Upload
burt
View
99
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Suuõõne tervisekäitumise uuring Eesti elanike hulgas. Koostajad: Jevgenia Tšerednikova, Jekaterina Klebanskaja Juhendaja: Dr. Rita Nõmmela. Suuõõne tervisekäitumise parandamine. Suuõõne tervise säilitamisel on väga suur tähtsus suuhügieeni harjumustel ja inimeste teadlikkusel. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Suuõõne tervisekäitumise uuringEesti elanike hulgas
Koostajad:
Jevgenia Tšerednikova, Jekaterina Klebanskaja
Juhendaja:
Dr. Rita Nõmmela
Suuõõne tervisekäitumise parandamine
Suuõõne tervise säilitamisel on väga suur tähtsus suuhügieeni harjumustel ja inimeste teadlikkusel.
Lõputöö koosneb kahest osast: veebipõhise kursuse juhendamine küsimustiku abil uuringu koostamine
Lõputöö eesmärgid
• E-kursusel “Terved hambad kõigile“ – juhendada õppijaid– hinnata õppijate kodutöid– vastata küsimustele – õpetada suuõõne hügieeni
• Hinnata õppeainet õppijate tagasiside järgi• Uurida suuõõne tervisekäitumist väikese Eesti
elanike gruppi seas • Uurida suuõõne tervisekäitumise muutumist
pärast vestlust suuõõne hügieeni teemal
E-kursus
79 inimest 100 % veebipõhine Aastast 2011 Juhendaja Rita Nõmmela Kodutöö essee vormis, situatsioonülesannete
lahendamine, vahetest, lõputest Lõpphindamine – mitteeristav
1. OSA | KURSUSE JUHENDAMINE
E-kursus „Terved hambad kõigile“Positiivne Vajab täiendamist
• Uued teadmised• Teadmiste rakendamine• Huvitavad ja kasulikud kohustuslikud ülesanded• Huvitavad õppematerjalid• Veebipõhisus
• Rohkem pilte• Rühmatöö• Õppematerjalid
1. OSA | KURSUSE JUHENDAMINE
Suuhügieeni harjumustest maailmas
• Riyadh (Saudi-Araabia), uuring 161 tervishoiutöötaja seas, küsimutik– Arstidel keskmiselt kõrgemad teadmised.– 66,7% arstitudengitest lähevad hambaarsti
vastuvõtule ainult siis, kui neil esineb hambavalu.
– Hirm puurimise ees - põhilisene põhjus hambaarsti vältimiseks.
2.OSA | UURING
Suuhügieeni harjumustest maailmas
• California, maapiirkondade ladinaameeriklastest isad, N=20– Laste hambad peaksid olema hooldatud alates
varasest lapsepõlvest (pärast 2. eluaastat). – Laps ei vaja järelvalvet pärast 4. eluaastat. – Minimaalne lastele suuhügieeni teostamisel
osutatav abi - sõnaline meeldetuletamine.
2.OSA | UURING
Suuhügieeni harjumustest maailmas
• 2010. a. Nigeeria, 242 hambaravi ja hambatehniku eriala tudengit.– 63,2% võttis arvesse hambaharja tugevust– 78,9% kasutas “medium” hambaharja– 71,9% vastanutest pesi hambaid 2 korda päevas– Keele puhastamist teostas 94,2%– 90,4% vastanutest on ülikooli väliselt õpetanud teisi
inimesi suuõõne tervise eest hoolt kandma.
2.OSA | UURING
Suuõõne tervisekäitumise parandamine maailmas
• 196 Jeruusalemma 1. klassi õpilast.– 92% pesi vaid esihammaste labiaalseid pindu– Ainult 32% pesi oklusaalset pinda. – 4 kuu möödudes pesi 98% labiaalseid pindu,
43% tagumiste hammaste sisepindu, 87% pesi oklusaalseid pindu
– Keskmine puhastatavate hambapindade arv kasvas 2,8-st 5,7-le.
2.OSA | UURING
Suuõõne tervisekäitumise uuring Eesti elanike hulgas
Hügieeniõpetus tuttava peal – september Tulemuste hindamine - detsember
Küsimustik (2 osa) - detsember
38 inimest Naisi - 57.9%, mehi 42.1% Vanus 7 – 47 aastat (keskmine 22.2)
2.OSA | UURING
Tulemused enne ja pärast vestlust
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
Hammastepesemine 2x p
Hambaniidikasutamine 1x p-2x
n
Loputusvedelikukasutamine 1x p-2x
n
Happelised joogid1x p - >1x p
ENNEPÄRAST
2.OSA | UURING
Vanuseline erinevus (ENNE vestlust)
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Hambaarstikülastamine
vähem kui aastatagasi
Hambaniidikasutamine 1x p-
2x n
Loputusvedelikukasutamine 1x p-
2x n
Happelised joogid1x p - >1x p
7 - 22 a23 - 47 a
2.OSA | UURING
Happeliste jookide tarbimine
NAISED
Mitu kordapäevas
Iga päev
Iga nädal
Kord kuus
Ei joo
MEHED
Mitu kordapäevas
Iga päev
Iga nädal
Kord kuus
Ei joo
2.OSA | UURING
Harjumuste muutmine (enda hinnangul)
0102030405060708090
Nooremad vsVanemad
Kõrghariduseta vsKõrgharidusega
Mehed vs Naised Näitlikustamisega vsNäitlikustamiseta
2.OSA | UURING
Kokkuvõte
o Suuõõnehügieeni õpetus parandab inimeste harjumusio Suuõõne hügieeni õpetuse efektiivsus ei sõltu
vestluskaaslase soost, haridustasemest ning näitlikustamisvahendite kasutamisest.
o Nooremad muudavad oma harjumusi seoses suuõõne hügieeniga kergemalt.
2.OSA | UURING
Kokkuvõte
o Nooremad külastavad hambaarsti sagedamini kui vanemad inimesed.
o Vanemad inimesed kasutavad rohkem suuõõne hügieeni abivahendeid.
o Mehed tarvitavad happelisi jooke sagedamini kui naised.
2.OSA | UURING
Millist kasu sain mina? Õppisime selgitama hammaste tervise
põhimõtteid lihtsas keeles. Süvendasime oma teadmisi. Saime teada, et inimeste teadmsed nõuavad
täiustumist suuhügieeni valdkonnas. Õppisime kuidas teha statistilist analüüsi.
Aitäh tähelepanu eest!