MTÜ Eesti Väitlusselts arengukava 2014-2019 

 Eesmärk ja visioon 

Missioon Eesti Väitlusseltsi missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus arutelus saab määravaks                     tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi.  

Visioon Eesti Väitlusselts loob atraktiivseid tingimusi väitlusoskuste arenguks üld­, kõrg­ ja                   täiskasvanuhariduses. Eesti Väitlusselts on ühiskondliku dialoogi soodustaja ning               arvamusliider selle argumenteerituse hindamisel. Eesti Väitlusselts pakub oma liikmetele                 arengu­ ja eneseteostusvõimalusi ning organisatsioon toimib professionaalsetel alustel. 

Muutuse teooria

 

Tegevused  

Väitlussport  Väitlusselts ei unusta oma juuri ega kaugene nendest. Suur osa meie tänastest                       aktiivseimatest inimestest – treeneritest, kohtunikest, õpetajatest ja koolitajatest – on                   alustanud väitlusspordiga tegelemisest ning seeläbi saanud oskused, kontaktid ja                 motivatsiooni hilisemaks väitlusalase tegevuse jätkamiseks. Mida rohkem selliseid inimesi                 tulevikus on, seda rohkem argumenteerimis­ ja väitlusoskused Eesti ühiskonnas levivad ja                     kinnistuvad.  Meie eesmärk on, et kõik inimesed Eestis teavad väitlusspordi olemasolust ning et                       igaühel, kes seda soovib, on võimalik väitlusspordiga tegeleda.  Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.  

1. Teeme kõikidele Eesti inimestele, alates põhikoolieast, kättesaadavaks nende               vanusele ja kogemusele vastava info väitlusspordi olemasolu ja sellega tegelemise                   võimaluste ning kasulikkuse kohta. Muuhulgas saab infot väitluse ja sellega                   tegelemise võimaluste kohta igast koolist, noortekeskusest ja mitmetest teistest                 noorteorganisatsioonidest (TEN, MEP, Entrum, Noored Kooli jt). 

2. Meie põhisihtgrupiks on formaalhariduses õppijad põhikoolist ülikoolini. Levitame neile                 aktiivselt informatsiooni väitlusspordi olemasolu ja sellega tegelemise võimaluste ning                 kasulikkuse kohta.  

3. Loome üleriigilise väitlusklubide võrgustiku, mis tagab igale soovijale võimaluse                 väitlusspordiga tegelemiseks olenemata nende emakeelest, füüsilisest võimekusest,             haridustasemest, vanusest või muudest tunnustest. 

a. Iga Eesti gümnaasiumi, kutsekooli, kolledži ja ülikooli juures on regulaarselt                   tegutsev väitlusklubi.   

b. Väitlusspordiga on võimalik tegeleda paljudes noortekeskustes ja põhikoolides. 

c. Maakonnakeskustes ja suuremates linnades tegutsevad regulaarselt avatud             väitlusklubid nii noortele kui täiskasvanutele. 

d. Väitlusklubid on loodud paljude riigiametite, ettevõtete ja teiste               organisatsioonide juurde. 

4. Motiveerime ja õpetame tegevväitlejaid, et kasvav hulk neist tegutseks ka                   väitlustreenerina ja/või väitlusklubi juhendajana põhimõttel tudengiväitlejad           

gümnaasumile, gümnaasiumiväitlejad põhikoolile. 

5. Loome igale väitlusspordiga tegelejale selge arusaamise võimalikust arenguteest               kohalikust väitlusklubist kuni rahvusvaheliste tippvõistlusteni ning motiveerime             väitlejaid seda teed käima. Toetame väitlejate, kohtunike ja treenerite väljaõpet.                   Toetame ja arendame süsteemi, kus iga väitleja (väitluslaps) on tihedates usaldus­ ja                       koostöösuhetes oma treeneriga (väitlusema või ­isaga). 

6. Loome tingimused, et Eestis korraldataks igal aastal kasvav hulk väitlusturniire                   erinevates keeltes ja erinevatel kogemus­ ning vanusetasemetel, kus on konkurentsi                   kõrval väga olulisel kohal ka õppimine. 

7. Korraldame igal aastal Eesti meistrivõistlused väitlemises, mis on avatud kõikidele                   väitlusspordiga tegelejatele, samuti eraldi meistrivõistlused meile olulistes             kooliastmetes, näiteks keskkoolide Eesti meistrivõistlused. Soovime maksimaalset             sihtgrupi osalemist meistrivõistlustel, vajadusel kasutame regionaalseid eelvoore või               loome mitme liiga süsteemi. 

8. Korraldame igal aastal Eestis vähemalt ühe laia osavõtuga rahvusvahelise ürituse                   keskkoolidele ja ühe ülikoolidele, samuti mitmeid rahvusvahelistele osalejatele avatud                 väitlusakadeemiaid. 

9. Saadame esindusvõistkonnad igal aastal vastava haridusastme kas Euroopa või                 maailmameistrivõistlustele, võimalusel mõlemale. Eesti võistkonnad osalevad ka             järjest rohkematel teistel rahvusvahelistel turniiridel. Saavutatud tulemuste alusel on                 Eesti maailmas tunnustatud oma tugeva väitlustaseme poolest. Meie kohtunikke                 kutsutakse rahvusvahelistele turniiridele peakohtunikuks. 

10. Pöörame kõrgendatud tähelepanu sotsiaalse tõrjutuse riskis noortele, et läbi                 väitlusspordi arendada nende mõtlemisoskuseid ja tõsta nende enesekindlust, oma                 arvamuse esitamise julgust ja oskust ning ühiskonnas kaasarääkimise oskust. 

11. Tagame osalejate kõrge rahulolu kõikide väitlusseltsi poolt ja meie osalusel                   korraldatud ürituste puhul. Paneme suurt rõhku sellele, et meie üritused oleks riiklikult                       ja rahvusvaheliselt tunnustatud, näiteks et keskkoolide väitlemise meistrivõistlused on                 võrdsustatud riikliku aineolümpiaadiga.   

 

Väitlusharidus      

Kõik inimesed ei hakka kunagi tegelema väitlusspordiga, kuid demokraatliku ühiskonna                   kodanikuna on väitlusoskused igaühele vajalikud. Saavutame oma missiooni ainult juhul, kui                     valdav enamus ühiskonna liikmetest on läbinud argumendi­ ja väitlusoskuste õppe. Parim viis                       selle saavutamiseks on väitlusõppe integreerimine formaalharidusse. 

 Meie eesmärk on, et kõik Eestis formaalhariduse läbinud inimesed alates põhikooli                     tasemest oskavad moodustada ja analüüsida argumente ning argumenteeritult               väidelda.  Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.  

1. Omame pidevat koostöökontakti haridus­ ja teadusministeeriumi, haridusosakondade             ja õpetajate erialaliitudega, misläbi tagame väitlusele püsiva koha riiklikus põhikooli­ ja                     gümnaasiumi õppekavas ning loome metoodilise baasi ja õppematerjalid väitluse kui                   valikaine ning väitluse kui emakeele aine osa kvaliteetseks ja huvitavaks õpetamiseks                     ja väitluse kui õppemeetodi rakendamiseks teiste ainete raames. 

2. Valmistame ette Eesti jaoks piisava hulga häid väitlusoskuste õpetajaid. Selleks viime                     väitlusõppe püsiva osana pedagoogikaharidusse, õpetajate ettevalmistamisesse ja             täiendõppesse. Samuti loome väitlusõpetajate­vahelise aktiivselt väitlusõppe           kogemusi vahetava võrgustiku. Peame silmas, et väitlust ei saa hästi ja huvitavalt                       õpetada olemata seda ise proovinud. 

3. Teeme põhilised argumendi­ ja väitlusteadmised kättesaadavaks elektrooniliselt ja               tasuta. 

4. Töötame aktiivselt otsusetegijatega haridusasutustes (koolijuhid, rektoraadid,           hoolekogud jt), et kindlustada nende toetus väitlusoskuste õpetamisele. 

5. Tõstame noorte haridusvalikuid mõjutavate isikute – karjäärinõustajate, mentorite,               huvijuhtide, aga ennekõike lastevanemate – teadlikkust väitlusharidusest ja selle                 kasulikkusest, et nad oskaks suunata noori väitlushariduse juurde. 

6. Teeme koostööd kõikide ülikoolide ja kolledžitega selleks, et seal oleks kättesaadav                     teaduskonnaülene valikaine, mis õpetab väitlust ja argumentatsiooni. 

  

Väitluskoolitus      Väitluskoolitus on juhtimise ja raamatupidamise ja kommunikatsiooni mõttes eraldiseisev                 sotsiaalne ettevõte väitlusseltsi sees, millel on kaks võrdselt olulist eesmärki. Esiteks viia ellu                         väitlusseltsi missiooni ehk õpetada argumendi­ ja väitlusoskuseid inimestele, kes ei ole                     haridussüsteemis neid oskuseid omandanud või kes soovivad oma oskuseid täiendada.                   Sellest lähtuvalt on Väitluskoolituse teenuse sisuks kõne­, väitlus­ ja veenmiskunsti                   koolitused. Teine võrdselt oluline eesmärk on tegutseda kasumlikult, et seeläbi luua                     vahendeid väitlusseltsi teisteks ühiskondlikeks tegevusteks. Kuna Väitluskoolitus on iseseisva                 juhtimisega üksus, lähtutakse tegevuses oma äriplaanist ning alljärgnev on äriplaani                   

2012­2015 peegeldus.  Meie eesmärk on olla kasumittootev sotsiaalne ettevõte, mis on üleriigiliselt tuntud                     oma professionaalsuse, aktiivsete õppemeetodite ja oskuste praktilise rakendatavuse               poolest.  Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.  

1. Koolitame vahemikus 2012­2015 4800 inimest, kes annavad rahulolevat tagasisidet                 meie teenuse kohta. 

2. Tõstame käivet ja kasumit igal aastal keskmiselt 30%. 

3. Loome partnerorganisatsioonidest, väitlusseltsi vilistlastest ja avalikest tegevustest             koosneva võrgustiku, mis pidevalt tõstab Väitluskoolituse nähtavust ja tuntust Eestis. 

4. Töötame välja jätkukoolitused, mitmest kohtumisest koosnevad kursused ja teised                 viisid, kuidas luua oma klientidega pikemaajalised suhted. 

5. Sihtgrupi laiendamiseks ja koolituste efektiivsuse tõstmiseks loome interneti teel                 pakutava e­koolituse formaadi. 

6. Arendame ruumirendi, modereerimise ja teisi kõrvalteenuseid, et tasakaalustada               koolitusturu kõikumisi. 

7. Toetame oma koolitajate arengut ja uute koolitajate lisandumist läbi tugeva koolitajate                     kogukonna loomise, mis omavahel aktiivselt kogemusi ja teadmisi vahetab ja                   õpetamismeetodeid arendab. 

8. Kogume rahvusvahelisi kogemusi erinevatelt turgudelt, et leida võimalused ja                 müügistrateegiad rahvusvaheliseks kasvuks järgmisel planeerimisperioodil. 

9. Arendame koolituste ja tagasiside metoodikat, et tagada koolitusel saadud oskuste                   kasvav praktiline rakendatavus. 

  

Ühiskondlik arutelu      

Väitlussport, väitlusharidus ja väitluskoolitus annavad argumendi­ ja väitlusoskused               võimalikult paljudele inimestele, aga ühiskondliku arutelu suund on see, mis peab looma                       tingimused, et nendel inimestel oleks oma oskuseid ühiskonnas võimalik rakendada ja et                       teatud juhtudel ühiskond nõuaks argumenteeritud arutelu. Ühiskondliku arutelu suund teeb                   selleks koostööd kõikide poliitiliste erakondadega, nende noorteorganisatsioonidega,             meediaväljaannetega ja teiste kodanikeühendustega, et luua argumenteeritud väitlust               

soodustavaid formaate, hinnata valimiskampaaniaid ja ­väitluseid, korraldada avalikke debatte                 ja üritusi ja muudel viisidel arendada ühiskondliku arutelu järjest kvaliteetsema                   argumentatsiooni suunas.  Meie eesmärk on luua tingimused, et ühiskondlikus arutelus oleks tugevad argumendid                     nõutud ja hinnatud.  Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.  

1. Nõustame kõiki meediaväljaandeid ja ­kanaleid väitluspõhiste aruteluformaatide             loomisel. Aitame võimalikult paljudel käivitada regulaarse väitlussaate või väitluste                 sarja, misläbi kõik Eesti meediatarbijad saavad paremini aru, milline on tugev                     argument ja mis on hea väitlus. 

2. Korraldame mitut laiemale avalikkusele suunatud üritust, millel on ühiskondlikku                 arvamusvahetust kujundav roll, näiteks Arvamusfestival ja Demokraatiapäev. 

3. Osaleme valimiskampaaniate argumenteerituse ja hea valimistava järgimise             hindamises läbi koostöö meediakanalite ja kodanikeühenduste võrgustikega. 

4. Teeme koostööd ühiskondliku aruteluga seotud algatustega, et tagada kvaliteetse                 argumentatsiooni ja väitluse keskne koht nendes algatustes, näiteks Rahvakogu ja                   varivalimised. 

5. Korraldame ühiskonnas olulistel teemadel avalikke väitluseid. 

6. Teeme koostööd erakondade, nende fraktsioonide ja noorteorganisatsioonidega, et               tagada argumentatsiooni ja väitluse keskne koht nende seisukohtade kujundamises ja                   ürituste läbiviimisel. Seejuures säilitame alati oma erapooletuse ehk teeme võrdsetel                   alustel koostööd kõikide erakondadega. 

7. Loome ise meediatekste ja teisi avalikke seisukohavõtte, sealhulgas arvamuslugusid,                 nii tava­ kui sotsiaalmeediasse, et õpetada argumendikasutust, juhtida tähelepanu                 demagoogiale või hästi argumenteeritud seisukohtadele ning vajadusel tekitada               argumenteeritud diskussiooni küsimustes, mille puhul see ühiskonnas loomulikul teel                 puudub. 

8. Astume aktiivselt samme sallimatuse ja demagoogiliste seisukohtade leviku vastu                 ühiskonnas, et toetada argumenteeritud arutelu. 

 

 

Organisatsioon  Tugevaid tulemusi suudavad pikaajaliselt saavutada ainult tugevad organisatsioonid.               Organisatsiooni tugevus väljendub tema inimeste pühendumises, juhtimise kvaliteedis,               maines, tulemuslikus finantsmudelis ja väärtustloovates koostöösuhetes. Mida tugevam               väitlusselts nendes aspektides on, seda paremini saavutame oma tegevuseesmärke, seda                   suuremat mõju saavutame ühiskonnas ja lõpuks seda kiiremini saavutame oma missiooni.                     Seetõttu on osa väitlusseltsi juhtimistiimi tähelepanust alati pööratud sissepoole,                 organisatsiooni ehitamisele ja arendamisele, et väitlusselts oleks Eesti kõige tugevam                   vabaühendus, kontinentaal­Euroopa tugevaim ja maailma juhtivate hulka kuuluv               väitlusliikumine.  Meie eesmärk on olla kõrgetasemelise juhtimisega haridusorganisatsioon, mida               iseloomustavad suur ja pühendunud liikmeskond, kõrge maine ja laialdane tuntus,                   jätkusuutlik rahastus ning tugev partnervõrgustik.  Selle eesmärgi täitmiseks astume viie aasta jooksul allolevad sammud.  

1. Kasvatame pidevalt oma liikmete hulka ning teeme kõik endast oleneva, et iga liige                         tunneks ennast osana Eesti Väitlusseltsist, teaks ja kasutaks oma võimalusi liikmena                     ning oleks aktiivselt kaasatud meie tegemistesse. 

2. Arendame ja koolitame oma juhtimistiimi liikmete ja teiste võtmetöötajate ning                   vabatahtlike juhtimisoskuseid ja professionaalsust. 

3. Kasvatame tuluallikate mitmekesisust ning tulude mahtu, hoiame eelarve tasakaalus                 ning tagame vabaühenduste hulgas kokkulepitud läbipaistvuse standarditele vastava               raamatupidamise ja aruandluse. Loome piisavad reservid organisatsiooni             jätkusuutlikkuse tagamiseks majanduslanguse või kriisiperioodidel. 

4. Muudame oma juhtimise võimalikult efektiivseks, võttes selleks kasutusel uusimad                 sobilikud tehnoloogiad, teadmised ning meetodid. 

5. Loome regionaalse juhtimisstruktuuri, mis tagab info sujuva, igapidise liikumise                 organisatsioonis ning väitlusseltsi ja meie tegevuste pideva arengu kõikides riigi                   piirkondades. 

6. Jagame vastutused selgelt oma üksuste ja inimeste vahel, lepime kokku jooksvad ja                       pikaajalised eesmärgid ning jälgime nende täitmist. 

7. Pakume oma töötajatele ja vabatahtlikele kõrget töörahulolu ja huvitavaid                 arenguvõimalusi ning otsime pidevalt oma liikmete hulgast uusi, aktiivseid inimesi, et                     

tagada kõikide tegevuste elluviimiseks lahedad, motiveeritud tiimid. 

8. Arendame oma rahvusvahelisi koostöösuhteid, sealhulgas arengukoostööd,           eesmärgiga luua Kesk­ ja Ida­Euroopas ning Läänemere ümbruses tugev                 väitlusregioon, mis võimendab Eesti Väitlusseltsi mainet kompetentsikeskusena.             Sõlmime ja arendame ka teisi vastastikuselt kasulikke ja/või ühiskondlikult                 vastutustundlikke rahvusvahelisi koostöösuhteid. 

9. Loome paljusid väitlusseltsi vilistlasi hõlmava vilistlaskogu, mis oma sisuka                 tegevustega toetab väitlusseltsi ja meie missiooni elluviimist. 

10. Kujundame ja laiendame teadlikult ja aktiivselt oma mainet nii liikmete,                   koostööpartnerite, Eesti ühiskonna kui maailma väitluskogukonna silmis. 

 

Arengukava elluviimine  Arengukava elluviimiseks lisatakse juhtimistiimi ja nõukogu koostöös igal aastal arengukavale                   aastased tulemusmõõdikud, mis määratlevad konkreetselt (võimalusel numbriliselt), millise               tulemuseni iga eesmärgi osas aasta jooksul jõuda tuleb. Edasi jälgib juhtimistiim igakuiselt ja                         nõukogu kvartaalselt kokkulepitud tulemuseesmärkide saavutamist.  Tulemusmõõdikute põhjal koostab juhtimistiim väitlusseltsi aastase töökava, millega               jaotatakse arengukava eesmärgid kodade ja teiste struktuuriüksuste vahel laiali ning seatakse                     vahemõõdikud kas igakuise või kvartaalse sammuga.  Iga üksus vastutab oma töölõigule seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute täitmise                     eest. Juhtimistiimis on eesmärkide täitmise viisid läbi räägitud ja kokku lepitud. Kui ilmneb                         objektiivseid asjaolusid, mis ei võimalda eesmärkide täitmist, annab juhtimistiim nõukogule                   sellest teada ja vajadusel korrigeeritakse eesmärke.  Juhtivtiimil toimuvad koosolekud iganädalaselt ja igakuiselt. Iganädalase koosoleku               eesmärgiks on infovahetus ja jooksvate tegevuste kooskõlastamine. Igakuise koosoleku                 eesmärk on vaadata üle aastase tegevusplaani täitmine ja juhtimismõõdikute hetkeseis. Alates 2015. aasta algusest rakendame hetkel meie vajadustele kohandamisel olevat, Liquid                     Feedback süsteemile rajatud osalusotsustamise mudelit. See võimaldab igal väitlusseltsi                 liikmel, sh juhtivtiimi ja nõukogu liikmel, jälgida väitlusseltsi tulemuste saavutamist ja                     arengukava täitmist ning iga ajal algatada arengukava muutmise ettepanekut. Loodav                   keskkond võimaldab teistel liikmetel seejärel muudatusettepanekuid arutada ning nende üle                   hääletada. Piisava hulga häälte olemasolul võetakse muudatus vastu. Sellise mudeliga                   püüdleme olukorra poole, kus hetkel vastuvõetav arengukava jääb eraldiseisva dokumendina                   viimaseks ning edaspidi uueneb arengukava jooksvalt ning selles uuenemises on igal liikmel                       pidevalt võimalik kaasa rääkida.