Rahandusministeerium

ÖKOÖKOMAKSUREFORMMAKSUREFORMI EESMÄRK JA MEETMEDI EESMÄRK JA MEETMED

Linnade ja valdade päevad * Keskkonnaseminar 16.02.2006Linnade ja valdade päevad * Keskkonnaseminar 16.02.2006Urmas Koidu ja Lauri LelumeesUrmas Koidu ja Lauri Lelumees

Rahandusministeerium

ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI MÕISTE JA EESMÄRKMÕISTE JA EESMÄRK

Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tähendab

maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada

enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad

loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse

tööjõu maksukoormust.

Eelnevast tuleneb maksupoliitika areng tulevikus:

• tööjõumaksude vähendamine

• tarbimis- ja keskkonnamaksude kasv.

Rahandusministeerium

ÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMIÖKOLOOGILISE MAKSUREFORMI OLULISEMATEST PÕHIMÕTETESTOLULISEMATEST PÕHIMÕTETEST

Erinevalt mõnedest arvamustest ÖMRi läbiviimisel üldine

maksukoormus ei tõuse.

Valitsusliit on kokku leppinud, et maksukoormus säilib

2003. aasta tasemel, sest ÖMRi kavandamisel tuleb

arvestada ka Maastrichti konvergentsikriteeriumite

täitmisega (sh inflatsioonikriteeriumiga).

Rahandusministeerium

MAKSUKOORMUSMAKSUKOORMUS

32,6

33,3 33,3 33,333,232,6

31,930,7

31,7

32,9

34,135,0

33,9

35,436,4

28

30

32

34

36

38

1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008

% SKPst

Rahandusministeerium

Keskkonnamaksud ja tasud ELi riikides (% SKPst) 2003Keskkonnamaksud ja tasud ELi riikides (% SKPst) 2003

0

1

2

3

4

5

DK NL IT PT FI LU SE EL UK EU15 DE AT BE IE ES EE FR

Rahandusministeerium

RIIGIEELARVE UNIVERSAALSUSE RIIGIEELARVE UNIVERSAALSUSE PRINTSIIPPRINTSIIP

Lähtutakse üldjuhul riigieelarve universaalsuse põhimõttest,

mille kohaselt ei seota omavahel kulusid ja tulusid.

Jätkatakse osaliselt keskkonnatasude sihtotstarbelist

suunamist keskkonnainvesteeringuteks ja kütuseaktsiisi

laekumisi kasutatakse teehoiu rahastamiseks.

Rahandusministeerium

ÖKOLOOGILIÖKOLOOGILINNE MAKSUREFORME MAKSUREFORM ON ON JUBA ALANUD!JUBA ALANUD!

ÖMRi üks osa Eestis on tulumaksu järk-järguline

vähendamine, millega on alustatud aastast 2004 vastavalt

tõstes maksuvaba tulu ja vähendades maksumäära.

2004. a 1. maist tõusis märkimisväärselt bensiini ja

diislikütuse aktsiis, aasta hiljem kehtestati aktsiis tahketele

kütustele nagu kivisüsi, pruunsüsi ja koks.

Järjepidevalt on tõusnud ka keskkonnatasud.

Rahandusministeerium

EL AKTSIISI ALAMMÄÄRAD MOOTORIKÜTUSTELE

 

ENERGIA-TOODE

Aktsiisimäärad Eestis seisuga

01.01.2006

ELi aktsiisi alamäär alates 01.01.2004

BENSIINPLIIVABA

4500 EEK/1000 l.

5620 EEK (359 EUR)/ 1000 l.

Lennuki-bensiin

1120 EEK/ 1000 l.  

DIISLI-KÜTUS

3840 EEK/1000 l.

4730 EEK (302 EUR)/1000 l.

(al. 01.01.2010 330 EUR)Eriots-

tarbeline diislikütus

690 EEK/1000 l.

330 EEK (21 EUR)/1000 l.

Vedelgaas

1570 EEK/1000 kg

1960 EEK (125 EUR)/1000 kg

 

Petrooleum

4730 EEK/1000 l

4730 EEK (302 EUR)/1000 l.

 

Eestil on bensiini ja diislikütuse aktsiisi-määra tõstmiseks ülemineku-periood 31. detsembrini aastani 2009.

Eestil on bensiini ja diislikütuse aktsiisi-määra tõstmiseks ülemineku-periood 31. detsembrini aastani 2009.

Rahandusministeerium

EL ALAMMÄÄRAD KÜTTEAINENA JA ELEKTRI TOOTMISEKS

 Põlevkivi tuleb maksus-tada al. 2013 (2011-50%).

PKÕ ja elekter tuleb maksus-tada aastast 2010.

Põlevkivi tuleb maksus-tada al. 2013 (2011-50%).

PKÕ ja elekter tuleb maksus-tada aastast 2010.

Kütus Aktsiisimäärad Eestis seisuga

01.01.2006

ELi aktsiisi alamäär alates 01.01.2004

äriline mitteäriline

Kerge kütteõli

690 EEK/1000 l.

21 EUR/1000 l.= 330 EEK

21 EUR/1000 l.= 330 EEK

Raske kütteõli

235 EEK/1000

kg 

15 EUR/1000 kg= 235 EEK

15 EUR/1000 kg= 235 EEK

Petrool-eum

4730 EEK/1000 l

miinimummäär puudub

miinimummäär puudub

Maagaas

ei maksustata

0.15 EUR/ gigadžaul= 2.35 EEK

0.3 EUR/ gigadžaul= 4.7 EEK

Kivisüsi, pruunsüsi ja koks

4,7 EEK gigadžauli

kohta

0.15 EUR/ gigadžaul= 2.35 EEK

0.3 EUR/ gigadžaul= 4.7 EEK

Elektri-energia

ei maksustata

0.5 EUR/ MWh= 7.8 EEK

1 EUR/ MWh = 15.65 EEK

Rahandusministeerium

LÄHIAASTATE VALIKUD

MAAGAASI JA PÕLEVKIVIKÜTTEÕLI MAKSUSTAMINE AASTAST 2008 ?

Fossiilseid kütuseid tuleks kohelda võrdselt: muud kütteainena kasutatavad fossiilsed kütused, nt kerge

kütteõli, raske kütteõli ja kivisüsi on aktsiisiga maksustatud. Praegune energiatoodete aktsiisiga maksustamise süsteem eelistab põhjendamatult maagaasi ja põlevkivikütteõli teistele fossiilsete kütustele ning on tekitanud seetõttu ebavõrdse

konkurentsiolukorra.

Maagaasi ja PKÕ maksustamisega antakse võimalus taastuvate kütuste laialdasemaks kasutamiseks, mis aitab täita kütuse- ja energiamajanduse arengukavas

püstitatud eesmärke ja toetab ökoloogilise maksureformi läbiviimist.

Rahandusministeerium

ELEKTRIENERGIA MAKSUSTAMINE

AKTSIISIGA

Aktsiis tuleb kehtestada elektrile hiljemalt 2010.

aastast. Eestis on maksustatud elektri

tootmine keskkonnatasudega

(olulisim on CO2 saastetasu), kuid neid ei

saa arvestada aktsiisi hulka.

Keskkonnatasusid makstakse Eestis toodetavalt elektrilt,

aktsiis aga on tarbimismaks.

Rahandusministeerium

ELEKTRI MAKSUSTAMINE AKTSIISIGA

Elektri hinnas moodustavad kõik saastetasud (2005. a) kokku ca 4 senti KWh kohta, mis protsentuaalselt moodustab veidi üle

3% elektri hinnast lõpptarbijale. EL aktsiisi alammäär elektrienergiale on 1,56 senti KWh kohta, seega ca 3 korda

madalam kui saastetasud elektri hinnas.

Kuna eksporditavat elektrit ei saa aktsiisiga maksustada ja imporditavat elektrit ei saa keskkonnatasudega maksustada,

siis tuleks elektrienergia maksustamisel kasutada keskkonnatasude ja aktsiisi kombinatsioone.

Samuti tuleks kaaluda elektrienergiale aktsiisi kehtestamist varem kui aastast 2010 eriti arvestades elektritootmise suurt

keskkonnamõju.