud põhjaveest 2017 ..................................................................... 176

Joonis 21 Taimekaitsevahendite leiud pinnasest 2017 ....................................................................... 177

Joonis 22 Põlluraamatute ülevaatus ................................................................................................... 179

Joonis 23 Karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu punkti KPA1 ümbrus 2017 aastal ........................ 181

Joonis 24 KPA2 karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ......................... 182

Joonis 25 KPP1 karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ......................... 183

Joonis 26 KPP2 karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ......................... 184

Joonis 27 MNTP1 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................ 185

Joonis 28 MNTP2 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................ 186

Joonis 29 MNTA1 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................ 187

Joonis 30 MNTA2 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................ 188

Joonis 31 RDTA1 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................... 189

Joonis 32 RDTA2 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................... 190

Joonis 33 RDTP1 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................... 191

Joonis 34 RDTP2 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus ............................... 192



Tabelid

Tabel 1 2012-2017.a. tehtud pestitsiidijääkide proovide arv ja nende sisalduse summa piirväärtuse

ületused ................................................................................................................................................. 30

Tabel 2 Pestitsiidide jääkide leiud NTA seires 2015-2017 ..................................................................... 31

Tabel 3 Pinnase proovivõtupunktid....................................................................................................... 37

Tabel 4 Põhjavee proovivõtukohad ..............................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Tabel 5 Taimekaitsevahendite jääkide analüüsimeetodid ja määramispiirid ....................................... 42

Tabel 6 Erinevad skaalad leostumise hindamiseks kasutades GUS indeksit ......................................... 51

Tabel 7 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud 2,4-D toimeaine kogus kg/aastas (Statistikaamet)

............................................................................................................................................................... 55

Tabel 8 Turustatavad 2,4-D sisaldavad tooted. (TKV 2017) .................................................................. 56

Tabel 9 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud 2,4-D 2-EHE toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ..................................................................................................................................... 60

Tabel 10 Turustatavad 2,4-D 2-EHE sisaldavad tooted (TKV 2017) ....................................................... 60

Tabel 11 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud amidosulfurooni toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ..................................................................................................................................... 61

Tabel 12 Turustatavad amidosulfurooni sisaldavad tooted. (TKV 2017) .............................................. 62

Tabel 13 Glüfosaadi kogus turustatud taimekaitsevahendites kilogrammides vastavalt aastale ........ 66

Tabel 14 Turustatavad glüfosaati sisaldavad tooted (TKV 2017) .......................................................... 67

Tabel 15 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud bentasooni toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ..................................................................................................................................... 74

Tabel 16 Turustatavad bentasooni sisaldavad tooted (TKV 2017) ........................................................ 74

Tabel 17 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud boskaliidi toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ..................................................................................................................................... 76

Tabel 18 Turustatavad boskaliid sisaldavad tooted (TKV 2017) ............................................................ 77

Tabel 19 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud dikamba toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ..................................................................................................................................... 82

Tabel 20 Turustatavad dikamba sisaldavad tooted (TKV 2017) ............................................................ 82

Tabel 21 Dimetoaadi laguproduktid koos CAS numbritega nende olemasolul. (PAN 2016) ................ 85



Tabel 22 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud dimetoaadi toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ..................................................................................................................................... 86

Tabel 23 Turustatavad dimetoaati sisaldavad tooted (TKV 2017) ........................................................ 87

Tabel 24 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud epoksikonasooli toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ..................................................................................................................................... 90

Tabel 25 Turustatavad epoksikonasooli sisaldavad tooted (TKV 2017) ................................................ 90

Tabel 26 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud fenpropmorfi toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 104

Tabel 27 Turustatavad fenpropmorfi sisaldavad tooted (TKV 2017) .................................................. 105

Tabel 28 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud kloormekvaat kloriidi toimeaine kogus

kg/aastas (Statistikaamet) ................................................................................................................... 109

Tabel 29 Turustatavad kloormekvaat kloriidi sisaldavad tooted (TKV 2017) ...................................... 110

Tabel 30 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud klorotaloniili toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 112

Tabel 31 Turustatavad klorotaloniili sisaldavad tooted (TKV 2017) .................................................... 113

Tabel 32 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud klotianidiini toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 118

Tabel 33 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud MCPA toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 120

Tabel 34 Turustatavad MCPAd sisaldavad tooted (TKV 2017) ............................................................ 121

Tabel 35 MCPAd sisaldavates taimekaitsevahendites sisalduvad muud ohtlikud ained (sh toimeaine

variatsioonid) (TKV 2017) .................................................................................................................... 124

Tabel 36 Metasakloori ja metaboliitide hajumisajad ja liikuvus pinnases. (EFSA 2008) ..................... 125

Tabel 37 Metasakloori metaboliidid koos struktuurvalemitega. (EFSA, 2016) ................................... 126

Tabel 38 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud metasakloori toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 127

Tabel 39 Turustatavad metasakloori sisaldavad tooted (TKV 2017) ................................................... 128

Tabel 40 Metasakloori sisaldavates toodetes olevad muud ohtlikud ained vastavalt tootele. (TKV

2017) .................................................................................................................................................... 131



Tabel 41 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud napropamiidi toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 133

Tabel 42 Turustatavad napropamiidi sisaldavad tooted (TKV 2017) .................................................. 133

Tabel 43 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud propakvisafopi toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 134

Tabel 44 Turustatavad propakvisafoppi sisaldavad tooted (TKV 2017) .............................................. 135

Tabel 45 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud propamokarb-hüdrokloriidi toimeaine kogus

kg/aastas (Statistikaamet) ................................................................................................................... 136

Tabel 46 Turustatavad propamokarb-hüdrokloriidi sisaldavad tooted (TKV 2017) ............................ 136

Tabel 47 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud spiroksamiin toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 140

Tabel 48 Turustatavad spiroksamiini sisaldavad tooted (TKV 2017) ................................................... 142

Tabel 49 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tebukonasooli toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 144

Tabel 50 Turustatavad tebukonasooli sisaldavad tooted (TKV 2017) ................................................. 145

Tabel 51 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tiametoksaami toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 155

Tabel 52 Turustatavad tiametoksaami sisaldavad tooted (TKV 2017) ................................................ 155

Tabel 53 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tritosulfurooni toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 159

Tabel 54 Turustatavad tritosulfurooni sisaldavad tooted (TKV 2017) ................................................ 159

Tabel 55 Tsüpermetriinide jääkained (EFSA 2008, PPDB 2016c) ........................................................ 162

Tabel 56 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tsüpermetriini toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet) ................................................................................................................................... 163

Tabel 57 Turustatavad tsüpermetriini sisaldavad tooted (TKV 2017) ................................................. 163

Tabel 58 Taimekaitsevahendite omadused (Log Kow – oktanoolvesi jaotuskoefitsent (25 °C), Koc –

orgaanilise süsiniku desorptsiooni koefitsient) (Pubchem** ja PPBP* andmebaasid vastavalt iga

ühendi viitele) ...................................................................................................................................... 165

Tabel 59 Taimekaitsevahendid ja nende laguproduktid ..............Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.

Tabel 60 KPA1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal ............................................. 181



Tabel 61 KPA2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal ............................................. 182

Tabel 62 KPP1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal .............................................. 183

Tabel 63 KPP2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal. ............................................. 183

Tabel 64 MNTP1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal. ......................................... 185

Tabel 65 MNTP2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal .......................................... 186

Tabel 66 MNTA1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal .......................................... 187

Tabel 67 MNTA2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal .......................................... 188

Tabel 68 RDTA1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal ........................................... 189

Tabel 69 RDTA2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal ........................................... 190

Tabel 70 RDTP1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal ........................................... 191

Tabel 71 RDTP2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal ........................................... 192



1 Sissejuhatus

EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ), VRD, ülesandeks on kehtestada Euroopa Liidus ühtne

tegevusraamistik vee kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid

direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks nii pinnaveekogumite kui ka põhjaveekogumite hea

seisundi saavutamise aastaks 2015.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) poolt koostatud nitraaditundliku ala (edaspidi

NTA) 2015. a põhjaveeseire koondhinnangu alusel analüüsiti perioodil 2012-2015 kokku

pestitsiidijääkide proove 109 seirepunktist, pestitsiide leiti 35% seirepunktides, piirväärtuse (0,1 µg/l

pestitsiidide toimeained, sh nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused ning 0,5 µg/l kokku

kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sh nende metaboliidide lagunemis- ja

reaktsioonisaaduste koguste summa) ületas 22% seirepunktide proovidest. Pestitsiidide jääke

analüüsiti 2016.a. kõigis allikates, sügavates kaevudes (üle 30 m) ja 3 madalas kaevus, sügavusega 5-

15 m (kokku 38 seirepunkti). Leiti kümne pestitsiidi jääki, üle lubatud piirväärtuse kloridasoon-

desfenüüli neljast seirepunktist, AMPA-t neljast seirepunktist ja glüfosaati ühest seirepunktist, kokku

leiti pestitsiidi jääke 31-st seirepunktist, neist kaheksas ületas piirväärtuse. NTA põhjavee seire

tulemused näitavad taimekaitsevahendite jääkide kasvu.

Eestis on seni uuritud NTA-l enamkasutatud ja keelustatud taimekaitsevahendite jääkide

sisaldust põhjavees ning on tuvastatud, et olulist keskkonnareostust põhjustavad suurtes kogustes

kasutuses olevad taimekaitsevahendid. Eestis kasvab taimekaitsevahendite kasutus järjepidevalt1 ja

see läbi ka surve NTA põhjaveele. Taimekaitsevahendeid kasutatakse nii põllumajandusmaal ja

haritaval maal kui ka mittepõllumajandus- ja metsamaal. Mittepõllumajanduslikul eesmärgil

kasutatakse pestitsiide peamiselt riigi põhi- ja tugimaanteede ning raudteede hoolduses umbrohu

tõrjeks. Lisaks on taimekaitsevahendid laialdaselt kasutuses karuputke tõrjeks ning metsamaal ja

haljasaladel tehtavatel hooldustöödel. Neid tegevusi viivad läbi nii erasektori kui kohaliku omavalitsuse

esindajad. Vabamüügi taimekaitsevahendid on laialdaselt kasutuses ka kodumajapidamistes sh

iluaianduses.

1 Statistikaamet www.stat.ee



1.1 Töö eesmärgid

Kaardistada kogu NTA-l pestitsiidide potentsiaalsed koormuse allikad (st põllumajanduslikud

maad, raudteed, maanteeääred) ning seni põhjaveest leitud pestitsiidide jäägid 2017. a lõpu

seisuga.

Kirjeldada seni NTA-l leitud kõikide pestitsiidide toimeainete, sh nende metaboliitide,

lagunemis- ja reaktsioonisaaduste päritolu (kasutusvaldkonna/-otstarbe järgi), keemilisi

omadusi ja nende keemilisi reaktsioone looduskeskkonnas, sh lagunemine.

Selgitada välja uuringu käigus määratud NTA proovialadel võetud mullaproovide alusel

maanteede ja raudteede hoolduses ning karuputke tõrjeks kasutatavate pestitsiidide jäägid

uuringu käigus valitud kasutuspiirkondades, eelistatult kaitsmata põhjaveega aladelt.

Võtta põhjaveest veeproove pestitsiidide sisalduse analüüsimiseks nitraaditundlikult alalt

nendest Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonna ning Siluri-

Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumi puurkaevudest, mis on eelistatult seotud

kas ühisveevärgi või komplekslubadega.

Analüüsida seni olemasolevate andmete alusel millised pestitsiidide toimeained, sh nende

metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused jõuavad tõenäoliselt põhja- ja pinnavette.



2 Taust ja NTA taimekaitsevahenditejääkide leviku ülevaade

Põhjavee taimekaitsevahenditejääkide sisaldus sõltub eelkõige vaatluspunkti põhjavee kvaliteeti

mõjutavas piirkonnas kasutatud taimekaitsevahendi kogusest, taimekaitsevahendi preparaadi

omadustest, põhjavee kaitstusest, põhjavette infiltreeruva sademevee kogusest,

taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest kinnipidamisest ning ilmastikuga arvestamisest.

2.1 Nitraaditundlik ala – NTA

NTA kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 17 “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku

ala kaitse-eeskiri” 21. jaanuarist 2003.a. Põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatakse intensiivse

põllumajandus-tootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus

põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50

mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või

eutrofeerumisohus. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad

keskkonnakaitsenõuded.

29.12.2009 määruse nr. 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord“ põhjal kuulub NTA põhjavesi

Silur-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumisse Lääne-Eesti vesikonnas (põhjaveekogum number

14), Silur-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumisse Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogum number

15) ja Silur-Ordoviitsiumi Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumisse (põhjaveekogum number 16).

2.2 Taimekaitsevahendite ja biotsiidide kasutusega seotud seadusandlus ja mõisted

Taimekaitsevahendi toimeaine ehk toimeaine on konkreetne keemiline ühend, millel on üldine või

spetsiifiline toime kahjulikele organismidele või taimedele, taimeosadele või taimsetele saadustele.

Taimekaitsevahendijäägid on aine või ained, mis esinevad taimedes ja taimsetes saadustes või nende

pinnal, loomses toidus, joogivees või mujal keskkonnas ja mis tulenevad taimekaitsevahendi

kasutamisest, kaasa arvatud kõnealuste ainete metaboliidid ja nende lagunemisel või reageerimisel

tekkivad saadused. Taimekaitsevahendijäägid on kõik keskkonda jõudvad ja seal lagunemisel tekkivad

ühendid sh toimeaine, lisandid ja nende laguproduktid.

Määrus nr 1107/2009/EL2 (muudetud määrustega nr 518/2013/EL, nr 652/2014/EL, 2017/1432/EL)

taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta sätestab taimekaitsevahendi mõiste järgnevalt:

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R1107&from=ET (külastatud 5.09.2017)

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R1107&from=ET




Taimekaitsevahenditeks nimetatakse kasutajale tarnitaval kujul esinevate toodete suhtes, mis

koosnevad toimeainetest, taimekaitseainetest või sünergistidest või sisaldavad neid ning on ette

nähtud üheks järgmiseks kasutusalaks:

a) taimede või taimsete saaduste kaitsmine kõigi kahjulike organismide eest või selliste organismide

mõju tõkestamine, välja arvatud juhul, kui neid vahendeid kasutatakse peamiselt hügieenilistel

põhjustel, mitte taimede või taimsete saaduste kaitsmiseks;

b) taimede eluprotsessi mõjutamine, näiteks nende kasvu mõjutavad ained, mis ei ole toitained

c) taimsete saaduste säilitamine niivõrd, kuivõrd need ained või vahendid ei kuulu säilitusaineid

käsitlevate ühenduse erisätete reguleerimisalasse;

d) ebasoovitavate taimede või taimeosade, välja arvatud vetikate hävitamine, välja arvatud juhul, kui

tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks;

e) ebasoovitavate taimede kasvu, välja arvatud vetikate kasvu kontrollimine või takistamine, välja

arvatud juhul, kui tooteid kasutatakse pinnasel või vees taimede kaitsmiseks.

Taimekaitsevahend ehk preparaat on konkreetne toode, kasutamiseks ette nähtud segud või

lahused, mis koosnevad kahest või enamast ainest. Preparaadi (valmistise) omadused ei ole samad,

mis toimeainel ja sellest ka nende erinev käitumine ning ohtlikus keskkonnas. Tooteid arendatakse

viisil, et toimeaine mõju oleks sihipäraselt maksimaalne. Lisatakse kontakti aega suurendavaid

lisandeid, mis omakorda tõstavad püsivust keskkonnas. Töös on käsitletud puhaste toimeainete mõju

põhjaveele, mis on enam uuritud just teadustöödes, aga ei ole üks ühele ülekantav toodete

omadustele ja keskkonnas käitusmisele. Preparaatide keskkonnamõju hinnangud on toodud üle

Euroopalise kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse 1272/2008/EL

alusel taimekaitsevahendite registrist3.

Alates 14.06.2011 on kõik varasemad taimekaitsevahendite turuleviimist puudutavad regulatsioonid

kehtetud ning uus kord on koondatud määrusesse 1107/2009/EL (eeskirjad kaubanduslikus vormis

taimekaitsevahendite turule lubamise, nende turulelaskmise, kasutamise ja kontrolli kohta ühenduse

piires), mida on täiendatud määrustega 518/2013/EL ja 652/2014/EL. Taimekaitsevahendi võib turule

lasta, kui selle kohta on antud luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1107/2009.

Turulelaskmiseks tuleb esitada EÜ nr 1107/2009 artiklites 30, 33, 40, 47, 51 ja 53 nimetatud loa

saamiseks kirjalik taotlus Põllumajandusametile ning tasuda riigilõiv. Turule lubamise nõuded vastavalt

nimetatud määruse artikkel 29-le, antakse luba ainult juhul kui:4

3 Taimekaitsevahendite register https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et

4 EÜ nr 1107/2009: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009R1107&from=ET

(külastatud 5.09.2017)




Selles sisalduvad toimeained, taimekaitseained ja sünergistid on heaks kiidetud

Selle toimeainet, taimekaitseainet või sünergisti toodab erinev allikas või sama allikas, kuid

muutunud on tootmisprotsess ja/või koht

Selle muud koostisosad ei ole kantud III lisasse

Selle tehniline formulatsioon on selline, et kasutaja kokkupuude või muud riskid on võimalikult

piiratud, ilma et see kahjustaks toote toimimist

Olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades vastab see antud määruse artikli

4 lõikes 3 sätestatud nõuetele

Selle toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide ning vajaduse korral toksikoloogiliselt,

ökotoksikoloogiliselt või keskkonna suhtes oluliste lisandite ja muude koostisainete laadi ja

kogust saab asjakohaste meetoditega kindlaks määrata

Lubatud kasutusaladest tulenevaid toksikoloogiliselt, ökotoksikoloogiliselt või keskkonna

seisukohalt olulisi jääke saab asjakohaste üldkasutatavate meetoditega kindlaks määrata

asjaomaste proovide määramispiiri asjakohastes piirides kõikides liikmesriikides

Selle füüsikalised ja keemilised omadused on kindlaks määratud ja tunnistatud vastuvõetavaks

vahendi nõuetekohase kasutamise ja ladustamise eesmärgil

Taimekaitsevahendite jääkidena tuleb mõista nii keskkonda jäävaid ja kasutuskohast edasi

liikuvaid toimeaine jääke ja nende laguprodukte kui ka taimekaitsevahendites kasutatud

lisandeid.

Taimekaitsevahendid ja nende toimeained on suure tervise ja keskkonnariskiga tootegrupp,

mille turustamiseks ja kasutamiseks on vaja eraldi lube ning teostatakse järelevalvet.

Eristada tuleb mõistet toimeaine ja preparaat, kuigi tihti kasutatakse mõlemas tähenduses

sõna taimekaitsevahend või pestitsiid.

Tulenevalt Eesti seadusandlusest on töös kasutatud mõiste „pestitsiid“ asemel terminit

„taimekaitsevahend“.

2.2.1 Turule lubamise kontroll ja taimekaitsevahendite register

Eestis reguleerib taimekaitsevahendite kasutamist, turule lubamist ja registreerimist lisaks üle

Euroopalistele otsekohalduvatele määrustele ja seal sätestatud korrale ka Taimekaitseseadus5 ning

sellega seotud rakendusaktid. Taimekaitseseaduses on sätestatud taimekaitsevahenditele esitatavad

nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale

ning taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ja riikliku järelevalve teostamise alused ning ulatuse.

5 Taimekaitseseadus1, RT I, 01.09.2015, 2



Taimekaitsevahendid on registreeritud Taimekaitsevahendite registris6, mille pidamist reguleerib VV

määrus 3277. Taimekaitsevahendite register on Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu, mis kuulub

riigi infosüsteemi. Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Taimekaitsevahendite registri

volitatud töötleja on Põllumajandusamet. Taimekaitsevahendite registrit muudetakse ja parandatakse

kord aastas. Register sisaldab preparaadi nime, tüüpi, registreerimisnumbrit ja -kuupäeva, toimeaineid

ja nende sisaldusprotsenti, preparaatide keemilist koostist, ohtlikkuse kategooriaid, lubatud

kulunorme (kg/ha, l/ha), tootjat, lubatud pritsimiskordade arvu põllumajandusaastal jne.

2.2.2 Taimekaitsevahendite turustamise ja kasutus koguste üle arvepidamine

Andmeid kogub Statistikaamet Riikliku statistika seaduse alusel8. Turustatud kogused on andmekogus

KK2085: turustatud taimekaitsevahendid toimeaine järgi ja põllumajandus kasutuse andmed KK2081:

kasutatud taimekaitsevahendite kogus ning vähemalt korra toimeainega töödeldud pind

põllumajanduslikes majapidamistes toimeaine ja kultuuri järgi. Mittepõllumajandus kasutuse kohta

riiklikult andmeid ei koguta.

2.2.3 Biotsiidid

Biotsiid9 on määruse 528/2012 (muudetud määrustega nr 736/2013/EL, nr 837/2013/EL, nr

334/2014/EL), mis tahes aine või segu niisuguses vormis, nagu see tarnitakse kasutajale, ning mis

sisaldab või tekitab üht või enamat toimeainet ja mille eesmärk on kahjulike organismide hävitamine,

tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis

tahes muude vahenditega peale puhtfüüsikaliste või –mehhaaniliste toimingute; — mis tahes aine või

segu, mis on loodud ainetest või segudest, mis ise ei kuulu esimese taande alla, ja mille kasutamise

eesmärk on kahjulike organismide hävitamine, tõrjumine, kahjutuks muutmine, nende toime

ärahoidmine või muul viisil nende vastu võitlemine mis tahes muude vahenditega peale

puhtfüüsikaliste või -mehhaaniliste toimingute. Töödeldud toode, millel on esmane biotsiidi toime,

loetakse biotsiidiks.

Biotsiididel on taimekaitsevahenditega sarnane toime, ja ka toimeained võivad kattuda, kuid on

mõeldud mittepõllumajanduslikuks kasutamiseks. Biotsiidide kasutusvaldkond on väga lai,

6 Taimekaitsevahendite register https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et

7 Taimekaitsevahendite registri pidamise põhimäärus, RT I, 26.08.2015, 18

8 Riikliku statistika seadus, RT I, 12.07.2014, 127.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 528/2012, http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R0528-20140425&qid=1513766876160&from=EN

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R0528-20140425&qid=1513766876160&from=EN




biotsiidimääruse 528/2012/EL V lisas on biotsiidid liigitatud 22 toote liigiks, mis on jagatud nelja

põhirühma ja need omakorda toote liikideks:

Desinfektsioonivahendid

- inimeste hügieen

- desinfektsioonivahendid ja algitsiidid, mis ei ole mõeldud otseseks kasutamiseks inimeste

või loomade puhul

- loomade hügieen

- toidu- ja söödaruumid

- joogivesi

Konservandid

- konservandid toodete säilitamiseks

- pinnakonservandid

- puidukonservandid

- kiu, naha, kummi ja polümeermaterjalide konservandid

- ehitusmaterjali konservandid

- konservandid vedelikjahutuse ja töötlussüsteemide jaoks

- limatõrjevahendid

- töötlemiseks või lõikamiseks kasutatavate vedelike konservandid

Kahjuritõrje

- Rodentitsiidid

- Avitsiidid

- molluskitsiidid, vermitsiidid ja tooted muude selgrootute tõrjeks

- ihtüotsiidid

- insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks

- repellendid ja atraktandid

- muude selgroogsete tõrje

Muud biotsiidid

- saastumisvastased tooted

- balsameerimis- ja taksidermilised vedelikud

Täpsem info, millised tooted täpselt tooteliikide alla jaotatakse on kättesaadav Terviseameti

kodulehelt.10

Nii taimekaitsevahendite kui biotsiidide puhul on turustamiseks vajalik registreering. Eestis toimub

biotsiidide registreerimine ja lubade väljastamine vastavalt Biotsiidiseadusele11 ja Euroopa Parlamendi

10 http://kemikaaliohutus.sm.ee/bpr/teemad/tooteliigid.html

11 Biotsiidiseadus, RT I, 30.12.2015, 10.



ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012. Biotsiidide registrit peab Eestis Terviseamet12. Kasutatud

biotsiidi koguste kohta arvet ei peeta13.

2.3 Põhjavee kaitstus

2.3.1 Põhjavee kaitstuse määrang Veeseadus § 2613

(1) Põhjavee kaitstus on põhjaveekihi kaetus veepidemega või vett halvasti juhtiva pinnasekihiga.

(2) Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel arvestatakse pinnakatte koostist ja kõiki põhjaveekihi kohal

lasuvaid veepidemeid.

(3) Põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt:

1) kaitsmata põhjaveega alaks loetakse karstialad ja alvarid ning ala, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe

meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht;

2) nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune

moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või

kruusakiht;

3) keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune

moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht;

4) suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune

moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või liivsavikiht;

5) kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.

Kaitstuse klassifikatsiooni praktiline kasutus on toodud Maa-ameti kaartidel ning seletuskirjades.

12 Terviseamet http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/biotsiid.html

13 Terviseamet Kemikaaliohutuse osakond e-kiri 2017



2.3.2 Põhjavee loodusliku kaitstuse hindamine geoloogilisel digitaalkaardistamisel

1:50 00014

Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus,

selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus.

Saasteaine leviku ulatuse määravad aine keemiline püsivus või lagunemisaeg koostoimes “saasteaine

– mikroorganismid – pinnas”. Mida paksem ja savikam (vettpidavam) on kattekiht, seda kindlam on

põhjavee kaitstus iga liiki reoaine puhul.

Saasteaine liikumine pinnases ülevalt alla toimub koos infiltreeruva sademeveega raskusjõu mõjul ja

aine hajumise teel. Põhjavee kaitstus suureneb kui survelise põhjavee tase ulatub savikasse kattekihti.

Põhjavee kaitstuse hindamiseks konkreetsel alal tuleb teada geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi,

aeratsioonivöö neeldumismahtu konkreetse reoaine puhul, uurida veepidemete filtratsiooniomadusi,

reoaine liikuvust ja lagunemisaega.

Allpool mullakihti kaitseb põhjaveekihti saasteaine eest homogeenne savi sisaldava pinnase kiht.

Näiteks jääjärves tekkinud liivsavi või savi kiht. Nitraaditundliku ala põldude all on sellised setted

harukordsed. Mõningast kaitset pakub siin lubjakividel lasuv moreenikiht, mille „puuduseks“ on kihi

koostise suur muutlikkus – suhteliselt vettpidavast liivsavimoreenist kuni koreda lokaalmoreenini.

Põhjavee looduslikku kaitstust maapinnalt lähtuva reostuse suhtes hinnatakse hüdrogeoloogilise

kompleksse asendimetoodika abil:

Esmalt määratletakse esimese aluspõhja veekihi või ühisveevarustuse veetarbimisega Kvaternaari

põhjaveekihi leviku piirkond. Seejärel eraldatakse iga loodusliku kaitstuse seisukohalt hinnatava

põhjaveekihi leviku piirkonnas välja setete litoloogilise iseloomu ja paksuste järgi sarnased alad:

kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on alla 2 m või kus ei esine savi ja liivsavi (sh alvarid),

kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on 2 kuni 10 m või kus savi või liivsavi paksus on alla

2 m,

kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on 10 kuni 20 m või kus savi või liivsavi paksus on 2

kuni 5 m,

kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on 20 kuni 50 m või kus savi või liivsavi paksus on

5 kuni 10 m,

kus moreeni, aleuriidi või saviliiva paksus on üle 50 m või kus savi või liivsavi paksus on üle

10 m.

14 Maa-amet. Eesti geoloogilise digitaalkaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000) Juhendi seletuskiri (Juhendi

versioon 2.4) 2015

http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Juhendi_Seletuskiri_2015.pdf?t=20170321161100



Kolmandaks näidatakse ära põhjavee kaitstust mõjutavad geoloogilised ja geograafilised nähtused ning

nende levik (karstialad, aluspõhja veepidemed paksusega üle 2 m, regionaalsete veepidemete avamus,

ülevoolualad jms).

Viimase etapina omistatakse levikupiirkondadele kaitstuse klass.

2.3.3 NTA põhjavee kaitstus

NTA-l moodustavad veelademe Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimid. Õhukese pinnakattega (alla 2 m)

alal, nagu seda NTA on, pääseb sadevesi kiiresti põhjavette – põhjavesi on kas kaitsmata või nõrgalt

kaitstud. Kuna karbonaatkivimite avamusalal on pinnakatte paksus enamasti väike, siis on need alad

ligipääsetavad reoainetele, eelkõige lämmastikühendite infiltratsioonile. Lämmastikuühendite

peamiseks allikaks on väetised (sõnnik ja mineraalväetised), mis uhutakse põldudelt põhjavette

sademeveega. NTA Siluri–Ordoviitsiumi, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumite

loodusliku kaitstuse ja saastunud põhjaveega alade kaitstuse klassid on toodud joonisel 1.



Joonis 1 NTA Siluri–Ordoviitsiumi, Pandivere ja Adavere-Põltsamaa põhjaveekogumite

loodusliku kaitstuse ja saastunud põhjaveega alade kaart (1:400000 EKG 2012)



2.4 Põhjavee hea seisundi tagamine ning kasutuspiirangud põllumajandusest pärineva

reostuse ohjamiseks

Piirväärtused on kehtestatud erinevatel alustel, kuid põhjavee puhul tuleb lähtuda esmasest

eesmärgist, mille sätestab VRD:

Põhjavee puhul tuleb kaitsta põhjavee looduslikkust ja kindlaks teha iga mis tahes

saasteaine kontsentratsiooni olulisem ja jätkuv kasvutendents ning sellele tagasikäik

anda.

Esimesel võimalusel teha kindlaks lähteolukord.

Olukorra hindamisel lähteolukorra puudumisel tuleb võtta eelduseks, et sünteetilisi

saasteaineid looduslikult ei leidu.

Teiste sõnadega, sünteetilisi saasteaineid põhjavette jõuda ei tohiks ja tuleb rakendada kõiki

meetmeid, et see ka nii oleks. Pinnas ja põhjavesi on saasteainete liikumisi arvestades otseselt seotud

ja seetõttu nõutakse ka kompleksloa ettevõtetel tööstusheite seaduse alusel nii pinnase kui põhjavee

omaseiret15 kusjuures ained, mida põhjavees ja pinnases jälgida, tulenevad konkreetse ettevõte

kasutusel olevatest ühenditest. Pinnase saastuse vältimine aitab vältida ka põhjavee saastumist.

Põhjavees on suundumuse jälgimine üks olulisemaid kvaliteedi määramise komponente, seega

baastasemed ehk algolukorrad tuleb esimesel võimalusel fikseerida nii riiklikes kui ka ettevõtete

seiretes, et oleks hiljem millegagi võrrelda. Lähteolukorra puudumisel tuleb võtta eelduseks, et

sünteetilisi saasteaineid looduslikult ei leidu.

2.4.1 Põhjavee piirväärtused

Eesti riik on seadnud eesmärgi tagada vee hea seisund (2000/60/EL) ja põhjavee puhul tuleb lisaks

kindlaks teha iga, mis tahes saasteaine kontsentratsiooni olulisem ja jätkuv kasvutendents, ning anda

sellele tagasikäik.

Direktiiv 2006/118/EL, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest sätestab

järgmised mõisted:

põhjavee kvaliteedistandard – keskkonnakvaliteedi standard, mis väljendub teatava saasteaine,

saasteaineterühma või reostuse näitaja kontsentratsioonina põhjavees, mida ei tohiks inimeste tervise

ja keskkonna kaitsmise huvides ületada;

läviväärtus – liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kehtestatud põhjavee kvaliteedistandard;

15 Tööstusheiteseadus1, RT I, 25.05.2017, 8.



oluline ja jätkuv kasvutendents – põhjavees esineva saasteaine, saasteaineterühma kontsentratsiooni

või reostuse näitaja statistiliselt ja keskkonna seisukohast oluline kasv, mille puhul peetakse vajalikuks

kasvutendentsile tagasikäigu andmist kooskõlas artikliga 5;

Saasteaine Kvaliteedinõuded

Nitraadid 50 mg/l

Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende asjakohased

metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused

0,1 μg/l

0,5 μg/l (kokku)

“Pestitsiidid” tähendab kõiki määrus nr 1107/2009/EL16 taimekaitsevahendid ja määruse 528/2012

biotsiide 17 ning nende laguprodukte.

“Kokku” tähendab kõikide seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende

asjakohaste metaboliitide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat.

Saasteainete läviväärtused on siseriiklikult kehtestatud Keskkonnaministri määrusega 7518 (vastavalt

direktiiv 2006/118/EL artiklile 3).

2.4.2 Pinnase piirväärtused

Veeseaduse § 265, Ohtlikest ainetest ja muudest saasteainetest põhjustatud koormuse ja reostuse

vältimine ning vähendamine valgalal, tagamise üheks meetmeks on lõike 10 alusel kehtestatud

Keskkonnaministri määrus nr 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Pinnase piirarv

näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas

reostunuks. Pinnase sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema

väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.

2.4.3 Kaitsemeetmed ja kasutuspiirangud

Veeseadus § 261. Valgala kaitse põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest

(5) Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud

väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009: http://eur-lex.europa.eu/legal-


17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 528/2012, http://eur-lex.europa.eu/legal-


18 RT I, 12.07.2016, 2.





§ 263. Valgala kaitse põllumajandusreostuse eest nitraaditundlikul alal

(2) Nitraaditundlikud alad ja nende piires kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte

paksusega kuni 2 m määrab ning nendel aladel käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 6 kohaste kitsenduste

ulatuse kehtestab kaitseeeskirjaga Vabariigi Valitsus oma määrusega.

§ 265. Ohtlikest ainetest ja muudest saasteainetest põhjustatud koormuse ja reostuse vältimine ning

vähendamine valgalal

(1) Valgala ei tohi ohtlike ainetega ega muude saasteainetega koormata nii, et see põhjustab või võib

põhjustada pinna- või põhjavee seisundi halvenemist.

(2) Saasteaine ehk reoaine on mis tahes aine, mis võib põhjustada reostust. Saasteaineteks on eelkõige

järgmised ained:

9) biotsiidid ja taimekaitsevahendid;

§ 29. Veekaitsevöönd

(2) Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:

1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;

2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning

maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m;

3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m.

(3) Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir.

(4) Veekaitsevööndis on keelatud:

4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna

paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite

puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri19

§ 3. Kaitsmata põhjaveega alad

Kaitsmata põhjaveega alade piirid on toodud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala

digitaalkaardil.

§ 5. Allikad ja karstilehtrid

19 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri1. RT I, 29.04.2014, 6.



Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal asuvad allikad ja karstilehtrid on kantud

keskkonnaregistrisse.20

Taimekaitseseadus21 reguleerib taimekaitsevahendite kasutust seal hulgas § 78 sätestab

taimekaitsevahendi kasutamise nõuded ja § 792 lõike 7 kohaselt on väga mürgise taimekaitsevahendi

kasutamise nõuded kehtestatud eraldi määrusega “Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi

kasutamisele ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaanile ja protokollile1”22.

Järelevalvet kasutuse üle teostavad Põllumajandusamet ja Keskkonnainspektsioon.

2.5 Saasteainete levik põhjaveekihis

2.5.1 Põhjavee toitumine nitraaditundlikul alal (NTA)

Sademete aastasummast, 600–800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete

hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70

mm aastas ehk 10%.

Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200–300 mm aastas,

väikseim on põhjavee toitumine Lääne–Eestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel,

jäädes seal vahemikku 0–50 mm aastas. (Põhjaveekomisjon, 2004)

Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, märgalad) põhjavee toitumine väiksem.

Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt.

Seepärast on põhjavee toitumisel oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil.

Põhjavee toitumine toimub peamiselt kuivade muldadega maal, mis on võimeline sademevett imama.

Tuleb silmas pidada, et tegelik põhjavee toitumine varieerub suuresti nii aastate lõikes, kui ka

aastasiseselt. Põhjavee toitumine algab alles seejärel, kui muld ja mullaalune pinnas muutub

liigniiskeks.

20 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala digitaalkaardiga ning allikate ja karstilehtrite ning

kaitsmata põhjaveega alade asukohaandmetega saab tutvuda maainfosüsteemis (www.maaamet.ee) ja

keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee).

21 Taimekaitseseadus1, RT I, 01.09.2015, 2.

22 Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise

plaanile ja protokollile1.RT I, 03.05.2013, 4.



Oluline osa sademe- ja lumesulaveest jõuab karstialadel põhjavette otse läbi karstilehtrite, kuhu

koguneb pindmine äravool. Ka ülejäänud maal ei ole põhjavee toitumine kaugeltki ühtlane, vaid sõltub

pinnakatte iseloomust ning reljeefist ning pinnavee äravoolu tingimustest.

Põhjaveekihi reostumise kiiruse määrab põhjavee toitumiseks mineva vee maht ja mullakihist

väljaleostuva saasteaine kogus. Nitraaditundliku ala põhjavee toitumise ning lämmastikuringe

seaduspärasused on käsitletud nitraaditundliku ala eri perioodi tegevuskavasid põhjendavates

uuringutes.(Metsur, 2004) Üldised vee- ja aineringe seaduspärasused kehtivad ka pestitsiidide osas.

Kõrgenenud nitraadisisaldusega aladelt on põhjust otsida põhjaveest ka pestitsiide. Usaldusväärsemad

on saasteainete määrangud allikates, sest allikatest välja voolav põhjavesi kujuneb mitmete ruut-

kilomeetrite suuruselt alalt. Nitraaditundliku ala põhjavee kaitse tulemuslikkust on hinnatud 2014

aastal. (Metsur, 2014)

Pandivere kõrgustikul lahjeneb suurema infiltratsiooni tõttu mulla läbinud saasteaine kuni kaks korda

enam kui Adavere-Põltsamaa paeplatool.

Erinevate piirkondade põhjavee nitraatide sisalduse erinevus on eestkätt määratud põhjavee

toitumistingimuste erinevusest (suurem infiltratsioon - väiksem nitraatide sisaldus) ja paremast vee

segunemisest looduslikel aladel kujuneva puhtama veega (näiteks Pandiveres).

2.5.2 Põhjavee liikumiskiirus

Põhjavesi liigub kõrgema veetasemega toitealadelt madalamatele, järgides veepinna kallet, mida

nimetatakse ka gradiendiks. Põhjavee poorses keskkonnas liikumise põhiprintsiibid sõnastas 19.

sajandi keskel H. Darcy (1803–1858). Darcy seadus: põhjavee kogus (Q), mis läbib ajaühikus kivimit, on

võrdeline rõhu langusega (∆h), pinnase filtratsioonikoefitsiendi (k) ning veevoolu ristlõike pindalaga

(A) ja pöördvõrdeline vee liikumise tee pikkusega (L).

∆h/L tähistatakse tavaliselt I ja nimetatakse hüdrauliliseks kaldeks ehk gradiendiks.

Seega põhjavee kogus Q = AkI ja kI tähistatakse kui filtratsioonikiirust v=kI. Selline oleks voolukiirus, kui

veevool hõlmaks tervet ristlõiget A. Tegelik vee voolukiirus kivimikihi poorides ja tühikutes on

filtratsioonikiirus jagatud vett sisaldava kihi efektiivpoorsusega (suhtarvuna väljendatud).

Põhjavee tegeliku liikumise kiirust on vaja teada saasteainete liikumise kiiruse hindamiseks. Veepinna

levinumad looduslikud kalded Eestis on 0,01–0,001 ja ligikaudne vee tegelik liikumiskiirus erinevates

pinnastes on:

tolmliivas 5 m/aastas;

peenliivas 20 m/aastas;

keskliivas 70 m/aastas;

kruusliivas 250 m/aastas;

puhtas kruusas 5 m/päevas;

karstunud lubjakivis üle 100 m/päevas.(Põhjaveekomisjon, 2004)



Püsivate saasteainete puhul lahjenevad saasteained hajumise ning infiltreeruva sademevee arvel.

Lahjenemine sademevee arvel toimub kiiremini lõheliste kivimitega seotud põhjaveekihtides, sest neis

on põhjavett mahuosas vähem. Põhjaveekihi puhul on oluline vee kogus, mis liigub raskusjõu mõjul

(veeand). Näiteks turvas ja savi võivad palju vett sisaldada, kuid vesi sealt välja ei valgu. Puhta kruusa

ja jämeliiva veeand on kuni 0,3 mahuosa (survetus vees sama kui efektiivpoorsus), tolmliival ja savikal

liival (samuti madalsooturbal) 0,05–0,1, saviliival ja liivsavil 0,02–0,05, savi ja rabaturba veeand on

nullilähedane. Lubjakivide veeand on sõltuvalt lõhelisusest 0,001–0,02 mahuosa.

2.5.3 Põhjavee kaitstuse ja saasteaine põhjaveekihti liikumise kiiruse vaheline seos

Lehte Savitskaja on sajandivahetuse käsikirjalistes töödes toonud välja põhjavee kaitstuse hindamise

kriteeriumid vee infiltratsiooniaja kaudu läbi põhjaveekihti katva pinnase. Need kriteeriumid on olnud

aluseks ka 1: 50000 mõõtkavas reostuskaitstuse kaartide koostamisel:

põhjavesi on kaitsmata, kui arvutuslik infiltratsiooniaeg T on kuni 30 ööpäeva. Selle aja jooksul

satub reoaine põhjavette (pinnasevette) karstialadel ja alvaritel, kus pinnakatte paksus on alla

1 m, aladel, kus pinnakatteks on kuni 2 m paksune moreen, mille filtratsioonimoodul k = 0,01-

0,5 m/ööpäevas ja aladel, kus levib 20 m paksune liiv-kruus, mille k= 1-10 m/ööpäevas;

põhjavesi on nõrgalt kaitstud, kui infiltratsiooniaeg T=30-180 ööpäeva. Sellele vastavad alad,

kus pinnakatteks on 2-10 m paksune moreen, mille k= 0,01-0,5 m/ööpäevas või kui

pinnakatteks on kuni 2 m paksune savi, liivsavi, mille k=0,0001-0,005 m/ööpäevas või aladel,

kus pinnakattes levib 20-40 m paksune liiv ja kruus, mille k= 1-10 m/ööpäevas;

põhjavesi on keskmiselt kaitstud, kui T=180-360 ööpäeva. Siia kuuluvad alad, kus pinnakattes

levib 10-20 m paksune moreen, mille k= 0,01-0,5 m/ööpäevas, või kui pinnakatteks on 2-5 m

paksune savikiht, mille k=0,0001-0,005 m/ööpäevas;

põhjavesi on kaitstud, kui T=360-1000 ööpäeva. Neil aladel on pinnakatteks moreen,

paksusega 20-40 m, mille k=0,01-0,5 m/ööpäevas või alad, kus pinnakattes levib 5-10 m

paksune savikiht, mille k=0,0001-0,005 m/ööpäevas;

põhjavesi on hästi kaitstud, kui T on suurem kui 1000 ööpäeva ja see on aladel, kus katva

savikihi paksus on > 10 m.

Siinkohal peab rõhutama, et tegemist on orienteeruvate näitajatega ning kaardistamine annab

põhjavee kaitstusest üldistatud pildi, mille täpsus sõltub uurimispunktide tihedusest. Põllu tasemel

võib põhjavee kaitstus väga mosaiikselt vahelduda.

Saasteaine liikumist põhjavette aeglustab maapinnalähedane põhjaveetase madalamatel maadel.

Liigniisketel aladel on põhjavee toitumine vähene, liigne vesi valgub pinnaveekogumitesse.

Reoaine liikumine pinnases ülevalt alla toimub koos infiltreeruva sademeveega raskusjõu mõjul või

reoaine hajumise teel. Põhjavee kaitstus suureneb kui survelise põhjavee tase ulatub savikasse

kattekihti.



Põhjavee infiltratsiooniteel absorbeerub ja laguneb osa saasteainet. Keskkonnas püsiv saasteaine võib

sealt ka pikema aja jooksul omakorda välja leostuda.

2.6 Senised taimekaitsevahendite jääkide sisaldused NTA põhjavees

Riikliku põhjaveeseire NTA allprogrammi raames tehakse taimekaitsevahendite jääkide analüüse.

Eesmärgiks on sõeluuringu käigus saada aruandlusperioodi jooksul (2012-2015 ja 2016-2019)

erinevatel aastatel ülevaade pestitsiididest kõigis NTA seirepunktides. Aastas võetakse

pestitsiidijääkide analüüsiks 35-40 proovi. Veeproovid võetakse suvise madalveeperioodil, reeglina

augustis.

2012-2014.a analüüsiti proovid Saksamaal Hamburgis GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH

Pinnebergi laboris, kus määrati kloridasoon-desfenüül (Metabolit B), AMPA, MCPA, 2,4-D,

metaasakloor, napropamiid, kloormekvaat, tebukonasool, tritosulfuroon BH635-4, 2,4-D 2-EHE ja

propakvisafop. Alates 2015.a tehakse analüüsid EKUKis, kus analüüsitakse gaas- ja

vedelikkromatograafil tandemmassispektromeetrilise detektoriga multimeetodil, kokku 135

pestitsiidijäägi sisaldus.

2012-2017.a. tehtud pestitsiidijääkide proovide arv ja nende sisalduse summa piirväärtuse ületused on

tabelis 1.

Tabel 1 2012-2017.a. tehtud pestitsiidijääkide proovide arv ja nende sisalduse summa

piirväärtuse ületused

Analüüse kokku Leitud Üle piirväärtuse

Allikad ja karst 49 38 17

Kaevud 1a ( sügavusega5-15m) 13 6 5

Kaevud 1b (sügavusega 15-30 m) 100 43 24

Kaevud 1c (sügavusega üle 30 m) 24 8 0

186 95 46

2012-2017.a. seirepunktide pestitsiidide leiud ja piirväärtuse ületamised on toodud joonistel 2 kuni 6.

77% NTA allikates on leitud pestitsiide ja nende laguainete jääke, neist 35% üle piirväärtuse. Madalates

kaevude veeproovides on pestitsiidid jääke leitud 46% proovidest, üle piirväärtuse oli 38% proovidest.

Keskmise sügavusega kaevudest on leitud pestitsiide 43% kaevudest, 24% korral üle piirväärtuse.

Sügavates kaevudes üle 30 m analüüsitud veeproovides on leitud pestitsiide 33% korral, piirväärtuse

ületusi polnud.

Taimekaitsevahendi jääke on eelkõige leitud Pandivere põhja- ja lõunanõlva allikatest ja Adavere ning

Esku-Nõmavere ümbruse keskmise sügavusega kaevudest.

Pestitsiidide jääkide leiud NTA seires 2015-2017 on toodud tabelis 2.



Tabel 2 Pestitsiidide jääkide leiud NTA seires 2015-2017

Taimekaitsevahendi jääk Leitud Üle piiväärtuse

Kloridasoon-desfenüül (Metabolit B) 67 29

AMPA 14 8

Glüfosaat 6 1

MCPA 1 0

Metasakloor 4 1

Tritosulfuroon 12 0

Tebukonasool 4 0

2,4-D 2-EHE 5 3

Bentasoon 3 0

Boskaliid 5 0

Dimetakloor 2 0

Dikloroprop-P 1 1

Napropamiid 1 0

Klotianidiin 1 0

Tiametoksaam 1 0

Dimeteenamiid-P 1 1

Mepikvaat kloriid 1 0

1,2,4-Triklorobenseen 1 0

Epoksikonasool 1 0

Mireks 1 0

p,p'-DDD 1 0

p,p'-DDE 1 0

Kokku on leitud 22 pestitsiidi jääke. Enim leiti kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B), kokku 67-l juhul,

neist 29 üle piirväärtuse. 23 Piirväärtuse ületas ka AMPA (glüfosaadi laguaine) sisaldus 14 veeproovis,

üle piirväärtuse 8 korral. Glüfosaati leiti 6 korral, ühes kaevus üle piirväärtuse. Enam on leitud

trisulfurooni, metasakloori, boskaliidi, 2,4-D 2-EHE. Varasemad leiud on toodud joonistel 2 kuni 6.

23 RT I, 12.07.2016



Joonis 2 Kloridasoon-desfenüüli leiud kaevudes 2012-2017



Joonis 3 Kloridasoon-desfenüüli leiud allikates 2012-2017



Joonis 4 Glüfosaadi ja AMPA leiud kaevudes ning allikates 2012-2017



Joonis 5 Üksikute taimekaitsevahendite leiud kaevudes 2012-2017



Joonis 6 Üksikute taimekaitsevahendite leiud allikates 2012-2017



3 Materjal ja metoodika

3.1 Proovivõtt

3.1.1 Pinnaseproovivõtu punktide valik

Uuringu käigus valiti välja põllumajandusega mitteseotud pinnaseproovide võtmise alad eesmärgiga

välja selgitada maanteede ja raudteede teeservade hoolduses ning karuputke levialal kasutatavate

taimekaitsevahendite võimalik levik põhjavette. Proovivõtukohad valiti kaitsmata või nõrgalt kaitstud

põhjaveega piirkonnas. Kokku võeti pinnase proove kaheteistkümnest punktist, millest pooled

Pandivere ja pooled Adavere piirkonnas. Pinnase proovivõtupunktid on toodud tabelis 3 ja joonisel 7.

Tabel 3 Pinnase proovivõtupunktid

Piirkond Jrk nr Katastriüksus Tähistus X Y Mõju

Adavere 1 61101:001:0360 KPA1 633221 6509651 Karuputk

2 61101:001:1460 KPA2 633470 6509264

3 61601:002:1890 MNTA1 610876 6506852 Maantee

4 - MNTA2 632252 6513037

5 24802:001:0530 RDTA1 637414 6519363 Raudtee

6 24801:001:1930 RDTA2 632399 6528788

Pandivere 7 19001:001:0355 KPP1 635331 6588452 Karuputk

8 31401:001:0318 KPP2 619844 6534825

9 13402:004:0700 MNTP1 601808 6556128 Maantee

10 27303:002:1550 MNTP2 624361 6581808

11 40002:001:0006 RDTP1 608289 6570621 Raudtee

12 92702:004:2170 RDTP2 628471 6545756

Uuringupunktide valikul kasutati Tellija poolt edastatud ametlikku infot maanteede hoolduse,

raudteede hoolduse ja karuputke tõrje kohta. Uuringupunktide asukohad kooskõlastati Tellijaga.



Joonis 7 Pinnase proovivõtupunktid



3.1.2 Pinnaseproovivõtt

Pinnaseproovid võeti EKUK proovivõtjate poolt akrediteeritud meetoditel (ISO 10381 osad 1-5) Proovid

võeti uuringupunktidest kahest kihist - maapinnalähedalt ca 10 cm ja sügavamalt ca 70 – 100 cm. Kokku

võeti 24 pinnaseproovi. Proovid säilitati ja transporditi vastavalt ISO 5667-15 nõuetele. EKUK

akrediteerimisulatus (L008) on leitav Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt24.

3.1.3 Põhjavee proovivõtuks puurkaevude valik

Põhjavee proovivõtukohtade valikul lähtuti eelistatult kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega

aladel. Valiti välja 8 puurkaevu Pandivere ja 6 puurkaevu Adavere-Põltsamaa piirkonnas. Uuringus

võeti põhjavee proovid puurkaevudest, mis olid aktiivses kasutuses (vee-ettevõtja hallatav või

teenindab vähemalt 50 elanikku – ÜVVKS § 2 lg 1 või kompleksloaga seotud ettevõtete kasutuses).

Proovivõtukohad on toodud tabelis 4 ja joonisel 8. Proovivõtukohad kooskõlastati töö tellijaga.

3.1.4 Veeproovide võtmine

Põhjaveeproovid võeti EKUK proovivõtjate poolt akrediteeritud meetodil ISO 5667-11. Vastavalt

veeseadusest tulenevatele nõuetele veeuuringule määrati kohapeal pH, elektrijuhtivus, temperatuur

ja lahustunud hapnik. Proovid säilitati ja transporditi vastavalt ISO 5667-3 nõuetele. EKUK

akrediteerimisulatus (L008) on leitav Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt25.

24 www.eak.ee

25 www.eak.ee



Tabel 4 Põhjavee proovivõtukohad

Piirkond Jrk nr

Registrikood Sügavus X Y Omanik Loa nr Põhjaveekogum Põhjavee-kiht

Puurkaevu konstruktsioon (VEKA)

Adavere 1 PRK0018774 Põltsamaa v, Kaavere sigala puurkaev

36 6508365 624724 Kaavere Agro OÜ L.KKL.JÕ-173898

S-O_AdavereP -16

- -

2 PRK0017361 Põltsamaa v, Mõhküla farmi puurkaev nr. 5

30,6 6505796 611619 Adavere Agro AS KKL/318681 S-O_AdavereP -16

Silur -

3 PRK0018337 Puurmani vald, Saduküla küla sigala puurkaev

26 6505417 632749 Härjanurme Mõis OÜ

L.KKL.JÕ-173736 -

S-O_AdavereP -16

Silur -

4 PRK0010343 Põltsamaa v, Adavere õunaaia puurkaev nr.6

50 6509403 609994 Põltsamaa Vallavara OÜ

L.VV/328942 S-O_AdavereP -16

S1rk-ad 0,5-20 m manteltoru, 20-50 manteldamata filtrita

5 PRK0022118 Pajusi v, Vägari küla puurkaev 50 6512099 628089 Põltsamaa Vallavara OÜ

L.VV/328942 S-O_AdavereP -16

S1rk 0,2-30 m manteltoru, 30-50 m manteldamata filtrita

6 PRK0018068 Põltsamaa v, Tõrenurme farmi puurkaev

20 6502119 625169 Kaavere Agro OÜ L.KKL.JÕ-173898

S-O_AdavereP -16

Silur -

Pandivere 7 PRK0017133 Väike-Maarja v, Pandivere küla seafarmi puurkaev

40 6560460 631363 SF Pandivere OÜ KKL/184855 S-O_PandivereI - 15

Ordoviit-sium

-

8 PRK0052859 Laekvere v, Paasvere pumbamaja puurkaev

35 6551146 651172 Laekvere Vallavalitsus

L.VV/324537 S-O_PandivereI - 15

O3pr-prg 0,3-18 m manteltoru

9 PRK0003617 Väike-Maarja v, Triigi suurfarmi puurkaev

45 6554726 634060 Triigi Farmer OÜ KKL/317317 S-O_PandivereI - 15

O3pr-prg 0,5-25 m manteltoru, 25-45 m manteldamata, filtrita

10 PRK0010046 Koeru v, Vao küla, Rehe tee 2 puurkaev

50 6534521 613336 Koeru Kommunaal AS

L.VV/327188 S-O_PandivereI - 15

S1rk 0,5-22 m manteltoru, 22-50 m manteldamata, filtrita

11 PRK0005749 Rakvere v, Arkna puurkaev 48 6585851 635966 AS HKScan Estonia

Kompleksloa nr 39525

S-O_PandivereI - 15

O2ls-kn 0,2-25,8 m manteltoru, 25,8-49 m manteldamata, filtrita

12 PRK0005693 Sõmeru v, Katku küla noorloomalauda puurkaev

50 6584257 652024 Kaarli Farm OÜ Kompleksloa nr 300462

S-O_PandivereI - 15

O2ls-kn -

13 SJA7505000 Koeru v, Udeva küla, Väljaotsa talu puurkaev

25 6534343 616134 Väljaotsa talu Riiklik seirejaam

S-O_PandivereI - 15

- -

14 PRK0050728 Väike-Maarja v, Ebavere küla, Andimäe VI puurkaev

33 6555119 627771 Vireen AS Kompleksloa nr 54040

S-O_PandivereI - 15

S1jr 0,5-14,5 m manteltoru



Joonis 8 Põhjavee proovivõtukohad



3.2 Taimekaitsevahendite ja nende laguproduktide määramiseks kasutatud

analüüsimetoodikad

Kõik uuringus teostatud analüüsid kuuluvad EKUK akrediteerimisulatusse. EKUK akrediteerimisulatus

(L008) on leitav Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehelt26.

Tabelis 5 on esitatud uuringus määratud näitajad. Taimekaitsevahendite jäägid analüüsiti gaasi- või

vedelikkromatograafil tandemmassispektromeetrilise detektoriga. Gaasikromatograafil

tandemmassispektromeetrilise detektoriga (GC-MS/MS) analüüsitavad taimekaitsevahendid

ekstraheeriti veest kasutades tahkefaasilist ekstraktsiooniseadet, millele järgnes ekstrakti

puhastamine kolonnkromatograafiaga ning seejärel kontsentreerimine enne GC-MS/MS analüüsi.

Vedelikkromatograafil tandemmassispektromeetrilise detektoril (LC-MS/MS) analüüsitavate

taimekaitsevahenditega sooritati veest otseanalüüs kasutades ainsaks proovi ettevalmistavaks

tegevuseks filtreerimist.

Pinnaseproovidest taimekaitsevahendite jääkide analüüsiks GC-MS/MS-iga teostati eeltöötlusena

ultraheli-ekstraktsioon heksaaniga, millele järgnes proovi puhastamine kolonnkromatograafiaga ning

kontsentreerimine. LC-MS/MS-iga analüüsitavate taimekaitsevahendite jääkide eeltöötluses kasutati

Quick Easy Cheap Effective Rugged Safe (QuEChERS) tehnikat, mille korral ekstraheerimine toimus

atsetonitriiliga ning järgnes ekstrakti puhastus dispersiivse tahkefaasekstraktsiooniga. Tulemused on

esitatud pinnaseproovi kuivaine kohta.

Tabel 5 Taimekaitsevahendite jääkide analüüsimeetodid ja määramispiirid

Jrk nr

Näitaja Mõõteprintsiip VESI PINNAS

Määramispiir Ühik Määramispiir Ühik

1 1,2,3,4-Tetraklorobenseen GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA

2 1,2,3,5- /1,2,4,5-Tetraklorobenseen GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA

3 1,2,3-Triklorobenseen GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA



6 2,4-D LC-MS/MS < 0,022 µg/l < 0,58 µg/kg KA

7 2,4-D 2-EHE GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA

8 Aklonifeen GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

9 Alakloor GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

10 Aldriin GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

11 alfa-Endosulfaan GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

12 alfa-Heksaklorotsükloheksaan GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

13 alfa-Klordaan GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

14 Ametrüün LC-MS/MS < 0,007 µg/l < 0,33 µg/kg KA

15 Amidosulfuroon LC-MS/MS < 0,022 µg/l < 0,31 µg/kg KA

26 www.eak.ee



Jrk nr



16 AMPA LC-MS/MS < 0,05 µg/l < 2,3 µg/kg KA

17 Atrasiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

18 Atseetamipriid LC-MS/MS < 0,0011 µg/l < 0,38 µg/kg KA

19 beeta-Endosulfaan GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

20 beeta-Heksaklorotsükloheksaan GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

21 Bentasoon LC-MS/MS < 0,017 µg/l < 4,2 µg/kg KA

22 Bifenoks GC-MS/MS < 0,004 µg/l < 5 µg/kg KA

23 Bifentriin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

24 Boskaliid GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 10 µg/kg KA

25 delta-Heksaklorotsükloheksaan GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

26 Deltametriin GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 10 µg/kg KA

27 Desetüül-atrasiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

28 Desetüül-desisopropüülatrasiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

29 Diasinoon GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA

30 Dieldriin GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

31 Diflufenikaan LC-MS/MS < 0,0069 µg/l < 28 µg/kg KA

32 Dikamba LC-MS/MS < 0,172 µg/l < 5 µg/kg KA

33 Diklobeniil GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 0,65 µg/kg KA

34 Diklofenak LC-MS/MS < 0,039 µg/l < 10 µg/kg KA

35 Diklorofoss LC-MS/MS < 0,0008 µg/l < 5 µg/kg KA

36 Dikloroprop-P LC-MS/MS < 0,0076 µg/l < 0,78 µg/kg KA

37 Dikofool GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

38 Dimetakloor GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 10 µg/kg KA

39 Dimeteenamiid-P LC-MS/MS < 0,0047 µg/l < 0,27 µg/kg KA

40 Dimetoaat LC-MS/MS < 0,0016 µg/l < 10 µg/kg KA

41 Diuroon LC-MS/MS < 0,0065 µg/l < 0,36 µg/kg KA

42 Endosulfaansulfaat GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

43 Endriin GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

44 Epoksikonasool GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 10 µg/kg KA

45 epsilon-Heksaklorotsükloheksaan GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

46 Esfenvaleraat GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 10 µg/kg KA

47 Ethopropos LC-MS/MS < 0,0066 µg/l < 0,77 µg/kg KA

48 Fenitrotioon GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

49 Fenpropatriin GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

50 Fenpropidiin LC-MS/MS < 0,0035 µg/l < 10 µg/kg KA

51 Fenpropimorf GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 10 µg/kg KA

52 Fenvaleraat GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

53 Fluroksüpüür LC-MS/MS < 0,018 µg/l < 3,9 µg/kg KA

54 Flutsütrinaat GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

55 Fosfamidoon GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA



Jrk nr



56 gamma-Heksaklorotsükloheksaan GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

57 gamma-Klordaan GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

58 Glüfosaat LC-MS/MS < 0,05 µg/l 3 µg/kg KA

59 Heksaklorobenseen GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA

60 Heksaklorobutadieen GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA

61 Heptakloor GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

62 Heptakloor-eksoepoksiid GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

63 Heptakloor-endoepoksiid GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

64 Imidaklopriid LC-MS/MS < 0,0041 µg/l < 0,31 µg/kg KA

65 Isobensaan GC-MS/MS < 0,005 µg/l

66 Isodriin GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

67 Isoprokarb LC-MS/MS < 0,0014 µg/l < 0,3 µg/kg KA

68 Isoproturoon LC-MS/MS < 0,0009 µg/l < 0,48 µg/kg KA

69 Kinoksüfeen LC-MS/MS < 0,0048 µg/l < 0,75 µg/kg KA

70 Kloormekvaat kloriid LC-MS/MS < 0,01 µg/l 4,3 µg/kg KA

71 Klopüraliid LC-MS/MS < 0,018 µg/l < 27 µg/kg KA

72 Kloridasoon-desfenüül LC-MS/MS <0,04 µg/l < 2,6 µg/kg KA

73 Klorofenvinfoss GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 5 µg/kg KA

74 Kloroksuroon LC-MS/MS < 0,0007 µg/l < 0,39 µg/kg KA

75 Kloropürifoss GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

76 Klorotoluroon LC-MS/MS < 0,0014 µg/l < 0,58 µg/kg KA

77 Klotianidiin LC-MS/MS < 0,0031 µg/l < 0,23 µg/kg KA

78 Krimidiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 10 µg/kg KA

79 Kvintoseen GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

80 lambda-Tsühalotriin GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

81 Linuroon LC-MS/MS < 0,005 µg/l < 0,25 µg/kg KA

82 Malatioon LC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

83 MCPA LC-MS/MS < 0,012 µg/l < 0,62 µg/kg KA

84 Mepikvaat kloriid LC-MS/MS < 0,002 µg/l

85 Metabenstiasuroon LC-MS/MS < 0,0006 µg/l < 0,23 µg/kg KA

86 Metakrifoss GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

87 Metamitroon GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 10 µg/kg KA

88 Metasakloor LC-MS/MS < 0,0012 µg/l < 0,15 µg/kg KA

89 Metiokarb LC-MS/MS < 0,025 µg/l < 0,85 µg/kg KA

90 Metobromuroon LC-MS/MS < 0,0067 µg/l < 0,3 µg/kg KA

91 Metoksuroon LC-MS/MS < 0,0003 µg/l < 0,27 µg/kg KA

92 Metoksükloor GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 1 µg/kg KA

93 Metolakloor GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

94 Metribusiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 10 µg/kg KA

95 metüül-Kloropürifoss GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA



Jrk nr



96 metüül-Primifoss GC-MS/MS < 0,002 µg/l < 5 µg/kg KA

97 Mireks GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

98 Monolinuroon LC-MS/MS < 0,0008 µg/l < 0,44 µg/kg KA

99 Napropamiid LC-MS/MS < 0,0011 µg/l < 0,74 µg/kg KA

100 Nikosulfuroon LC-MS/MS < 0,0038 µg/l

101 o,p´-DDD GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 5 µg/kg KA

102 o,p´-DDE GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 5 µg/kg KA

103 o,p´-DDT GC-MS/MS < 0,0025 µg/l < 1 µg/kg KA

104 Oksüklordaan GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

105 Ometoaat LC-MS/MS < 0,0008 µg/l < 10 µg/kg KA

106 p,p´-DDD GC-MS/MS < 0,0025 µg/l < 1 µg/kg KA

107 p,p´-DDE GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

108 p,p´-DDT GC-MS/MS < 0,0025 µg/l < 1 µg/kg KA

109 Pentaklorobenseen GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 1 µg/kg KA

110 Permetriin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 10 µg/kg KA

111 Pinoksadeen LC-MS/MS < 0,0048 µg/l

112 Prometriin GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 5 µg/kg KA

113 Propaam GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 10 µg/kg KA

114 Propakvisafop LC-MS/MS < 0,0025 µg/l < 0,89 µg/kg KA

115 Propamokarb-hüdrokloriid LC-MS/MS < 0,0011 µg/l < 0,3 µg/kg KA

116 Propasiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

117 Propikonasool LC-MS/MS < 0,006 µg/l < 10 µg/kg KA

118 Protiokonasool-destio GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 10 µg/kg KA

119 Sebutüülasiin GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 5 µg/kg KA

120 Simasiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

121 Spiroksamiin LC-MS/MS < 0,0032 µg/l < 0,98 µg/kg KA

122 tau-Fluvalinaat GC-MS/MS < 0,02 µg/l

123 Tebukonasool LC-MS/MS < 0,0013 µg/l < 0,26 µg/kg KA

124 Terbutriin LC-MS/MS < 0,0015 µg/l < 0,42 µg/kg KA

125 Terbutüülasiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

126 Tiaklopriid LC-MS/MS < 0,0012 µg/l < 0,34 µg/kg KA

127 Tiametoksaam LC-MS/MS < 0,0025 µg/l < 0,31 µg/kg KA

128 Triadimenool LC-MS/MS < 0,0046 µg/l

129 Tolüülfluaniid GC-MS/MS < 10 µg/kg KA

130 Triadimenool LC-MS/MS < 0,18 µg/kg KA

131 Triallaat GC-MS/MS < 0,005 µg/l < 10 µg/kg KA

132 Trifluraliin GC-MS/MS < 0,001 µg/l < 5 µg/kg KA

133 Tritosulfuroon LC-MS/MS < 0,0034 µg/l < 0,52 µg/kg KA

134 Tsüaanasiin GC-MS/MS < 0,01 µg/l < 5 µg/kg KA

135 Tsübutriin LC-MS/MS < 0,0016 µg/l < 0,44 µg/kg KA



Jrk nr



136 Tsüflutriin GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 10 µg/kg KA

137 Tsüpermetriin (isomeeride segu) GC-MS/MS < 0,02 µg/l < 10 µg/kg KA

3.3 Põllumajanduslik maakasutus uuringualal

Kogu nitraaditundliku ala piirkonnas on leitud erinevate taimekatsevahendite jääke. Töö üheks

eesmärgiks oli üle vaadata olulise taimekaitsevahendite jääkide surve all olevate piirkondade

keskmiste ja/või suurte põllumajandusettevõtete viimase viie aasta jooksul põlluraamatutes kirjutatu.

Andmed 2012-2017 aasta maakasutuse kohta (14.09.2017 seisuga) saadi Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametilt (PRIA). Tabelid on esitatud lisas 1.

Lisa 1 Päring maakasutus 2012-2017 Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa

Lisa 2 2017 tegutsevate ettevõttete maakasutus varasemate taimekaitsevahendite jääkide leidude

piirkondades

PRIA andmeid on kasutatud ka töö uuringupunktides taimekaitsevahendite sisalduste päritolu

hindamiseks. Võrreldi mõõtmistulemusi 2017 a maakasutusega. Tulemused on esitatud punktis 5.1.2.

Põlluraamatute ülevaatus.

3.4 Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve andmed

Töö käigus tuli välja selgitada Põllumajandusameti ja Keskkonnainspektsiooni poolt teostatud

järelevalve käigus avastatud rikkumised taimekaitsevahendite kasutamise osas nii

põllumajandustootjate juures (viimase 5 aasta jooksul) kui ka mittepõllumajanduslikul maal

(mittepõllumajanduses viimased 3 aastat). Andmete saamiseks koostati teabenõuded

Põllumajandusametile ja Keskkonnainspektsioonile.

3.5 Taimekaitsevahendite toimeainete lühiülevaade

Koostati NTA-l seni leitud taimekaitsevahendite toimeainete, sh nende metaboliitide, lagunemis- ja

reaktsioonisaaduste, kokkuvõtvad kirjeldused, mis sisaldavad infot:

võimalike kasutuste (päritolu),

keemiliste omaduste ja nende looduskeskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide sh

lagunemine ja leostumise kohta



Taimekaitsevahendite toimeainete ülevaate koostamiseks on kasutatud maailma ühte suurimat

väikeste molekulide andmebaasi27, mida haldab Ameerika Ühendriikide riiklik meditsiiniraamatukogu

(U.S. National Library of Medicine). Sealne info koondab kokku olulisema info ning info pärineb

allikatest, mis on läbinud eelretsenseerimise.

Taimekaitsevahendite toimeainete spetsiifilise andmebaasina on kasutusel ülikooli University of

Hertfordshire pestitsiidide andmebaas PPDB: Pesticide Properties DataBase. Allikas:

Lewis, K.A., Tzilivakis, J., Warner, D. and Green, A. (2016). An international database for pesticide risk

assessments and management. Human and Ecological Risk Assessment: An International Journal,

22(4), 1050-1064. http://dx.doi.org/10.1080/10807039.2015.1133242. Töös on viitamisel kasutatud

viiteid konkreetsetele ühendite veebilehtedele.

Taimekaitsevahendite toimeainete ülevaates on kasutatud Euroopa Toiduohutuse Ameti (EFSA28)

erinevaid ülevaateid ja arvamusi, mille aluseks on alati eelretsenseeritud ja erapooletud allikad. Infot

on juurde otsitud ka muudest andmebaasidest ning eelretsenseeritud teaduskirjandusest.

Taimekaitsevahendite ja nendes sisalduvate toimeainete käitumine keskkonnas on seotud väga

erinevate keskkonnaparameetritega ning samuti sõltub see läbiviidud eksperimentide spetsiifikast, kas

need on näiteks läbiviidud laboritingimustes või looduslikes tingimustes. Keskkonnas käitumise info on

töös kokkuvõetud puhastele ainetele ehk taimekaitsevahendite toimeainetele, sest teaduskirjandus

keskendub enamasti laborikatsetele ning mõõdetakse puhtaid aineid. Tulenevalt toodete kui segude

registreerimise nõuetest on toote ehk taimekaitsevahendi kohta käiv keskkonnamõju toodud

toimeainete juures seda toimeainet sisaldavate toodete kohta. Toodete ja puhaste toimeainete

liikumine keskkonnas võib oluliselt erineda.

3.5.1 Taimekaitsevahendite omaduste, kasutuse ja mõju info kogumine

Taimekaitsevahendite toimeainete turule laskmist, omadusi ja muud asjakohast infot koguti

Taimekaitsevahendite registrist. Euroopa Komisjoni pestitsiidide andmebaasist "EU pesticides

database"29 määruse 1107/2009 nõuete alusel turule lubatud või mitte lubatud toimeained ja kasutus

ajad ühendite osas, millele Eesti registreering puudub või mis on üle Euroopaliselt keelustatud.

27 https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov

28 European Food Safety Authority, https://www.efsa.europa.eu

29 EU pesticides database http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN

http://dx.doi.org/10.1080/10807039.2015.1133242

https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/



3.5.2 Taimekaitsevahendite kasutuskoguste hinnangud

Kasutuskoguseid hinnati statistika andmete alusel. Alates 2011. aastast kogub andmeid turustatud

taimekaitsevahendite kohta Statistikaamet ja need on avaldatud statistika andmebaasis. Töös kasutati

andmekogu KK2085: turustatud taimekaitsevahendid toimeaine järgi30. Põllumajanduskasutuse kohta

kogutakse statistika andmeid andmekogusse KK2081: kasutatud taimekaitsevahendite kogus ning

vähemalt korra toimeainega töödeldud pind põllumajanduslikes majapidamistes toimeaine ja kultuuri

järgi31.

3.6 Groundwater Ubiquity Score (GUS-indeks)

Üheks taimekaitsevahendeid iseloomustamiseks kasutavaks parameetriks on GUS ehk Groundwater

Ubiquity Score, mis on välja töötatud D.I. Gustafsoni poolt. Tegemist on eksperimentaalselt arvutatud

väärtusega, mis kasutab pestitsiidide poolestusaega ning Koc indeksit (iseloomustab pestitsiidi

sorbtsiooni omadusi pinnases). (Gustafson, 1989) Seega saab GUS indeksit kasutada hindamaks nende

liikumist läbi pinnase põhjavee suunas. Mida suurem on GUS indeks, seda suurem on leostumise

potentsiaal ning sellest on ka hinnangute andmisel lähtutud. GUS indeksid konkreetsetele ühenditele

on toodud punktis 4.

GUS indeksit saab muuhulgas kasutada DRASTIC meetodi rakendamiseks, mille abil on võimalik

haavatavust graafiliselt väljendada. 32 Meetodit on kasutatud näiteks Türgis Amasya põhjavee

piirkonna haavatavuse kaartide koostamiseks.,33

30 http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?ma=KK2085&ti=TURUSTATUD+TAIMEKAITSEVAHENDID+TOIMEAINE+J%C4RGI&path=../database/Keskkond/07pollumajanduskeskkond/&search=TAIMEKAITSEVAHENDITE&lang=2

31 http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Keskkond/07Pollumajanduskeskkond/KK_2081.htm (viimati külastatud 11.09.2017)

32 Aller L, Bennet T, Leher JH, Petty RJ, Hackett G (1987) DRASTIC: A standardized system for evaluating

groundwater pollution potential using hydrogeologic settings. EPA 600/2-87-035, 622.

33 Ersoy, A.F., Gültekin, F. DRASTIC-based methodology for assessing groundwater vulnerability in the

Gümüşhacıköy and Merzifon basin (Amasya, Turkey). Earth Sci. Res. SJ. (2013) 17, 33 – 40.



3.7 Tulemuste analüüs ja piirväärtustega võrdlemine

Töös võrreldi proovide analüüsitulemeid saasteainetele kehtestatud läviväärtustega. Saasteainete

läviväärtused põhjavees on siseriiklikult kehtestatud Keskkonnaministri määrusega nr 7534 (vastavalt

direktiiv 2006/118/EL artiklile 3) ning pinnases Keskkonnaministri määrusega nr 3935.

Laguproduktid arvestatakse algse toimeainega võrdselt ja mõlema esinemisel tulemused

summeeritakse. Piirväärtust rakendatakse vastavalt, kas algsele toimeainele, laguproduktile või

summale olenevalt, millised on leiud konkreetses proovis. Rakendatakse lihtsustatud põhimõtet, et

üks algne toimeaine annab ühe laguprodukti.

4 Seni NTA-l leitud taimekaitsevahendite toimeainete ja nende laguproduktide

omaduste ja kasutuse ülevaade

4.1 Pestitsiidide omadused

Pestitsiidide liikumist põhjavette mõjutavad erinevad aspektid. Välistest teguritest mõjutavad

pestitsiidide leostumist vee liikumine pinnases ning ka pinnase kihtide füüsiline mõjutamine, mida

antud ülevaates ei käsitleta. Erinevate ühendite liikumist läbi pinnase mõjutavad enim ühendite

füüsikalised ja keemilised omadused:

poolestusaeg erinevatel tingimustel,

lahustumine vees,

sorptsioonipotentsiaal (Koc),

omadus aurustuda ehk aururõhk.

Nt pestitsiididel, milledel on lühike poolestusaeg, madal vees lahustumine ning kõrge sorbtsioon, on

vähene tõenäosus pinnases liikumiseks. Samas kui pestitsiididel, milledel on pikk poolestusaeg, hea

vees lahustumine ning madal sorptsioon, on suur potentsiaal liikuda läbi pinnase.

Jaotustegur (oktanool/vesi, Kow)

Kow on oktanoolis ja vees lahustunud kemikaali kontsentratsioonide suhe:

Kow = kontsentratsioon oktanooli faasis / kontsentratsioon vee faasis

Oktanool on orgaaniline lahusti, mida kasutatakse mudelsüsteemis loodusliku orgaanilise aine (näiteks

mulla ja kolloidsete humiinainete, elusorganismide lipiidide jne) aseainena.

34 RT I, 12.07.2016, 2.

35 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. RT I 2010, 57, 373



Kow näitab kemikaali soodumust (eelistust) jaotumisel orgaanilise faasi (näiteks kala, muld) ja veefaasi

vahel.

Kow väärtused jäävad vahemikku 10-3–107, (log Kow –3 kuni 7).

Madala Kow väärtusega (Kow <10) kemikaale võib pidada üsna hüdrofiilseks; neid iseloomustavad

üldiselt hea lahustuvus vees ning madalad absorptsiooni- (pinnases/setetes) ja

biokontsentratsioonitegurite (veeorganismides) väärtused. Vastupidi, suure Kow väärtusega (Kow >104)

kemikaalid on väga hüdrofoobsed, neid iseloomustavad vähene veeslahustuvus, kõrged adsorptsiooni-

(pinnases/setetes), retentsiooni- ja biokontsentratsiooni teguri väärtused.

Biodegradatsioon – ehk aine bioloogiline lagunemine on protsess, mille käigus aine lagundatakse

mikroorganismide poolt.

Laguprodukt (ka metaboliit) – ühend, mis on tekkinud keemilise ühendi osalisel lagunemisel või

muutumisel.

Poolestusaeg (t0,5) on aeg, mis kulub aine kontsentratsiooni vähendamiseks algtasemest poole

võrra, eeldades esimest järku lagunemiskineetikat.

Poolestusaeg sõltub väga suuresti keskkonnast, kus pestitsiidid on. Mõju avaldavad päikesevalguse

hulk, temperatuur, niiskus, orgaanilise aine sisaldus, pH, ja mikrofloora. Pestitsiidide sattumist

põhjavette mõjutab ka pinnase tüüp ning struktuur. Pinnastel, mis on kõrge orgaanilise aine

sisaldusega ja/või suure savi sisaldusega, seovad pestitsiide üldiselt rohkem enda külge kui näiteks

pinnased, mis on liivased. Võib eeldada, et koheselt peale vihmasadu väga liivases pinnases, leostub

pestitsiid kohe välja. (Pfeiffer, 2010)

DT50 – poole saaste kadumise ajal katseaine kontsentratsioon väheneb 50%, see erineb

poolestusajast t0,5 juhul, kui reaktsioon ei kulge esimest järku kineetika järgi.

Koc – pinnase orgaanilise süsiniku ja vee jaotuskoefitsient. See suhe näitab, kui palju keemilist ühendit

adsorbeerub pinnasel selle orgaanilise süsiniku massi kohta. Koc leidmiseks kasutatakse lineaarset

sorbtsiooni jaotuskoefitsienti (Kd) ja orgaanilise aine sisaldust (OC).

𝐾𝑜𝑐 =𝐾𝑑𝑂𝐶

× 100

Koefitsienti saab kasutada hindamaks orgaaniliste ühendite liikumist pinnases. Mida suurem on Koc,

seda väiksem on liikuvus, samas kui väiksema Koc väärtuse korral on liikuvus suurem. Erinevaid

pestitsiide võrreldes võib erinevust täheldada nende liikuvuses vaid siis, kui Koc väärtused erinevad

oluliselt üksteisest. Oluline on, et Koc leidmise meetod (arvutuslik või otse mõõtmine) võib ka selle

väärtust mõjutada. (Wauchope, 2002)

Kfoc ehk Freundlichi sorbtsiooni konstant on eelpool kirjeldatud Koc jaotuskoefitsiendi analoog.

Erinevalt Koc-i leidmisest kasutatakse Kfoc korral mittelineraarset sorbtsiooni jaotuskoefitsienti.



Enamike ühendite jaoks on Kfoc ja Koc ühesugused, erinevused tekivad ühendite korral, mis on suure

mittelineaarse sorbtsiooniga.36

GUS-indeks

GUS (Groundwater Ubiquity Score) on eksperimentaalselt arvutatud väärtus (Tabel 6), mis kasutab

pestitsiidide poolestusaega ning Koc indeksit. Seega saab GUS indeksit kasutada hindamaks nende

liikumist läbi pinnase põhjavee suunas. (NPIC, 2016)

GUS = log 10 (poolestusaeg) x [4-log10(Koc)]

Tabel 6 Erinevad skaalad leostumise hindamiseks kasutades GUS indeksit

Leostumise potentsiaal (Pfeiffer, 2010)

<0,1 Ekstreemselt madal

< 0 Väga madal 0,1-1,0

0 – 1,8 Madal 1,0 – 2,0

1,8 – 2,8 Keskmine 2,0 – 3,0

> 2,8 Kõrge 3,0 – 4,0

> 4,0 Väga kõrge

Järgnevalt on antud ülevaade töös käsitletud taimekaitsevahendite omadustest ja kasutusest.

4.1.1 2,4-D

Üldine

2,4-D (CAS nr 94-75-7) on laialt kasutatav herbitsiid, et kontrollida laialehelist umbrohtu. 2,4-D

keemiline nimetus vastavalt IUPACile (International Union of Pure and Applied Chemistry) on 2,4-

diklorofenoksüäädikhape. Aine inglisekeelne nimetus on (2,4-dichlorophenoxy) acetic acid või 2,4-D.

Kuigi ainet müüakse erinevates vormides, peetakse 2,4-D happelist vormi aktiivseks toimeaineks (EFSA

2011). 2,4-D võib olla kasutusel väga erinevalt, kas estrina, happena või ka erinevate sooladena. (NPIC,

2008)

Käitumine keskkonnas

36 http://etheses.dur.ac.uk/7347/1/EmmaChristie_Final_Corrections.pdf?DDD15+



Õhk

2,4-D satub atmosfääri peamiselt pritsimisel, selle aurumise ja pritsmete edasi kandumise tõttu.

Laguproduktideks õhus on enamasti aine isopropüül ja butüülestrite vormid. (WHO 2003) Üldiselt ongi

2,4-D lühikese ahelaga estrid (etüül-, propüül- ja butüülestrid) väga kergesti lenduvad, kuid 2,4-D

amiinsoolade puhul seda täheldatud pole (APVMA 2013). Atmosfääris lagundatakse 2,4-D kiiresti

(poolestusaeg vähem kui 1 päev) või satub veetilkadega pinnasesse. (Pubchem, 2017; Walters, 2017)

2,4-D on vees hästi lahustuv, lenduv ning keemiliste omaduste järgi ei leostu kergesti põhjavette. Ei ole

pinnases püsiv, aga võib osade keskkonnatingimuste korral püsida vee süsteemides. (PPDB, 2017) 2,4-

D võib olla ka 2,4-DB, 2,4-DEP ja 2,4-D-metüülammooniumi laguproduktiks. (PPDB, 2017)

Vesi

Veefaasis toimub otsene fotolüüs ning Koc kohaselt ei toimu adsorbeerumist keskkonnas olevatele

osakestele või sedimendile. Biodegradeerumise kiirus sõltub toitainete olemasolust, temperatuurist,

hapniku sisaldusest ja sellest, kas on esinenud eelnevalt 2,4-D reostust, samuti ilmastikutingimustest

(vihm ja päikesevalgus). Keskmine poolestusaeg on 10 kuni 50 päeva ning see on kõrgem

oligotroopsete vete ja suurte 2,4-D sisalduste korral. Keskkonnas lagunemise protsessina hüdrolüüs ei

ole võimalik, sest puuduvad keskkonnatingimustel (pH 5 kuni 9) hüdrolüüsuvad funktsionaalsed

rühmad. (Pubchem, 2017; Walters, 2017)

Pinnas

2,4-D leostub pinnases väga kiiresti. Biodegradeerumisel pinnases tekivad erinevad hüdroksüül

aromaatseid ühendeid. Degradatsiooni kiirust mõjutavad 2,4-D kontsentratsioon, vee ja orgaanika

sisaldus pinnases ning temperatuur. 2,4-D adsorbeerub paremini pinnase ülemistest kihtides. Kuna on

2,4-D on vees hästi lahustuv, siis vesi põhjustab pinnaselt desorbeerumise. (Pubchem, 2017; Walters,

2017)

Adsorbeerumine pinnases on mõjutatud pinnase mineraloogiast, eriti raua ja alumiiniumoksiidi

sisaldusest ning fosfaadi sisaldusest ja mida suurem on nende sisaldus, seda paremini 2,4-D

adsorbeerub. (Pubchem, 2017; Walters, 2017) Samas on adsorbeerumine kehvem kui pinnase pH on

kõrgem ning pinnases on suurem savi sisaldus. Mida rohkem on 2,4-D pinnasele adsorbeerunud, seda

aeglasem on ka tema lagunemine keskkonnas.(Walters, 2017) Joonisel 9 on toodud 2,4-D metabolismi

skeem.

2,4-D võib laguneda nii aeroobsetel kui ka anaeroobsetel tingimustel, kuid anaeroobne lagunemine on

väga aeglane, poolestusajaga üle 300 päeva (Walters, 2017). Tüüpiline poolestusaeg on vähem kui 1

päev kuni mitu nädalat. Üldiselt laguneb 2,4-D kiiremini niiskes pinnases ning aeglasemini liivases

pinnases. Niisketes tingimustes 25C juures on poolestusaeg vähem kui üks nädal, aga kuivades ja

soojades (35C) tingimustes võib olla kuni 250 päeva. Jõed, mis puutuvad kokku põllumajanduse

äravooluga, lagundavad 2,4-D paremini kui need, mille äravool on pärit põhiliselt metsast.

Adsorbeerumine suureneb orgaanilise aine sisalduse suurenemisega ja väheneb pH-ga. 2,4-D võib



desorbeeruda mineraalsest pinnasest kuid mitte sellisest, kus on kõrge orgaanilise aine sisaldus.

(Pubchem, 2017)

2,4-D lagunemisel erinevates keskkondades tekib mitmesuguseid jääkaineid. Fotolüüsi käigus tekib

metaboliit 1,2,4-benseentriool, anaeroobsetes tingimustes on suurimaks jääkaineks 4-CP (EC, 2016).

Pinnases võivad metaboliitideks olla 2,4-diklorofenool, 2,4-dikloro-metoksübenseen ja 4-klorofenool.

(PPDB, 2017)

Põhjavette leostumine

2,4-D leostumine pinnases toimub umbes 0,2 m sügavusele ning pinnases ülesse poole liikumine võib

toimub vaid siis kui toimub pinnase kuivamine. Seega võib toimuda 2,4-D kontsentreerumine

pinnakihtides, mille tõttu võib toimuda kas selle fotolüüs, edasikandumine tuulega või uuesti tagasi

pinnasesse leostumine. (Pubchem, 2017)

Kui pinnaseks on jämedateralisem liiv madala orgaaniliste ühendite sisaldusega, võib 2,4-D leostuda ka

põhjavette. Suurem tõenäosus on, et põhjavette sattumine toimub piirkondades, kus on

põllumajandus, sest metsas toimub absorptsioon pinnase, taimede jms tõttu, samuti on metsa

pinnases suurem mikrobiloogiline aktiivsus. On oluline, et leostumist mõjutab see, kui tugevasti on

pinnasele 2,4-D adsorbeerunud. Kui on suurem orgaanilise aine sisaldus pinnases, siis on vaja ka

rohkem vett, et 2,4-D leostada. Leostumine on seotud ka pinnase pH-ga ning mida kõrgem on pinnase

pH (üle pH 7,5), seda paremini 2,4-D leostub. Kuid kokkuvõttes leidub 2,4-D siiski enamasti pinnase

ülemistes kihtides. (Walters, 2017)



Joonis 9 2,4-D metabolismi skeem. (I) 2,4-diklorofenool (2,4-DCP); (II) Klorohüdrokinoon; (II)

1,2,4-benseentrionüül; (IV) 2,4-D anioon; (V) 4-klorofenool; (VI) 2,4-dikloroanisool (2,4-D

CA); (VII) 2,4-dikloro-5-hüdrofenoksüäädikhape; (VIII) suktsiin hape; (IX) 2,4-dikloroatekool.

(Walters, 2017)

Seadusandlik taust

2,4-D’d lubatakse kasutada ainult herbitsiidina vastavalt määrusele (EL) nr 540/2011, mille kohaselt

kiideti toimeaine heaks 1. oktoober 2002, heakskiitmine aegus 31.detsember 2015 (Komisjoni… 2011).

Antud toimeaine heakskiitu on pikendatud vastavalt määrusele (EL) nr 2015/2033, mille kohaselt on

uus kasutusluba kehtiv kuni 31. detsember 2030 ning kaotatud piirang kasutada 2,4-Dd ainult

herbitsiidina.

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 välja toodud ühtsete põhimõtete

rakendamisele võetakse arvesse 2,4-D kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi. Selle kohaselt

peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu tarbijatele, maismaa- ja veeorganismidele

avalduvatele riskidele kui ainet kasutatakse koguses üle 750 g/ha.

Eestis on lubatud 2,4-D sisaldavaid taimekaitsevahendeid osta ja kasutada ainult taimekaitsetunnistust

omavatel isikutel. Antud ainet sisaldavad tooted omavad turuluba alates 2007. aastast ja see lõppeb

2031. aastal. (TKV 2017)



Antud toimeainet sisaldavad taimekaitsevahendid ei ole kantud väga mürgiste taimekaitsevahendite

hulka (TKV 2017).

Eestis 2,4-D-d ei toodeta, küll aga müüakse seda ainet sisaldavaid tooteid (tabel 7).

Kasutamine

Ainet kasutatakse umbrohu tõrjeks nii viljapõldudel, karjamaadel, metsades, mitte põllumajanduslikul

maal (nt. pargid, raudteed jne) ja muruplatsidel. Peale selle kasutatakse 2,4-Dd ka osade laialeheliste

veekeskkonna taimede tõrjeks, mida loetakse umbrohuks. (WHO 2003)

Kasutatakse kaheiduleheliste ja lühiealiste ning pikaealiste umbrohtude tõrjeks. Eestis on kasutusel 7

(tabel 8) erinevaid 2,4-diklorofenoksüäädikhappe vorme sisaldavat taimekaitsevahendit enamasti

teraviljapõldudel. Kyleo nimeline vahend on mõeldud ka viljapuude alustel umbrohu tõrjeks.

Tabel 7 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud 2,4-D toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet)

2,4-D 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 9527 Q Q Q Q 9195

Põllumajandus maal kasutatud kogus (kultuurid kokku)

- - 7340 7970 5199 ...

Q – konfidentsiaalne info - – Andmeid ei ole kogutud (uus andmete kogumise meetod 2013 aastast). ... – andmed ei ole töö valmimise ajal veel avaldatud.



Tabel 8 Turustatavad 2,4-D sisaldavad tooted. (TKV 2017)

Taimekaitsevahendi nimetus

Turustamisloa kehtivus

Toimeained (g/l) Preparaadi vorm Kasutuspiirang* Ohtlikkuse kategooria / Ohulaused / Hoiatuslaused

1 DMA 6 2,4-D Retro 12.01.2007 – 30.06.2017

2,4-D 668 Vesilahus JAH

2 Mustangforte 6.11.2009 – 31.12.2025

2,4-D 180 Suspoemulsioon JAH Äge mürgisus

Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1)

Aminopüraliid 10

H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

Florasulaam 5 EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit

SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada/Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide).

SPe3 Mittesihtmärktaimede kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist 5 m põllumajanduses mittekasutatavast maast.

3 Estet 600 EC 12.02.2008 – 30.06.2018

2,4-D 600 Emulsioon-kontsentraat

JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)


EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit

P391 Mahavoolanud toode kokku koguda.


4 2,4 D Nufram 28.10.2011 – 31.12.2031

2,4-D happena 600 või

Vesilahus JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 2)






2,4-D H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

dimetüülamiinsoolana 742




5 Kyleo (kood 38089327)

15.06.2012 – 31.12.2018

2,4-D 160 Vesilahus/ lahustuv kontsentraat


Glüfosaat 240 H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime




SPe3 Veeorganismide / mittesihtmärktaimede / mittesihtmärklülijalgsete / putukate kaitsmiseks peab mittepõllumajandusliku maa / pinnaveekogude vahele jätma (täpsustada vahemaa) puhvervööndi, kuhu ei pihustata vahendit.

6 Elegant 2FD 3.03.2015 – 31.12.2018

2,4-D 300 Suspoemulsioon JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

Florasulaam 6,25 H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime







SPe3 Mittesihtmärktaimede kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist 5 m põllumajanduses mittekasutatavast maast.


7 DMA 600 21.12.2017 – 31.12.2031

2,4-D 600 Vesilahus/ lahustuv kontsentraat

JAH Äge mürgisus






*Kasutuspiirang osutab sellele, kas toode on kättesaadav taimekaitsetunnistusega kasutajale või on vabamüügis.



4.1.2 2,4-D 2-EHE

Üldine

2,4-D 2-EHE (2,4-D 2-etüülheksüül ester) (CAS nr 1928-43-4) on laialt kasutatav herbitsiid. 2,4-D 2-EHE

keemiline nimetus vastavalt IUPACile (International Union of Pure and Applied Chemistry) on 2-

etüülheksüül 2-(2,4-diklorofenoksüül)atsetaat. Aine inglisekeelne nimetus on 2,4-D, 2-ethylhexyl

ester. (Pubchem, 2017) Tegemist on ühendiga, mis on herbitsiidi 2,4-D üheks aktiivsetest

komponentidest. (NPIC, 2008)


Õhk

Atmosfääris laguneb hüdroksüülradikaalidega reageerimisel ja selle reaktsiooni poolestusaeg õhus on

sõltuvalt uuringust umbes 24 tundi. (Pubchem, 2017; APVMA, 2006)

Vesi

Koc väärtuse järgi hinnatuna vette sattumisel 2,4-D 2-EHE adsorbeerub tahketele osakestele ning

settele. Eeldatavasti 2,4-D 2-EHE vees hüdrolüüsub ning muutub 2,4-D happeks (EC, 2001). Hinnatud

poolestusaeg on 35 päeva pH 7 juures ja 3,5 päeva pH 8 juures. Lendumine veest on samuti oluline

protsess, kuid seda pidurdab adsorbeerumine tahketele osadele ning settele. (Pubchem, 2017)

Pinnas

Üldiselt pinnases 2,4-D 2-EHE laguneb väga kiiresti 2,4-D-ks. Mida suurem on pinnase niiskuse sisaldus,

seda kiiremini lagunemine toimub. (Walters, 2017) Samuti puudub pinnases sellel igasugune liikuvus.

Seda kinnitab ka logKow väärtus 5,78. Aurustumine niiskest pinnasest on oluline protsess, kuid kuivast

pinnasest aurustumist oodata ei ole. Pinnases adsorbeerumine siiski pigem nõrgendab

aurustumist. (Pubchem, 2017) Laboratoorsed katsed on näidanud, et aeroobsetel tingimustel on 2,4-

D 2-EHE poolestusaeg 1,5 päeva ning Kanadas tehtud katsed keskkonnas näitavad poolestusasjaks alla

ühe päeva. (EC, 2001) Erinevate andmebaaside põhjal on hinnatud, et aeroobsetel tingimustel on

poolestusajaks keskmiselt 34 päeva ning anaeroobsetel tingimustel 333 päeva, hüdrolüüsi

poolestusaeg on üks päev. (Kegley, 2016) Erinevus tuleb eelkõige sellest, et just looduslikes tingimustes

on 2,4-D 2-EHE lagunemine väga kiire. (APVMA, 2006)


2,4-D 2-EHE lahustub vees väga halvasti ning põhjavette leostumise potentsiaal sõltub suuresti

pinnakattest ja selle paksusest. (Walters, 2017)

Kasutamine

Tabelist 9 nähtub, et 2,4-D 2-EHE toimeaine kohta andmed puuduvad, küll aga on Tabelis 10

turustatavad tooted, mis sisaldavad 2,4-D 2-EHE-t.



Tabel 9 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud 2,4-D 2-EHE toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet)

2,4-D 2-EHE 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine - - - - - -


- - - - - -

- – Andmeid ei ole kogutud

Tabel 10 Turustatavad 2,4-D 2-EHE sisaldavad tooted (TKV 2017)

Taimekaitse-vahendi nimetus


Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*

Ohtlikkuse kategooria / Ohulaused / Hoiatuslaused

1 Mustang 04.01.2007 – 30.06.2018

2,4-D 2-EHE 452,5

Suspo-emulsioon

JAH Äge mürgisus

florasulaam 6,25


H410 Väga mürgine vee-organismidele, pikaajaline toime

EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise välti-miseks järgida kasutusjuhendit

SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada / Vältida saasta-mist läbi lauda ja teede drenaažide).

*Kasutuspiirang osutab sellele, kas toode on kättesaadav taimekaitsetunnistusega kasutajale või on

vabamüügis.

4.1.3 Amidosulfuroon

Üldine

Amidosulfuroon (CAS nr 120923-37-7) on laialt kasutatav herbitsiid. Amidosulfurooni keemiline

nimetus vastavalt IUPACile (International Union of Pure and Applied Chemistry) on 1-(4,6-

dimetoksüpürimidiin-2-üül)-3-mesüül(metüül)sulfanoüüluurea. Aine inglisekeelne nimetus on

amidosulfuron. (PPDB, 2015)


Õhk



Amidosulfurooni madal aururõhk (1,3x10-5 Pa 20°C juures) tähendab, et ühend on väga vähe lenduv.

Arvutuste järgi laguneb amidosulfuroon atmosfääris kiiresti (poolestusaeg 0,25 päeva), mistõttu

transport läbi õhu kaugematesse piirkondadesse on ebatõenäoline. (EFSA, 2007)

Vesi, pinnas

Looduslikes süsteemides on oodatav poolestusaeg 29 kuni 120 päeva. Suurema orgaanilise aine

sisalduse korral võib poolestusaeg olla lühem. (ECHA, 2012)

Amidosulfuroon ei ole fotolüüsitav ning on stabiilne keskkonna pH tingimustes, samuti ei ole ta kiiresti

biodegradeeruv. Biodegradeerumist ei mõjuta pinnase tüüp ega pH. (ECHA, 2012) Amidosulfurooni

poolestusajaks pinnastes on leitud 14 kuni 231 päeva ning see on korrelatsioonis temperatuuri,

pinnase pH, orgaanilise aine sisalduse ja pinnase niiskusega. Vesilahustes on hüdrolüüsi produktiks

amino-pürimidiin, samuti on leitud, et degradatsiooni tagajärjel võib tekkida O-desmetüüli metaboliit.

(Sarmah, 2002)

Pinnases on võimalikud metaboliidid veel 3-(4-hüdroksü-6-metoksüpürimidiin-2-üül)-1-(N-metüül-N-

metüülsulfonüül-aminosulfonüül)-uurea, 3-(5,6-hüdroksü-4-metoksüpürimidiin-2-üül)-1-(N-metüül-

N-metüülsulfonüül-aminosulfonüül)-uurea ja 3-(5-hüdroksü-4,6-metoksüpürimidiin-2-üül)-1-(N-

metüül-N-metüülsulfonüül-aminosulfonüül)-uurea (PPDB, 2015) ning AE F101630, AE F128870, AE

1569309 (EFSA, 2007).

Koc väärtus 29,3 viitab sellele, et amidosulfuroon on pinnases väga liikuv. (ECHA, 2012)


Amidosulfuroon lahustub vees väga hästi ning on pinnases suure liikuvusega, mis viitab, et on kõrge

tõenäosus, et see leostub põhjavette. (ECHA, 2012) Kuna amidosulfuroon on ise suhteliselt hea

stabiilsusega, siis ei ole väga tõenäoline, et selle võimalikud laguproduktid võiksid põhjavette leostuda.

Kasutamine

Tabelis 11 on kirjas amidosulfurooni toimeaine kogused ning tabelis 12 seda sisaldavad tooted.

Tabel 11 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud amidosulfurooni toimeaine kogus

kg/aastas (Statistikaamet)

Amidosulfuroon 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 627 1036 1047 1356 1058 1100


- - 1105 916 966 ...

- – Andmeid ei ole kogutud (uus andmete kogumise meetod 2013 aastast) ... – andmed ei ole töö valmimise ajal veel avaldatud.



Tabel 12 Turustatavad amidosulfurooni sisaldavad tooted. (TKV 2017)




1 Sekator OD 14.07.2009 -31.12.2019

Amidosulfuroon 100

Õli-dispersioon JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1)

Metüüljodo

sulfuroon H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

naatrium 25 EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit


2 Grodyl 14.07.2009-31.12.2019

Amidosulfuroon 750

Vees disper-geeruvad graanulid

JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1)








4.1.4 Glüfosaat

Üldine

Glüfosaat (CAS nr 1071-83-6) on vesikeskkonnaspetsiifiline saasteaine. Aine keemiline nimetus IUPACi

(International Union of Pure and Applied Chemistry) järgi on N-(fosfonometüül)glütsiin. Glüfosaat on

fosfanaatide rühma kuuluv aine.

Glüfosaat on taimekaitsevahenditest kõige suurema kasutusega üle kogu maailma. Kasutusmahud on

suurenenud oluliselt alates nimetatud toimeaine vastu resistentsete taimede aretamisest. Glüfosaati

sisaldavaid herbitsiide kasutatakse nii põllumajanduses, metsanduses, linnades (haljasalad,

spordiväljakud, teede äärsed alad jne) ning koduaedades ja veekogudes umbrohtude tõrjeks. (IARC

2015)


Õhk, vesi

Glüfosaat on vees hästi lahustuv ja adsorbeerub pinnasele. Settele adsorbeerumine ja/või

biodegradatsioon on olulisemad glüfosaadi hajumise protsessid veesüsteemides. Lendumist niiskest

pinnasest ei toimu, sest tegemist on iooniga ning ioonid ei lendu. Samuti ei lendu glüfosaat veepinnalt.

(Pubchem, 2017)

Koc väärtuse alusel võib väita, et veekeskkonnas glüfosaat adsorbeerub tahketele osakestele ning

koguneb settes. (Pubchem, 2017)

Pinnas

Katsed on näidanud, et pinnases glüfosaat keemiliselt ei lagune. Fotodegradeeruda võib vaid UV

kiirguse tagajärjel, selle tulemuseks on AMPA. (Pubchem, 2017) Glüfosaat on pH vahemikus 5 kuni 9

summaarse negatiivse laenguga, mis suureneb pH kasvades. Lämmastikuaatom on positiivselt laetud

ja fosfoonhappe rühm on deprotoneeritud. Glüfosaadi kolm rühma (amiin, karboksülaat, fosfonaat)

võivad moodustada tugevad ligandid siirdemetallidega. Lahustumatud kompleksid moodustuvad

glüfosaadil raua, vase, kaltsiumi ja magneesiumi ioonidega neutraalse pH juures. (PubChem, 2017)

Pinnases, mis on glüfosaadi peamine lagunemiskeskkond, glüfosaat inaktiveeritakse ja lagundatakse

pinna mikroobide poolt. Uuringute põhjal on glüfosaadi poolestusaeg pinnases 3-130 päeva ning see

näitab, et biodegradatsioon on oluline glüfosaadi lagunemise protsess ning lagunemise kiirus sõltub

suuresti pinnase- ja mikrofloora populatsiooni tüübist. (Pubchem, 2017) Glüfosaat adsorbeerub

pinnases suhteliselt hästi ning lagunemine on aeglasem kui pinnase pH on madal ning fosfaadi sisaldus

on madal. (Mamy, 2005)

Lagunemise protsess on toodud joonisel 10 ning glüfosaadi põhiliseks laguproduktiks on

aminometüülfosfoonhape (AMPA). Biodegradeerumine AMPA-ks toimub läbi C-N sideme lõhkumise.

(Maqueda 2017) Mitmed erinevad katsed on näidanud, et AMPA lagunemine võib sõltuvalt

keskkonnast olla sarnane glüfosaadi omale (Mamy, 2005).



On oluline lisada, et glüfosaat saab laguneda kahte erinevat teed pidi, ühel juhul tekib sarkosiin ja

glütsiin, teisel juhul tekib AMPA. Kumb lagunemistest on pinnases valdav, on keeruline hinnata, sest

kui AMPA on pinnases määratav, siis sarkosiin laguneb kiiresti ning selle detekteerimine ei ole võimalik.

(Boggaard, 2008)

Glüfosaadi Koc väärtused näitavad, et glüfosaadi adsorbeerumine pinnases on väga erinev sõltuvalt

keskkonnatingimustest, adsorbeerumine pinnases on tugevam kui orgaanilise süsiniku sisaldus on suur

või kui pinnaseks on savi. Aeroobsetes tingimustel on biodegradatsiooni poolestusaeg pinnases 1.85

kuni 7 päeva. Täpne poolestusaeg on sõltub pinnase omadustest. Glüfosaat adsorbeerub rohkem

savides, kus on suurem raua ja alumiiniumi sissaldus ning vähem pinnastes, kus suurem naatriumi ja

kaltsiumi sisaldus. Samuti adsorbeerub rohkem kaoliniidil, bentoniidil ja puusöel. (PubChem, 2017;

PPDB 2017). Põhiliselt, kui pinnase vase ja raua sisaldus suurenes, suurenes ka glüfosaadi sorptsioon

ning mineraliseerimine vähenes (Mamy, 2005). Kuna lagunemine sõltub suuresti pinnasest, on

täheldatud, et näiteks sügisesel kasutamisel võib poolestusaeg olla mitu kuud (EGEIS, 2017).

Kokkuvõttes, kuna glüfosaadi ja AMPA lagunemise/tekkimise kineetika sõltub paljudest erinevatest

mõjutajatest, on keeruline hinnata, milline on nende ühendite täpne tasakaaluline olukord pinnases

või vees. Seetõttu on raske teha ka üldisi järeldusi glüfosaadi käitumise kohta. (Borggaard, 2008)


Jaotusandmed glüfosaadi kohta näitavad, et glüfosaat on tugevasti adsorbeerunud pinnase

ülemistesse kihtidesse ning on madala kalduvusega leostumiseks. Leostuskatsed on näidanud, et peale

45 päeva ei leostu pinnasest enam glüfosaati. (Pubchem, 2017) Pikaajaliste leostuskatsete (enam kui

aasta) tulemused on näidanud, et kõige suurem glüfosaadi ja AMPA sisaldus on pinnase ülemistes

kihtides, kuni 5 cm. (EGEIS, 2017).

Glüfosaadi leostumine sõltub pinnasest. Leostumine on kehvem pinnastes, kus puuduvad makropoorid

st liivasemates pinnastes. Nendes on risk põhjavee reostusele väiksem. Kuid glüfosaadi kasutamine

pinnastes, mis on jämedama struktuuriga, võib glüfosaat siiski põhjavette sattuda. Samuti mõjutab

leostumist vahetu vihmasadu peale glüfosaadi kasutamist (Boggaard, 2008)

Glüfosaadi lagunemine on tõenäolisem põhjaveekihis kui pinnase pealmises kihis. Glüfosaat on

hüdrolüüsile stabiilne pH väärtustel 5 kuni 9. Kuna põhjavees võib olla kõrge raua, kaltsiumi ja

magneesiumi sisaldus, siis võivad moodustuda lahustumatud kompleksid ning need võivad välja

sadeneda. (Pubchem, 2017)

Glüfosaadi laguproduktideks peale AMPA on taimedes ja loomades veel NAG (N-atsetüül-glüfosaat) ja

N-atsetüül-AMPA, kuid kahe viimase puhul toksikoloogia kohased andmed puuduvad (EFSA 2015).

Samuti on veel üheks laguproduktiks HMPA (hüdroksümetüül)fosfoonhape vesikeskkonnas (PPDB

2017).



Joonis 10 Glüfosaadi metabolism AMPAks mikroobide poolt (IARC 2016)

Seadusandlik taust

Glüfosaati lubatakse kasutada ainult herbitsiidina vastavalt määrusele (EL) nr 540/2011, mille kohaselt

kiideti toimeaine heaks 1. juuli 2002, heakskiitmine aegus 31.detsember 2015. Antud toimeaine

heakskiitu on pikendatud vastavalt määrusele (EL) nr 2016/1056, mille kohaselt on uus kasutusluba

kehtiv kuus kuud pärast Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee arvamuse kättesaamist

komisjoni poolt või hiljemalt 31. detsember 2017.


rakendamisele võetakse arvesse glüfosaadi kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi. Selle

kohaselt peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu põhjavee kaitsele tundlikel aladel, saagi

koristuseelse kasutamise kooskõlale heade põllumajandustavadega ja direktiivi 2009/128/EÜ artikli 12

punktis a osutatud konkreetsetel aladel kasutamisele.

Alates 2016. aastast on keelatud kasutada neid glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid, mis

sisaldavad kaaskoostisainena polüetoksüleeritud rasvamiini (CAS nr 61791-26-2) (European

Commission 2016).

Eestis on suurem osa glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid vabamüügis, 10 toodet on kätte

saadavad taimekaitsetunnistust omavatele isikutele. Kuid nende 10 hulgas on ka erandeid, mille puhul

väikepakendid on vabamüügis. Vastavad tooted on Ourgan with system 4, Monsate G, Klean G,

Master Gly ja Clinic Up. (TKV 2017)


hulka (TKV 2017).

Glüfosaadi allikad ja heited

Glüfosaat on kasutusel taimekaitsevahendites. Aastatel 2011 kuni 2015 turustati nimetatud

toimeainet sisaldavaid taimekaitsevahendeid vastavalt toimeaine kogusele kokku üle 796 tonni

(täpsemad kogused tabelis 13). Kusjuures andmed aastate 2013 ja 2015 puhul pole avalikult

kättesaadavad andmekaitse põhimõtete tõttu. (Statistikaamet 2016)



Tabel 13 Glüfosaadi kogus turustatud taimekaitsevahendites kilogrammides vastavalt

aastale

Glüfosaat 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 227902 292057 Q 276970 Q 411611


- - 112377 132720 131858 ...

Q – konfidentsiaalne info - – Andmeid ei ole kogutud (uus andmete kogumise meetod 2013 aastast) ... – andmed ei ole töö valmimise ajal veel avaldatud

Glüfosaati kasutatakse taimekaitsevahendites. Vastavalt Euroopa Liidu määrustele on ainet lubatud

kasutada ainult herbitsiidina.

Glüfosaati sisaldavad herbitsiidid (tabel 14) on kasutamiseks nii avamaal kui metsanduses. Eestis

kasutatakse nimetatud toimeainet sisaldavaid tooteid umbrohutõrjeks ümberkünnile minevatel

põldheinapõldudel, ristiku, lutserni ja linapõldudel, rohumaade uuendamiseks ilma ümberkünnita,

viljapuuaedade ja marjaaedade reavahedes, teravilja kõrrepõldudel, kesal, mittepõllumajanduslikel

aladel (teerajad ja juurdepääsud, mitteharitav maa, parkimisalad, koduaiad), rapsipõldudel, kändude

töötlemisel, külvi ning taimede istutamiseelselt. Lisaks veel herne ja põldoa põldudel saagi

koristuseelselt, samuti kartuli- ja tartapõldudel, metsataimlates ja jõulupuude istandustes. Tabelis x

nimetatud toodetest on Roundup Flex kasutamiseks ka pintseldamise teel, Roundup Gd ja Roundup

Bd saab kasutada õõnsate umbrohtude puhul pipetiga varreõõnsusesse sisse kandmiseks ning Rounup

PowerMaxi ka ülepühkimise teel. (TKV 2017)



Tabel 14 Turustatavad glüfosaati sisaldavad tooted (TKV 2017)




1 Taifun B 04.01.2006 – 31.12.2018

Glüfosaat 360 Vesilahus / Lahustuv kontsentraat

EI EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit

2 Roundup Ultra 24.11.2005 – 31.12.2018

Glüfosaat 360 Vesilahus/Lahustuv kontsentraat

EI

3 Roundup Garden 30.03.2006 – 31.12.2018


EI SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada/Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide).

4 Roundup Quick 30.03.2006 – 31.12.2018

Glüfosaat 7,2 Vesilahus/Lahustuv kontsentraat

EI

5 Barbarian HI-Aktiv 30.03.2007 – 31.12.2018


EI

6 Roundup Gold ST 30.03.2007 – 31.12.2018


JAH EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit

7 Glyphomax Plus 27.09.2007 – 31.12.2018



8 Barclay Barbarian Biograde 360

22.04.2008 – 31.12.2018


EI

9 Roundup Biactive 27.03.2009 – 31.12.2018



10 Roundup Flex 11.05.2011 – 31.12.2018



11 Roundup Express 18.01.2012 – 31.08.2019

Glüfosaat 7,2 Vesilahus/Lahustuv kontsentraat







Pelargoonhape 20,4

12 Glyphomax 480 16.02.2012 – 30.12.2018


EI Ohtlik vesikeskkonnale - Aquatic Chronic 3


H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime


13 Kyleo 15.06.2012 – 31.12.2018



2,4-D 160











14 Ouragan with system 4

08.01.2013 – 31.12.2018



H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime




15 Ranger XL 13.06.2014 – 31.12.2018



16 Rodeo XL 13.06.2014 – 31.12.2018


EI

17 Roundup Classic XL 13.06.2014 – 31.12.2018



18 Roundup ACE ST 11.09.2014 – 30.06.2017


JAH

19 Roundup Gel 08.05.2015 – 31.12.2018

Glüfosaat 7,2 Kasutusvalmis geel EI

20 Barbarian Super 360 18.06.2015 – 31.12.2018


EI

21 Gallup Super 360 18.06.2015 – 31.12.2018









22 Premazor Turbo 10.09.2015 – 31.12.2018

Glüfosaat 250 Suspensioonikontsentraat JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

Diflufenikaan 40



23 Roundup B 03.12.2015 – 31.12.2018



24 Roundup G 03.12.2015 – 31.12.2018


EI

25 Roundup PowerMax 17.12.2015 – 31.12.2018

Glüfosaat 720 g/kg

Vees lahustuvad graanulid

JAH SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada/Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide).

26 Monosate G 07.03.2016 – 31.12.2018


JAH

27 Roundup Flick 03.06.2016 – 31.12.2018


JAH

28 Klean G 07.09.2016 – 31.12.2018


JAH

29 Master Gly 07.09.2016 – 31.12.2018



30 Glyfos Supreme Plus 29.09.2016 – 31.12.2018


JAH






31 Roundup 60 08.02.2017 – 31.12.2018



32 Clinic Up 01.03.2017 – 31.12.2018


JAH

33 Roundup FL 450 28.06.2017-31.12.2018


JAH

34 Roundup Gel Max 26.09.2017 – 31.12.2018

Glüfosaat 72 Kasutusvalmis geel EI


Ourgan with system 4 herbitsiidil on vabamüügis 200 ml ja 1 liitrised pakendid. Monsate G, Klean G, Master Gly ja Clinic Upi puhul on vabamüügis 1 liitrine pakend.



4.1.5 AMPA

Üldine

Aminometüülfosfoonhape (AMPA) (CAS nr 1066-51-9) on laialt kasutatava herbitsiidi glüfosaadi

peamine laguprodukt.


Glüfosaadi biodegradeerumine AMPA-ks toimub läbi C-N sideme lõhkumise. AMPA on bioloogiliselt

lagundatav ning see on kiirem aeroobsetes tingimustes kui anaeroobsetes. Biodegradeerumise

poolestusaeg sõltub väga palju pinnasest ning võib olla mõnest päevast mitme kuuni. Vees on

poolestusaeg 12 tunni ja 7 nädala vahel. (Todorovic, 2009)

AMPA säilimise kohta keskkonnas ei ole väga palju teada, kuid on teada, et AMPA lagunemine on

üldiselt aeglasem kui glüfosaadi enda lagunemine ja seda põhiliselt seetõttu, et AMPA adsorbeerub

tahketele osakestele tugevamini kui glüfosaat. (Schuette, 1998; Todorovic, 2009) AMPA on pinnases

glüfosaadist stabiilsem ning võib olla poolestusajaga 135 kuni 218 päeva keskkonnatingimustes (EGEIS,

2017)

AMPA Koc väärtus viitab sellele, et see on pinnases keskmise liikuvusega. (PPDB, 2015)

Sõltuvalt pinnasetüübist on AMPA pinnases madala liikuvusega või täiesti liikumatu ning seetõttu on

suurtes kogustes selle põhjavette sattumise oht väike. (EFSA 2015) Võrreldes glüfosaadiga mõjutab

pinnase fosfaadisisaldus AMPA adsorbeerumist rohkem. Fosfaat ja AMPA omavad mõlemad

ühelaengulist negatiivset ioonset vormi (glüfosaadil on negatiivseid laenguid kaks), nad on suuruselt

rohkem sarnased ning seetõttu omavad ka omavahel konkureerivat adsorptsioonimehhanismi. (Sidoli

2016).

AMPA esinemine keskkonnas viitab glüfosaadi kasutamisele. Nii glüfosaat kui ka AMPA lagunevad

kiiremini soojemates ja niisketes tingimustes. Kui suur hulk glüfosaadist laguneb AMPA-ks, sõltub

kõige enam temperatuurist. Madalamatel temperatuuridel (ca 5°C) tekib AMPA-t glüfosaadist

kiiremini, rohkem ning on ka kauem püsivam kui kõrgematel temperatuuridel (ca 30°C). Seega

pikemas perspektiivis võib toimuda külmas ja kuivas kliimas nende ühendite akumuleerumine.

(Todorovic 2009, Bento 2016)

4.1.6 Bentasoon

Üldine

Bentasoon (CAS nr 2505-89-0) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt herbitsiidina. Nimetatud

toimeaine IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on 2,2-diokso-3-

propaan-2-üül-1H-2,1,3-bensothiadiasiin-4(3H)-oon. Inglise keeles on bentasoon bentazone.

(PubChem, 2017)




Õhk

Bentasoon on herbitsiid, mis võib sattuda ka oma aururõhu tõttu atmosfääri, kuid atmosfääris

bentasoon laguneb ning õhus on selle poolestusaeg umbes 6 tundi. Bentasoon on tundlik UV valgusele

ning poolestusaeg on UV valguse all vähem kui nädal. (PubChem, 2017) Seega võib bentasooni

lagunemine selle toimel toimuda ka pinnase ülemistest kihtides. (EFSA, 2015)

Vesi, pinnas

Kuna bentasoon on keskkonnas suure liikuvusega, on bentasooni leide esinenud nii erinevates

pinnavetes kui ka põhjavetes maailma erinevates paikades. (PubChem, 2017)

Vees ei hüdrolüüsu bentasoon ka sellisel juhul kui varieerida pH-d 5st 9ni. Küll aga laguneb bentasoon

vees päikesevalguse toimel ning sellisel juhul varieerub poolestusaeg sõltuvalt pH-st 14 – 122 tunnini.

(UN 1991)

Bentasoon biodegradeerub pinnases kiiresti mikroorganismide tõttu ning poolestusaeg on 6 kuni 15

päeva. Katsed välitingimustest erinevates pinnaseliikidest (savi, liivsavimuldades, tolmus, liivas)

näitavad, et poolestusajaks on 4 kuni 26 päeva ning poolestusaeg on pikem pinnastes nagu liiv (suurem

sorptsioon), kiirem on lagunemine saviliivas. (EFSA, 2105) Tulemused näitavad, et lagunemine on

kiirem pinnasel, millel on olnud eelnev kokkupuude bentasooniga ning see viitab samuti

mikroorganismide poolt põhjustatud lagunemisele. (PubChem, 2017; Wagner 1996)

Bentasooni aromaatne tuum hüdroksüülitakse pinnases. Hüdroksü metaboliidid on lühikese elueaga

ning seega need detekteeritavad ei ole, sest nii 6-OH-bentasoon kui ka 8-OH-bentasoon lagunevad

kiiresti edasi. Põhiliseks bentasooni metaboliidiks pinnases on 2-amino-N-isopropüül bensamiid

(AIBA). AIBA võib edasi hüdrolüüsuda antraniliin happeks, mis kasutatakse koheselt ära

mikroorganismide poolt. (Wagner, 1996) Bentasooni lagunemine pinnases on toodud joonisel 11.

Bentasooni sorbtsioon pinnases ei ole mõjutatud pinnase orgaanilise aine sisalduse poolt. Pinnases on

metaboliidiks ka N-metüülbentasoon. (PubChem, 2017; PPDB, 2017) Uurimised näitavad, et N-

metüülbentasoon on veeorganismidele suurema toksilisusega kui bentasoon ise (EFSA, 2015), ning

samuti stabiilsem ja tugevamini pinnases adsorbeerunud (Wagner, 1996).


Bentasoon on pinnases suure liikuvusega ning seega on oht leostuda põhjavette. (PubChem, 2017) N-

metüülbentasooni liikuvus on pisut väiksem kui bentasoonil ning seega on tõenäosus leostumiseks

väiksem, aga mitte väga suures määras. (EFSA, 2015)

Bentasoon ei adsorbeeru tahketel osakestel või settele eelkõige kuna on vees hästi lahustuv ning

tugevalt anioonne. (PubChem, 2017) Kui pinnas on happelisem, siis on adsorptsioon suurem, samuti

kui pinnases on metalli oksiide. Nii bentasoon kui tema laguprodukt võivad sattuda vähese



tõenäosusega ka põhjavette, risk on suurem siis kui bentasooni kasutatakse suuremates kogustes.

(EFSA, 2015)

Joonis 11 Bentasooni lagunemine pinnases (Wagner, 1996)

Kasutamine

Tabelis 15 on toodud kasutatud bentasooni toimeaine kogused ning tabelis 16 seda sisaldavad tooted.

Tabel 15 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud bentasooni toimeaine kogus


Bentasoon 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine Q Q Q 1298 1699 5546


- - 163 717 728 ...


Tabel 16 Turustatavad bentasooni sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutuspiirang* Ohtlikkuse kategooria / Ohulaused / Hoiatuslaused

1 Benta 480 SL

10.01.2014 – 30.06.2019

Bentasoon 480

Vesilahus / Lahustuv kontsentraat

JAH Äge mürgisus






Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm




2 Basagran 480

02.06.2005 – 30.06.2019

Bentasoon 480




vabamüügis.

4.1.7 Boskaliid

Üldine

Boskaliid (CAS nr 188425-85-6) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt fungitsiidina. Nimetatud

toimeaine IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on 2-kloro-N-(4'-

klorobifenüül-2-üül)nikotiinamiid. Inglise keeles on boskaliid boscalide. (PPDB, 2017)


Vesi

Vees on boskaliid stabiilne fotolüüsile ning seega ei toimu otsest fotolüüsi päikese käes. Vees boskaliid

adsorbeerub tahkete osakestele ning pinnasele. Hüdrolüüsile on boskaliid stabiilne. Boskaliid

adsorbeerub põhjasettes (PubChem, 2017; EPA, 2003) Pikaajalised katsed Saksamaal näitasid, et kuigi

boskaliid laguneb keskkonnas kiiremini kui laborikatsetustes, on keskmiseks pooletusajaks ligikaudu

345 päeva. Boskaliidi leiti ka kolm aastat peale selle kasutamist (Karlsson, 2016)

Olulisemaks metaboliitideks on difenüülringi hüdroksüül või O-glükunoriid metaboliidid ning S-

glükunoriidi konjugatsiooniproduktid, mis asendavad püridiini ringi kloori. (PubChem, 2017)

Pinnas



Boskaliid ei liigu pinnases ning samuti ei toimu tema aurustumist pinnasest. Boskaliidi poolestusaeg

pinnases on 96 kuni 578 päeva ning viitab sellele, et biodegradatsioon ei ole oluliseks protsessiks.

Boskaliid on anaeroobsetes tingimustes samuti stabiilne. (PubChem, 2017)

Leostumine põhjavette

Boskaliidi GUS-indeks 2,66 viitab sellele, et boskaliid võib leostuda ka põhjavette. (Karlsson, 2016)

Boskaliid on enamikes pinnastes väga madala liikuvusega ning lagunemine on tingitud aeroobsest

metabolismist, mille tulemuseks on vaheproduktid, mis muutuvad kiiresti CO2-ks või muudeks

pinnasesse jäävateks jääkaineteks. Laguproduktideks on näiteks 2-kloronikotiin hape, 2-hüdroksü-N-

4’-klorobifenüül-2-üül-nikotiinamiid. Leostumine võib olla tõenäolisem pinnastes, kus on madal

orgaanilise aine sisaldus või, mis on väga teralise struktuuriga. Kuna boskaliid laguneb aeglaselt on

võimalik, et ajapikku tekib selle reostus pinnases või vees akumuleerumise tagajärjel. Laguprodukt 2-

kloronikotiinhape on pinnases väga liikuv ning ei seostu pinnasele, kuid degradeerub kiiresti. (EPA,

2003)

Kasutamine

Tabelis 17 on toodud kasutatud boskaliidi toimeaine kogused ning tabelis 18 seda sisaldavad tooted.

Tabel 17 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud boskaliidi toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet)

Boskaliid 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine Q 2800 Q Q 6731 8109


- - 2631 3415 5132 ...




Tabel 18 Turustatavad boskaliid sisaldavad tooted (TKV 2017)




1 Bell 10.12.2009 – 30.04.2020

Boskaliid 233 Suspensioon-kontsentraat


Epoksikonasool 67 Reproduktiivtoksilisus

Kantserogeensus


H361fd Arvatavasti kahjustab viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet

H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe


P405 Hoida luku taga.


SPe3 Veeorganismide kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist 10 m pinnaveekogudest.

2 Bell Super 07.12.2011 – 30.04.2019

Boskaliid 140 Õlidispersioon JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)


Kantserogeensus

Äge mürgisus








H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust




3 Cantus 24.11.2010 – 31.07.2018

Boskaliid 500 Vees dispergeeruvad graanulid






4 Cantus Gold 20.01.2014 – 31.07.2019


JAH Äge mürgisus

Dimoksüstrobiin Kantserogeensus

200 Reproduktiivtoksilisus


H351Arvatavasti põhjustab vähktõbe

H361d Arvatavasti kahjustab loodet










SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada/Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide.


5 Efilor 07.12.2011 – 31.07.2018

Metkonasool 60 Suspensioon-kontsentraat

JAH Reproduktiivtoksilisus

Boskaliid 133 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 3)




SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada/Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide)

6 Signum 24.11.2010 – 31.07.2018

Boskaliid 267 g/kg Vees dispergeeruvad graanulid


Püraklostrobiin

67 g/kg H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime









SPe3 Veeorganismide kaitseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist 10 m (pritsides maasikaid, köögivilju, kartulit, pastinaaki, juursellerit, redist, põldubasid, tomatit ja ilutaimi) ja 20 m (pritsides viljapuid) pinnaveekogudest.

7 Viverda 07.12.2011 – 30.04.2019

Püraklostrobiin Õlidispersioon JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

60 g/kg Reproduktiivtoksilisus

Epoksikonasool Kantserogeensus

50 g/l Äge mürgisus

Boskallid 140 g/l










4.1.8 Dikamba

Üldine

Dikamba (CAS nr 1918-00-9) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt herbitsiidina. Nimetatud toimeaine

IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on 3,6-dikloro-2-

metoksübensoehape. Inglise keeles on dikamba dicamba. (PubChem, 2017)


Õhk

Dikamba poolestusaeg õhus on umbes 5 päeva. Dikamba võib olla tundlik otsesele fotolüüsile

päikesevalguse tõttu. (PubChem, 2017)

Vesi

Põhiliselt toimub looduslikes vetes dikamba mikrobioloogiline lagundamine. On stabiilne abiootilisele

hüdrolüüsile ning fotolaguneb vees aeglaselt. Dikamba on stabiilne abiootilisele hüdrolüüsile kõikide

pH väärtuste juures. (PubChem, 2017) Mittesteriilses vees koos ultraviolettvalgusega laguneb 41%

dikambat 133 päevaga.

Pinnas

Dikamba ei adsorbeeru tahketel osakestel või settes. Dikamba on pinnases väga kõrge liikuvusega ning

on suur oht leostumisele pinnasest enamikes pinnase tüüpides. pKa väärtus on 1,97 ning seega on

dikamba keskkonnas anioonina ning aurustumine pinnasest ei toimu aururõhu tõttu. Dikamba põhiline

lagunemine keskkonnas toimub biodegradatsiooni tõttu. Aeroobse pinnase metabolismi tõttu tekib

dikambast 3,6-diklorosalitsüülhape, anaeroobsetel tingimustel on laguprodukt sama, kuid protsess on

aeglasem. Dikamba püsimine põllumajanduslikus pinnases sõltub väga palju selle pealekandmise

kiirusest, niiskuse sisaldusest, temperatuurist, pH-st ning pinnase tüübist. Keskmine poolestusaeg on

4,4 kuni 50 päeva aeroobsetes tingimustes ning 58 kuni 141 päeva anaeroobsetes tingimustes.

Lagunemine pinnases on kiirem kõrgematel temperatuuridel ning suurema niiskuse sisalduse juures,

samuti kui pinnas on pisut happeline. (PubChem, 2017)

Dikamba laguproduktiks on DCSA (disalitsüülhape), mis on pinnases madalama liikuvusega kui

dikamba, samuti on ta stabiilsem. Enamus DCSA-st on veefaasis. (EFSA, 2011) Kuna tegemist on madala

liikuvusega ühendiga, ei ole selle leostumine põhjavette eriti tõenäoline.


Modelleerimised näitavad, et enamike pinnaste korral on põhjavette sattumine suhteliselt väikese

tõenäosusega. (EFSA, 2011)

Kasutamine

Tabelis 19 on toodud kasutatud dikamba toimeaine kogused ning tabelis 20 seda sisaldavad tooted.



Tabel 19 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud dikamba toimeaine kogus kg/aastas (Statistikaamet)

Dikamba 2011 2012 2013 2014 2015 2016



- - 2474 1667 2307 ...

- – Andmeid ei ole kogutud (uus andmete kogumise meetod 2013 aastast) ... – andmed ei ole töö valmimise ajal veel avaldatud

Tabel 20 Turustatavad dikamba sisaldavad tooted (TKV 2017)




1 Arrat 14.07.2009 – 31.12.2019

Dikamba 500 g/kg Vees dispergeeruvad graanulid


Tritosulfuroon





2 Banvel 4S 14.07.2009 – 31.12.2019

Dikamba 480 Vesilahus / Lahustuv kontsentraat











3 DICASH 09.05.2016 – 31.12.2019

Dikamba 480 Vesilahus / Lahustuv kontsentraat





SPe3 Veeorganismide / mittesihtmärktaimede / mittesihtmärklülijalgsete / putukate kaitsmiseks peab mittepõllumajandusliku maa / pinnaveekogude vahele jätma puhvervööndi, kuhu ei pihustata vahendit.

4 Dicoherb Super 750 SL

15.03.2012 – 31.12.2018

MCPA 660 Vesilahus / Lahustuv kontsentraat

JAH Äge mürgisus

Dikamba 90 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 2)








4.1.9 Dimetoaat

Üldine

Dimetoaat (Cas nr 60-51-5) on vesikeskkonnaspetsiifiline saasteaine. Nimetatud toimeaine on

kasutusel taimekaitsevahendites, peamiselt insektitsiidides. Dimetoaadi keemiline nimetus vastavalt

IUPACile (International Union of Pure and Applied Chemistry) on O,O-dimetüül-S-(N-

metüülkarbamüülmetüül) ditiofosfaat või 2-Dimethoxy-phosphinothioylthio-N-methylacetamide.

Inglise keeles on aine nimetuseks dimethoate. (PubChem, 2017)


Õhk

Dimetoaat võib keskkonda sattuda ka aurumise teel pritsitud taimedelt ning USAs on kinnitatud kuni

40% aurumist kogu pritsitud taimekaitsevahendi kogusest. (Kamrin 1997) Dimetoaat võib aurustuda

ka õhku, kuid on vaid poolestusajaga umbes 5 tundi, sest lagundatakse hüdroksüülradikaalide poolt.

Otsene fotolüüs päikese poolt dimetoaati ei lagunda. Dimetoaat ei aurustu veest

atmosfääri. (PubChem, 2017)

Vesi

Vesikeskkonnas oleneb dimetoaadi lagunemiskiirus mitmetest keskkonnafaktoritest nagu

temperatuur, pH, mikroobide olemasolu ja rohkus ning raskmetallide sisaldus. Kõrgematel

temperatuuridel ja aluselisema pH korral laguneb toimeaine kiiremini. (Canadian Council… 1999)

Vesikeskkonnas on dimetoaadi poolestusaeg 8 päeva. (Phommakone, 2004)

Erinevad uurimused on ka näidanud, et looduslikes vetes võib esineda biodegradatsiooni

poolestusajaga 8 nädalat. pH 5 ja 7 juures steriilses keskkonnas on poolestusajaks vastavalt 156 ja 68

päeva, kuid pH 9 juures hüdrolüüsub kiiresti desmetüül dimetoaadiks ja dimetüülthiofosforhappeks.

Looduslikes vetes on poolestusajad üle 170 päeva. (PubChem, 2017)

Pinnas

Dimetoaat ei adsorbeeru tahketel osakestel või settes ning seega on dimetoaat pinnases suure

liikuvusega. Pinnases laguneb dimetoaat kiiresti. Põhiliseks lagunemise protsessideks on

mikrobioloogiliselt vahendatud oksüdatiivne ja hüdrolüütiline lagunemine aeroobses pinnases ning

poolestusaeg on 2,2 päeva. Pinnases on poolestusaegu saadud ka 7 kuni 11 päeva. Aluselistes

pinnastes võib esineda dimetoaadi hüdrolüüsi, poolestusajaga umbes 4 päeva. Biodegradatsiooni

kiirus sõltub pinnase tüübist ja mikroorganismidest pinnases. (PubChem, 2017) Laboris läbiviidud

katsed on enamasti lühema poolestusajaga kui need, mis saadud välitingimustes. (EFSA, 2006)

Laguproduktid koos CAS numbritega on välja toodud tabelis 21. Üheks olulisemaks neist on ometoaat

(Cas nr 1113-02-6). (PAN 2016) Ometoaat on oluline laguprodukt uurida, sest on metoaadist

keskkonnale ohtlikum. Erinevad katsed laborites on näidanud, et ometoaadi poolestusajad on pikemad



kui metoaadi enda omad. Katsed välitingimustes on näidanud ometoaadi poolestusajaks pinnases 4,6

kuni 22,7 päeva. (EFSA, 2006)

Tabel 21 Dimetoaadi laguproduktid koos CAS numbritega nende olemasolul. (PAN 2016)

CAS number Nimetus

- Desmetüül dimetoaat (metaboliit)

32586-82-6 Dimetüül-naatirumfosfaat

1113-02-6 Ometoaat

3344-11-4 Isodimetoaat


Dimetoaadi madalamatesse pinnakihtidesse liikumist mõjutab pinnase tüüp ning ka niiskuse sisaldus,

mida suurem on niiskuse sisaldus, seda rohkem on leostumist madalamatesse kihtidesse. (PubChem,

2017) Dimetoaat laguneb kiiremini niiskemates muldades ning kuna aine lahustub vees väga hästi ja ei

sadestu mullaosakestele, on ta aldis pinnasest välja uhtumisele. (Phommakone, 2004)

GUS-indeksid on saadud dimetoaadi jaoks vahemikus 1,85 kuni 2,45 ning see viitab sellele, et on suur

risk põhjavee reostamiseks. (Sharma, 2013)

Seadusandlik taust

Dimetoaati lubatakse kasutada ainult insektsitsiidina vastavalt määrusele (EL) 540/2011, mille kohaselt

kiideti toimeaine heaks 1. oktoobril 2007 ja heakskiitmine aegus 30. septembril 2017. Dimetoaadi

kasutusluba on pikendatud vastavalt määrusele (EL) 2015/404 kuni 31. juulini 2018.

Dimetoaadi lisandit ometoaat on eraldiseisvana keelatud kasutada, ta võib olla lisandina dimetoaadi

juures sisaldusega mitte rohkem kui 2 g/kg (EU Pesticides database 2017b) .


rakendamisele võetakse arvesse 24. novembril 2006 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees

dimetoaadi kohta koostatud hindamisaruande järeldusi. Selle kohaselt peavad liikmesriigid pöörama

erilist tähelepanu kasutajate ja töötajate ohutusele, tarbijate kokkupuutele ainega toidu kaudu,

imetajate, lindude ja muude kui sihtrühma lülijalgsete kaitsmisele. Vajadusel tuleks rakendada

meetmeid äravoolu- ja kuivendusvee pääsu piiramiseks pinnavette.

Eestis on lubatud dimetoaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid osta ja kasutada ainult

taimekaitsetunnistust omavatel isikutel. Antud ainet sisaldavad insektitsiidid lubati turule 2011. aastal.

(TKV 2017).


hulka (TKV 2017).



Dimetoaat on kantud HELCOMi potentsiaalsete probleemsete ainete nimekirja, kuna Esbjergi

Deklaratsiooni kohaselt leiti dimetoaati Põhjamerest ning see on potentsiaalselt ohtlik

merekeskkonnale. (HELCOM 2005)

Dimetoaadi allikad ja heited

Dimetoaat on kasutusel insektitsiidina. Aastatel 2011 kuni 2015 turustati dimetoaati sisaldavaid

taimekaitsevahendeid vastavalt toimeaine kogusele üle 46 tonni. Aastatel 2013 ja 2015 andmed pole

avalikult kättesaadavad andmekaitse põhimõtte tõttu (täpsemad kogused tabelis 22). (Statistikaamet

2016)

Tabel 22 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud dimetoaadi toimeaine kogus


Dimetoaadi 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 15758 12577 Q 17690 Q 18556


- - 8075 8516 8460 ...


Dimetoaati kasutatakse taimekaitsevahendites. Vastavalt Euroopa Liidu määrusele on ainet lubatud

kasutada ainult insektitsiidina

Eestis on kasutusel 3 dimetoaati sisaldavat taimekaitsevahendit. Vastavalt piirangutele peab kõikidel

dimetoaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamisel puhvertsoon pinnaveekogudest olema 15

meetrit, dekoratiivtaimedel, mis on kõrgemad kui 50 cm, 20 meetrit.

Dimetoaati sisaldavaid insektitsiide kasutatakse pritsimise teel. Seda ainet sisaldavate vahendite

müüdavad preparaadi vormid ning toimeainete sisaldused on välja toodud tabelis 23.



Tabel 23 Turustatavad dimetoaati sisaldavad tooted (TKV 2017)


Turustamis-loa kehtivus

Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


1 Danadim 40 EC 6.12.2011 – Dimetoaat Emulsioon- JAH Tuleohtlik vedelik

31.07.2019 400 kontsentraat Äge mürgisus

Hingamiskahjustused

2 Perfekthion Top 3.11.2015 – Dimetoaat Emulsioon- JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 2)

31.07.2019 400 kontsentraat

H226 Tuleohtlik vedelik ja aur

H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav




SPo5 Õhutada käideldud alad / põhjalikult kasvuhooned/määratletud aja jooksul / enne uuesti sisenemist kuni pihustatud vahendi kuivamiseni.


SPe8 Mesilastele ohtlik / Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendluse ajal/Mitte kasutada põllukultuuride õitsemise ajal / Mitte kasutada .

3 Perfekthion 400 17.04.2012 – 30.09.2017

Dimetoaat 400

Emulsioon-kontsentraat


SPo5 Õhutada käideldud alad/põhjalikult kasvuhooned / määratletud aja jooksul / enne uuesti sisenemist kuni pihustatud vahendi kuivamiseni.





Turustamis-loa kehtivus

Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


SPe8 Mesilastele ohtlik / Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendluse ajal/Mitte kasutada põllukultuuride õitsemise ajal / Mitte kasutada.


Peale nimetatud toimeaine sisaldavad Perfekthion Top ja Danadim 40 EC ka tsükloheksanooni ja aromaatseid süsivesinikke (petrooleumi) (Perfekthion Top

2015; Danadim 40 EC 2011b).

Teadaolevad mitte taimekaitsevahendina kasutused

Kuni 2000. aastani, mil vastavad vahendid keelustati, oli USAs dimetoaat kasutusel mitmesuguste putukate tõrjeks majapidamistes. Seega on nimetatud

toimeainet lubatud kasutada ainult põllumajanduses alates sellest sajandist. (Van Scoy jt. 2016) Samuti on dimetoaati kasutatud kariloomadel nahakiinlaste

vastsete (vaglad) tõrjumiseks (Phommakone 2004).



4.1.10 Epoksikonasool

Üldine

Epoksikonasool (CAS nr 135319-73-2) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt fungitsiidina. Nimetatud

toimeaine IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on (2RS,3SR)-1-[3-(2-

klorofenüül)-2,3-epoksü-2-(4-florofenüül)propüül]-1H-1,2,4-triasool. Inglise keeles on epoksikonasool

epoxiconazole. (PPDB, 2017)


Õhk

Epoksikonasool ei aurustu atomosfääri või fotolüüsuks pinnase pealmistes kihtides. (EFSA, 2008)

Vesi

Epoksikonasool on hüdrolüüsile stabiilne pH vahemikus 5 kuni 9, looduslikes vetes laguneb 20%

epoksikonasoolist umbes 15 päevaga. Epoksikonasool ei biodegradeeru kergelt. (EFSA, 2008)

Pinnas

Katsetused erinevate pinnaste ja tingimustega on andnud poolestusaegadeks 170 kuni 1064 päeva,

mis viitab sellele, et tegemist on stabiilse ühendiga. Katsed välitingimustes on andnud

poolestusaegadeks 52 kuni 226 päeva. Anaeroobsetes tingimustes on poolestusajaks saadud 154

päeva. Uuritud on ka setteid, kus on suur osa vett. Sellistes süsteemides olid poolestusajad 68 kuni 172

päeva. (EFSA, 2008)

On ennustatud, et epoksikonasool võib pisut adsorbeeruda pinnases. (PPDB, 2017) Ei ole täheldatud,

et adsorbeerumine pinnases sõltuks orgaanilise aine sisaldusest, savi sisaldusest või pinnase pH-st.

Metaboliidiks on põhiliselt leitud 1,2,4-triasool (PPDB, 2017), aga ka triasool äädikhape ning 1,2,4-

hüdroksütriasool (EFSA, 2008). Metaboliidi 1,2,4-triasooli poolestusaegadeks on 6 kuni 12 päeva ehk

see on ebastabiilsem kui pestitsiid ise ning selle esinemine pinnases ei ole väga ulatuslik. Liikumine

pinnases on suurem kui epoksikonasoolil endal ning on suurem kui pinnase pH on kõrge. (EFSA, 2008)

Põhiliseks lagunemise mehhanismiks pinnases on nii fotodegradatsioon kui ka pinnase metabolism.

Kõrgemad temperatuurid ning valguse intensiivsus kiirendavad lagunemist. (Lin, 1998)


Leostumise uurimine erinevates pinnastes on näidanud, et epoksikonasooli sisaldused leostistes

jäävad alla 50 ng/L. Ka mudelarvutused näitavad, et epoksikonasooli põhjavette leostumise oht on

madal. (EFSA 2008). Kuna epoksikonasooli laguproduktid on ebastabiilsemad kui epoksikonasool ise,

ei ole oodata nende leostumist põhjavette.

Kasutamine



Tabelis 24 on toodud kasutatud epoksikonasooli toimeaine kogused ning tabelis 25 seda sisaldavad tooted.

Tabel 24 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud epoksikonasooli toimeaine kogus kg/aastas (Statistikaamet)

Epoksikonasool 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 1661 Q 2040 4023 5516 5500


- - 1710 2195 3495 ...


Tabel 25 Turustatavad epoksikonasooli sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l) Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


1 Adexar 14.06.2012 – 30.06.2018

Fluksapüroksaad Emulsioon-kontsentraat


62,5 Reproduktiivtoksilisus


62,5 Äge mürgisus










Kasutus-piirang*




2 Allegro Super 10.12.2009 – 31.12.2022

Fenpropimorf 317 Suspo-emulsioon

JAH Kantserogeensus


Metüülkresoksiim Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

83









3 Bell 10.12.2009 – 30.04.2020




Kantserogeensus









Kasutus-piirang*






4 Bell Super 07.12.2011 – 30.04.2019

Boskaliid 140 Õli-dispersioon



Kantserogeensus

Äge mürgisus







5 Capalo 07.05.2009 – 30.04.2020



Metrafenoon 75 Reproduktiivtoksilisus


62,5







Kasutus-piirang*








6 Ceriax 13.07.2012 – 30.06.2018

Fluksapüroksaad Emulsioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

41,6 Kantserogeensus

Epoksikonasool Reproduktiivtoksilisus

41,6 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

Püraklostrobiin

66,6 H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe






7 Duett Ultra 10.12.2009 – 30.04.2020

Metüültiofanaat Suspensioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

310 Mutageensus sugurakkudele







Kasutus-piirang*



Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte







SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada / Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide).


8 Epox Extra 20.07.2012 – 30.04.2020

Epoksikonasool 50 Suspensioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

Folpet 375 Kantserogeensus

Reproduktiivtoksilisus




H400 Väga mürgine veeorganismidele







Kasutus-piirang*






9 Epox Top 11.07.2011 – 30.04.2019

Fenpropidiin 100 Emulsioon-kontsentraat

JAH Kantserogeensus









10 Maracas 20.04.2015 – 31.12.2022

Epoksikonaool 50 Emulsioon-kontsentraat

JAH Kantserogeensus

Prokloraas 225 Reproduktiivtoksilisus







Kasutus-piirang*









11 Maredo 125 SC 28.10.2011 – 30.04.2019

Epoksikonasool 125

Suspensioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

Kantserogeensus














Kasutus-piirang*



12 Opera N 10.12.2009 – 30.04.2020

Püraklostrobiin 85 Suspo-emulsioon

JAH Äge mürgisus











13 Opus 10.12.2009 – 30.04.2020

Epoksikonasool 125


JAH SPe3 Veeorganismide / mittesihtmärktaimede / mittesihtmärklülijalgsete / putukate kaitsmiseks peab mittepõllumajandusliku maa / pinnaveekogude vahele jätma puhvervööndi, kuhu ei pihustata vahendit.

14 OPUS EC 11.04.2011 – 30.04.2019

Epoksikonasool 83 Emulsioon-kontsentraat


15 Osiris 04.02.2010 – 30.04.2020

Epoksikonasool Emulsioon-kontsentraat

JAH Kantserogeensus







Kasutus-piirang*


Metkonasool 27,5 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)








16 Osiris Star 07.04.2014 – 30.04.2020

Epoksikonasool Emulsioon-kontsentraat

JAH Kantserogeensus


Metkonasool 41,25













Kasutus-piirang*




17 Radial 28.04.2015 – 31.12.2022

Asoksüstrobiin 75 Emulsioon-kontsentraat

JAH Kantserogeensus


Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1)








18 Rubric 09.05.2012 – 30.04.2019

Epoksikonasool 125


JAH Äge mürgisus

Kantserogeensus



Uuring pestitsiidide koormuse allikate ja päritolu selgitamiseks nitraaditundlikul alal 100

(218)




Kasutus-piirang*








19 Swing Gold 10.12.2009 – 30.04.2020

Dimoksüstrobiin Suspensioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

133 Kantserogeensus












(218)




Kasutus-piirang*



20 Tango Flex 24.08.2010 – 30.04.2019

Epoksikonasool 83 Suspensioon-kontsentraat

JAH Kantserogeensus









21 Tango Super 10.12.2009 – 30.04.2020

Epoksikonasool 84 Suspo-emulsioon

JAH Äge mürgisus

Fenpropimorf 250 Kantserogeensus











(218)




Kasutus-piirang*



SPe3 Veeorganismide kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndi pinnaveekogudest.

22 Viverda 07.12.2011 – 30.04.2019

Püraklostrobiin 60 Õli-dispersioon

JAH Äge mürgisus

Epoksikonasool 50 Kantserogeensus

Boskaliid 140 Reproduktiivtoksilisus











(218)

4.1.11 Fenpropimorf

Üldine

Fenpropimorf (CAS nr 67564-91-4) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt fungitsiidina. Nimetatud

toimeaine IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on cis-4-[(RS)-3-(4-tert-

butüülfenüül)-2-metüülpropüül]-2,6-dimetüülmorfoliin. Inglise keeles on fenpropimorf

fenpropimorph. (PPDB, 2017)


Vesi

Neutraalsetes tingimustes on fenpropimorf vees stabiilne ning ei hüdrolüüsu. (FAO, 2017) Fotolüüs on

võimalik ning samuti võib fenpropimorf fotolüüsuda ka pinnase ülemistes kihtides. (EFSA, 2008)

Pinnas

Katsetused laborites on näidanud, et aeroobsetes tingimustes on fenpropimorfi poolestusajaks 11 kuni

123,8 päeva sõltuvalt mullast. Laguprodukti BF 421-2 poolestusaegadeks on 3,4 kuni 8,9 päeva.

Poolestusajad välikatsetel näitavad lühemaid poolestusaegu ning need on sõltuvalt pinnastest väga

erinevad. Lagunemise kiirus ei ole seotud pinnase pH-ga. Anaeroobsetes tingimustes on lagunemine

aeglasem kui aeroobsetes tingimustes. (EFSA, 2008)

Pinnases võivad metaboliitideks olla fenpropimorf karboksüülhape ja 2,6-dimetüülmorfoliin. (PPDB,

2017) Pinnases fenpropimorf oksüdeerub läbi selle, et avaneb morfoliini tsükkel ja tekib BF 421-2

(fenpropimorf karboksüülhape), BF 421-7, BF 421-8 ja BF 421-10 (2,6-dimetüülmorfoliin).

Aeroobsetest vee ja pinnase süsteemides toimub samuti lagunemine läbi oksüdatsiooni, kuid

morfoliini tsükkel ei avane. Fotolüüsi tagajärjel tekib pinnases ka BF 421-13 ja BF 421-15. Pinnases on

poolestusaeg umbes 30 päeva. Pinnasest sõltuvalt võib poolestusaeg olla ka pikem. (FAO, 2017)

Eksperdid on ka leidnud, et 2,6-dimetüülmorfoliin ei ole mulla metaboliit ning seotud metoodikaga,

mis määrab metaboliite. (EFSA, 2008) Fenpropimorf karboksüülhappe lagunemise uurimine on

näidanud, et selle kontsentratsioon püsib pinnases üsna sarnase kontsentratsiooniga, mis näitab, et

selle tekkimine ja lagunemine on umbes sama kiirusega. (Stockmaier, 1996)

Uuritud on ka setteid, kus on suur osa vett ning katsed näitavad, et fenpropimorf läheb kiiresti üle just

tahkesse faasi. Kogu süsteemis on poolestusajaks 18 kuni 54 päeva ning põhiliseks laguproduktiks BF-

421-2, mis on veefaasis. (EFSA, 2008)


Koc väärtuse alusel alusel saab hinnata, et fenpropimorf ei liigu pinnases (PPDB, 2017) ning

adsorbeerumine pinnases ei sõltu pinnase pH-st. Laguprodukt fenpropimorf karboksüülhape on

pinnases palju suurema liikuvusega kui fenpropimorf ise ning see on seotud pinnase pH-ga. Teiste

metaboliitide põhjavette sattumise tõenäosust olemasolevate andmete põhjal hinnata ei saa. EFSA



(218)

eksperdid leidsid, et kuigi andmeid põhjavette sattumise ennustamiseks on vähe, võib siiski eeldada,

et nii fenpropimorfi kui ka metaboliitide sattumine põhjavette on väikese tõenäosusega. (EFSA, 2008)

Laguprodukti sisaldused pinnases on kõige suuremad umbes 15 – 20 cm sügavusel samas kui

fenpropimorfi sügavamal kui 5 cm ei leidu. (Stockmaier, 1996)

Kasutamine

Tabelis 26 on toodud kasutatud fenpropimorfi toimeaine kogused ning tabelis 27 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 26 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud fenpropmorfi toimeaine kogus


Fenpropimorf 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 3970 Q Q Q 5187 4523


- - 2370 2248 2535 ...




(218)

Tabel 27 Turustatavad fenpropmorfi sisaldavad tooted (TKV 2017)





1 Allegro Super 10.12.2009 – 31.12.2022


JAH Kantserogeensus


Metüülkreoksiim 83 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)









2 Capalo 07.05.2009 – 30.04.2020




Epoksikonasool 62,5

Kantserogeensus






(218)









3 Corbel 10.12.2009 – 30.04.2020

Fenpropimorg 750 Emulsioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus










4 Tango Super 10.12.2009 – 30.04.2020

Epoksikonasool 84 Suspo-emulsioon

JAH Äge mürgisus

Fenpropimorf 250 Kantserogeensus




(218)













SPe3 Veeorganismide kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndi pinnaveekogudest.




(218)

4.1.12 Kloormekvaat kloriid

Üldine

Kloromekvaatkloriid (CAS nr 999-81-5) on vesikeskkonnaspetsiifiline saasteaine, mis on kasutusel

taimekasvuregulaatorina. Nimetatud toimeaine on kloormekvaadi (CAS nr 7003-89-6) sool, viimane on

katioon. Inglise keeles on kloromekvaatkloriidi nimetus chlormequat chloride ja kloormekvaadi

nimetus chlormequat. Kloromekvaatkloriidi keemiline nimetus IUPACi (International Union of Pure and

Applied Chemistry) on 2-kloroetüültrimetüülammooniumkloriid, vastav nimetus kloormekvaadil on 2-

kloroetüültrimetüülammoonium. (PPDB, 2017)


Õhk

Kloromekvaatkloriidi poolestusaeg õhus hinnatakse olevat 2,2 päeva. Lagunemine toimub

hüdroksüülradikaalide juuresolekul, kusjuures aine küllastunud auru rõhk on 7,5 x 10-8 mm Hg. Otsest

fotolüüsi õhus ei toimu (Kim jt. 2015) ja oodatav poolestusaeg on 2 päeva. (PubChem, 2017)

Vesi

Vees on kloormekvaat kloriid stabiilne ning erinevate testide järgi võib hinnata, et tegemist on kergesti

biodegradeeruva ühendiga. Aeroobsetel tingimustes kaob kloormekvaat kloriid veest kiiresti

poolestusajaga 0,5 päeva. (EFSA, 2008) Vees võib tugevamini võib adsorbeeruda materjalidele nagu

hõljuvaine heitvees, jõgede ja järvede setetele ja mineraalidele. Adsorbeerumine jõe setetele toimub

läbi ioonvahetus mehhanismi. (PubChem, 2017)

Pinnas

Kloormekvaat kloriid on pinnases keskmise liikuvusega. Tegemist on ühendiga, mis esineb

kvaternaarse ammoonium katioonina ning seega adsorbeerub tugevamini pinnastele, kus on

orgaanilist süsinikku või savi. (Kim jt. 2015)

Põhiline lagunemise protsess on biodegradatsioon ning ka adsorptsioon. Kuna tegemist on katiooniga,

siis aurustmist ei ole. Pinnases on poolestusaeg sõltuvalt pinnase liigist keskmiselt 32 päeva.

Adsorbeerumine osadele materjalidele võib lagunemise protsessi aeglustada. Pinnases laguneb

mikroobide toimel kiiresti põhiliselt oksüdatiivsete protsessidega. (PubChem, 2017)

Kloormekvaat kloriidi puhul ei ole täheldatud karakteristlikke metaboliite ning tekkivad laguproduktid

on sellised, mis esinevad niigi looduses. (EFSA, 2008; Juhler, 2010)


Katsed näitavad, et kloormekvaat kloriidi põhjavette leostumise tõenäosus on eriti väike saviste ja

liivaste pinnaste korral. Samuti suuremate veehulkade korral nagu näiteks tugev sadu, võib ühend

pinnases kiiremini liikuda. (Juhler, 2010)



(218)

Seadusandlik taust

Kloromekvaatkloriidi lubatakse kasutada taimekasvuregulaatorina ainult teraviljadele ja

mittesöödavatele kultuuridele vastavalt määrusele (EL) nr 540/2011, mille kohaselt kiideti toimeaine

heaks 1. detsember 2009, heakskiitmine aegub 30. november 2019. Samuti ei tohi 1,2-dikloroetaani

sisaldus kloromekvaatkloriidis olla üle 0,1 g/kg ja kloroeteeni sisaldus olla üle 0,0005 g/kg kuiva aine

sisaldusest.


rakendamisele võetakse arvesse 23. jaanuaril 2009 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees

kloormekvaadi kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi. Selle kohaselt peavad liikmesriigid

pöörama erilist tähelepanu kasutajate ja töötajate ohutusele ning lindude ja imetajate kaitsele.

Eestis on lubatud kloromekvaatkloriidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid osta ja kasutada ainult

taimekaitsetunnistust omavatel isikutel. Antud ainet sisaldavad tooted on turul alates 1998. aastast.

(TKV 2017).


hulka (TKV 2017).

Kloromekvaatkloriidi allikad ja heited

Kloromekvaatkloriid on kasutusel taimekaitsevahendites. Aastatel 2011 kuni 2014 turustati

kloromekvaatkloriidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid vastavalt toimeaine kogusele kokku 140 tonni

(täpsemad kogused tabelis 28). Andmed 2015 aasta koha ei ole avalikult kätte saadavad andmekaitse

põhimõtete tõttu. (Statistikaamet 2016) Tabelis 29 on toodud turustatavad kloormekvaat kloriidi

sisaldavad tooted.

Tabel 28 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud kloormekvaat kloriidi toimeaine

kogus kg/aastas (Statistikaamet)

Kloormekvaat kloriid 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 28860 28470 40257 42412 - 71933


- - 12641 19309 31908 ...




Tabel 29 Turustatavad kloormekvaat kloriidi sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm


1 Cycocel 750 6.05.2008 – 30.11.2020

Kloromekvaat-kloriid 750


JAH Äge mürgisus



EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutus-juhendit

P390 Mahavoolanud toode absorbeerida, et see ei kahjustaks teisi materjale.



2 Stabilan 750 SL 22.03.2006 – 30.11.2020



JAH Äge mürgisus





3 CCC 10.12.1998 – 30.11.2020



JAH SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada / Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide).




4.1.13 Klorotaloniil

Üldine

Klorotaloniil (CAS nr 1897-45-6) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt fungitsiidina. Nimetatud

toimeaine IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on

tetrakloroisoftalonitriil. Inglise keeles on klorotaloniil chlorothalonil. (PPDB, 2017)


Õhk

Klorotaloniil võib aurustuda atmosfääri, kus see võib radikaalide toimel laguneda, kuid õhus on selle

poolestusaeg rohkem kui 6 aastat. (PubChem, 2017)

Vesi

Vees klorotaloniil adsorbeerub tahketele osakestele ning settele. pH 5 ja 7 juures ei toimu hüdrolüüs,

küll aga võib pH 9 juures laguneda 2,5,6-trikloro-4-hüdroksüisoftalonitriiliks ja 3-tsüano-2,4,5,6-

tetraklorobensamiidiks, poolestusajaga 38 päeva. Vees on fotolüüsi poolestusajaks 65 päeva ning see

viitab sellele, et pinnavees võib päikesevalguse toimel toimuda fotolüüs. Klorotaloniil laguneb vees nii

aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. Merevees on täheldatud aeroobsele lagunemisel

poolestusaega umbes 8 päeva. (PubChem, 2017)

Pinnas

Klorotaloniil ei liigu pinnases ning samuti ei toimu aurustumist. Aeroobse biodegradatsiooni

poolestusajad erinevates pinnastes on 10 kuni 40 päeva. Pinnases on leitud anaeroobsetes tingimustes

poolestusaegu 5 kuni 15 päeva. Järve setetes on poolestusaeg olnud aga veelgi lühem. Aeroobne

degradatsioon viib ühenditeni nagu softalonitriil, mono-, di-, ja trikloro-4-metoksüisoftalonitriil.

Poolestusajad on sõltuvalt tingimustest üks kuni kolm päeva. Põhiline metaboliit on 2,5,6-trikloro-4-

hüdroksüisoftalonitriil, mida võib leida ka paari kuu möödudes. Laboritingimustes on katsed näidanud,

et erinevates pinnastes on klorotaloniili liikuvus piiratud. (PubChem, 2017) Klorotaloniili puhul on

täheldatud erinevaid laguprodukte, mis on tekkinud kloori aatomi asendumisel või kui CN

funktsionaalrühm asendatakse mõne amiidi, tiasooli või happelise rühmaga. (Chaves, 2008)

Klorotaloniili pikem kasutamine viib selleni, et see hakkab pinnases aeglasemini lagunema. Arvatakse,

et see on tingitud sellest, et kogunema hakkav hüdroksü-klorotaloniil inhibeerib klorotaloniili

lagunemist. Lisaks on täheldatud, et selle kasutamine pikendab ka kloropürifossi ning fenamifossi

lagunemise kiirust pinnases. (Singh, 2010)

Erinevad tööd on näidanud, et klorotaloniili keskmiseks poolestusajaks on üks kuni kaks kuud, kuid

pinnasest võib seda leida ka 100 päeva möödudes. Mikrobioloogistel lagunemistel on täheldatud, et

laguproduktina võib tekkida ka 2,5,6-trikloro-4-hüdroksübenseen-1,3-dikarbonitriil, mis on

klorotaloniilist stabiilsem ning pinnases liikuvam ning võib olla reostuse allikaks. Valguse toimel see



siiski fotolüüsub kiiresti. (Wang, 2011) On leitud, et klorotaloniili lagunemine võib olla aeglasem

happelisemates pinnastes. (Ukai, 2003)

Metaboliitideks pinnases võivad olla veel 4-hüdroksü-2,5,6-trikloroisoftalonitriil, 2-amido-3,5,6-

trikloro-tsüanobenseensulfoon hape, 3-karbamüül-2,4,5-triklorobensoehape ja 4-amido-2,5-dikloro-6

tsüanobenseen-1,3-dislufoonhape. (PPDB, 2017) Joonisel 12 on toodud klorotaloniili lagunemine

pinnases.


Kuna klorotaloniil on vees vähelahustuv ning adsorbeerub tugevalt pinnasele, siis põhjavette

leostumine on vähetõenäoline. Küll aga võib põhjavette jõuda tema laguprodukt hüdroksü-

klorotaloniil, mis on pinnases liikuvam. (Wu 2002) Samuti võivad keskkonda sattude muud

laguproduktid, mis on GUS-indeksiga.

Joonis 12 Klorotaloniili lagunemine pinnases (Ukai, 2003)

Kasutamine

Tabelis 30 on toodud kasutatud klorotaloniili toimeaine kogused ning tabelis 31 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 30 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud klorotaloniili toimeaine kogus


Klorotaloniil 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine Q Q Q 468 Q 2000


- - 566 52 9 ...




Tabel 31 Turustatavad klorotaloniili sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang* Ohtlikkuse kategooria / Ohulaused / Hoiatuslaused

1 Amistar Opti 19.09.2008 – 31.12.2022

Asoksüstrobiin Suspensiooni-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

80 Kantserogeensus

Klorotaloniil Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

400

Nikosulfuroon? H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe




P403+P233 Hoida hästi ventileeritavas kohas. Hoida mahuti tihedalt suletuna.


SPe1 Põhjavee kaitsmiseks mitte pritsida nikosulfurooni sisaldavate toodetega rohkem kui 1 kord 2 aasta jooksul.


2 Credo 13.03.2012 – 31.10.2017

Pikoksüstrobiin Suspensiooni-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

100 Kantserogeensus

Klorotaloniil Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)

500









Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm




3 PROCEED 26.10.2016 – 31.10.2019

Tsüprokonasool Suspensiooni-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

40 Kantserogeensus

Klorotaloniil Reproduktiivtoksilisus

375 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Acute 1, Aquatic Chronic 1)












4.1.14 Kloridasoon

Üldine

Kloridasoon on herbitsiid, mida on Euroopas kasutatud aastast 1964, eriti põllukultuuride juures nagu

suhkrupeet, peet, küüslauk, sibulad, aga ka lillekasvatuses ja puukoolides. Kloridasooni on intensiivselt

kasutatud aastatel 1992-2003 EL riikides: Belgium & Luxembourg, Tsehhi, Saksamaa, Prantsusmaa,

Iirimaa, Itaalia, Ungari, Holland, Austria, Poola, Slovakkia, Rootsi, UK. Kirjeldatud pole nt Soome

pestitsiidikasutust. (EFSA 2007, Loos 2010)

Kloridasoon-desfenüül (CAS nr 6339-19-1) (ka Metabolit B) on kloridasooni laguprodukt. IUPAC

nimetus 5-amino-4-kloro-püridasiin-3-oon.

On täheldatud suhkrupeedist kloridasoon-desfenüüli jõudmine suhkrusse. Jälgi on täheldatud ka

erinevates taimedes, mis on istutatud hiljem kui 1 aasta pärast seda kui kloridasooni on kasutatud.


Õhk

Laboratoorsed uuringud on näidanud, et kloridasooni lendumine pinnasest ja taimede pinnalt on

kaduvväike. Õhus laguneb kloridasoon fotokeemiliste reaktsioonide teel kiiresti omades

poolestusaega vähem kui 7 tundi. (EFSA 2007)

Vesi

Steriilses vesikeskkonnas on kloridasoon stabiilne, kuid laguneb fotolüütilisel teel (poolestusaeg 22-76

päeva olenevalt päikesekiirguse tugevusest). Kloridasoon-desfenüül laguneb valguse mõjul veel

kiiremini, omades poolestusaega 6-10 päeva. (EFSA 2007)

Pinnas

Kloridasoon laguneb mõne nädala jooksul kloridasoon-desfenüüliks ning metüül-desfenüül-

kloridasooniks, millest pinnases on põhiliseks just esimene. Kloridasoon laguneb kloridasoon-

desfenüüliks läbi selle, et kaotab fenüülrühma. (Schuhmann 2016) Lagunemine on põhjustatud

mikroorganismide poolt ning kloridasoon laguneb täielikult kloridasoon-desfenüüliks. Laboratoorsed

katsed on näidanud, et 96 päeva jooksul kloridasoon-desfenüül edasi ei lagune. Analüüsid

keskkonnatingimustest näitavad, et selle laguprodukti sisaldus on sageli suurem kui kloridasooni enda

sisaldus, viidates stabiilsusele. (Buttiglieri 2009) Kloridasooni lagunemise uurimised on näidanud, et

see sõltub suuresti keskkonnatingimustest, muuhulgas ka sellest, kuidas ja millal on väetatud põldu.

(Rouchaud 1997, Capri 1995)

Erinevad uurimused on näidanud kloridasoon-desfenüüli suurt stabiilsust. Näiteks ei ole täheldatud

lagunemist 373 päeva jooksul ja võib leida erinevatest pinna- ja veekihtidest ka 916 päeva möödumisel.

On näidatud, et kloridasoon-desfenüül liigub pinnakihtides allapoole. Lagunemist kiirendab valgusega

ja õhuga kokkupuude. (EFSA 2007, Schuhmann 2016) Kloridasooni laguproduktiks pinnases on ka



metüül-desfenüül-kloridasoon, millel on suhteliselt kõrge leostuvus (GUS = 4,39 ja Koc = 92 mg/l).

(Fuhrmann, 2014)


Kloridasoon on suhteliselt suure liikuvusega pinnases ning on seega ohtlik põhjaveele. (Schuhmann

2016)

Katsed liivsavimuldades on näidanud, et kloridasooni kasutamise järgselt on kõige suurem kloridasoon-

desfenüüli sisaldus 80 päeva möödudes umbes 10 cm sügavusel. Seejärel hakkab see liikuma pinnases

allapoole ning 916 päeva möödudes on see umbes 20-30 cm sügavusel, samuti leidus seda leostises.

(Schuhmann 2016) Kloridasoon-desfenüüli sattumist keskkonda ja seal kiiret levimist saab ennustada

ka tema polaarsuse tõttu. Lisaks kloridasoon-desfenüülile võib keskkonnas leiudada ka kloridasooni

teist laguprodukti, metüül-desfenüül-kloridasoon, mis on samuti suure leostuvusega.

Kasutus

Kloridasoon ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet ei müüda. Kloridasoon on lubatud

Euroopa turule lubatud kuni 31.12.2018 määruse 540/2011 alusel.37 Eupoopas on vaba turg ja seetõttu

on võimalik kloridasooni kasutus Eestis, kui tooted on mujalt ostetud. Taimekaitsevahenditele on

kehtestatud vaid müügi piirangud ja Statistikaamet kogub andmeid vaid Eestis turule registreeritud

toimeainete kohta.

4.1.15 Klotianidiin

Üldine

Klotianidiin (CAS nr 210880-92-5) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt insektitsiidina. Nimetatud

toimeaine IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on 1-[(2-kloro-1,3-

ttiasool-5-üül)metüül]-2-metüül-3-nitroguanidiin. Inglise keeles on klotianidiin clothianidin.

(PubChem, 2017) Klotianidiin on neonikotinoid.


Vesi

Enamikes tingimustes on klotianidiin stabiilne ning põhiliseks lagunemise põhjuseks on fotolüüs, mille

poolestusajaks vees on vaid 3,7 tundi. Lagunemine on suhteliselt keerulise mehhanismiga. Ühendid V,

VI ja VII (vt Joonis 13) on stabiilsemad kui klotianidiin ise. Põhiline lagunemine veekogude korral saab

toimuda pindmistes kihtides. Aurustumine pinnaselt ei ole tõenäoline. (Gong, 2012; EPA 2005)

37 http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-

database/public/?event=activesubstance.selection&language=EN



Klotianidiin ei adsorbeeru tahketel osakestel või settes. Anaeroobse biodegradatsiooni poolestusajaks

vees on mõõdetud 27 päeva. Klotianidiil ei aurustu veest. Hüdrolüüsi ei toimu, sest klotianidiini

struktuuris puuduvad hüdrolüüsitavad funktsionaalsed rühmad. Esineb otsene fotolüüs

poolestusajaga vähem kui 1 päev. Aeroobsetes tingimustes on lagunemine väga aeglane. (PubChem,

2017; EPA 2005)

Pinnas

Klotianidiin on pinnases suure liikuvusega nii liivsavi muldades kui ka savisegustes liivades.

Biodegradatsiooni poolestusajad on vahemikus 148 kuni 1155 päeva ning ei ole seega oluliseks

lagunemise põhjuseks. Fotolüüsi poolestusaeg pinnases võib olla kiirem, 34 päeva. Enamasti leitakse

pinnasekihtides kuni 15 cm sügavusel ning üldiselt mitte kunagi sügavamal kui 45 cm. (PubChem, 2017;

EPA 2003) Klotianidiin on stabiilsem aeroobsetes pinnasest (poolestusaeg kuni 300 päeva) ja vähem

stabiilne anaeroobsetes pinnastes (poolestusaeg kuni 104 päeva). (Singh, 2013)

Klotianidiini adsorptsioon pinnases on seotud orgaanilise aine sisaldusega pinnases, kuid üldiselt on

see siiski madal. Lagunemine pinnases on väga erinev sõltuvalt pinnasest ning sõltuvuses

mikrooroganismidest. Põhiliseks laguproduktiks pinnases on CLO-uurea. (Zhang, 2018) Kui klotianidiin

on pinnases olnud pikemat aega, siis tema liikuvus väheneb. (EPA, 2005)


Tulemused viitavad sellele, et kuna klotianidiin on stabiilne ning pinnases hästi liikuv, on oht, et see

leostub ka põhjavette. (EPA, 2003) Väiksem on tõenäosus, et selle laguproduktid satuvad keskkonda,

sest klotianidiin on ise suure stabiilsusega, küll aga on laguproduktid suure leostuvusega.

Joonis 13 Klotianidiini fotolüüs (Gong 2012)



Kasutamine

Tabelis 32 on toodud tutustamise ja kasutamise tabelis on näha, et andmed on puudulikud.

Tabel 32 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud klotianidiini toimeaine kogus


Klotianidiin 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 0 Q Q Q 0 0


- - - - - -

Q – konfidentsiaalne info - – Andmeid ei ole kogutud (uus andmete kogumise meetod 2013 aastast)

Toimeaine ei ole registreeritud Taimekaitsevahendite registris (TKV 2017).

4.1.16 MCPA

Üldine

MCPA (CAS nr 94-74-6) on vesikeskkonnaspetsiifiline saasteaine, mida kasutatakse

taimekaitsevahendites herbitsiidina. Aine keemiline nimetus vastavalt IUPACile (International Union of

Pure and Applied Chemistry) on 4-kloro-o-metüülfenoksüetaanhape. Aine inglisekeelne nimetus on (4-

chloro-2-methylphenoxy) acetic acid või MCPA (PubChem, 2017).


Õhk

Atmosfääris lagundatakse MCPA radikaalide poolt ning selle reaktsiooni poolestusaeg õhus on umbes

31 tundi. (PubChem, 2017)

Vesi

Hüdrolüüsi ei toimu, sest MCPA struktuuris puuduvad hüdrolüüsitavad funktsionaalsed rühmad.

Otsese fotolüüsi poolestusaeg suvel vees päikesevalguse toimel on umbes 20 päeva. Fotolüüsi põhiline

laguprodukt on 4-kloro-2-metüülfenool, aga ka o-kresool ja 4-kloro-2-formüülfenool. (PubChem, 2017)

Kunstlikus päikesevalguses laguneb aine 88 kuni 97 minuti jooksul, looduslikes tingimustes võtab

poolestumine aega umbes 25 päeva. (European Commission 2008)

Pinnas

Pinnase pindmistes kihtides põhjustab MCPA lagunemise eelkõige fotodegradatsioon ja

bioegradatsioon, poolestusajaga ligikaudu 5 päeva. Pinnase sügavamates kihtides on põhjuseks

biodegradatsioon. Laguproduktid hakkavad tekkima 24 h jooksul ning kõige suurem sisaldus on

kaheksandal päeval. (Crespín, 2001) MCPA poolestusajaks pinnases on hinnatud umbes 15 kuni 50



päeva. (WHO 2003) Niiskus on põhiline lagunemise mõjutaja ning biodegradatsioon on aeglasem

kuivades pinnastes ning anaeroobsetest pinnastest. Täielik MCPA lagunemine üleujutatud pinnases on

ligikaudu kaks korda aeglasem kui niiskes pinnases. Biolagunemise kiirus suureneb kui keskkond on

varem kokku puutunud MCPA-ga. Pinnases laguneb 4-kloro-2-metüülfenooliks, mis on aktiivne umbes

3-4 kuud. (PubChem, 2017) MCPA lagunemise teed on toodud Joonisel 14.

Üheks oluliseks metaboliidiks on HMCPA (2-hüdroksü-4-klorofenoksüäädikhape). Nimetatud

metaboliidi teised nimetused on hüdroksü-MCPA ja cloxyfonac, mis on toksiline veeorganismidele ning

võib põhjustada inimestel vähki. (EPA 2004)


Eeldatavasti leostub MCPA enamikest muldadest kergesti välja. Mida väiksem on mulla orgaanilise aine

sisaldus, seda kiiremini liigub toimeaine läbi pinnase. (WHO 2003) MCPA ei adsorbeeru tahketel

osakestel või settes ning on pinnases kõrge liikuvusega. On levinud, et MCPA esineb äravooludes ning

jõuab seega erinevatesse ojadesse ja tiikidesse. (PubChem, 2017)

On uuritud, et milline on tõenäosus MCPA sattumiseks põhjavette. Kuna MCPA lahustub vees hästi,

adsorbeerub tahkete osakestele kehvasti, on tema liikumine pinnases kiire ning on tõenäosus, et see

satub põhjavette olemas, eriti pinnastes kus on madal orgaanilise aine sisaldus, seega eriti just pinnase

alumistes kihtides. (Hiller, 2006)

Joonis 14 Eeldatav MCPA lagunemise tee aeroobsetes tingimustes pinnases (FAO 2012)

Seadusandlik taust

MCPAd lubatakse kasutada ainult herbitsiidina vastavalt määrusele (EL) nr 540/2011, mille kohaselt

kiideti toimeaine heaks 1. mai 2006 ja heakskiitmine aegus 30. aprill 2016. Toimeainete kasutusluba

pikendati kuni 31. oktoobrini 201.


rakendamisele võetakse arvesse MCPA kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi. Selle kohaselt

peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu võimalikule põhjavee saastamisele ja veeorganismide

kaitsele.



Eestis on lubatud MCPAd ja selle ühendeid sisaldavaid taimekaitsevahendeid osta ja kasutada ainult


(TKV 2017).


hulka (TKV 2017).

MCPA allikad ja heited

MCPA ja selle erinevad ühendid on kasutusel taimekaitsevahendites. Aastatel 2011 kuni 2015 turustati

neid aineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid vastavalt toimeaine kogusele kokku üle 255 tonni

(täpsemad kogused tabelis 33). Järgnevas tabelis kriipsuga märgitud veergudel on andmed avalikult

mitte kättesaadavad andmekaitse põhimõtete tõttu. (Statistikaamet 2016) Tabelis 34 on turustatavad

MCPA-d sisaldavad tooted ning tabelis 35 on toodud muud ohtlikud ained, mis sisalduvad MCPA-d

sisaldavates toodetes.

Tabel 33 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud MCPA toimeaine kogus kg/aastas

(Statistikaamet)

MCPA 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 67679 64427 61668 61240 Q 52042


- - 50928 46844 49817 ...




Tabel 34 Turustatavad MCPAd sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm


1 Ceridor MCPA 750

17.06.2010 – 31.10.2018

MCPA 750 Vesilahus/ Lahustuv kontsentraat

JAH Äge mürgisus


2 Agroxone 75 17.06.2010 – 31.10.2018


JAH

3 Dicoherb 750 SL 13.12.2010 – 31.10.2018


JAH

P501 Sisu/mahuti kõrvaldada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

4 MCPA 750 13.12.2010 – 31.10.2018



5 Nufarm MCPA 750

13.12.2010 – 31.10.2018


JAH

6 Nufarm MCPA Super

17.06.2010 – 31.10.2018




7 Duplosan Super 30.05.2011 – 31.01.2019


JAH Äge mürgisus

Dikloroprop-P Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 2)

310

Mekoprop-P H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime





Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm


130 EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit



8 Dicoherb Super 750 SL

15.03.2012 – 31.12.2018


JAH P501 Sisu/mahuti kõrvaldada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

Dikamba 90

9 Ariane S 29.04.2011 – 31.12.2018

MCPA 200 Emulsioon, õli vees

JAH Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1, Aquatic Acute 1)

Fluroksüpüür

40 EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit

Klopüraliid H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

20




10 Profi MCPA 750 SL

30.03.2016 – 31.10.2018


JAH Äge mürgisus

Ohtlik vesikeskkonnale - Aquatic Chronic 3



11 Chwastox 750 SL 13.07.2011 – 31.10.2018


JAH






Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm


12 MCPA Classic 750 SL

30.03.2016 – 31.10.2018



13 MCPA 300 SL 26.05.2015 – 31.10.2018


JAH Äge mürgisus

Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1, Aquatic Acute 1)




P501 Sisu / mahuti kõrvaldada vastavalt kohalikule seadusandlusele.




Suurem osa MCPAd sisaldavatest vahenditest on müügil vesilahusena, välja arvatud Ariane S, mis on müügil emulsioonina õli vees. Tabelis 34 on välja toodud

MCPAd sisaldavate herbitsiidide toimeained koos nende kontsentratsioonidega. Vahenditel, mida pole tabelisse märgitud, peale MCPA (kontsentratsiooniga

750 g/l) teisi toimeaineid ei ole.

Lisaks toimeainetele sisaldavad välja toodud taimekaitsevahendid ka teisi ohtlike aineid (tabel 35), kuid puhvertsooni piirang on neist seatud ainult ühele –

MCPA 300 SL, mille puhul on tsooni suurus 5 meetrit põllumajanduses mittekasutatavast maast.



Tabel 35 MCPAd sisaldavates taimekaitsevahendites sisalduvad muud ohtlikud ained (sh

toimeaine variatsioonid) (TKV 2017)

Taimekaitsevahend Muud ohtlikud ained

Ceridor MCPA 750 MCPA-DMA, 4-kloro-2-metüülfenool

Duplosan Super 2,4-diklorofenool, 4-kloro-2-metüülfenool, toimeainete dimetüülamiinsoolad

Agroxone 75 MCPA-DMA, 4-kloro-2-metüülfenool

MCPA 750 MCPA-DMA, 4-kloro-2-metüülfenool

Nufarm MCPA Super MCPA-DMA, MCPA-K, MCPA-Na, 4-kloro-2-metüülfenool

Dicoherb 750 SL MCPA-DMA, 4-kloro-2-metüülfenool

Nufarm MCPA 750 MCPA-DMA, 4-kloro-2-metüülfenool

Dicoherb Super 750 SL toimeainete dimetüülamiinsoolad, 4-kloro-2-metüülfenool

Chwastox 750 SL MCPA dimetüülamiini sool

MCPA Classic 750 SL MCPA dimetüülamiini sool

Profi MCPA 750 SL MCPA dimetüülamiini sool

4.1.17 Metasakloor

Üldine

Metasakloor (CAS nr 67129-08-2) on vesikeskkonnaspetsiifiline saasteaine, mida kasutatakse

herbitsiidides. Metasakloori keemiline nimetus IUPACi (International Union of Pure Chemistry) järgi on

2-kloro-N-(pürasool-1-üülmetüül)atseet-2’,6’-ksülidiid. Inglise keeles on aine nimetuseks metazachlor.


Õhk

Kõige tavalisem viis metasakloori keskkonda jõudmiseks on tänu äravoolule ja pritsimise käigus

tekkivale õhu kaudu triivile (Mohr jt. 2007). Metasakloor on stabiilne nii hüdrolüüsi kui ka fotolüüsi (sh

fotolüüs vesikeskkonnas) suhtes (Vonk jt. 2013).

Ei ole tõenäoline, et metasakloor lenduks vesi/pinnas süsteemidest atmosfääri ning kui ka peaks

sattuma, laguneb see kiiresti, poolestusajaga 6,5 tundi. (EFSA, 2008)

Vesi, pinnas

Metasakloor on pinnases suhteliselt kõrge liikuvusega ning metaboliitide adsorbeerumine on veelgi

nõrgem. Üldiselt ei adsorbeeru tugevasti tahkele pinnasele. Poolestusaeg sõltub pinnase tüübist ning

muudest keskkonnatingimustest ning on 4 kuni 96 päeva. Metasakloor on stabiilsem savises pinnases.

(PPDB, 2017)

Metasakloor laguneb kiiremini ning adsorbeerub vähem pinnases, kus on väiksem orgaanilise aine

sisaldus, samuti on lagunemine kiirem kõrgematel temperatuuridel, üle 20 kraadi. (Beulke, 2001)



Katsed vee ja pinnasega näitavad, et veefaasist kaob metasakloor kiiresti ning pinnases on umbes 3 –

15 päeva möödudes alles umbes 10% metasakloorist. Seost pinnase pH ja metasakloori

adsorbeerumise vahel täheldatud ei ole. (EFSA, 2008) Kokkuvõtvalt on metasakloori lagunemise kiirus

sõltuv erinevatest keskkonnatingimustest. (Beulke, 2001)

Aeroobsetes tingimustes on metasakloori lagunemine keeruline. (EFSA, 2008) Olulisemad metaboliidid

(Tabel 36 ja 37) pinnases on metasakloor oksaalhape (N-(2,6-dimetüülfenüül)-N-(1H-pürasool-1-

üülmetüül)oksalamiid) ehk 479M04 ja metasakloor sulfoonhape (N-(2,6-dimetüülfenüül)-N-(1H-

pürasool-1-üülmetüül)aminokarbonüülmetüülsulfoonhape ehk 479M08. Mõlemad on pinnases väga

liikuvad. (PPDB, 2017; EFSA, 2008) Sulfoonhappe edasisel lagundamisel bakterite poolt võib tekkida

glükolaat (479M01), kuid 479M08 on siiski küllaltki stabiilne (Laue jt. 1996).

Laboratoorsetes tingimustes laguneb metasakloor kiiresti, poolestusajaga umbes 10,8 päeva ning

keskkonnatingimustes on lagunemine veelgi kiirem ja sageli alla nädala. Põhiliste pinnases leiduvate

metaboliitide 479M04 ja 479M08 lagunemine on aeglasem, keskkonnas näiteks 56,4 ja 71,1 päeva.

(EFSA, 2008)

Vees on olulisimaks metaboliidiks 479M04 (EFSA, 2008) ning selle lagunemine on aeglasem kui

metasakloori enda oma (Mamy, 2005)

Metasakloori puhul on oluline välja tuua ka seda, et pinnases lagunemise korral tekib mitmeid

laguprodukte, mis jäävad pinnasesse kinni ning ei ole välja ekstrahheeruvad. See võib viia selleni, et

pinnasesse kogunevad ühendid, mis võivad keskkonnale ohtlikuks saada hiljem. Samuti võivad

pikaaegsemalt koguneda laguproduktid. (Mamy, 2005)


Leostuskatsed ja modelleerimised näitavad, et on vähene tõenäosus, et põhjavette satuks

metasakloori rohkem kui 0.1 ug/l, kuid metaboliitide sattumine põhjavette suuremas koguses on

võimalik. (EFSA, 2008)

Tabel 36 Metasakloori ja metaboliitide hajumisajad ja liikuvus pinnases. (EFSA 2008)

Aine Hajumisaeg Liikuvus

Metasakloor DT50 = 2,8 – 21,3 päeva

Koc = 53,8 – 220 ml/g DT50lab = 6,2 – 25,3 päeva

479M04 DT50 = 52,8 – 138,7 päeva

Koc = 1 – 94 ml/g DT50lab = 22,4 – 578 päeva

479M08 DT50 = 59,7 – 171 päeva

Koc = 4 – 78,5 ml/g DT50lab = 60,1 – 375 päeva

DT50 – period required for 50% dissipation; DT50lab – period required for 50% dissipation in laboratory conditions; Koc –

organic carbon adsorption coefficient



Tabel 37 Metasakloori metaboliidid koos struktuurvalemitega. (EFSA, 2016)

Kood Keemiline nimetus (inglise keeles) Struktuurvalem

BH 479-4 479M04

N-(2,6-dimethylphenyl)-N-(1H-pyrazol-1- ylmethyl)oxalamide

BH 479-8 479M08

N-(2,6-dimethylphenyl)-N-(1H-pyrazol-1- ylmethyl)aminocarbonylmethylsulfonic acid

BH 479-18

sodium N-(2,6-dimethylphenyl)-N-(1H-pyrazol- 1-ylmethyl)aminocarbonylmethylsulfonate

BH 479-9 479M09

N-(2,6-dimethylphenyl)-N-(1H-pyrazol-1- ylmethyl)aminocarbonylmethylsulfinyl acetic acid

BH 479-11 479M11

methyl N-(2,6-dimethylphenyl)-N-(1H-pyrazol- 1-ylmethyl)aminocarbonylmethylsulfoxide

BH 479-12 479M12

N-[(2-hydroxycarbonyl-6-methyl)phenyl]-N- (1H-pyrazol-1-ylmethyl)oxalamide

Seadusandlik taust

Metasakloori lubatakse kasutada ainult herbitsiidina vastavalt määrusele (EL) nr 540/2011, mille

kohaselt kiideti toimeaine heaks 1. august 2009, heakskiitmine aegub 31. juuli 2019 (Komisjoni… 2011).



Metasakloori kasutamise tingimusi laiendati aastal 2012, alates millest on ainet lubatud kasutada

kokku kuni 1 kg/ha kohta samal põllul kolme aasta jooksul (Komisjoni… 2012). Samuti ei tohi tolueeni

sisaldus metasaklooris olla üle 0,05%, varasemalt oli selleks 0,01% (Komisjoni… 2011).


rakendamisele võetakse arvesse 26. septembril 2008 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees

metasakloori kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi. Selle kohaselt peavad liikmesriigid

pöörama erilist tähelepanu kasutajate ja töötajate ohutusele, põhjavee ning veeorganismidele

kaitsele. (Komisjoni… 2011)

Eestis on lubatud metasakloori sisaldavaid taimekaitsevahendeid osta ja kasutada ainult


(TKV 2017).


hulka (TKV 2017).

Metasakloori allikad ja heited

Metasakloor on kasutusel taimekaitsevahendites. Aastatel 2011 kuni 2015 turustati Eestis

metasakloori sisaldavaid taimekaitsevahendeid vastavalt toimeaine kogusele kokku üle 142 tonni

(täpsemad kogused tabelis 38) (Statistikaamet 2016).

Tabel 38 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud metasakloori toimeaine kogus


Metasakloor 2011 2012 2013 2014 2015 2016



- - 26584 25493 17510 ...


Metasakloori kasutatakse taimekaitsevahendites. Vastavalt Euroopa Liidu määrustele on ainet

lubatud kasutada ainult herbitsiidina.

Metasakloor on kasutusel herbitsiidina peamiselt umbrohu tõrjeks rapsil ja rüpsil. Eestis on turule

lubatud 13 metasakloori sisaldavat taimekaitsevahendit. Paljud metasakloori sisaldavad herbitsiidid

sisaldavad ka muid toimeaineid ning on müügil enamasti suspensioonkontsentraadina (Tabel 39).



Tabel 39 Turustatavad metasakloori sisaldavad tooted (TKV 2017)




Kasutus-piirang*


1 Butisan 400 13.01.2010 – 31.07.2020

Metasakloor Suspensioon-kontsentraat


400 Kantserogeensus

Nikosulfuroon? Äge mürgisus







2 OSCAR 500SC 20.04.2015 – 31.07.2022

Metasakloor 500 Suspensioon-kontsentraat

JAH P501 Sisu/mahuti kõrvaldada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

Nikosulfuroon? P391 Mahavoolanud toode kokku koguda.

3 Sultan 500 SC 13.01.2010 – 31.07.2022


JAH

Nikosulfuroon?

4 Butisan Star 13.01.2010 – 30.04.2022

Metasakloor Suspensioon-kontsentraat


333 Kantserogeensus

Kvinmerak 83

Nikosulfuroon? EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit








Kasutus-piirang*








5 Butisan Kombi 10.04.2014 – 31.07.2020

Metasakloor Emulsioon-kontsentraat


200 Kantserogeensus

Dimeteenamiid-P 200 Äge mürgisus

Nikosulfuroon?













Kasutus-piirang*




6 Nimbus SE 4.02.2010 – 31.07.2020

Metasakloor Suspo-emulsioon


250 Kantserogeensus

Klomasoon 33,3

Nikosulfuroon? EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit


7 Butisan Avant 30.03.2015 – 30.04.2022

Metasakloor 300 Suspo-emulsioon

JAH H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe

Dimeteenamiid-P 100

Kvinmerak 100 SPe3 Veeorganismide / mittesihtmärktaimede / mittesihtmärklülijalgsete / putukate kaitsmiseks peab mittepõllumajandusliku maa / pinnaveekogude vahele jätma puhvervööndi, kuhu ei pihustata vahendit.

Nikosulfuroon? SPe1 Põhjavee kaitsmiseks mitte pritsida nikosulfurooni sisaldavate toodetega rohkem kui 1 kord 2 aasta jooksul.

8 Clamox 31.03.2015 – 31.07.2020



Imasamoks 17,5 P501 Sisu/mahuti kõrvaldada vastavalt kohalikule seadusandlusele.

Nikosulfuroon? P391 Mahavoolanud toode kokku koguda.

9 Fuego Top 10.12.2014 – 31.07.2022


JAH

Kvinmerak 125

Nikosulfuroon?

10 Kalif Mega 13.07.2012 – 31.07.2022

Metasakloor 250 Kapsel-suspensiooni ja suspensioon-kontsentraadi segu

JAH

Klomasoon 33

Nikosulfuroon?

11 Metazamix Metasakloor 500 JAH






Kasutus-piirang*


17.09.2015 – 31.12.2025

Aminopüraliid 5,3 Suspensioon-kontsentraat

Pikloraam 13,3

Nikosulfuroon?

12 RAPSAN 500 SC 2.03.2016 – 31.07.2020


JAH

Nikosulfuroon?

13 Sultan Super 17.02.2014 – 31.07.2022


JAH

Kvinmerak 125

Nikosulfuroon?


Ühtegi metasakloori sisaldavat taimekaitsevahendit pole lubatud kasutada rohkem kui 750 g/ha (1 kg/ha – informatsioon erineb tooteetikettidel ja registris

osade toodete kohta, vastavalt EL määrusele kehtib 1 kg/ha) samal põllul kolme aasta jooksul, selleks et kaitsta põhjavett. Samuti kehtivate kasutuspiirangute

kohaselt peab puhvertsoon pinnaveekogust olema 10 meetrit ja muust põllumajanduses mittekasutatavast maast 5 meetrit (Rapsan 500 SC puhul 10 meetrit).

Mõnede toodete koostise osas on välja toodud ka muud ohtlikud ained, mis on ära näidatud tabelis 40. (TKV 2017)

Tabel 40 Metasakloori sisaldavates toodetes olevad muud ohtlikud ained vastavalt tootele. (TKV 2017)

Taimekaitsevahend Muud ohtlikud ained

Butisan Kombi bensüülalkohol, naftalahusti, kaltsiumdodeküülbenseensulfonaat

Sultan Super 1,2-bensisotiasoliin-3-oon

Fuego Top 1,2-bensisotiasoliin-3-oon

Metazamix propaandiool



4.1.18 Napropamiid

Üldine

Napropamiid (CAS nr 15299-99-7) on kasutusel pestitsiidina, enamasti herbitsiidina. Napropamiidi

keemiline nimetus IUPACi (International Union of Pure Chemistry) järgi on N,N-dietüül-2-naftaleen-1-

üloksüpropaanamiid. Inglise keeles on aine nimetuseks napropamide. (PubChem, 2017)


Vesi

Steriilsetes tingimustes on napropamiid stabiilne. (EFSA, 2010). Vees napropamiid adsorbeerub

tahketele osakestele ning settele. Otsene päikesevalgus on otsese fotolüüsi põhjustajaks ning

laborikatsed on näidanud, et see võib toimuda minutitega. (PubChem, 2017) Fotolüüsi tagajärjel on

vees täheldatud N,N-dietüül-4-hüdroksü--metüül-2-naftaleenatseetamiidi. (Aguer, 2000)

Pinnas

Napropamiid ei aurustutu pinnasest. Poolestusaeg on 34 päevast kuni 2 aastani ning see sõltub pinnase

tingimustest, sest põhiliseks lagunemise põhjuseks on biodegradatsioon ning fotolüüs. Lagunemise

kiirust võib mõjutada ka selle kontsentratsioon, mida suurem on kontsentratsioon, seda aeglasem on

lagunemine. Seega saab järeldada, et biodegradatsioon on aeglane. (PubChem, 2017) Euroopa

muldades tehtud katsed näitavad poolestusaegu vahemikus 31 kuni 127 päeva. (EFSA, 2010)

Metaboliidina esineb naftoksü propioon hape (NOPA), aga see ei ole keskkonnale oluline. (PubChem,

2017) Laguproduktiks on leitud NOPA. Kuna napropamiidi leostumist põhjavette ei peeta suureks

ohuks, siis NOPA võib põhjavette leostuda.(EFSA, 2010)


Katsed ei ole näidanud, et napropamiid võiks kiiresti põhjavette leostuda. (PubChem, 2017)

Pinnases on napropamiid kas madala või keskmise liikuvusega. Liikumine pinnases ei ole seotud

pinnase pH-ga. Katsed vee ja setete segudega näitavad, et napropamiid laguneb aeglaselt ning liigub

veefaasist pinnasele. Segus on poolestusajaks 24 kuni 32 päeva. (EFSA, 2010) Adsorbeerumine on

suurem pinnases, kus on suurem savi hulk, kuid ei ole seotud orgaanilise aine sisalduega pinnases.

(Aguer, 2000)



Kasutamine

Tabelis 41 on toodud napropamiidi toimeaine kogused ning tabelis 42 seda sisaldavad tooted.

Tabel 41 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud napropamiidi toimeaine kogus


Napropamiid 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine Q Q 0 Q Q Q


- - 422 217 173 ...


Tabel 42 Turustatavad napropamiidi sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm


1 Devrinol 45 SC

13.12.2005 – 31.12.2021

Napropamiid 450



H410 Väga mürgine veeorganismidele, pika-ajaline toime

EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise vältimiseks järgida kasutusjuhendit.


SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sat-tumist (Seadmeid pinna-vee lähedal mitte puhas-tada / Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide).


vabamüügis.



4.1.19 Propakvisafop

Üldine

Propakvisafop (CAS nr 111479-05-1) on kasutusel pestitsiidina, enamasti herbitsiidina. Propakvisafopi

keemiline nimetus IUPACi (International Union of Pure Chemistry) järgi on 2-

isopropüülideneaminooksüetüül (R)-2-[4-(6-klorokinoksaliin-2-üloksü)fenoksü]propionaat. Inglise

keeles on aine nimetuseks propaquizafop. (PPDB, 2017)


Vesi

Hüdrolüüsi poolestusajaks vees on 32 päeva ja pinnases aeroobse lagunemise poolestusajaks 2,1

päeva. (PPDB, 2017) Hüdrolüüs on kiirem happelistest tingimustest. Propakvisafopi laguneb hüdrolüüsi

ajal põhiliselt kvisalofopiks, mis omakorda laguneb kvisalofop-fenooliks, hüdroksü-kvisalofopiks,

hüdroksü kinoksaliimiks, hüdroksü kvisalofop fenooliks ja dihüdroksü kinoksaliiniks. Enamasti on

laguproduktid pinnases stabiilsemad kui propakvisalofop. (EFSA, 2008)

Anaeroobsetest tingimustest laguneb propakvisafop ning sageli on analüüsitav vaid kvisalofop, mis

anaeroobsetes tingimustes ei anna identifitseeritavaid metaboliite. Kvisalofop on stabiilne ühend,

poolestusajaga 7 – 39 päeva. Kuna propakvisafop on pinnases väga ebastabiilne on tema

adsorbeerimise uurimine keeruline. Laguprodukti kvisalofopi liikumine pinnases on keskmine nagu ka

teiste laguproduktide. (EFSA, 2008)


Laboratoorsetes katsetes on leitud, et radioaktiivse propakvisafopiga töödeldud pinnas sisaldas pärast

simuleeritud vihmasadu radioaktiivsust suuremas osas vaid pealmises 15 cm paksuses kihis. Pinnase

leostusvesi ise sisaldas radioaktiivsust väga vähesel määral ja seega võib arvata, et propakvisafop ega

selle laguühendid põhjavette olulisel määral ei jõua. (EFSA 2008)

Kasutamine

Tabelis 43 on toodud kasutatud propakvisafopi toimeaine kogused ning tabelis 44 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 43 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud propakvisafopi toimeaine kogus


Propakvisafop 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 3125 1766 1388 1301 Q 1830


- - 919 731 751 ...

Q – konfidentsiaalne info - – Andmeid ei ole kogutud (uus andmete kogumise meetod 2013 aastast)



... – andmed ei ole töö valmimise ajal veel avaldatud

Tabel 44 Turustatavad propakvisafoppi sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm


1 Agil 100 EC 21.01.2005 – 30.11.2020

Propakvisafop 100




H411 Mürgine vee-organismidele, pikaajaline toime





vabamüügis.

4.1.20 Propamokarb-hüdrokloriid

Üldine

Propamokarb-hüdrokloriid (CAS nr 25606-41-1) on kasutusel pestitsiidina, enamasti fungitsiidina.

Propamokarb-hüdroksiidi keemiline nimetus IUPACi (International Union of Pure Chemistry) järgi on

propüül 3-(dimetüülamino)propüülkarbamaat hüdrokloriid. Inglise keeles on aine nimetuseks

propamocarb hydrochloride. (PPDB, 2017)


Vesi, pinnas

Propamokarb-hüdrokloriidi põhiliseks lagunemise protsessiks on biodegradatsioon. Vees ei põhjusta

lagunemist fotodegradatsioon. Pinnases on täheldatud, et fotodegradatsiooni poolestusaeg on

ligikaudu 35 päeva. Kui pinnas on eelnevalt olnud kokku puutunud sama ainega, on lagunemine

kiirem. (EPA, 2017) Aurustumine pinnasest ei ole tõenäoline. (EFSA, 2006) Vees oli poolestusajaks 11,6

– 15 päeva ning kogu süsteemis 15,5 kuni 21 päeva. (EFSA, 2006)



Ei ole täheldatud, et pinnases tekiks identifitseeritavaid laguprodukte. Laboris läbi viidud katsetused

näitavad pinnases poolestusajaks 10,9 kuni 136 päeva. Katsed välitingimustes näitasid propamokarb-

hüdroksiidi poolestusaegadeks 17,4 kuni 23,7 päeva. (EFSA, 2006)


Liikuvus varieerub pinnase tüübiti ning on liikuvast kuni mitte liikuvamini (Koc väärtused 41 kuni 359).

Põhilisteks mõjutajateks on pinnase pH ja savi sisaldus. Kuna propamokarb on orgaaniline alus, siis võib

ta olla osades pinnastes protoneerunud ning adsorptsioon pinnases seega ka kõrgem. (EPA, 2017)

Pinnases on propamokarb-hüdroksiidi liikuvus suurem aluselistes tingimustes, kuid väga liikuv ei ole

see sellest hoolimata. Enamus ühendist leidus pinnase ülemistest kihtides. Vee ja sette segudes asubki

propamokarb-hüdroksiid pigem tahkesse faasi. (EFSA, 2006)

Kasutamine

Tabelis 45 on toodud kasutatud propamokarb-hüdrokloriid toimeaine kogused ning tabelis 46 seda

sisaldavad tooted.

Tabel 45 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud propamokarb-hüdrokloriidi toimeaine

kogus kg/aastas (Statistikaamet)

Propamokarb-hüdrokloriid 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine Q Q Q 1909 Q 3323


- - 2484 2182 1483 -


Tabel 46 Turustatavad propamokarb-hüdrokloriidi sisaldavad tooted (TKV 2017)





1 Previcur Energy

30.09.2011 – 31.07.2019

Propamokarb 530 Vesilahus / Lahustuv kontsentraat


Fosetüül 310

SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada / Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide)




vabamüügis.

4.1.21 Simasiin

Üldine

Simasiin (CAS nr 122-34-9) on prioriteetne aine, mida kasutatakse herbitsiidides. Aine keemiline

nimetus on 6-kloro-N,N’-dietüül-1,3,5triasiin-2,4-diamiin. Nimetus IUPACi (International Union of Pure

and Applied Chemistry) on 2-kloro-4,6-bis(etüülamino)-s-triasiin (IARC 1999). Simasiini nimetus inglise

keeles on simazine. (PubChem, 2017)


Õhk, vesi, pinnas

Simasiin on hinnanguliselt keskkonnas püsiv ja pinnases küllaltki liikuv (Health Canada 2016).

Atmosfääris laguneb umbes 35 tunniga. (PubChem, 2017) Toimeaine poolestusaeg pinnases on 46-174

päeva ning lagunemine toimub hüdrolüüsi ja N-dealküülimise teel. Aine mineraliseerumine on aeglane

ja kuigi vees lahustuvus on madal, on simasiin klassifitseeritud kui leostuja. (WHO 2003)

Anaeroobsetes tingimustes vesikeskkonnas on toimeaine poolestusaeg 664 päeva (Health Canada

2016). Vees adsorbeerub simasiin tahketele osakestele ning settele. Biodegradeerumise katsed on

näidanud erinevaid tulemusi. On katseid, mis on näidanud, et järvevees on simasiini poolestusaeg 50

kuni 700 päeva. Laguproduktina on täheldatud 1,3,5-triasiin-2,4-diamiini. Biodegradeerumine sõltub

keskkonnatingimustest ning on 27 kuni 102 päeva. Põhilisteks mõjuriteks on niiskus ja temperatuur.

Orgaanilise aine sisaldus pinnases mõjutab samuti simasiini lagunemist. (PubChem, 2017)

Metaboliitideks on ka 2-hüdroksü-4,6-bis(etüülamino)-s-triasiin, 2-kloro-4-amino-6-etüülamino-s-

triasiin ehk deisopropüülatrasiin (DIA) ja 2-kloro-4,6-diamino-s-triasiin ehk diaminoklorotriasiin (DACT)

(Gunasekara 2004).


Simasiin on pinnases kas kõrge või keskmise liikuvusega. Adsorbeerumine on suurem kui pH on

väiksem. Katsed on näidanud, et simasiin võib leostuda pinnases kuni 60 cm sügavusele. (PubChem,

2017) Põhjavette sattumise oht on suur liivasemates pinnastes. (Suárez, 2007)

Simasiin võib hüdrolüüsuda 2-hüdroksü-simasiiniks nii steriilsetes kui ka mittesteriilsetes

keskkondades, Joonis 15. (Caracciolo, 2005) Simasiini klooritud metaboliidid (DIA ja DACT) on pinnases

veelgi liikuvamad kui toimeaine ise ning omavad potentsiaali välja leostuda ja pinnavette jõuda (Health

Canada 2016).



Joonis 15 Simasiini lagunemise teed (Caracciolo, 2005)

Seadusandlik taust

Simasiini kasutamine taimekaitsevahendites on keelatud alates 2004. aastast Euroopa Komisjoni

otsusega 2004/247/EÜ. Vastavalt nimetatud otsusele jäid kuni 2007. aastani kehtima erandid osadele

liikmesriikidele, kelleks olid Kreeka (oliivid), UK (oad, spargel, rabarber, külmakindlate ilutaimede

paljundusmaterjal), Madalmaad (maasikas), Iirimaa (kartul, põldoad, rabarber, spargel, marjad,

puuviljad, ilutaimed), Belgia (mustjuur, spargel, ilutaimed, rabarber) ning Hispaania (õunviljad,

tsitruselised, sarapuupähklid, viinamarjaistandused). (Komisjon 2004)

Toimeaine kuulub Veepoliitika raamdirektiivi alusel prioriteetsete ainete hulka (European Commission

2016).

Simasiini on keelatud Euroopa Liidus kasutada ka biotsiidides komisjoni regulatsiooniga 2032/2003,

kuid tootmine ja eksportimine kolmandatesse riikidesse on lubatud (Circabc 2010).

Lisaks kuulub simasiin PIC-menetluse nõudega kemikaalide hulka (ECHA s.a.). Toimeaine ei ole

registreeritud Taimekaitsevahendite registris (TKV 2017). Toimeaine on loetletud ka 2009. aastal välja

antud OECD suure tootmismahuga kemikaalide nimekirjas (OECD 2009).



4.1.22 Spiroksamiin

Üldine

Spiroksamiin (CAS nr 118134-30-8) on kasutusel pestitsiidina, enamasti fungitsiidina. Spiroksamiini

keemiline nimetus IUPACi (International Union of Pure and Applied Chemistry) järgi on 8-tert-butüül-

1,4-dioksaspiro[4.5]dekaan-2-üülmetüül(etüül)(propüül)amiin. Inglise keeles on aine nimetuseks

spiroxamine. (PPDB, 2017)


Vesi

Spiroksamiini puhul toimub kerge hüdrolüüs vee pH 9 juures, laboratoorsetes tingimustes pole

hüdrolüüsi pH 5 ega pH 7 juures täheldatud (European Commission 1999).

Pinnas

Spiroksamiini puhul on täheldatud aeglast fotolüütilist lagunemist (DT50 > 200 päeva) pinnases, kus

laguproduktideks on enamasti desetüül- ja despropüülrühmadega ühendid (NRA 2001). Ent Euroopa

Komisjoni poolt läbi töötatud uuringus spiroksamiini kohta väidetakse, et fotolüüs pinnases kestab

palju lühemat aega (DT50 = 26 päeva) (European Commission 1999). Austraallaste tehtud uuring näitab,

et aine ise ja ka tema metaboliidid võivad kinnituda orgaaniliste või saviosakeste pinnale, kuid peaks

siiski olema vähemalt osaliselt kättesaadav mikroobidele lagundamiseks (NRA, 2001).

Pinnases on leitud poolestusaegadeks 35 kuni 64 päeva ning vees on see oluliselt lühem, 12 kuni 13

tundi. (Agropages, 2017) Osades uurimustes on poolestusajaks pinnases 24,2 – 88 päeva. (EFSA, 2010)

Ei ole täheldatud identifitseeritavaid laguprodukte (põhiliselt süsihappegaas). (PPDB, 2017) Katsetused

teatud tingimustel on siiski näidanud laguprodukte pinnases nagu KWG 4168-desetüül (M01) ja KWG

4168-despropüül (M02), mis on spiroksamiinile sarnase stabiilsusega. (EFSA, 2010) Laguproduktidena

on täheldatud ka despropüül-spiroksamiini ning desetüül-spiroksamiini (joonis 16) (Sukul, 2010).


Pinnases peetakse spiroksamiini pigem mitteliikuvaks (PPDB, 2017). Nii spiroksamiin kui ka eelpool

mainitud laguproduktid ei ole pinnases liikuvad. (EFSA, 2010)



Joonis 16 Spiroksamiini laguproduktid (Sukul, 2010)

Seadusandlik taust

Spiroksamiini lubatakse kasutada ainult fungitsiidina vastavalt määrusele (EL) nr 540/2011, mille

kohaselt kiideti toimeaine heaks 1. september 1999 ja heakskiitmine aegus 31. detsember 2011

(Komisjoni… 2011a). Spiroksamiini kasutusluba on pikendatud vastavalt määrusele (EL) nr 797/2011,

9. august 2011, millega kiidetakse heaks toimeaine oksüfluorfeen vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa. Uus kasutusluba on kehtiv perioodil 1. jaanuar 2012

kuni 31. detsember 2021.


rakendamisele võetakse arvesse 17. juunil 2011 toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees

spiroksamiini kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi. Selle kohaselt peavad liikmesriigid

pöörama erilist tähelepanu kasutajate ja töötajate ohutusele, põhjavee kaitsele ning veeorganismidele

põhjustatavatele ohtudele.

Eestis on lubatud spiroksamiini sisaldavaid taimekaitsevahendeid osta ja kasutada ainult

taimekaitsetunnistust omavatel isikutel. Antud ainet sisaldavad fungitsiidid lubati turule 2010. aastal.

(TKV 2017).


hulka (TKV 2017)

Turule lubatud toodete kasutus teraviljal sh: nisu, rukis, kaer, tritikale, oder.38

Eestis on kasutusel (sh turule lubatud) 2 spiroksamiini sisaldavat taimekaitsevahendit, vt tabel 48.

Kasutamine

Tabelis 47 on toodud kasutatud spiroksamiini toimeaine kogused ning tabelis 48 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 47 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud spiroksamiin toimeaine kogus


Spiroksamiin 2011 2012 2013 2014 2015 2016


38 Taimekaitsevahendite register http://jis.agri.ee:22001/jisweb/forms/mainframe.htm




- - 3899 5086 5710 ...




Tabel 48 Turustatavad spiroksamiini sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


1 Input 21.12.2010 - 31.12.2022

Spiroksamiin Emulsioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

300 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1, Aquatic Acute 1)

Protiokonasool

160 H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime





2 Falcon Forte 22.04.2010 -31.12.2022

Protiokonasool Emulsioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus


Spiroksamiin Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1, Aquatic Acute 1)

224

Tebukonasool H361d Arvatavasti kahjustab loodet

148 H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime








4.1.23 Tebukonasool

Üldine

Tebukonasool (CAS nr 107534-96-3) on vesikeskkonnaspetsiifiline saasteaine, mis on kasutusel

pestitsiidides, peamiselt fungitsiidina. Nimetatud toimeaine IUPAC (International Union of Pure and

Applied Chemistry) nimetus on (RS)-1-p-klorofenüül-4,4-dimetüül-3-(1H-1,2,4-triasool-1-

üülmetüül)pentaan-3-ool. Inglise keeles on tebukonasool tebukonazole. (PubChem, 2017)


Õhk

Atmosfääris on tebukonasool stabiilne fotolüüsile, sest struktuuris puudub kromofoor.(PubChem,

2017). Tebukonasooli poolestusaeg (DT50) õhus on üle 2 päeva (Directive… 2007).

Vesi, pinnas

Tebukonasooli otsene fotodegradatsiooni võimalus vees on madal ja seetõttu loetakse ainet stabiilseks

fotolüüsi suhtes nii vees kui ka pinnases. Sellegi poolest võib vesikeskkonnas toimuda aine kaudne

fotolüüs, mille käigus tekivad tebukonasooli laktoon ja pentaanhape (EFSA 2014).

Koc väärtuste alusel võib ennustada, et vees tebukonasool adsorbeerub tahketele osakestele ning

settele. Hüdrolüüs ei põhjusta lagunemist keskkonnatingimustes kuna puuduvad sellised

funktsionaalsed rühmads. (PubChem, 2017)

Biodegradatsiooni ajaks, mil pool ainest laguneb, hinnatakse pinnaveekogudes 198 päeva, aga kuna

tebukonasool imbub pinnasesse, on see aeg hinnatud 43 päeva pikkuseks. Tebukonasooli poolestusaeg

(DT50) õhus on üle 2 päeva. Mineralisatsioon pinnases toimub väga aeglaselt, vaid kuni 0,3% aasta

jooksul. (Directive… 2007) Katsed erinevatel põldudel (savi ja liivasavi mullad) Euroopas on näidanud,

et poolestusajad on 20 – 90 päeva ning poolestusaeg on lühem soojematel temperatuuridel. (EFSA,

2014)

Põhiliseks tebukonasooli metaboliidiks vees ja pinnases on 1,2,4-triasool, (PPDB, 2017) mille

poolestusajaks sõltuvalt pinnase tingimustest on 6 – 28 päeva ning on pinnases kiire või väga kiire

liikuvusega. Ei tebukonasooli ega ka 1,2,4-triasooli adsorptsioon pinnases ei ole pH-st sõltuv. (EFSA,

2014)


Erinevad uurimused on näidanud, et tebukonasooli võib leida pinnavetest. (Herrero-Hernández, 2011)

Lisaks leitakse tebukonasooli mulla pindmistest kihtidest, kuni 10 cm. Katsed erinevate pinnastega

näitavad, et sõltuvalt pinnasest võib tebukonasooli adsorptsioon pinnases olla erinev, seega ka selle

sattumine põhjavette. Põhiliseks mõjutajaks on orgaanilise aine sisaldus. Sattumist põhjavette aitavad

vähendada pinnakate mulla peal ning samuti on leostumine väiksem pinnastes, kus on suur orgaanilise



aine sisaldus või on pinnas savirikas. (Cadková, 2013) Mida suurem on kasutatava tebukonasooli

kontsentratsioon, seda sügavamale pinnase kihtidesse see jõuab. (Herrero-Hernández, 2011)

Kasutamine

Tabelis 49 on toodud kasutatud tebukonasooli toimeaine kogused ning tabelis 50 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 49 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tebukonasooli toimeaine kogus


Tebukonasool 2011 2012 2013 2014 2015 2016



- - 15482 17057 15944 ...




Tabel 50 Turustatavad tebukonasooli sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


1 Ampera 12.07.2016 – 31.12.2022

Prokloraas 267 Emulsioon, õli vees

JAH Äge mürgisus

Tebukonasool Reproduktiivtoksilisus







2 Falcon Forte 22.04.2010 -31.12.2022

Protiokonasool 53



Spiroksamiin 224

Tebukonasool 148

3 Bariton Super 20.11.2017 – 31.08.2020

Tebukonasool 10



Protiokonasool 50

Fludioksoniil 37,5







Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


SPe6 Lindude/metsloomade kaitsmiseks kõrvaldada mahavalgunud vahend.

SPe5 Lindude/metsloomade kaitsmiseks peab vahend täielikult mullaga ühinema; tagada vahendi täielik ühinemine ka ridade lõpus.



P273 Vältida sattumist keskkonda.

4 Celest Trio 060 FS 11.07.2011 – 31.08.2019

Difenokonasool 25



Fludioksoniil 25

Tebukonasool 10





5 Seedron 08.07.2016 – 31.08.2020

Fludioksoniil 50 Suspensioon-kontsentraat


Tebukonasool 10

6 Cezix 03.03.2016 – 31.08.2020

Tebukonasool 250

Emulsioon, õli vees

JAH Äge mürgisus









Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*





7 Darcos 20.09.2013 – 31.08.2020

Tebukonasool 250


Jah SPe3 Veeorganismide / mittesihtmärktaimede / mittesihtmärklülijalgsete / putukate kaitsmiseks peab mittepõllumajandusliku maa / pinnaveekogude vahele jätma puhvervööndi, kuhu ei pihustata vahendit.

8 Chambel 6 FS 06.11.2009 – 31.08.2020

Tebukonasool 60









9 DOMINIC 26.05.2016 – 31.08.2019

Tebukonasool 250






10 Mystic 19.09.2008 – 19.09.2018

Tebukonasool 250



11 Orbit 09.10.2013 – 19.09.2018

Tebukonasool 250


JAH





Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


12 TEBUPLIUS 10.06.2016 – 31.08.2020

Tebukonasool 250


JAH P391 Mahavoolanud toode kokku koguda.

13 Tebusha 25% EW 11.05.2011 – 31.08.2019

Tebukonasool 250



14 Erasmus 03.03.2016 – 31.08.2020

Tebukonasool 250


JAH Äge mürgisus









15 Folicur 19.11.2004 – 31.08.2020

Tebukonasool 250


JAH Äge mürgisus











Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*




16 Kantik 12.10.2015 – 31.12.2022

Prokloraas 200 Emulsioon-kontsentraat

JAH Äge mürgisus

Tebukonasool Reproduktiivtoksilisus


Fenpropidiin

150 H361d Arvatavasti kahjustab loodet





17 Lamardor 22.12.2008 – 31.08.2020

Protiokonasool Suspensioon-kontsentraat


250 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 1)

Tebukonasool






18 Mirador Forte 11.10.2016 – 31.12.2022

Tebukonasool Emulsioon-kontsentraat







Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


Asoksüstrobiin




19 Orius 250 EW 06.03.2009 – 31.08.2020

Tebukonasool 250


JAH P391 Mahavoolanud toode kokku koguda.

20 Riza 200 EC 27.04.2015 – 31.08.2020

Tebukonasool 200



21 Syrius 29.01.2016 – 31.08.2020

Tebukonasool 250



22 Prosaro 22.12.2008 – 31.08.2020




Tebukonasool






23 Redigo Pro 15.09.2016 – 31.08.2020

Protiokonasool Suspensioon-kontsentraat


150 Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 2)

Tebukonasool





Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*








SPe5 Lindude/metsloomade kaitsmiseks peab vahend täielikult mullaga ühinema; tagada vahendi täielik ühinemine ka ridade lõpus.

SPe6 Lindude/metsloomade kaitsmiseks kõrvaldada mahavalgunud vahend.

24 Riza 250 EW 14.06.2012 – 20.05.2020

Tebukonasool 250




H360D Võib kahjustada loodet





25 Tarcza 060 FS 29.09.2016 – 31.08.2020

Tebukonasool 60










Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*





26 Tilmor 02.03.2010 – 31.08.2019


JAH Äge mürgisus


Tebukonasool Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 2)

160






27 Zantara 02.02.2011 – 30.09.2024

Biksafeen 50 Emulsioon-kontsentraat


Tebukonasool Ohtlik vesikeskkonnale (Aquatic Chronic 2)

166










Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*






4.1.24 Tiametoksaam

Üldine

Tiametoksaam (CAS nr 153719-23-4) on kasutusel pestitsiidides, peamiselt insektitsiidina. Nimetatud

toimeaine IUPAC (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on N-[3-[(2-kloro-1,3-

tiasool-5-üül)metüül]-5-metüül-1,3,5-oksadiasinaan-4-ülideen]nitramiide. Inglise keeles on

tiametoksaam thiamethoxam. (PubChem, 2017) Tiametoksaam kuulub niktotinoidide klassi.


Vees tiametoksaam ei adsorbeeru tahketele osakestele ega settele. Tiametoksaam on happelistest

tingimustest stabiilne ning pinnavees on poolestusaeg 8 kuni 22 päeva. (PubChem, 2017)

Pinnas

Pinnases on tiametoksaam kõrge liikuvusega. Toimub lagunemine fotolüüsi toimel kuna struktuuris on

kromofoorid, kuid see ei ole ulatuslik. (PubChem, 2017) Kiire liikumise tõttu liigub tiametoksaam

kiiresti pinnase sügavamatesse kihtidesse ning fotolüüs ei ole enamasti lagunemise põhjuseks

keskkonnas. (Hilton, 2016)

Euroopa tingimustes on uuritud tiametoksaami lagunemist erinevat tüüpi muldades (liivsavi, liivamuld,

savimuld) ning tulemused näitavad, et lagunemine ei sõltu sellest, kuidas tiametoksaami on kasutatud,

milline on pinnase pH, orgaanilise aine sisaldus või kas tiametoksaami on kasutatud ka varem.

Poolestusajad on vahemikus 7 kuni 92 päeva. Põhiline tiametoksaami sisaldus on umbes 10 cm

sügavusel pinnases. Kuna tiametoksaami leostumine on vähene, on põhiline lagunemine tingitud

biodegradatsioonist. Tulemused näitavad, et umbes aastaga on kogu tiametoksaam pinnases ära

lagunenud. (Hilton, 2016)

Tiametoksaami poolestusajaks erinevates pinnastes on 11 kuni 26 päeva ning pinnase orgaanilise aine

sisalduse korral võib lagunemine olla kiirem. Täheldatud on ka võimalikku laguprodukti (vt Joonis 17).

(Karmakar, 2006)

Tiametoksaami laguproduktiks on ka klotianidiin (vt ka peatükki klotianidiini kohta). (PPDB, 2017)


Tiametoksaami leostumine põhjavette on vähetõenäoline kuid siiski võimalik kui on väga suured

vihmasajud või näiteks on kasvatamisel põllukultuurid, mis vajavad suures koguses vett (nt riis).

(Gupta, 2008)



Joonis 17 Tiametoksaami metabolism pinnases (Karmakar, 2006)

Kasutamine

Tabelis 51 on toodud kasutatud tiametoksaami toimeaine kogused ning tabelis 16 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 51 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tiametoksaami toimeaine kogus


Tiametoksaam 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine Q 442 287 Q 142 Q


- - 70 18 14 ...


Tabel 52 Turustatavad tiametoksaami sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


1 Actara 25 WG

31.10.2008 – 30.04.2019

Tiametoksaam 250

Vees dispergeeruvad graanulid









Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinna-vee lähedal mitte puhastada / Vältida saasta-mist läbi lauda ja teede drenaažide).

SPe8 Mesilastele ohtlik. Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada põllukultuuride õitsemise ajal. Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendluse ajal.


vabamüügis

4.1.25 Trifluraliin

Üldine

Trifluraliin (CAS nr 1528-09-8) on kasutusel pestitsiidina, enamasti herbitsiidina. Trifluraliini keemiline

nimetus IUPACi (International Union of Pure Chemistry) järgi on α,α,α-trifluoro-2,6-dinitro-N,N-

dipropüül-p-toluidiin. Inglise keeles on aine nimetuseks trifluralin. (PPDB, 2017)


Õhk

Trifluraliin on lenduv ning võib sattuda atmosfääri, kuid ei püsi seal kaua (EFSA, 2005). Atmosfääris on

poolestusaeg umbes 16 tundi, aga päikeselisemate tingimuste korral umbes 1 tund. (PubChem, 2017)

Vesi

Vees trifluraliin adsorbeerub tahketele osakestele ning settele. Biodegradatsioon ei ole vees

tõenäoline ning valdavaks protsessiks pinnavees on fotolüüs kus poolestusajad võivad olla alla tunni

aja. Hüdrolüüs ei ole keskkonnatingimustes lagunemise põhjuseks. (PubChem, 2017) Lühikesed on ka

poolestusajad vesi/sete süsteemides, kus see on hinnatud olema umes 4,9 kuni 5,9 päeva. (EFSA, 2005)

Pinnas



Trifluraliin biodegradeerub kiiremini anaeroobsetes pinnastes, kus poolestusaeg on 22 kuni 59 päeva,

samas kui aeroobsetes tingimustes on poolestusaeg 116 kuni 202 päeva. Põhilist laguprodukti pole

tuvastatud, küll aga muid vähemolulisi laguprodukte: alfa-alfa-alfa-trifloro-2,6,-dinitro-N-propüül-p-

toluidiin; alfa-alfa-alfa-trifloro-5-nitro-4-propüül-tolueen-3,4-diamiine; 2-etüül-7-nitro-1-propüül-5-

(triflorometüül)bensimidasool-3-oksiid; 2-etüül-7-nitro-1-propüül-5(triflorometüül(bensimidasool);

alfa-alfa-alfa-trifloro-2,6-dinitro-p-kresool; 2,2'-asoübis(alfa-alfa-alfa-trifluoro-6-nitro-N-propüül-p-

toluidiin (PubChem, 2017). Keskmiseks trifluraliini poolestusajaks välitingimustes võib lugeda 170

päeva. (EFSA, 2005) Pinnases on lagunemine on kiirem kui orgaanilise aine sisaldus on kõrgem. (Dimou,

2004)

Aeroobne lagunemine toimub läbi dealkülatsiooni ning seejärel toimub nitrorühmade

redutseerumine. Triflorometüülrühm jääb enamikele laguproduktidele külge ning mingil hetkel

oksüdeeritakse süsihappegaasiks. (PubChem, 2017)


Trifluraliin pinnases kas ei liigu või liigub vähe. Laborikatsed on näidanud, et 100 päeva sügavamale kui

30 cm trifluraliin ei leostunud. (PubChem, 2017)

Kasutamine

Toimeaine ei ole registreeritud Taimekaitsevahendite registris (TKV 2017).

4.1.26 Tritosulfuroon

Üldine

Tritosulfuroon (CAS nr 142469-14-5) on kasutusel pestitsiidina, enamasti herbitsiidina. Tritosulfurooni

keemiline nimetus IUPACi (International Union of Pure Chemistry) järgi on 1-(4-metoksü-6-

triflorometüül-1,3,5-triasiin-2-üül)-3-(2-triflorometüülbenseensulfonüül) uurea. Inglise keeles on aine

nimetuseks tritosulfurone. (PPDB, 2017)


Vesi, pinnas

Erinevad laborikatsetused pinnasega näitavad tritsoulfurooni keskmiseks poolestusajaks 26 päeva,

keskkonnatigimustes on see lühem, umbes 12 päeva. Kuid on ka uuringuid, mis näitavad stabiilsuseks

kuni 21 päeva keskkonnatingimustes. (PPDB 2017)

Tritosulfuroon ei ole kergesti biodegradeeruv ning samuti on fotolüüsile stabiilne rohkem kui 15 päeva

ja ei hüdrolüüsu. (ECCO, 2003)

Tritsoulfurooni põhiliseks laguproduktiks, mida on katsetustel põhjaveest leitud, on 2-triflorometüül-

benseen-sulfoonamiid (TBSA, ka 635M02), mis tekib seeläbi, et sulfonüüluure side tritosulfuroonis



katkeb. Täheldatud on ka suuremat 1-(karbamoüülamidiino)-3(2-triflorometüül-

benseensulfonüül)uurea (635M01), aga seda väiksemates sisaldustes. (Reemtstma 2013) Kuid

uuringud näitavad, et tegemist ei ole ühendiga, mis oleks keskkonnale ohtlik ning ei peeta seega

toksokoloogiliselt oluliseks. (Culleres 2007) Tritosulfurooni lagunemine pinnases on toodud Joonisel

18.


Tritosulfuroonil ja tema laguproduktidel on madalad Koc väärtused ning seega on võimalus nende

leostumiseks läbi pinnase suur. (ECCO, 2003) Pinnases adsorbeerub rohkem kui pH tõuseb. (ECCO,

2003)

Joonis 18 Tritosulfurooni lagunemine pinnases aeroobsetes tingimustes. (635M19 – 2-

hüdroksü-4-(triflorometüül)-6-{[({[2(triflorometüül)fenüül]-

sulfonüül}amino)karbonüül]amino}-1,3,5-triasiin; 635M01 – 1-(carbamoylamidino)-3-(2-

trifluoromethyl-benzenesulfonyl) ure a; 635M02- 2-triflorometüül-benseen-sulfoonamiid;

BH-635-4 - 1-(karbamoüülamidiino)-3-(2-triflorometüül-benseensulfonüül) uurea; 635M03

– 1-amidiino-3-(2-triflorometüül-benseensulfonüül) uurea; 635M04 - 2-amino-4-metoksü-6-

(triflorometüül)-1,3,5-triasiin) (EFSA, 2011)

Kasutamine



Tabelis 53 on toodud kasutatud tritosukfurooni toimeaine kogused ning tabelis 54 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 53 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tritosulfurooni toimeaine kogus


Tritosulfuroon 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine Q 0 0 457 1031 857


- - 12 323 550


Tabel 54 Turustatavad tritosulfurooni sisaldavad tooted (TKV 2017)



Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*


1 Arrat 14.07.2009 – 31.12.2019

Dikamba 500 g/kg



Tritosulfuroon

250 g/kg H410 Väga mürgine veeorganismidele, pika-ajaline toime

EUH401 Inimeste tervise ja keskkonna ohustamise välti-miseks järgida kasutus-juhendit



2 Biathlon 4D 24.09.2013 – 30.11.2019

Tritosulfuroon Vees dispergeeruvad graanulid

JAH Äge mürgisus - Acute Tox. 4

714 g/kg Ohtlik vesikeskkonnale - Aquatic Chronic 1

Florasulaam






Toimeained (g/l)

Preparaadi vorm

Kasutus-piirang*






SPe3 Veeorganismide kaits-miseks pidada kinni mitte-pritsitavast puhvervööndist 5 m pinnaveekogudest. Mittesihtliikide kaitsmiseks pidada kinni mitte-pritsitavast puhvervööndist 5 m põllumajanduses mitte-kasutatavast maast.

3 Tooler 16.12.2010 – 30.11.2018

Tritosulfuroon 714 g/l


JAH SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinnavee lähedal mitte puhastada / Vältida saastamist läbi lauda ja teede drenaažide).


vabamüügis.

4.1.27 Tsüpermetriin

Üldine



Tsüpermetriin (CAS nr 52315-07-8) on kasutusel pestitsiidina, enamasti isektitsiidina Tsüpermetriini

IUPACi (International Union of Pure and Applied Chemistry) nimetus on (RS)-α-tsüano-3-fenoksü-

bensüül-(1RS)-cis,trans-3-(2,2-diklorovinüül)-2,2-dimetüültsüklopropaan-karboksülaat (4

isomeeripaari: cis-1, cis-2, trans-3 ja trans-4). Inglise keeles on aine nimetuseks cypermethrin.

(PubChem, 2017)


Õhk

Vastavalt laboratoorsete katsete tulemusele ei aurustu ükski tsüpermetriini isomeeride segu 24 tunni

jooksul taimede pinnalt ega ka pinnaselt. ζ-tsüpermetriini aururõhk eeldab siiski väga nõrka

aurustumist. (EFSA 2008)

Tsüpermetriini poolestusaeg on õhus fotokeemilisel lagunemisel 3,47 tundi. (European Commission

2005)

Vesi, pinnas

Biodegradatsiooni peale vees ja settes kulub 17 päeva, abiootiliseks hüdrolüüsiks vees aga 23 minutit

(pH 11 trans-isomeer) kuni 1302 päeva (pH 3 cis-isomeer). Neutraalse pH juures kulub tsüpermetriini

hüdrolüüsiks 136 – 221 päeva (vastavalt trans- ja cis-isomeerid). Pinnases on toimeaine poolestusajaks

14-199 päeva. (European Commission 2005) Toimeaine fotolüütiline poolestusaeg vesikeskkonnas pH

5 juures on 1,2 kuni 2,2 päeva. Pinnases on alfa-tsüpermetriini poolestusaeg 14-112 päeva. (European

Commission 2004)

Vees tsüpermetriin biodegradeerub umbes 11 kuni 30 päevaga. Tsüpermetriin adsorbeerub vees

tahketele osakestele ning settele. pH 7 juures on abiootiline poolestusaeg 63 nädalat.

Fotodegradatsioon on päikeselistes tingimustes jõe- ja merevees vähem kui 1 päev. Lahustub vees

kehvasti. Leostumine põhjavette ei ole väga tõenäoline. (PubChem, 2017)

Zeta-tsüpermetriini hüdrolüüsil vees hinnati toimeaine poolestusajaks 25 päeva (pH 7, 25 C juures).

Aine muutus äärmiselt labiilseks pH 9 juures. Laboratoorsetes tingimustes on toimeaine fotolüüsi

poolestusaeg vesikeskkonnas 3,05 päeva, kuid vastavalt arvutustele on välitingimustes (Kesk-Euroopa)

poolestusaeg umbes 1,5 päeva. ζ-tsüpermetriin on väga toksiline nii kaladele kui ka selgrootutele,

samuti mesilastele. Toimeaine on pinnases vähese püsivusega (poolestusaeg 6-24 päeva), kuid väga

liikuv. (EFSA 2008)

Beeta-tsüpermetriini poolestusaeg anaeroobses keskkonnas on 120 päeva. Hüdrolüütiline

degradatsioon pH 3 juures võtab aega 923-1302 päeva, pH 7 juures 136-221 päeva ning pH 11 juures

alla 1 päeva. Toimeaine fotolüütiline poolestusaeg on 2,49 päeva. Beeta-tsüpermetriini aurumist ei ole

uuritud. (EFSA 2014)

Beeta-tsüpermetriini jääkaineteks on PBA (DT50 = 1,86-9,85 päeva), CPA ehk

tsüklopropaankarboksüülhape (DT50 = 2,56-23 päeva) ja tsüperamiid (EFSA 2014). Lisas A olevates



tabelites on välja toodud ka jääkainete struktuurid z-tüpermetriinil ja beeta-tsüpermetriinil. Toimeaine

eeldatav lagunemistee pinnases on välja toodud joonisel 19.

Joonis 19 Tsüpermetriini eeldatav lagunemine pinnases, sealhulgas fotolüüs maapinnal

(FAO 2008)

Pinnases trifluraliin laguneb aeroobsetel tingimustel kiiresti, poolestusajaga 4 kuni 18 päeva. Enamasti

on lagunemine pinnases mikroobide toimel. Lagunemise kiirus sõltub suuresti pinnase

tüübist, (PubChem, 2017)


Beeta-tsüpermetriin ja tema jääkaine tsüperamiid ei ole pinnases liikuvad. (EFSA 2014) Suurem osa

tsüpermetriini jääkainetest (tabel 55) on pinnases liikuvamad kui toimeaine ise. Jääkained on oma

olemuselt polaarsed, kuigi happelisemates muldades suureneb adsorbeerumine ja liikumine läbi

pinnase väheneb, ent neutraalsetes ja leelistes muldades metaboliitide liikuvus suureneb. (Jones 1999)

Tabel 55 Tsüpermetriinide jääkained (EFSA 2008, PPDB 2016c)

Jääkaine Nimetus Asukoht

cis/trans DCVA (1R,3RS)-3-(2,2-dikloroetenüül)-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksüülhape

pinnas (DT50 = 2,4-9,5 päeva)

mPBAldehyde 3-fenoksübensaldehüüd taimed

mPBAcid 3-fenoksübensoehape pinnas (DT50 = 2,7-7,0 päeva)

mPBAlcohol (3-fenoksüfenüül)metanool taimed, loomad

Kasutamine



Tabelis 56 on toodud kasutatud tsüpermetriini toimeaine kogused ning tabelis 57 seda sisaldavad

tooted.

Tabel 56 Turustatud ja põllumajandusmaal kasutatud tsüpermetriini toimeaine kogus


Tsüpermetriin 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Turustatud toimeaine 330 556 787 766 Q Q


- - 466 468 223 ...


Tabel 57 Turustatavad tsüpermetriini sisaldavad tooted (TKV 2017)




Kasutus-piirang*


1 Cyperkill 500 EC

02.02.2011 – 31.10.2018

Tsüpermetriin 500 g/l


JAH Tuleohtlik vedelik

Äge mürgisus


H226 Tuleohtlik vedelik ja aur





SP1 Vältida vahendi või selle pakendi vette sattumist (Seadmeid pinna-vee lähedal mitte puhastada / Vältida saas-tamist läbi lauda ja teede drenaažide).






Kasutus-piirang*



2 Wizard 500 EC

11.01.2013 – 31.10.2018

Tsüpermetriin 500 g/l


JAH SPe8 Mesilastele ohtlik / Mesilaste ja teiste tolmeldajate putukate kaitsmiseks mitte kasutada mesilaste aktiivse lendluse ajal / Mitte kasutada põllukultuuride õitsemise ajal / Mitte kasutada (täpsustada aeg).


vabamüügis.



4.2 Kokkuvõte taimekaitsevahendite toimeainete omadustest

Tabelis 58 on toodud ülevaade töö teoreetilises osas käsitletud taimekaitsevahendid ja nende omadused.

Tabel 58 Taimekaitsevahendite omadused (Log Kow – oktanoolvesi jaotuskoefitsent (25 °C), Koc – orgaanilise süsiniku desorptsiooni

koefitsient) (Pubchem** ja PPBP* andmebaasid vastavalt iga ühendi viitele)

Nimi CAS Liik Molekulmass g/mol

Lahustuvus vees, mg/l 20 C

Koc või Kfoc, ml/g

log Kow, pH 7, 20 C

GUS-indeks

Poolestusaeg keskkonnas (ülevaatest lähtuvalt), päevades

Laguproduktid

2,4-D 94-75-7 herbitsiid 221,03 24300* 23 – 68 või 31 - 275*

-0,82* 1,69* 10 – 50 (vees) 2,4-diklorofenool (Koc = 318 – 1043; GUS = 1,22) 2,4-dikloro-metoksübenseen (Koc = 1004 – 2467; GUS = 1)

4-klorofenool (Koc = 70

– 485,6)*

> 250 (pinnases, aeroobsetel tingimustel)

2,4-D 2-EHE 1928-43-4

herbitsiid 333,25 0,087 - (ebastabiilne vees)

5,78 (NPIC, 2008)

- 3,5 – 35 (vees) -

(NPIC, 2008)

ca 1 päev keskkonnas

amidosulfuroon 120923-37-7

herbitsiid 369,37 3070* 3,4 – 84, 7* -1,56* 3,06* 20 – 120 (looduslikes süsteemides)

Vt tekst.

glüfosaat 1071-83-6

herbitsiid 169,07 10500* 884 – 506600*

-3,2* -0,25* 3 – 130 (pinnas) AMPA*

AMPA 111,04 1466561* 2002* -163* 0,03* 0,5 – 49 (vees) -





Koc või Kfoc, ml/g

log Kow, pH 7, 20 C

GUS-indeks


Laguproduktid

1066-51-9

Glüfosaadi laguprodukt

135 – 218 (pinnases)

bentasoon 25047-89-0

herbitsiid 240,28 7112* 13-176* -0,46* 2,89* 4 – 26 (pinnases) N-metüül bentasoon (Koc 205-312; GUS = 2,78) 2-amino-N-

isopropüülbensamiid

(Koc = 155) *

570** 2,8**

boskaliid 188425-85-6

fungitsiid 343,21 4,6* - 2,96* 2,66* 345 (keskmiine, vees)

Vt tekst


dikamba 1918-00-9

herbitsiid 221,03 250000* - -1,88* 1,75* 4,4 – 50 (aeroobne pinnas)

3,6-diklorosalitsüülhape (Koc = 1209; GUS = 1,67)* 4500** 2,21** 58 – 141

(anaeroobne pinnas)

dimetoaat 60-51-5 insektitsiid 229,25 39800* 16,25 – 51,88 (EFSA, 2006)

0,7* 1,06* > 170 (vees) Ometoaat (Koc 16 – 87 ml/g) (EFSA, 2006) GUS = 1,32*

4,6 – 22,7 (pinnases)

epoksikonasool 135319-73-2

fungitsiid 329,76 7,1* Kfoc = 280-2647 *

3,3* 2,28* 15 (20% lagunemist vees)

1,2,4-triasool (Koc 43 – 120 ml/g; GUS = 1,78)*






Koc või Kfoc, ml/g

log Kow, pH 7, 20 C

GUS-indeks


Laguproduktid

fenpropimorf 67564-91-4

fungitsiid 303,49 4,32* Kfoc = 2772 – 5943 *

4,5* 0,46* 11 – 123,8 (pinnases)

Fenpropimorf karboksüülhape (Koc 17,5 – 68, 6 ml/g; GUS = 1,63) Cis-2,6-

dimetüülmorfoliin *

kloormekvaat kloriid

999-81-5 kasvuregulaator 158,07 886000* Kfoc = 55 – 291 *

-3,47* 2,57* 0,5 (vees) -

32 (keskmine pinnases)

klorotaloniil 1897-45-6

fungitsiid 265,9 0,81* 300 – 6154 * 2,94* 0,86* 38 (vees); 8 (merevees)

4-hüdroksü-2,5,6-trikloroisoftalonitriil (Koc 498 ml/g; GUS = 2,65) 2-amido-3,5,6-trikloro-tsüanobenseensulfoon hape (Koc 7,4 ml/g; GUS = 7,76) 3-karbamüül-2,4,5-triklorobensoehape

10 – 40 (anaeroobne pinnas)

5 -15 (aeroobne pinnas)





Koc või Kfoc, ml/g

log Kow, pH 7, 20 C

GUS-indeks


Laguproduktid

(Koc 1,66 ml/g; GUS = 4,21) 4-amido-2,5-dikloro-6

tsüanobenseen-1,3-

dislufoonhape (Koc 2,6

ml/g; GUS = 9,24)

kloridasoon-desfenüül

6339-19-1

Kloridasooni laguprodukt

145,55 Kfoc = 29 – 74 *

4,66* Väga stabiilne -

klotianidiin 210880-92-5

Insektitsiid; võib olla tiametoksaami laguprodukt

249,67 340* 123* 0,91* 4,91* <1 (fotolüüs) N-(2-klorotiasool-5-üülmetüül)-N-metüüluurea (Kfoc = 204 – 433; GUS = 3,05) N-metüül-N-nitroguanidiin (Kfoc = 5,2 – 34,3; GUS = 5,21)*

27 (vees)

148 – 1155 (pinnases)

MCPA 94-74-6 herbitsiid 200,62 29390* Kfoc = 74 * -0,81* 2,94* 20 (fotolüüs) 4-kloro-2-metüülfenool

(Koc = 882)*

o-kresool 15 – 50 (pinnases)





Koc või Kfoc, ml/g

log Kow, pH 7, 20 C

GUS-indeks


Laguproduktid

4-kloro-2-formüülfenool

cloxyfonac

metasakloor 67129-08-2

277,75 450* 29,2 – 73,1 * 2,49* 2,17* 4 – 96 (pinnases) Metasakloor oksaalhape (Koc 1-94 ml/g; GUS = 5,1) Metasakloor

sulfoonhape (Koc 4-78

ml/g; GUS = 6,9)*

napropamiid 15299-99-7

herbitsiid 271,36 74* 435 – 1709 * 3,3* 2,62* 24 – 32 (süsteem) alfa-naftoksü propioonhape ehk NOPA (Kfoc 29 – 81 ml/g); GUS = 3,02*

34 päeva – 2 aastat (pinnases); 31 – 127 (Euroopa pinnas)

propakvisafop 111479-05-1

herbitsiid 443,88 0,63* 2200 (EFSA, 2009)

4,78* - 32 (hüdrolüüs) Kvisalofop (Kfoc 133 –

1791 ml/g; GUS = 2,01)

Hüdroksü kvisalofop

(Kfoc 74 – 1567 ml/g;

GUS = 2,40)

Dihüdroksü kvisalofop

(Kfoc 48 – 1468 ml/g;

GUS = 2,19)* (EFSA,

2009)

2,1 (aeroobne pinnas)

fungitsiid 224,73 1005000* -1,3* 1,84* 11,6 – 15 (vesi) -





Koc või Kfoc, ml/g

log Kow, pH 7, 20 C

GUS-indeks


Laguproduktid

propamokarb-hüdrokloriid

25606-41-1

Kfoc = 124 – 2451*

15,5 – 21 (süsteemis)

simasiin 122-34-9 herbitsiid 201,66 5* 46 – 181 (Carcia-Valcarcel, 1999)

2,3* 2* 664 (anaeroobne vesi)

deisopropüülatrasiin

(Koc = 130 mg/l)*

2-hüdroksü-simasiin

(Koc = 5 mg/l)*

diaminoklorotriasiin

46 – 174 (pinnas)

spiroksamiin 118134-30-8

fungitsiid 297,48 405* Kfoc = 659 – 6417 (EFSA, 2010)

2,89* -0,25* 12 – 13 tundi (vees) M01 (Kfoc 1237 – 10510

ml/g; GUS = 0,49)

M02 (Kfoc 916 – 8993

ml/g; GUS = 0,58) (EFSA,

2010) (GUS*)

35 – 64 (pinnas)

tebukonasool 107534-96-3

fungisiid 307,82 36* Kfoc = 102 – 1249 *

3,7* 2,85* 43 – 198 (vees) 1,2,4-triasool (Kfoc = 43 – 202; GUS = 1,78)* 20 – 90 (pinnases)

tiametoksaam 153719-23-4

fungitsiid (US), insektitsiid (EL)

291,71 4100* 56,2* -0,13* 4,69* 8 – 22 (vees) Klotianidiin (Koc = 123; GUS = 4,91)* 7 – 92 (pinnases)

trifluraliin 1582-09-8

herbitsiid 335,28 0,22* 105 – 30903* 5,27* 0,13* 4,9 – 5,9 (süsteemid)

-

22 – 59 (anaeroobne pinnas)





Koc või Kfoc, ml/g

log Kow, pH 7, 20 C

GUS-indeks


Laguproduktid

tritosulfuroon 142469-14-5

herbitsiid 445,3 78,3* Kfoc = 4-11* 2,93* 4,42* 12 – 26 (vees) 2-triflorometüül-

benseen-sulfoonamiid

(Kfoc = 16 – 79; GUS =

4,09)*

1-amidiino-3-(2-

triflorometüül-

benseensulfonüül)

uurea *

1-

(karbamoüülamidiino)-

3(2-triflorometüül-

benseensulfonüül)uurea

(Kfoc = 89 mg/l; GUS =

3,97)*

Vt tekst lisaks

tsüpermetriin 52315-07-8

insektitsiid 416,3 0,009* 156250* 5,30* -2,19* 11 – 30 (vees) 3-fenoksübensoe hape (Koc = 218; GUS = 2,68)*

14 – 199 (pinnases) Vt tekst



4.3 Taimekaitsevahendite laguproduktid

Tabelis 59 on toodud aastatel 2012-2017 NTA-l tuvastatud taimekaitsevahendite jääkide olulisemad

laguproduktid. Laguproduktide määramisega on võimalik tuvastada pikemaajalist

taimekaitsevahendite survet kui ainult puhta aine analüüsimisega. Juhul, kui on tegemist mõne

toimeaine laguproduktiga, on võimalik eelnevalt määratud (seni ebaselge päritoluga) ainete

seostamine põllumajandusliku survega.

Tabel 59 Taimekaitsevahendid ja nende laguproduktid

Nimi Laguproduktid Põhjavette leostumise potentsiaal

2,4-D 2,4-diklorofenool (Koc = 318 – 1043; GUS = 1,22)

2,4-D lagunemise kiirus võib olla keskkonnast sõltuvalt erinev, kuid võib ennustada, et ka laguproduktid võivad teatud tingimustel põhjavette leostuda.

2,4-dikloro-metoksübenseen (Koc = 1004 – 2467; GUS = 1)

4-klorofenool (Koc = 70 – 485,6)

glüfosaat AMPA AMPA on glüfosaadi laguprodukt, mida tuleb kindlasti ka edaspidi jälgida, sest on kõrgema stabiilsusega kui glüfosaat ise.

bentasoon N-metüül bentasoon (Koc 205-312; GUS = 2,78)

Kuna bentasoon on ise suhteliselt ebastabiilne, siis võib olla oluline tema laguproduktide uurimine. Eriti huvipakkuv võiks olla N-metüülbentasoon, mis on bentasoonist suurema toksilisusega ning samuti stabiilsem.

2-amino-N-isopropüülbensamiid (Koc = 155)

dikamba 3,6-diklorosalitsüülhape (Koc = 1209; GUS = 1,67)

Kuna dikamba laguprodukt on stabiilsem kui dikamba ise, siis võib selle uurimine anda infot selle kohta, kas dikambat on kasutatud. Leostumine on GUS-indeksi alusel mitte väga tõenäoline, aga võimalik.

dimetoaat Ometoaat (Koc 16 – 87 ml/g) (EFSA, 2006) GUS = 1,32

Kuna dimetoaadi laguprodukt ometoaat on dimetoaadist ohtlikum, on oluline selle laguprodukti uurimine. Põhjavette sattumise oht on olemas, eriti niisketel tingimustel.

fenpropimorf Fenpropimorf karboksüülhape (Koc 17,5 – 68, 6 ml/g; GUS = 1,63)

Kuna laguprodukt on suurema liikuvusega kui fenpropimorf, võib sõltuvalt keskkonnatingimustest esineda selle leide ka põhjavees.

klorotaloniil 4-hüdroksü-2,5,6-trikloroisoftalonitriil (Koc 498 ml/g; GUS = 2,65)

Klorotaloniili enda sattumine põhjavette ei ole eriti tõenäoline, küll aga on väga kõrge leostuvuse indeksiga tema laguproduktid.

2-amido-3,5,6-trikloro-tsüanobenseensulfoon hape (Koc 7,4 ml/g; GUS = 7,76)

3-karbamüül-2,4,5-triklorobensoehape (Koc 1,66 ml/g; GUS = 4,21)



Nimi Laguproduktid Põhjavette leostumise potentsiaal

4-amido-2,5-dikloro-6 tsüanobenseen-1,3-dislufoonhape (Koc 2,6 ml/g; GUS = 9,24)

klotianidiin N-(2-klorotiasool-5-üülmetüül)-N-metüüluurea (Kfoc = 204 – 433; GUS = 3,05)

Klotianidiini enda suure stabiilsuse tõttu ei ole väga tõenäoline laguproduktide sattumine põhjavette, küll aga on see teoorias võimalik, sest tegemist on hästi leostuvate ühenditega. N-metüül-N-nitroguanidiin (Kfoc =

5,2 – 34,3; GUS = 5,21)

MCPA 4-kloro-2-metüülfenool (Koc = 882) Kuna MCPA laguprodukt cloxyfonac on keskkonnale ohtlik, võib olla huvipakkuv selle analüüsimine põhjavees. Kahjuks ei ole teada selle omadusi, et hinnata selle põhjavette sattumise tõenäosust.

o-kresool

4-kloro-2-formüülfenool

cloxyfonac

metasakloor Metasakloor oksaalhape (Koc 1-94 ml/g; GUS = 5,1)

Metasakloor oksaalhape on stabiilsem kui metasakloor ise, samuti on selle leostuvuse potentsiaal põhjavette suurem, seega on selle sattumine põhjavette tõenäoline ning uurimine huvipakkuv.

Metasakloor sulfoonhape (Koc 4-78 ml/g; GUS = 6,9)

napropamiid alfa-naftoksü propioonhape ehk NOPA (Kfoc 29 – 81 ml/g); GUS = 3,02

Peetakse võimalikuks, et napromiidi laguprodukt võib põhjavette leostuda, seega on selle analüüsimine võimalik huvipakkuv.

propakvisafop Kvisalofop (Kfoc 133 – 1791 ml/g; GUS = 2,01)

Kuna propakvisafop ise laguneb suhteliselt kiiresti, on huvipakkuv selle stabiilsema laguprodukti, kvisalofop, uurimine. Hüdroksü kvisalofop (Kfoc 74 – 1567

ml/g; GUS = 2,40)

Dihüdroksü kvisalofop (Kfoc 48 – 1468 ml/g; GUS = 2,19)

simasiin deisopropüülatrasiin (Koc = 130 mg/l) Kuna simasiini laguproduktid on liikuvamad kui simasiin ise, on võimalik nende sattumine põhjavette ning analüüs huvipakkuv.

2-hüdroksü-simasiin (Koc = 5 mg/l)

diaminoklorotriasiin

tebukonasool 1,2,4-triasool (Kfoc = 43 – 202; GUS = 1,78)

Tebukonasooli laguprodukti sattumine põhjavette on tõenäoline ning seega selle analüüs võimalik huvipakkuv.

tiametoksaam Klotianidiin (Koc = 123; GUS = 4,91) Tiametoksaami laguproduktiks on teine taimekaitsevahend klotianidiin, mis on kõrge liikuvusega ning analüüsiks huvipakkuv.

tritosulfuroon 2-triflorometüül-benseen-sulfoonamiid (Kfoc = 16 – 79; GUS = 4,09)

Tritosulfurooni laguproduktid on väga suure liikuvusega ning võimalus nende leostumiseks põhjavette on suur. Seega on nende analüüs keskkonnas huvipakkuv. 1-amidiino-3-(2-triflorometüül-

benseensulfonüül) uurea

Vt tekst

tsüpermetriin 3-fenoksübensoe hape (Koc = 218; GUS = 2,68)

Kuna tsüpermetriini laguprodukt on suurema liikuvusega kui lähteaine ise, on selle sattumine põhjavette tõenäoline ning analüüs huvipakkuv. Vt tekst



4.4 Taimekaitsevahendite päritolu kindlaks tegemise meetodid

Pestitsiidide päritolu selgeks tegemiseks on kirjanduse põhjal kasutatud järgnevaid meetodeid:

(1) pesititsiidide isomeeride suhte uuurimine reostuse vanuse kindlaks tegemisel (Syed, 2011;

Wang, 2009)

(2) isotoopide suhe analüüs pestitsiidide reostuse vanuse uurimisel (Fenner, 2013)

(3) isotoopide suhe analüüs pestitsiidide reostuse päritolu uurimisel (Annable, 2007)

(4) hüdrogeoloogiste mudelite koostamine pestitsiidide jaotumise uurimisel (Terrado, 2007)

Isotoopide suhte analüüs on näidanud häid tulemusi nii vanuse kui ka päritolu uurimisel. Päritolu

uurimisel on võimalik kindlaks teha seda, millise tootja võimaliku pestitsiidiga võib tegemist olla. Selline

lähenemine eeldab andmebaasi olemasolu erinevate tootjate pestitsiidide kohta ning seega kui tootja

muudab oma koostist või on kasutatud erinevaid segusid, võib identifitseerimine olla raskendatud.

Isotoopide suhet saab kasutada ka vanuse uurimiseks, kuid selline rakendus omab praktilist väärtust

vaid väga stabiilsete ühendite korral.

Isomeeride suhte kasutamine ei ole võimalik kõikide pestitsiidide korral ning on seega piiratud

rakendusega. Põhiliselt kasutatud kloororgaaniliste pestitsiidide korral.

Hüdrogeoloogiliste mudelite kasutamine koos kemomeetriliste meetoditega võimaldab hinnata,

kuidas on pestitsiidid keskkonnas edasi kanduvad. Selliseid meetodeid kasutatakse pigem hindamaks

seda, kuidas pestitsiidid võivad keskkonnas levida kui neid on mingitel kindlatel tingimustel kasutatud.

Seega võib pidada enamike pestitsiidide korral reostuse päritolu väljaselgitamiseks siis kõige

tõhusamaks meetodiks nende täpse kasutuse monitoorimist piirkonnas.



5 Uuringu tulemused ja analüüs

5.1 Proovide analüüsitulemused ja mõõtmistulemuste analüüs

5.1.1 Mõõtmistulemused

Uuringu analüüsitulemused on toodud lisas 3.

Kaartidel on tulemusi võrreldud taimekaitsevahendite jääkide üksikühenditele kehtestatud

keskkonnakvaliteedi piirväärtustega .39 Ületused esinesid järgmiste taimekaitsevahendite

osas: kloridasoon-desfenüül (3 korral), epoksikonasool, bentasoon ja tebukonasool.

Lisaks leiti töö raames põhjaveest tsübutriini (2 korral), tiaklopriidi, propamokarb-

hüdrokloriidi, alfa- ja gamma-Heksaklorotsükloheksaani, boskaliidi (2 korral), dimetakloori,

tritosulfurooni ja protiokonasool-destiot.

39 RT I, 12.07.2016, 2



Joonis 20 Taimekaitsevahendite leiud põhjaveest 2017



Joonis 21 Taimekaitsevahendite leiud pinnasest 2017



5.1.2 Põlluraamatute ülevaatus

Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa andmed 2012-2017 aasta maakasutuse kohta (14.09.2017

seisuga) saadi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA). Tabelid on esitatud lisas 1.

Lisa 2 2017 tegutsevate ettevõttete maakasutus varasemate taimekaitsevahendite jääkide leidude

piirkondades

PRIA andmeid on kasutatud töö uuringupunktides taimekaitsevahendite sisalduste päritolu

hindamiseks. Uuringupunktide ja NTA piirkonna varasemate taimekaitsevahendite jääkidega reostatud

põhjavee puurkaevude ümbruses (1 km raadius) teostati põlluraamatute järelpäring piirkonna

põllumassiivide omanikelt. Uuringu valimisse jäi 54 ettevõtte põllumassiivid. Järelpäringule vastas

nendest 39% ehk 21 ettevõtet. Kokku oli neil 54 ettevõttel 251 põllumassiivi, millest 114 kohta saadi

infot ehk 45%.

Põlluraamatute ülevaatuse tulemused on toodud joonisel 22.



Joonis 22 Põlluraamatute ülevaatus



5.1.3 Uuringupunktide täpsed kirjeldused ja seosed tulemustega

Karuputke alad

PRIA toetuste taotlejatele on muuhulgas nõudeks seatud (HPK 7.11), et põllumajandusmaal või

põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-Ametil

andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada vormi kohane teatis Keskkonnaametile40.

Pinnaseproovidest analüüsiti taimekaitsevahendite jääkide sisaldust karuputke tõrjealadelt Adavaere-

Põltsamaa piirkonnas Siimusti lähedal (KKA1 ja KKA2) ning Pandivere piirkonnas Põdruse (KKP1) ja

Ervita lähedal (KKP2). Järgnevalt on toodud pinnase proovides sisaldunud taimekaitsevahendid (tabelid

60-63) ja proovivõtu punkti ümbruse maakasutus 2017 PRIA andmete alusel (joonised 23-26).

Karuputke tõrje toimumise täpsem info 2017 aastal valitud aladel ei ole teada. Karuputke leiu alad ja

2017 – 2018 tõrje hankesse lisatud alad kattuvad täies ulatuses41. Uuringu punktides karuputki

visuaalsel vaatlusel ei tuvastatud.

Karuputke aladel leiti kõikidel juhtudel glüfosaati, aga leidus ka selle laguprodukti AMPAt. Kui

karuputke ala jäi põllumaade mõjualasse, leidus ka muid taimekaitsevahendeid: p,p’-DDT-d (kolmes

punktis) ning üksikud leiud alfa-Heksaklorotüskloheksaani, kloormekvaat kloriidi, boskaliidi,

diflufenikaani ja tebukonasooli.

40 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/karuputk/karuputk-ja-pollumajandus

41 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/karuputk/karuputke-hange-2017-2018



KPA1

Adavere piirkonna KPA1 pinnaseproovi ülemisest kihist leiti kasvuregulaatorit kloormekvaat kloriidi

(4,3 µg/kgKA). KPA1 alumisest kihist (70-100 cm) leiti kokku kuue pestitsiidi jäägid, kokku 55 µg/kgKA.

Uuringu punkt on suurte intentsiiv põllumajanduse põllumassiivide ääres.

Tabel 60 KPA1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja

Pinnase kiht Pinnase kiht

Kasutus 0-10cm 70-100cm

µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 3 + < 2 18 + 5,9 Karuputke tõrje /põllumajandus

Kloormekvaatkloriid 4,3 < 0,47 Põllumajandus

Boskaliid < 10 15 Põllumajandus

Difufenikaan < 1 2,4 Põllumajandus

Tebukonasool < 0,26 12 Põllumajandus

p,p´-DDT < 1 1,3 Ajalooline põllumajandus

Joonis 23 Karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu punkti KPA1 ümbrus 2017 aastal

talinisu allakElvita

talinisu allakElvita

KPA1

0 5025 Meters

2017 proovivõtupunktide ümbrus

Karuputke tõrjealad 2016

PRIA maakasutused 2017



KPA2

Tabel 61 KPA2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 27 + < 2 2,3 + < 2 Karuputk, põllumajandus

p,p´-DDT 2,1 2 Ajalooline taimekaitsevahend

Joonis 24 KPA2 karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus



KPP1

Tabel 62 KPP1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 7,8 + 3,9 < 2 + < 2 Karuputke tõrje

Joonis 25 KPP1 karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus

KPP2

Tabel 63 KPP2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal.

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

alfa-Heksaklorotsükloheksaan 1,5 < 1 Ajalooline taimekatisevahend

Glüfosaat + AMPA < 2 + 3,5 < 2 + < 2 Karuputke tõrje



Joonis 26 KPP2 karuputke tõrjeala pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus

Karuputke tõrje aladel, mis ei jää põllumaade mõjualasse sisaldus pinnase proovides ainult glüfosaati ja AMPA-t



Maantee ääred

MNTP1

Tabel 64 MNTP1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal.

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA < 2 + < 2 6,3 + < 2 Teehooldus

Joonis 27 MNTP1 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus



MNTP2

Tabel 65 MNTP2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 8,2 + < 2 < 2 + < 2 Teehooldus

p,p´-DDT < 1 4,4 Ajalooline kasutus

Dikamba 124 <0,65 Teehooldus

Joonis 28 MNTP2 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus



MNTA1

Tabel 66 MNTA1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 6,7 + < 2 < 2 + < 2 Teehooldus

Joonis 29 MNTA1 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus



MNTA2

Tabel 67 MNTA2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 9,3 + < 2 3,9 + < 2 Teehooldus

Joonis 30 MNTA2 maanteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus

Maantee äärsetel punktidel põllumajandus mõju puudus, pinnase proovides sisaldus ainult maantee hooldusel kasutatud taimekaitsevahendite jääke – glüfosaati.



Raudtee hooldus

Nitraaditundliku ala Adavere piirkonnas ei ole raudteed. Raudteehoolduse pinnaseproovi punktideks

valiti Adavere piirkonnas 2,5 km enne Jõgeva jaama (RDTA1), ja 3 km peale Vägeva jaama (RDTA2),

Pandivere piirkonnas 2,6 km enne Tapa jaama (RDTP1) ja 5 km enne Rakke jaama (RDTP2).

RDTA1

Tabel 68 RDTA1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 3,5 + < 2 < 2 + < 2 Raudtee hooldus

p,p´-DDT 11 17 Ajalooline kasutus

Joonis 31 RDTA1 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus



RDTA2

Tabel 69 RDTA2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 2,8 + < 2 < 2 + 29 Raudtee hooldus

Propasiin 12 < 5 Herbitsiid ei ole Eestis turule

registreeritud.

Joonis 32 RDTA2 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus



RDTP1

Tabel 70 RDTP1 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 3,5 + < 2 < 2 + <2 Raudtee hooldus

Joonis 33 RDTP1 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus



RDTP2

Tabel 71 RDTP2 proovide taimekaitsevahendite sisaldused 2017 aastal

Näitaja



µg/kg KA µg/kg KA

Glüfosaat + AMPA 2,8 + < 29 < 2 + < 2 Raudtee hooldus

Joonis 34 RDTP2 raudteeäärse pinnase proovivõtu koha ümbruse maakasutus

Raudtee äärsetel punktidel põllumajandus mõju puudus, pinnase proovides sisaldus ainult raudtee hooldusel kasutatud glüfosaadi jääke.



5.2 GUS indeksi kasutamise võimalused

Taimekaitsevahendite omadused on kirjeldatud peatükis 4. Tabelis 58 on toodud andmed ka GUS

indeksi kohta.

Taimekaitsevahendid, millel on lühike poolestusaeg, halb vees lahustuvus ja suur sorbtsiooni

potentsiaal, omavad tõenäoliselt väiksemat võimet liikuda läbi pinnase põhjaveekihti. GUS indeks

võtab arvesse taimekaitsevahendite poolestusaega ning Koc indeksit (iseloomustab pestitsiidi

sorbtsiooni omadusi pinnases) ning seega peaks GUS-indeks sobima kaitsmata ja kaitstud

põhjaveekihtide riski hinnangute võrdlemisel. (Gustafson, 1989) Samas teame niigi, et paksu

pinnakattega aladel on põhjavee saastumise risk väiksem, kui alvaritel ja karstialadel.

Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pestitsiidi kasutamisest tuleneva riski hindamisel

olulist kasu ei ole, kuna põhjaveekihi kohal siin püsiv savikas pinnasekiht puudub. Pestitsiidijäägid

jõuavad siin põhjavette läbi karstilehtrite või koredama pinnakatteta alade. Seda väidet kinnitab

glüfosaadi ja AMPA esinemine põhjavees, kuigi nende GUS indeks on väga madal.

Väga kõrge GUS indeksiga on põhjavees sisalduvad kloridasoon-desfenüül (Metabolit-B 4,66) ja

tritosulfuroon (4,42). Tritosulfurooni poolestusaeg on vees 12-26 päeva.

Kaitsmata põhjaveega aladel on oluline eelkõige see, kui kiiresti pestitsiid keskkonnas üldiselt ja

põhjavees laguneb.

Väga kõrge GUS (üle 4) indeksiga ja püsivaid laguprodukte moodustavad taimekaitsevahendid on

ohuks põhjaveele ja võivad selle reostada.

5.3 Hüdrogeoloogiliste uuringute kavandamise vajadus

Taimekaitsevahendite kasutamine ohustab põhjavee seisundit. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal omavad kõik pestitsiidid potentsiaali põhjavee saastamiseks. Põhjaveest on leitud väga

erineva GUS-indeksiga pestitsiide alates glüfosaadist, mis peaks üldjuhul olema põhjaveele ohutu.

Valdav osa nitraaditundliku ala põllumaast asub kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Karstialal ja alvaril võib valingvihm viia pestitsiidi jäägid maapinnalt põhjaveekihti ja lähima kaevuni

mõne päevaga. Senise NTA seire tulemuste põhjal on pestitsiidide (toimeainete) piirväärtuste

ületamised seotud peamiselt (1:400000 kaitstuse kaardi alusel) kaitsmata põhjaveega aladega. Ka

nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib põldudel sageli olla väiksemaid kaitsmata alasid, neilt ära

valguv pinnavesi võib suubuda peakraavidesse, mis avavad lubjakivi, või suubuvad karstilehtritesse.

Seireandmed pestitsiidide sisalduse aastasisese dünaamika osas puuduvad. Näiteks ei ole välistatud

pestitsiidide perioodiliselt suuremad sisaldused pestitsiidide kasutamise järgsel perioodil.

Eestis lubjakivide avamusalal on oluline eelkõige saasteainete lagunemiskiirus keskkonnas, kaitsmata

ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel on väga oluline saasteaine lagunemiskiirus põhjavees.



Inimestele ohutu joogivee tagamiseks vajalikud tegevused:

NTA uuendatud, parendatud ja veel detailsemad kaardistused, sealhulgas põhjaveekaitstus

NTA maapinnalähedasi põhjaveekihte kasutavate suuremate veehaarete osas kavandada

pilootuuringud taimekaitsevahendite saaste riski osas veehaarde toitealal.

Kontrollida enamsaastunud kaevude piirkondades reostuse pindalalist ja ajalist ulatust.

Uurida põhjalikumat enamkasutatud pestitsiidide toimeainete kasutamist, toimeainete ja

lagiproduktide levikut veekeskkonnas ja joogiveeallikates. Seejärel kaaluda enamleitud

saasteainetele läviväärtuste määramist.

Probleemsete alade täpsemal uurimisel tuleb lähtuda VRD rakendamise juhisest nr 17.42

5.4 Taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve tulemused

5.4.1 Põllumajandusameti järelevalve tulemused

Alljärgnevalt on toodud Põllumajandusameti andmetel taimekaitsevaldkonnas tuvastatud rikkumised

2013 - 201743. Rikkumised on ühikulised ja ei ole seostatavad konkreetsete põllumassiividega. Samuti

on teadmata teostatud kontrollide üldarv. Esitatud tulemused annavad indikatiivse kirjelduse

olukorrast, kuidas kehtestatud nõuetest kinni peetakse.

2013 3 taimekaitsevahendi väärkasutus (mittelubatud kultuuril)

2 õitsvate taimede pritsimine

2 testimata taimekaitsepritsi kasutamine

1 veepiiri rikkumine

3 põlluraamatu puudulik täitmine


2 testimata taimekaitsepritsi kasutamine


3 taimekaitsetunnistuse ja arvestusepidamise puudumine


1 teavitamiskohustuse mittetäitmine

2015 2 + 1 (mittepõllumajandus) tugeva tuulega pritsimine

1 teavituskohustuse mittetäitmine

1 taimekaitsetunnistuse puudumine


1 taimekaitsevahendite tühja taara ebaõige hoiustamine

42 Guidance Document No. 17 GUIDANCE ON PREVENTING OR LIMITING DIRECT AND INDIRECT INPUTS IN THE

CONTEXT OF THE GROUNDWATER DIRECTIVE 2006/118/EC. 2007 EC

43Põllumajandusameti Kontrollibüroo Taimekaitse ja väetise osakond vastuskiri 09.10.2017 nr 12-18.2/1549-1



1 isikukaitsevahendite puudumine



1+1 (mittepõllumajandus) teavituskohustuse mittetäitmine

3 (mittepõllumajandus) taimekaitsetunnistuse puudumine

1 (mittepõllumajandus) veepiiri rikkumine



2017 numbrid ei ole veel päris lõplikud 3 taimekaitsevahendi väärkasutus (mittelubatud kultuuril) 3 õitsvate taimede pritsimine 2 tugeva tuulega pritsimine 1 teavituskohustuse mittetäitmine 1 taimekaitsetunnistuse puudumine 1 (mittepõllumajandus) testimata taimekaitsepritsi kasutamine 6 põlluraamatu puudulik täitmine

5.4.2 Keskkonnainspektsiooni järelevalve tulemused

Keskkonnainspektsioon ei ole nitraaditundlikul alal menetlenud viimase viia aasta jooksul

taimekaitsevahenditele kasutamise nõuete rikkumisi. Vastavalt taimekaitseseadusele teostab

taimekaitsevahendite ja taimekaitseseadmetele esitatavate nõuete üle järelevalvet

Põllumajandusamet. 44

6 Kokkuvõte

Taimekaitsevahendite koormus tuleb NTA-l kõigist uuritud valdkondadest vastavalt

kasutusele.

44 Keskkonnainspektsioon vastuskiri 24.10.2017 nr 13-1/17/4930-2



NTA-l kasutavad taimekaitsevahendeid nii põllumajandusettevõtted kui ka raudtee- ning

maanteehooldus ettevõtted.

Taimekaitsevahendite jääkide leiud keskkonnas langesid kokku kasutustega.

Taimekaitsevahendite ja nendes sisalduvate toimeainete käitumine keskkonnas on seotud

väga erinevate keskkonnaparameetritega. Taimekaitsevahendite omaduste hinnangud on

enamasti läbiviidud laboritingimustes ja puhastele ainetele ning seetõttu võivad keskkonnast

leitud jäägid näidata teoreetilisest erinevaid käitumismustreid. Seega on oluline hinnata

konkreetseid keskkonnatingimusi.

Tulenevalt nii toodete kui segude registreerimise nõuetest on toote ehk taimekaitsevahendi

kohta käiv keskkonnamõju toodud toimeainete juures seda toimeainet sisaldavate toodete

kohta.

Taimekaitsevahendite müügiks on vajalik Eestis turule registreerimine ja vastav luba, kuid luba

ei ole vaja ostmiseks, mistõttu riigil puudub ülevaade kõigist kasutusel olevatest

taimekaitsevahenditest.

Euroopas turule lubatud taimekaitsevahendid võivad Eestis kasutusel olla, kuigi info nende

kohta puudub.

Taimekaitsevahendite kasutamiseks on keskkonnakaitse regulatsioon veeseadusega

kehtestatud põlluraamatu pidamise kohustusega. Põlluraamatuid küll peetakse, aga nendes

sisalduv info on kindla struktuurita ning andmekvaliteet sõltub täitjast. Praegusel kujul

soovitud info põlluraamatutest ühe keskkonnakaitselise meetmena riigini ei jõua.

Toksiliste omadustega sünteetiliste ühendite kasutamiseks peab olema keskkonnaluba. Kõik

taimekaitsevahendid on väljatöötatud ebasoovitavate organismide hävitamiseks.

Samaväärsete ühendite oluliselt väiksemad kasutuskogused tööstusettevõtetes loastatakse.

Ettevõtetel, kes kasutavad taimekaitsevahendeid, keskkonnaluba puudub.

Taimekaitsevahendid, nende kasutuse ajad ja tegelikud kogused ei ole praeguse süsteemi

juures tuvastatavad. Seetõttu ei ole taimekaitsevahendite jääkide sisaldused keskkonnas

seostatavad kasutajatega.

Nitraaditundlik ala on kaitsmata põhjaveega ala, kus saasteained sh. taimekaitsevahendid

keskkonnas liikumise omadustest sõltumata, jõuavad väga paljudel juhtudel otse põhjavette.

Oluliselt rohkem on vaja jälgida kasutuspiiranguid ning teatud piirkondades ei ole täna

rakendatavad põhjavee kaitsemeetmed piisavad, kuna saasteainete sisaldused on suured ja

kasvu trendis.



Lähtuvalt töö tulemusest ning asjaolust, et enamik taimekaitsevahendeid ja nende

laguproduktid lagunevad aja jooksul, ei peeta läviväärtuste kehtestamist antud töö

tulemusena oluliseks. Piisab analoogia rakendamisest joogivee määrusega.45

Taimekaitsevahendite kõrgendatud sisalduste põhjuste ja leviku ulatuse analüüsiks on olemas

küll erinevaid meetodeid (nt erinevad isotoopsuhete ja isomeeride analüüsit), kuid nende

rakendamist ei peeta käesoleva töö tulemuste põhjal vajalikuks ning parimaks lahenduseks

võiks pidada taimekaitsevahendite täpse kasutuse monitoorimist.

45 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1 - RT I, 27.09.2017, 2.



7 Soovitused

Taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat kahjulikku mõju veekvaliteedile ei saa langetada üksnes

kasutamise piiramisega. Veereostuse vähendamiseks peab arvesse võtma ka pinnase omadusi. Nii

põllumajanduslik kui ka mittepõllumajanduslik kasutamine tuleb korraldada vastavalt kohalikele

tingimustele.

Taimekaitsevahendite kasutusnõudeid tuleb täpselt jälgida, koostada tööde plaanid ja registreerida

tegevused põlluraamatus.

Veeseadus sätestab erinevad meetmed valgala kaitseks põllumajandustootmisest pärineva reostuse

eest. Tulenevalt Veeseadusest on põllumajandustootjatel kohustus pidada põlluraamatut, kuhu tuleb

kanda põllumassiivid, nende pindala ja andmed põllutööde kohta. Samas pole kehtestatud

rakendusakte põlluraamatu pidamiseks (sh kuhu andmeid esitatakse, mis kujul, mis ajaks, kuidas

põlluraamatuid kontrollitakse, kas on tegemist avaliku andmebaasiga või on see ainult ametkondlikuks

kasutamiseks). Uuringu tulemused näitavad, et korrektselt täidetud põlluraamatud aitaksid

taimekaitsevahendite reostusele jälile jõuda.

Rakendada olukorrast ja piirkonnast lähtuvalt eelpooltoodut on võimalik keskkonnasäästlikult

majandada.

Euroopa Liidu seadusandluses (Veepoliitika raamdirektiivi juhendmaterjal nr 28 ja 166/2006/EL)

grupeeritakse reostusallikaid lähtuvalt eesmärgist. Põllumajandusreostuse ohjamisel käsitletakse

põllumajanduskemikaalide eesmärgipärast kasutust punktreostusallikana. Veekaitselistel eesmärkidel

rakendada tavapäraseid punktallikatele kehtestatud kontrollmeetmeid (veeseadus §8 lg 2 punkt 4).

Meetmete rakendamiseks peab välja töötama metoodika kuidas määratakse kindlaks esinduslikud

proovivõtukohad (väljalaskmed/peakraavid) reostuskoormuse kontrollimiseks.

Taimekaitsevahendite omaduste uurimine näitab, et lisaks taimekaitsevahenditele endile võib

keskkonda sattuda ka nende laguprodukte, millistest analüüsitud on vaid väheseid. Täiendavateks

uuringuteks tuleks arvesse võtta nii ainete lagunemisi, stabiilsuseid kui ka ühendite GUS indekseid.

Veeseaduse poolt kehtestatud normid/piirangud põllumajandusreostuse vähendamiseks on piisavad,

oluline on nende järgimine.



Kokkuvõtvalt saab tuua järgnevad soovitused:

Järgida Veeseaduses kehtestatud reostuse ohjamise nõudeid

Loastada taimekaitsevahendite kasutatavad ettevõtted, et tagada informatsiooni olemasolu

riigile

Kehtestada vajalikud rakendusaktid sh põlluraamatute pidamiseks.

Luua taimekaitsevahendeid kasutamise kajastamiseks andmebaasimoodul kesksete

keskkonnaregistrite juurde

Tõhustada järelevalvet keskkonnanõuete täitmisel

Ajakohastada saasteainete piirväärtused pinnases, võttes aluseks ka ainete ohtlikust

Tõsta keskkonnateadlikkust



8 Kasutatud allikad

8.1 Kasutatud kirjandus

1. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon. Tallinn 2004

2. Gustafson, D.I. 1989. Groundwater ubiquity score: A simple method for assessing pesticide

leachability. Environmental Toxicology and Chemistry 8: 339-357

3. Maa-amet. Eesti geoloogilise digitaalkaardistamise (mõõtkavas 1 : 50 000) Juhendi seletuskiri

(Juhendi versioon 2.4) 2015

http://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/Juhendi_Seletuskiri_2015.pdf?t=2017032116

1100

4. Metsur, M., Rooma, Sults, Ü., L., Valdmaa, T. 2004. Nitraaditundliku ala tegevuskava

koostamine põllumajandusliku tootmise mõju vähendamiseks pinna- ja põhjaveele. AS Maves,

AS Maa ja Vesi, Jäneda Õppe ja Nõuandekeskus. Tellija Keskkonnaministeerium

5. Metsur, M. 2014. Nitraaditundliku ala tegevuskava aastani 2015 rakendamise analüüs ning

tegevuskava meetmete efektiivsuse hindamine. AS Maves. Tellija Keskkonnaministeerium

6. National Pesticide Information Center (NPIC) (2016). [www]

http://npic.orst.edu/envir/gus.html (18.12.2017)

7. Pfeiffer, M. Groundwater Ubiquity Score (GUS). (2010) [www]

http://www.ptrpest.com/pdf/groundwater_ubiquity.pdf (18.12.2017)

8. Vighi, M., Calamari D. Prediction of the environmental fate of chemicals. Ann. Ist. Super.

Sanitá (1993) 29, 209 – 223.

http://www.iss.it/binary/publ/cont/Pag209_223Vol29N21993.pdf

9. Wauchope, R.D. et al. Review. Pesticide soil sorption parameters: theory, measurement, uses,

limitations and reliability. Pest Manag Sci (2002) 58, 419 – 445. DOI: 10.1002/ps.489

8.2 Kasutatud normatiivsed allikad

Biotsiidiseadus, RT I, 30.12.2015, 10.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 528/2012, http://eur-lex.europa.eu/legal-


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009: http://eur-lex.europa.eu/legal-


Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ning väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutamise plaanile ja protokollile1.RT I, 03.05.2013, 4.

Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. RT I 2010, 57, 373.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri1. RT I, 29.04.2014, 6.

Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille

seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad

kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate

saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused

põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside

määramise kord1. RT I, 12.07.2016, 2.

Riikliku statistika seadus, RT I, 12.07.2014, 127.

http://npic.orst.edu/envir/gus.html

http://www.ptrpest.com/pdf/groundwater_ubiquity.pdf







Taimekaitseseadus1, RT I, 01.09.2015, 2.

Taimekaitsevahendite registri pidamise põhimäärus, RT I, 26.08.2015, 18.

Tööstusheiteseadus1, RT I, 25.05.2017, 8.

8.3 Taimekaitsevahendite kasutatud kirjandus

2,4-D

APVMA. (2013). Annex to the APVMA’s preliminary review findings (environment) – Part 1: 2,4-

D esters. Vol. 1: review summary. Australian Pesticides & Veterinary Medicines Authority

(APVMA), Australia.

European Commission. Pesticide residues and maximum residue levels (mg/kg). 2,4-D (sum of

2,4-D, its salts, its esters and its conjugates, expressed as 2,4-D). 2016, [www]

http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-

database/public/?event=pesticide.residue.CurrentMRL&language=EN&pestResidueId=7

(03.10.2017).

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). 2,4-D. University of Hertfordshire. [www]

http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/4.htm (13.09.2017)

National Center for Biotechnology Information. PubChem Compound Database; CID=1486.

[www] https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/1486 (13.09.2017)

National Pesticide Information Center (NPIC). 2008. [www]

http://npic.orst.edu/factsheets/archive/2,4-DTech.html (3.10.2017)

Walters, J. Environmental Fate of 2,4-Dichlorophenoxyacetic Acid [www]

http://www.cdpr.ca.gov/docs/emon/pubs/fatememo/24-d.pdf (06.11.2017)

WHO. (2003). 2,4-D in Drinking-water – Background document for development of WHO Guidelines for Drinking-water Quality. WHO/SDE/WSH/03.04/70. World Health Organization.

TKV. (2017). Taimekaitsevahendite register. [www]

https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et (21.12.2017).

Beyond Pesticides Factsheet. (2015). Chemical Watch Factsheet – 2,4-D. Beyond Pesticides,

USA.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete

loeteluga. (2011). Euroopa Liidu Teataja, L 153/1. [www] http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R0540&from=EN (11.05.2017).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2033, 13. november 2015, millega uuendatakse

toimeaine 2,4-D heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni

rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa. (2015). Euroopa Liidu Teataja, L 298/8. [www]

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R2033&from=EN

(11.05.2017).

2,4-D 2-EHE

http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=pesticide.residue.CurrentMRL&language=EN&pestResidueId=7

http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=pesticide.residue.CurrentMRL&language=EN&pestResidueId=7

http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/4.htm

https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/1486

http://www.cdpr.ca.gov/docs/emon/pubs/fatememo/24-d.pdf

https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimekaitse/taimekaitsevahendid-otsing/et






Australian Pesticides & Veterinary Medicines Authority (APVMA). The reconsideration of approvals of the active constituent 2,4-D, registrations of products containing 2,4-D and their associated labels. Preliminary Review Findings (Environment) Part 1: 2,4-D Esters. 2006. [www] https://apvma.gov.au/sites/default/files/publication/14236-2-4-d-phase-7-prf-summary.pdf (03.10.2017)

EC (2001): Review report for the active substance 2,4-D. Finalised in the Standing Committee on Plant Health at its meeting on 2 October 2001 in view of the inclusion of 2,4-D in Annex I of Directive 91/414/EEC. EUROPEAN COMMISSION HEALTH & CONSUMER PROTECTION DIRECTORATE-GENERAL Directorate. E - Food Safety: plant health, animal health and welfare, international questions E1 - Plant health. 2,4-D.7599/VI/97-final.



National Pesticide Information Center (NPIC). 2008. [www]

http://npic.orst.edu/factsheets/archive/2,4-DTech.html (3.10.2017)

Kegley, S.E., Hill, B.R., Orme S., Choi A.H., PAN Pesticide Database, Pesticide Action Network, North America (Oakland, CA, 2016), http:www.pesticideinfo.org.



Walters, J. Environmental Fate of 2,4-Dichlorophenoxyacetic Acid [www]


Amidosulfuroon

EFSA. Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the active

substance. Amidosulfuron. EFSA Scientific Report (2007) 116, 1-86.

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2015). Amidosulfuron. University of Hertfordshire.

[www] http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/28.htm (13.09.2017)

European Chemicals Agency (ECHA). Opinion proposing harmonised classification level and

labelling et EU level of Amidosulfuron. 8. March 2012 [www]

https://echa.europa.eu/documents/10162/48989aec-1a69-4ac6-a062-266eb616b920

(13.09.2017)

Sarmah, A.K., Sabadie, J. Hydrolysis of Sulfonylurea Herbicides in Soils and Aqueous Solutions:

a Review. J. Agric. Food Chem. (2002) 50, 6253 – 6265. DOI: 10.1021/jf025575p



Glüfosaat

Bento, C.P.M. et al. Persistence of glyphosate and aminomethylphosphonic acid in loess soil

under different combinations of temperature, soil moisture and light/darkness. Science of the

Total Environment. 2016, 572, 301-311. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2016.07.215

Borggaard, O.K., Gimsing, A.L. Fate of glyphosate in soil and the possibility of leaching to

ground and surface waters: a review. Pest Manag Sci (2008) 64, 441 – 456. DOI:

10.1002/ps.1512

https://apvma.gov.au/sites/default/files/publication/14236-2-4-d-phase-7-prf-summary.pdf





https://echa.europa.eu/documents/10162/48989aec-1a69-4ac6-a062-266eb616b920




EFSA. (2015). Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active

substance glyphosate. European Food Safety Authority. EFSA Journal 2015; 13(11): 4302.

European Glyphosate Environmental Information Source (EGEIS). Environmental fate and

nehaviour of glyphosate and its main metabolite. [www]

http://www.egeis.org/documents/10%20Fate%20and%20behaviour%20v3.2.pdf

(13.09.2017)

IARC. (2015). IARC Monographs Volume 112: evaluation of five organophosphate insecticides

and herbicides. International Agency for Research on Cancer, World health Organization. 2 pp.

IARC. (2016). IARC Monographs Volume 112: Glyphosate. International Agency for Research on

Cancer, World Health Organization. 92 pp.





Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1056, 29. juuni 2016, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiidu kehtivusaja

pikendamisega. (2016a). Euroopa Liidu Teataja, L 173/52. [www] http://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R1056&from=EN (29.05.2017).

Mamy, L., Barriuso, E., Gabrielle, B. Environmental fate of herbicides trifluralin, metazachlor,

metamitron and sulcotrione compared with that of glyphosate, a substitute broad spectrum

herbicide for different glyphosate-resistant crops. Pest Management Science (2005) 61, 905 –

916. DOI: 10.1002/ps.1108

Maqueda, C. et al. Behaviour of glyphosate in a reservoir and the surrounding agricultural

soils. Science of the Total Environment, 2017, 593-594, 787-795. DOI:

10.1016/j.scitotenv.2017.03.202



PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Glyphosate. University of Hertfordshire. [www]


Todorovic G.R. Behaviour of organic pollutants in the soil environment. Special focus on

glyphosate and AMPA. EQA, 2009, 2, 59-72. DOI: 10.6092/issn.2281-4485/3821

Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014, 18. detsember 2014, millega asendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse

kehtetuks teatud direktiivid) III lisa. (2014). Euroopa Liidu Teataja, L 365/89. [www] http://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R1357&from=ET (19.04.2017).

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1056, 29. juuni 2016, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiidu kehtivusaja

pikendamisega. (2016a). Euroopa Liidu Teataja, L 173/52. [www] http://eur-


Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1313, 1. august 2016, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiitmise tingimustega.

(2016b). Euroopa Liidu teataja, L 208/1. [www] http://eur-lex.europa.eu/legal-









http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R1357&from=ET












Statistikaamet (2016). Statistika andmebaas. [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px-

web.2001/Database/Keskkond/07Pollumajanduskeskkond/07Pollumajanduskeskkond.asp

(2.05.2017).



AMPA

Bento, C.P.M. et al. Persistence of glyphosate and aminomethylphosphonic acid in loess soil

under different combinations of temperature, soil moisture and light/darkness. Science of the

Total Environment. 2016, 572, 301-311. DOI: 10.1016/j.scitotenv.2016.07.215

European Glyphosate Environmental Information Source (EGEIS). Environmental fate and

nehaviour of glyphosate and its main metabolite. [www]


(13.09.2017)

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2015). AMPA. University of Hertfordshire. [www]


Schuette, J. (1998) Environmental Fate of Glyphosate.

http://www.cdpr.ca.gov/docs/emon/pubs/fatememo/glyphos.pdf [www] (13.09.2017)

Todorovic, G. R. (2009). Behabiour of organic pollutants in the soil environment. Special focus

on glyphosate and AMPA. EQA, 2, 59-72. https://eqa.unibo.it/article/download/3821/3188


substance glyphosate. European Food Safety Authority. EFSA Journal 2015; 13(11):4302.

Sidoli, P. et. al. Glyphosate and AMPA adsorption in soils: laboratory experiments and

pedotransfer rules. Environ. Sci. Pollut. Res. 2016, 23, 5733-5742.

Bentasoon

European Food Safety Authority. Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk

assessment of the active substance bentazone. EFSA Scientific Report (2015) 13, 1-153.

doi:10.2903/j.efsa.2015.4077

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Bentazone. University of Hertfordshire. [www]






Wagner, S.C., Zablotowicz, R.M., Gaston, L.A., Locke, M.A., Kinsella. J. Bentazon Degradation

in Soil: Influence of Tillage and History of Bentazon Application. J. Agric. Food Chem. (1996) 44,

1593−1598



http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Keskkond/07Pollumajanduskeskkond/07Pollumajanduskeskkond.asp





http://www.cdpr.ca.gov/docs/emon/pubs/fatememo/glyphos.pdf

https://eqa.unibo.it/article/download/3821/3188





Food and Agriculture Organization of the United Nations. Pesticide Residues in Food, 1991:

Evaluations, Part I – residues, pp. 114 1991.

https://books.google.ee/books?id=vLV7UaXCZc4C&pg=PA114&lpg=PA114&dq=bentazone+h

alf+life+in+water&source=bl&ots=-RGBB9i6Gs&sig=cbp-

GNCjOvDymFbXfVn_BaTtlro&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjDroqyqsXXAhXCAewKHYA2B0wQ6

AEISTAF#v=onepage&q=bentazone%20half%20life%20in%20water&f=false (20.11.2017)

Boskaliid

EPA. Pesticide fact sheet: Boscalid. Environmental Protection Agency (EPA), United States.

(2003) [www]

https://www3.epa.gov/pesticides/chem_search/reg_actions/registration/fs_PC-128008_01-

Jul-03.pdf (09.10.2017)

Karlsson, A.S., Weihermüller, L., Tappe, W., Mukherjee, S., Spielvogerl, S. Field scale boscalid

residues and dissipation half-life estimation in a sandy soil. Chemosphere (2016) 145, 163-173

http://dx.doi.org/10.1016/j.chemosphere.2015.11.026

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Boscalid. University of Hertfordshire. [www]






Dikamba


assessment of the active substance dicamba. EFSA Scientific Report (2011) 9, 1965.

doi:10.2903/j.efsa.2011.1965.



Harris, S. A.; Villeneuve, P. J.; Crawley, C. D.; Mays, J. E.; Yeary, R. A.; Hurto, K. A.; Meeker, J.

D. National study of exposure to pesticides among professional applicators: an investigation

based on urinary biomarkers. J. Agric. Food Chem.2010, 58, 10253-10261.

http://npic.orst.edu/factsheets/archive/dicamba_tech.html#env



Dimetoaat

Canadian Council of Ministers of the Environment. (1999). Canadian water quality guidelines

for protection of aquatic life: Dimethoate. Canadian Council of Ministers of Environment,

Winnipeg.


assessment of the active substance dimethoate. EFSA Scientific Report (2006) 84, 1 – 102.

https://books.google.ee/books?id=vLV7UaXCZc4C&pg=PA114&lpg=PA114&dq=bentazone+half+life+in+water&source=bl&ots=-RGBB9i6Gs&sig=cbp-GNCjOvDymFbXfVn_BaTtlro&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjDroqyqsXXAhXCAewKHYA2B0wQ6AEISTAF#v=onepage&q=bentazone%20half%20life%20in%20water&f=false






http://npic.orst.edu/factsheets/archive/dicamba_tech.html#env






PAN. (2016). Pesticides Database – Chemicals: Dimethoate. [www]

http://www.pesticideinfo.org/Detail_Chemical.jsp?Rec_Id=PC33349 (21.04.2017).



Phommakone, S. The toxic effects of pesticides dimethoate and profenofos on Nile tilapia fry

(Oreochromis niloticus) and water flea (Moina macrocopa). Magistritöö. Asian Institute of

Technology, School of Environment and Resources Development. (2004) Thailand.

Sharma, D.K., Gupta, A., Kumar, N., Gupta, A. Soil adsorption study of Dimethoate to evaluate

its leaching potential by spectrophotometry. Arch. Environ. Sci. (2013) 7, 6 - 14.

Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid, millele on seatud kasutuspiirangud (seisuga

20.03.2017). (2017). Taimekaitsevahendite register. [www]

http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=132&sub2=242 (20.04.2017).

EU Pesticides database. (2017a). Dimethoate. European Commission. [www]


database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1247

(20.04.2017).

EU Pesticides database. (2017b). Omethoate. European Commission [www]


database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1636

(25.04.2017).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1271/2008, 16. Detsember 2008, mis käsitleb

ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse

direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse

määrust (EÜ) nr 1907/2006. Euroopa Liidu Teataja, L 353/1. [www] http://eur-


European Commission. (2006). Review report of the active substance dimethoate: Finalised in

the Standing Committee of the Food Chain and Animal Health at its meeting on 24 November

2006 in view of the inclusion of dimethoate in Annex I of Directive 91/414/EEC. European

Commission, Health & Consumer Protection Directorate-General.

FAO. (2012). FAO specifications and evaluations for agricultural pesticides: Dimethoate – O,O-

dimethyl S-methylcarbamoylmethyl phosphorodithioate. Food and Agriculture Organization of

The United Nations.

HELCOM. (2005). HELCOM monitoring scheme for ecosystem assessment – Agenda item 7:

New assessment reports and working practices. Annex 3. Helsinki Commission, Nature

Protection and Biodiversity Group. Sweden.





Komisjoni määrus (EÜ) nr 1097/2009, 16. November 2009, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisa seoses dimetoaadi, etefooni,

fenamifoosi, fenarimooli, metamidofoosi, metomüüli, ometoaadi, metüüloksüdemetooni,

http://www.pesticideinfo.org/Detail_Chemical.jsp?Rec_Id=PC33349

http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=132&sub2=242

http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=activesubstance.detail&language=EN&selectedID=1247










prokimidooni, tiodikarbi ja vinklosoliini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende

pinnal. (2009). Euroopa Liidu Teataja, L 301/6. [www] http://eur-lex.europa.eu/legal-


Komisjoni määrus (EÜ) nr 2076/2002, 20. November 2002, nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ

artikli 8 lõikes 2 osutatud tähtaja pikendamise kohta ning teatavate toimeainete kõnealuse

direktiivi I lisasse kandmata jätmise ja asjaomaseid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite

lubade tühistamise kohta. (2002). Euroopa Liidu Teataja, L319/3. [www] http://eur-


Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/404, 11. Märts 2015, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) 540/2011 seoses toimeainete beflubutamiini, kaptaani, dimetoaadi,

dimetomorfi, etoprofossi, fiproniili, flopeedi, formetanaadi, glufosinaadi, metiokarbi,

metribusiini, fosmeti, metüülpirimifossi ja propamokarbi heakskiidu kehtivusaja

pikendamisega. (2015). Euroopa Liidu Teataja, L 67/6. [www] http://eur-lex.europa.eu/legal-






PAN. (2016). Pesticides Database – Chemicals: Dimethoate. [www]

http://www.pesticideinfo.org/Detail_Chemical.jsp?Rec_Id=PC33349 (21.04.2017).

Pandey, R.K., Singh, R.N., Singh, S., Singh, N.N., Das, V.K. (2009). Acute toxicity bioassay of

dimethoate of freshwater airbreathing catfish, Heteropneustes fossilis (Bloch). Journal of

Environmental Biology, May 2009, 30(3) 437-440 (2009).

SEPA. (s.a.). Dimethoate. Scottish pollutant release inventory. Scottish Environment Protection

Agency. [www] http://apps.sepa.org.uk/spripa/Pages/SubstanceInformation.aspx?pid=138

(21.04.2017).



(2.05.2017).



Epoksikonasool


assessment of the active substance epoxiconazole. EFSA Scientific Report (2008) 138, 1 – 80.

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Epoxiconazole. University of Hertfordshire. [www]


Lin, H. T., Wong, S. S., Li, G. C., Degradation of epoxiconazole in the environment. Plant

Protection Bulletin (Taichung) (1998) 40(1), 81-88.



Fenpropimorf









http://www.pesticideinfo.org/Detail_Chemical.jsp?Rec_Id=PC33349

http://apps.sepa.org.uk/spripa/Pages/SubstanceInformation.aspx?pid=138









assessment of the active substance fenpropimorf. EFSA Scientific Report (2008) 144, 1 – 89.

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Fenpropimorph. University of Hertfordshire.

[www] http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/308.htm (13.09.2017)

Food and Agriculture Organization of the United Nations. (FAO) Fenpropimorph. [www]

http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/Pests_Pesticides/JMPR/Eval

uation95/fenpro.pdf (13.09.2017)

Stockmaier, M., Kreuzig, R., Bahadir, M. Investieations on the Behaviour of Fenprgpimorph and

its Metabolite Fenpropimorphic Acid in Soils. Pestic. Sci. (1996) 46, 361 – 367.



Kloormekvaat kloriid


assessment of the active substance chlormequat (considered variant chlormequat chloride).

EFSA Scientific Report (2008) 179, 1 – 77.

Juhler, R.K., Henriksen, T., Rosenbom, A.E., Kjaer, J. Fate and transport of chlormequat in

subsurface environments. Environ. Sci.Pollut. Res. (2010) 17, 1245 – 1256. DOI

10.1007/s11356-010-0303-5

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Chlormequate chloride. University of

Hertfordshire. [www] http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/143.htm (13.09.2017)


[www] https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/13836(13.09.2017)











Klorotaloniil

Chaves, A., Shea, D., Danehower, D. Analysis of chlorothalonil and degradation products in soil

and water by GC/MS and LC/MS. Chemosphere (2008) 71, 629 – 638.

doi:10.1016/j.chemosphere.2007.11.015

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Chlorothalonil. University of Hertfordshire. [www]





http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/Pests_Pesticides/JMPR/Evaluation95/fenpro.pdf

http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/Pests_Pesticides/JMPR/Evaluation95/fenpro.pdf



https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/13836(13.09.2017)










Singh, B.K., Walker, A., Wright, D.J. Degradation of chlorpyrifos, fenamiphos, and

chlorothalonil alone and in combination and their effects on soil microbial activity.

Environmental Toxicology and Chemistry (2002) 21, 2600 – 2605.

Ukai, T., Itou, T., Katayama, A. Degradation of Chlorothalonil in soils treated repeatedly with

Chlorothalonil. J. Pestic. Sci. (2003) 28, 208 – 211.

Wang, G., Liang, B., Li, F., Li, S. Recent Advances in the Biodegradation of Chlorothalonil. Curr.

Microbiol. (2011) 63, 450 – 457. DOI 10.1007/s00284-011-0001-7

Wu, L., Liu, G., Yates, MV., Green, RL., Pacheco, P. Gan, J., Yates, SR. Environmental fate of

metalaxyl and chlorotalonil applied to a bentgrass putting green under southern California

climatic conditions. Pest. Management Science, 2002, 58, 335-342.



Kloridasoon desfenüül

Buttiglieri, G. et al. Environmental occurence and degradation of the herbicide n-chloridazon.

Water Research. (2009) 43, 2865-2873. DOI: 10.1016/j.watres.2009.03.035

Capri E. Et al. Metamitron and Chloridazon dissipation in a silty clay loam soil. J. Agric. Food

Chem. (1995) 43, 247-253.

Conclusion on the peer review of chloridazon. EFSA Scientific Report (2007) 108, 1-82.

DOI: 10.2903/j.efsa.2015.4211

Loos, R. et al. Pan-European Survey on the Occurrence of Selected Polar Organic Persistent

Pollutants in Ground Water. Water Research. (2010) 44, 4115-4126. DOI:

10.1016/j.watres.2010.05.032

Rouchaud, J. et al. Influence of application rate and manure amendement on chloridazon

dissipation in the soil. Weed Research. (1997) 37, 121-127.

Schuhmann, A. et al. A long-term lysimeter experiment to investigate the environmental

dispersion of the herbicide chloridazon and its metabolites—comparison of lysimeter

types. Journal of Soils and Sediments. (2016) 16, 1032-1045. DOI: 10.1007/s11368-015-

1311-3



PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Chloridazon desphenyl. University of

Hertfordshire. [www] [www] http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/1104.htm

(25.10.2017)

Klotianidiin

EPA. Pesticide fact sheet: Clothianidin. Environmental Protection Agency (EPA), United States.

(2003) [www]

https://www3.epa.gov/pesticides/chem_search/reg_actions/registration/fs_PC-044309_30-

May-03.pdf (09.10.2017)

EPA. Environmental Fate and Ecological Risk Assessment for the Registration of

CLOTHIANIDIN for Use as a Spray on Potatoes and Grapes and also as a Seed Treatment for



https://www3.epa.gov/pesticides/chem_search/reg_actions/registration/fs_PC-044309_30-May-03.pdf

https://www3.epa.gov/pesticides/chem_search/reg_actions/registration/fs_PC-044309_30-May-03.pdf



Sorghum and Cotton. Environmental Protection Agency (EPA), United States (2005) [www]

https://www3.epa.gov/pesticides/chem_search/cleared_reviews/csr_PC-044309_28-Sep-

05_a.pdf (09.10.2017)

Gong, Y., Chen, J., Wang, H., Li, J. Separation and Identification of Photolysis Products of

Clothianidin by Ultra-Performance Liquid Tandem Mass Spectrometry. Analytical Letters

(2012) 45, 2483 – 2492. DOI: 10.1080/00032719.2012.694942

Singh, N.S. Pestistence and leaching of Clothianidin in soil. IARI, Division of agricultural

chemicals Indian agricultural research institute New Delhi. Thesis. 2013 [www]

http://krishikosh.egranth.ac.in/handle/1/65167 (20.11.2017)



Zhang, P., Rn., C., Sun, H., Min, L. Sorption, desorption and degradation of neonicotinoids in

four agricultural soils and their effects on soil microorganisms. Science of the Total

Environment (2018) 615, 59–69 https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2017.09.097 TKV. (2017).

Taimekaitsevahendite register. [www]


MCPA

Crespín, M.A., Gallego, M., Varcárcel, M. Study of the degradation of the herbicides 2,4-D and

MCPA at different depths in contaminated agricultural soil. Environ. Sci. Technol. (2001) 35,

4265 – 4270.

EPA. (2004). Reregistration Eligibility Decision (RED) for MCPA (2-methyl-4-

chlorophenoxyacetic acid). List A Case 0017. Environmental Protection Agency (EPA), United

States. Pp. 246

European Commission. (2008). Review report for the active substance MCPA Finalised in the

Standing Committee on the Food Chain and Animal Health at its meeting on 15 April 2005 in

view of the inclusion of MCPA in Annex I of Directive 91/414/EEC. Commission working

document. SANCO/4062/2001-final.

FAO. (2012). MCPA (257) – Evaluation. First draft prepared by Dr. Ybing He, Department of

Science and Education, Ministry of Agriculture, Beijing China. Food and Agriculture

Organization of the United Nations.

Hiller, E., Khun, M., Zemanová, L., Jurkovič, L., Bartal, M. Laboratory study of retention and

releaseof weak acid herbicide MCPA by soils and sediments and leaching potential of MCPA.

Plant Soil Environ. (2006) 52, 550 – 558.



WHO. (2003). MCPA in Drinking-water – Background document for development of WHO

Guidelines for Drinking-water Quality. WHO/SDE/WSH/03.04/38. World Health Organization.





http://krishikosh.egranth.ac.in/handle/1/65167











Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 762/2013, 7. august 2013, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete kloropürifoss, metüülkloropürifoss,

mankotseeb, maneeb, MCPA, MCPB ja metiraam heakskiidu kehtivusaja pikendamisega.

(2013). Euroopa Liidu Teataja, L 213/14. [www] http://eur-lex.europa.eu/legal-




Metasakloor

Beulke, S., Malkomes, H.-P. Effects of the herbicides metazachlor and dinoterbon the soil

microflora and the degradation and sorption of metazachlor under different environmental

conditions. Biol Fertil Soils (2001) 33, 467 – 471 DOI 10.1007/s003740100354


assessment of the active substance metazachlor. EFSA Scientific Report (2008) 145, 1-132.

European Food Safety Authority. Outcome of the consultation with Member States, the

applicant and EFSA on the pesticide risk assessment for metazachlor in light of confirmatory

data. – Technical Report. EFSA supporting publication (2016) EN-1086, 62.

Laue, H., Field, J.A., Cook, A.M. Bacterial desulfonation of the ethanesulfonate metabolite of

the chloroacetanilide herbicide metazachlor. Environmental Science Technology (1996), 30,

1129-1132.

Mamy, L., Barriuso, E., Gabrielle, B. Environmental fate of herbicides trifluralin, metazachlor,

metamitron and sulcotrione compared with that of glyphosate, a substitute broad spectrum

herbicide for different glyphosate-resistant crops. Pest Management Science (2005) 61, 905 –

916. DOI: 10.1002/ps.1108

Mohr, S., Berghahn, R., Feibicke, M., Meinecke, S., Ottenströer, T., Schmiedling, I.,

Schmiediche, R., Schmidt, R. Effects of the herbicide metazachlor on macrophytes and

ecosystem function in freshwater pond and stream mesocosms. Aquatic Toxicology (2007) 82,

73-84.

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Metazahlor. University of Hertfordshire. [www]


Vonk, J.W., Smit, C.E., de Jong, F.M.W.. Environmental risk limits for metazachlor in water – A

proposal for water quality standards in accordance with the Water Framework Directive.

Letter report 601714024/2013. (2013) National Institute for Public Health and the

Environment, Ministry of Health, Welfare and Sport: Netherlands. Komisjoni määrus (EL)

2015/400, 25. veebruar 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses kondiõli, süsinikmonooksiidi, tsüprodiniili, dodemorfi,

iprodiooni, metaldehüüdi, metasakloori, parafiinõli (CASi nr 64742-54–7), naftaõlide (CASi nr

92062-35–6) ja propargiidi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal.

(2015). Euroopa Liidu Teataja, L 71/56. [www] http://eur-lex.europa.eu/legal-
















Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 127/2012, 14. veebruar 2012, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 toimeaine metasakloori kasutuse laiendamise osas. (2012).

Euroopa Liidu Teataja, L 41/12. [www] http://eur-lex.europa.eu/legal-








(2.05.2017).



Napropamiid

Aguer, J.P., Cox, L., Richard, C., Hermosín, M.C., Cornejo, J. Soprtion and photolysis in soil and

sediment of the herbicide napropamide. J. Environ. Sci. Health. (2000) B35, 725 – 738.


assessment of the active substance napropamide. EFSA Scientific Report (2010) 8(4), 1565.





Propakvisafop


assessment of propaquizafop (an ester variant of quizafop-P). EFSA Scientific Report (2008)

204, 1 – 171.

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Propaquizafop. University of Hertfordshire. [www]




Propamokarb-hüdrokloriid


assessment of the active substance propamocarb. EFSA Scientific Report (2006) 78, 1 – 80.

EPA. Reregistration eligibility decision propamocarb hydrochloride. [www]

https://archive.epa.gov/pesticides/reregistration/web/pdf/3124red.pdf (13.09.2017)













https://archive.epa.gov/pesticides/reregistration/web/pdf/3124red.pdf



PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Propamocarb. University of Hertfordshire. [www]




Simasiin

Caracciolo, A.B., Grenni, P., Ciccoli, R., Di Landa, G., Cremisini, C. Simazine biodegradation in

soil: analysis of bacterial community structure by in situ hybridization. Pest. Manag. Sci. (2005)

61, 863 – 869. DOI: 10.1002/ps.1096

Gunasekara, A.S. (2004). Environmental Fate of Simazine. Environmental Monitoring Branch,

Department of Pesticide Regulation, California. 36 pp.

Health Canada. (2016). Special Review of Simazine: Proposed Decision for Consultation. Re-

evaluation Note REV2016-09. Health Canada Pest Management Regulatory Agency. 18 pp.



Suárez, F., Bachmann, J., Munoz, J.F., Ortiz, C., Tyler, S.W., Alister. Transport of simazine in

unsaturated sandy soil and predictions of its leaching under hypothetical field conditions.

Journal of Contaminant Hydrology (2007) 94, 166 – 177. doi:10.1016/j.jconhyd.2007.05.009

WHO. (2003). Simazine in Drinking-water – Background Document for development of WHO

Guidelines for Drinking-water Quality. Originally published in Guidelines for drinking-water

quality, 2nd ed. Vol.2. Health criteria and other supporting information. World Health

Organization, Geneva, 1996. World Health Organization. 9 pp.

Komisjon. (2004). Komisjoni otsus, 10. märts 2004, simasiini nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I

lisasse kandmata jätmise ja kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade

kehtetuks tunnistamise kohta, 2004/247/EÜ. Euroopa Liidu Teataja, L 78/50. [www]

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004D0247&from=EN

(6.07.2017).





Meriste, T. (2003). Ohtlike jäätmete käitlemisest Eestis. Jäätmekäitlejate Liit. [www]

http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2003/5_2003/meriste.htm (19.04.2017).

OECD. (2009). OECD Environment, Health and Safety Publications Series on Testing and

Assessment No. 112 The 2007 OECD List of High Production Volume Chemicals. Environment

Directorate, Organisation For Economic Co-Operation and Development, Paris 2009. 104 pp.



Spiroksamiin


assessment of the active substance spiroxamine. EFSA Scientific Report (2010) 8(10), 1719.



http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004D0247&from=EN



http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2003/5_2003/meriste.htm




European Commission. (1999). Commission working Document – does not necessarily

represent the views of the commission services, Final. Review report for the active substance

spiroxamine. EU Pesticides database [www] http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-

pesticides-database/public/?event=homepage&language=EN (11.04.2017).

NRA. (2001). Evaluation of the new active spiroxamine in the product Prosper 500 EC fungicide.

National Registration Authority for Agricultural and veterinary Chemicals. Australia: NRA.

[www] http://apvma.gov.au/sites/default/files/publication/14036-prs-spiroxamine.pdf

(12.04.2017).

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Spiroxamine. University of Hertfordshire. [www]


Agropages. http://www.agropages.com/AgroData/Detail-1269.htm

Sukul, P., Zühlke, S., Lamshöft, M., Rosales-Conrado, N., Spiteller, M. Dissipation and

metabolism of 14C-spiroxamine in soil under laboratory condition. Environmental Pollution

(2010) 158, 1542 – 1550. doi:10.1016/j.envpol.2009.12.025



Tebukonasool

Cadková, E., Komárek, M., Kaliszová, R., Vanek, A., Balíková M. Tebuconazole Sorption in

Contrasting Soil Types. Soil and Sediment Contamination (2013) 22, 404 – 414. DOI:

10.1080/15320383.2013.733448

Directive 98/8/EC concerning the placing of biocidal products on the market – Inclusion of

active substances in Annex I to Directive 98/8/EC. Tebuconazole: Product-type PT8 Wood

Preservative. Assessment Report. (2007). Annex I. Denmark.

European Food Safety Authority. Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment

of the active substance tebuconazole. EFSA Journal 2014; 12(1): 3485. European Food Safety

Authority: Italy.

Herrero-Hernández, E., Andrades, M.S., Marín-Benito, J.M., Sánchez-Martín, M.J., Rodríguez-

Cruz, M.S. Field-scale dissipation of tebuconazole in a vineyard soil amended with spent

mushroom substrate and its potential environmental impact. Ecotoxicology and

Environmental Safety (2011) 74, 1480–1488. doi:10.1016/j.ecoenv.2011.04.023

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Tebuconazole. University of Hertfordshire. [www]






Tiametoksaam

Gupta, S., Gajbhiye, V.T., Gupta, R.K. Soil Dissipation and Leaching Behavior of a Neonicotinoid

Insecticide Thiamethoxam . Bull. Environ. Contam. Toxicol. (2008) 80. 431–437 DOI

10.1007/s00128-008-9420-y

http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=homepage&language=EN

http://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/public/?event=homepage&language=EN

http://apvma.gov.au/sites/default/files/publication/14036-prs-spiroxamine.pdf


http://www.agropages.com/AgroData/Detail-1269.htm






Hilton, M.J., Jarvis, T.D., Ricketts, D.C. The degradation rate of thiamethoxam in European field

studies. Pest Manag Sci (2016) 72, 388 – 397. DOI 10.1002/ps.4024

Karmakar, R., Singh, B., Kulshrestha, G. Persistence and Transformation of Thiamethoxam, a

Neonicotinoid Insecticide, in Soil of Different Agroclimatic Zones of India. Bull. Environ.

Contam. Toxicol. (2006) 76. 400–406 DOI: 10.1007/s00128-006-0935-9

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Tiamethoxam. University of Hertfordshire. [www]






Trifluraliin

Dimou, A.D., Sakkas, V.A., Albanis, T.A. Photodegradation of trifluralin in natural waters and

soils: degradation kinetics and influence of organic matter. Intern. J. Environ. Anal. Chem.

(2004) 84, 173 – 182. DOI: 10.1080/0306731031000149660


assessment of the active substance trifluralin. EFSA Scientific Report (2005) 28, 1-77.

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Trifluralin. University of Hertfordshire. [www]






Tritosulfuroon

Culleres, D. B. et al. Opinion on the Toxicological Relevance of the Soil and Groundwater

Metabolite TBSA1 of Tritosulfuron in the Context of the Human Risk Assessment. The EFSA

Journal (2007) 621, 1-33.

EFSA. (2011). Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for 2,4-D according to

Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. European Food Safety Authority. EFSA Journal

2011;9(11):2431. 52 pp.

European Commission. ECCO Peer review meetings. Full report on Tritosulfuron.

7071/ECCO/PSD/03 (2003) [www]

https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwigusm

69czXAhVub5oKHXrgAUYQFgg2MAA&url=https%3A%2F%2Fbiosicherheit-

bch.de%2FSharedDocs%2FDownloads%2F04_Pflanzenschutzmittel%2F02_eu_berichte%2FTr

itosulfuron-BDB.pdf%3F__blob%3DpublicationFile%26v%3D2&usg=AOvVaw1NBObyMN_TO-

JYPMPrhqvD (20.11.2017)

PPDB: Pesticide Properties DataBase (2017). Tritosulfuron. University of Hertfordshire. [www]






https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwigusm69czXAhVub5oKHXrgAUYQFgg2MAA&url=https%3A%2F%2Fbiosicherheit-bch.de%2FSharedDocs%2FDownloads%2F04_Pflanzenschutzmittel%2F02_eu_berichte%2FTritosulfuron-BDB.pdf%3F__blob%3DpublicationFile%26v%3D2&usg=AOvVaw1NBObyMN_TO-JYPMPrhqvD








Reemtstma, T., Alder, L., Banasiak, U. Emerging pesticide metabolites in groundwater and

surface water as determined by the application of a multimethod for 150 pesticide

metabolites. Water Research (2013) 47, 5535 – 5545.



Tsüpermetriin

EFSA. (2008). Conclusion regarding the peer review of the pesticide risk assessment of the

active substance zeta-cypermethrin. EFSA Scientific Report (2008) 196, 1-119. European Food

Safety Authority.


substance beta-cypermethrin. EFSA Journal 2014; 12(6):3717. 90 pp.

European Commission. (2004). Review report for the active substance alpha-cypermethrin

finalised in the Standing Committee on the Food Chain and Animal Health at its meeting on 13

February 2004 in view of the inclusion of alpha-cypermethrin in Annex I of Directive

91/414/EEC. SANCO/4335/2000 final. European Commission, Health & Consumer Protection

Directorate-General.

European Commission. (2005). Review report for the active substance cypermethrin finalised

in the Standing Committee on the Food Chain and Animal Health at its meeting on 15 February

2005 in view of the inclusion of cypermethrin in Annex I of Directive 91/414/EEC.

SANCO/4333/2000 final. European Commission, Health & Consumer Protection Directorate-

General.

FAO. (2008). Cypermethrin (118) - The first draft was prepared by Mr. Denis J. Hamilton

Department of Primary Industries and Fisheries Brisbane, Australia. Food and Agriculture

Organization of the United Nations. 785-890 pp.

Jones, D. (1999). Environmental Fate of Cypermethrin. Environmental Monitoring & pest

Management Department of Pesticide Regulation, Sacramento, USA. 10 pp.

PPDB. (2016c). Zeta-cypermethrin (Ref: FMC 56701). PPDB: Pesticides Properties DataBase.

University of Hertfordshire, UK. [www]

http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/682.htm#none (8.06.2017).





Päritolu uurimine

Annable, W. K., Frape, S. K., Shouakat-Stash, O., Shanoff, T., Drimmie, R. J., Harvey, F.E. 37Cl, 15N, 13C isotopic analysis of common agro-chemicals for identifying non-point source agricultural contaminants, Applied Geochemistry (2007) 22, 1530 – 1536.

Fenner, K., Canonica, S., Wackett, L. P., Elsner, M. Evaluating pesticide degradation in the environment: blind spots and emerging opportunities, Science (2013) 341, 752 – 758.

Syed, J. H., Malik, R. N. Occurrence and source identification of organochlorine pesticides in the surrounding surface soils of the Ittehad Chemical Industries Kalashah Kaku, Pakistan, Environ. Earth Sci. (2011) 62, 1311 – 1321.


http://sitem.herts.ac.uk/aeru/ppdb/en/Reports/682.htm#none




Terrado, M, Kuster, M., Raldua, D., de Alda, M. L., Barcelo, D., Tauler, R. Use of chemometric and geostatistical methods to evaluate pesticide pollution in the irrigation and draining channels of the Ebro river delta during the rice growing season. Anal Bioanal. Chem (2007) 387, 1479 – 1488.

Wang, Z., Ren, N., Qi, H., Ma, W., Li, Y. Levels, distributions and source identification of organochlorine pesticides in the topsoils in Northeastern China, Journal of Environmental Sciences (2009) 21, 1386 – 1392.



9 Lisad

Lisa 1 Päring_maakasutus 2012-2017_Jõgevamaa_Järvamaa_Lääne_Virumaa.xlsx

Lisa 2 Polluraamatute valjavotted.xlsx

Lisa 3 Analüüsitulemid.xlsx

Lisa 4 Kaardimaterjalid.mpk

Documents

Uuring pestitsiidide koormuse allikate ja · Joonis 9 2,4-D metabolismi skeem. (I) 2,4-diklorofenool (2,4-DCP); (II) Klorohüdrokinoon; ... Tabel 2 Pestitsiidide jääkide leiud NTA