Vaesus ja tõrjutus eakate ELi kodanike hulgas Koondaruanne ... · Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus – koondaruanne

1

Kvalitatiivne uuring

Vaesus ja tõrjutus eakate ELi kodanike hulgas

Koondaruanne Jaanuar 2011

Uuringu on tellinud Euroopa Parlament.

Dokument ei esinda Euroopa Parlamendi seisukohta.

Selles sisalduvad tõlgendused ja arvamused esindavad üksnes nende autorite seisukohti.

Kva

litat

iivne

uur

ing

– TN

S Q

ual+


2

Kvalitatiivne Eurobaromeeter

VAESUS JA SOTSIAALNE TÕRJUTUS

Uuringu viis läbi TNS Qual+ Euroopa Parlamendi tellimusel

TNS Qual+ Avenue Herrmann Debroux, 40

1160 Brüssel Belgia


3

SISUKORD 1 KOKKUVÕTE ..........................................................Error! Bookmark not defined.

1.1 Lühikokkuvõte ..............................................Error! Bookmark not defined. 1.2 Meedia ja ühiskonna tajumine ning vastanute isiklik kogemus ............Error! Bookmark not defined. 1.3 Otsustajate arusaam vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest...Error! Bookmark not defined. 1.4 ELi vaesusega võitlemise poliitika – teadmised ja ootused..................Error! Bookmark not defined. 1.5 Konkreetsed küsimused – internet, elutingimused ja tööhõive.............Error! Bookmark not defined.

2 EESMÄRGID JA METOODIKA...............................Error! Bookmark not defined. 2.1 Taust ja eesmärgid.......................................Error! Bookmark not defined. 2.2 Metoodika ja valim........................................Error! Bookmark not defined.

2.2.1 Ülesehitus.................................................Error! Bookmark not defined. 2.2.2 Arutelu sisu...............................................Error! Bookmark not defined. 2.2.3 Uuringu läbiviimise aeg ............................Error! Bookmark not defined.

3 PEAMISED PROBLEEMID......................................Error! Bookmark not defined. 3.1 Peamised järeldused....................................Error! Bookmark not defined. 3.2 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kujutamine meedias. Error! Bookmark not defined. 3.3 Vastanute elu mõjutavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemid .Error! Bookmark not defined.

3.3.1 Elamiskulud ..............................................Error! Bookmark not defined. 3.3.2 Tervishoiuteenused ja hooldekodud.........Error! Bookmark not defined. 3.3.3 Elutingimused ja -keskkond......................Error! Bookmark not defined. 3.3.4 Põlvkondadevaheline vaesus...................Error! Bookmark not defined. 3.3.5 Töötus.......................................................Error! Bookmark not defined. 3.3.6 Toetuse puudumine..................................Error! Bookmark not defined. 3.3.7 Bürokraatia ...............................................Error! Bookmark not defined.

3.4 Kuidas ühiskond näeb vaesust ja sotsiaalset tõrjutustError! Bookmark not defined. 3.5 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse meediakajastusest puuduvad aspektid Error! Bookmark not defined.

4 VAESUSE JA SOTSIAALSE TÕRJUTUSE PROBLEEMIDE MÕISTMINE Error! Bookmark not defined.

4.1 Peamised järeldused....................................Error! Bookmark not defined. 4.2 Kui hästi saavad otsustajad aru vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest? Error! Bookmark not defined. 4.3 Probleemid, mida vastanute arvates mõistetakse hästi ....Error! Bookmark not defined. 4.4 Probleemid, mida vastanute arvates ei mõisteta hästiError! Bookmark not defined. 4.5 Kuidas parandada arusaamist......................Error! Bookmark not defined.

5 POLIITIKA ...............................................................Error! Bookmark not defined. 5.1 Peamised järeldused....................................Error! Bookmark not defined. 5.2 Teadlikkus ELi vaesusevastasest poliitikast.Error! Bookmark not defined. 5.3 Mida EL peaks vaesusega võitlemiseks tegema........ Error! Bookmark not defined. 5.4 Põhisõnumid poliitikutele..............................Error! Bookmark not defined. 5.5 Üks asi, mida poliitikud peaksid tegema ......Error! Bookmark not defined.

6 KONKREETSED KÜSIMUSED ........................................................................ 49


4

6.1 Peamised järeldused................................................................................. 49 6.2 Juurdepääs internetile ............................................................................... 49

6.2.1 Internetile juurdepääsu olemasolu/puudumise mõju ............................. 52 6.2.2 Mida peaksid poliitikud internetile juurdepääsu osas tegema ............... 53

6.3 Elutingimused ja lähiümbrus ..................................................................... 54 6.3.1 Vastanute spetsiifilised probleemid ....................................................... 54 6.3.2 Mida peaksid poliitikud elutingimuste parandamiseks tegema.............. 58

6.4 Probleemid töö leidmisel ........................................................................... 58 6.4.1 Vastanute spetsiifilised probleemid ....................................................... 59 6.4.2 Mida poliitikud peaksid tegema eakate tööhõiveprobleemi osas........... 61

Riikide tähised1

Belgia BE

Tšehhi Vabariik CZ

Taani DK

Prantsusmaa FR

Saksamaa DE

Kreeka EL

Ungari HU

Iirimaa IE

Itaalia IT

Läti LV

Malta MT

Poola PL

Poola PT

Rumeenia RO

Slovakkia SK

Hispaania ES

Rootsi SE

Ühendkuningriik UK

1 Aruande põhitekstis sulgudes esitatav liikmesriikide loetelu näitab, et vastava küsimuse tõstatasid peamiselt loetletud riikidest pärit isikud.


5


6

1 KOKKUVÕTE Kuna ligi 84 miljonit eurooplast elab vaesusohus, ühendas Euroopa Liit (EL) koos oma liikmesriikidega jõud ning nimetas 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Peamised eesmärgid olid parandada üldsuse teadlikkust nendes küsimustes ning uuendada ELi ja liikmesriikide poliitilist pühendumist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel. 2010. aasta juhtpõhimõte oli anda hääl nende inimeste muredele, kes peavad elama vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, ning innustada Euroopa kodanikke ja teisi sidusrühmi nendes olulistes küsimustes osalema.2 Sellest lähtuvalt tellis Euroopa Parlament kvalitatiivse uuringu, mille raames uuriti 18 ELi liikmesriigis vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate inimeste mureküsimusi. Selles koondaruandes sisalduvad uuringutulemused on otsene sisend jaanuaris 2011 toimuvale ELi kodanike agoraale „Kriisid ja vaesus”. Uuringu üldine eesmärk oli:

tuvastada vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate või sellest ohustatud inimeste konkreetsed mured, et teha kindlaks valdkonnad, mis võivad kattuda 2011. aastal toimuva kodanike agoraa ettepanekutega, ning

seejärel anda ELi poliitikutele 2011. aasta kodanike agoraal vahetu ülevaade vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste muredest.

Uuringusse valitud 18 liikmesriigist osales kokku 160 vastanut vanuses 60 aastat ja rohkem, kes elasid allpool oma riigi vaesuspiiri. Vastanud jagunesid järgmiselt.

Kaks kolmandikku vastanutest olid pensionil ning väike osa neist oli pensionil puude tõttu / tervislikel põhjustel. Väike osa pensionil olevatest vastanutest töötasid pensionile lisa teenimiseks.

Üks kolmandik vastanutest ei olnud pensionil, pooled neist käisid tööl ning pooled olid töötud. Tööl käijad pidasid mitmesuguseid ameteid, näiteks koristaja, hooldaja, märgivalmistaja, turvatöötaja, õmbleja, lilleseadja, lapsehoidja jne. Mõned käisid ka osaajaga tööl või olid füüsilisest isikust ettevõtjad.

Üle kolmandiku vastanutest olid abielus või elasid koos partneriga, ülejäänud kaks kolmandikku olid vallalised, lahutatud, elasid eraldi või olid lesed. Mõned vastanud, kuigi väike osa, elasid koos lastega või toetasid neid rahaliselt.

2 http://www.2010againstpoverty.eu/about/?langid=en


7

1.1 Lühikokkuvõte Uuring näitab, et on olemas elanikke, kes tunnevad ennast laiemast üldsusest kõrvale jäetuna, kes arvavad, et nende elu tegelikkust ei kajastata peavoolumeedias, ning kes leiavad, et poliitikud ei saa aru, milline on nende elu, kes puutuvad kokku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Vaesuse olulised ning igapäevased aspektid on sellised põhiküsimused nagu elamiskulud, tööhõive, pensionid, tervishoid. Ka vähem materiaalsed aspektid on olulised – sotsiaalse tõrjutuse mõju enesehinnangule ning soov olla ühiskonnas kuuldud ja väärtustatud. Nähtamatuse ja tõrjutuse tunnet võimendab vaesuse häbimärgistamine ning häbi- ja piinlikkustunne, mida paljud vastanud kogevad.

Uuringu käigus tõstatunud põhiteemad olid järgmised:

Eakamad vaesed tunnevad, et nemad ja nende igapäevane eluvõitlus ei huvita kedagi.

„Olgem ausad, vaesed ei huvita kedagi, ei praegu ega ka varem.” (EL, mees, 70)

Meedia ei räägi neist.

„Ma arvan, et meedias ei käsitleta vaesust just palju, televiisorist näidatakse rohkem jõukust ... Kõik on rikkad, ilusad ja saledad, vaesust pole meedias palju näha ... inimesed tahavad ilmselt näha maailma rikkamat osa, nad ei taha näha vaesust.” (UK, naine, 64)

Poliitikud ja otsustajad teavad vaesusest statistika põhjal, kuid neil on piiratud arusaam tegelikkusest.

„Mitte midagi ei juhtu, sest kui me küsime neilt, palju maksab liiter piima, siis nad ei tea seda. Nad ei tea hindu. Nad ei pea poes käima. Nad teavad, et vaesus on olemas, aga nad ei tea, mis see on. On olemas suur rikkus ja on olemas suur vaesus.” (HU, mees, 60)

Vanemad inimesed leiavad, et nende häält ei taheta kuulda.

„Nad peaksid vanade inimestega rääkima, et aru saada, kuidas nad elavad üksinduses, täiesti isoleerituna.” (PT, naine, 72)

Nende peamised probleemid on sellised põhiküsimused nagu toit, turvalisus, eluase, tervis ja tööhõive.

„On inimesi, kelle kulud toidule peavad piirduma vaid 3 zlotiga päevas. See tähendab piima lahjendamist veega ning ühte liitrit piima ja mõnda leivakest terve nädala peale." (PL, mees, 69)

Samuti tuntakse muret oma rolli pärast ühiskonnas ning oma elu inimväärsuse pärast.

„Et sa saaksid vanaduses elada väärikalt ja inimlikult.” (DE, naine, 62)

Pension ja tööhõiveküsimused on peaaegu kõigi põhiprobleemide aluseks ning siin peaks poliitika keskenduma nii riiklikule kui ka ELi tasandile.

„Tervise eest hoolitsemine võtab kogu pensioni.” (SK, naine, 63)


8

Vastanud suhtusid tihti skeptiliselt poliitilise tahte olemasolusse.

„Nad [otsustajad] on nii ametis oma ümarlaudade taga istumisega, kus nad arutavad ühte ja teist, pärast lähevad aga kohe järgmisele koosolekule, kus nad arutavad seda, mida nad arutasid esimesel koosolekul, aga tegelikult ei tehta midagi ära.” (UK, naine, 69)

1.2 Meedia ja ühiskonna tajumine ning vastanute isiklik kogemus

Valdav seisukoht vastanute hulgas oli, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

probleemidega ei tegeleta ka mitte ligilähedaselt piisavas ulatuses. Puuduliku käsitlemise peamise põhjusena nimetati meedias tajutavat sundust tegeleda rikkust, heaolu, ilu ja noorust käsitlevate lugudega. Leiti, et inimesed püüdlevad nende omaduste poole ning seetõttu peetakse neid teemasid müüvaks ja huvipakkuvaks.

Meedias esinenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemakäsitlused olid vastanute arvates liialdatud või kujutatud ebatäpselt, näiteks:

o arvudena (numbrid/statistika) ja visuaalselt emotsioone tekitaval viisil (nt nälgivad inimesed, üksindus ja eraldatus ning ümbruskonna halb olukord) või

o äärmuslikul ja kõmutekitaval viisil. Neid käsitlusi peeti ebatäpseks ja eksitavaks.

Erinevalt nendest ebatäpsetest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse käsitlustest

meedias nimetasid vastanud mitmeid probleeme, mis nende arvates mõjutavad igapäevaelu. Need olid peamiselt vaesuses elamise põhilised materiaalsed aspektid, millest kõige enam olid esindatud järgmised:

o elamiskulud;

o tervishoiuteenused ja hooldekodud;

o elutingimused ja -keskkond;

o põlvkondadevaheline vaesus – laste toetamine ning mure noorte tööväljavaadete pärast.

Vastanud selgitasid ka seda, kuidas need aspektid, näiteks kõrged

elamiskulud ja madalad pensionid toovad kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja eraldatuse.

Vastanud leidsid üldiselt, et ühiskond peegeldab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuste käsitlemisel meedia suhtumist, eirates neid suurel määral, ning et nende olukorda ei mõisteta või vaadeldakse liiga lihtsustatud kujul. Vastanud tundsid end ühiskonnast tõrjutuna ning leidsid lisaks, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustes puudub ühiskonna kaastunne, tegevus ja huvi, sest inimesed paistavad sellest mitte hoolivat, kui see just neid endid ei puuduta.


9

Enamik vastanutest arvas, et meediapoolses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse käsitluses puuduvad näited reaalsest elust ning juhtumiuuringud vaesuses elavate inimeste ning nendepoolse reaalsete igapäevaelu probleemidega toimetuleku kohta.

Vastanud sooviksid meediakäsitlust, mis

o pöörab tähelepanu tingimustele, kus pensionärid peavad elama, näiteks elutingimused ja ümbruskond, madal sissetulek, väikese eelarvega ellujäämine, vananemisega seotud probleemid, kõrged kommunaalkulud, kõrge üür jne;

o arutleb eri põhjuste üle, miks inimesed on vaesunud.

1.3 Otsustajate arusaam vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest

Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei

saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa tasandil suuremas osas aru vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest. Puuduliku arusaamise peamiseks põhjuseks peetakse seda, et otsustajad elavad vastanute arvates privilegeeritud elu, teenivad kõrget palka ning neid ei ohusta seetõttu vaesus ega sotsiaalne tõrjutus.

Otsustajatepoolne arusaamise puudumine ei tähenda tingimata, et otsustajad ei oleks probleemidest teadlikud. Siiski tajusid vastanud otsustajatepoolset tegude, huvi või empaatia puudumist.

Vastanud leidsid sageli, et otsustajad saavad hästi aru andmetest, näiteks

vaesuses elavate inimeste kohta tehtavast statistikast, ning sotsiaalpensionidele ja sotsiaalabile kulutatava raha hulgast. Mõne vastanu arvates ei tähenda see, et otsustajad saavad nende igapäevaelu tegelikkusest aru – leiti, et sellest aspektist saadakse halvasti aru.

Et otsustajatel arvatakse olevat vähe otseseid kogemusi vaesuse ja

sotsiaalse tõrjutusega, soovitasid mõned vastanud, et sotsiaalselt tõrjutud või vaesuses elavad inimesed võiksid olla otsustajatele neis küsimustes nõustajad.

1.4 ELi vaesusega võitlemise poliitika – teadmised ja ootused

Vastanud ei olnud üldiselt väga teadlikud ELi vaesusevastasest

poliitikast, kuid oletasid, et EL käsitleb vaesusprobleeme pigem üldisel tasandil. Seetõttu oskasid vastanud tuua vaid mõne näite ELi poliitikast või sekkumisest, millest nad olid teadlikud või millest ise osa saanud.

Vastanud pakkusid välja hulga ideid selle kohta, mida EL peaks vaesusega võitlemiseks tegelema. Kaks kõige sagedamini mainitud ideed olid

o töötusega tegelemine;


10

o elutingimuste ja lähiümbruse parandamine.

Muud valdkonnad, kus EL peaks tegutsema, hõlmasid pensionide suurendamist; tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamist; sotsiaalabi andmine puudust kannatavatele inimestele ning vaeste ja sotsiaalselt tõrjututega suhtlemine, et saada teada nende probleemidest, olid samuti suurel määral esindatud.

Vastuste põhjal oli selge, et selline sekkumine mitte ainult ei parandaks

vastanute elu materiaalsel tasandil, vaid sellel oleks ka palju psühholoogilisi eeliseid. Nende hulka kuuluvad: väärikuse taastamine, sest vaesust peetakse endiselt häbiväärseks või piinlikuks; inimeste aktiivsusele kaasaaitamine (näiteks tööhõive abil) ja seeläbi üksinduse vähendamine; inimestel tuleviku suhtes esineva ebakindluse ja hirmutundega võitlemine.

Kui vastanutel paluti nimetada kõige olulisem asi, millega poliitikud peaksid tegelema, nimetati mitmeid aspekte, näiteks töötusega võitlemine, majandusele ja infrastruktuurile keskendumine (nt tervishoid ja eluase) ning eakate ja vaeste või sotsiaalselt tõrjutute arvamuse arvestamine. Taas viidati meetmetele, mis ei täidaks mitte ainult eakate ja vaeste või sotsiaalselt tõrjutute materiaalseid probleeme, vaid annaks neile ka tunde, et nad on tähtsad ja vajalikud, näiteks osalemine kultuuritegevuses ning oma kutseoskuste edasiandmine noorematele põlvkondadele.

1.5 Konkreetsed küsimused – internet, elutingimused ja tööhõive

Umbes ühel kolmandikul vastanutel on juurdepääs internetile kas

koduarvuti või pereliikmele (nt lapsele) kuuluva arvuti või raamatukogu või kohaliku huvi- ja koolituskeskuse kaudu. Need, kellel puudus juurdepääs internetile, nimetasid selle peamiste takistustena uue tehnoloogia maksumust ja sellega toimetulekut. Vastanutel, kellel polnud internetile juurdepääsu, olid vastandlikud seisukohad selle kohta, kas nad tahaksid juurdepääsu internetitehnoloogiale. Paljude jaoks tähendab internetile juurdepääsu puudumine või piiratud olemasolu seda, et see süvendab üksindust, eraldatust, depressiooni, stressi ja ängistust ning ühiskonnast eemaletõrjutuse tunnet. Vastanud sooviksid, et ELi poliitikud muudaksid kättesaadavaks tasuta või suures osas toetatava juurdepääsu internetile ja arvutikoolitused.

Enamik vastanutest väljendas teatavat muret oma halbade elutingimuste ja/või lähiümbruse pärast. Muret väljendati mitmesuguste aspektide pärast, millest kõige levinumad olid antisotsiaalne käitumine ja turvalisus, vastanute eluasemeks olevate hoonete ebapiisav hooldus ja korrashoid ning tänavate puhtus. Pole üllatus, et vastanud soovivad, et ka ELi poliitikud sekkuksid nendesse küsimustesse: pensionide suurendamine, pensionäride maksukoormuse vähendamine ning kommunaalkulude ja üürikulutuste toetamine, sest nii jääks neil raha oma eluhoonete elementaarseks hoolduseks.

Vastanud mainisid ka mitmesuguseid probleeme, mis mõjutavad nende

võimet leida tööd. Kõige levinum probleem oli sealjuures vanusepiirang


11

ehk eakate diskrimineerimine ning üldiselt kasvav töötuse määr. Vastanud sooviksid, et ELi poliitikud looksid nende probleemidega tegelemiseks rohkem töövõimalusi, võtaksid meetmeid eakate diskrimineerimise vastu töökohal; samuti soovitakse näha tööhõivekeskuste suuremat pühendumist eakatele sobivate töökohtade leidmisel.


12

2 EESMÄRGID JA METOODIKA

2.1 Taust ja eesmärgid Kuna ligi 84 miljonit eurooplast elab vaesusohus, ühendas Euroopa Liit (EL) koos oma liikmesriikidega jõud ning nimetas 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Peamised eesmärgid olid parandada üldsuse teadlikkust nendes küsimustes ning uuendada ELi ja liikmesriikide poliitilist pühendumist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel. 2010. aasta juhtpõhimõte oli anda hääl nende inimeste muredele, kes peavad elama vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, ning innustada Euroopa kodanikke ja teisi sidusrühmi nendes olulistes küsimustes osalema.3 Sellest lähtuvalt tellis Euroopa Parlament kvalitatiivse uuringu, mille raames uuriti 18 ELi liikmesriigis vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate inimeste mureküsimusi. Selles koondaruandes sisalduvad uuringutulemused on otsene sisend jaanuaris 2011 toimuvale ELi kodanike agoraale „Kriisid ja vaesus”. Uuringu üldine eesmärk oli:

tuvastada vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate või sellest ohustatud inimeste konkreetsed mured, et teha kindlaks valdkonnad, mis võivad kattuda 2011. aastal toimuva kodanike agoraa ettepanekutega, ning

seejärel anda ELi poliitikutele 2011. aasta kodanike agoraal vahetu ülevaade vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste muredest.

2.2 Metoodika ja valim

2.2.1 Ülesehitus Uuring koosnes kahest etapist, käesolev aruanne keskendub neist esimesele. Esimene etapp koosnes mitmest 18 liikmesriigi valimi sihtrühmast, kuhu kuulusid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad 60aastased ja vanemad inimesed. Igas riigis moodustati üks 8–12 allpool oma riigi vaesuspiiri elavast osalejast koosnev rühm, küsitlus kestis umbes 90 minutit.4 Peale selle pidi igas rühmas olema ka vähemalt neli sotsiaalselt tõrjutud vastajat5. Rühmadesse kuulusid nii mehed kui ka naised, samuti pensionärid, töötud ja töötavad inimesed. Osalejate jaotus liikmesriigiti on esitatud allpool.

3 http://www.2010againstpoverty.eu/about/?langid=en

4 Kasutati konkreetses liikmesriigis kehtivat vaesuspiiri, mis on esitatud käesoleva aruande lisas olevas uuringu ülevaates. Inimesed valiti uuringusse selle põhjal, kas nende leibkonna sissetulek oli alla kehtestatud vaesuspiiri sõltuvalt leibkonda kuuluvate inimeste arvust. 5 Vastanud liigitati sotsiaalselt tõrjutuks, kui nad vastasid uuringu 4. küsimuses vähemalt nelja väite puhul, et see kehtib nende kohta.


13

SUGU LIIKMESRIIK M N

VANUSE-VAHEMIK

ALLPOOL VAESUS-

PIIRI

SOTSIAAL-SELT

TÕRJUTUD

SIHTRÜHMA UURINGU

TOIMUMISKOHT Belgia 4 4 60–73 Kõik 8/8 Brüssel Tšehhi Vabariik

4 4 60–65 Kõik 4/8 Praha

Taani 5 6 64–81 Kõik 10/11 Kopenhaagen Prantsusmaa 3 6 60–75 Kõik 9/9 Pariis Saksamaa 4 6 60–75 Kõik 10/10 München Kreeka 4 4 60–70 Kõik 4/8 Ateena Ungari 4 4 60–65 Kõik 6/8 Budapest Iirimaa 3 5 63–71 Kõik 4/8 Dublin Itaalia 5 4 63–70 Kõik 9/9 Milano Läti 3 7 59*–78 Kõik 8/10 Riia Malta 6 4 60–82 Kõik 9/10 San Ġiljan Poola 4 4 60–69 Kõik 6/8 Varssavi Portugal 3 5 63–74 Kõik 8/8 Lissabon Rumeenia 3 6 60–86 Kõik 8/9 Bukarest Slovakkia 3 5 61–78 Kõik 8/8 Bratislava Hispaania 5 4 60–72 Kõik 6/9 Madrid Rootsi 3 7 62–74 Kõik 8/10 Göteborg UK 1 8 62–69 Kõik 8/9 London * Üks Läti rühma vastanu oli 59aastane. Kokku kulus rühmadesse 160 vastanut 18 liikmesriigist. Vastanud jagunesid järgmiselt.

Kaks kolmandikku vastanutest olid pensionil ning väike osa neist oli pensionil puude tõttu / tervislikel põhjustel. Väike osa pensionil olevatest vastanutest töötasid pensionile lisa teenimiseks.

Üks kolmandik vastanutest ei olnud pensionil, pooled neist käisid tööl ning pooled olid töötud. Tööl käijad pidasid mitmesuguseid ameteid, näiteks koristaja, hooldaja, märgitegija, turvatöötaja, õmbleja, lilleseadja, lapsehoidja jne. Mõned käisid ka osaajaga tööl või olid füüsilisest isikust ettevõtjad.

Üle kolmandiku vastanutest olid abielus või elasid koos partneriga, ülejäänud kaks kolmandikku olid vallalised, lahutatud, elasid eraldi või olid lesed. Mõned vastanud, kuigi väike osa, elasid koos lastega või toetasid neid rahaliselt.

Uuringu järgmises etapis kutsuti valik sihtrühmade osalejaid jaanuaris 2011 Brüsselisse teisele arutelule eesmärgiga sõnastada panus agoraa jaoks. Allolevas tabelis on esitatud, mitu isikut igast, st 18 riigist uuringus osalema kutsuti.

RIIK TEISELE UURINGUETAPILE KUTSUTUTE ARV

Belgia 1 Tšehhi Vabariik 1 Taani 1 Prantsusmaa 2 Saksamaa 2 Kreeka 1 Ungari 1


14

Iirimaa 1 Itaalia 2 Läti 0 Malta 0 Poola 2 Portugal 1 Rumeenia 2 Slovakkia 0 Hispaania 1 Rootsi 1 UK 2 KOKKU 21

2.2.2 Arutelu sisu Arutelu algas vastanute üldiste mõtete avaldamisega selle kohta, kuidas on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus meedias esindatud, mis on vastanute suurimad igapäevased mured ning mida ühiskond nende meelest vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest arvab. Seejärel arutati vastanute seisukohti ja prioriteete selle kohta, millistest nende elulistest probleemidest poliitikud nende arvates aru ei saa ning mida Euroopa poliitikud peaksid nende arvates tegema. Vastanuid uuriti agoraa kontekstis kolmes huvivaldkonnas: internet ja muu kaasaegne sidetehnoloogia, vastanute elutingimused ja ümbruskonnas esinevad keskkonnaprobleemid ning kogemus töö leidmisega pärast töötuks jäämist. Seejärel paluti vastanutel nimetada üks konkreetne asi, mida ELi poliitikud peaksid nende arvates vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemide lahendamisel tegema. Uuringus kasutatud arutelujuhend on esitatud käesoleva aruande lisas.

2.2.3 Uuringu läbiviimise aeg Käesoleva uuringu raames läbi viidud küsitlus toimus 6.–10. detsembrini 2010.


15

3 PEAMISED PROBLEEMID Käesolevas peatükis käsitletakse mõningaid suuremaid probleeme, millega vastanud oma igapäevaelus kokku puutuvad. Probleemide kindlakstegemiseks paluti vastanutel kõigepealt kirjeldada, kuidas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust meedias esitatakse ja tajutakse. Selle eesmärk oli valmistada vastajad ette võimaliku tundliku aruteluteema suhtes ning anda raamistik hiljem oma probleemidest rääkimiseks. Samuti paluti vastanutel kirjeldada, mis nende arvates on puudu ning mida nad muudaksid nende probleemide esitamisel meedias, samuti seda, mida ühiskond nende arvates vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest arvab.

3.1 Peamised järeldused

Valitsev arvamus vastanute hulgas oli, et eri meedialiikides ei tegeleta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega isegi mitte ligilähedaselt piisavas ulatuses. Puuduliku tegelemise peamise põhjusena nimetati meedias tajutavat sundust tegeleda rikkust, heaolu, ilu ja noorust käsitlevate lugudega. Leiti, et inimesed püüdlevad nende omaduste poole ning seetõttu peetakse neid teemasid müüvaks ja huvipakkuvaks.

Vaesust ja sotsiaalselt tõrjutust käsitletakse vastanute arvates meedias peamiselt arvudena (numbrid ja statistika) ning emotsioone esilekutsuvate piltidena (nt nälgivad inimesed, üksindus ja eraldatus ning ümbruskonna halb olukord) või äärmuslikul ja kõmutekitaval viisil. Neid käsitlusi peeti ebatäpseks ja eksitavaks.

Erinevalt nendest ebatäpsetest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse käsitlustest meedias nimetasid vastanud mitmeid probleeme, mis nende arvates mõjutavad nende igapäevaelu. Kõige olulisemad olid sealjuures: elamiskulud, tervishoiuteenused ja hooldekodud, elutingimused ja lähiümbrus ning põlvkondadevaheline vaesus. Vastanud selgitasid ka seda, kuidas need aspektid, näiteks kõrged elamiskulud, toovad samuti kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja eraldatuse.

Vastanud leidsid üldiselt, et ühiskond peegeldab vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse küsimuste käsitlemisel meedia seisukohta, eirates neid suurel määral, ning et nende olukorda ei mõisteta üldse või mõistetakse ebatäpselt ning vaadeldakse liiga lihtsustatud kujul Vastanud tundsid end ühiskonnast sotsiaalselt tõrjutuna ning leidsid lisaks, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustes puudub ühiskonna kaastunne, tegevus ja huvi, sest inimesed paistavad sellest mitte hoolivat, kui see just neid endid ei puuduta.

Enamik vastanutest arvas, et meediapoolses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

käsitluses puuduvad näited reaalsest elust ning juhtumiuuringud vaesuses elavate inimeste ning nendepoolse reaalsete igapäevaelu probleemidega toimetuleku kohta.

Vastanud sooviksid, et meedia pööraks tähelepanu tingimustele, kus pensionärid peavad elama, näiteks elutingimused ja ümbruskond, madal sissetulek, väikese eelarvega ellujäämine, vananemisega seotud probleemid, kõrged kommunaalkulud, kõrge üür jne. Nad leidsid, et meedia peaks


16

rääkima ka põhjustest, miks inimesed on vaesunud ja miks nad jäävad vaeseks.

3.2 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kujutamine meedias Kõik vastanud said meediast teatud määral osa, vaadates kas telerit (uudised, seebiooperid või dokumentaalsaated), kuulates raadiot või lugedes ajalehti, kuid osa saamise määr ning tarbitava meedia liigid olid muidugi erinevad. Valitsev arvamus vastanute hulgas oli, et eri meedialiikides ei käsitleta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme isegi mitte ligilähedaselt piisavas ulatuses (UK, SK, EL, DE, PL, DK, MT, LV, IE, RO, IT, PT, CZ, ES). Nad leidsid, et neid probleeme esitatakse ilustatuna (UK, SK, DK, CZ).

„Ma pole telerist näinud kunagi tõsist saadet vaesusest või sotsiaalsest tõrjutusest.” (EL, naine, 65)

„Paljud inimesed ei taha sellest kuulda. Nad sulgevad oma silmad ja kõrvad, sest ei taha vaesuse probleemidega kokku puutuda.” (DK, naine, 81)

„Ma arvan, et peame nõudma telesaateid, kus kujutatakse inimesi ja nende raskusi õigesti. Sellest tuleb kogu aeg rääkida. Meedia ei tee oma tööd hästi.” (BE, mees, 60) „Keegi ei soovi meediast vaeste kohta kuulda. See, et kellelgi pole midagi, ei ole uudis. Inimesed ei taha teada.” (CZ, naine, 64) „Ajalehes avaldati uudis, et lisandus viissada uut töökohta. Aga lehed ei kirjuta seda, et samal ajal kadus Pestis seitsesada töökohta ...” (HU, mees, 61)

Puuduliku tegelemise peamise põhjusena nimetati meedias tajutavat sundust tegeleda rikkust, heaolu, ilu ja noorust käsitlevate lugudega. Need on asjad, mille poole inimesed püüdlevad (UK, SE, ES, PL), mis müüvad või on uudisväärtusega (noorte, rikaste ja kuulsate elu) ning mis tagavad kõrgemad vaatajaarvud, mis on meedia finantshuvides (SE, RO, SK, HU, EL, PL). Mõned vastanud leidsid, et Ameerika telesaadete importimine aitab nende ideaalide kujunemisele veel rohkem kaasa (UK).

„Ma arvan, et meedias ei käsitleta vaesust just palju, televiisorist näidatakse rohkem jõukust ... Kõik on rikkad, ilusad, saledad, vaesust pole meedias palju näha ... inimesed tahavad ilmselt näha maailma rikkamat osa, nad ei taha näha vaesust.” (UK, naine, 64)

„Igapäevaelu pole atraktiivne. Parem, kui seda vaesust välismaal ei näidataks.” (PL, mees, 64)

Eakate ja pensionäride elu kujutatakse tavaliselt majandusliku heaoluna. Vaeseid eakaid ja pensionäre oleks piinlik kujutada. (SE)

„Eakaid ja pensionäre kujutatakse meedias kõrgklassina, kes käivad välismaal reisimas ja võivad rahaga pillavalt ümber käia." (SE, naine, 67)


17

Meedias esinenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemakäsitlused olid vastanute arvates kujutatud järgmiselt:

Meedias nähakse vaesust pigem arvude (numbrid/statistika) ja visuaalsete piltidena (nälgivad inimesed, üksindus ja eraldatus, ümbruskonna halb olukord), mitte konkreetsete ja üksikasjalike juhtumitena inimeste elust. On olemas teave töötuse määra ning selle languse või tõusu kohta, kuid need arvud ei ütle midagi nende inimeste elu kohta, keda need arvud kajastavad (PT, DE, HU, DE, IT, BE). Numbreid nähakse ka mitmeti tõlgendatavatena – inimesed võivad neist aru saada nii, nagu nad soovivad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust näha (BE).

„Teleris näidatakse tihti tänaval magavaid inimesi, kuid pildiga asi piirdubki." (PT, naine, 63) „Vaeste inimeste protsendist antakse aeg-ajalt teada. Kuid neist ei räägita kunagi lähemalt.” (DE, naine, 62) „Nad ütlevad [ainult] seda, kui suur on protsent.” (HU, mees, 60)

Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kujutatakse äärmuslikul, kõmutekitaval või

halvima stsenaariumi põhimõttel, näiteks kodutut, kes sureb raskete ilmastikutingimuste tõttu, või inimest, kes on äärmuslikes tingimustes haige; suure hulga inimeste reaalset igapäevaelu ei kujutata (SK, IE, CZ, ES, EL, IT, BE).

„Kui keegi jääb vähki, siis see pole kunagi väikese sõrme vähk, vaid alati aju- või muu raske vähivorm, millest eluga ei pääse.” (IE, mees, 71)

Sellega on seotud vaeste stereotüüpne kujutamine näiteks seebiooperites ja teleris, kus vaesed on laisad, kes ei soovi tööd teha ning kasutavad igasuguseid trikke riigi heaolusüsteemi ärakasutamiseks (DE, DK, SK). Lisaks sellele kujutab meelelahutustööstus, näiteks draamad ja komöödiad, vaeseid sageli äärmuslikult vaese, räpase ja mannetuna. Selline liialdamine ja karakterite polariseerimine on selleks, et teha filmi huvitavamaks, naljakamaks või et tõmmata selgem piir. Aga see pole väga tõene pilt (DK).

Vaesust kajastatakse rahvusvahelisel tasandil palju rohkem kui riiklikul või

kohalikul tasandil. (UK, PT, MT)

„Nad näitavad meile Haitit, nad näitavad meile Mehhikot … Aafrikat … nad näitavad meile kõiki neid inimesi, kuid mitte seda, mis toimub meie kodumaal [vaesuse osas] ... Me tahame teada, mis toimub siin, ja meie ühiskonnas on väga palju vaesust …” (UK, naine, 68) „Inimesed saadavad raha Haitile, aga kohalikele vaestele ei anta midagi.” (BE, mees, 60)

Meedia näitab vaestele suunatud heategevusüritusi, kuid tavaliselt on

tegemist ühe teoga puudust kannatavate inimeste heaks, näiteks ratastooli ostmine, toidu hankimine jne (SK) või luuakse mulje, et riik ja ametkonnad


18

annavad vaestele piisavalt abi – et see, mida nad annavad, on inimväärseks eluks piisav. (HU)

Vaesust hõlmav arutelu puudutab enamasti hiljutist majanduskriisi ja selle tagajärgi riigile. (IE)

Meedia kujutab vaeseid ja eakaid väikese rühmana, kellest pole mõtet rääkida / kes pole piisavalt huvitavad. (SE)

Seriaalides ja seebiooperites kujutatakse alati õnnelikku lõppu, mis pole realistlik. (PT)

„Seriaalides ja seebiooperites on vaesusel alati õnnelik lõpp, aga tegelikus elus pole vaesus selline.” (PT, mees, 67)

Rõhutatakse liigselt alkoholi ja pubisid. Alkoholi kujutatakse vaeste elu

lahutamatu osana ning pubisid ja baare peetakse sageli mitte ainult sotsiaalse suhtluse keskuseks, vaid ka kogukondade endi keskusteks. Kesklinnas elavate vastanute jaoks tundus see olevat kogukonna tõepärane kujutamine, äärelinnade elanikud leidsid aga, et sotsialiseerumiseks on ka teisi võimalusi. (IE)

„Inimesed ei taha alati [pubisse] jooma minna, vaid suhtlema, sest muud kohta pole.” (IE, naine, 63)

Neid käsitlusi ei peetud üldiselt tõepäraseks ning seda põhjendati mitmeti:

Vaesus on ühiskonnas teatud määral varjatud ning raskelt tuvastatav, sest inimesed püüavad säilitada välist heaolu ning häbenevad oma olukorda. (DK, ES, SK, IT)6

„Vaesus on tänapäeval seespoolne, kuid filmides on see väline. Filmis saab alati aru, kui keegi on vaene. Reaalses elus seda öelda ei saa, sest seda ei näidata välja.” (DK, mees, 71)

„Varjatud vaesus on maskeeritud.” (SK, naine, 63)

Meediat ei peeta alati sõltumatuks ning meediakanalite või ajalehtede omanike, kelleks mõnikord on ka poliitikud, huvides võib olla ilustada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust (RO, CZ, ES, BE) – kui probleemidest ei räägita, siis pole vaja nende kõrvaldamiseks ka midagi teha. Teiste uudistekanalitega seotud opositsiooniparteid kasutavad meediat vaesusest teistsuguse versiooni näitamiseks, et ennast esile upitada (MT). Leitakse, et intervjueeritavad valitakse sellised, kes ei räägiks rasketest elutingimustest või kes suudaksid rääkida tõest sobival viisil või kes jälgiksid, mida nad ütlevad, et probleeme ilustatuna näidata (HU).

6 Huvitaval kombel tuli vaesuse varjatud mõõde välja ka sihtrühmades, näiteks Saksa rühma inimesed ei tahtnud ennast vaeseks ja sotsiaalselt tõrjutuks nimetada; Rootsi rühmas olid mõned vastanud teistest altimad oma olukorda tunnistama; Iiri ja Läti rühma vastanud ei pidanud end vaeseks või sotsiaalselt tõrjutuks (kuigi nad olid uuringusse kvalifitseerunud) ning leidsid, et on inimesi, kellel läheb neist halvemini ja kes on tõeliselt vaesed.


19

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kujutamine on ebatäpne, sest vastanute arvates pole meedial aega või huvi olukorraga tutvuda / probleemide mõistmiseks ei võeta aega. (SE, RO)

3.3 Vastanute elu mõjutavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemid

Kuna uuringusse olid valitud allpool oma riigi vaesuspiiri elavad inimesed, kusjuures mõned neist olid ka sotsiaalselt tõrjutud, oli neil kõigil arvamus oma elu probleemide seotuse kohta vaesusega. Vastanud väljendasid muret mitme probleemi pärast, mis mõjutavad nende elu; enne probleemide põhjalikumat käsitlemist on esitatud allolevas tabelis nende probleemide kokkuvõte alates kõige sagedamini nimetatutest kuni kõige harvem nimetatuteni.

VASTANUTE ELU MÕJUTAVAD PROBLEEMID Probleem Näide Vastanute

päritoluriigidElamiskulud Igapäevasteks elamiskuludeks ei ole piisavalt raha.

Lisaväljaminekuteks, näiteks naudingute lubamiseks pole raha.

Ootamatute väljaminekutega on raske toime tulla.

Maksu kehtestamine pensionile.

Kallid sõidukulud.

Sotsiaalne tõrjutus ja eraldatus, mis on seotud ebapiisava sissetulekuga, ning selle emotsionaalne ja füüsiline mõju.

UK, SE, DE, DK, HU, ES, EL, PL, LV, FR, BE

Tervishoiuteenused ja hooldekodud

Vastanutele teeb muret tervishoiuasutuste ja hooldekodude teenuse kvaliteet.

Subsideerimata ravimite hind avaldab suurt mõju rahakotile.

HU, DE, UK, LV, PT, FR, BE

Elutingimused ja lähiümbrus

Elukoha hoolduskulud.

Trahvid jäätmete vale käitlemise eest.

Mõned inimesed on vaesuse tagajärjel kodu kaotanud.

Elukoha halb seisukord või väiksus.

Kuritegevus ja antisotsiaalne käitumine avaldavad negatiivset mõju vastanute lähiümbruskonnale.

Kohalike ühiskondlike rajatiste sulgemine omavalitsuste poolt, mis tähendab, et noortel pole midagi teha ega kuskile pärast kooli minna.

Lärmakas ümbruskond.

UK, ES, EL, LV, FR

Põlvkondadevaheline vaesus

Laste rahaline toetamine, kuigi ka vastanutel endil on raske.

UK, MT, ES, HU, FR

Töötus Töökoha kaotanutel, eriti ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel, on raskusi uue töö leidmisega.

ES, PL, FR

Toetuse puudumine

Vaesed ja sotsiaalselt tõrjutud näevad oma olukorda halvenemas sotsiaalse võrgustiku ja pere toetuse puudumise tõttu.

ES

Bürokraatia Rahalise ja muu abi saamine on vastanutele sellega kaasneva bürokraatia tõttu raske.

MT


20

3.3.1 Elamiskulud Kõige enam mainitud probleem, mis mõjutab vastanute elu, oli elamiskulud. Üldine arvamus oli, et nendel, kellel on väike sissetulek, ning eelkõige nendel, kes sõltuvad peaaegu täielikult riiklikust pensionist, pole piisavalt raha arvete maksmiseks, rääkimata sellest, et nad saaksid endale luksust lubada, näiteks enda või pereliikmete või lastelaste kostitamine (UK, SE, DE, DK, ES, PL, LV, HU, ES, FR, BE).

„Mulle ei meeldi enam jõuluturgudel käia, sest ma ei jõua sealt midagi osta. Võib-olla aeg-ajalt luban endale klaasikese hõõgveini, aga see on ka kõik.” (DE, naine, 66)

Isegi need, kes suutsid maksta arveid ja kanda lisakulusid, peavad ikkagi igapäevakulutusi rangelt jälgima. Nad peavad hoolikalt valima, millele raha kulutada, ning peavad suurematest kulutustest loobuma, et oma arveid maksta (DE, HU, UK, BE).

„Ma ei maksa kõiki arveid, sellest, mis mulle antakse [riiklik pension ja muud rahalise toetuse allikad], piisab vaevu ostudeks. Tahaksin lisaks toidu ostmisele ja arvete maksmisele mõnikord lastelastele meelehead osta, kui nad külla tulevad, see oleks üks asi [mida ma teha tahan] ja see pole veel kõik.“ (UK, naine, 67)

„Pidin kõigist kindlustustest loobuma. Sain alles jätta ainult matusekindlustuse ja kahjukindlustuse.” (DE, naine, 64) „Me peame valima, kas maksta kütuse või interneti või koguni toidu eest, tihtipeale peame kasutama krediitkaarte.” (BE, mees, 60) „Inimeste jaoks pole see probleem. Sul pole raha uue teleri jaoks? Mine panka ja nad annavad sulle laenu! Sa oled töötu? Mine ümberõppekursusele! Ja nii edasi … Mitte miski pole probleem. Kõige jaoks on olemas nutikas lahendus. Aga reaalses elus see nii ei käi.” (CZ, mees, 65)

Kuid vastanud on siiski leidnud viise oma ostuvõime suurendamiseks ja raha säästmiseks. (FR)

„Mida lähemale jõuab kõlblikkusaja lõpp, seda odavamaks liha läheb. Mina ostan liha kõlblikkusaja viimasel päeval, liha on veel hea, aga hind on mõnikord poole odavam. (FR, naine)

Vastanute jaoks on eriti raske see, kui neil tuleb teha suuri ootamatuid väljaminekuid. (DE) Vastanud leidsid, et nad maksavad pensionilt liiga palju makse ning et see süvendab nende rahapuudust (SE, UK). Vastanud, kes olid varem töötanud, tundsid, et neid karistatakse nüüd selle eest. Näiteks leiti, et kuigi vastanud olid maksnud kogu oma tööea jooksul tulumaksu ja riiklikku sotsiaalkindlustusmaksu, maksid nad nüüd maksu ka oma töö eest saadavalt pensionilt ning seda peeti ebaausaks. Peale selle olid erapensioni saajad pahased selle pärast, et nende sissetulek ei olnud ikkagi piisav pensionilaenu saamiseks. (UK)

„Just see ongi selle juures halb, et ma olen terve elu töötanud ... ja nüüd karistatakse mind äkki vasakult, paremalt ja keskelt. Olen maksnud kõik


21

maksud, riiklikud kindlustused, kõik, ja nüüd olen ma äkki ohver.” (UK, mees, 62)

Mõned vastanud leidsid ka, et ühistransport on liiga kallis ja nad ei saa seda endale lubada, ning arvasid, et see süvendab veelgi nende eraldatust, sest nad ei saa liikuda, vaid on oma kodu ja lähiümbruse lõksus. Mõned sõltuvad ringiliikumisel oma perest ja teistest inimestest. (DK)

„Mõnikord sõidutab mind poeg, aga ma ei taha teda tülitada. Kõige sagedamini ma lihtsalt ei lähe, lihtsam ja odavam on koju jääda.” (DK, naine, 73)

Mure selle pärast, kas arved suudetakse ära maksta, on eriti suur, sest see mõjutab vastanute tervist. Mõnda vastanut oli ähvardatud kohtuga, kui nad ei suutnud maksta minimaalseid kommunaalkulusid. See tekitas suurt muret, sest tihtipeale ei ole eelarves kohta, mille pealt arvete maksmiseks kokku hoida, kuna elatakse „täpselt toimetuleku piiril”. (UK)

„Jah, ma maksan iga kuu 20 naela ja see pole piisav, aga ma ei saa rohkem maksta. Muidu ei saa ma süüa. Ja toitu ma pean ostma.” (UK, naine, 68)

Ebapiisav sissetulek põhivajaduste rahuldamiseks või säästmiseks mõjutab vastanute emotsionaalset heaolu ning toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja eraldatuse. Piinlikkuse tõttu kasutavad vaid vähesed vastanud heategevuslikke pakkumisi (töötajate heaolu organisatsiooni pakutav toit, sotsiaalabiorganisatsioonide rõivakauplused jne) ning neil on raskusi, et osaleda kultuuri- ja vabaajaüritustel, mis viib nad sotsiaalsesse tõrjutusse (DE). Nad leiavad, et on kaotanud pensionile jäädes oma iseseisvuse, sest sõltuvad teiste inimeste rahalisest ja muust abist, ning see tekitab neis teatud määral tunde, et nad ei juhi oma saatust enam ise (FR). Selle olukorraga on eriti raske toime tulla, kuna varem oli nende elu teistsugune ja nad said endale rohkem vabaajategevusi lubada, käia kultuuriüritustel ja nautida mõõdukalt meelelahutust (DE, LV). Rahaliste piirangute tõttu on võimatu käia kultuuriüritustel, näiteks teatris, mis tähendab, et eakad on üksi kodus ning muutuvad üksikuks ja eraldatuks (LV). Eraldatust süvendab tunne, et riik ei tunnusta seda, et nad on kogu elu rasket tööd teinud. Vastupidi, vastanud leiavad, et neid koheldakse samamoodi nagu inimesi, kes nende arvates on vähem ära teeninud: töötu abirahast elavad tööpõlgurid, välismaalased. (DE, PL)

„Inimesed arvavad, et igaüks on oma saatust väärt.” (CZ, naine, 64) Vastanud on pahased ka pensionäride peale, kellel läheb paremini kui neil, ning kõigi kõrgete palkadega poliitikute ja juhtide peale. (DE, HU, FR)

3.3.2 Tervishoiuteenused ja hooldekodud Vastajate mured seoses tervishoiuteenuste ja hooldekodudega puudutavad teenuse kvaliteeti ja maksumust. Mõned vastanud leidsid, et tervishoiu- ja hooldusteenuseid (näiteks hooldekodud) ei juhita tõhusalt, mis seab halba olukorda need rühmad, kes on juba niigi


22

sotsiaalselt tõrjutud, näiteks eakad ja puuetega inimesed. Murettekitavaks peeti näiteks probleeme, mis on seotud personali vähesusega, kes hooldaks või vaataks patsiente, ning leiti, et hooldekodude ja haiglate juhtimine on puudulik. (UK, IE)

„Hooldekodud on teine asi … mis puuetega inimesed seal on, neil pole piisavalt töötajaid, kes inimeste eest hoolitseksid …“ (UK, naine, 69).

Need probleemid tekitasid vastanutes eriti suurt muret, sest eakad kannatavad terviseprobleemide all ning tunnevad inimesi, kes elavad hooldekodus, või arvavad, et need probleemid puudutavad varsti ka neid endid. (UK, PT)

„Ma elan hirmus, sest ma ei tea, kuhu minna, kui ma ei suuda enda eest enam ise hoolitseda. Ma ei saa endale head hooldekodu lubada.” (PT, naine, 72)

Peale selle tekitas seoses nende probleemidega täiendavat ärevust mõistmine, et paljud vastanud ei saa endale eratervishoiu teenuseid lubada. (UK) Lisaks tegi muret tervishoiu kulukus ja selle mõju vastanute eelarvele, sest mitte kõik ravimid, mida nad peavad regulaarselt tarvitama (nt antidepressandid, vähiravimid) ei kuulu soodusravimite loetellu ning need tuleb osta ilma igasuguse toetuseta. Nende igakuine maksumus mõjutab oluliselt vastanute eelarvet ning mõnikord tuleb ravimite ostmiseks hoida kokku toidu ja majapidamiskulude pealt. (HU, DE, LV, FR, BE)

„Kui satud raskesse olukorda, ei saa sa mingit tuge … Selle eest ei saa osta ühtegi vähiravimit … ja sotsiaalabi pole mul mõtet küsida, sest meil on korter ja auto. Nii et head aega, minu eest nad ei hoolitse." (HU, naine, 64) „Silmad ja hambad on luksus.” (BE, mees, 60)

3.3.3 Elutingimused ja -keskkond Vastanud olid seisukohal, et nende elutingimused on nende jaoks probleem, mis süvendab nende vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Üks sellistest probleemidest puudutas korteri eest hoolitsemist, mida nad peavad tegema ise, kuid ei saa seda endale lubada, või mille eest peab hoolitsema riik, kuid ei tee seda regulaarselt. Elukoha lagunemisjärgus seisukord tekitab võõrandumise ja sotsiaalse tõrjutuse tunnet (UK, EL, LV, FR).

„Näiteks meie, minuga, pole olukord nii halb, mul on soe ja kõik oleks nagu olemas, aga aknad on nii halvas seisukorras, et ma kardan neid isegi puudutada; sellel aastal on nad veel ees, aga järgmise aasta kohta ma küll ei tea.” (LV, naine, 65)

Vastanute jaoks oli probleem ka jäätmete kogumine ja sorteerimine ning ettepanekud trahvida elanikke, kes ei sorteeri jäätmeid õigesti. Seda peeti tõrjutud rühmade, näiteks inglise keelt emakeelena mitterääkivate ning lugemisraskusega puuetega inimeste puhul ebaõiglaseks. Leiti, et selline poliitika paneks need rühmad majanduslikust ja teabe edastamise seisukohast veel halvemasse olukorda. (UK)

„Aga mis saab siis vanadest ja neist, kes ei oska keelt, kõik sellised inimesed jäävad oma varast ilma, sest nad peavad hakkama trahvi maksma, kui nad jäätmeid ei sorteeri.” (UK, naine, 64)


23

Mõnel juhul olid inimesed pärast vaeseks jäämist kodu kaotanud. (ES) Vastanud arvasid üldiselt, et elavad sotsiaalselt mahajäänud ning kuritegevuse ja asotsiaalse käitumise jaoks soodsas piirkonnas (vt ka aruande 8. peatükki). Need probleemid avaldavad vastanute arvates suurt mõju kohalike omavalitsuste ja vastanute vaesusele. Vastanud leidsid, et probleemide teket soodustab standardite ja moraali puudumine kaasaegses ühiskonnas, ning et keskendumine materialismile, eelkõige nooremate hulgas, on samuti olukorda teravdanud. (UK)

„Noored kasvavad lapsed tahavad moodsaid riideid, ilusaid asju, iPodi, iPhone’i ja kõike. Sellest kuritegevus alguse saabki …“ (UK, mees, 62)

Vastanud väitsid, et kohalike ühiskondlike rajatiste sulgemise tõttu kogunevad paljud noored tänavale, hakkavad käituma asotsiaalselt ja eakaid hirmutama, mistõttu süveneb kogukondade vaesuse taju.

„Kõik jalgpalliväljakud, kriketiplatsid, kõik spordiga seonduv suleti. Mida lapsed nüüd tegema peavad? Kuhu nad minema peavad? […] Mitte midagi pole teha. Nad hakkavad tegelema igat liiki kuritegevusega.” (UK, naine, 64)

Peale selle tõstatati ka lärmakate naabrite küsimus, mida peeti samuti vastanute eraelu puutumatust rikkuvaks teguriks. (UK)

3.3.4 Põlvkondadevaheline vaesus Seoses probleemidega, mis puudutavad elamiskulusid, väljendasid vastanud muret ka selle pärast, kuidas tulevased põlved, eelkõige nende oma lapsed ja lapselapsed elamiskuludega toime tulevad. See oli eriti problemaatiline nende vastanute jaoks, kelle lapsed elavad veel koos nendega ning keda nad peavad rahaliselt ja muul viisil toetama, kuna lapsed ei leia kas tööd või kuna neil on terviseprobleemid või puue (UK, MT). Kuigi 2. peatükis on öeldud, et vaid väike osa vastanuid elas koos lastega ühes leibkonnas, on selge, et laste rahaline toetamine suurendab eakate koormust.

„See paneb sellistele eakatele nagu meie koorma, sest ma muretsen, ma olen kindel, et inimesed, kellel [sic] on siin lapsed ja pered, sa muretsed nende pärast, sest sul on su oma mured, oma rahamured, ja siis sa muretsed nende pärast, sest sa pead nad mingil hetkel välja aitama.” (UK, naine, 64)

Teatud määral leiti, et praegune majanduskliima, töökohtade kadumine ja töövõimaluste puudumine, samuti teenindussfääri kasvavad kulud süvendavad survet eakatele toetada oma peret praegu ja edaspidi. See valmistab vastanutele muret, sest neil on raskusi ka iseenda ja oma partnerite toetamisega. (UK, ES, FR)

„Minu nooremal õel on puudega tütar, ta saab hooldustoetust, sest ta ei saa tütre pärast töötada, kuid toetust pole aastaid tõstetud, see ei ulatu isegi miinimumpalga tasemeni. Summat pole 5 aastat tõstetud.” (HU, naine, 62)

3.3.5 Töötus Töötus on probleem, mis mõjutab vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute elu; mõned vastanud olid kaotanud töökoha seoses ülemaailmse majanduskriisiga (ES). Pensionäridel ja pensionieelikutel on raske tööd leida ning seetõttu ei suuda nad oma sissetulekut täiendada (PL, FR).


24

3.3.6 Toetuse puudumine Vaesed ja sotsiaalselt tõrjutud näevad sageli oma olukorda halvenemas sotsiaalse võrgustiku ja pere toetuse puudumise tõttu. (ES)

3.3.7 Bürokraatia Vastanud mainisid, et teatud abi saamisega kaasneb palju bürokraatiat, mis kujutab endast mõnikord pikaldast ankeetide ja paberite täitmise protsessi, mis ei kanna vilja. (MT)

3.4 Kuidas ühiskond näeb vaesust ja sotsiaalset tõrjutust Vastanutelt küsiti, mida räägib ühiskonna kui terviku ettekujutusest vaesuses elavate inimeste kohta meedias kajastatu, millest peaks ühiskond teadlik olema, ning kuidas mõjuks ühiskonnale parem teadlikkus nendest asjadest. Vastanud leidsid üldiselt, et ühiskond peegeldab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuste käsitlemisel meedia seisukohta, eirates neid suurel määral, ning et nende olukorda ei mõisteta üldse või mõistetakse ebatäpselt ning vaadeldakse liiga lihtsustatud kujul (CZ, FR, EL, ES, UK, RO, PT, DE, SK, LV, BE)

„Inimeste jaoks pole see [vaesus] probleem. Sul pole raha uue teleri jaoks? Mine panka ja nad annavad sulle laenu! Sa oled töötu? Mine koolitusele! Ja nii edasi … Mitte miski pole probleem. Kõige jaoks on olemas nutikas lahendus. Aga reaalses elus see nii ei käi.” (CZ, mees, 65)

Üks vastanutest mainis, et inimesed on teda korduvalt haletsenud, kuid mitte mõistnud. (MT)

„Kõik haletsevad mind, sest mu poeg tuleb ja läheb (psühhiaatriahaiglast), aga teate, mida sotsiaaltöötaja mulle ütles, kui ma talle helistasin? Ta käskis mul asjad kokku pakkida ja vanadekodusse minna …“ (MT, naine, 67)

Ühiskonna võib oma arusaamas vaesusest kippuda võrdlema oma riigi vaeste olukorda sellega, mida nad teavad teiste riikide vaestest, mistõttu nad võivad arvata, et teiste riikide vaesed on halvemas olukorras. (MT) Leiti, et nendel, kes ei ole vaesed, on vaesusest vale arusaam, mis on seotud stereotüüpide ja äärmuslike juhtumitega, kuigi on suur vahe, kas inimene satub teatud olukorda juhuslikult või oma süü tõttu. Passiivsed vaatlejad õigustavad tegevusetust selliste valearusaamadega. (HU, BE)

„Kodutu ja huligaan, kasvatamatu ja räpane, need pole üks ja sama ...” (HU, mees, 60)

Inimeste ettekujutust vaesusest mõjutavad tugevalt meedias ilmuvad teated toetuste väljapetmise ja sotsiaaltoetuste liiga kõrge taseme kohta, mis võimaldab selle saajatel osta kallist elektroonikat, moodsaid riideid ja suuri kortereid. (DE) Ühiskond ei pruugi võtta vaesuse probleemi tõsiselt seetõttu, et vaesus on tihti varjatud ega ole inimestele sellega tegelemiseks piisavalt nähtaval. (DK)


25

„Olen oma elus kuulnud tihti arvamust, et vaestel oleks parem elu, kui nad vaeva näeksid. Arvatakse, et vaesus tuleneb laiskusest. Ma arvan, et see on väga vale arvamus. Kuid kui inimesed häbenevad oma olukorda ja ei räägi sellest, siis ei muutu see arvamus kunagi.” (DK, naine, 73)

Vastanud väljendasid tugevaid tundeid enda ühiskonnast väljatõrjutuse kohta. Nad rääkisid ühiskonnast võõrandumise ja mitteväärtustamise tundest, ning leidsid, et ühiskonnal pole aimu, mida eakatega teha ning kuidas neid ära kasutada (SK). Mõned vastanud leidsid, et on ühiskonnale koormaks – nad ei tööta, enamik neist kannatab krooniliste haiguste käes ega ole produktiivsed (SK). Vastanud tunnevad siiski ka viha, sest leiavad, et on kogu oma elu ühiskonda panustanud, kuid vanaks saanuna ei peeta neid tähelepanu vääriliseks (SE). Nad ei tunneta ühiskonna poolt sõbralikkust ega turvalisust vaeste ja pensionil olevate eakate suhtes. Paljudel ei ole kellegi poole pöörduda, kes aitaks neil rahalistest raskustest üle saada või pakuks muud abi olukorra lihtsustamiseks (SE).

„Nad tahavad, et me maha kärvaksime.” (SK, naine, 61)

„Kui mul oli hea sissetulek, tundsin, et olen väärtuslik. Sa hakkad enda väärtust alateadlikult mõõtma.” (SE, mees, 63)

Kuid piinlikkustunne oma olukorra pärast tähendab, et vaesed kalduvad tihtipeale ühiskonnast eralduma, sest nad arvavad, et ei saa endale sotsiaalseid tegevusi lubada. Peale selle võib enda valitud eraldatus muutuda suletud ringiks, millest on keeruline välja pääseda, sest uksest väljaastumine muutub üha raskemaks. Selle tulemusena kuuldakse neid harva, sest nad ei võta sõna. (DK, SE, BE)

„Mida kauem sa ennast isoleerid, seda keerulisem on sul välja saada ja teistega kontakte luua. Sa hakkad iseendaga rääkima ja kaotad enesehinnangu. Olukord muutub isolatsiooniks ning sa ei suuda sellest vabaneda ... kui sa ei liigu ringi ega kohtu inimestega, siis sinu häält ei kuulda. Sa ei puutu kellegagi kokku ja sinu probleemid jäävad varjatuks. „Kui me laostume majanduslikult, muutume vaesemaks ka sotsiaalselt.” (BE, naine, 68)

See on seotud ka vaeste ja nende probleemide puuduliku kajastamise ja „hääletusega”. Olemas on pensionäride ühendused, mille peamine ülesanne on suurendada eakate mõju ühiskonnas ja pakkuda võimalust sõpradega kohtumiseks, isiklikuks arenguks, õnneks ja terviseks. Kuid need ühendused peaksid tegelema rohkem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega. (SE)

„Miks ei tegele pensionäride ühendused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega intensiivsemalt?” (SE, mees, 63)

Kuid see ei aita, kui inimesed jäävad nendest ettevõtmistest kõrvale seetõttu, et nad ei osale sellistel üritustel ja tegevuses, sest nad ei taha anda selgitusi oma vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse kohta. (SE) Lisaks leiti, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustes puudub ühiskonna kaastunne, tegevus ja huvi, sest inimesed paistavad sellest mitte hoolivat, kui see just neid endid ei puuduta. (ES, FR, EL, SK, PT, CZ, BE)


26

„Nad ei pea selle pärast muretsema; nad ei taha sellest kuulda; neil pole vaja sellest teada saada. Sest kui nad seda teeksid, peaksid nad selle ka lahendama – nad peaksid panema käe oma rahakotti.” (CZ, mees, 60)

Mõned vastanud leidsid, et nende rolli ühiskonna ülesehitamisel ja noorematele põlvkondadele heaolutingimuste, näiteks tasuta kõrghariduse loomist aastate jooksul ei tunnustata. (HU)

„Räägitakse, et paljusid pensionäre tuleb toetada. Aga pensionärid sooviksid töötada, kui neil vaid oleks selleks võimalus. Ja inimesed, kes nüüd suurustavad, unustavad, et nad õppisid pensionäride raha eest.” (HU, naine, 64)

Mõned vastanud leidsid, et ühiskond ei soovi üldiselt selliste probleemidega nagu vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tegeleda, sest inimestele ei meeldi sellistest teemadest kuulda (DK), kuigi üks ülemaailmse majanduskriisi tulemusi oli arusaamine, et vaesus võib puudutada igaüht (ES).

„Kõigile meeldivad sellised seriaalid nagu „Dünastia“ ja „Dallas“. Keegi ei taha näha vaeste elu – välja arvatud juhul, kui tegu on nullist alustamise ja Ameerika unelma teostamisega.” (DK, mees, 71)

Veelgi hullem, mõned on kokku puutunud inimestega, kes tegelikult ei vaja abi, kuid kasutavad omavalitsuste pakutavaid teenuseid lihtsalt sellepärast, et ei taha maksta asjade eest, mida on võimalik ka tasuta saada. (DK)

„Kuulun kirikuorganisatsiooni, mis jagab igal aastal jõulukingitusi. Selle mõte on anda kingitusi üksikvanematele, kes ei jõua oma lastele ise kinke osta. Kuid mõnikord näen, kuidas inimesed pargivad auto tänavaserva ja lähevad siis kingitusele järele. Kui sa saad endale autot lubada, siis saad sa endale lubada ka lapsele jõulukingi ostmist! Tegemist on prioriteetide küsimusega ning seni, kuni inimesed kasutavad süsteemi selliselt ära, ei hakka ühiskond kunagi aru saama, et on ka inimesi, kes on tõesti vaesed!” (DK, mees, 64) „Need, kes kinke [jõulukinke] ja tasuta toitu saama tulevad, on häbitud inimesed, kes ei vaja tegelikult abi, samal ajal kui need, kes tõesti abi vajavad, jäävad koju, sest nad peidavad ennast ja on alla andnud.” (DK, naine, 79)

Vaid väike osa vastanutest leidis, et ühiskonnas võib olla inimesi, kes mõistavad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust (RO). Mõnikord kaasneb olukorrast teadlikkusega siiski ükskõiksus (MT), kuid teinekord aitavad ühiskonnaliikmed üksteist (LV). Vastanutel olid erinevad seisukohad selle osas, mida annab inimeste parem teavitamine. Teatud mõttes leiavad vastanud, et on üsna mõttetu parandada inimeste teadlikkust vaesusest, sest need, kelle rahaline olukord on hea, ei hooli neist, kes ei saa elada normaalselt. (MT) Kuigi vastanud väljendasid üksindus- ja tõrjutustunnet, mainisid nad ka mitmesuguseid viise, kuidas tulla toime sellega, et nad ei saa endale lubada samu asju nagu paljud teised. Nende hulgas olid:

abi perelt ja sõpradelt: transport, pääs internetti (DK);


27

kohalikus huvikeskuses käimine, et leida eakaaslastest sõpru, osaleda

pakutavates tegevustes ja veeta aega (DK);

tasuta õuetegevused: jalgrattasõit või metsas matkamine (DK);

„Olen oma halva tervise pärast palju üksi. Kuid olukord võiks ka hullem olla. Kaks korda nädalas käin kohalikus huvikeskuses kaarte mängimas ja kohvi joomas. Ja poeg käib mul ka palju külas.” (DK, naine, 75)

„Olen olnud masenduses, kuid õnneks on mul huvi väljas käimise vastu ning sõbrad, kellele see meeldib sama palju. Kui mul seda poleks, oleksin tõsises depressioonis ja ma kujutan hästi ette, mida tunnevad teised, kui nad jäävad lõksu ja annavad alla, nagu on mu endaga juhtunud.” (DK, mees, 65)

3.5 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse meediakajastusest puuduvad aspektid

Vastanutelt küsiti, mis on nende arvates kõige olulisem asi, mis puudub vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kajastamisel meedias, ning kui mõni dokumentaalfilmi tegija sooviks näidata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tegelikkust, siis mida tuleks filmis käsitleda. Enamik vastanutest arvas, et meediapoolses probleemikäsitluses puuduvad näited reaalsest elust ning juhtumiuuringud vaesuses elavate inimeste ning nende reaalsete igapäevaelu probleemide kohta. Seda soovitakse meedias näha (RO, PT, ES, DE, HU, IE, PT, UK, CZ, IT, PL, LV, BE). See aitaks ühiskonna liikmetel saada aru vaesuse reaalsusest ning tegutseda seejärel ennetavalt lahenduste leidmiseks, et võidelda vaesusega (RO, PT, DE). Selline käsitlus tähendaks järgmist.

Vastanud sooviksid näha meedias teateid, mis juhiks tähelepanu

tingimustele, milles pensionärid peavad elama. Esitleda tuleks pensionäre endid ning anda teada, milline on nende igapäevaelu, poliitikutele ja üldsusele tuleks näidata veenvaid konkreetseid näiteid selle kohta, kui ebakindel on pensionäride elu, näiteks eluaseme tingimused ja ümbruskond, madal sissetulek, väikese eelarvega toimetulek, vananemisega kaasnevad probleemid, kõrged kommunaalkulud ja üür. Näidata tuleks nende raskuste ja elutingimuste üksikasju, keskendudes sellistele probleemidele nagu ümbruskond, aja veetmine, kuidas soovitakse aega veeta, kuidas tullakse toime eraldatuse ja üksindusega, kuidas ostetakse rahapuuduses ravimeid ja korralikku toitu ning makstakse kulutuste eest, mida arvatakse heade vanadekodude vähesusest nende vaeste jaoks, kellel pole raha hea vanadekodu eest maksmiseks. (PT, DE, MT, CZ, IE, LV, ES, UK, IT, PL)

„Nad peaksid vanadekodusse minema ja vaatama … vaatama, milline näeb välja vannituba ... nad peaksid uurima, miks on inimesi, kellel pole kodus elektrit, miks nad ei maksnud oma arvet?” (MT, mees, 64) „Nad peaksid minema kodutute hulka ja filmima nende lugusid – siis saaks selgeks, kui lihtne on jõuda tänavale. Tänaval magab isegi ülikooliharidusega inimesi, kes ei sattunud sinna kindlasti ühe mõtlematu teo tõttu.” (CZ, mees, 64)


28

„Televisioonil pole reaalse eluga mingit pistmist.” (Poola, naine, 60) „Teate, mida ma olen alati mõelnud? Selle asemel et teha neid jubedaid reality show’sid, mis ei ütle mitte midagi, tuleks teha tõeline reality show mõnest meie tavalisest perest, filmida neid hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni terve kuu, et inimesed näeksid, mis igapäevaelus toimub, paljud inimesed suudaksid sellega suhestuda …“ (IT, mees, 63)

Arutada tuleks põhjuseid, miks inimesed on vaesunud ja jäävad vaesusesse,

näiteks väikese pensioni tõttu, töökoha kaotamise tõttu; miks leiavad inimesed end pärast elu aeg rasket tööd teinuna ilma mingi omapoolse süüta vaesusest; kuna ei soovita säästa ja tagasihoidlikult elada; loteriide ja mängude tõttu, millele inimesed oma vähest raha kulutavad; ülemaailmse majanduskriisi tõttu. (CZ, PT, ES, SK, MT, DE, DK, ES, LV)

„Olen terve elu tööd teinud ja lõpetasin armetu pensioniga, see on reaalne fakt.” (PT, naine, 72) „Töökoha kaotamine on tõenäoline tee vaesusesse … inimesed saavad väikest palka ning seetõttu väikest pensioni ning nii tekibki vaesus.“ (SK, naine, 70)

Slovakkias olid vastanud üsna filosoofilised põhjuste osas, miks inimesed satuvad vaesusesse ja jäävad vaeseks. Oma riigi kontekstis seostati seda teatud määral sotsialismi- ja demokraatiaaegade erinevusega ning sellega, kuidas minevik tingib inimeste käitumist praegusel ajal. Näiteks, kui sotsialismiajal oli kõigil töö, peavad inimesed nüüd tööd otsima, mis eeldab teistsugust mõtteviisi ja oskusi. Peale selle arvatakse, et inimesed ei seisa alati oma õiguste eest ega räägi oma vajadustest, sest nad pole harjunud seda tegema sotsialismiajal mahasurutud isikliku arvamuse tõttu. Seda olukorda süvendab inimeste tõrksus tööotsimise suhtes, kuna nad saavad riigilt rahalist abi. Vaesuse põhjuste käsitlemisel on oluline keskenduda ka neile rühmadele, kellel on oht sattuda vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse. Need rühmad on: sõltlased ja alkohoolikud, üksikvanematega paljulapselised pered, vallalised / lesestunud eakad, kes elavad ainult riiklikust pensionist ja peavad maksma kallist üüri, pärast karistuse kandmist vanglast vabanevad kurjategijad, töötud, kes saavad kõige vähem sotsiaalabi, sisserännanud, kes saavad vähendatud ulatuses sotsiaalabi, kuna riik soovib, et nad õpiksid ära taani keele. (DK, SK)

„Üksikvanematel on tõest raske. Olen oma kolme lapsega palju üksi olnud. Kõik nad tahtsid jalgpallivarustust ja muid asju, nagu sõpradel oli. Andsin neile kõik, mis mul anda oli, ning nad on siiani elus, nii et te peate nendelt küsima, millisena nad oma lapsepõlve tajusid.” (DK, naine, 75) „Ma näitaksin ka noorte perede reaalsust. Naised peavad mõnikord emapuhkuse katkestama ja tagasi tööle minema, sest neil on rohkem raha vaja, kuid isegi nii ei suuda nad maksta lapsehoidmise eest, mis sööb ära suurema osa sissetulekust. Ja kui naine on lapsega üksi, siis on see katastroof.” (CZ, naine, 64)

Meedia peab kujutama vaeseid ja eakaid üldisemalt, mitte ainult äärmuslikke juhtumeid. (SE, IE, PT, RO, IT)


29

„Meedia peaks siiski kajastama eakate/vaeste ja pensionäride laia skaalat, sealhulgas neid, kes ei sure nälga ja kellel on raha üüri, toidu ja piisavate ravimite eest, meil on raha ellujäämiseks, aga rohkemaks mitte." (SE, mees, 63) „Eakatest räägitakse harva; võib-olla talvel, kui mõni tänaval surnuks külmub, räägitakse hulgusest, surnuks külmunust.” (IT, mees, 66)

„Inimesed peavad nägema, kuidas eakad rahaga toime tulevad ... te näeksite inimesi, kellel on raskusi väljakirjutatud ravimite ja muu sellise ostmisega.” (IE, mees, 63)

„Nad peaksid vanade inimestega rääkima, et aru saada, kuidas nad elavad üksinduses, täiesti isoleerituna.” (PT, naine, 72) „Nad peaksid ütlema meile tegelikku tõde. Inimesed, olukord on selline nagu on, see on väga halb. Nad peaksid ükski kord õigust rääkima …“ (RO, naine, 67)

Vastanud tõstatasid ka järgmisi küsimusi selle kohta, mida nende arvates tuleks meedias vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta kajastada. :

Meedia peaks mängima harivat rolli, teavitades vaeseid ja sotsiaalselt tõrjutuid sellest, kust saada rahalist ja muud abi. (PT, MT, IT, LV)

Vaeseid ja sotsiaalselt tõrjutuid tuleks esitleda kui ausaid ja austusväärseid

inimesi hoolimata raskustest, millega nad kokku puutuvad, mitte võimendama stereotüüpe selle kohta, et nad on laisad, ei taha tööd teha jne. (HU, DE, CZ)

Meedia peaks käsitlema vaesuse eri tüüpe ja aspekte. Siia kuulub nii nähtav

vaesus, näiteks kodutud, kui ka varjatud vaesus, näiteks pensionärid, kelle kulutused ületavad nende sissetulekud, samuti need, kes ei taha töötada ega raha säästa. (SK, ES, MT)

Meedia peaks arvestama või kujutama ühiskonna muutuvat olemust ning

seega ka vaesuse muutuvat nägu. Näiteks riikides, mis olid oma väikeste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitajate poolest enne eeskujuks, puutuvad nüüd kokku majandusraskustega, mis mõjutab ühiskonda ja tekitab vaesust. Olukord muutub pidevalt. (SE)

Moeteemade käsitlemisel tuleks pöörata tähelepanu ka eakatele sobivale

moele. Vastanud kritiseerisid siiski ka moetööstust selle pärast, et keskendutakse üksnes väikesele osale eakatele, kes saavad endale lubada kalleid rõivaid, samas kui vastanutele on muutunud taskukohaste riiete leidmine üha raskemaks. (SE)

Meedia peaks käsitlema rohkem väikese sissetulekuga naiste olukorda ning

nende rolli koduloojatena. Vaesus puudutab neid naisi kindlal põhjusel, näiteks abikaasa surma või lahutuse tõttu, tihtipeale langeb neile ka teiste eest hoolitsemise rahaline koormus. (SE)

„Hea oleks viia läbi uuring selle kohta, kui palju inimesi jääb Rootsis vaeseks. Ma arvan, et enamasti puudutab majandusliku olukorra


30

halvenemine naisi, kes olid abielus, kuid on jäänud ühel või teisel põhjusel üksi.” (SE, mees, 74)

Mõned vastanud soovisid saada telerist regulaarset ülevaadet selle kohta,

kuidas valitsus eelarveraha kasutab (RO), samuti jutusaadet ja debatte, kuhu kutsutakse poliitikuid (IT).

Mõned vastanud sooviksid näha ka juhtumiuuringuid selle kohta, kuidas elavad inimesed ELi arenenumates liikmesriikides. Need vastanud arvavad, et selliste näidete esitamisel üldsusele püüaksid poliitikud vaesust riiklikul ja kohalikul tasandil paremini lahendada ning inimesed muutuksid nõudlikumaks ja sooviksid oma õigusi kaitsta. (RO)

„Ma sooviksin näha midagi … kuidas inimesed mujal maailmas elavad, võib-olla püüavad meie juhid siis paremini … neile tuleks tuua näiteid kõigist ELi riikidest, me globaliseerume, me kuulume ELi, meile tuleks näidata, kuidas elatakse välismaal, seda võrrelda ja võtta tarvitusele abinõud …“ (RO, naine, 71)

Kuid hoolimata sellest, et arutati, mis meediakäsitluses puudub ja millisena meediakäsitlust soovitakse näha, leidsid mõned vastanud, et muutuste toimumine pole reaalne. Neid seisukohti põhjendati järgmiselt:

Eakad on meedias alaesindatud. Noortel võib olla eakatest ebatäpne arusaam ning nad võivad olla häälestatud eakate probleemide mittekäsitlemisele. Kui midagi muuta, siis tuleks tegeleda alaesindatusega. (SE) „Meediakanalites töötab vähe meievanuseid inimesi.” (SE, mees, 64)

Inimestel, kes ei ole ise samu raskusi kogenud, on raske mõista, uskuda ja

kujutada ette raskusi, millega teised kokku puutuvad. (MT) „Samamoodi, nagu teie räägite meiega ja kuulete meie probleemidest, kuigi te kuulate meid, ei usu te, et asjad nii ongi.” (MT, mees, 64)

Mõned vastanud olid seisukohal, et isegi kui tele- ja filmiprodutsendid

keskenduksid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidele, on ebatõenäoline, et keegi neid saateid vaataks, sest neid on igav vaadata. Reaalsuse ja meelelahutuse vahel tasakaalu leidmine on seetõttu oluline ning kuigi vaesuses või selle ohus elavate inimeste kogemuste esitamisel on oluline näidata tavalisi asju, mis inimeste elu mõjutavad, tuleks seda teha kaasahaaraval ja meelelahutuslikul viisil. (IE, ES, LV)

„Kui see oleks realistlik, oleks see igav. Nad [stsenaristid] peaksid asja huvitavamaks muutmiseks kirjutama afääridest, alkoholismist ja muudest sellistest asjadest.” (IE, naine, 66)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse keerukus ja erimõõtmelisus muudab

käsitlemise raskeks ning ka vaatajatele raskesti arusaadavaks, välja arvatud juhul, kui selle esitamisel keskendutaks näiteks ühele inimesele või perele, et hoida sündmustik kitsastes raamides ja kaasakiskuvana. (DK)

„Ma arvan, et kõiki aspekte on raske hõlmata. Vaesuse kohta on palju erinevaid arvamusi ja vaesusel on palju erinevaid põhjuseid. Ma arvan, et


31

vaatajatel on raske kõike hoomata ning seetõttu on see väga ühekülgne.” (DK, mees, 71)

Mõned vastanud leidsid, et pensionäride olukorra alaesindatuse põhjuseks on nende endi laiskus. Nad hoiduvad tähelepanust, kuna häbenevad oma olukorda, neile on protestikultuur võõras ning nad alistuvad oma olukorrale, sest sõjajärgne põlvkond on harjunud elama tagasihoidlikku elu. (DE)

„Ma arvan ka, et me ei tahagi seal tegelikult esineda, sest meil on häbi, et oleme langenud nii madalale, kuigi oleme terve elu tööd rüganud.” (DE, naine, 66)


32

4 VAESUSE JA SOTSIAALSE TÕRJUTUSE PROBLEEMIDE MÕISTMINE

Vastanutelt küsiti, kui palju saavad nende arvates tegelikust olukorrast aru need, kes teevad vastanute igapäevaelu puudutavaid otsuseid (st kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi poliitikud ja ametnikud). Peale selle küsiti neilt, millistest nende muredest saavad otsustajad nende arvates hästi ja millest vähem aru.


Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa tasandil suuremas osas aru vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest. Puuduliku arusaamise peamiseks põhjuseks peetakse seda, et otsustajad elavad vastanute arvates privilegeeritud elu, teenivad kõrget palka ning neid ei ohusta seetõttu vaesus ega sotsiaalne tõrjutus.

Vähene arusaamine peegeldub abi andmises puudust kannatavatele inimestele, vastanud tõid näiteid isiklikust kogemusest.

Otsustajatepoolne arusaamise puudumine ei tähenda tingimata, et otsustajad ei oleks probleemidest teadlikud. Siiski tajuvad vastanud otsustajatepoolset tegude, huvi või empaatia puudumist.

Vastanutel oli raske nimetada oma elu kohta asjaolusid, millest otsustajad

võiksid nende arvates hästi aru saada, kuid tõid näiteks andmed, nt statistika selle kohta, kui palju eakaid elab vaesuses, ning pensionideks ja sotsiaalabiks eraldatava raha hulk.

Vastanud nimetasid mitut eri probleemi, millest otsustajad saavad nende

arvates halvasti aru, kõige sagedamini nimetati vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute tegeliku elu mittemõistmist ning arusaamise puudumist praeguse poliitika täielikust mõjust vaestele ja sotsiaalselt tõrjututele.

Et otsustajatel on vähe vahetuid kogemusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega ning kuna neil on kiire, siis pole neil alati aega vahetuid kogemusi saada. Seetõttu tehti ettepanek, et sotsiaalselt tõrjutud kodanikud ja vaesuses elavad inimesed võiksid otsustajaid neis küsimustes nõustada.

4.2 Kui hästi saavad otsustajad aru vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest?

Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa tasandil suuremas osas aru vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest. (UK, SK, RO, PT, MT, IE, DE, SE, CZ, EL, ES, LV, PL, FR, BE)


33

„Ma arvan, et nad ei saa aru, nad kindlasti ei saa aru sellistest muredest nagu eluase.” (UK, naine, 69) „Nad ei saa üldse aru. Neil pole aimugi. (SK, naine, 61)

„Nad on tavalistest inimestest lihtsalt liiga kaugel.“ (DE, naine, 62)

„Täis kõhuga inimene ei saa kunagi aru näljasest inimesest.“ (PL, mees, 67)

„Nad ei saa aru igapäevaelu tegelikkusest ega püüagi sellest aru saada.“ (CZ, mees, 64) „Mitte midagi ei juhtu, sest kui me küsime neilt, palju maksab liiter piima, siis nad ei tea seda. Nad ei tea hindu. Nad ei pea poes käima. Nad teavad, et vaesus on olemas, aga nad ei tea, mis see on. On olemas suur rikkus ja on olemas ka suur vaesus.“ (HU, mees, 60)

Otsustajate puuduliku arusaamise põhjustena nimetati järgmist.

Poliitikud ja otsustajad on elanud privilegeeritud elu ja teeninud suurt sissetulekut, mistõttu neil puudub otsene kogemus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning neil pole ka ohtu seda kogeda. (SE, SK, RO, PT, UK, MT, IE, HU, CZ, EL, IT, PL)

„Orban ütles, et kaotab sissetulekute erinevused. Mis ta kõigepealt tegi? Hääletas oma palga üle ja teda ei huvita samuti, mida vaesed homme jõuluks lauale panevad.“ (HU, naine, 64) „Neil läheb hästi. Nad mõtlevad, „Mille üle need inimesed kaebavad?““ (CZ,

mees, 60)

Otsustajate empaatiapuuduse tunnetamine (SE, IE, EL, ES). Selle tunnetuse juured ulatuvad sellesse, et vastanute meelest ei vastuta poliitikud oma tegude eest ei poliitiliselt ega juriidiliselt. Vastutuse puudumise tunnetamine tekitab vastanutes süsteemi parandamisel jõuetuse tunde (IE).

„Mulle on jäänud mulje, et poliitikud on olukorrast teadlikud, aga nad ei hooli.” (SE, naine, pensionär 67)

„Me oleme nende jaoks kõigest numbrid.” (EL, naine, 66)

Mõne vastanu jaoks näitlikustab seda empaatiapuudust asjaolu, et otsustajad ei külasta neid ega tule nende muresid kuulama. (EL)

„Minu naaber teab, kuidas ma elan, sest ta elab minu kõrval; otsustajad peaksid tulema mind vaatama, et mu viletsusest aru saada.” (EL, naine, 62)

Väike osa vastanutest süüdistab ennast selles, et avalda otsustajatele piisavat survet oma olukorra häälekama kirjeldamise ja tänaval meeleavalduste korraldamisega. (DE)


34

Poliitikute ning eakate ja pensionäride vanuse erinevus toob kaasa selle, et olukorrast ei saada täielikult aru. (SE)

Poliitikute vajaliku kogemuse puudumine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega

tegelemisel. (IE)

„Sa ju ei saada hambaarsti lihuniku juurde liha müüma.” (IE, mees, 71)

Otsustajate kohta leiti, et nad ei soovi näha vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

reaalsust. (BE) Otsustajate poolel tajutav puudulik arusaamine vaeste elust peegeldub vastajate arvates selles, kuidas antakse abi ja kuidas tajutakse otsustajaid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega suhestumas. Vastanud tõid alljärgnevaid näiteid otsustest, mis nende arvates olid ebakohased või ebatõhusad, ja otsustajatepoolsest suhtumisest probleemidesse, mis vastanute arvates näitab puudulikku arusaamist.

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on probleemid, mida rõhutatakse valimiskampaaniate käigus, kus otsustajad räägivad tihtipeale vaeste, eakate ja pensionäride olukorrast ja selle parandamisest, kuid pärast valimisi oma lubadusi ei täideta. (SE, DK, ES, IT, LV, RO, FR)

„Nad ei saa millestki aru ja nad pole huvitatud. Ainult siis, kui neil on meie hääli vaja, tulevad ja annavad nad meile koti või pakikese. Pudeli õli, kotitäie suhkrut ...” (RO, naine, 71)

Abipakkide sisu ei vasta nende igapäevaelu tegelikkusele (MT, EL, BE) või

abipakid on suunatud teistele, näiteks noortele (BE).

„Sa käid kõigi nende arstide ja sotsiaaltöötajate ja kelle iganes poolt välja antud paberitega ringi, nad pidid mulle andma ilma trepita elukoha, aga ma sain elukoha kolmandal korrusel.” (MT, naine, 64) „Praegu saavad noored töötu abiraha kohe, aga meie peame ootama. (BE, naine, 68)

Poliitikud ei tegutse vastanute arvates alati vaeste, eakate ja sotsiaalselt

tõrjutute parimates huvides. (SE)

„Ma arvan, et see on poliitikute teadlik strateegia; töötukassa fonde ja kõigi teiste hüvitiste taset vähendati teadlikult; sest poliitikud saavad kasu inimestelt, kes töötavad ja toovad heaolusse raha juurde. (SE, mees, 63)

Mõned otsustajad on vastajate arvates vaeste suhtes ülbed, väites, et nood

on laisad ja ootavad üksnes riigilt abi. (RO)

Pensioniiga on tõstetud, mis tähendab, et inimesed peavad kauem töötama. (EL)

„Nad tõstsid pensioniiga, mul on sellest tõesti kõrini, ma ei saa kuni surmani töötada; (EL, mees, 60)


35

Eakad maksavad kõrgeid makse. (IT) Hoolimata sellest, et otsustajate hulgas tajutakse mõistmise puudust, tõstatasid mitme eri riigi vastanud olulise küsimuse: puudulik arusaamine ei tähenda, et otsustajad ei oleks probleemidest teadlikud. Siiski tajuvad vastanud otsustajatepoolset tegude, huvi või empaatia puudumist. (SE, UK, RO, HU, DE, MT, IT)

„Nad ei taha sellest teada, nad ignoreerivad nende vaesust. Nad annavad abi ainult endale ja oma lähikondlastele. Keda parlamendis huvitab, kuidas mina elan? Parlamendiliiget ei huvita, kuigi ta elab siinsamas. Peamine on, et temal oleks hea elu ja et ta saaks oma Mercedesesse istuda.“ (HU, naine, 64)

„Nad mõistavad sind sellel hetkel ja teesklevad aitamist, kuid siis kõik lõpeb. Nagu minuga juhtus. Mu pension on olnud kolm aastat 100 liiri … kui valimised lähenevad, antakse palju lubadusi ... aga mina ei saa lõpuks midagi.“ (MT, mees, 61)

Vastanud arvasid, et juhtudel, kus otsustajad saavad aru vaesusest ja teevad vaeste heaks midagi, on põhjuseks soov parandada otsustajate poliitilist kuvandit, sest tihti kutsutakse sündmust kajastama ka meedia. (RO)

„Mõned juhtumid on … kui meil oli ülejutus, tulid mõned [otsustajad] aitama … aga nad kutsusid kohale meedia, küsisid sponsoritelt raha, ikkagi nende endi huvides …“ (RO, naine, 67)

Nende otsustajate puhul, kes mõistavad vastanute arvates teatud määral vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, leiti, et puudu jääb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu suunatud tegevusest. Liiga palju aega kulutatakse rääkimisele (UK, DK).

„Nad [otsustajad] on nii ametis oma ümarlaudade taga istumisega, kus nad arutavad ühte ja teist, pärast lähevad aga kohe järgmisele koosolekule, kus nad arutavad seda, mida nad arutasid esimesel koosolekul, aga tegelikult ei tehta midagi ära.” (UK, naine, 69)

Teatud määral tunnistati, et neid probleeme võib olla raske lahendada, sest nende taga on suured sotsiaalsed ja poliitilised probleemid, näiteks sotsiaalne integratsioon ja kasvav töötuse määr (DK). Vastanud ei eristanud üldiselt kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi otsustajaid. Leitakse, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega tuleks tegeleda kõigil tasanditel (UK). Kui vastanud siiski eristasid neid rühmi, väljendati järgmisi arvamusi.

Kohaliku tasandi otsustajad:

o Kohalikke poliitikuid arvati olevat reaalsusega paremini kokkupuutes, sest nad elavad samas piirkonnas ja on kodanikele lähemad, kuid riikide parlamentide liikmeid arvatakse olevat liiga kaugel selleks, et mõista probleeme, mis mõjutavad vastanute elu. (DK)

Riikliku tasandi otsustajad:


36

o Süü ebapiisava tegutsemise eest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemide lahendamisel pannakse tavaliselt riigi parlamendile. (UK, PL, DK, BE)

„Üksikisiku ja poliitikute vahel on liiga suur vahemaa. Nad ei ela enam meie naabruses ja ei tunne seetõttu enam vastutust. Nad peavad seda üheksast viieni tööks ja lähevad iga päev rahulolevana koju. Nad ei puutu kokku oma otsuste tagajärgedega.” (DK, naine, 73)

o Poliitikutel arvatakse olevat puudu isiklikust vastutusest ning nad

kulutavad aega sotsiaalselt tähtsusetutele probleemidele, mitte ei keskendu vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele. (PL, IT)

o Arvatakse, et riikliku tasandi poliitikud kalduvad oma riigi vaesust

varjama või ilustama, et kaitsta oma kuvandit nii välis- kui ka kodumaal. (ES)

o Samuti leiti, et riikliku tasandi poliitikud ei suuda teha midagi vaesuse leevendamiseks, sest teelseisvate takistuste kõrvaldamine ei ole nende võimuses. (ES)

„Poliitikud ei tee selle heaks kunagi mitte midagi. Pole oluline, kes võimul on. Kõik poliitikud, kes võimule tulevad, puutuvad kokku takistustega, mis tulenevad kapitalipakkujatest, pankadest, tööandjatest, Brüsselist, ELi standarditest … Ükski poliitik ei saa öelda, et neil on kavas midagi teha …” (ES, mees, 63)

Euroopa tasandi otsustajad:

o Üks vastanu leidis, et Euroopa Liiduga seotud poliitikute hulgas on

suurem korruptsioonitase. (MT)

o Teine seisukoht oli, et kõige võimsamad otsustajad on ELi rikkaimad riigid ning et nad teevad paratamatult lobitööd ja otsuseid lähtuvalt sellest, mis on nende parimates huvides, ega pruugi tingimata huvituda probleemidest, mis avaldavad survet teistes riikides, näiteks vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. (ES)

o Mõned vastanud leidsid, et ELi otsustajad ei tea eakate probleemidest üldse midagi, sest nad asuvad füüsiliselt kaugel. (CZ)

„Brüsselis ei teata üksikute riikide ja nende kodanike igapäevaprobleemidest. Meie riigi probleemid ei jõua nendeni kindlast poliitikute kaudu, kes peaksid meid esindama!” (CZ, naine, 62)

o Euroopa Parlamendis olevaid riikide esindajaid arvatakse peamiselt

tegelevat teiste riikide või mandrite (nt Aafrika) küsimustega, mitte riiklikku huvi pakkuvate probleemidega. (LV)

o ELi ei tajuta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega peamise võitlejana ning seda ka ei oodata ELilt. (FR)


37

o Vastanud leidsid ja lootsid, et Euroopa tasandil vaesuse sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks tehtav võiks olla tõhusam kui riiklikul ja kohalikul tasandil tehtav. Seda arvamust põhjendati mitmeti: vaesus on kogu Euroopas kasvav probleem, mis nõuab laiema tasandi (Euroopa) juhtimist; uutest ELi liikmesriikidest toimuv migratsioon paremal järjel riikidesse suurendab vaesuse taset vanades ELi liikmesriikides ning sisserännanud saavad vähemalt sama palju sotsiaalabi kui kohalikud. (BE)

Tšehhi Vabariigi ja Läti vastanute arvates ei näita ametnikud ja bürokraadid nende olukorra suhtes mingit mõistmist ning tunduvad olevat eriti ükskõiksed. Vastanud tõid mitmeid näiteid isiklikust kogemusest:

„Ootan seljaoperatsiooni ning kuni selle toimumiseni ma käia ei saa. Küsisin invaliidsustoetust, kuid mulle määrati üksnes kerge puue, ma polnud sellega nõus … asi läks sotsiaalministeeriumi ja siis lõpuks tunnistati minu täielikku invaliidsust. Läksin kolm nädalat hiljem tagasi kohalikku omavalitsusse koos kõigi dokumentidega, kuid naisametnik ütles, et tal pole selle kohta mingeid pabereid … asi lõppes linnapea kabinetis ja tema lõpuks aitas mind. Niimoodi kohtlevad nad inimesi.“ (CZ, mees, 64)

„Nad [kohaliku omavalitsuse töötajad] isegi sõimavad, kui sa küsid sotsiaalteenust.” (LV, mees, 60)

4.3 Probleemid, mida vastanute arvates mõistetakse hästi Üldiselt oli vastanutel raske leida enda või teiste vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste elust aspekte, mida otsustajad nende arvates hästi mõistavad. Probleemid, mille pärast otsustajad vastanute arvates muret tunnevad ja mõistavad, on järgmised:

Andmed, näiteks statistika selle kohta, kui palju eakaid elab vaesuses, ning raha hulk, mis on ette nähtud sotsiaalpensionideks ja sotsiaalabiks. Kuid see ei tähenda, et saadaks aru vaeste inimeste reaalsest elust. (PT, HU, BE)

„Ma arvan, et nad ei saa aru ühestki minu murest, nad võivad aru saada ainult sellest, kui palju ma pensioni saan.” (PT, mees, 67)

Teatud määral tunnustati valitsuse tegevust vaesusega võitlemisel (DK,

DE), näiteks mitmesuguste klubide toetamist, et vaesemate perede lapsed saaksid jalgpalli tasuta mängida. Valitsus toetab ka kohalikke huvikeskusi, et väikese sissetulekuga eakad saaksid omasugustega sotsialiseeruda (DK).

4.4 Probleemid, mida vastanute arvates ei mõisteta hästi Vastanud olid seisukohal, et otsustajad ei saa aru järgmistest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega seotud probleemidest või vastanute elu puudutavatest asjaoludest:

Vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute elu tegelikkus. (PT, MT, IE, EL, ES, LV, DK, CZ)


38

Mõned vastanud olid seisukohal, et otsustajad ei saa aru vastanute elu üksikasjadest ega sellest, milles seisnevad nende raskused, näiteks toimetulek väikese pensioniga, probleemid elutingimuste ja elukeskkonnaga, raskused töö leidmisega, raskused põhivajaduste ja ravimite eest maksmisel, pikad järjekorrad ja ooteajad arsti juures, vajadus heas seisukorras hooldekodude järele jne. (PT, MT, IE, CZ, EL, ES)

„Minu pension on 245 eurot, ostsin ükspäev rohtu ja see maksis 8,89 eurot, enne oli [see] tasuta. Kuidas ma peaksin omale ravimeid ostma? Kas nad saavad sellest aru? Ei, nad ei saa.” (PT, naine, 72) „Ma annaksin oma pensioni neile ja ütleksin: proovige elada 800 krooniga, mis mul pärast üüri ja arvete maksmist üle jääb. Las elavad selle rahaga.” (CZ, mees, 65)

Mõned vastanud leidsid ka, et puudub üldine vaesuse määratlus, samuti ei tunnistata piisavalt selle olemasolu. See tähendab, et probleemid jäävad varjatuks ning neist ei räägita. (DK)

„Tundub, et arvatakse, et Taanis pole vaesust. Aga see pole nii, on küll, kuid kui seda isegi ei tunnistata, siis asjad ei muutugi paremaks.” (DK, naine, 77)

Arvatakse, et otsustajad ei saa aru ka sellest, millist mõju avaldab piisava elatustaseme puudumine vastanute emotsionaalsele heaolule ja enesehinnangule. (EL, LV)

„Nad ei saa aru, et meil pole õnnelikke aegu ja hetki ehk me pole saanud ammu väljas söömas või dringil käia. Kahjuks elame ainult üks kord ning kurb on tõdeda, et see ongi parim, mida me saame ...." (EL, naine, 66)

Olemasoleva poliitika täielik mõju vaestele ja sotsiaalselt tõrjututele. (RO,

PT, HU, SE, BE) Täielikult ei saada aru toidule ja ravimitele kehtestatud kõrgete maksude mõjust vaestele; rasedus- ja sünnituspuhkuse lühendamisest; bürokraatia mõjust (asjad võtavad kaua aega) vaesust käsitlevate seaduste tõhusale täitmisele (RO, PT, HU). Samuti leiti, et poliitikud koostavad seadusi ilma vaeste konkreetseid probleeme ja seaduste mõju arvestamata. (PT)

„Läksin panka pensioni välja võtma ning sain teada, et mu konto on maksuvõlgade tõttu blokeeritud. Pean maksma keskuses söögi eest 15 eurot ja nüüd ei saa ma süüa, kuna mul pole raha. Nad ei mõtle seadusi tehes sellistele olukordadele.” (PT, mees, 74)

Rootsi vastanud olid eriti mures vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse detsentraliseeritud käsitlemise pärast, sest paljud kohustused lasuvad kohalikel omavalitsustel, mille tulemuseks on vastanute sõnul ebavõrdne tähelepanu probleemidele ning teatav segadus, sest tundub, et alati teata oma kohustusi ja õigusi. (SE)

Kulutuste tähtsuse järjekorda seadmine. (UK, MT, DK)


39

Vastanud olid seisukohal, et otsustajad ei tea, kuidas kulutusi kõige paremini tähtsuse järjekorda seada. See ei puuduta mitte ainult riigi- või Euroopa Liidu eelarve sotsiaalseid kulutusi, vaid ka laiemat ebavõrdsust ühiskonnas – nt öeldakse, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega tegelemiseks pole piisavalt raha, kuid samal ajal on raha poliitikute rahalise olukorra parandamiseks (UK, MT).

„Minu meelest pole neil prioriteedid raha kulutamise osas õigesti paigas. Seetõttu arvan, et nad ei saa asjadest piisavalt aru.” (UK, naine, 67)

Lisaks pole teatud struktuuridel ja organisatsioonidel, kes toetavad vaeseid ja sotsiaalselt tõrjutuid, näiteks kohalikud huvikeskused ja tööhõivekeskused, piisavalt vahendeid, mille tagajärjel antakse abivajajatele abi ebajärjekindlalt (DK).

„Ametnikud vahetuvad pidevalt ning teadmisi ei anta edasi, paberid lähevad kaduma jne ... Aga nii see on, kui neile ei anta piisavalt vahendeid ....” (DK, mees, 67)

Vajadus tegutseda. (UK, IE, LV, FR)

Lisaks sellele, et otsustajad peaksid kuulama vaeseid ja sotsiaalselt tõrjutuid ning mõistma nende olukorda, on vaja jälgida ka otsuste täitmist. (UK, IE, LV)

Samuti on oluline, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega tegeletaks kogu aeg, sest mõned vastanud olid seisukohal, et need küsimused on majanduslanguse ajal tagaplaanil, kuna tähtsustatakse ettevõtlust ja tööstust või otsustajad peavad tegema eelarvekärpeid. (UK, IE, LV)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse individuaalne ja muutuv olemus. (SE, DK,

BE)

Vastanute sõnul tuleks arvestada, et riikides, mis enne olid heal järjel, on praegu inimesi, kes kannatavad globaalse, riikliku või isikliku majandusliku olukorra muutumise tõttu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all (SE). Peale selle on inimeste vajadused väga erinevad, vaja on individuaalsemat ja paindlikumat abi (DK).

„Sain aastaid pesupesemisraha riigilt iga kuu tagasi. Kolme poisiga pere puhul võite ette kujutada, et see moodustas aastate jooksul suure summa raha. See oli väga arutu teguviis. Kui nad oleksid mulle andnud algatuseks pesumasina, ei oleks ma pidanud jätma oma lapsi kaks korda nädalas üksi koju, et minna tänava teise otsa pesumajja. Lõppkokkuvõttes maksis riik mulle pesumajas käimise eest palju rohkem – mul oli ju kolm poissi! Selle aja, mis mul pesumajas kulus, oleksin võinud oma lastega veeta.” (DK, naine, 75)

Vaadata tuleks inimest tervikuna, mitte tema bioloogilist vanust, ning otsustajad peaksid vaatama inimeste suutlikkust mitmesuguste ülesannetega toimetulekul, mitte seadma vanusepiiri, alates millest inimene on tööks liiga vana (SE). ). Peale selle võib väga rangete kriteeriumide kehtestamine sotsiaalabiks sobivuse kohta kaasa tuua olukorra, kus abist jäävad ilma


40

teatud inimesed, kes on väga ebakindlas olukorras, mistõttu vaesuvad nad lühikese aja jooksul (BE).

Kõigi tasandite poliitikute, sotsiaalsüsteemi töötajate ning inimeste vaheliste

selgete sidekanalite olemasolu on tähtis, tagades selle, et inimesed saavad asjakohast abi ning et nende arvamust kuuldakse. (DK)

4.5 Kuidas parandada arusaamist Mõned vastanud pakkusid lahendusi selle kohta, kuidas otsustajad saaksid oma arusaamist vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste elust parandada. Kuna otsustajatel arvatakse olevat vähe vahetuid kogemusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega ning kuna neil on kiire, siis pole neil alati aega vahetuid kogemusi saada. Seetõttu tehti ettepanek, et sotsiaalselt tõrjutud kodanikud ja vaesuses elavad inimesed võiksid otsustajaid neis küsimustes nõustada. (UK, IT)

„Koosolekutel peaksid osalema ka vaesed, kes saaksid oma sõna sekka öelda, just nagu te ütlesite, sest inimesed, kes riiki juhivad, ei tea, milline on tegelik olukord … Nad ei kannata nii nagu meie.” (UK, naine, 69)

Mõned vastanud leidsid, et poliitikud peaksid võtma endale kohustuse probleemidest aru saada, pannes ennast vaeste inimeste olukorda, kes peavad elama väikese sissetulekuga vaesuses, ning siis rääkima oma kogemusest meedia kaudu. (SE) Kokkuvõttes leiti, et kohalikud omavalitsused peaksid olema vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest teadlikumad ning olema kohaliku elanikkonnaga tihedamas kontaktis, et oma arusaamist parandada. (PT)

„Kohalikud poliitikud peaksid olema oma piirkonna elanikega rohkem kontaktis, et nad saaksid spetsiifilistest olukordadest paremini aru.” (PT, naine, 66)


41

5 POLIITIKA Selles peatükis kirjeldatakse vastanute konkreetseid seisukohti ja prioriteete selles osas, mida nad sooviksid Euroopa poliitikuid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuses tegemas näha.


Vastanud ei olnud üldiselt väga teadlikud ELi vaesusevastasest poliitikast, kuid oletasid, et EL käsitleb vaesuse probleemi pigem üldisel tasandil. Seetõttu oskasid vastanud tuua vaid mõne näite ELi poliitikast või sekkumisest, millest nad olid teadlikud või millest ise osa saanud.

Vastanud pakkusid välja hulga ideid selle kohta, mida EL peaks vaesusega võitlemiseks tegelema. Kaks kõige levinumat ideed oli töötusega ning elutingimuste ja lähiümbrusega seotud probleemidega tegelemine. Seoses nende kahe probleemiga tehti ettepanek võtta ELi tasandil meetmeid pensionide tõstmiseks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamiseks. Palju nimetati ka sotsiaalabi andmist puudustkannatavatele inimestele ning vaeste ja sotsiaalselt tõrjututega suhtlemist, et teha kindlaks nende probleemid.

Vastuste põhjal oli selge, et selline sekkumine mitte ainult ei parandaks

vastanute elu materiaalselt, vaid sellel oleksid ka psühholoogilised eelised, näiteks väärikuse taastamine, kuna vaesust peetakse endiselt häbiväärseks ja piinlikuks; see aitaks eakatel ja sotsiaalselt tõrjututel aktiivsem olla (näiteks tööhõive kaudu) ning üksindust vähendada; samuti aitaks see võidelda inimestel tuleviku suhtes esineva ebakindluse ja hirmuga.

Kui vastanutel paluti nimetada kõige olulisemad sõnumid ELi poliitikutele ning üks kõige tähtsam asi, millega poliitikud peaksid tegelema, mainiti mitmeid aspekte, näiteks töötusega võitlemine, majandusele ja infrastruktuurile keskendumine (nt tervishoid ja eluase) ning eakate ja vaeste või sotsiaalselt tõrjutute kuuldavõtmine. Taas viidati meetmetele, mis ei täidaks mitte ainult eakate ja vaeste või sotsiaalselt tõrjutute materiaalseid probleeme, vaid annaks neile ka tunde, et nad on tähtsad ja vajalikud, näiteks osalemine kultuuritegevuses ning oma kutseoskuste edasiandmine noorematele põlvkondadele.

5.2 Teadlikkus ELi vaesusevastasest poliitikast Üldiselt ei olnud vastanud väga teadlikud ELi vaesusevastasest poliitikast (PL, ES, PT, RO, SK, UK, DK, HU, IE, LV, IT, EL, CZ, FR, BE), kuid oletasid, et EL tegeleb vaesuse küsimusega pigem üldisemal tasandil (SK, UK, IT). Ei teatud, et 2010. aasta oli vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta (UK, HU).

„Siiani pole ma kuulnud ühestki tegevusest..” (PT, mees, 67) Vastanud teadsid või olid osa saanud siiski mõnest ELi meetmest või sekkumisest:


42

Mõned Malta vastanud saavad mõnikord ELi rahastatava projekti kaudu toitu. Programmi peetakse heaks, kuigi vastanud leidsid, et neile antakse liiga vähe toitu ning et see, mis neile antakse, pole alati see, mida neil vaja on. Mõned olid kuulnud programmist rahva seas liikuva teabe põhjal, teised aga valitsuse kaudu. (MT)

Teataval määral oldi kursis ELi kaasatusega riiklikes vaesuse vastastes

algatustes.

„Tänavalaste jaoks ehitati lastekodusid … raha tuli ELi fondidest. Võiksime ELi fondidest palju abi saada, kuid me ei tea, kuidas neile fondidele ligi pääseda …“ (RO, mees, 61)

Oldi teadlik ELi kaasatusest vaesuse vastu võitlemise alastes ettevõtmistes

väljaspool ELi, näiteks Aafrikas. (LV)

Otsese abina riigile mainiti ELi poolt Iirimaa infrastruktuuri jaoks antud toetust eelmise sajandi lõpus, ELi ja IMFi poolt Iirimaale antud finantstoetust nimetati aga kui näidet, mis aitab otseselt neid, kes on halvemal järjel. (IE)

Vastanud nimetasid vaid ühel korral sotsiaalse tõrjutuse valdkonnaga seotud ELi algatust. Vastanud teadsid Euroopa Liidu institutsioonide, sh kohtute rollist Iiri kodanike võrdsuse tagamisel, nt homoseksuaalsuse ja lahutuste valdkonnas (IE). Tšehhi vastanud nimetasid Euroopa Inimõiguste Kohust kui näidet tavalisele inimesele antava abi kohta.

Üks inimene mainis, et ELi liikmesriikide ühtekuuluvusfondidest on teatud osa ette nähtud vaesusega võitlemiseks. (ES)

ELi toetused võivad olla vaeseid kaudselt mõjutanud. (CZ)

„Me anname 10 miljardit, jah, aga me saame 70 miljardit, sest me oleme vaene maa. See tähendab, et nad aitavad meid üldiselt.” (CZ, mees, 65)

Lõpuks tõi üks vastanu ebamäärase näite, kus EL olevat osalenud ühes

vaesusevastases tegevuses, aga ei mäletanud enam üksikasju. (PT)

„Ma kuulsin midagi ühest ELi projektist vaesuse vastu võitlemiseks, mis algas 2008. aasta mais.” (PT, mees, 67)

Vähene teadlikkus ei takistanud vastanuid reageerima positiivselt ELi osalusele abinõude võtmisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel. Arvatakse, et võrreldes riikide valitsustega keskendub EL rohkem ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, andes neile rohkem raha (PT, IT), mõnikord peeti ELi usaldusväärsemaks kui riikide valitsusi (IT). „Ma arvan, et midagi tuleb teha." (PT, naine, 66) Mitme riigi vastanud kahtlesid siiski ELi sekkumises vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidesse. Need kahtlused olid seotud sellega, kas EL suudab mõista või teab tavaliste inimeste igapäevaelust, sest ELi peetakse nendest probleemidest kaugemal seisvaks (veel rohkem kui riikide valitsused, mida vastanud juba kritiseerivad (DE)) ning riigiüleste, mitte kohalike probleemidega tegelevaks (SK, DK, IT).


43

„Nad peaksid meile selle kohta teavet andma, mida nad teevad ja mida nad Slovakkia heaks teevad.” (SK, naine, 70)

Mõningal määral arvati ka, et EL on teatud huvirühmade aitamisel vilunum ning seetõttu tekkis küsimus, mida EL tegelikult üksikisiku jaoks saab teha. (IE)

„Mitte midagi. Nad ei saa midagi teha, kui sa mõnda rühma ei kuulu.” (IE, naine, 63)

Siiski tunnistati teatud määral, et EL seisab silmitsi keerulise ülesandega, eriti seoses vaesuse määratlemisega, sest see on keeruline mõiste. (DK)

„Vaesus ei pruugi olla kõigis riikides ühesugune. Kõik on suhteline, seega on Euroopa tasandil raske välja tuua konkreetseid vajalikke abinõusid. Näiteks mõnes riigis elavad inimesed elamiskõlbmatutes hoonetes, kus pole kütet ega midagi. Minul on küte ja ma kasutan seda, kuid ma ei saa endale ikkagi lubada palju kütmist ja kindlasti mitte nii palju, kui ma tahaksin. Ja ma kardan küttearvet, kui see mulle postiga tuleb – kas ma siis pole vaene!” (DK, mees, 67)

5.3 Mida EL peaks vaesusega võitlemiseks tegema Vastanud tegid mitmeid ettepanekuid selle kohta, mida EL peaks nende arvates vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks tegema. Ideed on allpool tabelisse koondatud, kusjuures kõige enam toetust leidnud ideed on eespool. Väike hulk vastanuid ei teinud ettepanekuid, sest arvasid, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimused on pigem liikmesriikide valitsuste ülesanne (DK). Samuti tunti muret selle pärast, et selline sekkumine võib kahjustada liikmesriikide suveräänsust ning et sekkumiste eelised läheksid rakendamise käigus kaasneva bürokraatia tõttu kaduma (CZ). Peale selle oli väike osa Kreeka vastanutest pahased oma riigi valitsuse ja ELi peale ning ei tahtnud neilt muud, kui korralikku pensioni ja eluaset.

MIDA PEAKS EL VAESUSE OSAS TEGEMA Valdkond Ettepanekud Vastanute

päritoluriigidTööhõive Suurendama madalaid ja miinimumpalku.

Looma paremad õigus- ja maksutingimused täiendava sissetuleku teenimiseks.

Looma inimestele rohkem töökohti, lihtsustades ELi fondidele juurdepääsu korda.

Võitlema eakate vanuselise diskrimineerimisega töö saamisel. „Poliitikud peaksid looma paremad seadused vanuselise diskrimineerimise kohta töökohal … poliitikud peaksid võitlema tööandjate suhtumisega tööturul olevatesse eakatesse. Tööandjad näivad arvavat, et sa ei saa asjadest aru või oled aeglane ainult seepärast, et oled 60, mina ennast sellisena ei määratle.” (SE, naine, 62) Toetama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Investeerima rohkem vahendeid düsleksiat põdevatesse ja puudega eakatesse, kes soovivad töötada.

PT, DE, RO, SE, IE, SK, MT, UK, HU, IT, ES, LV, EL, DK, DE


44

Makrotasandil võiks EL aidata töökohti luua. „Tööd ei ole. Ma tõesti ei taha almuseid … nii et meil on tööd vaja ….” (IT, mees, 63)

Ümbruskond ja elutingimused

Parandama vaeste elutingimusi, sest inimesed tunnevad ennast üksikuna ja ebaturvaliselt ning kardavad.

Tagama suurema hüpoteegikaitse juhuks, kui ilmnevad majandusprobleemid ning inimestel tekib oht kodust ilma jääda, kuna nad ei jõua laenu maksta.

SE, IT, ES, EL, PT, UK, IE, DK, HU, RO, UK, MT, DE

Pensionide suurendamine

Vastanud sooviksid, et pension väljendaks piisavalt nende elutööd ja võimaldaks ära elada. „Põhimõtteliselt peaksid pensionid põhinema mingil muul alusel. Kõigil, kes on 40 aastat töötanud, on õigus pensioni saada, olenemata sellest, kui vana ta on. (DE, mees, 63) „Minu 246eurone pension peaks tõusma miinimumpalga tasemeni, see on kõik, mida ma palun.” (PT, mees, 67)

Pensionide vabastamine maksukohustusest, sest see on ebaproportsionaalne pensionäride sissetulekutega.

Arusaamine, et vaesus võib puudutada mehi ja naisi nende soorolli tõttu erinevalt, näiteks langeb laste või teiste sugulaste eest hoolitsemise koormus väga väikese pensioni eest tihti naistele.

Teadlikkus pensionide ja elamiskulude vahelisest erinevusest.

DE, PT, SK, SE, PL, IT, EL, CZ, FR, BE

Tervishoid Investeerima raha tervishoidu, et lühendada ootejärjekordi, muuta teenused ja ravimid soodsamaks, vähendada eakate osalustasu ning muuta teenused tõhusamaks ja efektiivsemaks. „Tervise eest hoolitsemine võtab kogu pensioni.” (SK, naine, 63)

Andma rahalist tuge neile, kes hoolitsevad haigete sugulaste eest.

Parandama eakate hooldekeskuste teenuseid, näiteks võtma tööle geriaatri, et vähendada eri arstide ja haiglate külastamist.

SE, SK, DE, IE, RO, PL, UK, ES, FR

Vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimestega suhtlemine

Tehti ettepanek, et vaesusega võitlemise probleemide ja strateegiatega tegelemisel võiks küsida nõu vaesuses elavatelt inimestelt, sest nemad oskaksid kõige paremini öelda, milline peaks olema poliitika. „Küsigu poliitika väljatöötamise ajal inimestelt, kes elavad tegelikkuses vaesuspiiril ....” (UK, naine, 64)

Poliitikud peaksid kuulama pensionäre ja nende probleeme ning võtma probleeme tõsiselt. „Kuulama. Nad peaksid kuulama ja mitte sind maha parseldama.” (IE, naine, 63)

Poliitikud peaksid panema ennast vaesusohus elavate inimeste olukorda ning mõned tegid koguni ettepaneku, et poliitikud peaksid mõne aja ise töötuna abirahast, riiklikust pensionist või miinimumpalgast elama, et aru saada, milline on nende inimeste elu, kes sellise rahaga peavad ära elama. Teostatavam lahendus oleks see, kui poliitikud käiksid rohkem kohapeal, mitte ainult valimiskampaaniate raames, vaid osalema omavalitsuste tegevuses, mida nad juhivad kas ise või mida juhivad teised omavalitsuste töötajad.

UK, DE, SE, IE, ES, EL, LV


45

„Ma paluksin neil järgmist teha: elage kas või üks nädal meiega, et aru saada.” (EL, naine, 63)

Otsustajad peaksid teavitama probleemidest selgelt ka neid, keda nende otsused puudutavad. „Öelge tõtt …ja [arusaadavas] inglise keeles, et me kõik saaksime aru.” (IE, mees, 71)

Sotsiaalabi Abivajajatele tuleb anda piisavalt sotsiaalabi, näiteks puuetega laste vanemad, et ka nemad saaksid mugavat elu elada.

Tagada hooldekodu neile, kellel pole piisavalt raha selle eest ise maksta – hooldekodud peaksid olema tasuta ja heas korras. „Heas korras hooldekodud, mitte ainult halvas seisukorras [olevad]," (PT, naine, 72)

Lahendusi tuleks leida inimestele, kellel pole korralikku elukohta.

Aidata üksikutel ja lahutatud pensionäridel rahaliselt toime tulla, sest neil pole partneri finants- ja muud tuge.

Kehtestama vaesuspiiri, millest allpool ei tohi inimesi ilma abita jätta.

MT, PT, RO, SE, CZ, UK, ES

ELi ja liikmesriikide vahelised suhted

EL peaks teostama liikmesriikide üle järelevalvet, et veenduda, kas kodanike õigusi, eelkõige töötajate ja nende õiglase kohtlemise õigusi, austatakse.

EL peaks jälgima, kuidas juhitakse majandust, ning pakkuma liikmesriikidele sellega seoses oskusteavet. EL peaks aitama majanduskasvu taastada ning jälgima, kuidas ELi raha riikides kasutatakse. „ELi ametnikud peaksid kontrollima üksikasjalikult, mida valitsus ELi rahaga teeb.” (PL, mees, 67)

Tagasihoidlikumad nõudmised ELi poolt liikmesriikidele, sest ELi nõuded võivad ära võtta raha, mis on ette nähtud vaestele, näiteks keskkonnanõuded, millele riigid peavad vastama ning mille rakendamine nõuab raha.

HU, IE, SK, PL, PT, EL, CZ

Rikkuse/majandustulu ümberjagamine

Edendama rikkuse võrdsemat ümberjagamist inimeste hulgas, vähendades rikaste palku, ning jagama raha neile, kes kannatavad puudust. „Ma ütleksin poliitikutele, et töötajate palgaerinevused, mis on tohutud, ja armetud palgad, millest pole võimalik elada, tuleb kaotada. Need peaksid olema tasakaalus.” (IT, mees, 68)

Investeerima infrastruktuuri ja tööstusesse, mis aitaksid ennetada vaesust ning looksid töökohti, näiteks põllumajandus.

Lobitöö tegemine otseinvesteeringute suunamiseks vaesematesse ELi riikidesse või neile vaesusega võitlemiseks ELi rahade andmine.

MT, RO, SE, LV, IT, UK, BE

Kultuuritegevuses osalemise edendamine ja toetamine

Pensionärid peavad olema ühiskonnas aktiivsed, tegutsedes läbimõeldult. „Aidata tuleks üksikisiku vajaduste tasandil, nt maksma klubide, ühenduste ja tegevuste eest, kus vaesed saavad harrastada oma hobisid, kohtuda teiste inimestega ja vältida eraldatust." (DK, mees, 67)

SE, DK, ES

Hindade/elamiskulude kontrolli all hoidmine

Kommunaalkulude ja muude vajaduste hindade kontrolli all hoidmine, sest rikkad ja vaesed maksavad sama hinda.

MT, SK


46

„Elu on meie jaoks sama kallis kui rikaste jaoks." (MT, mees, 64)

Haridus Koolituskursuste korraldamine eakatele. PT, ES ELi raha kättesaadavus ja haldamine

Leitakse, et ELil on vaesusega võitlemisel oma roll, näiteks töökohtade loomine ning tervishoiusüsteemi muutmine tõhusamaks ja taskukohasemaks ELi rahaliste vahendite abil ELi raha kasutamise protsessi peetakse pikaks ja tülikaks ning seda tuleks lihtsustada. Peale selle tuleks hoolikalt jälgida raha kasutamist ja kasutusvaldkondi, et tagada vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute osasaamine sellest.

SK

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest vastutav ministeerium

Euroopa Liidus tuleks luua vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega tegelev ministeeriumilaadne institutsioon. Sellise funktsiooni olemasolu aitaks kaasa probleemide mõistmisele ning avaldaks tegutsemiseks survet teistele otsustajatele. „Parlament peaks looma vaesuse küsimusega tegeleva ministeeriumi ning ministril peaks olema seadusejärgne kohustus elada nii, nagu elavad teised vaesed, et ta saaks aru, mida see tähendab ... siis nad saaksid tegelikust olukorrast aru." (UK, mees, 62)

UK

Vastanute meelest oleksid need meetmed väga kasulikud, sest mõjutaksid otseselt nende igapäevaelu:

See tähendaks, et nende kuueelarves ei tekiks puudujääki ning nad suudaksid maksta esmakulude eest, näiteks vesi, gaas, elekter, toit ja ravimid (PT). Peale materiaalsete tegurite, mida vastanud vajavad ellujäämiseks, on piisava raha olemasolul ka psühholoogilised eelised, näiteks inimeste väärikuse taastamine, sest vaesust peetakse endiselt häbiväärseks või piinlikuks (DE).

„Ma elan üksi [ja] mul on väga raske maksta vee ja elektri, üüri ja toidu eest. Iga kuu 25./26. päeva paiku pean sõpradelt raha laenama, et järgmise pensionini elada. (PT, mees, 67)

„Et sa saaksid vanaduses elada väärikalt ja inimlikult.” (DE, naine, 62)

Mõned meetmed, näiteks koolituskursused, aitavad inimestel ennast

aktiivsemana tunda, mistõttu nad tulevad paremini toime ka üksindusega. (PT)

„Koolituskursused eakatele, et nad tunneksid ennast väärtuslikuna, neile tuleks anda võimalus midagi teha.” (PT, mees, 67)

Sellised meetmed nagu pensionäride sissetuleku suurendamine ja

tervishoiuteenuste parandamine aitavad võidelda ebakindluse ja hirmuga elu viimases etapis halbades elutingimustes elamise ees. (PT)

„Et oleks piisavalt raha hooldekodu eest maksmiseks, mitte ei peaks lapsi paluma, mõned lapsed ei hooligi oma vanematest.” (PT, naine, 72)

Vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste väärikuse säilitamiseks

on vaja sekkumist, mille eesmärk on aidata inimesi vaesusest välja, näiteks


47

töökohtade loomine, mitte vaikimisi sotsiaalabi andmine – see oleks praktiline viis mõlemast pääsemiseks. (ES)

5.4 Põhisõnumid poliitikutele Vastanutelt küsiti, mida nad ütleksid ELi poliitika eest vastutajatele juhul, kui neil õnnestuks nendega näost näkku rääkida. Põhisõnumid olid järgmised. Keskendumine töötusega võitlemisele, tehes alljärgnevat või olles teadlik alljärgnevatest küsimustest.

Looma kõigile rohkem töökohti ja koolitusvõimalusi. (UK, HU, LV, ES, EL)

„Me loodame tõesti, et saame ELi usaldada ning et liit saab meid aidata. Me usume sellesse. Ja ta aitab, sest ta peab aitama riikidel taas jalule tõusta, muidu oleks meie vaene elu ELi jaoks häbiplekk. Me oleme paljudest ELi riikidest maha jäänud. Ma olen optimistlik. Viie aasta pärast … Võib-olla ma ei ela nii kaua, kuid minu lastelaste jaoks võiks olukord parem olla …. Kui tekib töökohti ja kaob varimajandus, siis saab kõik korda." (HU, naine, 62) „Tööstuse loomine – kõigil oleks siis töökoht ja kõigil oleks midagi süüa.” (LV, naine, 74)

Suurema võrdsuse loomine palkade osas. (UK)

Vaadake tööhõivele seatud piiranguid, näiteks nende inimeste puhul, kes

soovivad töötada mõnes teises ELi riigis. (HU)

„Ma ei saa välismaale tööle minna, sest see on keelatud. Tööjõu ja kaupade vaba liikumine ei kehti ELis. Kui poliitikud oleksid ausad, siis see kehtiks.” (HU, mees, 60)

Palku ja sissetulekut tuleks püüda kogu ELis ühtlustada, et riigid oleksid

võrdsemad. (HU)

Mõned vastanud leidsid, et ebaseaduslik sisseränne tõstab riikide töötuse määra, sest sisserännanud on nõus töötama madalama palga eest. (MT)

Keskendumine majandusele ja infrastruktuurile:

tervishoiuteenuste parandamine (RO, UK, ES)

sotsiaalmajutuse parandamine (UK, ES)

investorite meelitamine vaesematesse ELi riikidesse (RO)

infrastruktuuri arendamine vaesemates ELi riikides (RO)

põllumajanduse kui toiduallika ja töökohtade looja toetamine. (RO) Vaeste ärakuulamine


48

Nagu selle aruande eelmistes osades, kordasid vastajad, kui tähtis on, et

otsustajad kuulaksid vaeseid, et mõista, millised probleemid mõjutavad nende elu ning kuidas nende probleemidega paremini tegeleda. (IE, LV, EL, BE)

„Mõelge, kuidas me elame … ja kuulake meid.” (IE, naine, 66) „Andke meile sõnaõigus, me peame rääkima.” (EL, mees, 70)

Vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute kaitsmine kasvavate elamiskulude ja rahalise haavatavuse eest.

Nende inimeste õiguste kaitsmine, kes on kogu oma elu sotsiaalmaksu maksnud ning ära teeninud õiguse piisavale pensionile. (ES, LV)

Põhiteenuste, nt kommunaalteenuste, elektri, vee ja gaasi hinnatõusu piiramine. (ES, EL)

Tähelepanu pööramine sellele, kuidas suhtutakse vaestesse ja sotsiaalselt tõrjututesse.

Poliitikud peaksid vaatama vaeseid kui võrdväärseid, mitte kui endast halvemaid, sest kõigil inimestel on võrdsed õigused. (MT, EL)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme tuleks arutada ning õppida parima lahenduse leidmiseks teiste riikide kogemustest.

Arutada vaesus- ja pensioniprobleeme ELis ning õppida teistelt riikidelt, kus vaestel ja pensionäridel tundub olevat parem elu. (SE)

„Kuulake teiste Euroopa riikide kolleege, näiteks Hollandi, Saksamaa, Šveits ja Inglismaa omi, ning küsige nendelt nõu. (SE, naine, 62)

Otsustajad peaksid ka üksteise ja üldsusega otse suhtlema ning rääkima

arusaadavalt ja otse vaesusega kaasnevatest probleemidest ja tegevusest ning sellest, mida on nendega seoses kavas teha. (IE)

Vähem juttu, rohkem tegusid

Kuigi vaesusega kaasnevatest probleemidest on vaja rääkida, on kindlasti vaja ka tegusid, ning tundub, et otsustajad ei tegutse piisavalt. (PT)

„Nad peaksid olema aktiivsed.” (PT, naine, 63)

Kuigi tunnistati, et praegune majanduskliima muudab paljude

mureküsimustega tegelemise raskeks, leiti siiski, et teha saaks rohkem. (UK) Kulutuste asjakohane esmatähtsale kohale seadmine.

Kulutada tuleks rohkem asjadele, mis avaldaksid vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute elule suurimat mõju ega raiskaks raha ELi bürokraatia ülalpidamisele, näiteks kogu suhtluse tõlkimisele. (DK)


49

Võrdsed tingimused ja tugi kõigile liikmesriikidele.

Kõiki liikmesriike tuleks kohelda ELilt saadavate toetuste ja subsiidiumide osas võrdsena, nt põllumajanduses. (LV)

„Kõiki Euroopa Liidu liikmesriike tuleks kohelda võrdselt, mitte nii, et uutel liikmesriikidel on ühed tingimused ja vanadel teised ...." (LV, mees, 60)

5.5 Üks asi, mida poliitikud peaksid tegema Kui vastanutelt küsiti, mis oleks üks asi, mida poliitikud võiksid teha, kui oleks teada, et see asi ka teostuks, kordasid vastanud teemasid, mida nad olid tõstatanud küsimuse all, mida EL peaks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse osas tegema, näiteks: suurendama pensione, parandama tervishoiusüsteemi efektiivsust ja taskukohasust, looma töökohti, parandama inimeste elutingimusi ja lähiümbrust, küsima vaestelt ja sotsiaalselt tõrjututelt poliitika kujundamisel nõu tegeliku elu kohta. Selle küsimuse vastustest eristub kaks täiendavat aspekti. Esimene on keskendumine ilmselgelt kõige tungivamatele ja vahetumatele vajadustele, teisisõnu küsimused, mis on inimestel kõige enam meeles ning millega tuleb tegeleda. Need on järgmised:

elukohtade viivitamatu remontimine (PT)

„Ma paluksin ainult oma maja remontimist, see on väga halvas seisukorras.” (PT, naine, 73)

rahuldava elukoha kättesaadavus vanas eas või selle pärast

mittemuretsemine (PT)

„Ma võiksin anda kogu oma pensioni heas seisukorras elukoha eest, sest ma ei jõua hooldekodu eest maksta, need on väga kallid, kuskil 1500 eurot, ja mu pension on 245 eurot." (PT, naine, 72)

parem info pensionäride õiguste ja kohustuste kohta, näiteks

tervishoiutoetuste kohta, milleks neil on õigus, sest inimesed ei ole sellest alati teadlikud. (SE)

Teine aspekt, mis kerkis esile vastustest küsimusele, mis oleks üks oluline sõnum otsustajatele, oli keskendumine mitte ainult selliste tegurite parandamisele, mis parandaksid inimeste füüsilisi elutingimusi, vaid ka sellele, mis annaks inimeste elule mõtte ja tähenduse. Sellekohasteks näideteks on muu hulgas:

Kuigi vastanud on juba pensionil, sooviksid nad noortele oma kutseoskusi edasi anda, näiteks mööbli restaureerimise ja torutööde valdkonnas. See annaks neile tööd ja taastaks tunde, et nad on midagi väärt. Samal ajal õpiksid noored kasuliku ameti ära. (PT)

„Me tunneme ennast siiani aktiivsena ning passiivsus ilma igasuguse tegevuseta ei ole tervislik.” (PT, naine, 63)


50

Kultuurielus osalemise, näiteks teatris ja kontserdil käimise jms toetamine. (SE, LV)

„Eakate teelt tuleks kaotada kõik kultuurisündmustest osasaamist pärssivad takistused. Kui EL toetaks kultuuri samamoodi nagu põllumajandust, oleksid kõik teatrid, ooperid jne rahvast täis“. (SE, mees, 63)


51

6 KONKREETSED KÜSIMUSED Vastanutelt küsiti mitmesuguste teemade kohta alates nende seisukohast seoses internetile juurdepääsuga ning selle mõju kohta nende elule kuni nende lähiümbruse ja omavalitsuses pakutavate elutingimuste ning tööhõivet puudutavate probleemideni. Need kolm valdkonda on agoraa kontekstis erilise tähtsusega ning vastanutelt küsiti nende teemade kohta selleks, et teha kindlaks, millist mõju need nende elule avaldavad ning mida poliitikud peaksid nende küsimuste osas tegema. Aruande käesolevas, viimases peatükis käsitletakse kõiki teemasid eraldi.


Umbes ühel kolmandikul vastanutel on juurdepääs internetile kas koduarvuti või pereliikmele (nt lapsele) kuuluva arvuti või raamatukogu või kohaliku huvi- ja koolituskeskuse kaudu. Need, kellel puudus juurdepääs internetile, nimetasid selle peamiste takistustena uue tehnoloogia maksumust ja sellega toimetulekut. Vastanutel, kellel polnud internetile juurdepääsu, olid vastandlikud seisukohad selle kohta, kas nad tahaksid juurdepääsu internetitehnoloogiale. Kõige sagedamini mainiti, et internetile juurdepääsu puudumine või piiratud olemasolu tähendab üksinduse, eraldatuse, depressiooni, stressi ja ängistuse ning ühiskonnast tõrjutuse tunde süvenemist. Vastanud sooviksid, et ELi poliitikud muudaksid kättesaadavaks tasuta või suurel määral toetatava internetile juurdepääsu ja arvutikoolitused.

Enamik vastanutest väljendas teatavat muret oma halbade elutingimuste ja/või lähiümbruse pärast. Muret väljendati mitmesuguste aspektide pärast, millest kõige levinumad olid antisotsiaalne käitumine ning ohutus ja turvalisus, vastanute eluasemeks olevate hoonete ebapiisav hooldus ja korrashoid ning tänavate puhtus. Pole üllatus, et vastanud soovivad, et ka ELi poliitikud sekkuksid nendesse küsimustesse: pensionide suurendamine, pensionäride maksukoormuse vähendamine ning kommunaalkulude ja üürikulutuste toetamine, sest nii jääks neil raha oma eluhoonete elementaarseks hoolduseks.

Vastanud mainisid mitmesuguseid probleeme, mis mõjutavad nende võimet

leida tööd. Kõige levinum probleem oli sealjuures vanusepiirang ehk eakate diskrimineerimine ning üldiselt kasvav töötuse määr. Vastanud sooviksid, et ELi poliitikud looksid töövõimalusi, mis aitaksid probleeme lahendada, võtaksid meetmeid eakate diskrimineerimise vastu; samuti soovitakse näha tööhõivekeskuste suuremat pühendumist eakatele sobivate töökohtade leidmisel.

6.2 Juurdepääs internetile Umbes ühel kolmandikul vastanutel on juurdepääs internetile kas koduarvuti või pereliikmele kuuluva arvuti või raamatukogu või kohaliku huvi- ja koolituskeskuse kaudu. Pole selge, kui paljud vastanud suudavad iseseisvalt internetti kasutada, sest mõned mainisid, et pereliikmed leiavad nende jaoks mõnikord vajalikku infot. Siiski on selge, et on vastanuid, kes suudavad internetti iseseisvalt kasutada ning kasutavad seda järgmistel eesmärkidel:


52

üldise teabeallikana, nt ajalehtede lugemiseks, kuna see on odavam kui paberajalehe ostmine, rongiaegade leidmiseks, internetipangas käimiseks, kuna see säästab aega ja sõitu postkontorisse, ning eneseabirühmadega kontakteerumiseks (SK, DE, CZ, IT, PL)

vabade töökohtade otsimiseks (HU, ES, PL)

vaba aja veetmiseks ja meelelahutuseks (RO, HU)

„Ma kasutan internetti, teate, see tähendab, mul on mõned sõbrad ja ma otsin infot fantastikateemade, UFOde, ajaloo, paranormaalsete nähtuste kohta ….“ (RO, naine, 77) „Ma kasutan internetti kultuurikeskuses, seal on see täiesti tasuta. Ja ma kasutan seda oma tütre juures ka. Mulle meeldib surfata internetis. See on aken maailma, ma saan uurida kõige kohta, mis mulle huvi pakub, ja see pakub mulle väga palju meelelahutust.” (HU, naine, 63)

toodete või ravimite ostmiseks internetist (DE)

sõprade, pere ja teistega suhtlemine (CZ).

„See on oluline suhtluskanal üksikisiku ja maailma vahel. See on kasulik suhtlemiseks, ostude tegemiseks ja ametiasutustega asjaajamiseks.” (CZ, mees, 60)

Need, kellel oli juurdepääs internetile, nautisid seda ning leidsid, et see annab vabaduse ja võimalused. Mõne jaoks oli selle kasutamaõppimine lihtsam kui teistel, kuid enamikul juhtudest oli hirm lihtsamate toimingute raskuse ees tunduvalt suurem kui tegelikud raskused. (IE)

„Kui mu abikaasa suri, pidin endale suurema vastutuse võtma [ja arvutit kasutama õppima]. Ma ei unusta kunagi, kuidas ma esimest korda selle masina [arvuti] ees seisin. Mu põlved sõna otseses mõttes värisesid, [kartsin] et teen midagi valesti.” (IE, naine, 66)

Need, kellel polnud juurdepääsu internetile, nimetasid kahe olulisima takistusena maksumust (PT, IE, DK, CZ, ES, EL, IT, PL, LV, BE) ja uue tehnikaga toimetulekut (PT, UK, DK, ES, LV), mida peeti raskeks vanuse tõttu (UK, IE, DE, DK, ES, IT).

„Kui mu pension oleks natuke suurem, siis ma tahaksin seda ... mul on ainult nelja kanaliga teler ja telefon, et ma saaksin vajadusel kiirabi kutsuda.” (PT, naine, 66)

„See tuleb muretseda ... peaks selle eest maksma ... tasuta ei saa midagi." (LV, naine, 67) „Ma ei taha seda kasutada, miks ma peaks oma elu raskemaks tegema?” (EL, naine, 63)

Sihtrühma aruteludest tõstatus mitu muud takistust. Need on ka traditsioonilisemad probleemid, mida vaesusega seostatakse:


53

kirjaoskus ja haridustase (DK, EL)

võimaluste mitteteadmine (DK)

emotsionaalsed takistused, nagu häbi ja hirm uue õppimise ees (DK)

„Mul ei ole internetti ja ma ei saa seda endale lubada. Jah, ma tean, et mõnes raamatukogus on arvutid ja internet, aga ma ei oska seda kasutada, ma pole kunagi arvutit kasutanud ja ma ei lähe ühelegi internetikursusel, mida te ütlete olemas olevat, sest ma ei taha sinna minna ja raisata nende aega ja tunda ennast rumalana, sest ma ei saa mitte millestki aru.“ (DK, mees, 67)

Vastanute ettepanekud nende takistuste ületamiseks olid järgmised.

Internetikursused eakatele (PT): Kursuste ajal tuleks neid palju julgustada, sest nende jaoks on interneti kasutamaõppimine suur väljakutse. (UK, SE)

Kohtades, kus eakatele juba võimaldatakse internetile juurdepääsu ja

õpetatakse internetti kasutama, võiks võib-olla parandada nende teadlikkust võimalustest, sest nad ei pruugi nendest teadlikud olla. (SE)

Vastanutel, kellel polnud internetile juurdepääsu, olid vastandlikud seisukohad selle kohta, kas nad tahaksid juurdepääsu internetitehnoloogiale.

Oli neid, kes näitasid üles huvi internetile juurdepääsu ja interneti kasutamise vastu. (PT, UK, DE, DK, EL, BE)

Mõned vastanud ei näidanud üles mingit huvi interneti ja selle kasutamaõppimise vastu või juurdepääsu parandamise vastu, kui neil oli praegu olemas juurdepääs pereliikmete kaudu (PT, DE, DK). Põhjuste hulgas oli kirjaoskamatus (PT, DK), kasu mittenägemine, sest enamik elu on elatud ilma selleta (SE, EL), mistõttu see pole nende jaoks esmatähtis (ES, EL).

„Ma ei saa sellest midagi aru ja see ei ole mulle, ma ei oska lugeda ega kirjutada.“ (PT, naine, 73)

„Ma ei tunne sellest puudust; parem lähen loodusesse." (SK, male, 66) „Mul pole arvutit, aga mõnikord käin poja juures ja ta aitab mind, kui mul on vaja internetti minna. Aga tavaliselt ma väldin seda, ma eelistan ajada asju telefoni või meili teel.“ (DK, naine, 79) „Mul pole korralikku elukohta … internet mind ei huvita.“ (EL, naine, 62)

Mõned vastanud sooviksid saada paremat juurdepääsu kaasaegsele

sidetehnikale, kuid eelistavad paremat juurdepääsu mobiiltelefonile, mitte internetile. (MT)

Vastanud väljendasid ka üldisemaid tundeid interneti kohta. Nad arvasid, et internet on üldiselt kasulik. Arvati, et mõned inimesed kuritarvitavad seda ning et see ei pruugi olla hea lastele, sest see viib nad reaalsest elust virtuaalsesse ellu (RO). Samuti peetakse internetti selja- ja silmaprobleemide põhjustajaks lastel (RO).


54

Internetti peetakse millekski, mis sobib ja on mõeldud rohkem noorematele inimestele, mitte vastanute vanuserühma inimestele (SK). Samuti suhtuti teatava skeptilisusega sellesse, kas internet ikka on vajalik igapäevaelu osa või on hoopis miski, mis aitab inimestel aega veeta ning võib neid muu tegevuse juurest eemale juhtida (DE, LV). „Nii võidakse vähem liikuda ja värskes õhus käima hakata.“ (LV, naine, 74)

6.2.1 Internetile juurdepääsu olemasolu/puudumise mõju Vastanud kommenteerisid internetile juurdepääsu olemasolu või puudumise mõju oma elule.

Kõige sagedamini mainiti ilmselt seda, et internetile juurdepääsu puudumine või piiratud olemasolu tähendab üksinduse, eraldatuse, depressiooni, stressi ja ängistuse ning ühiskonnast tõrjutuse tunde süvenemist. (PT, RO, UK, DK, IE, BE)

„See teeb mulle muret, sest ... kui sa ei tea, kuidas seda teha, jääd sa maha, sest maailm läheb edasi ja sina liigud tagasi." (UK, mees, 62) „See leevendaks depressiooni, stressi ja üksindust, me tunneme ennast üksikuna, meil pole midagi teha, aga ometi tunneme ennast aktiivsena ... mõned vaimsed probleemid tulenevad ka passiivsusest.“ (PT, naine, 63)

„See avardaks maailmapilti. „Sa tunneksid ennast noorena, oleksid samasugune nagu noored.“ (IE, naine, 66) „Internett on kasulik, seal on rohkem uudiseid, muud infot, mis pole teistele kättesaadavad.“ (RO, mees, 61)

Leiti, et parem juurdepääs arvutitele parandaks ka inimest oskusi, eriti

tööotsijate omi, sest leiti, et infotehnoloogiaalased oskused on tänapäeva tööturul olulised. (UK)

„Valitsus peaks julgustama ka pensionäre … kui oleks olemas koolituskeskus, arvutikeskus, siis saaks neid ka koolitada.“ (UK, naine, 66)

Need, kellel on juurdepääs internetile, on ka juurdepääs rohkematele

uudistele ja teabele (näiteks töökuulutused) kui neil, kellel puudub juurdepääs internetile (RO, DE, HU, IT). Ning need, kellel pole juurdepääsu internetile, kuid kes sooviksid seda, kasutaksid seda raadio kuulamiseks, sõpradega Skype’i kaudu suhtlemiseks, töö otsimiseks ja ajalehtede lugemiseks (LV).

„Neil [kellel on juurdepääs internetile] on sellest kasu, sest seal on rohkem uudiseid, muud infot, mis pole teistele kättesaadavad.“ (RO, mees, 61)

Kuid on vastanuid, kes panevad pahaks asjaolu, et interneti kasutamise võimalusega inimestel on parem juurdepääs uudistele. Nad väidavad, et paljud uudistesaated ja ajalehed esitavad üha enam uudiseid pealkirjavormis


55

ning paluvad inimestel täpsemat uudist internetist lugeda. Seda peetakse diskrimineerivaks ja isoleerivaks nende jaoks, kellel pole internetile juurdepääsu. (DK, RO)

„Ma vihkan, kui kogu aeg internetti suunatakse! Mis mina siis tegema pean? Jään infost ilma ja rumalaks? Tänapäeval on kõik lühiuudiste vormis, tervet lugu tuleb lugeda veebilehelt.“ (DK, naine, 72)

Peale selle olid mõned vastanud pahased ja ärritunud selle pärast, et teenused on üha enam internetipõhised, mis muudab nende elu raskemaks ja tekitab eraldatust. (DK, IE)

„Üks mu sõber, kes suudab vaevu kõndida, ei saa teha oma ühingule selgeks, et pensioniinfo saadetaks talle tavalise kirja teel, sest nemad tahavad saata e-postiga. Aga tal pole arvutit ega internetti, nii et ta peab bussiga kohale minema, et info ja raha kätte saada ….“ (DK, naine, 81) „Internetis on kõik odavam, isegi parkimine, M50 kiirtee maks, kõik. See sobib internetile juurdepääsuga inimestele, aga meile see ei sobi.“ (IE, mees, 63)

Ühe ettepaneku kohaselt peaks poliitikute prioriteet olema internetiteenuste kiire arengu peatamine kõigis valdkondades või alternatiivsete võimaluste tagamine neile, kellel pole internetti. (IE) Mõned vastanud olid mures ka töövõimaluste puudumise pärast, sest kuulutusi avaldatakse ainult internetis. Nad ei soovi internetti, kuid eelistaksid, et töökuulutused ilmuksid ka ajalehtedes. (HU)

6.2.2 Mida peaksid poliitikud internetile juurdepääsu osas tegema Vastanute arvates peaksid poliitikud tegema järgmist.

Suurendama pensione, et ka eakad saaksid endale kodus arvutit ja internetti lubada, või toetama odavate arvutite ostmist ja tasuta või toetatava internetiteenuse pakkumist (PT, IE, ES, EL, IT, LV, BE) või looma keskuseid, kus eakad saaksid kasutada tasuta internetti (PT, DK, CZ, EL).

„Ma ei saa endale pensionist arvutit ja internetti lubada.“ (PT, naine, 66) „Meiesugustele tuleks luua keskused, kus me saaksime interneti kasutamist õppida.“ (PT, naine, 63) „Ma tahaksin saata ELile sõnumi, et internet peaks olema kõigile tasuta!“ (CZ, mees, 65)

Leiti, et internet peaks olemas olema kohapeal, sest mõnedel inimestel, eriti eakamatel ja puuetega inimestel, oleks keeruline internetti pääsemiseks sõitma hakata. (UK, IT)


56

„Minu jaoks on liig minna raamatukokku ja teha muud seesugust … seega [kui oleks olemas süsteem, et] ei peaks kodust välja minema ja kuskil kohapeal istuma, siis nad võiksid selle inimeste kodudesse panna.“ (UK, naine, 68) „Nad võiksid kohalikus kirikus koolituskursusi teha.“ (IT, naine, 63)

Tasuta või suure toetusmääraga arvutikursused (DE, IE, UK, DK, SE, CZ, EL,

IT, BE). Koolitus võiks olla suunatud kindlale vanuserühmale, näiteks üle 60aastastele, kes ei soovi õppida uusi oskusi koos noortega, kelle õppimistempo on kiirem. (UK, SE)

„Ma tahaksin rohkem osata. Ma näen, kuidas noored internetti kasutavad, nad oskavad kõike tellida ja igale poole minna. Mina kardan midagi valesti teha.“ (IE, naine, 66)

„Nad peaksid meile tasuta õpetajad palkama. Ma tahaksin, et oleks koht, kus saab seda kasutama õppida.“ (EL, naine, 66)

Sellistest algatustest tuleb ka sihtrühmale teada anda. Ettepanekute hulgas oli reklaami ülespanek sotsiaalabikeskustesse, postkontoritesse ja kirikutesse, või saata koguni teavituskirjad inimestele koju. (IE)

Mõned vastanud ei teinud konkreetseid ettepanekuid selle kohta, mida

poliitikud internetile juurdepääsu osas teha võiksid (RO), mõned jälle ei leidnud, et arvuti või internet on nende põhiõigus, mistõttu nad ei nõudnud poliitilist sekkumist (DE, FR). Töötud ja pensionil olevad vastanud ei leidnud, et EL peaks midagi tegema, sest see pole vaesusega võitlemisel esmatähtis (EL).

„Me räägime vaesusest, olgem ausad, kohatu on rääkida internetist, kui inimestel pole süüa.“ (EL, mees, 64)

6.3 Elutingimused ja lähiümbrus Käesolevas jaotises räägitakse vastanute muredest, mis on seotud nende elutingimuste ja lähiümbrusega, selle mõjust nende elule ning sellest, mida poliitikud peaksid nende arvates nende probleemide lahendamiseks tegema.

6.3.1 Vastanute spetsiifilised probleemid Mitte kõik vastanud ei tundnud muret oma elutingimuste ja lähiümbruse pärast (PT, SK, DE, IE, IT). Üks põhjus oli see, et mõned vastanud elavad samas ümbruskonnas, kus nad elasid ka enne pensionile jäämist, või on elanud oma praeguses elukohas pikka aega ning tunnevad ennast seal hästi (SK, DE). Peale selle on vanade lepingutega seotud üür võrdlemisi väike (DE). Ilmneb, et tuttavas keskkonnas elamine on mõne vastanu jaoks väga oluline ning nad ei taha sellest loobuda, kui pole just tungivat vajadust (DE). Peale selle aitab meeldivas keskkonnas ja heades tingimustes elamine kaasa inimeste vaimsele tervisele, mis on eriti oluline vaeste ja sotsiaalselt tõrjutud eakate jaoks (PT).


57

„Ma olen siin elanud 58 aastat. „Ma kasvasin siin üles, ma tean siin kõiki inimesi.“ (DE, mees, 64) „Ma arvan, et esmatähtis on hoida elanikud tervena, kui inimene on rahul, on see juba pool teed vaimse terviseni, eriti mittetöötavate eakate jaoks.“ (PT, naine, 63)

Siiski väljendas enamik vastanutest teatavat muret oma halbade elutingimuste ja/või lähiümbruse pärast (RO, DK, PT, IE, HU, UK, BE). Muret väljendati järgmiste tegurite pärast.

Antisotsiaalne käitumine ja turvalisus. Siia kuuluvad sellised tegurid nagu hulkuvad koerad, koerte väljaheited, kohalike kogukondade ja sisserännanute vaheline halb integratsioon, vandalism ning kodutud ja uimastisõltlased. (RO, UK, DK, IE, CZ, IT, PL, BE)

„Teate, mis on kõige halvem … sa ei saa jääta last õue, hoovi, tänavale mängima, sa kardad, et teda rünnatakse. Sa pead oma 15aastasele pojapojale kooli järele minema …. See pole võimalik, ma olen selle pärast väga ärritunud.“ (RO, naine, 77) „Minu kodu ümbruses liiguvad narkomaanid ....“ (CZ, naine, 60) „Mind rünnati, sain juba peksa. Ma kardan.“ (BE, naine, 68)

Üldiselt tundub, et ühiskonna äärealadelt pärit inimesed kogunevad odavatesse elurajoonidesse, kus elavad ka vastanud. (DK)

„Seda on tunda, et üha enam sotsiaalselt kõrvalejäetud inimesi paigutatakse meie lähiümbrusesse. Need on inimesed, kes ei leia tööd ning nad on tavaliselt ka muust rahvusest [mitte taani].“ (DK, naine, 71)

Vastanute elukohaks olevate hoonete vähene hooldus ja korrashoid, nt

trepikojad ja üldkasutatavad alad on räpased. (PT, DK, HU, LV)

„Minu majal on mõrad ja mõnikord kukub sealt tükke.“ (PT, naine, 73) „Omanikud peaksid lõppude lõpuks hakkama trepikodasid ja pööninguid koristama ja remontima.“ (LV, naine, 74)

Ebapiisav prügikoristus, tänavatel olev praht, liiga vähe prügikaste (PT, UK,

ES, EL) ja mure selle pärast, kuidas seaduseelnõud, mille järgi hakatakse karistama neid, kes ei sorteeri prügi õigesti, mõjutavad vaeseid (UK).

„Tänavatel on prügi ning väga harva võib näha prügiautot seda koristamas.“ (PT, naine, 66)

Teede (RO) ja ühistranspordi (HU) halb seisukord ning liiklusmüra ja suur

liiklusvoog, mis kaasnevad tänava ääres elamisega. (DK)

„Noored tulevad koolist ning lõhuvad ja peksavad asju katki. Trammi- ja bussipeatuste klaasist ootepaviljonid lüüakse puruks, pingid lõhutakse, kogu maja soditakse värviga üle … Teleris, raadios ja


58

ajalehes räägitakse, kui palju kahju kõrvaldamine maksma läheb. Me pole paremaks muutunud, me oleme ikka samas olukorras, me teeme seda jälle.“ (HU, mees, 65)

Infrastruktuuri ja rajatiste puudumine lähiümbruses (PT, IE, ES). See hõlmab

spordirajatiste, hooldekodude, noorte jalgpalliväljakute ning eakate kogunemis- ja sotsiaalse tegevuse keskuste vähesust (PT, IE).

Keskkütte- ja soojaveesüsteemi paigaldamine vastanute elukohtadesse.

Elanikud jagavad kulusid proportsionaalselt, kuid kui keegi jätab maksmata, lülitab teenusepakkuja teenuse välja. (HU)

Eluaseme suurus, näiteks neil, kes elavad ja teevad mõnd osaajaga tööd samas ruumis. (PT)

„Ma ei teeni oma tööga just palju raha, nii et pean elama ühetoalises majas, kus mu tööpink on ka mu söögilaud ... mis ma teha saan?" (PT, mees, 67)

Haljastuse vähesus (EL)

„Minu kodu ümbruses pole puid; seda ümbritsevad halli värvi majad.“ (EL, mees, 70)

Kõrge üür. (BE)

6.3.2 Mida peaksid poliitikud elutingimuste parandamiseks tegema Arvatakse, et poliitikud ei ole üldse või pole täielikult kursis vastanute elutingimuste ja lähiümbrusega. (IE, LV)

„Nad ei tea midagi [sic] ja nad ei tahagi midagi teada.“ (IE, naine, 63) ELi poliitikuid peetakse nendest probleemidest täielikult distantseerunuks, mistõttu pole nad vastanute igapäevaprobleemidest teadlikud (DK). Tšehhi Vabariigi vastanute jaoks on elutingimuste ja lähiümbruse probleemidega tegelemine ainult kohalike poliitikute, mitte ühegi teise tasandi otsustajate ülesanne, kuigi positiivse näitena toodi kohaliku pargi loomine ELi toetuse abil. Vastanud olid seisukohal, et poliitikud näitavad huvi ja kuulavad vaeste piirkondade elanikke ainult valimiste ajal. Selles mõttes on nad nende piirkondade tingimustest teadlikud, kuid pärast valimisi ei muutu midagi. (PT, FR)

„Kui valimised lähenevad, käivad nad kõik vaeseid kohti külastamas, me küsime seda ja teist, nemad vastavad, et vaatavad, mida teha saavad, aga me ei näe midagi muutumas.“ (PT, naine, 66)

Poliitikutel arvatakse olevat liiga vähe empaatiavõimet selliste probleemidega tegelemiseks (RO, UK, ES, EL) või leitakse, et nad on peamiselt huvitatud kiiretest lahendustest, näiteks lastel keelatud kohtades mängimise lõpetamine.


59

„Minu meelest tegeleb [kohalik omavalitsus] ainult lihtsate küsimustega, noortega, 14–15aastastega, kui minna nende juurde müra vähendamise või muu tõeliselt raske probleemiga, siis nad ei suuda seda lahendada, neil pole aimugi.“ (UK, naine, 69)

Ning kuigi poliitikud võivad olla teinud katseid nende probleemidega tegeleda, on need kõik jäänud lõpuks ikkagi vastanute mureks. (HU, LV) Vastanutel olid poliitikutele järgmised ettepanekud elutingimuste ja -keskkonna probleemide lahendamiseks:

suurendada pensione, vähendada pensionäride maksukoormust ning toetada kommunaalkulusid ja üürikulutusi, sest nii jääks vastanutel raha oma eluhoonete elementaarseks hoolduseks ja nad saaksid endale lubada mõistliku hinnaga korralikku eluaset. (RO, SE, MT, HU, ES, EL, PL, BE)

„Nad (elamuamet) tahavad sind panna tühja majja, mille fassaad pole isegi krohvitud või värvitud, tagumine sein vajab remonti … ja krohvimise eest küsitakse ma ei tea kui mitu tuhat eurot, nii et mulle öeldi, et pean sinna kolima sellises seisukorras, nagu see praegu on. Seal pole kööki ega vannituba, mul pole mitte midagi ….“ (MT, naine, 64)

Parem palk politseinikele (RO) ja politsei nähtavam kohalolek vähendaks

antisotsiaalset käitumist. (UK, BE)

Investeerimine ümbruskonna ühiskondlikesse ruumidesse, mida kõik saaksid kasutada. Selliste ruumide loomiseks tuleb rääkida kohaliku kogukonnaga, et teha kindlaks nende vajadused; seejärel tuleb investeerida raha nende rajatiste ehitamisse ja need peavad olema ka ligipääsetavad, näiteks eakate bridžiruumi ei tohiks teha kortermaja ülemisele korrusele; tuleb tagada rajatise korrashoid ja kasutamiskõlblikkus igal ajal (IE). Enne infrastruktuuri loomist või parandamist on oluline küsida inimestelt nende vajaduste kohta (MT).

„Huvikeskus, mis oleks avatud kõigil õhtutel ja kus keegi jälgiks toimuvat. Andke näiteks eakatele tassike teed, sellised pisiasjad. Või ka noorematele, laske neil mängida oma CDsid või muud, peaasi et nad tänavalt ära tuleksid.“ (IE, naine, 63)

Tegutsemine

Arvatakse, et poliitikud ei tegutse piisavalt, seepärast peaksid nad tuvastama probleemid, neid analüüsima ja need lahendama. Selles mõttes on kohalikud poliitikud olulised, sest neil on kokkupuude inimeste tegelike elutingimustega. (PT)

„Kohalikel poliitikutel on probleemide tuvastamisel ja seejärel teiste poliitikute poole pöördumisel oluline roll … vähemalt on neil paremad võimalused probleemide teadvustamiseks.“ (PT, naine, 63)

Tervishoiuteenuste parandamine piirkonnas. (RO)


60

Avaldada ehitusettevõtetele survet kasutuskõlblike ehitusmaterjalide kogumiseks, mis muidu oleks ära visatud, kuid mida saab vähem kindlustatud perede heaks ringlusse ja taaskasutusele võtta. (MT)

„Mina võiksin prügikastis näha olevatest materjalidest terve maja ehitada … mahalammutatavates kohtades visatakse kõik minema … kogu klaas, aknad, uksed ja muu visatakse ära, teras- ja puittalad ... neid saaks kasutada inimestele korralike majade ehitamiseks" (MT, mees, 64)

Rohkem tähelepanu tuleks pöörata haigete ja puuetega inimeste, samuti oma

vanuse tõttu raskesti toime tulevate inimeste vajadustele eluaseme osas. (DE, ES)

„Mul on paberites kirjas raske puue ja nad teavad, palju ma pensioni saan, aga ikka pakuvad nad mulle 6. korrusel asuvat liiga kallist korterit. (DE, naine, 64)

Vastanud ei taha, et neid aetaks senistest korteritest ja tuttavast

ümbruskonnast välja. Nende jaoks, kes on jäänud leseks või kes on kaotanud töö, on kodu kindlus ja pakutav kaitse ainus turvatunnet tekitav asi. (DE);

Ümbruskond tuleks muuta kaunimaks, istutades sinna puid, ehitades väljakuid, kõnniteid, jalutuskohti jne (EL)

Prioriteetide osas leiti üldiselt, et keskendumine elutingimustele ja lähiümbrusele peaks olema poliitikute jaoks prioriteet, sest see mõjutab vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute igapäevaelu.

6.4 Probleemid töö leidmisel Rühmade koosseisu tõttu ei olnud töö leidmine kõigi jaoks probleem, sest mõned olid juba pensionil (DK, IE, PT, RO, SE). Vastanutel oli siiski ka selles küsimuses oma seisukoht ning mõned olid olnud töötud oma tööea ajal. Muidugi oli ka inimesi, kelle jaoks töö otsimine oli aktuaalsem, näiteks töötud. Muude vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse aspektide osas ei paku töökoht pensionäridele mitte ainult materiaalset või rahalist kasu, vaid seda nähti ka võimalusena midagi teha – ning mis veel olulisem –, tunda ennast väärtuslikuna. (IE) Vaid Ungari uuringurühmas toimus arutelu selle üle, kas pensionäridel peaks olema lubatud töötada. Üks töötu naine arvas, et töötajate otsimisel peaksid töötud saama pensionäride ees eeliskohtlemise nii vanuse tõttu kui ka seepärast, et pensionärid saavad pensioni (HU). Rühm paistis selle argumendiga nõustuvat ning peeti õiglaseks, et pensionil või pensionieas inimesed ei töötaks enam, vaid loovutaksid oma töökohad noorematele, eelkõige äsja kooli lõpetanud noortele. Põhjuseks on see, et noorte töötus (vastanute laste põlvkond) teeb neile veel suuremat muret kui nende endi töötus. (HU)

„Minu tütar kaotas töö kolm kuud tagasi ja ta võttis tablette [üritas enesetappu]. Ta ütles mulle, et ta närvid ei pidanud olukorras vastu, [ning et]


61

edasielamine tundub mõttetu. Ta ei surnud. Ta jäi ellu, aga sellest ajast peale on ta kodus olnud ega ole tööl käinud.“ (HU, mees, 60) „Mina ei lubaks töötada kõrge pensioniga, üle 100 000forindise pensioniga inimestel. Nad peaksid loovutama oma koha noortele.“ (HU, naine, 64)

Kuid oli ka vastanuid, kes leidsid, et eakatele võiks luua väikesi osaajaga töökohti ning mõne jaoks võib see olla rahaliselt kasulik. Toetusi saavad pensionärid on pahased, et kaks kolmandikku nende lisateenistusest läheb maksudeks või kui lisateenistuse saamise korral tuleb loobuda sotsiaaltoetustest. See võtab ära motivatsiooni tööd teha. (DE, MT)

6.4.1 Vastanute spetsiifilised probleemid Vastanud mainisid ka mitmesuguseid probleeme, mis mõjutavad nende võimet leida tööd. Need hõlmavad järgmist.

Vanusepiirangud / tahtlik või tahtmatu ealine diskrimineerimine. (DE, PT, IE, MT, UK, SK, CZ, ES, EL, IT, PL, LV, BE)

50ndates aastates inimesed kardavad tööd kaotada, sest pensionieelikul on väga raske tööd leida (SK). Nad arvavad, et ühiskond ei pea neid enam töö vääriliseks ning seetõttu kannatavad nad ealise diskrimineerimise all (SK).

„Väga raske on, kui ma ütlen oma vanuse, siis ütlevad nad, et oh, me otsime nooremaid.“ (PT, naine, 63)

„Mõned inimesed osalevad selles°[omavalitsuse abikavas], aga neil pole võimalustki tööd saada. Nad ei saaks kunagi tööd, eriti meie vanuses.“ (IE, mees, 63)

„Ma olen töö otsimisest peaaegu loobunud …. Ma ei saa ka mingit abi. Üks asi on vanus, sest ma olen 63 ja see iseenesest on juba rohkem kui pool probleemist, sest ükski firma ei võta tööle minuvanust inimest. Kust ma siis abi saan?“ (UK, mees, 62) „Vanuse pärast. Ma saatsin CVsid kogu Belgiasse, olin valmis ka Brüsselist ära kolima, aga ma sain ainult ühe vastuse, kus öeldi, et minu asemel võiksid nad tööle võtta kaks 30aastast." (BE; mees, 60)

Vastanute arvates puudub erasektoril huvi nende vanuserühma inimesi tööle võtta. (IE)

„Olin maaler ja dekoraator, aga siin [erasektoris] pole lihtsalt tööd. Olen omavalitsuse [tööle tagasiaitamise] abiprogrammis ja teen tööd 19,5 tundi nädalas ja ma saan natuke rohkem raha, kui ma saaksin töötuna [st sotsiaaltoetust töötu abirahana või toetusena]. (IE, mees, 63)

Üldine töötuse kasv: (PT, CZ, EL, IT, LV)


62

„Noortel on raske tööd leida, kujutage ette, kui raske see siis veel vanemate jaoks võib olla." (PT, naine, 63)

Töö otsimine on kallis protsess. (UK, DK, DE, BE)

Töö otsimine maksab raha. Näiteks ühistranspordi kasutamine intervjuudele sõitmiseks ning CVde printimine maksab suhteliselt vähe, kuid see muutus probleemiks siis, kui inimeste eelarves polnud kohta nende kulutuste jaoks. (UK, DK)

„Ja töö otsimine maksab raha, seda ma ütlen …. Mõni penn siia ja mõni penn sinna minu rahakotist. See heidutab mind töö otsimisel.“ (UK, mees, 62)

Tööhõivekeskuste või tööhõiveametite vähene toetus ja negatiivne

suhtumine eakamatesse tööotsijatesse. (DE, UK, IT)

„Ma panin tööhõivekeskusesse end töötuna kirja, aga ma ei läinud oma staatust pikendama, sest see, kuidas nad kogu asjaga tegelesid, oli vastik. Minu meelest ei olnud nende jaoks tähtis mulle tööd leida … nad kohtlesid mind nii, nagu ma oleksin teisest maailmast, ainult sellepärast, et sa oled töötu, et sa ennast seal kirja paned, nad arvavad, et sa oled räpane.“ (UK, mees, 62)

Tervisega seotud takistused (DE, DK, CZ)

Inimeste tervis ei ole täisajaga töötamiseks piisavalt hea, kuid need, kes on siiski töövõimelised, ei saa piisavalt tähelepanu. Ainult sotsiaaltoetustest elamise asemel võiksid nad nädalas 10–15 tundi tööd teha. (DK)

Füüsiline tervis mõjutab seda, kui palju eakamad töötada ja tööd otsida suudavad. (DE)

Suurem kulu ettevõttele ja vähem paindlikkust. (SK, PL)

Leiti, et pensionieelikutel on palju kogemusi, kuid et nad lähevad ettevõttele rohkem maksma kui noore kogenematu koolilõpetaja töölevõtmine (SK). Samuti on neil väljakujunenud töötavad ja rutiin, mida on võrreldes noortega raskem muuta, mistõttu on nad tööandjatele vähem atraktiivsed. (SK)

Inimeste oskused võivad aga olla ka töötuse ajal aegunud. (ES)

Esineb üldine praktikakohtade puudus. Oskustöötajad tahavad võtta

praktikale ainult soovitustega inimesi. (DK)

Võõrkeeleoskuse nõue tööle kandideerimisel, kuigi võõrkeelt ei lähe töökohal kunagi vaja. See aspekt annab noortele eelise, sest neile õpetatakse eri keeli. (CZ).

Odavam tööjõud. (IE) Siin mõeldakse peamiselt muude rahvuste esindajaid, kes on nõus töötama väiksema palgaga kui kohalikud või keda eelistatakse kohalikele. (IE)


63

6.4.2 Mida poliitikud peaksid tegema eakate tööhõiveprobleemi osas

Pärast eelmises jaotises kirjeldatud takistuste loetlemist töö leidmisel tegid vastanud mitmeid ettepanekuid olukorra parandamiseks:

töövõimaluste loomine (MT, PT, EL, LV)

„Tuleks luua rohkem töökohti.“ (PT, mees, 67)

Võtta tuleks meetmeid, mis aitavad eakatel oma äri abil majanduslikult sõltumatu olla. Samuti tuleks kehtestada maksusoodustused, et inimesed saaksid maksta makse vastavalt sissetulekule, mitte fikseeritud maksu. (PT)

„Ma võiksin avada oma äri, teha kodus süüa ja seda müüa, aga siis peaksin ma maksma sotsiaalmaksu, kindlat summat, ükskõik, kas mul on müüki või ei, nii et tuleks toota midagi, mille pealt tuleks maksta ainult siis, kui on müüki või vastavalt müügile." (PT, naine, 63)

Vanuselise diskrimineerimisega võitlemise abinõud. (IE, SK, CZ)

Vastanud mõistsid, et see pole lihtne küsimus ning neil oli raskusi ettepanekute tegemisega probleemi lahendamiseks (IE, CZ), kuigi osaliselt leiti, et tuleks võtta meetmeid, mis tagaksid kõigile võrdsed võimalused (MT). Mõnel tasandil tuleks ka tunnistada, et ealine diskrimineerimine töökohal on olemas, sest seda on väga raske tõestada. (IE, SK)

„Seda ei saa [parandada], sest keegi ei usu sind … nad peaksid tööintervjuule kaasa tulema.“ (IE, naine, 63)

Üks lahendus võiks olla oma äriga alustamise lihtsustamine nii rahalise toetuse näol kui ka äri alustamist takistava bürokraatia kaotamise näol. Teine lahendus oleks koolitusprogrammid ja tööle naasmise abiprogrammid, milles võiks osaleda rohkem inimesi ning millest tuleks võimalikke praktikante ka teavitada. (IE) Mõned vastanud olid selles suhtes skeptilised, kas poliitikud saavad midagi ealise diskrimineerimise ja eakate tööhõive osas ära teha, sest see on ühiskonna suhtumise küsimus, ning kas selline suhtumine peaks muutuma (SK). Tehti ettepanek, et tööandjatele tuleks pakkuda 60aastaste ja vanemate töölevõtmisel soodustusi (ES, EL).

Vastanud sooviksid näha tööhõivekeskuste suuremat pühendumist

eakatele töö leidmisel. (DE, UK, EL)

Tööhõiveametid peaksid kasutama töötusprobleemi mõjutavate poliitiliste otsuste tegemisel tööotsijaid nõustajatena. Leiti, et see aitaks poliitikat läbi mõelda selle inimese seisukohast, kes probleemidega vahetult kokku puutub. (UK)

„Nad võiksid mind tööle võtta …. Sest mina olen skaala teine ots ja teaksin, milles seisnevad probleemid.“ (UK, mees, 62)


64

Keskenduda tuleks kutsekoolitusele ja praktikale ning need tuleks vajaduse korral taastada, samuti tuleks muuta oskustöötajatele praktikantide võtmine atraktiivsemaks. (HU, DK)

Süsteem tuleks muuta võimalikult paindlikuks, et inimesed, kelle tervis ei luba

täistööajaga töötada, töötaksid ainult 10–15 tundi nädalas. (DK)

Töötutele tuleks anda tasuta ühistranspordi kuukaardid, et nad saaksid ringi liikuda ja tööd otsida. (DK)

Pensionäride ja sotsiaaltoetuse saajate lisateenistuse piirmäära tuleks tõsta,

et osaajaga töötamine oleks mõttekam. (DE)

Töö otsimisel tuleks piirata konkurentsi võõrtöötajatega. (IE, ES) Nagu kogu aruandes on korduvalt nimetatud, leidsid vastanud, et eakate tööhõiveprobleemi puhul on oluline, et Euroopa tasandi poliitikud räägiksid inimestega, kes nende probleemidega kokku puutuvad, ning saaksid nende inimeste tegelikust elust rohkem teada. (MT)

Documents

Vaesus ja tõrjutus eakate ELi kodanike hulgas Koondaruanne ... · Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa