Väikejärvede ökoloogilise seisundi muutustest ja seire korraldusest

Väikejärvede seirest. I. Ott

Väikejärvede ökoloogilise seisundi muutustest ja seire

korraldusest

Ingmar OttEMÜ PKI Limnoloogiakeskuse

professor

Seirefoorum 4. nov. 2010


Annotatsioon

• Väikejärvede seire algas 1992. a. Uuringute jooksul on toimunud mitmeid korralduse muutusi (uuritavad veekogud, aeg, näitajad jne.), mis on toonud kaasa osaliselt ka eesmärkide muutusi. Peamiseks ülesandeks on siiski ökoloogilise seisundi hindamine. Püsijärvedes saame hinnata ka pikaajalisi muutusi. Ettekandes esitatakse näiteid ökoloogilise seisundi muutustest ja tuuakse seoseid võimalike põhjustega.


Seire korralduse ajalugu. Uuritud järvede arv.

0

5

10

15

20

25

30

Püsivaatlusjärved

Kompleksuuring

4 etappi

I II III IV


I etapp 1992-1995• Järved valiti tüüpide esindatuse, olulisemate

veehaarete, tuntuse ja inimmõjutuse taseme alusel.

• Järvede arv väike. Tollal ei tehtud vahet püsivaatlus- ja kompleksuuringuga järvede vahet.

• Eesmärgid olid sõnastatud peamiselt töö täitja poolt (seisundi hindamine erinevates tüüpides, elustikurühmades, erinevates piirkondades, muutuste selgitamine)


Järved I etapilRõuge Suurjärv Äntu Sinijärv

Nohipalo Valgõjärv

Nohipalo Mustjärv


Uljaste Valguta Mustjärv Viitna Pikkjärv

Pühajärv

Saadjärv


II etapp 1996-2001

• Riikliku seire kurveim etapp. Järvi väga vähe. Kuidas saab hinnata järvede olukorda 6-8 järve alusel?!

• Püsivaatlusse lisanduvad 2 järve (Ähijärv – Kagu-Eesti rohketoiteliste järvede ja rahvuspargi esindaja ning Suurlaht – rannajärvede esindaja), teised kaovad hoopis vaatlustest.


III etapp 2002-2006• Läheneme Euroopa Liidule. See muudab palju. • Rahastamine suureneb, järvi lisatakse nii KKM kui ka

kohalike Keskkonnateenistuste ettepanekute abil. Ka limnoloogiakeskuse ettepanekuid võetakse kuulda

• Suureneb rahvuvaheline vajadus andmete ja teabe järele (VRD nõuded, interkalibreerimine, EL 7RP projektid, nt. ECOFRAME)

• EL seiratavate järvede arvu nõuded (200)• Ettevalmistus üleminekuks VRD nõuetekohasele

seireprogrammile• Eesmärgid täpsustuvad rahvusvaheliste nõuete tõttu.


IV etapp

• Üleminek täiesti uuele seireprogrammile, mis vastab rahvusvahelistele kokkulepetele.

• Täitunud kauane unistus lisada seiresse kalade, valgla uuringud. Lisaks ka hüdromorfoloogilised hinnangud.

• Aastas uuritavate järvede arv jõudnud antud rahastamise taseme juures võimalikkuse piirile.

• Iga järve kohta antakse VRD nõuete järgi ökoloogilise seisundi hinnang.


Erinevused teiste maade seire programmidest

• Proovivõtu sagedus. Meil 4 korda aastas (varem 2 korda), teistel 2-20. Oluline saada arvutada kasvuperioodi ja suve keskmisi näitajate väärtusi

• Vee omaduste ja planktoni näitajate proovide koht ja arv. Meil kogu veesammas ühest kohast. Nii ei tee ükski teine. Enamasti kas proovid epilimnionist või eufootilisest kihist. Osad riigid uurivad ka kalda-ala vee – ja planktoni omadusi (Saksamaa, Holland).

• Oma seireprogrammiga oleme EL-s suhteliselt võrreldavad teistega, meil ainult järvede arv väiksem. On ka raskemas olukorras riike. Viimase info järgi seiret Lätis sel aastal ei toimunudki.

• Osades riikides seireprogrammid keerukamad, sest kasutavad palju järvetüüpe (Saksamaa). Meil on VRD tüpoloogia tõsiteaduslikust lihtsustatum (kas teha põhjalikumaks?). Näiteks on meil “ära kaotatud” segatoiteline järvetüüp, mis on meil arvukaim üldse. Lätis, kus on loodusele meie omale väga lähedane, on tüpoloogiaks aluseks võetud meie teaduslik tüpoloogia. Balti/Keskökoregiooni riikides jääme Lätiga oma segatoiteliste järvede tõttu sageli teistest erinevaks.


Mõtted seire korralduseks• Hoida seire uuringuid sellisel põhjalikkuse

tasemel, et säiliks võimalus seletada järvedes toimuvaid ökoloogilisi mehhanisme. Ei tohiks rahulduda ainult ökoloogilise seisundi koondhinnanguga.

• Ülevaate- ja operatiivseire juurde peaks lülitama teadusliku seire, mis valmistaks ette veekogude võimalikku tervendamist ja meetmekava (setete uuringud, vee- ja ainebilanss)

• Fooniveekogude leidmiseks peaks seiresse lülitama paleolimnoloogilised tööd


Ökoloogilise seisundi muutustest

• Limnoloogiakeskuse andmebaasis on materjalide suurim hulk ajaperioodist 1951-2010. Väikejärvi, mida on pidevalt uuritud, on väga vähe, seepärast on trende raske tuua.

• Iseloomulikud nähtused sel perioodil on:– Järvetüüpide piiride ähmastumine– Nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama

kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine)


- Madalates järvedes kaldaveetaimestiku leviku suurenemine (roostikud)

- Haruldaste liikide arvukuse vähenemine või kadumine

- Lepiskalade osakaalu suurenemine

- Zooplanktonis keriloomade osakaalu kasv

- Veeõitsengute sagenemine

- Tolerantsete liikide prevaleerimine• Viimasele 10-15 aastale on iseloomulik eripäraste

limnoloogiliste nähtustega aastate sagenemine (osaline meromiktsus, kasvuperioodi pikenemine jmt.)


Planktiliste mikrovetikate (fütoplanktoni) alusel arvutatud ökoloogilise seisundi näitaja

(koondindeksi ) dünaamika alates 1950ndatest aastatest

0

1

2

3

4

5

6

1950 1960 1970 1980 1990 2000

Kümnend

Näiteid ökoloogilise seisundi dünaamikast

Mida suurem väärtus, seda kehvem seisund


Nohipalo Valgõjärve vee läbipaistvuse dünaanika 1958-2010

3,5

4

4,5

5

5,5

6

6,5

7

7,5

8

8,5

1950ndad 1960ndad 1970ndad 1980ndad 1990ndad 2000ndad

m

Näiteid ökoloogilise seisundi dünaamikast


Väikejärvede funktsioneerimise eripärad 2010. a.

• Limnoloogilise põhitõe järgi on soojadel suvedel veeõitsengud intensiivsemad ja sagedasemad

• 2010. a. oli erakordselt soe, kuid veeõitsenguid oli vähe ja väheintensiivselt.

• Õitsengud tekkisid alles sügise hakul, mida põhjustasid sinivetikad – just suveaspektile iseloomulikud liigid. Kuidas sellist kummalist nähtust seletada?


Õhutemperatuur Võrtsjärve ilmajaamas mais 2010. a.

0

5

10

15

20

25

1.05.2

010

3.05.2

010

5.05.2

010

7.05.2

010

9.05.2

010

11.05

.2010

13.05

.2010

15.05

.2010

17.05

.2010

19.05

.2010

21.05

.2010

23.05

.2010

25.05

.2010

27.05

.2010

29.05

.2010

31.05

.2010


Tsüanobakterite põhjustatud veeõitsengute puudumine soojal 2010. a. suvel kihistunud järvedes (M. Järvinen, okt. 2010, I. Oti täiendustega)

Väike tsüanobakterite biomass 2010. a. suvel

Karm talv 2009/2010-Toitesoolade infiltratsioon puudus

Kevadine üleujutus aprillis 2010-Toitesoolade koormus järvedesse 12 päeva kestev soojaperiood mais 2010

Intensiivne fütoplanktoni areng mais

Biogeenide kadu veesambast settesse veeõitsengu hääbumisel

Kuiv ja palav suvi 2010

Biogeenide limitatsioon

Tugev termiline kihistus

Toitesoolade liikumine settest veesambasseväga nõrk või puudub hoopis

Selgevee perioodi pikenemine võrreldes tavalisega

Piiratud toitesoolade juurdevool

Kõrge veeseis


Aga miks ei olnud veeõitsenguid polümiktilistes järvedes?

• Eeltoodud skeem ei saa seda seletada• Sellistes ei teki kihistust või kui tekib siis

kesksuvel lühikesel perioodil, mis ei peaks takistama toitesoolade ringlust veesambas

• Polümikitilistes, nagu ka kihistunud järvedes tekkisid veeõitsengud septembris (nt. Aheru)


Seletus

• Talvede tingimused mõjutavad oluliselt kasvuperioodi tingimusi

• Oluline on temperatuur, sademed ja kõige tähtsam lumikatte aeg ja kestus


ÜldP keskmised väärtused mais ja juulis 2009. ja 2010. a.

48

48,5

49

49,5

50

50,5

51

51,5

2009 2010

Karmima talvega 2010. a. oli peamise toitesoola, fosfori, kogused kasvuperioodil väiksemad, kui eelmisel, pehmema talvega aastal, seire järvedes.


Tsüanobakterite põhjustatud veeõitsengute puudumine soojal 2010. a. suvel polümiktilistes järvedes

Väike tsüanobakterite biomass 2010. a. suvel

Karm talv 2009/2010-Toitesoolade infiltratsioon puudus

Kevadine üleujutus aprillis 2010-Toitesoolade koormus järvedesse nõrgem kui soojade talvede järel

12 päeva kestev soojaperiood mais 2010

Intensiivne fütoplanktoni areng mais

Biogeenide kadu veesambast settesse veeõitsengu hääbumisel

Kuiv ja palav suvi 2010

Biogeenide limitatsioon

Kihistuse tekkimine

Toitesoolade liikumine settest veesambasseväga nõrk või puudub hoopis

Väiksem toitesoolade varu veesambas

Piiratud toitesoolade juurdevool

Kõrge veeseis

Segunevates järvedes olulised tavalisest väiksem toitesoolade koormus, kõrge veeseis ja nõrga

kihistuse tekkimine


Hapnikuküllastuse jaotus Ähijärve veesambas 2009. ja 2010. a. augustis

020406080

100120

O2 % O2 %

aug.09 aug.10

Pind

Põhi

2010. a. olid ka polümiktilised järved kihistunud nii juulis kui ka augustis


Temperatuurijaotus Ähijärve veesambas 2009. ja 2010. a. augustis

171921232527

Temp. Temp.

aug.09 aug.10

Pind

Põhi


2010. a. kihistunud, kuid tavaliselt polümiktilised järved

• Ähijärv• Pühajärv• Saare järv• Mäeküla• Uljaste (ainult juulis)• Neis järvedes “klassikalist” metalimnioni ei

esine, kihistus on veekogu põhja lähedal.


Midagi lõpetuseks• Seireprogramm on nagu Tallinna linn, mis iial ei

valmi. Kaaluda võimalusel täiendamist paleolimnoloogiaga (kallis lõbu). Suunata seiretööd selliseks, et saaks teha plaane rikutud järvede kompleksseks tervendamiseks.

• Eesti väikejärved üldiselt heas seisundis, sest nende ökoloogilist seisundit erinevatel aastatel määravad peamiselt ilmaolud ja vähem reostus

• Hoida seiretööde sellist teaduslikku taset, mis võimaldab seletada järvedes toimuvaid ökoloogilisi mehhanisme

Documents

Väikejärvede ökoloogilise seisundi muutustest ja seire korraldusest