Valgamaa Aastaraamat 1998 · 1994. aastast jäid eelkõige meelde ülemaailmsed valgamaalaste päevad ja suure hulga Valgamaad tutvustavate trükiste väljaandmine. 1995. aastal loodi

VALGAMAA

AASTARAAMAT

1998

Valgas, 1999

Valga Maavalitsus

Kesk 12, 68203 VALGA

telefon (276) 66 111, faks (276) 66 157

e-post: [email protected]

Internetis: http://www.valgamv.ee

Koostanud ja toimetanud Valga Maavalitsuse osakonnad, rahastanud sihtasutus “Valgamaa

Fond”

Täname kõiki, kes osutasid abi selle raamatu ilmumisel!

Valga Maavalitsus, 1999

Trükitud AS TRIIP 500 eks., 153 lk.

Käesoleva väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale

Eessõna

Hea lugeja

Peale mitmeid aastakümneid, 1995. aastal hakati taas välja andma Valgamaa aastaraamatut.

Raamatu väljaandmist nõudis elu ise. Puudus maakonna ühtne andmeallikas, kust

riigiasutustel, omavalitsustel, koolidel, ettevõtetel ja kõigil teistel huvilistel olnuks võimalik

hankida teavet erinevate eluvaldkondade kohta, teha analüüse ja võrdlusi.1995. aasta oli ka

maakonna ning omavalitsuste arengukavade koostamise algusaasta. Nii selleks tööks kui ka

muudeks planeeringuteks olid andmed hädavajalikud.

Ilmunud aastaraamatud on üldsusele kättesaadavad kõigis rahva- ja kooliraamatukogudes.

Aastaraamatust on saanud vajalik lauaraamat maa- ja omavalitsustöötajaile, õpilastele,

üliõpilastele ning kõigile teistele huvilistele.

Alates 1995. aastast on koostajad püüdnud igat järgmist aastaraamatut sisukamaks muuta ja

täiustada uute peatükkide, valdkondade või võrdluste lisamisega.

Käesolev väljaanne on viies omataoline, kajastades põhiliselt 1998. aasta töid, tegemisi ja

sündmusi maakonnas, kuid tuues esile ka viimaste aastate arengutendentsid.

Viie viimase aasta sisse mahub rõõmustavalt palju kaalukaid sündmusi ning kordaminekuid

maakonnas.

1994. aastast jäid eelkõige meelde ülemaailmsed valgamaalaste päevad ja suure hulga

Valgamaad tutvustavate trükiste väljaandmine.

1995. aastal loodi maakonna arengunõukogu, avati esimene turismiinfopunkt Otepääl ning

alustas tööd esimene kohalik raadio, Tehvandi suusahüppemägi sai uue tehiskatte, asutati

liikumise “Kodukant” Valgamaa ühendus, sõlmiti koostööleping Tartu Ülikooliga, Valka

rajooniga Lätis ja Ylistaro vallaga Soomes.

1996. aastal avati Valgas esimene erakool - Mainori Majanduskooli filiaal, Valga

Keskraamatukogu sai ajakohased ruumid, tegevust alustas Kultuurkapitali Valgamaa

ekspertgrupp.

1997. aastal valmis Valgamaa Haigla I etapp, allkirjastati maakonna arengukava aastani 2010

ning tööd alustas äriinfokeskus.

1998. aastat jäävad tähistama Valga Keskraamatukogus avaliku internetitoa ning renoveeritud

Valga staadioni avamine, vabaõhuooperi “Porgy ja Bess” kontsertetendus Tõrvas, Valgamaa

fotoalbumi ilmumine ja aktiivne osalemine Piirialade Koostöönõukogu töös. Valgamaa

aastaraamatu kaasväljaandena ilmus esmakordselt ka taskuformaadis “Valgamaa arvudes”.

Olulisemaid arve, fakte ja sündmusi aastate kaupa raamatuks vormides teame, et Sina, hea

lugeja, oled nende agar kasutaja. Sinu arvamused ja ettepanekud aastaraamatu kohta on alati

oodatud.

Rein Randver

maavanem

Valgamaa aastaraamat 1998

4

1. Sisukord

Eessõna ...................................................................................................................................... 3

1. Sisukord ................................................................................................................................. 4

2. 100 aastat tagasi ................................................................................................................... 12

2.1 Maailmas ........................................................................................................................ 12

2.2 Eestimaal ........................................................................................................................ 12

2.3 Valgamaal ...................................................................................................................... 13

3. Tähtsamad sündmused ja üritused ....................................................................................... 15

4. Valga maakond .................................................................................................................... 19

Kaart 1 Asend .................................................................................................................. 19

Kaart 2 Haldusjaotus ........................................................................................................ 19

4.1 Üldist.............................................................................................................................. 19

4.2 Maakonna kujunemine ................................................................................................... 19

4.3 Lipp ja vapp ................................................................................................................... 21

4.4 Haldusjaotus .................................................................................................................. 22

Tabel 4-1 Elanike arv maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi ....................... 22

4.5 Kaugused linnulennult ................................................................................................... 22

5. Rahvastik ............................................................................................................................. 23

5.1 Näitajad .......................................................................................................................... 23

Graafik 5-1 Jaotus soo järgi 1995-1998 ........................................................................... 23

Graafik 5-2 Jaotus vanuse järgi 1995-1998 ..................................................................... 23

Graafik 5-3 Jaotus elukoha järgi 1995-1998.................................................................... 23

5.2 Iive ................................................................................................................................. 23

Tabel 5-1 Registreeritud sünde ja surmi .......................................................................... 23

Tabel 5-2 Mehhaaniline iive ............................................................................................ 23

Graafik 5-4 Loomulik iive 1988-1998 ............................................................................. 24

5.3 Abielud .......................................................................................................................... 24

5.4 Abielulahutused ............................................................................................................. 24

5.5 Nime muutmised ............................................................................................................ 24

Graafik 5-5 Nimemuutmised, abielud ja abielulahutused 1988-1998 ............................. 24

6. Looduskeskkond ja -kaitse .................................................................................................. 25

6.1 Üldiseloomustus ............................................................................................................ 25

6.2 Kliima ............................................................................................................................ 25

Tabel 6-1 Valga õhutemperatuur 1994-1998 (°C) ........................................................... 26

Graafik 6-1 Kuu keskmine õhutemperatuur Valgas (°C ) ............................................... 26

Graafik 6-2 Keskmine pilvisus pallides Valgas ............................................................... 27

Tabel 6-2 Ööpäevased maksimaalsed sademete hulgad (mm) ........................................ 27

Graafik 6-3 Sadamete hulk Valgas (mm) ........................................................................ 28

Tabel 6-3 Sademetega >=1,0 mm päevade arv ................................................................ 28

6.3 Maavarad ....................................................................................................................... 28

Graafik 6-4 Liiva ja kruusa kaevandamine 1994-1998 (m³) ........................................... 28

Graafik 6-5 Turba kaevandamine 1994-1998 (t) ............................................................. 29

Tabel 6-4 Maavarade kaevandamise load ........................................................................ 29

Tabel 6-5 Karjäärid .......................................................................................................... 29

6.4 Vesi ................................................................................................................................ 30

Graafik 6-6 Veevõtt maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a) .................................................. 30

Tabel 6-6 Veekasutus maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a) ............................................... 31

Tabel 6-7 Veekasutuse jaotus kasutusviiside järgi 1989-1998 (tuh. m³/a) ...................... 31

Graafik 6-7 Reovee puhastamine 1989-1998 (tuh. m³/a) ................................................ 31

Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Heading 1 tekstile, mida soovite siin

kuvada.

5

Graafik 6-8 Heitvesi aastatel 1994-1998 (tuh. m³/a)........................................................ 32

Graafik 6-9 Heitvee reostuskoormus (t/a) ........................................................................ 32

6.5 Mets ................................................................................................................................ 32

Graafik 6-10 Raied aastatel 1994-1998 (tuh. tm) ............................................................. 33

Tabel 6-8 Raiesmike kultiveerimine aastatel 1994–1998 (ha) ......................................... 33

6.6 Jahindus .......................................................................................................................... 33

Tabel 6-9 Ulukite arvukus ja küttimine ........................................................................... 35

6.7 Kalandus ......................................................................................................................... 35

6.8 Välisõhk ......................................................................................................................... 36

Tabel 6-10 Paiksetest saateallikatest õhku paisatud kogused (t/a) ................................... 36

Tabel 6-11 Suuremad õhusaastajad (t/a) .......................................................................... 37

6.9 Jäätmed ........................................................................................................................... 37

Tabel 6-12 Jäätmete kogused (t/a) ................................................................................... 37

6.10 Karula Rahvuspark ....................................................................................................... 38

6.11 Otepää Looduspark ...................................................................................................... 40

6.12 Eesti Keskkonnafondi (EKF) Valgamaa osafond (OF) ............................................... 41

Tabel 6-13 Loodusvara kasutusõiguse tasu (tuh. kr) ....................................................... 42

Tabel 6-14 Saastemaksud (tuh. kr) ................................................................................... 42

Tabel 6-15 Kulutused keskkonnakaitsele Eesti Keskkonnafondist (tuh. kr) ................... 42

Tabel 6-16 Keskkonnakaitselised kulutused Eesti Keskkonnafondist

1993-1998 (tuh. kr) .............................................................................................. 42

6.13 Looduskaitse ................................................................................................................ 42

Tabel 6-17 Rikkumiste avastamine asutuste kaupa 1995-1998 ....................................... 42

Tabel 6-18 Rikkumiste avastamine valdkondade kaupa 1995-1998 ................................ 43

Tabel 6-19 Halduskaristuse määramised ja kahjude hüvitamine ..................................... 43

7. Haridus ................................................................................................................................. 44

7.1 Koolid ............................................................................................................................. 44

Tabel 7-1 Koolid .............................................................................................................. 44

Graafik 7-1 Pedagoogilise kaadri struktuur 1993-1998 ................................................... 45

Graafik 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi 1993-1998 ................................. 45

Graafik 7-3 Pedagoogilise kaadri jaotus soo järgi 1993-1998 ......................................... 46

Tabel 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus staaži järgi ........................................................... 46

Tabel 7-3 Riigieelarvest hariduskuludeks eraldatud vahendid (kr) ................................. 46

Tabel 7-4 Põhikooli lõpetamine lõputunnistusega ........................................................... 47

Tabel 7-5 Põhikooli lõpetamine kiitusega ........................................................................ 47

Tabel 7-6 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine lõputunnistusega ................................... 48

Tabel 7-7 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga ......................................... 48

Tabel 7-8 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga ........................................ 48

Tabel 7-9 Vabariigi presidendi vastuvõtt parematele

keskkooli/gümnaasiumi lõpetajatele .................................................................... 48

Tabel 7-10 Koolide varustatus infotehnoloogiaga ja internetiühendused ........................ 49

7.2 Koolieelsed lasteasutused............................................................................................... 50

Tabel 7-11 Koolieelsed lasteasutused .............................................................................. 50

Tabel 7-12 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi .................................... 50

Tabel 7-13 Koolieelsed lasteasutused aastail 1994-98 ..................................................... 50

7.3 Muusikakoolid ............................................................................................................... 51

7.4 Noorteühendused ja -organisatsioonid ........................................................................... 51

7.5 Huvikeskused, klubid, stuudiod ..................................................................................... 52

8. Kultuur ................................................................................................................................. 53

Tabel 8-1 Rahva- ja kultuurimajad .................................................................................. 53


6

8.1 Raamatukogud ............................................................................................................... 53

Tabel 8-2 Raamatukogud ................................................................................................. 53

Tabel 8-3 Raamatukogude külastamisi ühe elaniku kohta .............................................. 53

Tabel 8-4 Kooliraamatukogude töö ................................................................................. 53

8.2 Muuseumid .................................................................................................................... 54

Tabel 8-5 Muuseumid ja erakogud .................................................................................. 54

Tabel 8-6 Valga Muuseumi tegevus ................................................................................ 54

8.3 Otepää Teater ................................................................................................................. 54

Tabel 8-7 Otepää Teatri tegevus ...................................................................................... 54

Tabel 8-8 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr) ............................................ 55

Tabel 8-9 Muinsuskaitseobjektide restaureerimine (tuh. kr) ........................................... 55

8.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ........................................................................ 55

Tabel 8-10 Eesti Kultuurkapitali ja maakondliku ekspertgrupi preemiad ....................... 55

Tabel 8-11 Maakondliku ekspertgrupi preemiad ............................................................. 55

8.5 Kirikud ja kogudused ..................................................................................................... 55

Tabel 8-12 Kogudused ..................................................................................................... 55

8.6 Kalmistud ....................................................................................................................... 56

9. Sport ..................................................................................................................................... 62

9.1 Aasta parimad sportlased ............................................................................................... 62

9.2 Valgamaa spordipreemiate saajad ................................................................................. 62

9.3 Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtnud Valgamaa sportlased ............................. 62

9.4 Eesti meistrivõistluste parimad ...................................................................................... 63

9.5 Rekordid ja tipptulemused ............................................................................................. 63

9.6 Maakonnas toimunud spordivõistlused ja -üritused ...................................................... 64

9.7 Spordiklubid ja ühendused ............................................................................................ 64

9.8 Aastail 1995-98 valminud spordiobjektid/baasid .......................................................... 65

10. Tervishoid .......................................................................................................................... 66

10.1 Meditsiiniasutused ....................................................................................................... 66

10.2 Statsionaarne arstiabi ................................................................................................... 66

Tabel 10-1 Raviasutused .................................................................................................. 66

Tabel 10-2 Voodikohtade iseloomustus .......................................................................... 66

Tabel 10-3 Ambulatoorne arstiabi ................................................................................... 66

Tabel 10-4 Meditsiinipersonal ......................................................................................... 67

Tabel 10-5 Enamesinenud uued haigusjuhud (%) ........................................................... 67

Tabel 10-6 Enamesinenud surmapõhjused (%) ............................................................... 67

Tabel 10-7 Enesetapud 1995-1998 .................................................................................. 67

10.3 Tervishoiukulutused .................................................................................................... 67

Tabel 10-8 Valgamaa Haigekassa kulutused (tuh. kr) ..................................................... 67

Tabel 10-9 Valgamaa Haigekassa poolt ostetud raviteenust (tuh. kr) ............................. 68

Tabel 10-10 Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliselt (tuh. kr)...................................... 68

Tabel 10-11 Rahvatervise sihtkapitali poolt rahastatud projektid ................................... 68

10.4 Valgamaa Tervisekaitsetalitus ..................................................................................... 68

Tabel 10-12 Järelvalve all olevate objektide arv ............................................................. 68

Tabel 10-13 Nakkushaigused (haigete arv) ..................................................................... 68

11. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne ........................................................................... 69

Tabel 11-1 Sotsiaalkindlustus aastail 1994-1998

Valgamaa Pensioniameti andmetel ...................................................................... 69

Tabel 11-2 Pensionide väljamaksmine

Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) ........................................................ 69


kuvada.

7

Tabel 11-3 Lastetoetuste väljamaksmine

Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr) ........................................................ 70

Tabel 11-4 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr) ...................................................................... 70

Tabel 11-5 Sotsiaalprojektide rahastamise allikad (kr) .................................................... 70

Tabel 11-6 Laste hoolekanne ........................................................................................... 71

Tabel 11-7 Hoolekandeasutused ...................................................................................... 71

Tabel 11-8 Sotsiaalhoolekandealane tegevus ................................................................... 71

Tabel 11-9 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr) ............ 71

Graafik 11-1 Toetused ...................................................................................................... 72

11.2 Eesti Punane Rist Valgamaa Selts ............................................................................... 72

12. Tööhõive ............................................................................................................................ 74

Tabel 12-1 Tööturuteenuste osutamine ............................................................................ 74

Graafik 12-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%) ........................................... 74

Tabel 12-2 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%) .......................................... 74

Tabel 12-3 Töötuse tase omavalitsustes (%) .................................................................... 74

13. Sissetulek ja tarbimine ....................................................................................................... 75

Tabel 13-1 Keskmine palk (kr) ........................................................................................ 75

Tabel 13-2 Leibkondade keskmine sissetulek (kr) ........................................................... 75

Tabel 13-3 Leibkondade keskmine väljaminek (kr) ........................................................ 75

14. Pangandus ja kindlustus ..................................................................................................... 76

14.1 AS Hansapank Valgamaa regioon ............................................................................... 76

Tabel 14-1 Pangandusnäitajad ......................................................................................... 76

14.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor ................................................................................. 77

Tabel 14-2 Pangandusnäitajad ......................................................................................... 77

14.3 Leks Kindlustuse Valga filiaal ..................................................................................... 78

Tabel 14-3 Tegevusnäitajad ............................................................................................. 78

14.4 BICO Kindlustusgrupp ................................................................................................ 78

Tabel 14-4 Tegevusnäitajad ............................................................................................. 79

14.5 Nordika Kindlustuse AS Valga filiaal.......................................................................... 79

15. Maa- ja omandireform........................................................................................................ 80

15.1 Maareform .................................................................................................................... 80

Tabel 15-1 Maafond omavalitsuste lõikes (ha) ................................................................ 80

Tabel 15-2 Maareformi seis (ha) ...................................................................................... 80

Graafik 15-1 Maareformi dünaamika 1993-1998 ............................................................ 81

15.2 Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamine .......................................................... 81

16. Ettevõtlus ........................................................................................................................... 82

Tabel 16-1 Ettevõtete jagunemine põhitegevusala järgi .................................................. 82

Tabel 16-2 Ettevõtete jagunemine ettevõtlusvormi järgi ................................................. 82

Tabel 16-3 Realiseerimise netokäive ja puhaskasum ....................................................... 83

Tabel 16-4 Eksport ja import (tuh. kr) ............................................................................. 83

16.2 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas.......................................................................... 83

17. Turism ................................................................................................................................ 84

17.1 Turismiinfo ja -teenused .............................................................................................. 84

17.2 Tähtsamad turismiüritused ........................................................................................... 84

Tabel 17-1 Majutusasutused ............................................................................................ 86

Tabel 17-2 Toitlustusasutused .......................................................................................... 86

18. Energeetika ja side ............................................................................................................. 87

18.1 Soojus ........................................................................................................................... 87

Tabel 18-1 Soojust tarnivad ettevõtted/asutused .............................................................. 87

Tabel 18-2 Katlamajad ..................................................................................................... 87


8

Tabel 18-3 Soojusenergia ................................................................................................ 88

Tabel 18-4 Riigieelarve säästuprogrammi raames tehtud investeeringud ....................... 89

18.2 Elekter .......................................................................................................................... 89

Tabel 18-5 Valga Elektrivõrgu teenindusmahud ............................................................. 89

Tabel 18-6 Elektrienergia tarbijad ................................................................................... 90

Tabel 18-7 Elektrienergia tarbimine (milj. kWh) ............................................................ 90

18.3 Side .............................................................................................................................. 90

Tabel 18-8 Telefonijaamade monteeritud numbrite arv .................................................. 90

Tabel 18-9 Telefoniseerituse tase .................................................................................... 90

Tabel 18-10 Investeeringud ............................................................................................. 91

18.4 AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) teenused ..................................................................... 91

18.5 Radiolinja Eesti AS teenused ....................................................................................... 91

18.6 AS Ritabell (Q GSM) teenused ................................................................................... 91

19. Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud ........................................................... 92

Tabel 19-1 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv ....................... 92

Tabel 19-2 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv

kohalike omavalitsuste järgi ................................................................................ 92

19.1 Elamumajandus ............................................................................................................ 92

Tabel 19-3 Avaliku sektori eluruumide paiknevus maakonnas ....................................... 93

19.2 Riiklikud investeeringud .............................................................................................. 93

Tabel 19-4 Riiklikud investeeringud omavalitsuste järgi (tuh. kr) .................................. 93

Tabel 19-5 Sotsiaal- ja tervishoiuasutused (tuh. kr) ........................................................ 94

Tabel 19-6 Haridusasutused (tuh. kr) .............................................................................. 94

Tabel 19-7 Spordiasutused (tuh. kr) ................................................................................ 94

Tabel 19-8 Muud riigiasutused (tuh. kr) .......................................................................... 94

Tabel 19-9 Omavalitsuste objektilised investeeringud (tuh. kr) ...................................... 95

19.3 Heakord ........................................................................................................................ 96

19.4 Maakonnaplaneering .................................................................................................... 97

19.5 Geograafiline infosüsteem ........................................................................................... 99

20. Kommunikatsioonid ........................................................................................................ 100

20.1 Teed ........................................................................................................................... 100

Tabel 20-1 Riigiteed (km).............................................................................................. 100

Tabel 20-2 Vallateed (km) ............................................................................................. 100

Tabel 20-3 Metskonnateed (km) .................................................................................... 100

Tabel 20-4 Riigiteede hoiu kulud (milj. kr) ................................................................... 100

20.2 Bussiliiklus ................................................................................................................ 100

Tabel 20-5 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad........................... 101

20.3 Maakonnas asuvad raudtee-ettevõtted ....................................................................... 101

Tabel 20-6 Raudteejaamad ............................................................................................ 101

Tabel 20-7 Teised ettevõtted.......................................................................................... 101

Tabel 20-8 Reisijatevedu (inimesi) ................................................................................ 102

Tabel 20-9 Kaubavedu (vaguneid) ................................................................................ 102

20.4 Väikelaevade sadamad ............................................................................................... 102

20.5 Perioodika .................................................................................................................. 103

20.6 Televisioon ................................................................................................................ 103

20.7 Ringhääling ................................................................................................................ 103

20.8 Post ............................................................................................................................ 104

Tabel 20-10 Töödeldud postisaadetisi aastatel 1994-1998 (tuh. tk) .............................. 104

Tabel 20-11 Tellimusi vormistati (tuh. kr) .................................................................... 104

Tabel 20-12 Tellimuste jaotumine ................................................................................. 104


kuvada.

9

Tabel 20-13 Enimtellitud ajalehed ................................................................................. 104

Tabel 20-14 Enimtellitud ajakirjad ................................................................................ 104

21. Põllumajandus .................................................................................................................. 105

Tabel 21-1 Põllumajandusliku tootmise põhinäitajad .................................................... 105

Tabel 21-2 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta) ....................................... 105

Tabel 21-3 Haritava maa kasutamine valdade lõikes

aktsiisimaksu tõusu hüvitamiseks esitatud andmete alusel ................................ 105

Tabel 21-4 Toetused põllumajandustootjatele ............................................................... 106

21.1 Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo .......................................................... 106

Tabel 21-5 Tegevus ........................................................................................................ 107

Tabel 21-6 Traktorite jagunemine kuuluvuse järgi ........................................................ 107

Tabel 21-7 Traktorite arv võimsuse järgi ....................................................................... 107

Tabel 21-8 Masinate vanuseline struktuur ..................................................................... 107

21.2 Valga Maaparandusbüroo .......................................................................................... 108

Tabel 21-9 Riigieelarveliste vahendite ja investeeringute

kasutamine kuluartiklite lõikes .......................................................................... 108

Tabel 21-10 Kuivendatud maade bilanss ....................................................................... 108

21.3 Taimetoodangu Inspektsioon ..................................................................................... 109

Tabel 21-11 Veetud veoseid ........................................................................................... 109

Tabel 21-12 Taimekaitsetööde mahud ........................................................................... 111

21.4 Valgamaa Veterinaarkeskus ....................................................................................... 111

Tabel 21-13 Nakkushaiguste diagnostika ...................................................................... 111

Tabel 21-14 Nakkushaiguste profülaktika ..................................................................... 111

Tabel 21-15 Lihatööstused (teise astme ettevõtted) ....................................................... 111

Tabel 21-16 Lihatööstused (Kolmanda astme ettevõtted - väikeettevõtted) .................. 112

Tabel 21-17 Piimatööstused ........................................................................................... 112

Tabel 21-18 Linnufarmid ............................................................................................... 112

Tabel 21-19 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele .......................... 112

21.5 Valgamaa Talupidajate Liit ........................................................................................ 112

21.6 Valgamaa Põllumajandustootjate Liit ........................................................................ 112

22. Riiklikud institutsioonid ................................................................................................... 114

22.1 Valga Maavalitsus ...................................................................................................... 114

Tabel 22-1 Koosseis ....................................................................................................... 114

Joonis 1 Struktuur .......................................................................................................... 114

22.2 Valga Maakonna Maksuamet ..................................................................................... 114

Tabel 22-2 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr) ......................................................... 114

Tabel 22-3 Füüsiliste isikute tulude deklareerimine ...................................................... 115

Tabel 22-4 Tulu deklareerimine suurusjärkude kaupa 1997. aastal ............................... 115

Tabel 22-5 Maksuameti kontrollitöö tulemused ............................................................ 115

22.3 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev ............................................................................. 116

22.4 Valgamaa Pensioniamet ............................................................................................. 116

22.5 Valgamaa Tööhõiveamet ........................................................................................... 116

22.6 Valgamaa Tööinspektsioon ........................................................................................ 117

22.7 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor ...................................................... 117

22.8 Valgamaa Riigikassa .................................................................................................. 117

22.9 Riigi Tarbijakaitseameti Valgamaa Talitus ................................................................ 117

Tabel 22-6 Kontrollreidid .............................................................................................. 117

22.10 Valga Piirivalvepiirkond .......................................................................................... 117

Tabel 22-7 Isikkoosseis .................................................................................................. 117

Tabel 22-8 Piirilõigu valvamine ..................................................................................... 118


10

Tabel 22-9 Piiristatistika ................................................................................................ 118

22.11 Politsei ..................................................................................................................... 119

Tabel 22-10 Politseiametnike jaotus .............................................................................. 119

Tabel 22-11 Õigusrikkumiste struktuur ......................................................................... 119

Tabel 22-12 Seaduserikkumised omavalitsuste lõikes .................................................. 120

Tabel 22-13 Kuriteo toimepannud isikud ...................................................................... 120

22.12 Notarid ..................................................................................................................... 120

22.13 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond ........................................ 121

22.14 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv .............................................................................. 121

22.15 Valga Maakohus ...................................................................................................... 122

Tabel 22-14 Haldusasjad ............................................................................................... 122

Tabel 22-15 Haldusõiguserikkumise asjad .................................................................... 122

Tabel 22-16 Kriminaalasjad........................................................................................... 122

Tabel 22-17 Kriminaalasjades kohaldatud karistused ................................................... 122

Tabel 22-18 Tsiviilasjad ................................................................................................ 123

Tabel 22-19 Kinnistusameti tegevusnäitajad ................................................................. 123

22.16 Valga Prokuratuur .................................................................................................... 124

Tabel 22-20 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed aastail 1994-98 .............................. 124

22.17 Valgamaa Riigikaitse osakond ................................................................................ 124

Tabel 22-21 Tegevusnäitajad ......................................................................................... 125

22.18 Valga Tolliinspektuur .............................................................................................. 125

Tabel 22-22 Kogutud riigimakseid (kr) ......................................................................... 125

Tabel 22-23 Vormistatud deklaratsioone ....................................................................... 125

22.19 Valgamaa Päästeteenistus ........................................................................................ 126

Tabel 22-24 Väljasõidud teistesse maakondadesse ....................................................... 126

Tabel 22-25 Väljasõidud sündmustele maakonnas ........................................................ 126

Tabel 22-26 Tuleõnnetused esinemiskohtade järgi ¹ ..................................................... 126

Tabel 22-27 Tulekahjude tekkepõhjused ....................................................................... 127

Tabel 22-28 Hukkunuid, päästetuid ja vigastatuid ........................................................ 128

22.20 Eesti erakondade esindused maakonnas .................................................................. 128

23. Riiklikud registrid ............................................................................................................ 130

23.1 Rahvastiku arvestuse andmebaas ............................................................................... 130

23.2 Ettevõtteregister ......................................................................................................... 130

23.3 Tagastatava ja kompenseeritava vara register ........................................................... 130

23.4 Maa-ameti Valga Maakataster ................................................................................... 130

23.5 Valga Maakohtu Kinnistusamet ................................................................................ 130

23.6 Ehitusregister ............................................................................................................. 130

23.7 Valga Maakonna Hooneregister ................................................................................ 131

Tabel 23-1 Tegevusnäitajad ........................................................................................... 131

23.8 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Valga Büroo ........................................... 131

Tabel 23-2 Registris sõidukeid ...................................................................................... 131

Tabel 23-3 Tegevusnäitajad ........................................................................................... 131

24. Kohalikud omavalitsused ................................................................................................. 132

24.1 Kohalike omavalitsuste eelarved ............................................................................... 132

Graafik 24-1 Tulude jaotumine...................................................................................... 132

Graafik 24-2 Kulude jaotumine ..................................................................................... 132

Graafik 24-3 Tulud ja kulud ühe elaniku kohta (kr) ...................................................... 132

Tabel 24-1 Tulude jaotumine (tuh. kr)........................................................................... 133

Tabel 24-2 Kulude jaotumine (tuh. kr) .......................................................................... 133

Tabel 24-3 Tulude ja kulude struktuur 1994-1998 (tuh. kr) .......................................... 134


kuvada.

11

Tabel 24-4 Omavalitsuste tulud 1995-1998 (tuh. kr) ..................................................... 134

24.2 Helme vald ................................................................................................................. 135

24.3 Hummuli vald ............................................................................................................ 135

24.4 Karula vald ................................................................................................................. 136

24.5 Otepää linn ................................................................................................................. 137

24.6 Palupera vald .............................................................................................................. 139

24.7 Puka vald .................................................................................................................... 140

24.8 Põdrala vald ................................................................................................................ 140

24.9 Pühajärve vald ............................................................................................................ 141

24.10 Sangaste vald ............................................................................................................ 142

24.11 Taheva vald .............................................................................................................. 144

24.12 Tõlliste vald .............................................................................................................. 145

24.13 Tõrva linn ................................................................................................................. 146

24.14 Valga linn ................................................................................................................. 147

24.15 Õru vald .................................................................................................................... 149

24.16 Valgamaa Omavalitsuste Liit ................................................................................... 149

Tabel 24-5 Esindajad ...................................................................................................... 150

24.17 Sihtasutus Valgamaa Fond ....................................................................................... 151

Tabel 24-6 Valgamaa Omavalitsuste Liidu rahalised eraldised (kr) .............................. 151

25. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 153


12

2. 100 aastat tagasi

2.1 Maailmas

1898. aasta tõi hulga mälestuspidusid: Helveetsia rahvariik sai 100 aastaseks, Taani kuningas

Kristjan IX sai 80 aastat vanaks, Austria keiser Franz Joseph pidas aasta lõpul oma valitsuse

50. aastapäeva, Hollandi kuninganna Wilhelmine sai septembris täisealiseks ja ta krooniti,

Kölni toomkirik sai 600 aastaseks, Itaalias peeti luuletaja Leopardi 100. sünniaastapäeva.

Toimusid Saksa uue Riigipäeva valimised. Saksa lehed kaebasid, et uus Riigipäev palju

halvemalt olla kokku seatud kui 1893. a. valimistel.

Prantsusmaal jätkus Drefus`i protsess. Prantsuse kirjanik Emile Zola kirjutas riigi esimehele

kirja, milles ta sõjaväe valitsuse peale kaebust tõstis, et see Drefusi ilmaasjata vangi saatnud

ja Esterhazy vabaks mõistnud. Zola kiri avaldati ajalehes “Aurore”, mispeale nii ajaleht kui

kirjutise autor kohtusse kaevati. Zola mõisteti 15 päevaks vangi ja talle määrati 2000 franki

tahvi. Peale selle mõisteti “Aurore” toimetajalt välja uurijate kuludeks 5000 franki.

Ameeriklaste ja hispaanlaste vahel toimus Santiago merelahing. Kuigi hispaanlaste vahvus

olnud lahingus ülisuur, langes Santiago ameeriklaste kätte.

Inglise aurulaev “Dilfield” sõitis Sable Islandi juures läbi suure surnukehade välja, mis kõik

prantsuse laeva “Bourgogne” peal otsa saanud. Loeti kokku 175 surnukeha, mis meres ujusid.

Taani valitsus määras ülemääraste tuludena 500 000 krooni pealinna Kopenhageni kindluste

sõjakorrale seadmiseks ja sõjamoona tagavara muretsemiseks. Taani ajalehe “Bort Land”

seletuste kohaselt soovisid Inglise sõjalaevad suvel Läänemerele tulla ja seega sõjaväelisest

seisukohast suurt tähelepanu endale tõmmata. Ühtlasi teatasid Inglise valitsusjuhid Taani

valitsusele, et Inglise ja Venemaa vahel võivat peagi vaenulikke kokkupuuteid ette tulla.

Kuulsal Baieri õllevabrikul Leipzig-Lindenaul oli õnnestunud valmistada ilma alkoholita

õlut. Seesugusel õllel olnud hea minek.

Peterburis tehti sõjaväe arstiteaduse akadeemia ja teoloogia instituudi üliõpilaste hulgas

küsitlus: mitu paberossi päevas nad tõmbavad. Vastajaid oli 5000, arstiteaduse üliõpilastest

suitsetas 55%, usuüliõpilastest 47%. Ajaleht “Olevik” kommenteerib: selle rahaga, mis

arstiüliõpilased aastas ära tõmbavad, võiks juba 40 üliõpilast ülal pidada.

2.2 Eestimaal

Jurjevi linn sai enesele aasta algul suure aktsiaseltsi. Hr. M. Fiedrich muutis oma õllekoja

viinapuhastamise ja mõduvabriku aktsiaseltsiks, mis nüüd “Tivoli” nime all edasi töötas.

“Tivoli” vabrik oli täielikult uue viisi järgi sisse seatud. Aurujõu kõrval töötas isegi

elektrimasin. Vabrikul olid oma laevad Peipsil ja Võrtsjärvel ning kolm oma vagunit vedasid

raudteel kaupa.

Uut, Prantsusmaal löödud hõberaha oli mitu voori Tallinna kaudu Peterburi saadetud.

Viimasest saadetisest oli 2 kasti, kummagis 300 rubla hõbedat, Tallinna ja Rakvere vahel

raudtee peal vagunist ära varastatud. Ülekuulamisel selgus, et üks varastest oli endine

rööbasteseadja, kes 5 aasta eest teenistusest lahti lasti. Ta kargas Tallinna ligidal rongi otsa

peale, saagis vaguni seina augu ja viskas rahakastid maha. Teine varas – sadama töömees -

tuli rongile järgi ja korjas kastid üles.

Pärnus asutati 3 miljoni rublaline aktsiaselts puutselluloosi vabriku ehituseks. Töölisi oli küll

paarsada, kuid järgmisel kevadel hakatakse 1000 töölisega peale, nii et 1899. a. sügiseks

vabrik katuse alla saab.


kuvada.

13

Algas Tarvastu pidalitõbiste maja ehitus ja juba järgmisel kevadel võivad hoolealused sisse

astuda. Kroonu poolt oli ehituseks Saaremõisas maa antud. 2000 rubla maksev maja saab

olema 100 voodiga, sest umbes nii palju pidalitõbiseid on Tarvastu kihelkonnas. Kogu

Liivimaal oli 746 pidalitõbist nimepidi teada, neist 220 olid paigutatud pidalitõbiste

majadesse.

Iga pühapäeva hommikul pidas Rapla priitahtlik tulekaitse selts harjutusi. Pühapäeval,

2. augustil oli seal näha mitut pritsi. Pärast oli kuulda, et mitmed mõisad omale pritsid olid

muretsenud ja mehi Raplasse harjutusele saatnud.

Soome lauljanna, Moskva keiserliku ooperi primadonna, proua Alma Foström andis

31. augustil Jurjevis kodanikkude musse saalis oma venna Ossian Foströmiga kontserdi. Saal

oli kuulajaid täis ja kõik imestelivad “Soome Ööbiku” imeväärt häälekõla.

Väeteenistusse võeti Liivimaalt 2855 meest, Kuramaalt 1622 ja Eesti kubermangust 974

meest.

Asutati Tartu Jalgrattasõitjate Selts “Taara”, mis kujunes mitmekülgseks spordi- ja

kultuuriseltsiks.

Krahv E. Ungern-Sternberg asutas Kärdlasse Vabriku-Tööliste Luubisõidu ja Kalapüügi

Seltsi – esimese kalurite seltsi Eestis.

Esimesena Eesti harrastussportlastest tuli Georg Hackenschmidt Viinis Euroopa meistriks

klassikalises maadluses.

2.3 Valgamaal

Valgas asutasid Vene raudteeametnikud karskuse seltsi, mis oli esimene vene karskusselts

Balti kubermangus.

Valga Eesti Karskuse Seltsil oli 336 liiget, seltsimaja oli ruumikam kui ühelgi teisel Eesti

karskuse seltsil. Kohalikud haritud mehed võtsid seltsi tegevusest osa.

Jaanuari esimesest päevast saadik töötas jälle Sangaste Vastsemõisa õllekoda. Veoraha võrra

võis nüüd otradest rohkem nõuda.

23. aprillist suleti kuberneri käsul Otepää kirikukõrts ja Otepää mõisa Kopli kõrts.

Kuigatsi (Leevi) Keerdi kool sai jõulupühiks haruldase kingituse. Jõululaupäeval paigutati

kooli ruumidesse Peterburist Julius Zimmermanni kauplusest ostetud kuulsas “Penti”

vabrikus valmistatud fisharmoonium.

Toimus Sangaste Põllumeeste Seltsi 13. koosolek. Vastu võeti 7 uut liiget. Seltsi etteotsa

valiti 5 uut liiget. Hr. Kirschbaum rääkis lina harimisest. Järgnes ärev arutelu linahindade

võimaliku languse üle, kui väljamaal läheb tõesti korda linade keemiline leotamine. Otsustati

koos Helme ja Karula Seltsiga Valgas näitust pidada. Kirjutaja August Perli pani ette seltsi

juurde raamatukogu asutada. Ettepanek võeti ka vastu.

17. juunil toimusid Helmes kirikuõpetaja valimised. Ajaleht “Olevik” teatas, et Helme

kihelkonnas on kaks kirikut ja paarkümmend tuhat evangeelset luteriusu hinge, peale selle

veel Tõrva linn, kus muidugi mõista õpetajat rohkesti tarvitatakse. Valitud õpetajateks said

endine abiõpetajaja Sitska ja Pärnu linnast abiõpetaja Weldtman, kes said mõlemad 14 häält.

Valga Eesti Jaani koguduses oli 2500 hinge, Eesti Kreeka õigeusu koguduses umbes

samapalju, peale selle oli veel palju eestlasi Luke koguduses ja Saksa koguduses. Sellest oli

näha, et suurem osa Valga elanikest olid eestlased.


14

11., 12. ja 13. juulil peeti Sangaste, Helme ja Karula Põllumeeste Seltsi poolt näitus.

Väljanäitusele oli toodud kokku 53 hobust, 2 pulli, 18 lehma, 12 mullikat, 1 kult, 1 emis ja

peale selle veel vähemaid loomi. Auhinnavõitjad olid H. Shultz, P. Erdell, krahv Fr. Berg.

Laatre vallas pandi maksma uuendus: igal kooliminejal olgu arstitunnistus tervise heaolu üle

ette näidata. Vastasel korral kooli ei võeta. Ettekirjutuse põhjuseks oli pidalitõbi.

Valga linnapeaks valiti W. von Dahl, uueks linnanõunikuks R. Braun.

Valgas pandi alus kroonu viinalaole. Kroonu oli linna käest selleks 2600 rubla eest kaks tiinu

maad ostnud ja sinna ehitatakse ladu 200 tuhande pangi viina tarvis.

30. augustil toimus Valgas Valga Eesti Karskuse Seltsi näitemüük kirikumaja võlgade

tasumiseks. Näitemüügi vaheaegadel lõbustas rahvast muusikakoor ja sega- ning meeskoor

pooletosina ettekandega.

Üleilmselt tuntud Eesti rammumees hr. Lurich näitas Valgas 17., 18. ja 20. oktoobril oma

suurt jõudu. Valga kohta kalliste platside hinnast hoolimata oli kõigil kolmel õhtul Eesti

Karskuse Seltsi saal puupüsti rahvast täis. Valgas olid hr. Lurichi jõu vastu võistlema tulnud

kingsepp Järv, maaler Nauman, sepp Karu ja Hurt. Tõstmises näitas Karu ja maadlemises

Hurt kaunist jõudu, kuna Järv ja Nauman ka tubli mehe eest tegivad, mis võimalik; aga maha

kukkusivad nad nõnda ehk teisiti kõik. Karu sai Lurichi käest tõstmise eest hõbe auraha ja

nime “Valga esimene rammumees”.

Materjalid kogutud ajalehest “Olevik”, kirjaviis enamikus muutmata.


kuvada.

15

3. Tähtsamad sündmused ja üritused

Jaanuar

1. Käivitus Kagu-Eesti Regionaalse Arengu (KERA) programm

14. Avati avalik internetituba Valga Keskraamatukogus

14. Keskkonnaminister Villu Reiljan visiidil maakonnas

14. Avati Valga linna uus kanalisatsiooni peapumpla ja survetrass

15. Metsaameti peadirektor Andres Talijärv visiidil maakonnas

17. Maakondlik tantsupäev Valgas

22. Politseiameti peadirektor Harry Tuul Valga Politseiprefektuuris aastakoosolekul

26. Põllumajandusminister Andres Varik visiidil maakonnas

29.-30. Eesti, Läti, Leedu ja Poola raamatukogutöötajate seminar Valga

Keskraamatukogus teemal “Rahvaraamatukogud XXI sajandi eel”

31. Vabadussõja Paju lahingu 79. aastapäeva tähistamine

31. Võrtsjärve 16. talimängud Puka vallas

Veebruar

2. Valga Piirivalvepiirkonna 75. aastapäev

3.-4. Rahvusvahelise Juhtimise Projekti FUR AB direktor Örjan Fridner visiidil

maakonnas

5. Tartu Ülikooli infopäev maakonna abiturientidele Valga Gümnaasiumis

6.-8. III vabariiklik klaveriansamblite festival Valga Muusikakoolis

8. 30. Tartu Maratoni start Otepääl

11. Muinsuskaitseameti peadirektor Jaan Tamm visiidil maakonnas

13. Valga maavalitsuse korraldusel Lõuna-Eesti ja Kesk-Soome koostöökonverents

Tartus Barclay hotellis

14. Kalapidu Pühajärvel

19. Maakondlik sõnakunstipäev Valgas

21. Valga Garnisoni pidulik rivistus Valgas Kesk tänaval

23. Maavanema vastuvõtt Eesti Vabariigi 80. aastapäeva puhul

28. Eesti väikelinnade 16. talimängud Tõrvas

Märts

2.-6. Eesti esimene rahvusvaheline lumeskulptuuride võistlus Otepääl ja Väikesel

Munamäel

12. Majandusminister Jaak Leimann visiidil maakonnas

17. Karula Rahvuspargis koostöö arendamise mõttetalgud Valga ja Võru maakonna

piirialade omavalitsuste ja turismitöötajate osavõtul

18. Piirilinnade Tornio (Soome) ja Haparanda (Rootsi) ning Valka (Läti) ja Valga

turismitöötajate ühisnõupidamine Valga Turismiinfokeskuses

18.-20. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooni delegatsioon visiidil

maakonnas

19. Valgamaa koolinoorte V moepäevad “Koolimood ‘98”

20. Abiturientide ball Tõrva Gümnaasiumis

21. Vabariiklik harrastustruppide teatriball Otepääl

21.-22. ELO Lõuna-Eesti piirkondlik kokkutulek Patküla Põhikoolis

23. AS Eesti Telefon teleteenuste direktor Jaak Üprus visiidil maakonnas

26. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus visiidil maakonnas

26. Haridusminister Mait Klaassen visiidil maakonnas


16

27. Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni delegatsioon visiidil maakonnas

31. Valga Turismiinfokeskus tutvustas ajakirjanikele ja reisikorraldajatele maakonda

Riias Eesti Vabariigi saatkonnas toimunud Lõuna-Eesti päeval

Aprill

1. Sangastes avati päästedepoo

2. Konverents “Koostöö Eesti külas” Tagulas

2. Maakonna õpilaste 30. kodu-uurimiskonverents

4. Teatriball Valgas

5. Maakondlik rahvamuusikapäev Laatres

9. Avati Eesti Akvarellistide Ühenduse kevadnäitus Valgas

16. Põllumajandusminister Andres Varik ja põllumajandusministeeriumi asekantsler

Ruve Šank Valgas piirkondlikul euroinfopäeval

17. Pühajärve haridus- ja kultuuritegelase F. Linnamäe 100. ja Pühajärve raamatukogu

85. aastapäeva tähistamine

18. Valgamaa laste murdelaulu ja -luulepäev Valga Muusikakoolis

22. Valgamaa päev Tartu Ülikoolis

22. Tsirguliina raamatukogu 75. aastapäeva tähistamine

24.-25. Tõrva Meeskoori 50. aastapäeva kontserdid Valgas ja Tõrvas

Mai

7. Vabariigi president Lennart Meri maabus helikopteriga Valgas, suundudes siit

edasi Valkasse kohtuma Läti presidendi Guntis Ulmanisega

8. Sangaste lossis avati krahv Friedrich Georg Magnus Bergi tuba-muuseum

12.-16. Valga-Valka III rahvakunstipäevad

12. Maavalitsuse päev Karula Rahvuspargis

14. Valga Gümnaasiumi laulu- ja tantsupidu

14. Maakonna lasteaialaste IV folklooripäev Mõniste Koduloomuuseumis

20. Läti Vabariigi Daugavpilsi rajooni kultuuritöötajad õppereisil Valgas

21. Valmis maakonnaplaneering

22. Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimisfondi Nõukogu väljasõiduistung Valgas

23. Helme valla päev

23.-24. Puka valla päevad

28. 1.-4. klasside õpilaste – aineolümpiaadide võitjate vastuvõtt maavalitsuses

29. 5.-12. klasside õpilaste – aineolümpiaadide võitjate vastuvõtt maavalitsuses

30. Valgamaa rahvatantsupidu Otepää suusastaadionil

Juuni

2.-4. Noorte talupäevad Helme Kutsekeskkoolis

5. Piirialade Koostöönõukogu istung Valgas

5.-6. Rahvusvaheline muusikafestival Pühajärve Beach Party

7.-9. Soome Vabariigi Ylistaro valla delegatsioon visiidil maakonnas

11.-13. Valga linna päevad

12. Eesti maavanemad külaskäigul Valgamaal

12.-13. Peaminister Mart Siimann visiidil maakonnas

13. Valga staadioni avamine

17. Valgamaa Aastaraamatu, statistilise miniväljaande ja Valgamaa fotoalbumi esitlus

maavalitsuses

17. Teede- ja sideminister Raivo Vare visiidil maakonnas

21.-23. Karula valla päevad


kuvada.

17

21. Kirjaniku, riigitegelase ja õpetaja Jaan Lattiku mälestuskivi avamine Karula vallas

Mäkistes

22. Tõlliste valla päev

23. Võidupüha 79. aastapäeva üritused maakonnas

30. Taasavati vastremonditud Helme Koduloomuuseum

30. Algas Balti keemiaõpetajate suvekool Helme Kutsekeskkoolis

Juuli

2.-5. Tõrva linna päevad

8. Avati Koorküla Päevakeskus

11. Esmakordselt Eestis Balti meistrivõistlused motokrossis Jaanikese motokeskuses

11.-12. Vabariiklik pere- ja suguvõsaansamblite kokkutulek Otepääl. Otepää pereansambli

“Pillipuu” 40. aastapäeva tähistamine

31. Tõrvas avati hotell De Tolly

August

1. Rahvalaulu- ja käsitööpäev Otepääl

1. I Valga aastajooks (1998 m)

3.-8. Rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosium “Puu ‘98” Valgas ja Hiie kojas

6.-7. Ida-Virumaa omavalitsuste juhid visiidil maakonnas

8. Valga-Tartu raudtee ehitamise 110. ja Valga-Pihkva raudtee 100. aastapäeva puhul

avati Valgas Jaama puiesteel vedur-mälestusmärk

14.-15. Rahvusvaheline suusatajate võistlus “Suverull ‘98” Otepääl

25.-28. Lõuna-Eesti pianistide suvekool Valga Muusikakoolis

26. Avati hotell Pigilinna Tõrvas

26. Eesti Keskkonnafondi tegevdirektor Jossif Eidelking visiidil maakonnas

28. Eesti Põhjaveekomisjoni väljasõiduistung maakonnas

29. George Gershwini vabaõhuooperi “Porgy ja Bess” kontsertetendus Tõrvas

September

1. Alustas tööd usaldustelefon 66 200 igal nädalapäeval kell 18-22

4. Valga-Valka I rahvajooks

5. Valga-Valka ettevõtluspäev

8. Valga raekoja siseseinal avati mälestustahvel Valga linna esimesele eestlasest

linnapeale Johannes Märtsonile

14. Pandi nurgakivi Otepää Gümnaasiumi juurdeehitusele

14.-20. Leivanädala üritused

15. Valga Piirivalvepiirkonna ülemana asus tööle kapten Tõnu Reinup

24. Valga staadioni uues olmehoones avati terviseedendustöö keskus

24. Perede tervise- ja spordipäev Valgas

25.-29. Orienteerumise maailma karikavõistluste etapp Hellenurme ümbruses

26. Tagula kooli 230. aastapäeva tähistamine

30.-1. Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoja õppepäevad maakonnas

Oktoober

1.-2. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed visiidil maakonnas

3. Hargla Põhikooli 310. aastapäeva tähistamine

3. Aakre Lasteaed-Algkooli taasavamise 10. aastapäeva tähistamine

6. Venemaa erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis Aleksei Gluhhov visiidil

Valgas


18

9. Piirilinnade koostööd käsitleva ESTLA projekti lõppkonverents Valgas

13. Helme Raamatukogu 70. aastapäeva tähistamine

19. Maakonnaplaneeringu avalik arutelu maavalitsuses

19. Maakonda külastasid ÜRO Lastefondi Eesti Rahvuskomitee juhatuse liikmed Elle

Kull ja Leo Tamm

20. Osaühing E & J avas Valgas reisibüroo

22. Konverents Jaan Lattiku 120. sünniaastapäeva tähistamiseks Lüllemäel

23. Valgamaa laste joonistatud postkaartide esitlus maavalitsuses

23. Avati Valgamaa Päästeteenistuse Puka tugikomando

25. Kaagjärve raamatukogu 80. aastapäeva tähistamine

26.-27. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus visiidil maakonnas

November

3.-28. Valga VIII kunstikuu

5. Kultuuriminister Jaak Allik visiidil maakonnas

12. Briti suursaadik Eestis Timothy Craddock visiidil Valgas, osaledes inglise keele

keskuse avamisel 1. Põhikoolis

12. Maakonda tutvustav ekskursioon Lõuna-Eesti turismikonverentsist osavõtjaile

13. Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism konverents Otepääl

14. Puka kooli 230. aastapäeva tähistamine

18. Maavalitsuste põllumajandust kureerivate ametnike nõupidamine maakonnas

20. Valga-Valka rahvusvahelise transiidisõlme ja logistikakeskuse projekti tööseminar

Valgas

26. Kodanikupäeva tähistamine

26. Piirialade Koostöönõukogu regionaalplaneeringu töögrupi nõupidamine Valgas

26. Riidaja Põhikooli 165. aastapäeva tähistamine

27. Konverents “Eesti küla areng läbi kohaliku ettevõtluse” ning külaideede konkursi

võitjate autasustamine Pühajärve Põhikoolis

30. Vabariigi Valitsus nimetas Rein Randveri Valga maavanema ametikohale

järgnevaks 5 aastaks

30. AS Eesti Telefon teenuste ja talituste direktorid visiidil maakonnas

Detsember

3. Moskva oblasti delegatsioon visiidil maakonnas

9. Haridusministeeriumi kutseharidusosakonna juhataja Mati Kask visiidil maakonnas

14.-15. Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooni delegatsioon visiidil

maakonnas

21. Väljaande “Valgamaa kirikud” esitlus maavalitsuses

22. Maavanema kutsetega aastalõpupidu. Valgamaa Fondi aastapreemiate,

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi preemiate, maakondliku konkursi

“Kauneim kodu” preemiate ja maakondlike spordiautasude kätteandmine

22.-29. Otepää talvemuusika festival

31. Siseminister Olari Taal visiidil maakonnas


kuvada.

19

4. Valga maakond

Kaart 1 Asend

Kaart 2 Haldusjaotus

Võ

rum

aa

Põ

lva

ma

a

Tartumaa

Viljan

dimaa

Läti Vabariik

Helme

Hummuli

Karula

Tõlliste

Pühajärve

Palupera

Taheva

Õru Sangaste

PõdralaPuka Otepää

Tõrva

Valga

4.1 Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas.

Maakonna pindala on 2046,49 km², ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit.

Maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja

Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga

aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline

kuulumine Kõrg-Eestisse.

Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.

Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 245, Tartusse 89, Viljandisse 82,

Võrru 77, Põlvasse 86, Pärnusse 144, Narva 268 ning Riiga 168 ja Pihkvasse 142 kilomeetrit.

Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (101 km), idas Võru, põhja-

kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.

4.2 Maakonna kujunemine

Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda.

3. juulil 1783. a. andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele,

millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond.

Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 - Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti

alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu.

Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja

käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus

välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta.

Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati

sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised

vallad:

- Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku,

Jõgeveste;

- Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre;

- Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste.


20

Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis

aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest.

Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes

võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise.

19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige

Jaan Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada 3 päeva jooksul maakonnavalitsus 4

osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Eesti Vabariigi

valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest

ning andis seetõttu 6. septembril 1920. a. välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati

Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond.

Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme,

Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11.

veebruaril 1921. a. kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna

koosseisu:

- Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald;

- Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald;

- Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera

vald.

Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli,

Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn.

Hiljem toimusid haldusterritoriaalsed muutused alljärgnevalt:

- 1921. a. eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev;

- 1922. a. Paju valla koosseisus olev Puraküla liideti Valga linnaga;

- 1924. a. liideti Paju vald Sooru vallaga;

- 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks.

1920-ndate aastate teisest poolest kuni 1939. a. haldusreformini oli Valga maakonnal 19

valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi,

Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste.

1939. a. valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade

arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi,

Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla.

Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu

Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne

jaotus.

Eestis moodustati senise 13 maakonna ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636

külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks:

- Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi,

Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud

(va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni);

- Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre,

Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud;

- Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki,

Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud.

3. mail 1952 moodusti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus

Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga,

Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja

Elva rajoonid.


kuvada.

21

25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide

seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti

Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud.

Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. a.

likvideeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni

koosseisu.

21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning

Aakre, Otepää ja Palupera (v.a. Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. a. saadi

rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. a. Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid

kujunesid lõplikult välja 1966. a.

25. veebruari 1977. a. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt koosnes Valga

rajoon 3 linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga.

1. jaanuaril 1999 on Valgamaal 3 linna: Valga, Tõrva, Otepää ning 11 valda: Helme,

Hummuli, Karula, Palupera, Puka, Põdrala, Pühajärve, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru.

4.3 Lipp ja vapp

Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus.

17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon.

17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud

ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja

alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar sümboliseerimaks kahte rahvast

ühendavat silda.

Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite

läbivaatamist 1931. aasta märtsis maavolikogu kinnitas kohaliku inseneri Saare vapikavandi.

Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne “V” täht ja

vasakul sinisel neli kuldtähte sümboliseerimaks nelja maakonda, millistest Valgamaa

moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi

kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril

1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (Siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist)

maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see “Riigi Teatajas”.

1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja

maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused.

1936. aastal töötas kunstnik G. Reindorff välja maakondade uued vapikavandid, mis olid

tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade

vapid ja lipud, millede kirjeldused Valgamaa osas on alljärgnevad:

- Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel

väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest

Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba.

- Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust:

ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu

normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb

maakondliku eritunnusena maakonna vapp.


22

4.4 Haldusjaotus

Maakonnas on 3 linna ja 11 valda. Maa-asulaid on kokku 154, neist 7 alevikku ja 147 küla.

Maakonna keskus on Valga linn.

Tabel 4-1 Elanike arv maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi järgi

Omavalitsus Alevikke Külasid Elanikke

01.01.98

Elanikke

01.01.99

Pindala

km²

Asustustihedus

in/km²

Helme vald 1 14 2590 2549 312,73 8,2

Hummuli vald 1 6 1124 1127 162,70 6,9

Karula vald 14 1315 1269 229,92 5,5

Otepää linn 2438 2383 4,32 551,6

Palupera vald 13 1286 1231 123,48 10,0

Puka vald 1 18 2098 2059 202,41 10,2

Põdrala vald 14 1067 1053 128,70 8,2

Pühajärve vald 21 2131 2137 213,04 10,0

Sangaste vald 1 13 1673 1661 144,73 11,5

Taheva vald 13 1127 1119 204,71 5,5

Tõlliste vald 2 13 2187 2163 193,78 11,2

Tõrva linn 3509 3488 4,80 726,7

Valga linn 15822 15537 16,54 939,4

Õru vald 1 8 673 659 104,63 6,3

Kokku: 7 147 39040 38435 2046,49 18,8

4.5 Kaugused linnulennult

4.5.1 Maakonnakeskused

Linn Kaugus (km) Asimuut (°)

Haapsalu 196 313

Jõgeva 109 11

Jõhvi 194 24

Kuressaare 217 286

Kärdla 236 306

Paide 127 347

Põlva 68 62

Pärnu 113 308

Rakvere 177 6

Rapla 154 332

Tallinn 199 338

Tartu 82 33

Viljandi 70 338

Võru 58 82

4.5.2 Väljapoole Eestit

Linn Kaugus (km) Asimuut (°)

Petseri 94 87

Riia 150 233

Helsinki 270 347

Vilnius 350 188

Peterburi 350 44

Pihkva 136 88

Stockholm 500 294

Varssavi 690 209

Moskva 730 102

Kopenhaagen 850 259

Oslo 910 291

Berliin 1000 239

Brüssel 1570 249

London 1810 258

Pariis 1850 247

Washington 7140 302


kuvada.

23

5. Rahvastik

5.1 Näitajad

Graafik 5-1 Jaotus soo järgi 1995-1998

18192 18187 18349 18064

21355 21349 20691 20371

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

45000

1995 1996 1997 1998

mehi naisi

Graafik 5-2 Jaotus vanuse järgi 1995-1998

9096 8935 7769 7649

21355 2123121277 21024

9096 93709994 9762

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

45000

1995 1996 1997 1998

Tööeelses eas Tööeas Pensionieas

Graafik 5-3 Jaotus elukoha järgi 1995-

1998

22225 22180 21784 21408

17322 17356 17256 17027

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

40000

45000

1995 1996 1997 1998

Linnarahvastik Maarahvastik

5.2 Iive

1998. a. sündis 193 tüdrukut ja 183 poissi.

Kaksikuid sündis kaks paari - tüdruk ja tüdruk

ning poiss ja tüdruk.

80 last registreeriti vallaslastena, 129 lapse

põlvnemine tuvastati, 167 lapse (44%) vanemad

olid seaduslikus abielus. Ema esimese lapsena

sündis 185, teisena 89, kolmandana 57,

neljandana 25, viiendana 11, kuuendana 8 ja

seitsmendana 1 laps. Kõige noorem sünnitaja oli

15, kõige vanem 43 aastane.

Populaarsemad nimed

Poisid: Sander ja Kevin. Huvitavamaid nimesid:

Brayan Remii, Rich-Rodger.

Tüdrukud: Sandra. Huvitavamaid nimesid: Kelly

Kerörin, Kirke Ramona, Teve, Eve-Lyn.

Aastail 1988-98 on maakonnas kõige populaar-

semad lastenimed olnud Martin ja Kristiina.

Tabel 5-1 Registreeritud sünde ja surmi

Omavalitsus Sünnid Surmad

Helme 29 28

Hummuli 19 13

Karula 17 23

Otepää 18 21

Palupera 12 24

Puka 19 40

Põdrala 19 15

Pühajärve 24 30

Sangaste 19 13

Taheva 10 25

Tõlliste 13 56

Tõrva 29 62

Valga 143 288

Õru 5 13

Kokku 376 651

Tabel 5-2 Mehhaaniline iive

1995 1996 1997 1998

Siseränne

- saabujad 943 999 1437 812

- lahkujad 1367 1104 1071 934

- saldo -424 -105 366 -122

Välisränne

- immigrandid 45 45 36 44

- emigrandid 263 263 72 41

- saldo -218 -218 -36 3


24

Graafik 5-4 Loomulik iive 1988-1998

376348420393

458475564

596

613613650 651598

649643676694

591642

619594558

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998

Sünnid Surmad

5.3 Abielud

- Registreeriti 104 abielu (1997. a. 127)

- Enne abielu registreerimist elas vabaabielu 87 paari ehk 84% abiellunuist. Üks paar oli

koos elanud 27 aastat. Ühised lapsed olid 32 paaril.

- 50% paare abiellus esmakordselt

- 15 paaris ehk 14,4% olid mõlemad abiellujad töötud

- Kõige rohkem mehi abiellus vanuses 26, kõige rohkem naisi vanuses 18 ja 22 aastat

- Noorimad abiellujad olid neiud: üks 15, üks 16 ja kaks 17 aastased

- Vanim abiellunud mees oli 79 aastane, vanim naine 72 aastane

- Abiellunute hulgas oli kõige rohkem keskharidusega ja kõige vähem kõrgharidusega

inimesi

- Abiellujate hulgas oli 63 eestlaste paari, 7 eestlast abiellus venelasega, 2 eestlast

lätlasega, 1 eestlane kanadalasega

5.4 Abielulahutused

- Abielulahutuse akte koostati 71

- Ühise avalduse alusel lahutati 67 ja varasemate kohtuotsuste alusel 4 abielu

- Kõige enam (10%) lahutati 9 aastat kestnud abielusid. Lahutati ka üks 30 ja üks 40 aastat

kestnud abielu

5.5 Nime muutmised

Nimemuutmise akte koostati 8, neist 6 juhul muudeti perekonnanime, 2 juhul nii perekonna

kui ka eesnime.

Graafik 5-5 Nimemuutmised, abielud ja abielulahutused 1988-1998

71

294

260260

221

178 164146 149

125 127104

70109

128106

117120 125 117 103 115

816211715232011885

0

50

100

150

200

250

300

350

1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998

Abielud Abielulahutused Nimemuutmised


kuvada.

25

6. Looduskeskkond ja -kaitse

6.1 Üldiseloomustus

Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb Sakala

kõrgustiku kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-

seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõuna

suunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel puisniidud ja metsad. Tõrva-

Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades

paljanduvad siin orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal

vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute

metsatukkadega. Lõuna pool - Hummuli ja Taagepera ümbruses, leidub ka kuplistikke. Läti

Vabariigi piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna

keskosa hõlmab põhja-lõuna suunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga

nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest lamm- või

moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub

Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad

on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.

Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on

Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Otepää ümbruses on

valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ning rohkete

järvedega. Kauneim neist on Pühajärv. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed,

kuid reljeef on siin samuti väga liigestatud.

Valga nõost kagus kerkib lääne-idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva

reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis

jätkuvad ka Läti Vabariigi piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on Karula

Pikkjärv kuplistiku põhjaserval.

Maakonna lõunaossa jääb Hargla nõgu - kõrgustike vaheline tasane ala, kus metsade keskel

kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase kauni loodusega on Koiva ja

Mustjõe orud ning Aheru järve ümbrus.

Maakonna aluspõhja moodustavad devoni liivakivid, mis on suhteliselt suure poorsusega,

vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad kesk-

devoni burtnieki lademe heledavärvilised liivakivid, milledega vaheldumisi esinevad savi- ja

merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad kesk-devoni Aruküla lademe

liivakivid, mis on põimjaskihilised aleuroliitide, savide ning dolomiidi vahekihtidega.

Aluspõhja katab kvaternaarsete setete kompleks (glatsiaalsed, limnoglatsiaalsed ja

fluvioglatsiaalsed setted). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas moreen.

Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on

keeruline (paksus varieerub 10 - üle 100 m). Pinnasevesi lasub 0-10 m sügavusel, küngastel

kohati sügavamalgi.

Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust

võib takistada reljeef.

6.2 Kliima

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poolt koostatud kliimaülevaates on põhinetud

Valga Meteoroloogiajaama (MJ) pikaajaliste meteoroloogiliste vaatluste andmetele, mis

kajastavad Lõuna-Eesti tasandikulise ala kliimatingimusi. Vaadeldakse viimase viie aasta


26

(1994-1998) kliimanäitajaid, võrreldes neid perioodi 1961-1990 keskmiste näitajatega ehk

niinimetatud kliimanormidega.

6.2.1 Õhutemperatuur

Kõige soojemaks kuuks on juuli ja kõige külmemaks veebruar. Soe periood algab tavaliselt

aprilli algul ning lõpeb novembri saabumisega. Aasta keskmine temperatuur on viimase 5

aasta keskmisena Valgas 5,5 kraadi, mis on 0,4 kraadi kõrgem normist. Üksikute aastate

piires kõigub see 4,6 kraadist 1996.aastal kuni 6,1 kraadini 1995. aastal, olenevalt sellest,

missuguse temperatuurirežiimiga aastaga oli tegemist. Viimaste aastate jooksul on kuude

temperatuurid olnud küllaltki muutlikud ning osadel aastatel erinenud oluliselt paljuaastasest

keskmisest. Näitena võib tuua 1994. a. juulikuu, kus kuu keskmine temperatuur oli 19,6

kraadi (3,0 kraadi normist kõrgem), samuti 1995. aasta juunikuu, kus vastav näitaja oli 18,2

kraadi (norm 15,3 kraadi) ja 1997. aasta juuli- ja augustikuu üle 18-kraadise keskmise

temperatuuriga. 1994-1998 aastate kuumarekord 33,8 kraadi vilus 30. juulil 1994.aastal jääb

siiski alla maksimaalsele õhutemperatuurile 34,3 kraadi, mis registreeriti Valga MJ-s 1992. a.

augustis. Ka kõige madalam temperatuur viimastel aastatel - 32,0 kraadi 8. veebruaril 1996.

aastal ei saa võistelda varasema, sajandi teise poole külmarekordiga -40,5 kraadi 1978. a.

detsembris. Viimase viisaastaku talvekuud on olnud pehmed, eriti 1995. aasta jaanuar-

veebruar-märts, samuti ka 1997. aasta veebruar ning 1998. aasta jaanuar ja veebruar. Üldse

on aasta külmimas kuus veebruaris näidanud kraadiklaas kolmel aastal viiest päevasooja 7

kraadi, mida võib lugeda märguandeks kliima pehmenemise suunas. Seda näitab ka

temperatuuri aasta-amplituud so kõige külmema ja kõige soojema kuu temperatuuride

erinevus. Kui perioodil 1961-1990 oli amplituud 23 kraadi, siis viimase 5 aasta keskmisena

21 kraadi.

Tabel 6-1 Valga õhutemperatuur 1994-1998 (°C)

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta

keskmine -3,9 -5,6 -1,4 5,6 10,7 15,7 17,2 16,3 10,7 5,9 -0,6 -5 5,5

keskm. maksimaal. -1,5 -1,9 3 11,1 16,5 21,2 22,9 22,5 15,7 9,5 2,1 -2,3 9,9

keskm. minimaal. -6,6 -9,1 -5,3 0,6 5,2 10,5 11,6 10,6 6,4 2,8 -3,1 -7,5 1,3

abs. maksimum 4,4 7,5 14,4 26,7 30,7 31,3 33,8 30,2 27,9 20,4 12,9 7,1 33,8

abs. miinimum -26,5 -32 -21,9 -11,1 -3,9 2 5,7 3,6 -4 -7,6 -19,2 -30,1 -32

Graafik 6-1 Kuu keskmine õhutemperatuur Valgas (°C )

-0,8-2,8 -2,3

6,3

12,0

16,0 16,2

14,0

11,1

5,6

-6,2

-3,7

-10,0

-5,0

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Viimane öökülm õhus 1998. a. kevadel: 16. aprillil -1,7 °C

Esimene öökülm õhus 1998. a. sügisel: 26. septembril -0,6 °C


kuvada.

27

6.2.2 Pilvisus ja sademed

Eesti ilma mõjutavad oluliselt Atlandi ookeanilt ida poole liikuvad tsüklonid. Nendega

kaasnev pilvisus lühendab maale langeva päikesepaiste kestust. See moodustab Eesti

keskmisena 1735 tundi, mis on ainult 39% võimalikust väärtusest ehk päikesepaistest pilvitu

taeva korral. Kuna päikesepaiste kestuse vaatlusi Valga MJ-s ei tehta, siis on siinkohal

kasutatud pilvisuse andmeid. Üldiselt on pilvisus väiksem kevad-suvisel perioodil. Kõige

vähem päikest on novembris-detsembris ja ka jaanuaris. Perioodil 1994-1998 on pilvisuse

aastases käigus omad iseärasused, mis ilmnevad pilvisuse suurenemises mais-juunis ja

vähenemises juulis-augustis.

Pilvisust hinnatakse 10-pallise skaala järgi, esitatud on keskmistatud andmed alumise

pilvisuse kohta.

Graafik 6-2 Keskmine pilvisus pallides Valgas

0

2

4

6

8

10


Üldine Alumine

Õhus sisalduva niiskuse näitajaks on keskmine suhteline õhuniiskus, mis püsis vaadeldaval

perioodil (1994-1998) kogu aasta kestel suhteliselt kõrgena (80-86%). Pilvisuse ja

õhuniiskusega on tihedalt seotud sademed. Paljuaastase keskmisena langeb Valgas ja selle

vahetus ümbruses 711 mm sademeid aastas, ületades Eesti keskmise sademete hulga 626 mm

ehk 14% võrra. 33% sademetest sajab külmal ja 67% soojal aastaajal.

Atmosfääritsirkulatsiooni iseärasuste tõttu on sademetehulkade muutlikkus kuude lõikes

küllaltki suur. Võttes vaatluse alla viimase 5 aasta sademeteandmed, võime näha sademete

hulga kasvu võrreldes normiga mais, juunis ja oktoobris, normist vähem on sademeid juulis,

augustis ja septembris. Suur erinevus on aastasummades, ulatudes 530 mm-st 1996. aastal

kuni 849 mm-ni 1998. aastal. Põllumajanduse seisukohast pakuvad erilist tähelepanu

suveperioodi (juuni-august) sademed. Nii sadas ühel kuivemal – 1996. aasta augustis tavalise

93 mm asemel ainult 8,2 mm vihma ning 1997. aastal veelgi vähem – ainult 3,2 mm, mis

moodustab 3% normist. 1998. aasta kolme suvekuuga tuli Valgas aga 402 mm vihma, mis on

üle 1,5 korra tavalisest rohkem. Vaatluspostide andmeil oli samasugune sademeterohkus üle

kogu Valga maakonna: Otepääl 463 mm, Tõrvas 410 mm ja Tõllistes 417 mm.

Paduvihmadega kaasnes äike ja rahe.

Tabel 6-2 Ööpäevased maksimaalsed sademete hulgad (mm)

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XI-III IV-X Aasta

Valga 1994-98 19,9 13,8 9,5 16,4 46,1 33,8 31,5 37,7 19,1 25,3 19,2 10,9 19,9 46,1 46,1

Valga 1961-90 19,2 13,2 18,2 23,1 36 60,4 86,8 65,3 40,4 21,8 24,7 23,7 24,7 86,8 86,8

Eesti. 1961-90 33,4 37,1 28,1 49,8 72,9 83,4 130,8 81,1 74,5 40,1 47,2 32,9 47,2 130,8 130,8

Tavaliselt on sajupäevi minimaalselt varakevadel. Suvel ja sügisel sajupäevade arv suureneb,

saavutades maksimumi sügisel ja talvel. 1994-1998. a. avaldasid ilma kujunemisel suurt mõju

suvised antitsüklonid, vähendades pilvisust ja sademete teket ning sajupäevi registreeriti

juulis, augustis ja septembris tavalisest vähem.


28

Graafik 6-3 Sadamete hulk Valgas (mm)

4050

23

39

118

166

109

127

21

89

13

54

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180


Tabel 6-3 Sademetega >=1,0 mm päevade arv

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XI-III IV-X Aasta

Valga 1994-98 11 10 10 8 11 12 8 8 8 12 11 12 54 67 121

Valga 1961-90 11 9 9 7 8 10 11 12 12 12 13 13 55 72 127

Eesti 1961-90 10 7 8 7 7 8 10 10 12 12 13 12 50 66 116

Külma poolaasta tahkete sademete hulk määrab ära talvised lumeolud. Kui võrrelda kahe

perioodi lumeolusid, siis aastate 1994-1998 keskmine lumikate oli oma kestuselt lühem kui

paljuaastane keskmine ja ka enamike dekaadide lumepaksus jäi sellest maha.

6.3 Maavarad

Maakonnas leiduvad maavarad on: savi, ehitusliiv, ehituskruus, sapropeel, rauaooker ning

põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1998. a. ehitusliiva, ehituskruusa ja turvast.

6.3.1 Ehitusliiv ja ehituskruus

1999. a. alguses oli maakonnas 31 liiva- ja kruusakarjääri, kaevandamine toimus neist

kaheksas. Mäeeraldiste piires kaevandati 1900 m³ ehitusliiva ja 27 600 m³ ehituskruusa. Peale

selle kaevandati Sulevi karjäärist 5600 m³ maa-ainest (täitepinnast).

Suurimaks kaevandajaks oli Valga Teedevalitsus. Ülejäänud kaevandajateks olid AS Valmap

Grupp ja munitsipaalettevõtted.

Kaevandatud materjali kasutati maakonna piires teede- ja ehitustöödel ning remondiks.

Graafik 6-4 Liiva ja kruusa kaevandamine 1994-1998 (m³)

1400 300 2200 1900

54400

28700 27200 276004700

61700

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

1994 1995 1996 1997 1998

Ehitusliiv Ehituskruus


kuvada.

29

6.3.2 Turvas

Maakonnas on 4 turbaraba, neist 3 rabas toodeti 1998. a.kokku 14 800 tonni turvast, sellest

vähelagunenud 13 500 t ja hästilagunenud turvast 1 300 t. Kaevandajaks oli AS Valmap

Grupp. Turvast kasutati põllumajanduses ja kütteks.

Graafik 6-5 Turba kaevandamine 1994-1998 (t)

2500 6900 8400 1020013500

1300

0

5000

10000

15000

20000

1994 1995 1996 1997 1998

Vähelagunenud turvas Hästilagunenud turvas

Tabel 6-4 Maavarade kaevandamise load

Maakonnas kehtivad järgmised Valga Maavalitsuse poolt väljastatud maavarade

kaevandamise load.

Loa valdaja Karjääri asukoht Maavara

AS Valmap Grupp Helme raba, Helme vald Turvas

AS Valmap Grupp Kantsi raba, Karula vald Turvas

AS Valmap Grupp Lagesoo raba, Helme vald Turvas

Valga Teedevalitsus Palupera karj., Palupera vald Ehituskruus

Valga Teedevalitsus Neeruti karj., Palupera vald Ehituskruus

Valga Teedevalitsus Vanaveski, Helme vald Ehituskruus, ehitusliiv

Valga Teedevalitsus Kurejärve II, Puka vald Ehitusliiv

Valga Teedevalitsus Vuti karj., Puka vald Ehitusliiv

Tabel 6-5 Karjäärid

Maakonnas on arvel 31 karjääri. 1998. aastal rekultiveeriti kaks omanikuta karjääri Sangaste

vallas: Tiidu 1 ha ja Palu 1,75 ha karjäär. Töid finantseeris Eesti Keskkonnafond. Karjääri

nimetus

Asukoht Valdaja Pindala

(ha)

Maa-

vara

Tarbevaru

(m³)

Reservvaru

(m³)

Prognoos-

varu (m³)

Ande Sangaste Eraomandis 3,65 L 31200 250000

Arula Pühajärve Pühajärve vald 3,99 Kr 107300 350000

Asu Hummuli Hummuli vald 6,04 L 93000 2000000

Holdre Helme AS Valmap 15,36 Kr 805000 719500 500000

Härma Helme Helme vald 5,42 L 147000 228000

Jõgeveste Helme Eraomandis 2,8 Kr 4700

Kanasiiva I Karula Valga Teedevalitsus 3,04 L 75000 1000000

Kirbu Karula Valga Teedevalitsus 5,65 L 42100

Koosa Puka Aakre Metskond 2,22 Kr 18000 800000

Kure Puka Valga Teedevalitsus 13,67 Kr 0 898000

Kurejärve I Puka Valga Teedevalitsus 4,43 Kr 0

Kurejärve II Puka Valga Teedevalitsus 1,65 L 34200 67000

Laanemetsa Taheva Taheva vald 6,47 Kr 653900 1505000 4000000

Matsi Tõlliste Tõlliste vald 2,24 L 80700 296500


30

Metsoja I Karula Valga Teedevalitsus 2,47 Kr 23300

Metsoja II Karula Karula Metskond Kr 27200 1000000

Neeruti Palupera Valga Teedevalitsus 3,02 Kr 47300

Oona Puka Puka vald 2,85 Kr+L 9600 422500 5000000

Palupera Palupera Valga Teedevalitsus 20,04 Kr 247100 609000

Puurina Karula omanikuta 0,68 M-a 8300

Rautina Karula Eraomandis 6 L 190700 100000

Riidaja, Lahtre Põdrala Põdrala vald 1,67 Kr 0 590900

Restu Sangaste Valga Teedevalitsus 15 Kr 0

Siimu Sangaste AS Valmap 11,89 Kr 151900 340600

Sulevi Hummuli Valga Teedevalitsus 8,5 M-a 489200 2000000

Tinuküla Tõlliste Tõlliste vald 1,5 L 10700

Tornimäe Tõlliste Tõlliste vald 1,5 L 198700 1620000 1700000

Vanaveski Helme Valga Teedevalitsus 6,47 Kr 430200

L 41000

Voola I Helme Koorküla Metskond 3,43 Kr 107000 547200 2000000

Voola II Helme Valga Teedevalitsus 3,38 Kr 0

Vuti Puka Valga Teedevalitsus 8,7 L 313100 861000 200000

Maavara: L - liiv, Kr – kruus, M-a – maa-aines

6.4 Vesi

6.4.1 Veevõtt ja veekasutus

Vee kaitset ja kasutamist reguleerib Veeseadus, samuti Ranna ja kalda kaitse seadus.

Valgamaa joogiveeallikaks on põhjavesi. Pinnavett kasutatakse vaid kunstlume

valmistamiseks Väikesel Munamäel ja Kuutsemäel.

Valgamaal võetakse põhjavett valdavalt devoni veeladestust, ordoviitsiumi ladestust võetakse

alla 1% maakonna veetarbest. Veevõtt on maakonnas alates 1990. a. pidevalt vähenenud.

Veetarbe vähenemist on põhjustanud riikliku suurtootmise asendumine eraettevõtlusega. Kui

näiteks 1989. a. moodustas veetarvitus kalakasvatuses 18% kogu veetarbest, siis 1992. aas-

taks oli kalakasvatus likvideeritud. Põllumajanduslik veetarve vähenes 1993. a. jooksul 5,9

korda, moodustades koguveetarbest vaid 8%. Alates 1994. a. on veetarbe vähenemine aeglus-

tunud, kuid languse tendents jätkub. Veevõtu vähenemist tingib ka veehinna pidev tõus.

Graafik 6-6 Veevõtt maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a)

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

1989 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998


kuvada.

31

Veevõtt ja vee tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt. Kui Valga linna veetarve

moodustab umbes poole maakonna koguveetarbest, siis Õru valla veetarbimine vaid alla 1%.

Tabel 6-6 Veekasutus maakonnas 1989-1998 (tuh. m³/a)

Aasta Valga Tõrva Otepää Vallad Kokku

1989 2250 470 220 2670 5610

1994 1130 247 112 619 2108

1995 1053 136 79 518 1786

1996 959 139 106 558 1762

1997 852 139 111 523 1625

1998 628 80 101 531 1340

Tabel 6-7 Veekasutuse jaotus kasutusviiside järgi 1989-1998 (tuh. m³/a)

Veekasutus kokku olme tootmine põllumajandus

1989 5610 2170 1010 2430

1994-1998 1724 1266 316 142

6.4.2 Heitvee käitlus

Graafik 6-7 Reovee puhastamine 1989-1998 (tuh. m³/a)

33103128

2395

18012093 2077

720 686

338 307 315 387

205820341717

2312

30563220

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

1989 1994 1995 1996 1997 1998

Kokku reovett puhastatud puhastatud nõuetekohaselt

Veeheide on inimese poolt mitmeks otstarbeks kasutatud vee tagasi juhtimine loodusesse

puhastatud või puhastamata kujul. Selles valdkonnas kasutatakse kahte erinevat sõna : reovesi

ja heitvesi. Reovesi on puhastamata veeheide ja heitvesi on reovesi, mis on läbinud

spetsiaalse töötluse (mehaanilise, bioloogilise ja keemilise).

Koos veekasutuse vähenemisega on vähenenud ka loodusesse juhitava heitvee kogus.

Aastatel 1994-1998 on puhastusseadmetest veekogusse väljuvat heitvett mõõdetud

suurematel veetarbijatel (linnad ja suuremad maa-asulad). 1996.a. oli biotiikidest heitvee

kadu infiltratsiooni ja aurumise tõttu suur, mis põhjustas heitveekoguse tuntava vähenemise.


32

Graafik 6-8 Heitvesi aastatel 1994-1998

(tuh. m³/a)

Tõrva

7%

Otepää

8%

Vallad

19%

Valga

66%

Looduslikesse veekogudesse juhitakse pu-

hastamata heitvett vähe. Puhastamata hei-

tvesi moodustab kogu heitveest alla 1%.

Valdav enamus (üle nelja viiendiku)

heitveest on bioloogiliselt puhastatud, kuid

kõikide linnade reovesi on puhastatud vaid

järelpuhastuseks mõeldud biotiikides, kuna

põhipuhastid puuduvad.

Maa-asulatel on valdavalt väikepuhastid

olemas, kuid vajavad rekonstrueerimist.

Suurim veekasutaja, kel puuduvad

puhastusseadmed täielikult, on Tsirguliina

alevik.

Graafik 6-9 Heitvee reostuskoormus (t/a)

79,6 67,9 55,786,5

119,2

69,262,5

59,3

64,7

64,112,5

10,310,3

10,6

11,8

0

50

100

150

200

250

1994 1995 1996 1997 1998

BHT7 Üldlämmastik Üldfosfor

*BHT7 - biokeemiline hapnikutarve ehk

hapniku hulk milligrammides, mis kulub ühes

liitris vees oleva orgaanilise aine lagunda-

miseks adapteerunud mikroorganismide poolt 7

päeva jooksul.

Kui veetarbimine ja veekogudesse juhitava

heitvee hulk on viimase 10 aasta jooksul

pidevalt langenud, siis veekogudesse juhitava

heitvee reostuskoormus on hakanud pärast

1996. a tõusma.

Reostuse kasv on tingitud eelkõige linnade

puhastusseadmete puudumisest. Praegu

moodustab Valga linna reostus kaks

kolmandikku maakonna kogureostusest.

Olukord paraneb lähiaastatel, Valga linna

puhastusseadmete ehitamise alustamisega

1999. aastal. Jätkub ka Otepää linna

puhastusseadmete ehitamine.

6.5 Mets

Maakonna metsamaa pindala on 105 152 ha, millest 46 764 ehk 44,5% on riigimets. Puistute

üldtagavara on 20,5 milj. tm, seega 1 hektari tagavara on küllaltki kõrge - 195 tm. Metsade

keskmine vanus on 58 aastat. Männikud moodustavad 40%, kuusikuid ja kaasikuid on

võrdselt 24%, haava enamusega puistuid 6% ja muud, sh lepikud 6%. Aasta keskmine

juurdekasv on 568 000 tm.

Riigimetsi haldab 8 metskonda, mis alluvad Riigimetsa Majandamise Keskusele. Maareformi

käigus on kinnistatud taludele senini ligi 33 000 ha metsa.

6.5.1 Raied

Valgamaa metsadest raiuti 1998. aastal kokku 405 600 tm puitu, so 9% enam kui 1997.

aastal. Raiemaht suurenes tunduvalt riigimetsades, kus raiuti 188 600 tm, sellest metskondade

endi poolt 85 600 tm, ehk 45%. Ülejäänud osa müüdi kasvava metsana teistele firmadele ja

eraisikutele.


kuvada.

33

Graafik 6-10 Raied aastatel 1994-1998 (tuh. tm)

1994 1995 1996 1997 1998

kokku sh

lõppraie

kokku sh

lõppraie

kokku sh

lõppraie

kokku sh

lõppraie

kokku sh

lõppraie

Riigi-

metsas

198,8 108,3 198,3 94,2 187,9 105,9 145,9 91,0 188,6 136,6

Era-

metsas

39,2 6,8 54,9 19,3 90,7 51,1 225,1 156,1 217,0 145,7

Kokku 238,0 105,1 253,2 113,5 278,6 157,0 371,0 247,1 405,6 282,3

Metsakorraldustööd riigimetsades teostati 1996. aastal, mil määrati raietele arvestuslangid.

Seoses sellega langes raiemaht 1997. aastal, kuid edaspidi peaks see jääma 1998. aasta

tasemele. Erametsade raie on aasta aastalt suurenenud, tehes tugeva hüppe 1997. aastal.

Valgamaal kasutatakse metsa säästlikult, puistute juurdekasv ületab tunduvalt väljaraiutava

mahu.

6.5.2 Metsade uuendamine

Metsaseaduse järgi tuleb kõik raiesmikud taasmetsastada. Harilikult kolmandik

lageraielankidest uueneb looduslikult, kahele kolmandikule peab inimene ise külvama või

istutama vastavalt kasvukohatingimustele sobiva puuliigi.

Tabel 6-8 Raiesmike kultiveerimine aastatel 1994–1998 (ha)

1994 1995 1996 1997 1998

Riigimetsas

Lageraiete maht 447 407 447 400 522

Uuendatud 246 296 315 363 385

Erametsas

Lageraiete maht 24 106 225 800 849

Uuendatud 17 98

6.5.3 Metsakahjustused

Riigimetsades peetakse kahjustuskollete kohta täpset arvestust. Erametsades koldeid arvele ei

võeta, sest nende likvideerimine raietega toimub koheselt avastamise aastal. Riigimetsades oli

kahjustatud puistusid arvel 1248 ha, millest suurem osa oli ulukikahjustused (723 ha) ja

juuremädanikud (313 ha). 1998. aastal võeti arvele 180 ha tuule poolt kahjustatud metsa,

millest suurem osa ka koristati. Arvele jäi 42 ha. Koprad on üle ujutatud 88 ha metsa, mis

ebasoodsa veerežiimi tõttu hukkub.

6.6 Jahindus

Valgamaa jahimaade pindala on 184 021 ha, mis on jaotatud viie jahindusorganisatsiooni

vahel. Suurim nendest on Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu, kellel on jahimaid 153 498 ha

ning need on jaotatud 14-ks rendijahipiirkonnaks kokku 26 jahiseltsiga. Ühistusse on

koondunud üle 600 jahimehe.

Ülejäänud neli jahindusorganisatsiooni - OÜ AET ja KO, OÜ Tündre, Koorküla Jahimeeste

Selts ning mittetulundusühing Küti Mets - asuvad maakonna äärealadel ning hõlmavad

igaüks ühte rendijahipiirkonda. Enamik jahimehi kuulub paralleelselt ka Valga Jahi- ja

Kalameeste Ühistu ridadesse.


34

Maakonna jahindust juhivad Valga Maavalitsus ning maavanema korraldusega asutatud

üheksaliikmeline jahindusnõukogu.

Valgamaa jahimeestel oli 1998. aasta algul arvel 106 jahikoera, neist 33 laikat, 22 hagijat, 19

taksi, 1 linnukoer ning 31 terjerit.

Valgamaal Helme vallas Rullis asub Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistule kuuluv kõigile

nõuetele vastav poolkinnine jahilasketiir, kus jahimehed saavad harjutada ja sooritada

laskeinstruktori juuresolekul suuruluki laskekatseid. 1998. aastal viidi siin neljal korral läbi

laskekatsed jahimeestele.

Maakonda kuulub ka osa Karula Rahvuspargist – 5167 ha. Sellel territooriumil toimub vaid

ulukite arvukuse reguleerimine. Vastavalt rahvuspargi ettepanekule kütitakse siin piiratud

ulatuses põtru, hirvi, metssigu ning metskitsi. Suure arvukuse tõttu on kehtestatud vajaduse

korral piiramatud küttimisnormid koprale ja rebasele, samuti kährikule ja mingile. 1998.

aastal kehtestati ulukite arvukuse reguleerimiseks Karula Rahvuspargis küttimisnormid

suurulukitele järgmiselt: 2 põtra, 8 metssiga, 3 metskitse ning 2 hirve. Samades mahtudes on

siin küttimisnormid olnud ka paaril viimasel aastal.

Jahimeeste arvukus on maakonnas aasta-aastalt vähenenud, näiteks viimase kolme aasta

jooksul on jahimeeste arvukus langenud ligi 200 jahimehe võrra. Arvestades jahimeeste

keskmist vanust ning asjaolu, et jahipidamises ei suudeta osaleda materiaalsetel kaalutlustel,

võib jahimeeste arvukus maakonnas veelgi langeda.

Eelmisel jahiperioodil – jahiaastal 1997/1998 - külastas Valgamaad 155 jahikülalist Soomest

ja Rootsist. 1995/1996 ja 1996/1997 jahiaastal oli välismaalastele antud ühekordsete

jahitunnistuste arv vastavalt 7 ja 105. 1998/1999 jahiaastal külastas Valgamaad 163

jahikülalist Soomest Rootsist ja Norrast.

Jahirendist ja ulukiküttimise hinnast kogunes 1998. aastal Eesti Keskkonnafondi Valgamaa

osafondi jahinduse sihtkapitali 160 000 kr. Kogutud raha kasutatakse peale seadusejärgsete

kohustuslike ülekannete tegemist eelarve kohaselt maakonna jahinduse arendamiseks.

Hundijahtidel tehtud kulutuste katteks makstakse maakonnas iga kütitud hundi eest

keskkonnafondi maakonna osafondi nõukogu otsuse kohaselt kohalikule

jahindusorganisatsioonile hüvitist.

1998. aasta algul tehtud ulukite loenduse põhjal selgus, et maakonnas on praegu 381 põtra

(kütiti jahiaastal 1998/1999 78), 1588 metskitse (241), 483 metssiga (140), 67 punahirve (3),

6 karu, vaid 1 hunt, 96 ilvest (9).

Kuna loendustulemustest selgus, et põtrade ja metssigade arvukus on tõusnud, siis

jahindusnõukogu ettepanekul lubatakse küttida neid 1998/1999. jahiaastal ka rohkem -

vastavalt 80 ja 270. Metskitsede osas jäi laskelimiit võrreldes eelmise jahiperioodiga

muutumatuks. 1998/1999 jahiaastal jäi küttimata ligi pool jahindusnõukogu poolt soovitatud

metssigade küttimiseks ettenähtud laskelimiidist.

Meie ulukifaunas varem võrdlemisi eksootiline loom – hirv - laiendab pidevalt oma leviala,

eriti Eesti ja Läti piirialadel asuvatel jahimaadel. Hirv on põdrale toidukonkurendiks. Tema

vitaalsus on põdra omast suurem.

Populaarsust on kaotamas veelinnujaht. Aruannete kohaselt tabati 1998/1999 jahindusaastal

vaid 222 parti ning 5 hane.

Muret teevad Valgamaal koprad, kelle tegevuse tõttu ummistuvad kuivenduskraavid ning

hävib mets.


kuvada.

35

Kui 1996. aastal loendati maakonnas 596 kobrast ja kütiti 69, siis 1998. aastal loendati neid

juba 997. 1998/1999 jahiaastal kütiti 218 kobrast.

1998. aasta 25. septembril oli Karula Rahvuspargi ning Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu

eestvõttel Karula Rahvuspargi külastuskeskuses nn koprapäev. Peale sõnavõtte ning arutelu

toimus näitlik koprapüük, mille käigus suudeti kätte saada kolm kobrast.

1998. aastal avastati maakonnas 14 jahipidamise eeskirjade rikkumist, haldustrahvide

kogusumma oli 2314 krooni.

Tabel 6-9 Ulukite arvukus ja küttimine

Loendati Kütiti

1996 1997 1998 1995/

1996

1996/

1997

1997/

1998

1998/

1999

Põtru 250 310 381 37 47 57 78

Punahirvi 59 73 67 2 6 6 3

Metskitsi 1868 1610 1588 349 287 179 241

Metssigu 522 433 483 154 104 187 140

Ilveseid 98 97 96 7 10 4 9

Hunte 26 5 1 8 6 5 -

Pruunkarusid 5 7 6 - - 1 1

Kopraid 596 802 997 69 135 177 218

Rebaseid kütiti 1998/1999 jahiaastal 301, kährikuid 15, valgejäneseid 23, halljäneseid 62,

metsnugiseid 8.

6.7 Kalandus

Maakonnas on kokku 128 avalikult kasutatavat järve ning 21 paisjärve.

Suuremad järvestikud asuvad Otepää, Päidla ja Koorküla ümbruses.

Populaarsemateks kalaveekogudeks on maakonna elanike hulgas Väike-Emajõgi, Aheru järv,

Pühajärv ja Koorküla Valgjärv.

Maakonda piires asuvas Võrtsjärve lõunatipus (u 30 ha), on kalapüük kalapüügieeskirjade

kohaselt aastaringselt keelatud.

Vooluveekogusid valgala pindalaga üle 25 km² on maakonnas kokku 31, neist 11 on

keskkonnaministri määrusega kuulutatud lõhilaste kudejõgedeks. Tähtsaimaks

vooluveekoguks on Väike-Emajõgi, kus koeb suurem osa hiljem Võrtsjärve siirduvast kohast

ning ka mitmetest teistest kalaliikidest.

Kirjanduse andmetel on Valgamaal leitud 42 kalaliiki 12st sugukonnast. Tähtsamad kalaliigid

on koha, angerjas, haug ja latikas. Esineb ka kaitsealuseid liike, nagu harjus ja tõugjas.

Mitmetes jõgedes esineb jõeforell. Koiva jõe vesikonda kuuluvatesse vooluvetesse tulevad

võrdlemisi harva kudema ka lõhed.

Kalavarude kaitseks röövpüüdjate eest, eeskätt kevadisel kudeperioodil, on igaaastaselt

teostatud tõhusat kontrolli. Suuremateks rikkumisteks on ebaseaduslik võrgupüük ning püük

elektrivoolu abil. Võrkpüüniseid on viimastel aastatel veekogudest välja võetud sadu. 1998.

aastal avastatud rikkumiste arv mõnevõrra vähenes, kuna ei olnud piisavalt vahendeid Valga

Maavalitsuse keskkonnaosakonna ja Kaitseliidu Valgamaa maleva ühise kalakaitselise

välilaagri korraldamiseks, nagu seda oli tehtud paaril eelneval aastal. 1998. aastal avastati 60

kalapüügieeskirjade rikkumist. Halduskaristusena määratud trahvide kogusumma oli 6795 kr.


36

Kalade ning jõevähivarude parendamise programm, tuginedes teadlaste soovitustele, toimib

maakonnas juba kolm aastat.

Maakonna jõevähivarude uuringuid on teostatud nii Eesti-Norra vähiuuringute projekti

raames kui ka vabariigi tuntumate jõevähiuurijate poolt. 1998. aastal teostasid jõevähiuurijad

Jaanus Tuusti, Mati Kivistik ning Margo Hurt Valgamaa vähiveekogude (Aheru, Udsu,

Pülme, Vidrike ja Voki järved) ja vähivarude seisundi põhjaliku analüüsi. Kuigi vähivarude

seisund on mõneti paranenud, ei ole rahuloluks siiski põhjust.

Aastail 1996–1998 on vähke asustatud Aheru järve ja Laanemetsa ojja, kohamaime

Pühajärve, Aheru järve ja Tündre järve, haugimaimu Aheru järve. Asustusmaterjali ostmist

on toetanud Eesti Kalakapital.

Maakonna kalavarude parendamise programmi jätkatakse.

Kalameestele väljastati 1998. aastal 2400 kalastuskaarti, 59 kaluri kalapüügiluba ning 18

jõevähi püügiluba. Kaluri kalapüügilubade ning jõevähi püügilubade alusel väljapüütud saak

on esitatud andmete kohaselt kahjuks olnud võrdlemisi väike. Põhiliselt on siiski tegemist

olnud looduses viibimise võimaluse otsimisega. Inimesi, kellele kalapüük oleks

arvessevõetavaks tuluallikaks, Valgamaal ei ole.

Kalastuskaarte väljastavad peale Valga Maavalitsuse keskkonnaosakonna veel sõlmitud

lepingute alusel OÜ Adelarg kauplus Konks Valgas, Vabaduse 18, Valga Jahi- ja Kalameeste

Ühistu Valgas, Kuperjanovi 76 ning Otepää Metskond-Looduspark Otepääl, Kolga tee 28.

Kaluri kalapüügilubasid püügiks kutseliste püügivahenditega (võrkpüünised, õngejadad)

väljastab vaid Valga Maavalitsuse keskkonnaosakond.

6.8 Välisõhk

Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26) järgi on õhu kvaliteedi parandamise peaeesmärgiks

õhku suunatavate saasteainete vähendamine, eeskätt kliimamuutust põhjustavate ning

osoonikihti kahandavate ainete ja transpordisaaste vähendamine. Käesolev ülevaade hõlmab

maakonnas asuvaid paikseid saasteallikaid (katlamaju). Transpordivahendeist tulev õhusaaste

jääb siinkohal arvesse võtmata, sest puudub vastav uurimistöö.

Õhusaaste on aasta-aastalt vähenenud seoses katlamajade arvu vähenemisega ja puidu

osakaalu suurenemisega kütuses. Õhku emiteeritakse peamiselt süsinikoksiidi (CO),

lämmastikoksiide (ümber arvutatud lämmastikdioksiidiks – NO2), vääveldioksiidi (SO2) ja

tahma.

Tabel 6-10 Paiksetest saateallikatest õhku paisatud kogused (t/a)

NO2 SO2 CO Tahked Kokku Katlamajade arv

1994 83,012 603,906 564,683 346,069 1597,670 48

1995 143,535 453,437 621,029 149,592 1367,593 47

1996 100,909 469,477 580,568 76,224 1227,178 46

1997 84,170 316,639 595,243 57,961 1054,013 43

1998 76,601 220,525 560,881 47,425 905,432 35

Võrreldes 90-ndate aastate algusega on suurenenud puidu ja turba osakaal kütuses. Nii

põletati 1996. a. 16 ettevõtte katlamajades 34 528,55 tonni puitu ja ja 4 ettevõtte katlamajades

5545 tonni turvast. 1998. a. põletati 18 ettevõtte katlamajades 32 495,625 tonni puitu ja 3

ettevõtte katlamajades 4671 tonni turvast. Kohaliku kütuse osatähtsuse kasvu prognoositakse

ka järgmistel aastatel.


kuvada.

37

Tabel 6-11 Suuremad õhusaastajad (t/a)

AS Valga Soojus (2)* 271,736

OÜ Sagnitz (1) 92,171

L-katlamaja AS (1) 86,46

AS Valga Liha- ja Konservitööstus (2) 76,44

AS Valga Gomab Mööbel (2) 39,547

OÜ Helme Teenus (6) 38,599

Valga Teedevalitsus (2) 36,5

AS Valga Külmutusvagunite Depoo (1) 36,01

AS Sangar Valga Vabrik (1) 34,348

AS Otepää Veevärk (1) 30,716 *sulgudes katlamajade arv

6.9 Jäätmed

Jäätmekäitluse prioriteetideks on jäätmekoguste ja prügilate arvu vähendamine, ohtlike

jäätmete ning teisese toorme kogumissüsteemi väljaarendamine ja jäätmete taaskasutuse

suurendamine.

1994. a. oli maakonnas 18 olmejäätmete prügilat ja 8 tootmisjäätmete ladustus- ning

matmiskohta. Arvestades Eesti keskkonnastrateegia nõudeid prügilate arvu optimeerimiseks

oli 1998. a. lõpuks maakonna prügilate arvu suudetud vähendada ja kasutusel on 12

olmejäätmete prügilat ning 6 tootmisjäätmete ladustus- või matmiskohta. Rekultiveeritud on

Käpa ja Tiidu, suletud Sooru, Pugritsa, Hellenurme ning Asiku prügilad, Valga

assenisatsiooniväljak ja Priimetsa puidujäätmete ladustuskoht.

1998. a. lõpetati fekaalide ladustamine maapinnale, fekaalid veetakse linnade

heitveepuhastitesse.

Tabel 6-12 Jäätmete kogused (t/a)

1994 1995 1996 1997 1998

Ohtlikud jäätmed 176,6 489,7 1363,4 2274,2 1033,1

Tavajäätmed 17245,0 15958,7 15685,6 10752,2 11002,9

nendest korduvkasutatud 3520,0 4259,3 6894,4 6672,2 6219,0

Prügilatesse ladustatud 13725,0 11699,4 8791,2 4080,0 4783,9

Kokku 17421,6 16448,4 17049,0 13026,4 12036,0

Maakonna ühe elaniku kohta tekib 320-410 kg jäätmeid aastas, nendest prügilatesse

ladustatakse 140-200 kg elaniku kohta. Taaskasutatud jäätmetest moodustavad põhilise osa

katlamajades kütuseks kasutatud puidujäätmed.

Erilist tähelepanu on pööratud ohtlike jäätmete kogumisele ja nende suunamisele

kogumispunktidesse.1995. a. saadeti endiste majandite taimekaitsevahendite ladudest

kahjutustamisele 3,2 t vedelaid taimekaitsevahendeid. 1996. a. suunati ohtlike jäätmete

hoidlasse 5,526 t teravilja puhtimispreparaati Granosaan. 1997. a. koguti ja suunati ohtlike

jäätmete hoidlasse 22,3 t tundmatuid ja vananenud taimekaitsevahendeid. Töid teostasid

ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavad ettevõtted AS Siku ja AS Eco-Pro Tallinnast. Töid

finantseeriti Keskkonnafondist kogumaksumusega 140 482 kr.

1997. a. viidi läbi Valga linna prügila õlibasseinide saneerimine. Õlibasseinidest kogutud

vedel õli põletati Tartus, õlisegune vesi puhastati filtrimissüsteemis. Õlisegune muda segati

komposteerimisväljakul freesturba, saepuru ja hobusesõnnikuga, mille tulemusena

moodustusid kompostiaunad mahuga ca 3500 m³. Komposti valmimisel hakatakse sellega


38

katma prügilat. Töid teostas firma RECI Eesti AS kogumaksumusega 487 000 kr. Suuremad

rahastajad Keskkonnafond ja Valga Linnavalitsus.

1996. a. hakati kavandama ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rajamist maakonnas.

Linnavalitsuste tellimusel on paigaldatud ohtlike jäätmete statsionaarsed vastuvõtupunktid

Otepääl, Valgas ja Tõrvas. Elanikel on võimalik kogumispunktidesse viia olmes tekkivad

ohtlikud jäätmed: akud, õlid, patareid, õlifiltrid, päevavalguslambid jne. AS Epler & Lorenz

(Tartu) paigaldas Valga Linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel plastkonteinerid Valga

kolme piirkonda vanade akude ja õlide kogumiseks. Väikepatareide kogumiskast on Otmari

kaubanduskeskuses, vanade ravimite kogumiseks Keskapteegis. Kogumissüsteemi

laiendamine jätkub.

1997. a. valmis töö “Otepää linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla ohtlike jäätmete

piirkondlik käitlussüsteem”, koostaja AS MASP Tallinnast. Ettevalmistused on tehtud Valga

maakonna jäätmekava koostamiseks, et õigeaegselt lülituda kavandatavasse vabariigi

jäätmekäitluse süsteemi.

6.10 Karula Rahvuspark

Aadress: Ähijärve küla, Antsla vald, 66405 Võrumaa

Telefon/faks (278) 52 456; (252) 51 552

Direktor Pille Tomson

6.10.1 Ajalugu

1960. aastad Looduskaitse Valitsuses, Teaduste Akadeemia Looduskaitsekomisjonis

ja Tartu Ülikoolis tehakse ettepanekuid Karula looduse kaitse alla

võtmiseks

1970. aastad tehakse teadustööd kaitseala ettevalmistamiseks

1979 Karula maastikukaitseala moodustamine, administratsiooni ei ole

1990. aastate algus Eesti Loodusuurijate Selts ja Eestimaa Looduse Fond teevad

ettepanekud muuta maastikukaitseala Karulas rahvuspargiks

1993 Vabariigi Valitsus kinnitab määruse, millega luuakse Karula

rahvuspark

1994 Karula Rahvuspark hakkab asutusena tööle kontoriga Lüllemäe

Põhikooli ruumes

1995 Vabariigi Valitsus kinnitab Karula rahvuspargi kaitse-eeskirja, mis on

põhiline seaduslik alus Karula Rahvuspargi looduskaitselisele

tegevusele

1996 hakkavad kehtima maamaksusoodustused kaitsevööndite kaupa

1997 valmib Karula Rahvuspargi Ähijärve keskus

Karula Rahvuspark kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse ja on üks Eesti neljast

rahvuspargist. Karula Rahvuspark kaitseb ja tutvustab Lõuna-Eesti metsa- ja järverikkaid

kuppelmaastikke ja Lõuna-Eesti kultuuri.

Rahvuspargi territooriumist asub Valga maakonnas 5167,2 ha ja Võru maakonnas 5930,1 ha.

6.10.2 Tegevus aastatel 1994 – 1998

Metsa kaitse ja säästlik metsamajandus

Praeguseks on juba oluline vahe rahvuspargi metsade ja muude metsade vahel. Rahvuspargi

ala kohta on olemas metsakorraldus, kus on arvestatud metsade kaitsevajadustega.

Lageraiekeeld ei luba rahvuspargi territooriumil jätta maha rüüstatud lanke. Valik- ja


kuvada.

39

hooldusraied toimuvad peamiselt looduskaitse nõudeid arvestades. Kooskõlastatud on kahe

metskonna rahvuspargi kaitse-eeskirjaga kooskõlas olevat metsamajandamiskava ning 37

erakinnistu metsamajandamiskava.

Maastikuhooldus

Rahvuspargi üks ülesanne on Karula kauni kuppelmaastiku võsavabana hoidmine ja vaadete

alleshoidmine. Selleks tellib rahvuspark maastikuhooldustöid – heina niitmine, võsaraie jne.

Võsaraiet on tehtud Vihmjärve, Ubajärve ja Ähijärve ääres, Tornimäel ja Mikile ümbruses.

1998. a. käivitus niitmine kohustusliku niitmisega aladel. Lepingute alusel tehti niitmise

ettevalmistustööd ja niitmine esimesel 25 hektaril.

Neli suuremat kunagist kruusakarjääri on saanud reljeefi taastamistöödega looduslikuma

ilme.

Maa ostmine riigi looduskaitsemaaks ja maade asendamine

Väärtuslikumaid maid ostetakse eraomanikelt riigi looduskaitsemaaks. Kinnitatud on määrus,

mille alusel eraomanduses olevaid sihtkaitsevööndi maid (väärtuslikud loodusalad)

asendatakse omanikele väljaspool rahvusparki olevate maadega. Avaldused maade

asendamiseks on kogutud ja menetlusse antud.

Rahvuspargi looduskaitsepiiranguid tutvustab maaomanikule kaitsekohustuse teatis. Neid on

nüüdseks välja antud üle 116.

Kaitsekorralduskava

1997. a. alustati ja 1998. a. jätkati töid kaitsekorralduskava loomiseks. Kaitsekorralduskava

hõlmab kogu rahvuspargi looduse ja kultuuri kaitse korraldamist ning sisaldab teadlaste ja

praktikute antud põhjendatud juhiseid looduskaitsetöödeks ja -meetmeteks Karula

Rahvuspargi alal.

Rahvuspargi keskus

1994. aastal, mil Karula Rahvuspark alustas oma tegevust, paiknes selle kontor Lüllemäe

Põhikooli ruumes. 1995. aastal alustati Võru metsamajandile kuulunud Ähijärve külas asuva

Ähijärve talu baasil rahvuspargi keskuse rajamist.

1997. aastal valmiski Ähijärvel keskusemaja, kus asuvad kaasaegsed kontoriruumid,

seminari- ja näituseruum, köök, söögituba ning külastuskeskus infopunktiga. Kõrvalhoonetest

restaureeriti ait. Talu kolmas elumaja sai rahvuspargi keskusena esimest korda täielikult välja

ehitatud. Ehitust finantseeriti riigieelarvest, Keskkonnafondist ning toetas ka Hollandi

Kuningriigi saatkond.

Trükised

Välja on antud rahvuspargi turismikaart, voldikud kolme turismiraja kohta, külastuskeskust

tutvustav voldik, voldik “Karula rahvuspark” koos kaardiga. Valmimas on Ähijärve õpperaja

voldik.

1998. a. ilmus “Eesti Looduse” erinumber Karula Rahvuspargist, kus sees huvitavaid lugusid

loodusest, kultuurist, sekka ilusaid looduspilte ning matkasõbrale rahvuspargi kaart ja juhis

matkaradadele minekuks.

Läbi aastate on Karula Rahvuspargi vastu huvi tundnud meedia – ajalehed, ajakirjad, raadio

ja televisioon.


40

Üritused

Oma tegevuse algusest alates on rahvuspargis heaks tavaks olnud korraldada üritusi

kohalikule rahvale ja teistele huvilistele. Traditsioonilised on nüüdseks rahvuspargi simman

juulikuus ja jüripäeva mõttetalgud aprillis. Igal aastal korraldatakse laste looduskaitselaager

koos Haanja ja Otepää loodusparkidega.

1998. a. oli tänu Hollandi Kuningriigi toetusele võimalik organiseerida hulk üritusi koostöös

Valga Jahi- ja Kalameeste Ühistu, Kaika Naisseltsi, Karula Muinsuskaitse Seltsi, Võru

Instituudi ja ajakirja “Eesti Loodus” toimetusega: turismiseminar, jüripäeva mõttetalgud,

mõttetalgud endise Lüllemäe spordibaasi uute kasutusvõimaluste üle, koprapäev, Kaika laste

päev Karula rahvuspargis, rahvuspargi simman (Ähijärvele Suurmäele ehitati külakiik),

joonistuslaager, “Eesti Looduse” Karula Rahvuspargi erinumbri esitlus-autoriõhtu, kirjanik

Jaan Lattiku 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents (põhikorraldaja Võru Instituut),

seminar “Karula maastikukaitseala ja rahvuspargi moodustamise lugu.”

Keskuses korraldati näitusi: seenenäitus, Epp Margna joonistused, Toomas Trapido fotod,

Mare Raidma kavandid Karula Rahvuspargi keskuse kujundusest ja rahvuspargi meenetest,

õlimaalid Ähijärve maastikust, lastejoonistused Ähijärvest, turismiseminarile eelnenud

küsimustiku tulemused ja fotod seminarist.

Loodusharidus ja turism

Kolmel viimasel aastal on rahvuspark osalenud turismimessidel Tourest, kus on hangitud

hulgaliselt kontakte ning reklaamitud Karula vaatamisväärsusi ja siinsete turismiettevõtjate

poolt pakutavaid teenuseid.

Viie aasta jooksul on rahvuspargi töötajad ise tublisti Karulat tundma õppinud ja seda teistele

tutvustanud. Külastajate hulk on aasta-aastalt tõusnud, ulatudes 1998. aastal 2500 inimeseni.

Ekskursioonidel käivad peamiselt kooliõpilased. Enamus külastajaist on eestlased.

Rahvuspark on rajatud enamkasutatavatele järverandadele 7 telkimis- ja laagriplatsi, kuhu on

paigaldatud pingid, prügikastid, lõkkel toiduvalmistamise konstruktsioonid ning 4 matkaonni

– laavut. Rahvuspargi käidavamatesse kohtadesse on paigaldatud infotahvlid kaartide ja

tekstidega; viidad ja sildid juhatavad külastajatele teed. Radasid on rahvuspargil praegu neli:

Peräjärve metsarada, Ähijärve teerada, Tornimäe matkarada ning Lüllemäe külarada. Rajad

tutvustavad loodust ja kultuuri, pakkudes ka füüsilise pingutuse võimalust.

6.11 Otepää Looduspark

Aadress: Kolga tee 28, 67405 Otepää

Telefon 55 876, faks 55 284

Juhataja Tarmo Evestus

1998. aastal oli Otepää Looduspargi kolme töötaja peamisteks töösuundadeks

keskkonnahariduse edendamine, loodushoiutöö, seire ja järelvalve.

Keskkonnahariduse edendamise valdkonnas anti välja Pühajärve matkaraja skeem ja bukletid,

alustati Väikese Emajõe matkaraja projekti ning Kääriku matkaradade skeemi koostamisega.

Suurimad edusammud tehti looduse ja looduskaitse tutvustamisel kohalike noorte hulgas.

Koostöös Karula Rahvuspargi ja Haanja Looduspargiga jätkati kooliõpilastele

looduskaitselaagrite korraldamise traditsiooni, seekordseks kohtumispaigaks oli Pühajärve

lähikond. Pühajärve põhikoolis valmistati lindude pesakaste, koristati Pühajärve kaldal võsa.

Oktoobris kutsuti savipäevi juhendama õppejõud Tartu Lastekunstikoolist ja detsembris

korraldati suveniiride valmistamise konkurss. Looduspargis oli praktikal kolm Räpina

Kõrgema Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpilast. Loodushoiutööd olid põhiliselt seotud


kuvada.

41

Pühajärvega – kevadel korraldati võsalõikused kalakudealadel ning haugi kudeajal hoiti

veetaset suurvee tasemel.

Kaitsekorralduskava raames alustati töid lähteülesannete väljatöötamise, turismi arengukava

koostamise ja kaitsealuste liikide seirega.

Juulis muutis Vabariigi Valitsus õiguskantsleri ettepanekul Otepää looduspargi kaitse-

eeskirja punktid, mis olid seadustega vastuolus.

Viie aastaga (1994-1998) on Otepää Looduspark läbi teinud suured muutused. Kui 1994. a.

tegutseti Otepää Maastikukaitseala nime all, siis 1996. a. reformi käigus liituti Otepää

Metskonnaga. Nii tekkis raskesti klassifitseeritav asutus – Otepää Metskond-Looduspark.

Reformi tulemusel vähenes tunduvalt Looduspargi töötajaskond, mistõttu on kõige rohkem

kannatanud järelvalve.

1997. a. kevadel kinnitas Vabariigi Valitsus looduspargi välispiiri kirjelduse ning kaitse-

eeskirjad, mis andsid looduspargile seadusandliku jõu. Välispiirina kohaldati endist

maastikukaitseala piiri, mistõttu Kooraste aheljärvestik jäi looduspargi piirest välja. Samasse

perioodi jääb ka looduspargi külastuskeskuse väljaehitamine, mis loodetakse lõpetada

sajandivahetuseks. 1998. a. lõpuks olid valmis kontoriruumid, teise korruse puhketoad ning

maja välisviimistlus.

Märgatavalt paremini on viimastel aastatel finantseeritud loodushoiu ja looduskaitseharidust

käsitlevaid projekte. Tunduvalt on täienenud ka tehniline varustatus arvutite, mobiilside ja

transpordivahenditega.

Looduspargis on eriti tuntav inimmõju loodusele. Sagenenud on ebaseaduslikud metsaraied,

rikutakse ehitustegevuse- ning jäätmekäitluse nõudeid. Rõõmustav on kalakotka elama

asumine looduspargi naabrusse.

6.12 Eesti Keskkonnafondi (EKF) Valgamaa osafond (OF)

Keskkonnafond on riiklik organisatsioon keskkonnaministri valitsemisalas. Keskkonnafondi

ülesanne on looduskeskkonna ja – varade kaitseks täiendavate rahaliste vahendite kogumine

ning looduskeskkonna ja – varade kaitsemeetmete lisafinantseerimine. Oma ülesande

täitmiseks ning looduskeskkonna ja - varade kaitsemeetmete ja programmide realiseerimiseks

annab fond:

- toetusi rahvusvahelistele, riiklikele ja kohalikele projektidele ja programmidele;

- subsiidiume;

- soodustingimustel laenu;

- rahalisi vahendeid laenuprotsentide maksmiseks.

Looduskasutuse maksustamine toimub veeseaduse, saastekahju hüvitise seaduse ning nendest

tulenevate Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määruste alusel. Looduskasutuse

maksustamist korraldab maakonna keskkonnaosakond. Vee kasutusõiguse tasu jaotub 50%

Eesti Keskkonnafondile ja 50% kohalikule omavalitsusele. Maavara kasutusõiguse tasu

laekub kohalikule omavalitsusele. Nende maksude arvestuse õigsuse kontrolli ja kogumisega

tegeleb keskkonnaosakond.

Teine oluline looduskasutuse maksustamise lõik, millega keskkonnaosakond tegeleb, on

saastekahju hüvitiste kogumise korraldamine. See eeldab esitatud algandmete õigsuse

kontrollimist, maksetähtaegadest kinnipidamise kontrolli ning heitveeseire teostamist. Vee

saastekahju hüvitisest, jäätmete ladustusmaksust ja atmosfääri paisatavate saasteainete

maksust 50% tsentraliseeritakse keskfondi ja 50% jääb maakondliku osafondi. Enamiku

hüvitistest moodustab vee saastekahju hüvitis (u 92%).


42

Tabel 6-13 Loodusvara kasutusõiguse tasu (tuh. kr)

1995 1996 1997 1998

Vesi EKF 122,1 160,1 127,6 132,4

OV 122,1 160,1 127,6 132,4

Turvas OV 1,8 8,6 17,8 26,4

Mineraalsed ehitusmaterjalid OV 89,8 104,7 115,0 127,3

Kokku 335,8 433,5 388,0 418,5

Tabel 6-14 Saastemaksud (tuh. kr)

1995 1996 1997 1998

Vesi EKF 50,6 112,8 157 221,5

OF 50,7 112,8 157 221,5

Õhk EKF 9,1 11,3 7,9 9,0

OF 9,1 11,3 7,9 9,0

Jäätmed EKF 26,1 13,6 10,9 15,4

OF 26,1 13,6 10,9 15,4

Kokku 171,7 275,4 351,6 491,8

Tabel 6-15 Kulutused

keskkonnakaitsele Eesti

Keskkonnafondist (tuh. kr)

Valdkond EKF OF Kokku

Veeprogramm 1601 155 1756

Jäätmekäitlus 141 51 192

Järelevalve 100 100

Rekultiveerimine 80 80

Looduskaitse 97 89 186

Koolitus 11 23 34

Kokku 1930 418 2348

Tabel 6-16 Keskkonnakaitselised kulutused Eesti Keskkonnafondist 1993-1998 (tuh. kr)

Valdkonnad 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku

jäätmemajandus 10 50 65 166 192 483

karjääride rekultiveerimine 130 30 80 240

looduskaitse 5 18 32 84 152 283

põllumajandusmürkide utiliseerimine 32 99 131

veekaitse 500 350 1497 2674 1718 6739

Kokku 500 15 418 1756 3053 2142 7876

6.13 Looduskaitse

Tabel 6-17 Rikkumiste avastamine asutuste kaupa 1995-1998

1995 1996 1997 1998

Maavalitsus 100 100 48 60

Politsei 51 31 55 34

Tervisekaitse talitus 13 13 4 10

Mereinspektsioon 54 52 40 4

Metsaamet 15 20 22 53

Metskonnad 66 64

Kaitsealad 33 18

Keskkonnainspektsioon 176 210

Omavalitsused 18 69 38 148


kuvada.

43

Tabel 6-18 Rikkumiste avastamine valdkondade kaupa 1995-1998

Looduskaitse tegevusvaldkond 1995 1996 1997 1998

Vee kaitse 43 73 35 30

Välisõhu kaitse mootorsõidukite saasta eest 1

Välisõhu muu kaitse 5 1 1

Kaitse müra ja elektromagnetkiirguse eest 11 1

Kaitse radioaktiivse saasta eest

Jäätmekäitlusnõuete järgimine 18 42 21 135

Ohtlike ainete käitluse nõuete järgimine 1 3

Maade eraldamise nõuete järgimine 1

Mulla ja mullaviljakuse kaitse 1

Maapõue kaitse 8 1 4

Metsade tulekaitse 2

Metsade kaitse muude metsarikkumiste eest 144 113 283 256

Taimestiku muu kaitse 13 7 20

Jahieeskirjade nõuete järgimine 4 3 16

Kalapüügi eeskirjade nõuete järgimine 56 47 41 59

Loomastiku muu kaitse 1 18 3 3

Kaitsealuste loodusobjektide kaitse 1 1 1

Väikelaevade ja sadamate kasutamisnõuete järgimine 23 37 16 1

Omavoliline ehitamine ja planeerimisnõuete eiramine 8 6

Kokku 317 349 416 537

Tabel 6-19 Halduskaristuse määramised ja kahjude hüvitamine

Looduskaitse tegevusvaldkond Ette-

kirjutusi

trahvitud

isikuid

trahvi-

summa

(kr)

materiaalse

kahjuga

seotud

asjade arv

kahju-

summa

(kr)

laekus

(kr)

Vee kaitse 9 1 360 21 55501 55501

Välisõhu muu kaitse 1

Jäätmekäitlusnõuete järgimine 134 6 1220

Ohtlike ainete käitluse nõuete

järgimine

3

Maade eraldamise nõuete järgimine 1 1800

Mulla ja mullaviljakuse kaitse 1

Maapõue kaitse 4

Metsade kaitse muude

metsarikkumiste eest

25 130 71278 137 5114350 348893

Taimestiku muu kaitse 20 4 1280

Jahieeskirjade nõuete järgimine 16 2314 1 6000

Kalapüügi eeskirjade nõuete järgimine 1 36 6795 1 450

Loomastiku muu kaitse 3 900

Kaitsealuste loodusobjektide kaitse 1

Väikelaevade ja sadamate

kasutamisnõuete järgimine

1 50

Omavoliline ehitamine ja

planeerimisnõuete eiramine

6 2 250

Kokku 205 200 86247 160 5176301 404394


44

7. Haridus

7.1 Koolid

Tabel 7-1 Koolid

Õpilasi Klassikomplekte Pedagoogilisi töötajaid

Helme vald

- Ritsu Lasteaed-algkool 53 4 7

- Ala Põhikool 101 9 14

- Helme Kutsekeskkool 321 õpperühmi 21 35

- Helme Sanatoorne

Internaatkool

156 8 31

Hummuli vald

- Hummuli Põhikool 143 9 18

Karula vald

- Kaagjärve Põhikool 39 5 8

- Lüllemäe Põhikool 110 9 13

Otepää linn

- Otepää Gümnaasium 657 24 56

- Otepää Gümnaasiumi õhtune

osakond

37 3 -

- Eesti Spordigümnaasiumi

Otepää filiaal

73 5 29

Palupera vald

- Nõuni Algkool 28 2 3

- Palupera Põhikool 79 7 15

Puka vald

- Aakre Lasteaed-algkool 68 5 12

- Puka Keskkool 231 12 23

- Kuigatsi Kool 65 7 21

Põdrala vald

- Pikasilla Põhikool 57 5 10

- Riidaja Põhikool 95 8 14

Pühajärve vald

- Pühajärve Põhikool 173 9 26

Sangaste vald

- Sangaste Lasteaed-algkool 22 2 5

- Keeni Põhikool 174 9 18

Taheva vald

- Koikküla Lasteaed-algkool 43 4 6

- Hargla Põhikool 109 9 14

Tõlliste vald

- Laatre Algkool 42 4 6

- Tagula Algkool 10 2 3

- Tsirguliina Keskkool 284 15 28

Tõrva linn

- Patküla Põhikool 222 10 18

- Tõrva Gümnaasium 601 24 39

Valga linn


kuvada.

45

- Valga 1. Põhikool 227 10 24



- Valga Gümnaasium 875 32 59

- Valga Vene Gümnaasium 550 23 45

- Valga Kaugõppegümnaasium 171 9 14

- Valga Internaatkool 75 7 30

- Valga Kutsekool 175 õpperühmi 13 26

- Mainori Majanduskooli

Valga filiaal

40 gruppe 2 -

Õru vald

- Õru Lasteaed-algkool 20 2 3

Pedagoogiliste töötajate all on mõeldud kõiki haridusasutustes põhikohaga või

kohakaaslusega töötavaid pedagoogikaspetsialiste (juhid, õpetajad, eripedagoogid,

psühholoogid, kasvatajad, ringijuhid jm).

Järgnevas pedagoogilise kaadri iseloomustuses on alates 1996/97.õ.-a. andmed esitatud koos

Valga Kutsekooli, Helme Kutsekeskkooli ja ESG Otepää filiaali andmetega.

Graafik 7-1 Pedagoogilise kaadri struktuur 1993-1998

656 649698

726 715

451 457 469495

516

35 45 44 5577

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98

Ped. töötajaid põhikohaga õpetajaid kohakaaslasi

Graafik 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi 1993-1998

422 427 460 488 472

145 153174

181 188

89 69

555764

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98

kõrgharidusega keskeriharidusega keskharidusega


46

Graafik 7-3 Pedagoogilise kaadri jaotus soo järgi 1993-1998

118 111 129 134 132

538 538569 592 583

0

100

200

300

400

500

600

700

800

1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98

Mehi Naisi

Tabel 7-2 Pedagoogilise kaadri jaotus staaži järgi

0-2 a 2 - 5 a 5 - 8 a 8 - 11 a 11 - 15 a üle 15 a

1993/94 68 76 63 54 79 316

1994/95 51 62 61 62 74 339

1995/96 42 66 58 69 81 379

1996/97 54 65 61 67 81 398

1997/98 40 75 70 66 85 379

Tabel 7-3 Riigieelarvest hariduskuludeks eraldatud vahendid (kr)

õpetajate

töötasu

sotsiaal-

maks

täiend-

koolitus

õpikud Kokku

Helme 744400 245600 14061 30510 1034571

Hummuli 613800 202600 5880 29020 851300

Karula 872200 287900 19050 29910 1209060

Otepää 2180900 719800 14652 134710 3050062

Palupera 500000 165000 11330 21990 698320

Puka 1350300 445600 23550 61800 1881250

Põdrala 840400 277400 19530 31890 1169220

Pühajärve 639900 211200 10962 31990 894052

Sangaste 1089600 359500 13015 42390 1504505

Taheva 668900 220700 11440 29320 930360

Tõlliste 1312000 433000 17310 68940 1831250

Tõrva 2646500 873300 18830 168080 3706710

Valga 7862900 2594600 111216 501690 11070406

Õru 139100 45900 2775 4360 192135

Maavalitsus 76399 76399

Maakond kokku 21460900 7082100 370000 1186600 30099600

- Riigikeele õpetaja kulude katteks (Valga Linnavalitsus) 44300

- Noorsooprojektid 19500

- Maakondlikud üritused 44000

- Vene koolide aineõpetajatele eesti keele õpetamiseks 45000

- Eesti Vabariigi 80. aastapäeva üritusteks 43334


kuvada.

47

Tabel 7-4 Põhikooli lõpetamine lõputunnistusega

Kool 1995 1996 1997 1998

Valga Gümnaasium 48 67 60 49

Valga Vene Gümnaasium 40 41 35 47

Tõrva Gümnaasium 39 38 37 40

Otepää Gümnaasium 29 49 28 35

Tsirguliina Keskkool 21 34 23 22

Puka Keskkool 16 16 19 16

ESG Otepää Suusakool 20 18 13 15

Valga Kaugõppegümnaasium 21 15 21 20

Valga 2. Põhikool 41 36 30 28

Valga 3. Põhikool 19 9 20 21

Patküla Põhikool 27 22 27 21

Ala Põhikool 6 10 7 10

Hargla Põhikool 7 11 4 9

Hummuli Põhikool 9 12 9 9

Kaagjärve Põhikool 6 4 7 4

Keeni Põhikool 8 11 22 16

Lüllemäe Põhikool 12 15 13 7

Palupera Põhikool 2 5 3 5

Pikasilla Põhikool 5 4 5 5

Pühajärve Põhikool 7 14 11 4

Restu Põhikool 4 3 5 1

Riidaja Põhikool 9 9 12 7

Helme SIK 12 15 12 10

Kokku 408 458 423 401

Kuigatsi Kool 11 10 18 8

Valga Internaatkool - 7 10 8

Kõik kokku 419 475 451 417

Tabel 7-5 Põhikooli lõpetamine kiitusega

Kool 1995 1996 1997 1998

Ala Põhikool 1

ESG Otepää Suusakool - 5 2 -

Hummuli Põhikool 1 1 - -

Lüllemäe Põhikool 1 1

Otepää Gümnaasium - 6 1 -

Patküla Põhikool 1 - 3 3

Pikasilla Põhikool 1 1 - 1

Riidaja Põhikool - - - 1

Tsirguliina Keskkool - 1 - -

Tõrva Gümnaasium 2 2 - 1

Valga Gümnaasium 2 2 1 -

Valga 2. Põhikool - 2 1 1

Valga 3. Põhikool - - 1 4


Kokku 8 21 11 16


48

Tabel 7-6 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine lõputunnistusega

Kool 1995 1996 1997 1998

Valga Gümnaasium 62 80 92 69


Tõrva Gümnaasium 32+5k* 36 65 46

Otepää Gümnaasium 48+7k* 28 43 18

Tsirguliina Keskkool 16 16 13 10

Puka Keskkool 9 7 14 8

Valga Kaugõppegümnaasium 35 30 29 17

ESG Otepää Suusakool 8 16 12 19

Kokku 246+12k* 249 316 221

* k - kaugõppeosakond

Tabel 7-7 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine kuldmedaliga

Aasta Lõpetaja Kool

1995 Kairi Koha Valga Gümnaasium

Esme Kassak Valga Gümnaasium

Jana Aleskovskaja Valga Vene Gümnaasium

Julia Abramova Valga Vene Gümnaasium

Kristel Schütz Tõrva Keskkool

1996 Natalja Gutovskaja Valga Vene Gümnaasium

Krista Orav Tõrva Gümnaasium

1997 Laura Ehrlich Valga Gümnaasium

1998 -

Tabel 7-8 Keskkooli/gümnaasiumi lõpetamine hõbemedaliga

Aasta Lõpetaja Kool

1995 Vladimir Belov Valga Vene Gümnaasium

1996 Kaie Sinisalu Valga Gümnaasium

Marko Tiislär Valga Gümnaasium

Olga Jekimova Valga Vene Gümnaasium

Liia Kängsepp Valga Vene Gümnaasium

Rita Arik Otepää Keskkool

Kaidi Kuškis Tõrva Gümnaasium

Annika Schütz Tõrva Gümnaasium

Eva Noormaa Tõrva Gümnaasium

Merle Ojanurm Tõrva Gümnaasium

Ulvi Ragun Tõrva Gümnaasium

Margit Lill ESG Otepää Suusakool

1997 -

1998 -

Tabel 7-9 Vabariigi presidendi vastuvõtt parematele keskkooli/gümnaasiumi

lõpetajatele

Kuupäev Lõpetaja Kool

20.06.1995 Kairi Koha Valga Gümnaasium

Jana Aleskovskaja Valga Vene Gümnaasium

Kristel Schütz Tõrva Keskkool

Herko Sunts Otepää Keskkool


kuvada.

49

20.06.1996 Marko Tiislär Valga Gümnaasium

Natalja Gutovsakaja Valga Vene Gümnaasium

Krista Orav Tõrva Gümnaasium

Rita Arik Otepää Gümnaasium

19.06.1997 Laura Ehrlich Valga Gümnaasium

Kristina Noor Valga Vene Gümnaasium

Olga Kulik Valga Vene Gümnaasium

Gunnar Väärsi Otepää Gümnaasium

18.06.1998 Katrin Käis Valga Gümnaasium

Igor Kunovski Valga Vene Gümnaasium

Janno All Otepää Gümnaasium

Kadri Kõressaar Tõrva Gümnaasium

Tabel 7-10 Koolide varustatus infotehnoloogiaga ja internetiühendused

Kool Töökohaarvuteid Õpilasi arvuti kohta Internetiühendus

Õru Lasteaed-algkool 3 6,7

Pikasilla Põhikool 8 7,1

Keeni Põhikool 23 7,6 püsiühendus

Ala Põhikool 11 9,2 püsiühendus

Palupera Põhikool 8 9,9 sissehelistamisega

Tõrva Gümnaasium 49 12,3 püsiühendus

Tsirguliina Keskkool 22 12,9 püsiühendus

Lüllemäe Põhikool 7 15,7

Hargla Põhikool 6 18,2

Riidaja Põhikool 5 19,0

Valga Kaugõppegümnaasium 8 21,4

Sangaste Lasteaed-algkool 1 22,0

Valga 1. Põhikool 10 22,7

Puka Keskkool 10 23,1 püsiühendus

Hummuli Põhikool 6 23,8

Otepää Gümnaasium 27 24,3 püsiühendus

Valga Internaatkool 3 25,0


Pühajärve Põhikool 6 28,8

Aakre Lasteaed-algkool 2 34,0

Kaagjärve Põhikool 1 39,0

Valga Vene Gümnaasium 14 39,3 sissehelistamisega


Valga Gümnaasium 21 41,7

Laatre Algkool 1 42,0

Helme Sanatoorne Internaatkool 3 52,0

Ritsu Lasteaed-algkool 1 53,0 püsiühendus

Kuigatsi Kool 1 65,0

Patküla Põhikool 1 222,0 püsiühendus

ESG Otepää filiaal 0

Koikküla Lasteaed-algkool 0

Nõuni Algkool 0

Tagula Algkool 0


50

7.2 Koolieelsed lasteasutused

Tabel 7-11 Koolieelsed lasteasutused

Omavalitsus Asutus laste arv rühmade arv

Helme vald Helme Lasteaed 21 1

Ritsu Lasteaed-algkool 61 3

Hummuli vald Lastepäevakodu “Sipsik” 24 1

Karula vald Kaagjärve Lastepäevakodu 15 1

Karula Lastepäevakodu 18 1

Otepää linn Lastepäevakodu “Pähklike” 96 5

Palupera vald Hellenurme Lastepäevakodu 19 1

Puka vald Aakre Lasteaed-algkool 25 1

Puka Lastepäevakodu 40 2

Pühajärve vald Lasteaed-taastusravikeskus “Võrukael” 82 3

Pühajärve Põhikooli lastepäevakodu rühm 18 1

Sangaste vald Keeni Põhikooli lastepäevakodu rühm 21 1

Sangaste Lasteaed-algkool 33 2

Taheva vald Koikküla Lasteaed-algkool 26 1

Tõlliste vald Laatre Lasteaed-algkool 26 2

Sooru Lastepäevakodu 23 2

Tsirguliina Lastepäevakodu 23 1

Tõrva linn Lastepäevakodu “Mõmmik” 73 3

Lastepäevakodu “Tõrvalill” 66 3

Valga linn Lasteaed-ühistu “Bona” 22 1

Lastepäevakodu “Buratino” 169 9

Lastepäevakodu “Kaseke” 121 6

Lastepäevakodu “Pääsuke” 123 8

Lastepäevakodu “Walko” 151 9

Õru vald Õru Lasteaed-algkool 18 1

Tabel 7-12 Koolieelsete lasteasutuste pedagoogid hariduse järgi

ped. kõrgharidusega 23

muu kõrgharidusega 3

ped. kesk-eriharidusega 104

muu kesk-eriharidusega 17

keskharidusega 23

Tabel 7-13 Koolieelsed lasteasutused aastail 1994-98

Aasta laste arv rühmi pedagooge

1994 1432 73 185

1995 1462 75 180

1996 1407 72 175

1997 1425 72 178

1998 1333 69 170

7.2.1 Traditsioonilised üritused

- maakonna kasvatajate teabepäevad “Mina teen nii”

- Valgamaa lasteaialaste folklooripäevad


kuvada.

51

7.3 Muusikakoolid

Valga Muusikakool

Kesk 22, 68203 Valga

Direktor Aime Lõhmus

Telefon 41 615

Õpilasi 245, pedagooge 21

Filiaalid:

- Hummuli Põhikoolis (õpilasi 27, pedagooge 5)

- Keeni Põhikoolis (õpilasi 25, pedagooge 3)

- Tsirguliina Keskkoolis (õpilasi 18, pedagooge 1)

- Hargla Põhikoolis (õpilasi 5, pedagooge 1)

Tõrva Muusikakool

Puiestee 1, 68606 Tõrva

Direktor Aino Orgse

Telefon 33 422


Otepää Muusikakool

Virulombi 15, 67404 Otepää

Direktor Vello Soots

Telefon 55 109


7.4 Noorteühendused ja -organisatsioonid

7.4.1 Eesti Laste Organisatsioon (ELO)

Juht Mall Lepik - Patküla Põhikool, 68606 Tõrva, Spordi 1, tel. 33 212

Eesmärk: Aidata kaasa lapse igakülgsele arengule; kujundada lastel humaanset

maailmavaadet loodusseaduste mõistmisel, sallivust, abivalmidust; õpetada lastele

demokraatiat, anda üheskoos tegutsemise tarkust ja organiseerimiskogemust; anda lastele

võimalus kaasa rääkida Eesti elu korraldamisel; kaitsta laste huve ja õigusi.

7.4.2 Kodutütred

Juht Anu Lillipuu - kaitseliidu staap, 68205 Valga, Võru 12, tel. 63 535

Eesmärk: Kasvatada Eesti Vabariigi naiskodanike rahvuslikku meelsust ja austust Jumala

vastu, süvendada armastust kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja

eesti meelt; kasvatada kõrge moraaliga isiksust; valmistada ette naise ja ema ülesannete

täitmisele.

7.4.3 Noored Kotkad

Juht Rein Säinas - kaitseliidu staap, 68205 Valga, Võru 12, tel. 63 535

Eesmärk: Skautlike kasvatus- ja treenimismeetodite kaudu igakülgselt arenenud patriootiliste

noorte meeste kasvatamine.

7.4.4 Skaudid

Juht Peeter Mändla - Otepää Gümnaasium, 67403 Otepää, Koolitare 5, tel. 55 136

Eesmärk: Skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad

arengusuunad, Eesti ühiskonna vajadused ja noorte huvid.

7.4.5 Eesti Punase Risti noored

Juht Aina Pääro - 68205 Valga, Aia 20, tel. 43 856


52

Eesmärk: Aidata enim abivajajaid, arendada sallivust noortes inimestes, õppida aitama

inimesi läbi oma tegevuse Punases Ristis.

7.4.6 Euroopa Noored

Juht Raul Oreškin - 68203 Valga, Kesk 1, tel 41 883

Juht Siiri Kravtsov - Pikasilla Põhikool, 68702 Põdrala vald, tel. 34 445

Eesmärk: Võimaldada Eesti noortel ja noorsootöötajatel osaleda Euroopa Liidu

noorsooprogrammis “Youth for Europe”

7.5 Huvikeskused, klubid, stuudiod

7.5.1 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus

68203 Valga, Kesk 1

Direktor Lukretsia Järv

Telefon 41 883

Huvialaringe 16, pedagooge 20

7.5.2 Kesk-Eesti Arenduskeskuse (KEA) Valga Õppekeskuse Laste kool

68207 Valga, Kuperjanovi 79

Juhataja Piret Kõvask

Telefon 61 597


7.5.3 Noorteklubi “Junger”

68203 Valga, Kesk 1

Juht Raul Oreškin

Telefon 41 883

30 liiget

7.5.4 Stuudio “Joy”

68203 Valga, Kesk 3-7

Juhataja Marina Jerjomina

Telefon 61 407, (251) 00 838


7.5.5 Res Publica Valga klubi

Asutatud 8. märtsil 1996. aastal

Juhatus: (Annemari Koha tel 41 195, Kalev Laul tel 41 062, Mirko Ojakivi tel 40 452)

Üritused:

- poliitikakool

- suvelaager/seminar

- jalgrattamatk “Tunne kodulinna”

- jalgpallimatš Res Publica – Res Publica Valga klubi vahel


kuvada.

53

8. Kultuur

Tabel 8-1 Rahva- ja kultuurimajad

Maakonnas 1996 1997 1998

Rahva- ja kultuurimajade arv 20 18 18

Taidluskollektiivide arv 293 298 265

neis osalejaid 5075 4740 4000

laste osatähtsus (%) 75,6 81,8 76,2

Huvialaringide arv 115 80 125

neis osalejaid 1628 1015 2093

laste osatähtsus (%) 90,7 80,3 89,3

8.1 Raamatukogud

Maakonnas on 26 rahvaraamatukogu. Rahvaraamatukogude arv maakonnas viie viimase

aasta jooksul muutunud ei ole.

Tabel 8-2 Raamatukogud

1994 1995 1996 1997 1998

Kogud 326342 329000 335717 341369 356206

Lugejaid 10300 11100 12400 13500 13464

Laenutusi (tuhat arvestusüksust) 363 437 440 532 518

Laenutuste arv ühe lugeja kohta 35,3 39,4 35,3 39,5 38,5

1996/97 õppeaastal oli maakonnas 24 kooliraamatukogu, 1997/98 õppeaastal 22

kooliraamatukogu (Tsirguliina Keskkooli ja Tsirguliina külaraamatukogu ühendati ning

Valga Keskraamatukogu laenutuspunkt Valga 1. Põhikoolis suleti).

Jätkus raamatukogude arvutiseerimise protsess. 14. jaanuaril 1998 avati avalik internetituba

Valga Keskraamatukogus. Arvutit ja tarkvara “Kirjasto 3000” raamatukogutöös hakkasid

kasutama ka Pühajärve külaraamatukogu, Otepää ja Tõrva linnaraamatukogud. Arvuti sai

Riidaja külaraamatukogu ja programmi “Kirjasto 3000” Sangaste külaraamatukogu.

Peale Valga Keskraamatukogu omavad arvuteid 2 linna– ja 3 külaraamatukogu. Tarkvara

said lisaks Valga Keskraamatukogule 4 raamatukogu. Kogu maakonnas tehti raamatukogude

infotehnoloogiale kulutusi 346 000 krooni ulatuses.

Laenutussagedus oli Valga Keskraamatukogus 41,4, vabariigi keskmine näitaja 35,8.

Külaraamatukogudes 40,8, vabariigi keskmine 35,5.

Tabel 8-3 Raamatukogude külastamisi ühe elaniku kohta

1997 1998

Valga Keskraamatukogus 5,0 4,7

Vabariigi keskraamatukogudes keskmine 3,6 4,1

Maakonna külaraamatukogudes 5,2 5,8

Vabariigi külaraamatukogudes keskmine 3,8 4,0

Tabel 8-4 Kooliraamatukogude töö

1996/97 1997/98

Põhikogu arvestusüksust 211200 189700

Õpikukogu 189600 174400

Lugejaid 5713 5107


54

Külastusi 73586 79198

Laenutusi 91200 99200

8.2 Muuseumid

Tabel 8-5 Muuseumid ja erakogud

Valga Muuseum Valga, Pärna pst. 11-18 üldtüüp

Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste mausoleum

Helme Koduloomuuseum Helme vald, Helme

pastoraat

kodulugu

Eesti Lipu Tuba Otepää, Kirikumõis ajalugu

Otepää Gümnaasiumi Koduloomuuseum Otepää, Koolitare 9 kodulugu

G.Wulff- Õie Kirjandus- ja

Koduloomuuseum

Pühajärve vald, Nüpli küla kirjandus,

kodulugu

Elmar Maasiku Eramuuseum Põdrala vald, Pikasilla ajalugu

Enn Nilenderi Eratalumuuseum Palupera vald, Nõuni küla kodulugu

8. mail 1998 avati Sangaste lossi mõisakompleksis krahv Friedrich von Bergi tuba-muuseum.

Muuseumi haldajaks on krahv Friedrich von Bergi Fond.

8.2.1 Valga Muuseum

Algas Valga Muuseumi uute ruumide ehitus Valgas, Vabaduse 8.

Aasta jooksul laekus kogudesse 405 uut museaali, neist 93 osteti ja 312 kingiti.

Tabel 8-6 Valga Muuseumi tegevus

1996 1997 1998

Museaale 64500 65300 65700

Näitusi 10 11 15

Külastajaid 1748 3157 2791

8.3 Otepää Teater

1998. a. oli mängukavas:

- J. Metua “Palju tarku targutajaid” – lavastaja Ernst Raiste

- L. Koorits “Kiusatus” – lavastaja Ernst Raiste (uuslavastus)

- Lasteetendus M. Beregova “Uusaastapoisi seiklused” – lavastaja Margus Möll

(uuslavastus)

Tähtsündmused Otepää Teatris 1998. a.

- 21. märtsil korraldas Otepää Teater Eesti Harrastusteatrite teatripäeva “Tagasi

lapsepõlve”

- 3. mail pälvis Otepää Teater Põlvas harrastusteatrite riigifestivalil I kategooria

harrastusteatri nimetuse (sertifikaat nr. 1) lavastusega J. Metua “Palju tarku targutajaid”

- 15. mail võõrustas Otepää Teater sõprusteatrit Vihtist (külalisetendus Moliere’i

“Ihnuskoi”)

- 21.-25. juulini viibis teater 42. suve järjest Saaremaal ringreisil etendusega L. Koorits

“Kiusatus”

Tabel 8-7 Otepää Teatri tegevus

1995 1996 1997 1998

Antud etendusi 47 28 45 36

Külastajaid 3866 2100 3648 2581


kuvada.

55

Tabel 8-8 Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid (tuh. kr)

1996 1997 1998

Kultuuriürituste toetamine 47,6 54,0 59,0

Teatrite väljasõiduetenduste toetamine 80,0 80,0 120,0

Kultuurkapitali maakondliku ekspertgrupi toetused 250,0 350,0 450,0

Toetus raamatukogudele kokku 4227,3 1069,9 1022,4

sellest uute raamatute soetamine 380,4 731,7 764,7

Tabel 8-9 Muinsuskaitseobjektide restaureerimine (tuh. kr)

1996 1020,0

1997 1265,9

1998 1000,0

- Valga “Säde” seltsimaja hoone 500,0

- Sangaste mõisahooned 100,0

- Helme pastoraat (Koduloomuuseum) 300,0

- Hargla kirik ja Otepää kabel ning luukamber 100,0

8.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp

1998. a. veebruaris kinnitas Eesti Kultuurkapitali nõukogu kõikides maakondades

kultuurkapitali ekspertgruppide uue koosseisu. Valgamaa ekspertgrupi koosseisu kuuluvad

Helve Braun (esimees), Valev Elerand, Silver Eljand, Ene Kaas, Kärt Vuks.

Ekspertgrupile eraldati maakondlike projektide toetamiseks 450 000 krooni.

Tabel 8-10 Eesti Kultuurkapitali ja maakondliku ekspertgrupi preemiad

Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali jõulutoetus - Minni Vähi, endine tantsujuht

Valgas – 3000 kr

Tabel 8-11 Maakondliku ekspertgrupi preemiad

Helvi Jallai koduloo-uurija, kooli raamatukoguhoidja Riidaja 2000

Meinhard Järlik Valgamaa Spordiveteranide Seltsi nõukogu liige Valga 2000

Helju Keskpalu ajalehe “Valgamaalane” kultuuritoimetaja Valga 2000

Ants Puusta puhkpillimuusika õpetaja Valga 2000

Elmar Rebane koduloo-uurija Puka 2000

Kalmer Tramm spordiorganisaator Pühajärve 2000

8.5 Kirikud ja kogudused

Tabel 8-12 Kogudused

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Valga praostkonna kogudused

- Hargla Diakon Erlend Kollom

- Helme Hooldajaõpetaja Ivo Pill

- Karula Diakon Enno Tanilas

- Laatre Hooldajaõpetaja Ivo Pill

- Otepää Koguduse õpetaja

Jüri Stepanov

- Sangaste Koguduse õpetaja Ivo Pill

- Taagepera Hooldajaõpetaja Ivo Pill


56

- Valga Koguduse õpetaja

Peep Audova

- Otepää Diakoonia Sotsiaalpunkt Juhataja Heli Linnamägi

- Valga praostkond Praosti kt. Peep Audova

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudused

- EAÕK Valga Issidori Peakiriku kogudus Preester Priit Keres

(isa Gabriel)

- EAÕK Karula Jumalasünnitaja Kaitsmise kogudus

Rooma-Katoliku kirik

- Pühavaimu kogudus Preester Alfonso di Giovanni

(isa Alfonso)

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit

- Otepää evangeelne vabakogudus "Palverändur" Pastor Kalev Ainlo

- Palupera baptisti kogudus Pastor Peeter Sula

- Puka vabakogudus Pastor Ago Rand

- Tõrva Immanueli kogudus Pastor Enn Palmik

- Valga "Betaania" baptisti kogudus Pastor Üllas Linder

- Valga Peeteli evangeeliumi kristlaste-baptistide kogudus Pastor Viktor Zuravljov

Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit

- Valga kogudus

Uusapostlik Kirik Eestis

- Valga kogudus Pastor Rudo Lilleleht

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

- Valga kogudus Pastor Margus Malleus

Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit

- Jehoova tunnistajate Valga kogudus

8.6 Kalmistud

Valga maakonnas on 20 kalmistut, mis asuvad 10 omavalitsuse territooriumil. Kalmistut ei

ole Palupera, Põdrala ja Hummuli vallas ning Tõrva linnas. Olemasolevast 20 kalmistust on

matmiseks suletud kaks – Lüllemäe vana kalmistu (Karula vald) ja Kastolatsi kalmistu

(Pühajärve vald).

1965. aastal likvideeriti Valga linna vana kalmistu nn “Saksa surnuaed”, hiljem rajati sinna

haljasala ja kunagist ajalooliste isikutega seotud matmispaika tähistab tekstiga kivi.

8.6.1 Maakonna kalmistud ning teadaolevad kuulsate isikute hauad

Hargla kalmistu

Gotthard Wilhelm v. Wassermann kindralmajori, Laanemetsa mõisa omaniku perekonna

matusepaik kabelis

Alfred Mõttus (küüditatud) endise haridusministri ja kultuuritegelase kenotaaf

Jaan Kruus (küüditatud) kindrali kenotaaf


kuvada.

57

Guno Lindmäe Hargla koolijuhataja haud

Leonhard Must Hargla koolijuhataja haud

Eichenbaum 1905. a. revolutsiooni ohvri haud

Alfred Lepp 1900-1984 kirikuõpetaja, rahva vanavara koguja ja Mõniste

muuseumi asutaja haud

Helme kalmistu

Hendrik Adamson 1891-1946 luuletaja ja esperantisti haud

Marie Kull 1901-1972 Valga Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja ja tuntud

koorijuhi haud

Andreas Erlemann 1833-1915 köster-koolmeistri, Eesti Kirjameeste Seltsi liikme

haud

Märt Jakobson 1828-1904 Helme koolmeistri, rahvusliku liikumise silmapaistva

tegelase haud

Ado Kaat 1867-1943 koolijuhataja ja kultuuritegelase haud

Anna 1867-1937 ja

Jaan 1860-1928 Lammas ajakirjanike ja koolitegelaste hauad

Johannes Märtson 1868- Valga esimese eestlasest linnapea ja proviisori haud

Tõnis Nälk 1812-1860 ärkamisaja tegelase, õllevabrikandi, Eesti Üliõpilaste

toetuskapitali annetaja haud

Madis Reisenbuk 1877-1947 koolijuhi ja kultuuritegelase haud

Karl Ruut 1862-1929 koolmeistri ja Valgamaa esimese kodu-uurija haud

Lembit Tangsoo 1921-1971 Tõrva Aiandus-Mesindusseltsi asutaja ja Helme

muuseumi loomise mõtte algataja haud

Herbert Pinka 1890-1919 Vabadusristi kavaleri haud

Friedrich Pinka 1895-1942 koloneli kenotaaf

Salme Bergmann-Ilmet Vabadusristi kavaleri haud

Andres Eichenbaum 1898-1987 Helme vallasekretäri ja kodu-uurija haud

Liisa Perandi 1879-1946 luuletaja ja prosaisti haud

Ilmjärve kalmistu

Kastolatsi kalmistu

Laanemetsa kalmistu

Laatre kalmistu I

Joseph Kuhlbars 1836-1917 Uniküla vallakirjutaja ja luuletaja haud

Friedrich Raudsep 1900-1919 Vabadussõjas langenu haud

Leonhard Pawel 1891-1919 Paju lahingus langenu haud

Jakob Pawel 1887-1919 Vabadussõjas langenu haud

Peeter Suvi 1886-1951 Laatre köstri haud

August ja Agnes Gailit kirjanik August Gailiti vanemate hauad

Väino Einer 1926-1998 kodu-uurija ja Einerite sugupuu presidendi haud

Laatre kalmistu II

Alviine ja Jaan Ani “Vanemuise” teatri ooperilaulja Endel Ani vanemate

hauad

Ants Lõhmus 1885-1962 Vabadusristi kavaleri haud

Mihkel Kaska Laatre Algkooli juhataja haud


58

Aleksander Püvi “Estonia” teatri ooperilaulja haud

Lüllemäe uus kalmistu

Robert Kannukene 1910-1992 kultuuritegelase ja pastori haud

Aleksander Anton 1869-1935 Karula köster-koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase

haud

Johannes Lukin 1883-1934 Kaagjärve koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase

haud

Jaan Lattiku vanemate hauad

Valev Uibopuu 1913-1997 kirjaniku ja kultuuritegelase haud

Peeter Puudersell 1903-1985 koolijuhataja ja kultuuritegelase haud

Lüllemäe vana kalmistu

Karl Stimm 1823-1895 Karula köster-koolmeistri, koorijuhi ja kultuuritegelase

haud

Hans Wühner 1836-1911 rahvusliku liikumise tegelase ja pastori haud

Otepää uus kalmistu

Valter Jalviste 1877-1959 Otepää tuntud kultuuritegelase, kirjamehe, proviisori ja

kodu-uurija haud

Gustav Wulff-Õis 1865-1946 kultuuritegelase ja luuletaja haud

Olga (Luksep) Wulff 1888-1979 ühiskonnategelase haud

Leonhard Kruse 1899-1966 polaarlenduri haud

Märt Laarman 1896-1979 graafiku, teenelise kunstniku haud

Alfred Kukk 1906-1981 laskuri, mitmekordse maailmameistri haud

Jakob Kuusk 1871-1926 teeneka kooli- ja kultuuritegelase, Otepää

Gümnaasiumi I direktori haud

August Krents 1903-1979 muusikapedagoogi, kauaaegse koori- ja orkestrijuhi

haud

Konstantin Vanik 1901-1947 Otepää Gümnaasiumi direktori ja tõlkija haud

Jaan Speek-Leidin 1866-1921 koolmeistri ja kirjamehe, Eesti Kirjanduse Seltsi

aktivisti haud

Hendrik Steinfeldt Otepää esimese alevivanema (1919), kultuuri- ja

ühiskonnategelase haud

Enn Volmere 1908-1978 kunstniku ja ühiskonnategelase haud

Adelbert Eljand 1914-1982 koolmeistri ja kodu-uurija haud

Kalju Eljand 1921-1992 sportlase (tõstja), spordipedagoogi ja

ühiskonnategelase haud

Arne Laos 1933-1989 Otepää rahvateatri, “Ugala” teatri ja filminäitleja haud

Karl Kikkas 1914-1992 tuntud lõõtspillimängija ja kultuuritegelase haud

Olga Väärand 1909-1975 Otepää rahvateatri nimeka näitleja haud

Hindrik Väärand 1908-1959 spordiorganisaatori ja -kohtuniku, ühiskonnategelase

haud

Kalju Ruuven 1919-1996 Otepää rahvateatri rajaja ning peanäitejuhi, teenelise

kultuuritöötaja ja Otepää linna aukodaniku haud

Juhan Jägel 1904-1984 pedagoogi, koorijuhi ja ühiskonnategelase haud

Ferdinand Linnamägi 1898-1980 pedagoogi ja ühiskonnategelase haud

Olev Tõnsuaadu 1923-1989 spordipedagoogi, -kohtuniku ja -treeneri haud


kuvada.

59

Otepää vana kalmistu

Carl Friedrich Eisenschmidt teeneka põllumehe, kultuuritegelase ning “Eesti

Postimehe” kirjasaatja haud

Karl Eisenschmidt Otepää kultuuritegelase, karskusseltsi “Edasi” asutaja

haud

Bernhard Sperlingk rahvusliku liikumise tegelase, EÜS-i esimehe haud

Johann Martin Hehn 1743-1793 esimese ilmaliku sisuga eestikeelse raamatu autori

haud

August Armolik 1891-1978 kauaaegse Vana-Otepää koolijuhi ja ühiskonnategelase

haud

Elisabeth Urm pedagoogi ja kultuuritegelase haud

Priipalu kalmistu

Juhan Künnapuu 1893-1918 Vabadussõjas langenu haud

Jakob Haug 1890-1919 Vabadussõjas langenu haud

Puka kalmistu

Alide Ertel 1877-1955 tuntud kirjaniku haud

Ahto Praks kodu-uurija haud

Tammemäe seltskonnategelase ja kaupmehe haud

Mikk seltskonnategelase ja kaupmehe haud

Paapstel seltskonnategelase ja kaupmehe haud

Sangaste kalmistu

Krahv Friedrich Berg 1845-1938 põllumajanduse edendaja, Sangaste rukki aretaja, Tartu

Ülikooli audoktori haud

Constance Ploom Kalm 1892-1957 sordiaretaja, krahv Bergi kaastöölise haud

Karl Hellat 1862-1935 õigusteadlase, karskustegelase ning Läänemaa

laulupidude korraldaja haud

Peeter Hellat meditsiinidoktori haud

Herbert Raap 1917-1971 Sangaste metsaülema, teenelise metsakasvataja haud

Jaan Visman 1863-1942 sepa, Sangaste Laulu- ja Mänguseltsi kauaaegse

esimehe ja 1905.a. revolutsionääri haud

Alleks Vallner 1911-1986 tunnustatud koolimehe ja kodu-uurija haud

Taagepera (Ala) kalmistu

Mats Erdell taluperemehe, esimese eesti soost mõisaomaniku

perekonna matusekabel

Katariina Murrik H. Murrik-Vuolijoe ema haud

Leenu ja Ott Kokamägi H. Murrik-Vuolijoe vanaema ja vanaisa haud

Priimetsa kalmistu Valgas

August Pobul 1887-1959 populaarse Valga arsti haud

Johannes Klasmann 1895-1932 tuntud Valga kaupmehe haud

Johann Pastarus endise köstri ja organisti haud

Juhan Pastarus 1892-1978 tuntud kodu-uurija haud

Vabadussõjas langenute matmispaik mälestussambaga

II maailmasõjas langenute matmispaik mälestussambaga


60

Tartu maantee kalmistu Valgas

Richard Wühner 1897-1919 EELK Valga Peetri koguduse õpetaja haud

Jaan Audova EELK Valga Peetri koguduse õpetaja haud

Tartu tänava kalmistu Valgas

Aleksander Ojakäär 1897-1941 Valga Linnaraamatukogu juhataja haud

Melanie Laats koolijuhi ja õpetaja haud

Georg Säinas koolijuhi ja õpetaja haud

Johann Pullisaar Valga koolijuhi ja seltsitegelase haud

Julius Lee 1906-1957 koolijuhi haud

Joann Melts 1879-1951 EAÕ koguduse ülempreestri haud

Valentin Savin 1913-1994 EAÕ koguduse ülempreestri haud

Boris Melts 1901-1977 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu ja Balti Tuletõrje

Liitude Liidu esimees aastatel 1934-1940

Eduard Lemmiste Valga “Säde” teatri näitejuhi haud

Heldi Lemmiste näitleja ja lauluõpetaja haud

Jaan Saarmäe 1899-1989 kodu-uurija ja Valga esimese kodulooringi rajaja haud

Perekond Želnini suguvõsa matmispaik hauamonumendiga

Toogipalu kalmistu

Angelina Simson 1902-1993 koolijuhataja ja õpetaja haud

Ott Raudheiding näitleja haud

Vissi kalmistu

Mikk Tamm 1877-1951 näitejuhi ja muusikategelase haud

Luke kalmistu (Läti-Valkas)

Hans Einer 1856-1927 kooliõpetaja, seltskonnategelase, Valga esimese

eestikeelse kooli juhataja, Valga Peetri koguduse

kauaaegse köster-organisti haud

Liina Reimani vanemate hauad

Silvia Rāgas 1928-1976 tuntud filoloogi ja tõlkija haud

Karl Ulmann 1829-1890 Valga pastori haud

Carl Ulmann 1793-1871 Tartu Ülikooli rektori ja piiskopi haud

Fr. Simon 1903-1977 mustlaste paruni haud

Anton Rudit 1868-1930 tuntud Valga fotograafi haud

Aleksander Karolin Eesti tuntud tsirkuseartisti haud

Jaan Mahlapuu 1894-1917 tsaariarmee lenduri, esimese eestlasest äss-lenduri haud

8.6.2 Kabelid ja perekonnakalmistud

Helme vallas

- Jõgevestel Barclay de Tolly mausoleum (1823)

- Taagepera (Ala) kalmistul Mats Erdelli – peremehe, esimese eesti soost mõisaomaniku

perekonna matusekabel

Palupera vallas

Hellenurmes Middendorffide perekonnakalmistu, kuhu on maetud akadeemik Aleksander

Middendorff ja ornitoloog Ernst Middendorff


kuvada.

61

Põdrala vallas

Riidaja mõisa kabelihoone (1795)

Taheva vallas

Hargla kalmistul kindralmajor Gotthard Wilhelm v. Wassermanni, Laanemetsa mõisa

omaniku perekonna kabelihoone matusepaigana (1781)

8.6.3 Paigaldatud mälestusmärgid

- riigitegelase, kirjaniku ja ajakirjaniku Jaan Lattiku (1878-1967) 120. sünniaastapäeva

puhul mälestuskivi Karula vallas Mäkiste talu juures 21. juunil

- mälestustahvel esimesest eestlasest Valga linnapeale Johannes Märtsonile Valga raekojas

8. septembril


62

9. Sport

9.1 Aasta parimad sportlased

Naised Katrin Šmigun (Otepää Spordiklubi)

Kristina Šmigun (Otepää Spordiklubi)

Helen Novikov (SK ”Viraaž”)

Mehed Pavel Loskutov (SK ”Maret–Sport”)

Elmo Kassin (Otepää Spordiklubi)

Andrus Paul (SK ”Jäämees”)

Neiud Kadri-Liis Vähi (SK” Maret-Sport”)

Kristel Lääts (SK ”Maret-Sport”)

Aiki Aigro (Otepää Spordiklubi)

Noormehed Taavi Kirsimäe (SK ”Uudmäe Track”)

Imre Laretei (SK ”Maret-Sport”)

Kaspar Rõivassepp (SK ”Maret-Sport”)

Naine spordiveteran Ene Aigro (Otepää Spordiklubi)

Tiiu Nukki (Valga SVS)

Liivi Parik (Otepää Spordiklubi)

Mees spordiveteran Kalev Urbanik (SK ”Walketa”)

Eduard Sokolovski (Valga Laskurklubi)

Enn Meriroos (Valga SVS)

Täiskasvanute võistkond Otepää Spordiklubi 3 x 5 km murdmaasuusatamise naiskond

(Katrin Šmigun, Kristina Šmigun, Aiki Aigro)

Neidude võistkond Tõrva-Helme käsipallivõistkond (Eglit Niittee, Kadri

Tarsalainen, Monika Martin, Sirli Lõhmus, Angela Abolkaln,

Kristi Järv, Triinu Viilup)

Noormeeste võistkond Valgamaa koondvõistkond 4 x 1500 m teatejooksus (Indrek

Kallas, Sergei Nevetšerja, Imre Laretei, Tarmo Hõbe)

Edukaim treener Anatoli Šmigun

Edukaim spordiaktivist Lembit Leppik

9.2 Valgamaa spordipreemiate saajad

Anton Hermann Puka vald (Valgamaa Fondi spordipreemia)

Meinhard Järlik Valgamaa SVS (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi

spordipreemia)

Kalmer Tramm Otepää Spordiklubi (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi

spordipreemia)

9.3 Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtnud Valgamaa sportlased

9.3.1 XXVIII Taliolümpiamängud 07.-22.02. 1998 Naganos

Katrin Šmigun murdmaasuusatamine (15. koht 5 km k ja10 km v)

Kristina Šmigun murdmaasuusatamine (46. koht 30 km v)

Helen Novikov kelgutamine (20. koht)

Andrus Paul kelgutamine (diskvalifitseeriti)

Elmo Kassin murdmaasuusatamine 43. koht (10 km k ja 15 km v)

Magnar Freimuth suusakahevõistlus (33. koht)


kuvada.

63

9.3.2 Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused 18. – 23.08.1998. Budapestis

Pavel Loskutov maratonijooks (29. koht 2.19.38)

9.3.3 Maailmakarikavõistluste etappidest osavõtjad

Katrin Šmigun murdmaasuusatamine

Kristina Šmigun murdmaasuusatamine

Villu Teder kahevõistlus

Helen Novikov kelgutamine

Andrus Paul kelgutamine

9.4 Eesti meistrivõistluste parimad

9.4.1 Kuldmedalivõitjad

Kristina Šmigun 5 km suusatamine vabastiilis

Kristina Šmigun 15 km suusatamine vabastiilis

Katrin Šmigun 5 km suusatamine klassikalises stiilis

Katrin Šmigun 3x5 km suusatamine

Kristina Šmigun 3x5 km suusatamine

Aiki Aigro 3x5 km suusatamine

Kadri-Liis Vähi vasaraheide

Kerttu Siim slaalom

Pavel Loskutov 3000 m jooks (sisevõistlustel)

Pavel Loskutov 10 000 m jooks

Kalev Sumero sõiduautode kross 2500 cm³

Andres Balodis sõiduautode kross 1600 cm³

Andrus Tiideberg veobagi kross

9.4.2 Hõbemedalivõitjad

Liis Vasemägi slaalom

Katrin Šmigun 5 km suusatamine vabastiilis

Elmo Kassin 15 km suusatamine vabastiilis

Magnar Freimuth suusahüpped

Tenno Kahr sõiduautode kross 2500 cm³

Rudolf Sarv veobagi kross

9.4.3 Pronksmedalivõitjad

Liis Vasemägi suurslaalom

Kalev Urbanik poolmaraton

Jaan Jüris suusahüpped

Allain Karuse sõiduautode kross 2500 cm³

Aavo Tamm sõiduautode kross 1600 cm³

9.5 Rekordid ja tipptulemused

9.5.1 Eesti rekordi püstitanud Valgamaa sportlane

Pavel Loskutov 2000 m jooks 5.13,54

9.5.2 Eesti tipptulemuse püstitanud Valgamaa sportlased

Kadri–Liis Vähi vasaraheide 45.91


64

Pavel Loskutov maratonijooks 2.15,36

9.5.3 Eesti veteranide tipptulemuse püstitanud Valgamaa sportlased

Enn Meriroos 100 mtj. M-50 19,6

Kalev Urbanik 1000 m M–40 2.39,2




Kalev Urbanik 1 miil M–40 4.39,0

Kalev Urbanik 21 097,5 m M–40 1.12:16,0

9.6 Maakonnas toimunud spordivõistlused ja -üritused

9.6.1 Maakonnas toimunud rahvusvahelised tiitlivõistlused

MK- 10.ja 11. etapp suundorienteerumises 26.-29.09. Otepää

EM- etapp 125 cm³ motokrossis Põhjamaade tsoon 20.-21.06. Valga

9.6.2 Maakonnas toimunud rahvusvahelised võistlused

Balti riikide meistrivõistlused orienteerumises 15.-16.08. Otepää

Jalgpallturniir Valga–Vantaa–Smiltene 30.07-01.08. Valga

9.6.3 Maakonnas toimunud üle-eestilised üritused

TV-10 olümpiastarti finaalvõistlused kergejõustikus 25.-26.06. Valga

Rukkilillemängude teatejooksude meistrivõistlused 24.05. Valga

Valga Keskstaadioni avavõistlused 13.06. Valga

Jalgpalli maavõistlus Eesti-Läti 25.06. Valga

Eesti meistrivõistlused poolmaratonis 09.05. Tõrva

Eesti Väikelinnade Talimängud 28.02. Tõrva

Pühajärve Regatt 12.09. Otepää

Eesti karikavõistlused laskesuusatamises 04.-05.01. Otepää

Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises

täiskasvanuile, juunioridele ja veteranidele 27.02.-01.03. Otepää

Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises 10. ja 28.01. Otepää

Tartu Maraton 08.02. Otepää

Eesti Noorte Talimängud 14.-15.02. ja 21.-22.02.Otepää

Eesti meistrivõistluste etapid sõiduauto-, bagi-

ja veoautokrossis 03.-04.10. Valga

9.6.4 Maakonnas läbiviidud tähtsamad spordiüritused

Valga–Valka I Rahvajooks

(osavõtjaid 667, joosti Eesti ja Läti Vabariigis) 04.09. Valga

XVII ümber kolme järve jooks 18.09. Tõrva

VI Valga ööjooks 15.09. Valga

9.7 Spordiklubid ja ühendused

Klubi/ühendus Aadress Esimees

Valgamaa Spordiliit Kesk 12, Valga Arvo Saal

Valgamaa Spordiveteranide Selts Tähe 16a–39, Valga Aavo Hõbe

Valgamaa maleklubi “Helme” pk. 18 Helme Sven Malm


kuvada.

65

Otepää Spordiklubi Lipuväljak 11,Otepää Arvo Saal

Spordiklubi ”Maret-Sport” Pargi 5, Valga Riho Meri

Kergejõustikuklubi ”Uudmäe Track” Pikk 4, Otepää Jaak Uudmäe

Valga Bridgeklubi Roheline 4-3, Valga Rein Augas

Jaanikese Motoklubi Tõlliste vald Ainar Haavistu

Spordiklubi “Jäämees” Vanamõisa 8, Tõrva Peeter Kirt

Valga Kabeklubi Tähe 13-16, Valga Toivo Tiislär

Spordiklubi “Käval” Kuperjanovi 3a-47 Ülo Mere

Orienteerumisklubi ”Käbi” Peetri 10-34, Valga Siiri Baranova

Valga Laskurklubi Rahu 6-4, Valga Eduard Sokolovski

Spordiklubi ”Lokomotiiv” Võru 5, Valga Ljudmilla Kannel

Valga Maleklubi Sepa 11-37, Valga Juri Fomin

Spordiklubi “Mesilased” Lembitu 1, Valga Tarmo Post

Mäesuusaklubi “Väike-Munamägi” Lipuväljak 11, Otepää Peeter Siim

Otepää Motoklubi Lipuväljak 11, Otepää Argo Raid

Puka Spordiklubi Kooli 3, Puka Heikki Kadaja

“Põhjakotkas” Otepää suusaklubi Lipuväljak 11, Otepää Silver Eljand

Spordiklubi ”Pühajärve” Koolitare 9, Otepää Silver Eljand

Tervisespordiklubi ”Toonus Pluss” Pühajärve v., Arula Toomas Uibo

Tõrva Võrkpalliklubi Valga 70, Tõrva Tiiu Loorman

Korvpalliklubi “Valkor” J. Kuperjanovi 70-30, Valga Märt Rebane

Spordiklubi ”Viktooria” Jakobi 5-16, Valga Vassili Dinis

Spordiklubi ”Viraaž” Ehitaja 6-21, Tõrva Viljo Grauding

Spordiklubi ”Walketa” Pärna 3a-6, Valga Kalev Urbanik

Jalgpalliklubi FC “Warrior” Tähe 4-39, Valga Margus Kuivits

Korvpalliklubi “Spark–S” Vabaduse 13, Valga Vladimir Pozdejev

9.8 Aastail 1995-98 valminud spordiobjektid/baasid

OETK “Tehvandi” 70 m suusahüppemäe rekonstrueerimine (tehiskate) 1995

Pühajärve Põhikooli võimla 1996

Tõrva linna Vanamõisa järve spordi- ja puhkekompleks 1996

Ala Põhikooli kultuuri- ja spordikompleks 1997

Valga linna Keskstaadion 1998


66

10. Tervishoid

10.1 Meditsiiniasutused

Maakonnas on:

4 haiglat, 3 polikliinikut, 7 perearstikeskust, 3 kiirabiosakonda, 10 velskri -ja 4

tervishoiupunkti, 2 hambaproteesikabinetti, 18 eraarsti kabinetti, lastesanatoorium, laste

taastusravikeskus, tervisekaitsetalitus ja 10 apteeki.

10.2 Statsionaarne arstiabi

- AS Valga Haigla 131 voodikohta (sise, pikaravi, kirurgia, sünnitus, günekoloogia, laste,

nakkus, naha-sugu, neuroloogia)

- Otepää Haigla 30 voodikohta ( sise, pikaravi)

- Tõrva Haigla 30 voodikohta ( sise, pikaravi)

- OÜ Taagepera Haigla 60 voodikohta (psühhiaatria)

Tabel 10-1 Raviasutused

Asutuse nimetus Voodikohti Ravitud haigeid Voodikoormus Keskmine

ravikestvus

1994 1998 1994 1998 1994 1998 1994 1998

AS Valga Haigla 135 131 3225 3976 279,1 253,6 11,9 8,5

Otepää Haigla 30 30 485 529 303,5 302,2 18,2 17,3

Tõrva Haigla 30 30 813 795 329,1 251,5 13,7 9,5

OÜ Taagepera Haigla 60 60 748 730 321,3 306,7 32,1 25,4

Hargla Haigla 15 - 68 - 397,1 - 40,2 -

Kokku 270 251 5339 6030 301,7 271,6 15,9 11,5

Tabel 10-2 Voodikohtade iseloomustus

Voodikohtade profiil Voodikohti Ravitud haigeid Voodikoormus Keskmine

ravikestvus

1994 1998 1994 1998 1994 1998 1994 1998

sise 70 65 1673 1495 299,2 253,2 13,2 12,4

pikaravi 45 42 152 772 294,9 307,2 24,4 11,4

nakkus 10 10 290 275 326,5 267,6 13,6 8,9

kirurgia 25 21 900 848 317,5 239,7 10,2 6,6

sünnitus 20 10 455 341 210,8 161,0 10,4 7,3

günekoloogia 10 11 274 485 318,9 210,9 14,1 4,7

neuroloogia 15 15 301 468 297,3 313,3 13,5 11,2

psühhiaatria 60 60 748 730 321,3 306,7 32,1 25,4

naha-sugu - 2 - 68 - 329,0 - 9,8

laste 15 15 546 548 345,9 275,1 10,7 7,6

kokku 270 251 5339 6030 301,7 271,6 15,9 11,5

Tabel 10-3 Ambulatoorne arstiabi

Ühe elaniku kohta 1994 1998

Külastusi arsti juurde 3,9 4,3

Arsti kodukülastusi 0,4 0,4

Külastusi hambaarsti juurde 1,6 1,3

Kiirabi külastusi 0,3 0,2


kuvada.

67

Tabel 10-4 Meditsiinipersonal

Töötavad Arst Hambaarst Kesk-med.

1994 1998 1994 1998 1994 1998

Haiglates 30 27 - - 90 83

Perearstikeskustes 7 7 4 1 24 21

Polikliinikutes 47 38 14 11 118 76

Erameditsiinis 2 5 4 9 6 8

Mujal 7 12 - - 41 16

Kokku 93 89 22 21 279 204

Tabel 10-5 Enamesinenud uued haigusjuhud (%)

Täiskasvanud 1994 1998 Lapsed 1994 1998

hingamiselundite haigused 24,0 30,9 hingamiselundite haigused 62,0 62,1

vigastused ja mürgistused 7,4 8,3 nahahaigused 7,3 8,4

närvisüsteemi haigused 2,6 3,1 nakkus-parasitaarhaigused 6,0 3,0

lihas-luukonna haigused 8,6 11,4 närvisüsteemi haigused 1,4 0,6

kuse-suguelundite haigused 11,7 8,2 seedeelundite haigused 4,5 3,7

vereringeelundite haigused 8,5 5,9 vigastused ja mürgistused 3,8 4,0

seedeelundite haigused 4,2 5,3 kuse-suguelundite haigused 1,2 1,3

nahahaigused 4,5 5,9 lihas-luukonna haigused 2,2 1,4

muud haigused 28,5 21,0 muud haigused 25,0 13,5

Tabel 10-6 Enamesinenud surmapõhjused (%)

Täiskasvanud 1994 1998 Lapsed 1994 1998

vereringeelundite haigused 69,8 70,8 õnnetusjuhtumid 12,5 37,5

pahaloomulised kasvajad 12,1 11,8 kaasasündinud väärarengud 37,5 25,0

õnnetusjuhtumid 6,8 5,8 sügav enneaegsus 12,5 12,5

alkoholimürgistused 2,5 4,3 kopsude hüaliinmembraantõbi - 12,5

enesetapud 3,1 2,0 kopsupõletik - -

tapmised 0,9 1,2 imiku äkksurm 12,5 12,5

muud haigused 4,8 4,1 muud haigused 25,0 -

Tabel 10-7 Enesetapud 1995-1998

1995 1996 1997 1998

Kokku 21 15 11 14

mehi 20 14 9 11

naisi 1 1 2 3

linnades 9 9 3 8

valdades 12 6 8 6

kuni 35 a. 5 4 1 4

36-55 a. 7 7 5 4

üle 55 a. 9 4 5 6

10.3 Tervishoiukulutused

Tabel 10-8 Valgamaa Haigekassa kulutused (tuh. kr)

1994 1995 1996 1997 1998

Ravikindlustusmaksu laekumine 21373,7 29610,2 32048,8 33254,1 38915,6

Ostetud raviteenust 21631,2 38234,5 54031,5 54168,1 64351,3

Hüvitatud ravimeid 4380,7 4122,1 4380,7 7152,8 10153,3

Makstud haigushüvitisi 4279,3 6856,3 7694,6 8161,1 9354,3


68

Tabel 10-9 Valgamaa Haigekassa poolt ostetud raviteenust (tuh. kr)

1996 1998

AS Valga Haigla 19102,9 19786,3

Otepää Haigla 3650,1 3834,7

Tõrva Haigla 3440,0 3754,0

OÜ Taagepera Haigla 3423,0 5435,9

Taheva Lastesanatoorium 582,6 -

Puka Perearstikeskus 408,3 390,3

Sangaste Perearstikeskus 335,5 314,3

Lüllemäe Perearstikeskus 289,1 245,8

Tõlliste Perearstikeskus 518,4 367,7

Taheva Perearstikeskus 290,7 201,0

Hummuli Perearstikeskus 206,5 274,4

Eraarstid 2293,6 4512,4

Teiste maakondade raviasutused 20720,0 25234,4

Tabel 10-10 Riigieelarvest eraldatud sihtotstarbeliselt (tuh. kr)

1994 1995 1996 1997 1998

Haiglate kommunaal- ja remondikulud 1866,4 2866,6 3061,2 1317,0 -

Kiirabitoetus 643,0 613,4 435,5 - 3464,2

Sünnitusabitoetus 12,3 70,6 87,0 86,7 -

Ravikindlustusega hõlmamata isikute

vältimatu abi

- 562,2 807,2 896,1 1406,5

Valga uue haigla ehitus 740,0 8418,1 13611,0 12901,5 11720,3

Valga uue haigla sisustus - - - 7349,8 -

Kokku 3261,7 12530,9 18001,9 22551,1 16591,0

Tabel 10-11 Rahvatervise sihtkapitali poolt rahastatud projektid

1996 1997 1998

Rahvatervise sihtkapitalist finantseeritud projektid (tuh. kr) 182 117 163

10.4 Valgamaa Tervisekaitsetalitus

Tabel 10-12 Järelvalve all olevate

objektide arv

1994 1996 1998

Kommunaalobjekt 528 456 469

Toiduobjekt 298 303 242

Tööstusobjekt 78 108 109

Lasteasutused 66 61 61

Tabel 10-13 Nakkushaigused (haigete

arv)

Haiguse nimetus 1994 1996 1998

Gonokokknakkus 42 21 10

Gripp 1203 2894 1439

Leetrid 10 1 _

Läkaköha 2 1 39

Mumps 2 1 21

Punetised 53 1 1

Puukentsefaliit 7 8 4

Süüfilis 44 20 19

Tuberkuloos 11 9 10


kuvada.

69

11. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne

Tabel 11-1 Sotsiaalkindlustus aastail 1994-1998 Valgamaa Pensioniameti andmetel

1994 1995 1996 1997 1998

Kindlustajate arv kokku 725 1016 1183 1420 1520

sh üksikisikud 146 192 283 438 635

Töötajate keskmine arv (inimest) 14036 12705 12456 11878 11858

Summa, millelt arvestati sots. maks (tuh. kr) 204962 276501 295406 321575 368538

sh töötasudeks arvestatud summa 202674 273983 290808 318712 365516

Sotsiaalmaksu võlg aasta lõpuks (tuh. kr) 8183 18084 24624 27308 28163

Kindlustajate poolt arvestatud sotsiaalmaks 40989 55296 59081 64315 73708

Ühe töötaja keskmine palk 1203 1798 1946 2236 2569

Eraldatud ravituusikuid pensionäridele (arv) 90 97 88 77 97

Tabel 11-2 Pensionide väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr)

pensionäre neist

töötavaid

pensionideks

makstud

pensione

määratud (in)

Pensionisaajaid kokku 10856 1240 15407,2 669

neist naised 7292 791 10247,6 376

elavad maal 4391 352 6061,1 304

Vanaduspensionärid 8024 1006 12097,3 341

neist säilitatud vanaduspensioniga 8 6,1

soodustingimustel pensionärid 781 94 1200,2 26

sh kasvatanud lapsinvaliidi, invaliidi

lapseeast, 5 või enamat last

313 26 501,5 8

avaliku teenistuse ametniku pensioni

saajad

37 27 84,2 6

Pensionärid pensioniga väljateenitud aastate

eest

40 19 43,1 6

Invaliidsuspensionärid 2280 215 2642,9 267

neist I grupp 236 5 325,9 8

II grupp 1511 94 1878,6 134

III grupp 393 116 320,4 99

lapsinvaliidid 140 118,0 26

Toitjakaotuspensioni saajaid 411 543,4 52

neist ühe töövõimetuga 260 224,3 29

kahe töövõimetuga 95 158,4 12

kolme ja enama töövõimetuga 56 160,8 11

Töövõimetute pereliikmete üldarv, kellele

on määratud pension

644 543,4 89

Rahvapensioni saajad 101 80,5 3


70

Tabel 11-3 Lastetoetuste väljamaksmine Valgamaa Pensioniameti andmetel (tuh. kr)

toetuse saajaid summa

Lapse sünnitoetus 385 987,3

Lapse toetus 9604 21769,3

sellest esimese lapse toetus 5539 9877,8

teise lapse toetus 2815 7186,3

kolmanda ja enama lapse toetus 1250 4705,2

Ülalpidamistoetus 1094 6451,2

kuni 2 a. lapsega lapsehoolduspuhkusel 671 5031,6

2-3 a. lapsega lapsehoolduspuhkusel 356 1182,0

3-18 a. lapsinvaliidi mittetöötavale vanemale 67 237,6

Lapse koolitoetus 6526 2936,7

Üksikvanema lapse toetus 886 1624,7

sh toetus last üksi kasvatavale invaliidile 43 129,0

Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 120 423,9

Elluastumistoetus 1 3,0

Täiendav ülalpidamistoetus nelja - ja enamalapselisele perele 100 358,0

Ajateenija lapse toetus 3 21,6

Tabel 11-4 Sotsiaaltoetuste maksmine (kr)

1997 1998

Toimetulekutoetus 13 867 400 15 865 800

Tsernobõli avarii tagajärgede likvideerimisel osalenute toetus 94 620 112 460

Transpordi kasutamise hüvitis 77 635 150 000

50 % sõidusoodustus II grupi invaliididele 258 082 206 400

Elektrisideteenuste (telefon) toetus 64 489 64 900

Kinnipidamiskohtadest vabanenute toetus 5 160 6 690

Liikluskindlustuse maksesoodustus 152 086 251 459

Tabel 11-5 Sotsiaalprojektide rahastamise allikad (kr)

1997 1998

Hasartmängumaksu fondist saadud toetused 1 065 500 684 000

Sotsiaalministeeriumi projektidest kokku 839 921 943 993

- Kriminaalpreventsioon 37 000 75 000

- Preventiivne töö sotsiaalsektoris 130 070 308 317

- Avahoolduse rakendamine 110 700 140 676

- Sotsiaalhoolekandeasutuste reorganiseerimine 562 151 420 000

Eesti Regionaalarengu Sihtasutus 100 000

Sotsiaalministeeriumi eelarvest

- Taheva Lastesanatooriumile 75 000

Kagu - Eesti Regionaalse Arengu programm 110 000

Eesti Puuetega Inimeste Koja Fondi toetusprojektid 122 000 103 000

Ida - Euroopa Hollandi Fondide Ühenduselt said rahalist toetust

- Valga 1. Põhikooli toimetulekuklass 103 000

- Otepää Invaühing sotsiaalkeskuse jaoks 127 000

- Taheva valla pereklubi ”Sügislilled” 50 000

- Hummuli valla pereklubi “Mesilane” 42 000


kuvada.

71

Tabel 11-6 Laste hoolekanne

1997 1998

Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 122 76

Paigutatud lastekodusse 8 15

Vormistatud eestkostet või hooldust 13 12

Oli eestkostel või hooldusel 110 117

Lapsendati 4 4

Lapsendatud lapsi arvel 198 187

Tabel 11-7 Hoolekandeasutused

Hoolekandeasutus kohti asukoht haldaja

Paju Hooldekodu 50 Tõlliste vald Tõlliste vald

Valga Hooldekodu 80 Piiri 19, Valga Valga linn

Valga Väikelastekodu 20 J. Kuperjanovi 9,Valga Valga Maavalitsus

Taheva Lastesanatooriumi lastekodu

osakond

20 Taheva vald Valga Maavalitsus

Hellenurme Hooldekodu 20 Hellenurme Palupera vald

Helme Hooldekodu 20 Taagepera Helme vald

Hargla Hooldekodu 12 Hargla Taheva vald

Hummuli Avahooldekeskus 8 Hummuli Hummuli vald

Karula Hooldemaja 15 Lüllemäe Karula vald

Tõrva vanurite ja invaliidide pansion 7 Valga mnt. 58a, Tõrva Tõrva linn

Laatre Sotsiaalmaja 8 Laatre Tõlliste vald

Tabel 11-8 Sotsiaalhoolekandealane tegevus

Sotsiaalhooldajate arv maakonnas 29

Teenindatavate isikute arv 134

Teenindamisega seotud kulud kr (omavalitsuste eelarve) 418 817

Tabel 11-9 Toimetulekutoetus ja täiendavad toetused omavalitsuste lõikes (kr)

Omavalitsus Toimetulekutoetus Täiendav toetus Toetused kokku Täiend. toetuse

osatähtsus

toimetuleku

toetusest (%)

1997 1998 1997 1998 1997 1998 1997 1998

Helme 528614 500450 127886 278550 656500 779000 19,5 35,8

Hummuli 173510 169340 127090 146460 300600 315800 42,3 46,4

Karula 492210 318012 389990 439188 882200 757200 44,2 58

Otepää 270849 215861 239551 390839 510400 606700 46,9 64,4

Palupera 234309 231349 93692 167651 328000 399000 28,6 42

Puka 420348 545776 160752 212224 581100 758000 27,7 28

Põdrala 197402 189595 118598 160705 316000 350300 37,5 45,9

Pühajärve 495402 693082 270398 308018 765800 1001100 35,3 30,8

Sangaste 312272 169917 234228 343383 546500 513300 42,9 66,9

Taheva 508081 419367 202719 205133 710800 624500 28,5 32,8

Tõlliste 210148 98289 462452 574311 672600 672600 68,8 85,4

Tõrva 217206 150231 504594 647569 721800 797800 69,9 81,2

Valga 5813891 6520205 468509 1176595 6282400 7696800 7,5 15,3

Õru 494382 446855 98318 146845 592700 593700 16,6 24,7

Kokku 10368623 10668329 3498777 5197471 13867400 15865800 25,2 32,8


72

Graafik 11-1 Toetused

0100200

300400500600700

800900

1000

Helm

e

Hum

mul

i

Kar

ula

Ote

pää

Palup

era

Puk

a

Põd

rala

Püh

ajär

ve

San

gaste

Tahe

va

Tõllis

te

Tõrv

a

Valga Õ

ru

Kok

ku

Kokku toetusi 1 elaniku kohta Toimetulekutoetus 1 taotluse kohta

11.1.1 Olulisemad sündmused

- jätkus koostöö Soome Kehitysvammaliitoga maakonna sotsiaalhoolekande töötajate

(sotsiaalnõunikud, hoolekandeasutuste töötajad) koolitamisel;

- jätkus koostöö Rootsi riigi Östhammari kommuuniga Valga töötute aktiviseerimiskeskuse

loomisel ja rakendamisel;

- jätkus Valga, Võru ja Põlva maakonna ning Rootsi riigi Jämtlandi lääni ühisprojekt laste

hoolekande alal;

- toimus suhtlemispsühholoogia baaskursus sotsiaaltöötajaile Nakatu turismitalus;

- toimusid maakonna III sotsiaaltöötajate päevad Karaskil.

11.2 Eesti Punane Rist Valgamaa Selts

Aadress: Aia 20, 68205 Valga

Telefon 43 856

Sekretär Aina Pääro

Seltsi liimeid 549, neist noorliikmeid 369

Juhatus:

- esimees Rudo Lilleleht

- liikmed Kalle Ristol, Ants Pruler, Sulev Lauk, Aasa Põder, Silvi Norman, Siiri Kravtsov

11.2.1 Seltsi tegevusvaldkonnad

- vabatahtlike koolitamine

- esmaabikursuste korraldamine elanikkonnale

- tervistavate ürituste korraldamine noortele

- eriolukorda sattunute abistamine (riide- ja toiduabi jm. eluks hädavajalik)

- veredoonorluse propageerimine

- osalemine vähekindlustatud ja ühiskonna enimhaavatavate rühmade

toetamisprogrammides


- koostöölepingu sõlmimine Soome Punase Risti Keski-Suomen organisatsiooniga

esmaabikoolituse ja noortetöö arendamiseks

- Eesti Punase Risti ja Šveitsi Punase Risti koostöö raames toimus Valga Haiglas seminar

teemal “Sterilisatsioon, hügieen, desinfektsioon”, millest võttis osa seitse Eesti haiglat


kuvada.

73

- toimus seltsi korraline aruande-valimiskonverents, kus valiti uus juhatus,

revisjonikomisjon ja delegaadid Eesti Punase Risti kongressile

- seltsi külastas Rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindaja F. Zen Ruffinen

- Rahvusvahelise Punase Risti Komitee rahalisel toel sai võimalikuks osta seltsile

kaasaegset kontoritehnikat, õppevahendeid esmaabikursuste korraldamiseks ja käivitus

projekt “Perekondade ühinemise keskus”

- jätkus seltsile Valga linnavalitsuselt 1997. aastal renditud hoone renoveerimine ja

kohaldamine seltsi tegevuse laiendamiseks

- selts tutvustas oma tegevust ja propageeris noorte huvitegevust Punase Risti

organisatsioonis infomessil “Teeviit ´98”

11.2.3 Osalemine programmides

- “Rõõmsat esimest koolipäeva igale lapsele”

- “Eluterve noor”

- “Rahvusvaheline Punase Risti nädal”

11.2.4 Heategevusüritused

- lihavõttepüha üritus “Kirju muna” orbudele ja eestkostel lastele

- Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamiseks seminar invanoortele teemal “Minu

võimalused Eesti ühiskonnas”

- jõuluüritused vähekindlustatud peredele, üksikvanuritele, orbudele, invanoortele ja laps-

invaliididele

- Eesti Punase Risti noorte 75. aastapäeva heategevuskontsert ansambliga Anarch ja

Moodsa Kunsti Stuudioga

11.2.5 Valgamaa Punase Risti Seltsi kaudu vahendatud abiprogrammid 1994-98

- Rahvusvahelise Punase Risti Föderatsioonilt tasuta difteeria vaktsiini eraldamine

elanikkonna vaktsineerimiseks 1995. a.

Eesti Punase Risti kaudu:

- “Estonia” katastroofi tagajärjel orvuks jäänutele Rootsi riigilt laekuva haridustoetuse

maksmine (maakonnas 4 alaealist ja 1 täiskasvanu)

- Šveitsi riigi neonatoloogia programm Eesti sünnitusmajade, sh Valga Haigla

lasteosakonna mitteelujõuliste vastsündinute toetamiseks

- Šveitsi riigi programm “Sterilisatsioon, hügieen, desinfektsioon” Valga Haigla

toetamiseks uute seadmete ostmisel 4,1 milj. kr ulatuses ja töötajate koolitamisel


74

12. Tööhõive

Tabel 12-1 Tööturuteenuste osutamine

Kokku registreeritud tööotsijaid 3022

neist uusi 1341

koondatuid 148

töötu abiraha saajaid 1757

ümber- või täiendõppe läbinuid 253

osales hädaabitöödel 188

rakendus tööle 381

neist: tööturutoetusega töötule 24

tööturutoetusega tööandjale 5

Graafik 12-1 Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast (%)

0

1

2

3

4

5

6

1994 1995 1996 1997 1998 1999

Maakond Vallad Eesti

Tabel 12-2 Mittetöötavate tööotsijate arveloleku kestus (%)

1995 1996 1997 1998

kuni 6 kuud 37,7 35,3 38,8 38,0

6-12 kuud 20,8 24,6 32,9 15,2

üle 12 kuu 41,5 40,1 28,2 46,8

Tabel 12-3 Töötuse tase omavalitsustes (%)

Omavalitsus 01.01.1995 01.01.1999

tööotsijad neist töötud tööotsijad neist töötud

Helme 3,4 1,8 3,7 3,4

Hummuli 4,7 3,1 4,0 2,8

Karula 11,7 4,8 7,0 2,8

Otepää 2,2 0,8 2,7 1,5

Palupera 2,6 1,6 2,9 2,8

Puka 3,4 2,8 4,2 3,4

Põdrala 10,0 4,8 3,6 3,2

Pühajärve 6,2 1,7 7,2 2,6

Sangaste 9,8 7,6 5,2 2,8

Taheva 9,3 4,5 6,3 2,7

Tõlliste 3,7 3,0 3,9 3,0

Tõrva 2,0 0,9 2,4 2,1

Valga 5,7 3,2 9,6 4,8

Õru 7,8 6,2 11,4 5,1

Maakond 5,3 2,9 6,5 3,6


kuvada.

75

13. Sissetulek ja tarbimine

Tabel 13-1 Keskmine palk (kr)

1998 1995. a.

keskmine I kv II kv III kv IV kv

Keskmine brutopalk kuus 2736 3272 2979 3298 2036

Eesti keskmine brutopalk kuus 3743 4255 4011 4389 2467

Keskmine tunnitasu 16,43 17,71 17,40 18,15 12,12

Eesti keskmine tunnitasu 22,31 24,11 23,28 24,40 14,49

Tabel 13-2 Leibkondade keskmine sissetulek (kr)

Eesti Valga

Netosissetulek 1889,4 1471,9

sh sissetulek palgatööst 1205,7 810,3

tulu individuaalsest töisest tegevusest 117,2 138,2

omanditulu 7,5

siirded 454,6 467,0

muu sissetulek 29,5 8,0

mitterahaline sissetulek 74,9 48,5

Tabel 13-3 Leibkondade keskmine väljaminek (kr)

Eesti Valga

Väljaminek 1864,3 1475,0

sh tarbimiskulu 1830,5 1460,8

toit, söömine 700,9 681,1

alkohoolsed joogid ja tubakatooted 6,9 56,1

riided ja jalanõud 134,9 109,2

eluase 334,8 207,7

majapidamiskulud 95,7 89,6

tervishoid 29,0 26,6

transport 121,8 60,9

vaba aeg 134,1 117,2

haridus 20,6 3,0

mitmesugused kaubad ja teenused 101,5 70,1

sh side 50,4 34,8

mitterahaline tarbimine 43,1 17,7

muud kulutused 33,9 14,3


76

14. Pangandus ja kindlustus

14.1 AS Hansapank Valgamaa regioon

1998. aasta alguses alustati Eesti Hoiupanga ja Hansapanga ühinemisprotsessi. Kahe suure,

samal turul tegutsenud panga ühendamine lõppes juriidiliselt aasta teisel poolel. Peale kande

tegemist äriregistrisse 21. juulil muutusid Hoiupanga juriidilised rekvisiidid Hansapangaga

ühiseks: AS Hansapank, registrikood 100060701, aadress Liivalaia 8, Tallinn.

Tekkinud universaalpanga varade maht oli 1998. a. lõpul 21,3 mld, laenuportfelli suurus 12,2

mld ja hoiuste maht 12,4 mld Eesti krooni.

Ühinemise lõppedes oli Hansapanga Grupi kapitaliseeritus tugevasti langenud, mistõttu

kaasati uue aktsiaemissiooni kaudu strateegiline investor - Förenings Sparbanken

(Swedbank).

14.1.1 AS Hansapank Valgamaa regiooni kontorid

Regiooni direktor Maimor Vill



Valga kontor



Saalijuhataja Merle Närska

Tõrva kontor

Aadress: Valga mnt.1, 68605 Tõrva


Juhataja Diana Mägi

Otepää kontor

Aadress: Lipuväljak 4, 67403 Otepää

Telefon 68 090, faks 68091

Juhataja Tiina Orm

Sularahaautomaadid

Valgas: Vabaduse 26, Kesk 10,

J. Kuperjanovi 79

Otepääl: Lipuväljak 4, Tartu mnt. 24

(Neste bensiinijaam)

Tabel 14-1 Pangandusnäitajad

01.01.98 01.01.99 Kasv %

Laenuportfell (mln. kr) 36,754 31,346 -14,7

Hoiuste maht (mln. kr) 65,854 80,911 22,9

sh erahoiuste maht (mln. kr) 56,235 61,477 9,3

ärihoiuste maht (mln. kr) 9,619 19,514 102,9

Pangakaarte (tk) 6931 7767 12,1

Elektroonilisi teeninduskanaleid (pangaliin, panganet,

telepank) tk

120 1035 762

* kajastatud ei ole keskvalitsuse ja eelarveväliste fondide laene ja hoiuseid

14.1.2 Tegevusnäitajad

- renoveeriti Valga ja Tõrva kontorid

- Valgas paigaldati kolmas sularahaautomaat

- sõlmiti otsekorralduslepingud “Arve tasub ennast ise ära” Eesti Telefoni ja Eesti

Mobiiltelefoniga

- kontorites alustati liiklus- ja elukindlustuse müüki


kuvada.

77

14.2 AS Eesti Ühispank Valga kontor



Direktor Eduard Rebane

14.2.1 Harukontorid

Otepää harukontor



Juhataja Toivo Lukka

Tõrva harukontor

Aadress: Kevade 1, 68605 Tõrva


Juhataja Liivi Tarsalainen

ARK (Autoregistriharukontor)

Aadress: Metsa 21, 68206 Valga


Sularahaautomaadid

Valgas: Aia 5, Vabaduse 39

Otepääl: Lipuväljak 11

Tõrvas: Tartu mnt. 6

14.2.2 Tegevus

AS Eesti Ühispanga Valga kontor pakub klientidele kõiki põhilisi finantsteenuseid. Oluliselt

on kasvanud elektrooniliste teeninduskanalite kasutamine:

- kliente teenindab 25 makseterminaali

- on sõlmitud 412 telefonipanga ja 151 internetipanga lepingut

- on sõlmitud 111 teleteenuse lepingut

- on väljastatud 3362 pangakaarti (VISA Elektron, Classic, Gold, Junior)

Tabel 14-2 Pangandusnäitajad

01.01.98 01.01.99 Kasv %

Bilansimaht (tuh. kr) 141570 257842 82,1

Laenuportfell (tuh.kr) 74382 93995 26,4

Klientide arv 12096 12458 3,0

sh eraisikud 10777 11279 4,7

juriidilised * 1319 1179 -10,6

Hoiuste maht (tuh.kr) 84946 95862 12,8

sh eraisikud 36829 47105 27,9

juriidilised 48117 48757 1,3

* vähenemine tingitud 1998. a. pangabilansi puhastamisest st suleti arved, kus aasta jooksul

ei toimunud kontol ühtegi käivet ning ettevõtete arved, kes ei registreerunud äriregistrisse.

14.2.3 Viimase viie tegevusaasta olulisemad tähised

1994. aastal alustati

- tehinguid EVP-arvetega

- väärtpaberitehinguid

- teleteenuste pakkumist

1995. aastal

- renoveeriti Valga kontor ja Tõrva harukontor

- paigaldati sularahaautomaat Valga kontorisse

- võeti kasutusele VISA Electron ja Classic kaart

- käivitus telefonipank

1996. aastal


78

- renoveeriti Otepää harukontor

- avati harukontor Valgas Metsa 21

- võeti kasutusele VISA Gold ja VUPI kaardid

- hakati väljastama tarbimislaenu eraisikutele

1997. aastal

- võeti kasutusele VISA Junior kaardid

- juurutati uued pangatooted: Multikonto, postipakett, eraisikute laenud (arveldus-,

eluaseme-, reisi-, õppe-), kindlustustooted

1998. aastal

- paigaldati sularahaautomaadid Valgas Vabaduse 39 ja Tõrvas Tartu mnt. 6

- käivitus telefonipank U-liin

- käivitus internetipank U-NET

Aastatel 1994-98 on panga bilansimaht kasvanud 6, laenuportfell 4,3 ja klientide arv 3 korda.

14.3 Leks Kindlustuse Valga filiaal

Aadress: Kesk 8, 68203 Valga

Telefonid 61 089, 61 309, faks 61 098

Filiaali juhataja Maris Tann

Leks Kindlustus tegutseb maakonnas alates 1991. aastast.

Leks Kindlustuses saavad kindlustada:

erakliendid:

- elu

- kodu

- koduloomi

- autot

- reise

- sääste

ärikliendid:

- hooneid, rajatisi, inventari, seadmeid,

- toorainet, toodangut, kaupa

- äritegevust

- ehitustegevust

- põllumajandustegevust

- firma töötajaid

- sõidukeid

Tabel 14-3 Tegevusnäitajad

- oli Valga filiaali käive üle 4,5 milj. kr

- kindlustuspreemiate maht kasvas 20% võrreldes 1997. aastaga

- hüvitisi väljastati 1,8 milj. kr ulatuses

- kõige enam sõlmiti liikluskindlustuse lepinguid

- oluliselt kasvas vabatahtliku sõidukikindlustuse (kasko) ning kodukindlustuse maht

14.4 BICO Kindlustusgrupp

on rahvusvahelise firma ALTE LEIPZIGER tütarfirma. Valga maakonnas esindab BICO

Kindlustusgruppi OÜ Viko Puit.

Aadress: Vee 7, 68207 Valga


Juhataja Leo Sinisalu

BICO Kindlustusgrupis saab kindlustada

- ehitusi ja ehitusmasinaid

- elektroonikaseadmeid

- ettevõtete vara

- kodu

- muusikainstrumente

- veoseid

- autot (kasko)

- reise jm.

Pakutakse ka haridus-, kogumis-, pensioni- ja riskikindlustust.


kuvada.

79


- kindlustati esinduse kaudu varasid ja riske 170 579 800 kr ulatuses

- kindlustuspreemiaid koguti 183 570 kr (kasv 30% võrreldes 1997. aastaga)

- kõige enam sõlmiti varakindlustuslepinguid

- suuremad kliendid Valga Linnavalitsus, AS Vallai, AS Sanwood, AS Sangaste Linnas

14.5 Nordika Kindlustuse AS Valga filiaal



Juhataja Jorma Trašanov

Nordika Kindlustus tegutseb maakonnas alates 1998. aasta juunikuust, pakkudes

kindlustustooteid nii era- kui ka äriklientidele.

Nordika Kindlustus pakub alljärgnevaid kindlustusliike

erakliendid:

- elukindlustus

- kodukindlustus

- loomakindlustus

- liikluskindlustus

- vabatahtlik sõidukikindlustus

- reisikindlustus

- õnnetusjuhtumikindlustus

- rahvusvaheline liikluskindlustus

ärikliendid:

- hoonete, rajatiste, toodangu, kauba

kindlustus

- garantiikindlustus

- veosekindlustus

- vastutuskindlustus

- veesõidukikindlustus

- õhusõidukikindlustus

- ehitusriskikindlustus

- sõidukitekindlustus

1998. aasta 7 kuu käive oli Valga filiaalis üle 0,5 milj. krooni. Suurema osa käibest

moodustab vabatahtlik sõidukikindlustus.


80

15. Maa- ja omandireform

15.1 Maareform

Tabel 15-1 Maafond omavalitsuste lõikes (ha)

Oma-

valitsus

Maafond

kokku

sealhulgas

Haritav

maa

Looduslik

rohumaa

Metsamaa

kokku

sellest Muu

maa Riigimets Muu mets

Helme 31273 7867 1363 17674 7330 10344 4369

Hummuli 16270 4594 524 9200 4057 5143 1952

Karula 22992 5555 864 13017 6822 6195 3556

Otepää 432 156 117 39 276

Palupera 12348 4253 992 5251 1391 3860 1852

Puka 20241 5767 997 10375 5062 5313 3102

Põdrala 12870 4247 929 5879 2468 3407 1815

Pühajärve 21304 5317 1613 10130 2306 7824 4244

Sangaste 14473 6163 926 5441 1785 3656 1943

Taheva 20471 3657 1423 13156 7709 5447 2235

Tõlliste 19378 6881 1023 8686 4403 4283 2788

Tõrva 480 96 96 384

Valga 1654 441 168 273 1213

Õru 10463 3207 447 5650 3146 2504 1159

Kokku 204649 57508 11101 105152 46764 58388 30888

Tabel 15-2 Maareformi seis (ha)

Oma-

valitsus

Maafond

kokku

Tagastatud

omandisse

Erasta-

tud

Antud mu-

nitsipaal-

omandisse

Jäetud riigi-

omandisse

Kokku

katastris

Osakaal

(%)

Helme 31273 8568,8 2853,7 6,6 7729,7 19158,8 61,3

Hummuli 16270 4466,2 1452,9 4556,2 10475,3 64,4

Karula 22992 3613,6 1731,4 7648,9 12993,9 56,5

Otepää 432 13,8 53,4 3,1 70,3 16,3

Palupera 12348 4102,4 1000,1 24,0 5126,5 41,5

Puka 20241 4866,3 708,4 10,4 5585,1 27,6

Põdrala 12870 3645,2 1320,8 4966,0 38,6

Pühajärve 21304 5721,3 2312,4 70,2 8103,9 38,0

Sangaste 14473 3354,7 1256,2 4610,9 31,8

Taheva 20471 3516,5 669,5 8723,0 12909,0 63,0

Tõlliste 19378 4058,3 1787,6 4,9 5099,0 10949,8 56,5

Tõrva 480 26,4 44,6 71,0 14,8

Valga 1654 174,6 195,0 556,3 12,5 938,4 56,7

Õru 10463 2538,1 561,3 3343,8 6443,2 61,6

Kokku 204649 48666,2 15947,3 567,8 37220,8 102402,1 50,0


kuvada.

81

Graafik 15-1 Maareformi dünaamika 1993-1998

Aasta Katastriüksuste arv Katastrisse kantud pindala (ha)

1993 190 2724

1994 403 4371

1995 736 7680

1996 1314 27636

1997 2400 40629

1998 3026 21276

15.2 Õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamine

Maakonnakomisjonile esitatud kokku 15347 avaldust

mille alusel komplekteeritud 10237 toimikut

neist maaüksuste ja nendel asunud hoonete kohta 6625 toimikut

ühistatud varade kohta 3612 toimikut

Komisjoni poolt

õigustatud subjektsuse otsuseid langetatud 10775

neist maaüksuste kohta 7331

ühistatud varade kohta 3443

Otsused puuduvad 15 maaüksuse kohta.


82

16. Ettevõtlus

Tabel 16-1 Ettevõtete jagunemine põhitegevusala järgi

Põhitegevusala ettevõtete arv osakaal (%)

Kaubandus 267 28,6

Põllumajandus 235 25,2

Teenindus 98 10,5

Tootmine 46 5,0

Ehitus 40 4,3

Puidutöötlemine 34 3,6

Turism, majutus 32 3,4

Transport 32 3,4

Metsamajandus, metsavarumine 29 3,1

Kinnisvaratehingud 29 3,1

Toitlustus 26 2,8

Õmblemine, kudumine 17 1,8

Ravi 10 1,1

Muud 38 4,1

Kokku 933 100,0

Tabel 16-2 Ettevõtete jagunemine ettevõtlusvormi järgi

ettevõtete arv osakaal (%)

Osaühingud 387 41,4

Aktsiaseltsid 132 14,0

Ühistud 24 3,0

Täisühingud 12 1,3

Usaldusühingud 3 0,3

Füüsilisest isikust ettevõtjad 375 40,0

Kokku 933 100,0

Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete rentaabluse TOP 200-s 1997. a.

73. kohal Valga Gomab Mööbel AS

Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete kasumi TOP 200-s 1997. a.


175. kohal Estreftransservice AS

Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete kasumikasvu TOP 200-s 1997. a.

177.kohal Valga Gomab Mööbel AS

Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete käibe TOP 500-s 1997.a.


121. kohal Valga Liha- ja Konservitööstus AS


Valgamaa ettevõtted Eesti ettevõtete käibekasvu TOP 200-s 1997.a.



Valgamaa ettevõtted Eesti transpordiettevõtete kogukäibe TOP 30-s 1998. a.

Estreftransservice AS


kuvada.

83

Tabel 16-3 Realiseerimise netokäive ja puhaskasum

1998 1997

Tegevusala Ette-

võtete arv

valimis

Tööta-

jate arv

Realisee-

rimise

netokäive

Kasum/kahjum

enne maksus-

tamist

Realiseeri

mise

netokäive

Kasum/

kahjum

enne

maksust

amist

Tööstus 31 1705 687169 34892 547285 18355

Veondus, laondus ja side¹ 8 562 261629 -2149 361146 -14816

Hulgi- ja jaekaubandus 35 480 271595 11259 155320 -2328

Ehitus 16 309 77907 886 49767 544

Energeetika, gaasi- ja vesivarustus 17 149 31743 -464 31954 -893

Finantsvahendus, kinnisvara-,

üürimis- ja äriteenindus

13 127 19711 2996 16162 -2367

Hotellid ja restoranid 5 38 5139 -336 3523 -447

Muud 10 129 51591 -3607 66961 -340

KOKKU: 135 3499 1406484 114727 1232118 -2292

¹ ilma Estreftransservice AS kasumita

- 33 ettevõttel 135-st puudus majandustegevus

- 4 ettevõtet lõpetas tegevuse 1998. aasta jooksul

Tabel 16-4 Eksport ja import (tuh. kr)

Aasta Eksport,

import

Eestis Valga maakonnas Võru maakonnas Põlva maakonnas

1996 Eksport 25010635,3 249808,3 246490,6 481998,8

Import 38558182,1 255820,4 94510,7 265962,4

Bilanss -13547546,8 -6012,1 151979,9 216036,4

1997 Eksport 40407831,0 421870,6 359419,8 657900,4

Import 61324686,0 442472,5 142897,1 352412,2

Bilanss -20916855,8 -20601,9 216522,7 305488,2

1998 Eksport 45567564,4 822499,9 454613,4 477550,8

Import 67350570,4 904233,0 176104,0 337714,2

Bilanss -21783006,0 -81733,1 278509,4 139836,6

Maakonnas ületab import ekspordi enim sõidukite ja muude transpordivahendite osas (-151 174 600

kr), tekstiili ja tekstiilitoodete (-87 386 600 kr), metalli- ja metallitoodete (-48 229 600 kr) ning

masinate, elektri- ja mehaaniliste seadmete (-30 877 200 kr) osas.

Eksport ületab impordi puidu ja puidutoodete (25 288 300.kr) ja paberimassi (12 310 800. kr) osas.

16.2 Ettevõtluse tugisüsteemid maakonnas

16.2.1 Sihtasutus Valgamaa Äriinfokeskus

Aadress: Kesk 12, kab.410, 68203 Valga

Telefon/faks 66 115

Konsultandid Krista Kink ja Anneli Kattai

Tegevusnäitajad

- anti konsultatsiooni 268 inimesele

- korraldati 5 koolituskursust 117 osavõtjale

- korraldati maakonnas 3 infopäeva

- korraldati 38 kontaktivahetust Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Inglismaa firmadega

- korraldati Valga-Valka ettevõtluspäev

- osaleti Kagu-Eesti Logistikakeskuse juhtkomitee töös


84

17. Turism

17.1 Turismiinfo ja -teenused

1. Valga Turismiinfokeskus (infoteenused). Kesk 11, 68203 Valga, tel/faks 61 699,

e-post: [email protected], Internetis: http://www.tourism.ee/valga

2. Otepää Turismiinfokeskus (infoteenused). Lipuväljak 13, 67405 Otepää,

tel.55 364,faks 61 246, e-post: [email protected]; Internetis:

http://www.tourism.ee/otepaa

3. Tõrva Turismiinfopunkt (infoteenused). Valga 1, 68605 Tõrva, tel 61 730, faks 61 731

4. AS Hansareisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused,

auto- ja bussirent, viisade vormistamine). Pärna pst 1, 68207 Valga, tel/faks 61 542

5. Otepää Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused,

viisade vormistamine). Lipuväljak 11, 67405 Otepää, tel 54 060

6. Valga Reisibüroo (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, kindlustused,

viisade vormistamine). Mesipuu 1, 68203 Valga, tel/faks 61 055

7. R&J Reisibürood (turismireisid, laeva-, bussi-, rongi- ja lennupiletid, viisateenused).

Kesk 8, 68203 Valga, tel/faks 68 723

8. Sihtasutus Valgamaa Turism (maakondlikud turismiprojektid, arendustöö) Kesk 11,

68203 Valga, tel/faks 61 699, e-post: [email protected]

17.2 Tähtsamad turismiüritused

17.2.1 Messidel osalemine

- Turismimess Matka `98 - Soome, Helsingi

- Turismimess Balttour`98 - Läti, Riia

- Turismimess Bit`98 - Itaalia, Milano

- Turismimess Intourest`98 - Venemaa, St. Peterburg (saadetud materjalid)

- Turismimess ITB Berlin`98 - Saksamaa, Berliin ( saadetud materjalid)

- Turismimess MITT`98 - Venemaa, Moskva

- Turismimess Matkamiks`98 - Eesti, Paide

- Valga-Valka ettevõtlusmess`98 - Eesti, Valga

- Turismimess TOUREST `98 - Eesti, Tallinn

- Kagu-Eesti ettevõtlusmess `98 - Eesti, Põlva

17.2.2 Esitlused, tutvustavad üritused

- Riias Eesti saatkonnas – Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele

- Helsingis Eesti saatkonnas – Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele

- Moskvas Eesti saatkonnas- Lõuna-Eesti esitlus ajakirjanikele ja reisikorraldajatele

- Tõrva-Helme piirkonna tutvustus St. Peterburi ajakirjanike delegatsioonile

- Tõrva-Helme piirkonna tutvustus SA Viljandi Turism delegatsioonile

- Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Prantsusmaa ajakirjanike delegatsioonile

- Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Soome ajakirjanike delegatsioonile

- Otepää-Pühajärve piirkonna tutvustus Eesti ajakirjanikele ja reisikorraldajatele

- Valgamaad tutvustav ekskursioon Ida-Virumaa omavalitsusjuhtidele

- Lõuna-Eesti turismikonverents Otepääl ja Valgamaad tutvustav ekskursioon konverentsist

osavõtjatele


kuvada.

85

17.2.3 Trükised

- raamat “Valga-Valka” eesti, läti, vene ja inglise k.

- raamat “Valgamaa kirikud” eesti ja inglise k.

- voldik “Piirilinn Valga” eesti ja inglise k.

- Valgamaa infovihik

- Talvevoldik

- Otepää majutusvoldik

- Otepää üldinfovoldik

- Otepää Looduspargi kaart eesti ja inglise k.

- Helme-Tõrva vaatamisväärsuste voldik eesti ja inglise k.

- Voldik “Tere tulemast Tõrva ja Helme”

- Helme Koduloomuuseumi voldik

Osalus trükistes:

- Aktiivne puhkus Lõuna-Eestis

- Lõuna-Eesti reisijuht eesti, inglise, soome ja vene keeles

- Tallinn In Your Pocket november `98 Otepää eri

17.2.4 Populaarseimad turismitooted piirkonnas

- Kanuumatkad

- Suusatamine (mäesuusatamine)

- Ratsutamine

- Jalgrataste jm spordivarustuse laenutus

- Omapärane talumajutus

- Kultuuriüritused (Pühajärve Beach Party, Pühajärve Kalapidu, Puuskulptuuride

sümpoosium, Valga-Valka rahvakunstipäevad jne.)

- Rahvusvahelised spordiüritused (Suverull, Tartu Maraton, Rattaralli, motokrossid,

Vidrike Galopp jne.)

- Tennis

Uued tooted:

- Lumetaksod

- Suusaõpe

- Rattamaraton

- Süstaralli Väikesel Emajõel

- Fan-Bal

- Kanuumatkad Koiva jõel

- Taimedega värvimise ja käsitöökursused Deivi Oru käsitöötalus

- Mägijalgratta- ja orienteerumisrajad Jaanikeses


86

Tabel 17-1 Majutusasutused

Tabel 17-2 Toitlustusasutused


kuvada.

87

18. Energeetika ja side

18.1 Soojus

18.1.1 Soojusettevõtted

Käesolevas aastaraamatus käsitletakse soojuse tootmist maakonna kõikides ettevõtetes, mis

toodavad põhi- või abitootmises soojusenergiat ja müüvad seda elanikkonnale ja/või riiklikele

ning munitsipaaltarbijatele.

Tabel 18-1 Soojust tarnivad ettevõtted/asutused

Omavalitsus Ettevõte, asutus Juhataja

Helme Helme Teenus OÜ Üllar Mölder

Helme Helme Kutsekeskkool Tarmo Tamm

Helme Helme Sanatoorne Internaatkool Tiia Mägi

Helme Taagepera Haigla Jüri Ausmees

Hummuli OÜ Soe Kodu Koit Möldre

Karula Savelen OÜ Ants Kilo

Otepää Otepää Veevärk AS Neeme Ernits

Puka Puka Vallavalitsuse EMO Toomas Tiidt

Põdrala Riidaja Põhikool Ave Rõõm

Pühajärve Pühajärve Vallavalitsus Andrus Eensoo

Pühajärve AS Bach Aarne Steinbach

Sangaste OÜ Sagnitz Toomas Lindmets

Sangaste AS Sanwood Eduard Aamer

Taheva Taheva Lastesanatoorium Heli Rasva

Taheva OÜ Mauro Kalev Tamm

Tõlliste Tõlliste Vallavalitsus Mati Raud

Tõrva Tõrva Gümnaasium Ivar Hanvere

Tõrva AS Riiska Aina Sumberg

Tõrva AS L-Katlamaja Vello Lips

Valga AS Valga Soojus Toomas Piller

Valga Valga Liha- ja Konservitööstus Elmut Paavel

Valga AS Sangar Valga Vabrik Mart Altvee

Õru Õru Soojus Kalle Tiideberg

Tabel 18-2 Katlamajad

Oma-

valitsus

Katlamaja nimetus Katlad Katelde kogu-

võimsus (MW)

Kasutatav kütus

tüüp arv

Helme Linna küla katlamaja Kiviõli 80, 50 2 1,40 puit, süsi

Helme Ala katlamaja Kiviõli 25 1 0,20 küttepuud

Helme Karjatnurme katlamaja Kiviõli 18 1 0,15 küttepuud

Helme Linna küla elamu nr. 10 Warm-100 2 0,20 küttepuud

Helme Helme Kutsekeskkool ¹ Kiviõli 80, 50 2 1,60 kerge õli, hake

Helme Helme Sanatoorne Internaatkool ¹ Kiviõli 80 3 2,10 puit, süsi, turvas

Helme Taagepera Haigla Hamworthy 2 1,29 kerge õli

Hummuli Hummuli katlamaja T - 4,5 2 8,20 küttepuud

Hummuli Hummuli katlamaja E 1/9 2 3,20 küttepuud

Karula Lüllemäe katlamaja Konteiner 1 1,74 masuut

Karula Lüllemäe katlamaja Konteiner 1 1,16 masuut

Karula Kaagjärve Kiviõli 80 1 0,80 küttepuud


88

Karula Kaagjärve Kiviõli 35 1 0,50 küttepuud

Otepää Otepää linna katlamaja ¹ Kiviõli 80 5 4,00 hake, põlevkiviõli

Puka Puka katlamaja Bratsk 3 3,09 kivisüsi

Puka Aakre katlamaja Kiviõli-50 2 1,30 küttepuud, kivisüsi

Põdrala Riidaja Põhikooli k/m Kiviõli 2 0,50 kivisüsi, küttepuud

Pühajärve Sihva Kiviõli-80 1 0,80 küttepuud

Pühajärve Sihva Termax 1 1,60 raske kütteõli

Pühajärve Pühajärve keskuse katlamaja Kiviõli 80 1 0,80 masuut

Pühajärve Pühajärve keskuse katlamaja T - 4,5 2 5,80 puidujäätmed

Sangaste Sangaste katlamaja ¹ Kiviõli 80 1 1,00 saepuru

Sangaste AS Sanwood katlamaja Kiviõli 80 2 1,60 hake

Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Kiviõli" 1 0,70 küttepuud

Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Kiviõli" 1 0,70 põlevkiviõli

Taheva Taheva Lastesanatooriumi k/m ¹ "Etna" 1 0,30 puiduhake

Taheva Koikküla katlamaja Bratsk 4 5,20 küttepuud, brikett

Taheva Hargla katlamaja Universaal 2 0,44 küttepuud, brikett

Tõlliste Tagula Rahvamaja Unimet 3 0,30 küttepuud, kivisüsi

Tõlliste Laatre Sotsiaalmaja Elekrikatel 1 0,04 elekter

Tõlliste Laatre rahvamaja Elektrikatel 1 0,07 elekter

Tõlliste Laatre Algkool-lasteaed Molle 2 0,10 küttepuud

Tõlliste Laatre Ambulatoorium Molle 3 0,15 küttepuud

Tõlliste Sooru Lasteaed Neris 2 0,10 küttepuud, kivisüsi

Tõlliste Tsirguliina Keskkool Kiviõli 50 2 1,00 kivisüsi

Tõrva Tõrva Gümnaasiumi k/m GT410 1 0,50 kerge kütteõli

Tõrva AS Riiska KT-500 1 0,30 küttepuud, kivisüsi

Tõrva Tõrva Linna Haigla sukelkatlad 6 0,84 elekter

Tõrva L-Katlamaja AS ¹ DKVR 6,5-13 2 5,00 puidujäätmed

Valga Valga keskkatlamaja ¹ DKVR 10-13 2 14,00 masuut

Valga Valga keskkatlamaja ¹ DKVR 10-13 ² 1 6,00 puiduhake

Valga Kuperjanovi 99 katlamaja ¹ Kiviõli 80 2 2,00 masuut

Valga Kuperjanovi 99 katlamaja ¹ Kadrina 0,8 2 1,60 masuut

Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DKVR 10-13 1 7,20 raske kütteõli

Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DKVR 10-13 1 5,60 tükkturvas, puidujäätmed

Valga Valga Liha-ja Konservitööstus DE 16 1 8,50 masuut

Valga Valga Liha-ja Konservitööstus E 1/9 4 3,00 põlevkiviõli

Valga AS Sangar Valga Vabrik ¹ Kiviõli-80 5 4,00 põlevkiviõli

Valga AS Sangar Valga Vabrik E-1/9-1M 1 1,00 põlevkiviõli

Õru Õru katlamaja Bratsak 4 4,90 küttepuud

¹ varustatud soojusarvestiga

² eelkoldega BS23-S

Tabel 18-3 Soojusenergia

Soojuse tootmise ja realiseerimise andmete käsitlemisel on kasulik teada, et enamuses

katlamajades puuduvad soojusarvestid toodetud soojuse koguse mõõtmiseks, mistõttu

kogused on arvestuslikud. Samal põhjusel tuleb ka müüdud soojuse koguseid ja MWh hindu

käsitleda arvestuslikena.

Oma-

valitsus

Soojusettevõte Toodetud

soojust

(MWh)

Realiseeritud soojust

(MWh)

Keskmine

müügihind

(kr/MWh)

kokku sh elanikkond

Helme OÜ Helme Teenus 2365,8 2299,0 864,8 262

Helme Helme Kutsekeskkool 3035,7 2471,3 564,4

Helme Helme Sanat. Internaatkool 1530,5 1530,5 182,7 258

Helme OÜ Taagepera Haigla 1340,0 1173,0 167,0 257

Hummuli OÜ Soe Kodu 3410,0 3280,0 2570,0 311

Karula OÜ Savelen 1973,0 1525,0 1042,0 350


kuvada.

89

Otepää AS Otepää Veevärk 7914,0 5913,0 2800,0 354

Puka Puka Vallavalitsuse EMO 3003,0 2472,0 1039,0 382

Põdrala Riidaja Põhikooli k/m 277,0 277,0 0,0

Pühajärve Pühajärve Vallavalitsus 900,0 900,0 0,0 300

Pühajärve AS Bach 654,0 654,0 584,0 360

Sangaste OÜ Sagnitz 2220,0 1777,0 1297,0 285

Sangaste AS Sanwood 2891,0 2108,0 210

Taheva Taheva Lastesanatoorium 1982,0 1518,0 174,0 216

Taheva OÜ Mauro 1973,0 1973,0 1677,0 351

Tõlliste Tõlliste Vallavalitsus 2460,0 2460,0

Tõrva Tõrva Gümnaasiumi k/m 1357,0 1357,0 279,0 348

Tõrva AS Riiska 563,0 501,9 31,5 600

Tõrva Tõrva Linna Haigla 376,4 376,4 0,0

Tõrva AS L-Katlamaja 7696,0 6159,0 4504,0 343

Valga AS Valga Soojus 56763,0 37316,0 28774,0 381

Valga AS Valga Liha-ja Konservit. 10893,0 2453,0 2440,0

valga AS Sangar Valga Vabrik 7654,0 6237,0 5039,0 336

Õru Õru Soojus 742,0 742,0 695,0 397

Tabel 18-4 Riigieelarve säästuprogrammi raames tehtud investeeringud

Omavalitsus Investeeringu otstarve Summa (kr)

Sangaste Soojussõlmede ehitamine Keeni külas 374 000

Valga Lastepäevakodu “Anneke” küttesüsteemi rek. 126 000

18.2 Elekter

18.2.1 Üldist

Maakonda varustab elektriga Eesti Energia AS Lõuna Elektrivõrkude Valga Elektrivõrk.

Ettevõttes töötab 95 inimest. Võrku on lülitatud 19 038 tarbijat. 1998. aastal anti maakonna

elektrivõrku 124 milj. kWh elektrienergiat, sellest realiseeriti 94,8 milj. kWh. Kadu

moodustas 23,6%, sellest tehniline kadu 12%.

Suuremad tööd ja investeeringud

- võrgu rekonstrueerimine 6,9 milj. kr eest;

- investeeringuid uute objektide näol 2,8 milj. kr eest

- pinge parandamiseks ja uute tarbijate liitumiseks paigaldati 25 trafoalajaama;

- ehitati 16 km uut 10–15 kV õhuliini ;

- telejuhtimisele viidi üle Taari ja Otepää 35/10 kV alajaamad;

- sõlmiti uusi liitumislepinguid 362 tarbijaga

18.2.2 Teenindusmahud

Tabel 18-5 Valga Elektrivõrgu teenindusmahud

Pinge (kV) Õhuliinid (km) Kaabelliinid (km) Alajaamad (tk)

330 95 - 1

110 148 - 3

35 67 - 2

15 273 10 173

10 594 71 483

0,4 1824 55


90

Tabel 18-6 Elektrienergia tarbijad

Elektrienergia tarbijate arv kokku 19 038

neist ärikliendid 627

olmekliendid 18 411

Tabel 18-7 Elektrienergia tarbimine (milj. kWh)

Kogu tarbimine 94,800

1.grupi tarbijad (tarbijad lepingulise võimsusega ühe alajaama kohta üle 400 kW) 10,003

2. grupi tarbijad (tarbijad lepingulise võimsusega ühe alajaama kohta alla 400 kW) 35,008

3. grupi tarbijad (hulgiostjad ja edasimüüjad) 0,252

4. grupi tarbijad (olmetarbijad) 24,713

Elektrienergia tarbimine soodustariifiga

- 1. grupi tarbijad 4,519




18.3 Side

18.3.1 AS Eesti Telefon teenused

Linnade telefoniseeritus

Linnade telefoniseerimiseks on paigaldatud automaat-telefonijaamad (ATJ),

raadiotelefonijaamad (näiteks RAS süsteem) ja ametkondlikud telefonivahendusjaamad

(PABX).

Tabel 18-8 Telefonijaamade monteeritud numbrite arv

Linn Automaat-

telefoni-

jaamades

Raadiotelefoni-

jaamades

Ametkondlikes

jaamades

Vahendus-

jaamades*

analoog digitaal

Valga 12900 5400 430 500 900

Tõrva 1500 0 0 0 30

Otepää 1400 0 0 0 40

* andmed kajastavad vahendusjaamale eraldatud numbrivälja ,st võimalikku numbrite arvu

Tabel 18-9 Telefoniseerituse tase

Linn Elanike arv Telefonide arv Taksofonide arv Telefone 100 elaniku kohta

Valga 15537 4437 29 28,6

Tõrva 3488 1213 5 34,8

Otepää 2383 1121 5 47,0

18.3.2 Maapiirkonna telefoniseeritus

Automaat-telefonijaamade arv kokku 32

Automaat-telefonijaamade monteeritud maht 4600

Paigaldatud telefone kokku 2672 (sh traatside 2332 ja raadioside 340)

Telefone 100 elaniku kohta 15,7

Taksofonide arv 13


kuvada.

91

Tabel 18-10 Investeeringud

Investeeringu objekt Maht Investeeringu summa (milj. kr)

Valga linnas RAS-1000 süsteemi

paigaldamine

430 numbrit 4,97

Lüllemäe ja Ala ATJ-de ümberpaigutus 300 numbrit 0,6

18.4 AS Eesti Mobiiltelefon (EMT) teenused

EMT mobiiltelefonide arvu kohta puudub arvestus maakondade lõikes. Sama kehtib ka teiste

mobiilside operaatorite kohta. Vabariigis on EMT võrgus registreeritud u 150 000

mobiiltelefoni, sh NMT süsteemis 15 000 ja GSM süsteemis 135 000 telefoni. NMT levialaga

on hõlmatud kogu Eesti, GSM levialaga 95% territooriumist. EMT-GSM levialas elab 97%

Eesti elanikkonnast.

18.5 Radiolinja Eesti AS teenused

Radiolinja Eesti AS tugijaamad asuvad Valgas ja Kuutsemäel.

18.6 AS Ritabell (Q GSM) teenused

Q GSM alustas mobiilsideteenuste pakkumist Eesti turul aprillis 1997. a. Senise tegevusaja

jooksul on toimunud leviala kiire laiendamine. 1998. a. lõpuks elab Q GSM levialas üle 85%

Eesti elanikkonnast.

Valgamaal on Q GSM võrku võimalik kasutada Otepää linnas ja ümbruskonnas.

Ettevalmistamisel on leviala laiendamine Valga linnas ja Valgamaa nendes piirkondades, kus

võrgu kasutamine ei ole veel võimalik.

1998. aasta lõpuks oli Eestis Q GSM võrgus kokku üle 45 000 telefoni.


92

19. Ehitus, elamumajandus ja riiklikud investeeringud

Maakonna ehitusregistri andmetel väljastati kohalike omavalitsuste poolt 1998. a. 84

ehitusluba ja 43 kasutusluba. Järgnevates tabelis on andmed viimase viie aasta jooksul antud

ehitus- ja kasutuslubadest:

Tabel 19-1 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv

Ehitajate

grupp

Ehitusload Kasutusload

1994 1995 1996 1997 1998 1994 1995 1996 1997 1998

Asutused 27 14 30 33 30 39 43 25 35 9

Eraisikud 36 25 28 23 54 53 62 61 67 34

Kokku 63 39 58 56 84 92 105 86 102 43

Tabel 19-2 Aastatel 1994-1998 välja antud ehitus- ja kasutuslubade arv kohalike

omavalitsuste järgi

Omavalitsus Ehitusload Kasutusload

Kokku sealhulgas Kokku sealhulgas

asutused eraisikud asutused eraisikud

Helme 19 11 8 35 13 22

Hummuli 10 1 9 11 6 5

Karula 9 4 5 31 1 30

Otepää 30 8 22 25 3 22

Palupera 19 5 14 7 3 4

Puka 7 2 5 13 2 11

Põdrala 6 2 4 19 1 18

Pühajärve 34 20 14 40 11 29

Sangaste 7 2 5 7 1 6

Taheva 5 4 1 4 4 0

Tõlliste 14 4 10 25 4 21

Tõrva 53 17 36 51 16 35

Valga 96 53 43 150 85 65

Õru 2 1 1 10 1 9

Kokku 311 134 177 428 151 277

1999. a. 1. jaanuari seisuga oli ehitamisel 178 elamut, millest 166 finantseeriti eraisikute

poolt ja 12 muudest allikatest. Kokku anti 1998. a. välja ehitusluba 20 elamu, 14 mitteelu-

hoone ja 50 rajatise ehitamiseks. Elamutele väljastati kasutuslube 5, mitteeluhoonetele 15 ja

rajatistele 23. Kokku on ehitusregistris salvestatud andmed 1013 ehitise kohta, neist 484le on

antud kasutusluba. Maakonna projektide läbivaatamise komisjonile esitati kooskõlastamiseks

1994. a. 45, 1995. a. 36, 1996. a. 29, 1997. a. 34 ja 1998. a. 41 ehitusprojekti.

19.1 Elamumajandus

Valga maakonnas oli 1. jaan. 1998. a. eluruume kokku 18 629

- avalik sektor 1 404 ehk 8%

- erasektor 17 225 ehk 92%

Eluruumide pind kokku 1 046 tuh. m²

- avalik sektor 65 tuh. m² ehk 6%

- erasektor 981 tuh. m² ehk 94%


kuvada.

93

Tabel 19-3 Avaliku sektori eluruumide paiknevus maakonnas

Omavalitsus Eluruume Kogupind (m²) Elamispind (m²)

Helme 197 10266 6787

Hummuli 41 1906 1437

Karula 190 11476 7409

Otepää 12 288 201

Palupera 49 3039 1850

Puka 70 3979 2981

Põdrala 1 67 43

Pühajärve 35 2013 1250

Sangaste 5 369 262

Taheva 50 2974 2100

Tõlliste 65 2615 1616

Tõrva 97 4908 3024

Valga 535 18148 11611

Õru 57 3217 2216

Kokku 1404 65265 42787

19.2 Riiklikud investeeringud

Investeeringute eraldus riigieelarvest on Valgamaale aasta- aastalt suurenenud, kuid tegelikku

vajadust see veel ei kata. Pealegi on osadele objektidele konkreetse aasta investeeringute

eraldus suhteliselt väike võrreldes projekti üldmaksumusega, mis tingib ehituskestvuse

suurenemise ja ka ehituse kallinemise.

19.2.1 Maakonna riiklikud investeeringud aastatel 1993-1998

Tabel 19-4 Riiklikud investeeringud omavalitsuste järgi (tuh. kr)

1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku sh keskkond

Helme 185 471 957 1694 1095 4402

Hummuli 45 93 140 110 150 538

Karula 50 151 280 100 300 881

Otepää 1955 70 2037 1700 1421 6300 13483 5100

Palupera 155 208 775 390 300 1828

Puka 80 255 270 300 315 1220

Põdrala 45 42 420 250 284 1041

Pühajärve 1033 600 636 1100 1460 357 5186

Sangaste 160 187 200 550 1097

Taheva 30 138 260 230 300 958

Tõlliste 40 324 347 220 300 1231

Tõrva 50 155 1507 795 1150 2450 6107 4000

Valga 205 2613 2470 6266 6179 17733 5300

Õru 275 350 625

Kokku 3038 1660 8635 9701 14066 19230 56330 14400

Investeeringutes on arvestatud kõikide munitsipaalobjektide riiklikke investeeringuid.


94

Tabel 19-5 Sotsiaal- ja tervishoiuasutused (tuh. kr)

1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku

Valgamaa Haigla 4000 4000 10000 14000 21800 12000 65800

Taheva Lastesanatoorium 1200 270 830 2300

Valga Väikelastekodu 45 74 110 420 649

Taagepera Haigla 400 400

Paju Erihooldekodu 70 280 350

Kokku 4000 5200 10045 14414 23420 12420 69499

Tabel 19-6 Haridusasutused (tuh. kr)

1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku

Helme Kutsekeskkool 20 100 100 150 555 925

Helme Sanatoorne

Internaatkool

100 100 180 560 350 1290

Kuigatsi Kool 322 210 130 88 200 56 1006

Eesti Spordigümnaasiumi

Otepää filiaal

20 18 22 17 125 2100 2302

Valga Kutsekool 200 470 50 200 920

Valga Internaatkool 150 107 107 510 2000 2874

Kokku 692 818 509 492 1745 5061 9317

Tabel 19-7 Spordiasutused (tuh. kr)

1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku

Tehvandi Õppe-

treeningkeskus

3000 1700 2350 7050

TÜ Kääriku õppe-

spordibaas

235 235

EPMÜ Marguse õppe-

spordibaas

400 400

Kokku 235 3000 1700 2750 7685

Tabel 19-8 Muud riigiasutused (tuh. kr)

1993 1994 1995 1996 1997 1998 Kokku

Valga Maavalitsus 187 309 1088 785 1066 1130 4565

Valga Maakonna

Maksuamet

450 450

Tolliameti Valga

piiripunkt

1000 2000 3000

Valga Politseiprefektuur 450 450

Valgamaa Päästeteenistus 345 107 220 200 300 840 2012

Valga Muuseum 182 412 7200 7794

Valgamaa Arhiiv 1030 1030

KMA Valgamaa osakond 500 500

Kokku 532 416 1808 1617 3228 12200 19801


kuvada.

95

Tabel 19-9 Omavalitsuste objektilised investeeringud (tuh. kr)

Objekt Omavalitsuse

vahendid

Riiklikud

vahendid

Muud vahendid Kokku

Helme 770 1095 100 1965

Helme Lasteaed 83 361 444

Helme Koduloomuuseum 49 735 100 884

Ritsu ujula 261 261

Ritsu võimla 245 245

Ritsu Lasteaed-algkool 129 129

Hummuli 53 150 95 298

Hummuli Rahvamaja 41 150 191

Hummuli Põhikool 12 12

Alevi puhastusseade 71 95 166

Karula 74 300 1575 1948

Lüllemäe Põhikool (PK) kap. rem. 17 150 167

Karula vallavalitsuse hoone 25 150 175

Lüllemäe PK jooksev rem. 10 10

Kaagjärve Lasteaed-Põhikool 21 1575 1596

Otepää 3266 6300 6750 16316

Kultuurikeskus 195 195

Sotsiaalkeskus 216 105 320

Otepää Gümnaasium 1600 5000 6600

Osalus Pühajärve ranna tualettide

ehitamises

50 50

Vesivarustus ja puhastusseadmed 1400 1000 6750 9150

Palupera 1228 300 1528

Palupera Põhikooli kap. rem. 1030 300 1330

Nõuni Algkool 11 11

Nõuni Kultuurimaja 60 60

Hellenurme Kultuurimaja 92 92

Hellenurme hooldekodu 15 15

Palupera Põhikooli staadion 20 20

Puka 346 315 661

Aakre Lasteaed-algkool 56 315 371

Puka Keskkool 177 177

Puka Lastepäevakodu 27 27

Puka vallavalitsus 51 51

Aakre Kultuurimaja 21 21

Aakre katlamaja 15 15

Põdrala 369 284 653

Riidaja Põhikool 92 254 346

Riidaja Kultuurimaja 14 30 44

Pikasilla Põhikool 48 48

Põdrala vallamaja 189 189

Riidaja mõisahoone 26 26

Pühajärve 296 357 93 746

Pühajärve Lasteaed, raamatuk. 17 147 164

Pühajärve Põhikool (PK) 50 150 200

Lasteaed Võrukael 20 60 80

Sihva asula kanalisatsioon 104 93 197


96

Pühajärve PK arvutikl. elektrif. 15 15

Pühajärve PK haljastus 40 40

Osalus Pühajärve rannahoone

tualettide ehitusel

50 50

Sangaste 519 550 374 169

Keeni Põhikool 50 350 400

Sangaste vallamaja 413 413

Keeni raamatukogu 36 36

Sangaste ambulatoorium 20 20

Sangaste mõisahooned 200 200

Soojussõlmed 374 374

Taheva 105 300 405

Hargla Põhikool 101 250 351

Hargla Kultuurimaja 4 50 54

Tõlliste 370 300 670

Tsirguliina Keskkool 370 300 670

Tõrva 4631 2450 7081

Tõrva Kultuurimaja 171 171

Kõrtsihoone 1500 479 1979

Reoveepuh., kanal. ja veehaare 1800 1800

Lasteaed Tõrvalill 73 73

Tõrva Gümnaasium 190 190

Tänavavalg. ja hoonete rek. 1292 1292

Keskväljaku rekonstr. 1575 1575

Valga 6865 6179 2681 15725

Valga Raekoda 197 197

Linnavalitsuse admin. hoone 918 918

Valga I Põhikool 215 215

Valga II Põhikool 78 78

Valga III Põhikool 167 545 712

Valga Vene Gümnaasium 127 1270 1397

Valga Gümnaasium 1028 1028

Valga Kaugõppegümnaasium 28 28

Valga Muusikakool 87 87

Valga Kultuuri- ja Huvikeskus 12 12

Valga staadion 739 979 1718

Lastepäevakodu Walko 149 149

Lastepäevakodu Pääsuke 495 495

Lastepäevakodu Buratino 50 50

Valga paisjärv 1121 564 1685

Võru tn ja elamukvartal 1455 1117 2572

Vesivarustus ja kanalisatsioon 3000 1000 4000

Kuperjanovi tn elamu rest. 385 385

Õru 57 350 407

Õru Kultuurikeskus 57 350 407

19.3 Heakord

Maakonnas on heakorraküsimustele alati pööratud suurt tähelepanu. Kui eelnevatel aastatel

tegeldi peamiselt suurtööstuste territooriumide heakorrastamisega, siis viimastel aastatel on

oluliselt rohkem hakatud korrastama eramute ümbrusi ja koduaedu.


kuvada.

97

Tulenevalt Eest Vabariigi Presidendi üleskutsest 1997. a. emadepäeval kodukaunistamise

liikumise hoogustamiseks on ka Valgamaal moodustatud kodukaunistamise maakondlik

toimkond.

Toimkonna ülesandeks on teha selgitustööd ja korraldada maakondlikke konkursse kaunite

kodude ja koduaedade ning heakorrastatumate koolide väljaselgitamiseks.

Eriti hoogsalt tegutseti 1998. aastal.

Konkursile “Kaunis Kodu” esitati omavalitsuste poolt 18 ettepanekut, milledest toimkond

selgitas välja maakondliku- ja ühtlasi ka vabariikliku konkursi võitjad alljärgnevalt:

- Hummuli alevikus asuv Kalev Laari eramu

- Taheva vallas Hargla külas asuv Juta ja Vambola Pütsepa Luigamäe talu

- Tõlliste vallas Tsirguliina alevikus Mõneku 12 asuv Nadežda Tamme eramu

- Valga linnas Kase 12 asuv Merike ja Rein Jeetsi eramu

Konkursi “Kaunis Koduaed” võitjateks osutusid maakonnas:

- Puka vallas asuv Reet Kõivupuu Lülleveski talu koduaed

- Valga linnas Lembitu 4a asuv Carmen Kruška koduaed

Mõlemad koduaiad pälvisid vabariiklikul konkursil II koha.

Konkursiga “Kaunis Kool” haarati kõik maakonna koolid. Võitjateks osutusid:

- I koht Hummuli Põhikool

- II koht Ala Põhikool

- II koht Valga 2. Põhikool

Kaunimaks tunnistatud Hummuli Põhikooli kooliaed on aednik Hilja Söödi hooldusel.

19.4 Maakonnaplaneering

Valga maakonnaplaneeringu koostamisel osalesid Valga Maavalitsuse osakonnad ja

maakonna omavalitsused, Valgamaa Metsaamet, Valga Teedevalitsus, Valga ja Otepää

Elektrivõrk, Muinsuskaitse Inspektsioon ning teised riiklikud asutused.

Töö koostamisel kasutati algmaterjalina varem koostatud projekte, vabariiklikke haruskeeme,

olemasolevaid ja ka täiendavalt kogutud statistilisi andmeid.

Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestati arengunõukogu poolt välja töötatud ning Valga

maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe poolt alla kirjutatud

Valgamaa arengukava aastateks 1997-2010.

Planeeringus pöörati peatähelepanu territooriumi kasutamisele ja selle ehituslikule

organiseerimisele. Püüti välja selgitada ja läbi analüüsida maakonna kui terviku praegune

seisund ja arengupotentsiaal, arvestades seejuures looduskaitse, muinsuskaitse jm. piiranguid.

11. veebruaril 1997 toimunud planeeringunõupidamisel moodustati 9 töögruppi, kes koostasid

oma alalõigu temaatika planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevate küsimuste käsitlemiseks.

Planeeringu koostamisel oli töögruppidel tihe koostöö kohalike omavalitsustega ja

ministeeriumidega. Omavalituste ametnike osavõtul viidi läbi nõupidamised naabermaakondade,

Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Tuleviku Uurimise Instituudi esindajatega.

Valminud maakonnaplaneering on koondatud kahte kausta. 122 leheküljeline kaust sisaldab

põhilisi maakonna praegust olukorda iseloomustavaid andmeid. Kaust on varustatud vajalike

teemakaartidega, mis annavad hea ülevaate maakonna kõigist ressurssidest. Teises, 189

leheküljelises kaustas on põhitähelepanu suunatud maakonna arengukavast lähtuvatele

planeeringueelistustele ja seadustest tulenevatele piirangutele. Kaust on varustatud vajalike

teemakaartidega. Eraldi peatükis on käsitletud planeeringu elluviimise kava.

Planeerimisprotsess ei lõpe maakonnaplaneeringu valmimisega. Planeeringu elluviimiseks on

tarvis jätkata mitmete teemaplaneeringutega ning arendusprogrammide ja uuringute

koostamisega, samuti osaleda koos lähinaabritega Kagu- ja Lõuna - Eesti regiooni


98

koostööprogrammide ja -projektide või kogu vabariiki haaravate kompleksprogrammide

väljatöötamisel. Esmatähtsaks peame, et ruumilise planeerimise protsessi rõhuasetus kanduks

omavalitsustele. Koostamise järgus on Valga linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla

üldplaneeringud. Üldplaneeringuid vajavad ka kõik teised omavalitsused.

Valga maakonnaplaneeringu koostamise kronoloogia

1995 mai valmis ülesanne Valga maakonnaplaneeringu koostamiseks, mis

kinnitati maavanema 29.05.95. a. korraldusega nr. 115.

1995 mai RE “Eesti Maauuringud” maaplaneeringute osakonnalt telliti tol

ajal saadaolevad Valga maakonna topograafiliste kaartide koopiad

mõõtkavas 1:100000, mis paljundati ja jagati kõigile planeeringu

koostajaile töökaartideks.

1995 juuni jaotati tööülesanded planeeringu koostajate vahel. Planeeringu

üldkoordineerijaks oli maavalitsuse ehituse- ja

planeeringuosakond, osalesid peaaegu kõik maavalitsuse

osakonnad ja maakonnas paiknevad riiklikud ametid.

1995 juuni - 1996 märts Valga maakonnaplaneeringu I osa - olemasoleva olukorra ülevaate ja

riiklike huvide määratlemise koostamine. Planeeringu koostamise

käigus kogutud andmed kanti eraldi teemakaartidele, mis koondati

maakonnaarhitekti poolt 6 koondkaardile. Oli selge, et kaartide

täpsus jättis soovida, sest jooniste mehaaniline paljundamine tõi

paratamatult sisse moonutusi.

22. juuli 1995 jõustus Riigikogus 14. juunil 1995. a. vastu võetud planeerimis- ja

ehitusseadus, mis sai aluseks maakonnaplaneeringu järgmiste

etappide koostamisele.

1996 mai maavalitsuse poolt osteti planeerimistegevuse hõlbustamiseks ja

kaasajastamiseks vajalik arvutiprogramm ja toimus selle ala

töötajate väljaõpe.

1996 detsember RE “Eesti Kaardikeskuses” valmis maavalitsuse poolt juba 1995.

a. lõpus tellitud Valgamaa digitaalkaart.

1997 algus töö varem kogutud andmete kandmisel digitaalkaardile ja

vastavate andmebaaside salvestamisel arvutisse. 1997. a. algust

võib lugeda GIS (geograafiline infosüsteem) tehnoloogia

juurutamise alguseks Valga Maavalitsuses.

1997 veebruar moodustati töörühmad planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevate

teemade käsitlemiseks maakonnaplaneeringus. Töörühma

juhtideks olid maavalitsuse osakondade juhatajad ja

peaspetsialistid. Töösse kaasati haruministeeriumid, kohalikud

omavalitsused ja maakonnas paiknevad riiklikud ettevõtted.

10. oktoober 1997 toimus Valgamaa arengukonverents, kus enamuse ministeeriumide

ja ametite esindajate, maakonna erinevate eluvaldkondade

spetsialistide ning asjasthuvitatute osavõtul arutati läbi Valga

maakonna arengukava VALGAMAA 2010.

10. detsember 1997 Valgamaa arengukava kiideti heaks ja allkirjastati tegevuskavana

kohalike omavalitsuste liidu esimehe ja maavanema poolt.

1998 mai Valgamaa arengukavas väljatöötatud arengusuundadest ja -

prioriteetidest lähtuvalt koostatud maakonnaplaneering saadeti

kooskõlastamiseks kohalikele omavalitsustele,

naabermaakondadele ja ministeeriumidele.


kuvada.

99

14. juuli 1998 maavanema korraldusega võeti maakonnaplaneering vastu

avalikustamiseks. Planeeringuga oli kõigil võimalus tutvuda

27.juulist kuni 21. septembrini maavalitsuses, Otepää ja Tõrva

Linnavalitsuses ning Valga Keskraamatukogus.

19. oktoober 1998 toimus maakonnaplaneeringu avalik arutelu, kus vaadati läbi

avalikustamise käigus saabunud ettepanekud ja nende põhjal

planeeringusse sisse viidud parandused. Maakonnaplaneering

otsustati esitada järelevalve teostajale Keskkonnaministeeriumile

läbivaatamiseks.

27. oktoober 1998 maakonnaplaneering esitati Keskkonnaministrile läbivaatamiseks

ja heakskiitmiseks.

19.5 Geograafiline infosüsteem

Seoses maakonnaplaneeringu koostamisega hakati Valga Maavalitsuses 1997. aasta alguses

koguma geograafilist infot, st. informatsiooni objektide, alade ja nähtuste kohta, mis on

seotud konkreetse geograafilise asukohaga kaardil. Kogu info salvestatakse digitaalselt

arvutisse erinevatele kaardikihtidele, kusjuures iga kiht on seotud andmebaasiga, milles

sisalduvad antud kihil olevate objektide parameetrid. 1998. aastal alustati geograafiliste

andmete korrastamise ja süstematiseerimisega.

Praeguseks hõlmab maakondlik geoinfosüsteem küllaltki suurel hulgal informatsiooni

maakonna looduskeskkonna, tehnilise- ja sotsiaalse infrastruktuuri, maardlate ja looduskaitse

all olevate alade ning üksikobjektide kohta. Need andmed pidevalt täienevad ja täpsustuvad.

Maakondlik geoinfosüsteem on tähtis eelkõige tervikliku ülevaate saamiseks maakonda

planeeritavatest objektidest, kuna ta hõlmab praktiliselt kõiki valdkondi ja võimaldab neid

vaadelda teemade kaupa omavahel seostatuna. Samas on maakondlikud andmed aluseks

omavalitsustele oma geograafilise infosüsteemi loomisel ning tööks üldplaneeringutega.

Geoinfosüsteem võimaldab andmeid visualiseerida ka kaardil. Seega on võimalik Valga

maakonda puudutavaid kaarte kohapeal välja trükkida.


100

20. Kommunikatsioonid

20.1 Teed

Tabel 20-1 Riigiteed (km)

Kokku sh kattega kruusateed pinnasteed

Põhimaanteed 85,96 85,96 - -

Tugiteed 164,46 157,74 6,72 -

Kohalikud teed 866,93 153,36 688,26 25,31

Kokku: 1117,35 397,06 694,98 25,31

Riigiteedel on 56 silda kogupikkusega 1096 m

Tabel 20-2 Vallateed (km)

Teede pikkus 2117,3

Valdade nimekirjas 601,4

Omanikuta teed 1515,9

Tabel 20-3 Metskonnateed (km)

Teede pikkus 1258,8

Metskondade nimekirjas 607,1

Omanikuta teed 651,7

Tabel 20-4 Riigiteede hoiu kulud (milj. kr)

(Koos lisainvesteeringutega sildade remondiks ja ülekatte tegemiseks)

1996 1997 1998

Maanteede hoole kokku: 6,300 7,611 10,652

- suvehoole 3,208 3,683 6,973

- talihoole 2,052 3,572 3,256

- teerajatiste hoole 0,040 0,053 0,045

- piirkondade kulud 0,894 0,271 0,375

- tootmisbaaside kulud 0,106 0,032 0,003

Taastusremont kokku: 5,108 13,025 2,283

- ülekatted - 6,347 0,003

- korduspindamine 4,208 3,287 0,848

- kruusateede remont - 1,305 0,474

- rajatiste remont 0,447 0,036 0,028

- piirkondade tootmisbaaside remont 0,453 2,050 0,930

Ehitus ja rekonstruktsioon kokku: 0,383 5,426 15,141

- maanteede uued katted - 2,808 14,525

- teerajatised - 1,793 0,045

- piirkonnad 0,383 0,825 0,571

Tehniline areng: masinad, tehnoloogia, koolitus 0,917 3,758 4,249

Kulud kokku 12,708 29,820 32,325

20.2 Bussiliiklus

1995 1996 1997 1998

Liinide arv 37 48 50 50

- linnaliine 2 2 2 2

- maakonnaliine 35 46 48 48

Bussivedude maht (tuh. km) 1235,0 1769,4 1787,97 1806,25

- linnaliinid 217,1 249,1 230,0 230,0

- maakonnaliinid 1017,9 1520,3 1557,9 1576,25

Piletitariifid (kr)


kuvada.

101

- linnaliinidel 1,50 2,00 2,50 2,50

- maakonnaliinidel 0,20 0,25 0,30 0,40

Saadud dotatsioone (tuh. kr) 3570,9 4456,9 5693,5 6693,1

- ministeeriumilt 3239,0 3575,0 4033,2 5048,5

- omavalitsustelt 331,9 881,9 1660,3 1644,6

Tabel 20-5 Maakonna linnadevahelisi liine teenindavad bussifirmad

Bussifirma 1996 1997 1998

AS Mootor 5 5 5

AS Sebe 2 3 4

AS Tarbus 7 7 7

AS Pärnu ATP 4 3 3

AS Viljandi ATP 5 5 4

AS Tigu 4 3 -

AS Võru AB 2 2 2

OÜ Vesterom - - 3

AS Midima - - 1

Eraettevõte - - 1

20.3 Maakonnas asuvad raudtee-ettevõtted

Tabel 20-6 Raudteejaamad

Jaam Aadress, ülem Töötajaid Tööülesanded

Valga Jaama pst. 10, Valga

Niina Sotnik, tel. 64 200

56 Rongide liikluse organiseeri-

mine, vagunite laadimine

Sangaste Valga mnt. 1, Tsirguliina, Tõlliste

vald. Sinaida Kiil, tel 64 455

8 -“-

Puka Puka alevik, Puka vald

Tatjana Stets, tel 64 625

5 -“-

Karula Vähero küla, Karula vald

Elfride Kond, tel 64 463

2 Rongide liikluse

organiseerimine

Keeni Keeni, Õru vald

Tatjana Datšenko, tel 64 688

6 -“-

Palupera Palupera vald

Naima Kikkas, tel 64 482

6 -“-

Tabel 20-7 Teised ettevõtted

Ettevõtte nimi Aadress, juhataja Töötajaid Tööülesanded

1997 1998

EDELARAUDTEE

Lõunapiirkond

Tartu, Vaksali 6

Lõunapiirkonna juht

Rein Parts,

tel (27) 373 274

13 10 Reisijateveo

organiseerimine ja

koordineerimine

AS Eesti Raudtee

Tallinna

Vagunidepoo

Valga hoolduspunkt

Jaama pst. 8, Valga

Pavel Melnikov,

tel 64 420

44 42 Vagunite järelvaatus,

remont, ettevalmistus

laadimiseks

Valga Veduridepoo Võru 5, Valga

Heldur Veeväli

tel 64 208

49 50 Rongide veduritega

teenindamine


102

AS Eesti Raudtee

Elektrivõrkude Valga

Võrgurajoon

Tuule 1, Valga

Eevald Ehaste,

tel 64 214

8 8 Raudtee allasutuste

elektriga varustamine

AS Eesti Raudtee

Infrastruktuuri

teenistus

Tartu Teeosakond

Vahtra 4, Valga

Rimantas Noreikis,

tel 64 438

23 15 Raudtee korrashoid ja

remont

AS Valga

Külmutusvagunite

Depoo

Võru 5, Valga

Väino Tõemets,

tel 64 415

318 295 Vedu isotermiliste

vagunitega, raudtee-

veeremi remont,

pesumaja, keemiline

puhastus

AS Estreftransservice Jaama pst 4, Valga

Eduard Koger,

tel 61 561

23 32 Kaupade transport ja

ekspedeerimine

raudteel

AS Baltrayltrans Võru 5, Valga

Vladimir Dobrovolski,

tel 61 362

24 21 Raudteetranspordi

korraldamine,

sekundaarse tooraine

vastuvõtmine ja

töötlemine, kinnis-

varatehingud ja

kinnisvara hoolda-

mine, reklaamialane

tegevus (blanketid,

logod)

Tabel 20-8 Reisijatevedu (inimesi)

Jaam 1996 1997 1998

kohalik rahvus-

vaheline

kohalik rahvus-

vaheline

kohalik rahvus-

vaheline

Valga 128164 4088 75894 5246 30000 (kassast)

72000 (rongides)

-

Karula 6012 - -“-

Sangaste 17597 - -“-

Keeni 5912 - -“-

Tabel 20-9 Kaubavedu (vaguneid)

Jaam 1996 1997 1998

Välja-

minev

kaup

Sisse-

tulev

kaup

Välja-

minev

kaup

Sisse-

tulev kaup

Välja-

minev

kaup

Sisse-

tulev kaup

Valga 1092 670 4797 4823 6134 5018

Sangaste 398 337 512 362 618 408

Keeni - - - - - -

Puka 285 - 628 3 536 -

20.4 Väikelaevade sadamad

2 registreeritud sadamat: Kulli (Põrja Porijärvel) ja Pühajärve


kuvada.

103

20.5 Perioodika

20.5.1 Valgamaalane


Telefon 41 056, 41 177, faks 61 024

Väljaandja AS Litero. AS Litero tegeleb ka muu kirjastustegevusega.

- Juhatuse esimees Toivo Gulbe, ajalehe peatoimetaja Urve Sinisalu 15.jaanuarist 1998

- Ajaleht ilmub kolm korda nädalas. Kord kuus ilmub ajaleht ka venekeelsena.

20.5.2 Otepää Teataja

ilmub üks kord kuus, kajastades Otepää

linna, Pühajärve, Palupera ja Puka valla

elu. Tiraaž 3000 eks. Toimetaja Ain

Kruusmaa.

20.5.3 Helme-Tõrva Elu

ilmub kaks korda kuus Tõrva linna ja

Helme valla elu kajastava ajalehena.

Tiraaž 850 eks. Peatoimetaja Talvi Must.

20.5.4 Tõlliste Teataja

ilmub üks kord aastas. Toimetaja Heinar

Hernits.

20.5.5 Hummuli valla infoleht

ilmub üks kord aastas.

20.5.6 Põdrala Teataja

ilmub üks kord kvartalis.

20.5.7 Taheva valla infoleht

ilmub üks kord aastas.

20.6 Televisioon

20.6.1 ETV Lõunakanal

Valgamaa reporter Valdur Sepp

Aadress: Munamäe 20, 67403 Otepää

Telefon 55 744, (251) 37 977

ETV regionaalprogramm on eetris igal laupäeva hommikul ja on nähtav kuues Lõuna-Eesti

maakonnas. Kuni kaks korda kuus toodetakse saateid programmile VIRUST VÕRUNI, mis

on eetris neljapäeva õhtuti.

1998. a. valmis 36 saadet Lõunakanalile ning 7 saadet programmile VIRUST VÕRUNI.

Käsitletud teemad: mets, turism, haridus, kultuur, tervishoid, rahandus, tööhõive jt.

20.6.2 ETV Valga korrespondendipunkt

Korrespondent Ragnar Kond

Aadress: Puiestee 8, 68203 Valga


20.7 Ringhääling

20.7.1 Raadio Ruut

Aadress: Sepa 2, 68203 Valga

Telefon 41 111, faks 68269

Eetris lainepikkusel 96,6 MHz

20.7.2 Raadio Valga

Lakkas tegutsemast 1998. aastal


104

20.8 Post

20.8.1 Valgamaa Postkontor

Aadress: Kesk 10, 68203Valga


Tegevdirektor Eha Kuha

Tabel 20-10 Töödeldud postisaadetisi aastatel 1994-1998 (tuh. tk)

1994 1995 1996 1997 1998

sisse

kirjad 515,3 550,8 575,5 589,1 575,7

postipakid 7,0 21,1 23,2 35,0 55,5

rahakaardid 21,5 14,6 12,6 7,5 6,6

välja

kirjad 487,1 488,8 517,3 597,2 956,4

postipakid 1,7 1,7 1,1 1,0 0,5

rahakaardid 21,6 14,5 11,0 9,5 6,9

20.8.2 Perioodika tellimine

Tabel 20-11 Tellimusi vormistati (tuh.

kr)

1994 4020

1995 4920

1996 5500

1997 6233

1998 6304

Tabel 20-12 Tellimuste jaotumine

1997 ajalehti 102 nimetust

ajakirju 159 nimetust

1998 ajalehti 102 nimetust

ajakirju 234 nimetust

Tabel 20-13 Enimtellitud ajalehed

Valgamaalane 3516

Postimees 2331

Maaleht 1763

Teleleht 610

Sõnumileht 401

TV nädal 376

Videvik 361

Eesti Päevaleht 344

Terviseleht 218

Äripäev 197

Ilutegija 173

Tabel 20-14 Enimtellitud ajakirjad

Kodukiri 758

Kroonika 568

Pere ja kodu 419

Eesti Naine 267

Stiil 198

Maakodu 184

Riigi Teataja I osa 172

Täheke 117

Käsitööleht 114

Luup 86


- Helme sidejaoskond reorganiseeriti postipunktiks

- Hummuli ja Kaagjärve sidejaoskond viidi üle uutesse ruumidesse

- Tähistati Eesti Posti 80. aastapäeva

- Juurutati uus sihtnumbrite süsteem

- Juurutati uus teenus - ELS Ekspress saadetised uksest ukseni


kuvada.

105

21. Põllumajandus

Tabel 21-1 Põllumajandusliku tootmise põhinäitajad

elanike ja talude majapidamisteta

Põhinäitaja Mõõtühik 1994 1998 Võrreldes 1994 (%)

Liha kokkuost eluskaalus t 1028 920 89

Lüpstud piima t 8839 9801 111

Lüpstud piima lehma kohta kg 2554 3353 131

Teravilja külvipind ha 5399 4149 77

Teravilja kogusaak t 9831 7033 72

Teravilja saagikus ts/ha 19,8 16,9 85

Kartuli külvipind ha 54 32 59

Kartuli kogusaak t 568 275 48

Kartuli saagikus ts/ha 114 86 75

Varutud heina t 5653 1121 20

Varutud silo ja kuivsilo t 11215 21525 192

Varutud põhku t 865 881 102

Taliteraviljakülv ha 685 446 65

Taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine endiste ühismajandite baasil moodustatud

struktuuriüksustes on täielikult lõpetatud Karula, Taheva, Pühajärve ja Õru vallas.

Tabel 21-2 Loomade arv (elanike ja talude majapidamisteta)

1994 1998 Võrreldes 1994 (%)

Veised 6848 5600 82

sh lehmad 3624 2800 77

Sead 5863 4700 80

Tabel 21-3 Haritava maa kasutamine valdade lõikes aktsiisimaksu tõusu hüvitamiseks

esitatud andmete alusel

Vald Kokku

haritav maa

sellest kasutatud %

1996 1997 1998

Helme 7867 2743 3438 4192 53

Hummuli 4594 2908 2773 2888 63

Karula 5555 746 898 1005 18

Palupera 4253 2260 2432 2900 68

Puka 5767 2559 2443 2957 51

Põdrala 4247 1814 1948 1864 44

Pühajärve 5317 811 2187 2243 42

Sangaste 6163 1706 1924 2742 44

Taheva 3657 522 1109 1004 27

Tõlliste 6881 4186 4500 4348 63

Õru 3207 790 1182 2071 65

Kokku: 57508 21045 24834 28214 49


106

Tabel 21-4 Toetused põllumajandustootjatele

Näitajad 1996 1997 1998

Põllumajanduslik nõustamine

- sõlmitud lepinguid (tk) 124 144 259

- toetus (tuh. kr) 158,0 390,0 597,3

Mootorikütuse aktsiisi osaline kompenseerimine

- taotlejaid (tk) 725 924 706

- toetus (tuh. kr) 1365,0 2217,0 3755,1

Laenuintresside osaline kompenseerimine

- taotlejaid (tk) 95 125 105

- toetus (tuh. kr) 403,5 432,0 375,3

Kapitalitoetus

- projekte (tk) - 9 36

- toetus (tuh. kr) - 1135,0 2932,1

Eelarvelised assigneeringud infrastruktuuri

objektide ehitamiseks maale maaparandusbüroo

kaudu - teed, kaevud, side, elekter,

maaparandus, muldade lupjamine (tuh. kr)

2562,0 2843,0 2618,0

Otsetoetused

- teraviljatoetus:

- taotlejaid (tk) - - 467

- toetus (tuh. kr) - - 5347,8

- piimalehmatoetus:


- toetus (tuh. kr) - - 2183,0

Muud toetused

- rahetoetus:


- toetus (tuh. kr) - - 255,0

- ikaldustoetus


- toetus (tuh. kr) - - 10253,2

Kokku 4488,5 7017,0 28316,8

21.1 Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo

Aadress: Lai 19, 68203 Valga

Telefon 41 792

Juhataja Peeter Rosenberg

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a. määrusega nr.244 “Valitsusasutuste hallatavate

riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra

kinnitamine”, moodustati põllumajandusministri 18.03.1998. a. määrusega nr. 6 Riigi Trak-

toriregistrikeskus. Sama määruse alusel lõpetati Riigi Põllumajandustehnika Inspektsiooni

tegevus. Riigi Traktoriregistrikeskus alustas tegevust 1. aprillil 1998. Põllumajandus-

ministeeriumi hallatava riigiasutusena asukohaga Tallinnas Lai 39. Riigi Traktoriregistri-

keskuse ülesanded on samad, mis olid tema eelkäijal Põllumajandustehnika Inspektsioonil.

Riigi Traktoriregistrikeskuse Valgamaa büroo registris on 01.01.1999. a. seisuga 3091

traktorit ja liikurmasinat (sh 2729 traktorit) ning 874 haagist. 1998. a. registreeriti 30 uut

masinat (neist 26 traktorit ja liikurmasinat) ja 4 haagist. 50,2% traktoritest ja liikurmasinatest

on vanemad kui 15 aastat. Uusi masinaid (vanus kuni 3 a.) on registris 1,1%.


kuvada.

107

Tabel 21-5 Tegevus

1995 1997 1998

Vormistati registreerimise ja ümberregistreerimisi

- traktoritele 317 564 459

- haagistele 57 169 83

Registreeriti uusi

- traktoreid 18 7 26

- haagiseid 4 8 4

Esitati tehnoülevaatusele

- traktoreid 1176 1218 1147

- haagiseid 196 274 236

Atesteeriti masinajuhte kokku 79 109 72

- neist juhiloa esmakordsel taotlusel 28 40 17

Vahetati juhilubasid uue vormi vastu 774 148 41

Tabel 21-6 Traktorite jagunemine kuuluvuse järgi

1995 1997 1998

arv % arv % arv %

Juriidilistele isikutele 1148 41,8 1006 36,8 945 34,6

Talupidajatele 244 8,9 275 10,1 294 10,8

Eravaldajatele 1351 49,3 1452 53,1 1490 54,6

Kokku 2743 100,0 2733 100,0 2729 100,0

Tabel 21-7 Traktorite arv võimsuse järgi

Mootori võimsus 1997 1998

KW hj arv % arv %

kuni 25 kuni 34 938 34,3 932 34,2

26…44 35…60 696 25,5 697 25,5

45…55 61…75 552 20,2 543 19,9

56…74 76…101 313 11,5 326 11,9

75…116 102…158 26 1,0 28 1,0

117…141 159…191 168 6,1 165 6,0

142…201 192…273 39 1,4 37 1,4

202…237 274…322 1 - 1 -

Tabel 21-8 Masinate vanuseline struktuur

1997 1998

Traktorid ja

liikurmasinad

Haagised Traktorid ja

liikurmasinad

Haagised

arv % arv % arv % arv %

- kuni 3 a 28 0,9 27 3,1 33 1,1 24 2,8

- 4…8 a 435 14,2 117 13,3 321 10,4 84 9,6

- 9…15 a 1218 39,8 456 51,7 1179 38,3 432 49,4

- üle 15 a 1382 45,1 282 31,9 1548 50,2 334 38,2

Kokku: 3063 100 882 100 3081 100 874 100

sh juriidilistel isikutel:

- kuni 3 a 15 0,5 6 0,7 18 0,6 10 1,1

- 4…8 a 134 4,4 46 5,2 79 2,6 28 3,2

- 9…15 a 726 23,7 373 42,3 648 21,0 328 37,5


108

- üle 15 a 387 12,6 174 19,8 463 15,0 216 24,7

Kokku: 1262 41,2 599 68,0 1208 39,2 582 66,6

talupidajatel:

- kuni 3 a 1 0,1 3 0,3 6 0,2 3 0,3

- 4…8 a 86 2,8 20 2,3 68 2,2 14 1,6

- 9…15 a 84 2,7 24 2,7 97 3,1 33 3,8

- üle 15 a 136 4,5 24 2,7 158 5,1 27 3,1

Kokku: 307 10,1 71 8,0 329 10,7 77 8,8

eravaldajatel:

- kuni 3 a 12 0,4 18 2,0 9 0,3 11 1,3

- 4…8 a 215 7,0 51 5,8 174 5,6 42 4,8

- 9…15 a 408 13,3 59 6,7 434 14,1 71 8,1

- üle 15 a 859 28,0 84 9,5 927 30,1 91 10,4

Kokku: 1494 48,7 212 24,0 1544 50,1 215 24,6

21.2 Valga Maaparandusbüroo

Aadress: E. Enno 32, 68204 Valga


Juhataja Eduard Põder

Tabel 21-9 Riigieelarveliste vahendite ja investeeringute kasutamine kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel 1997 1998

tuh. kr füüs. üh tuh. kr füüs. üh

Talude maaparandusabi 169,0 22 ha 17,0 0,5 km

Talude metsamaade maaparandusabi 22,0 23 ha - -

Taluteede ehitus 99,0 0,8 km 502,0 3,5 km

Kaevude ehitus taludele 150,0 8 tk 341,0 8 tk

Talude elektrifitseerimine 670,0 23 talu 858,0 12 talu

Taluside arendamine 218,0 31 ab. - -

Happeliste muldade lupjamine 400,0 316 ha 990,0 866 ha

Riiklike veejuhtmete kap. remont 100,0 95,0

Infrastruktuuri objektid 210,0 250,0

Kokku 2038,0 3053,0

Tabel 21-10 Kuivendatud maade bilanss

Nimetus Mõõtühik Eestis Valga MB %

Kuivendatud põllumajandusmaad kokku ha 740000 41697 5,6

drenaažiga ha 645000 37435 5,8

Rajatud lahtisi veejuhtmeid km 45300 1807 4,0

torujuhtmetega km 323013 16013 4,9

Büroo hooldada on 170,7 km riiklikke veejuhtmeid.

Maakonnas on maaparandusühistud Helmes, Tagulas ja Aakres, kellede hooldada on

kuivendatud maid kokku 3092 ha.

1997. a. renoveeriti Maailmapanga laenu abiga Helme vallas Helme maaparandusühistu

kuivendussüsteemid kokku 837 ha-l ja 1998. a. Tagula kuivendussüsteemid 1357 ha.

Alates 1998. a. tegeleb maaparandusbüroo talude ja äriühingute teraviljatoetuste ning

kütuseaktsiisi taotluste vastuvõtmise ja vormistamisega.


kuvada.

109

21.3 Taimetoodangu Inspektsioon

21.3.1 Taimetoodangu Inspektsiooni Valga piiripunkt


Telefon 41 432

Juhataja Heldur Luts

Valga piiripunkti maantee- ja raudteejaama kaudu veeti veoseid kokku 9390, neist autodega

5549 ja vagunitega 3841.

Piiripunktis on koostatud importkauba ülevaatuseks 1730 akti, neist maanteel 973, raudteel

757. Importkarantiiniloa puudumise tõttu peeti kaupu kinni alljärgnevalt: toidukartul 1657 t,

rukkijahu 67,2 t, jõusööt 1067 t, päevalilleseemned 33,4 t, tangud 375 t, linnased 16 t, nisu-

jahu 324 t, oder 251 t, söödanisu 550 t, mais 841 t, tatar 131 t, puitliiprid (immutamata)

266,8 m³.

Väljastati fütosanitaarsertifikaate ekspordiks: originaale 1300, reekspordiks 65. Teostatud

108 teistkordset kontrolli kohapeal.

Tabel 21-11 Veetud veoseid

Kauba nimetus Mõõt-

ühik

Import Eksport Re-

eksport

Transiit

Puuviljad ja tsitruselised tonni 1879 - - 358

Köögiviljad “ 1130 24 - 954

Marjad “ 2268 710 - 106

Toiduained “ 8006 23 10 103

Suhkur “ 126 1004 200 150

Toidukartul “ 3103 - - 137

Seemnekartul “ - 35 - -

Toiduteravili “ 10586 2387 - 155

Söödateravili “ 7600 - - -

Jõusööt “ 18360 652 - 1731

Linnased “ 1546 12337 100 102

Päevalilleseemned “ 1345 - - -

Köömned “ - 23 - -

Kakao-, kohvioad “ 486 - 7285 1003

Linakiud “ 63 - - -

Turvas “ - 9580 - 43

Puuvill “ 16992 - - -

Hein “ 6 - - -

Lõikelilled tk 2150 - 269656 267730

Istutusmaterjal: istikud “ 10793 - - -

Istutusmaterjal: sibulad tk 157205 - - -

Seemned: teravili tonni - 67 - -

Seemned: köögivili kg 3662 1383 - -

pakki 56680 - - -

Saematerjal:

Läti m³ 2033 125 - -

Leedu “ - 406 - -

Poola “ - 4322 - -

Saksamaa “ 73 34487 - 31


110

Taani “ - 4791 - 93

Holland “ - 14649 - 97

Belgia “ - 7874 - -

Prantsusmaa “ - 2471 - 65

Hispaania “ - 370 - 56

Luksemburg “ - 93 - -

Austria “ - 716 97 -

Ungari “ - 918 - 41

Itaalia “ - 135 - -

Tšehhi “ - 124 - -

Valgevene “ 113 - - -

Ukraina “ 19 34 - -

Venemaa “ 277 - - -

Soome “ - - - 495

Rootsi “ - 244 - 154

Jaapan “ - 218 - -

Hiina “ - 34 - -

Šveits “ - 35 - 26

Paberipuu:

Läti m³ 44567 - - 2542

Valgevene “ 4863 - - -

Venemaa “ 145 - - -

Saksamaa “ - 319 - -

Palgid:

Läti m³ 253 35 - -

Šveits “ 839 - - -

Poola “ 136 - - -

Venemaa “ 167 - - -

Muu, sh:

aia- ja suvemajad m³ - 16364 - -

mööbel “ - 372 - -

aiapostid “ - 1964 - -

telefonipostid “ - 2905 - -

puitdetailid “ - 188 - -

kauba-alused “ - 1716 - -

21.3.2 Taimetoodangu Inspektsiooni Valga büroo

Vastavalt põllumajandusministri 15.05.1998. a. määrusele nr.14 nimetati Taimetoodangu

Inspektsiooni Valga kontrollpunkt Taimetoodangu Inspektsiooni Valga bürooks.



Juhataja Sirje Allik


Telefon 40 831

Taimekasvatuse peainspektor Valve Raudsepp

Seemnepõldude eelkontrolli teostati 160 ha. Tunnustatud põlde 13, kokku 160 ha.

Tunnustatud põldudelt saadud seemnest võeti proove 6 korral, mis saadeti analüüsimiseks

Taimse Materjali Kontrolli Keskuse Seemnekontrolli laboratooriumisse. Seemnete

müügikohti ja kauplusi kontrolliti 9 korral.


kuvada.

111

Tabel 21-12 Taimekaitsetööde mahud

1997 1998

Teravilja puhtimine (t) 1050 1230

Umbrohutõrje kokku (ha) 9560 12250

sellest teravili (ha) 9160 11200

Haiguste tõrje kokku (ha) 1530 1620

sellest teravili (ha) 1500 1500

Kahjurite tõrje kokku (ha) 250 1150

21.4 Valgamaa Veterinaarkeskus

Vastavalt põhimäärusele, mis on kinnitatud 30.03.1998. a. põllumajandusministri määrusega

nr. 8, nimetati Valga Maakonna Veterinaarkeskus Valgamaa Veterinaarkeskuseks.

Aadress: Tartu 79, 68205 Valga


Juhataja Urve Laidvee

21.4.1 Loomatervishoid

Tabel 21-13 Nakkushaiguste diagnostika

Haiguse nimetus Teostatud

uuringuid

Reageeris

positiivselt

Veised

Tuberkuloos 8873 0

Leukoos 10796 10

Brutselloos 5426 0

Sead

Tuberkuloos 118 0

Leptospiroos 37 0

Brutselloos 37 0

Atroofiline riniit 39 0

Mükoplasmoos 39 4

Aujeszky haigus 18 0

Marutaudi diagnoositi kahel metsrebasel

Tabel 21-14 Nakkushaiguste profülaktika

Haiguse nimetus Vaktsineeritud looma liik Vaktsineeritud loomade arv

Kolibakterioos veised 93

Punataud sead 5377

Marutaud koerad 3456

Marutaud kassid 60

Marutaud veised 2

21.4.2 Loomsete toiduainete veterinaar-sanitaarne järelevalve

Tabel 21-15 Lihatööstused (teise astme ettevõtted)

- AS Valga Liha- ja Konservitööstus – Tegevus: tapamaja, lihalõikus, külmhoone,

lihatooted kuumtöödelduna ja konservidena; Loomaliigid: veis, siga, lammas; eksport

(va EL)


112

- AS Otepää Lihatööstus Edgar– Tegevus: tapamaja, lihalõikus, külmhoone, lihatooted

kuumtöödelduna; Loomaliigid: veis, siga, lammas; eksport (va EL)

Tabel 21-16 Lihatööstused (Kolmanda astme ettevõtted - väikeettevõtted)

- OÜ Otepää Oskar – tapamaja; sealiha

- OÜ Tulevik – tapamaja; veise- ja sealiha

- OÜ Päidla – tapamaja; sealiha

- Viive Sikk – tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha

- Helju Rae - tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha

- Endla Krimses - tapamaja; veise-, sea- ja lambaliha

- Astre Jaaganti Linnu talu – tapamaja, kanaliha

Tabel 21-17 Piimatööstused

Otepää Piimaühistu (juustu tootmine)

Tabel 21-18 Linnufarmid

Astre Jaaganti Linnu talu (kanamunade ja -liha tootmine)

Tabel 21-19 Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele

Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv

Veised 14362

Sead 39824

Lambad 118

Hobused 22

Kanad 830

Jääkainete seireprogrammi raames uuriti lihakehades raskemetallide, ravimite jääkide ja

hormoonide sisaldust 213 proovis. Kõikide proovide analüüsitulemused olid negatiivsed.

21.5 Valgamaa Talupidajate Liit



Juhatuse esimees Arno Kõiv

Hõlmab 230 liiget, kuid suhtleb enamike Valgamaa talunike ja ühistutega. Tegeletakse

osaliselt tasustatava nõuandeteenistusega. Aasta jooksul sõlmiti 125 kompleksset

nõustamislepingut. Individuaalkorras nõustati põhiliselt taime- ja loomakasvatuse- ning

raamatupidamisõpetust vajavaid talunikke. Korraldati 11 õppepäeva 198 osavõtjale, neist osa

peeti taludes või valdades kohapeal.

Jätkus talunike varustamine kasutatud põllutöömasinatega Taanist. See sündis koos Skjern-

Tarmi Talupidajate Liiduga ning talupidaja Jens Toftiga. Nimetatud taluliidu talunikud

külastasid 1998. a. suvel Valgamaad.

Valgamaa talupidajad osalesid Eesti Talupäevadel Jänedal, kus Vaida ja Heinz Ollinole anti

üle auhind külaliikumise toetamise programmilt. Auhind saadi vanade traditsioonide ja

elukorralduse säilitamise eest talus.

21.6 Valgamaa Põllumajandustootjate Liit


Telefon/faks 41 754

Juhataja Jaan Bachmann


kuvada.

113

Valgamaa Põllumajandustootjate Liit ühendab endas 23 liiget ja 26 assotsieerunud liiget,

kelleks on põllumajandustootjad ja -töötlejad. Liikmeteks on põhiliselt suuremad

tootmisüksused, kuid koostööd tehakse kõigi tootjate ja töötlejatega.

Liidu eesmärgiks on tootjate ja töötlejate vahelise koostöö arendamine ning nende huvide

kaitsmine. Oluliseks töölõiguks on ka informatsiooni jagamine oma liikmetele.

Liitu kuuluvad tootjad annavad umbes 60% kogu maakonna põllumajandustoodangust.

Enamus töödeldavaist põllumajandussaadustest saadakse liiduga seotud ettevõtetest.

1998. aastal korraldati liikmetele 8 õppust kokku ligi 200 inimesele. Tootjaile antakse

ökonoomika- ja raamatupidamisalast nõu, aidatakse koostada toetuste ning laenude saamiseks

projekte. Tehakse koostööd Valgamaa Talupidajate Liiduga.


114

22. Riiklikud institutsioonid

22.1 Valga Maavalitsus




Internetis: http://www.valgamv.ee

Maavanem Rein Randver

Tabel 22-1 Koosseis

Mehed Naised

Kõrgemad ametnikud 10 7

Vanemametnikud 13 35

Nooremametnikud 1 5

Kokku ametnikud 24 47

Abiteenistujad 4 14

Koosseisuväliseid ametnikke 8

Koosseisuväliseid abiteenistujaid 3

Joonis 1 Struktuur

Maamajandustalitus

Arengu- ja planeeringuosakond

Kultuuri- ja sporditalitus

Haridus- ja kultuuriosakond

Hooneregistri talitus

Registrite talitus

Infosüsteemide osakond

Rahandusosakond

Arveldustalitus

Majandustalitus

Õigustalitus

Kantselei

Keskkonnaosakond

Maaosakond

Majandusosakond

Perekonnaseisuosakond

Sotsiaal- ja tervishoiuosakond

Maavanem

22.2 Valga Maakonna Maksuamet

Aadress: Vabaduse 15, 68204 Valga


Direktori kohusetäitja Jaan Kull

Teenistuses on 29 spetsialisti ja 2 abiteenistujat.

Tabel 22-2 Riiklike maksude laekumine (tuh. kr)

1994 1995 1996 1997 1998

Ettevõtte tulumaks 10399 10610 9364 8179 11375

Käibemaks -6292 -80 4775 3858 -23627

Aktsiisimaks 28 112 57 31 1

Maamaks 818 4449 7404 7258 8814

Tehnilise järelvalve tulud 37 17 38 47 52

Trahvid 336 552 689 971 262

Muud tulud 194 14 7 18 44

Riigi omanikutulu 319 476 72 40 130

Füüsilise isiku tulumaks 18325 51496 62047 63498 75888

Riigilõiv 803 2137 1713 1976 17314

Hasartmängumaks - 4 - - -

mailto:info#valgamv.ee


kuvada.

115

Kokku 24967 70115 86166 85876 90253

22.2.1 Maksuvõlad

1998. a. lõpuks olid maakonna ettevõtted maksuameti kaudu laekuvate riigimaksude osas

võlgu 34,5 milj. kr, sellest 17,8 milj. kr intressivõlad. Suuremad maksuvõlglased AS Vabe

2,5 milj. kr, AS PBP 1,9 milj. kr ja AS Trans Trade 1,8 milj. kr

Suuremad võlglased:

- Valga Külmutusvagunite Depoo (230+3455=3685 tuh. kr)

- Valga Liha- ja Konservitööstus (0+1591=1591 tuh. kr)

- Osako AS (435+588=1023 tuh. kr)

1994. a. võlad olid kokku 12301 tuh. kr, sh intress 8732 tuh. kr.

Tabel 22-3 Füüsiliste isikute tulude deklareerimine

1994 1995 1996 1997

Deklareeris kokku 8319 8194 7748 7837

sh ühised 2588 2546 2618

Tagastatud tulumaksu kr 3017728 4941666 5578079

Määratud tasumiseks kr 1029648 740749 2449568

Deklareeris ettevõtlust kokku tk 1734 1146 1652 1674

neist deklareeris kasumit tk 813 702 782

summa (kr) 5262550 4990467 8208449

deklareeris kahjumit tk 141 143 466

summa (kr) 1590551 2638908 6033662

Tulud-kulud tasakaalus tk 185 8 536

Põllumajanduslikust tulust

mahaarvamine kuni 35000 kr tk

758 781 544

summa kr 4871106 7112948 6144965

Tabel 22-4 Tulu deklareerimine suurusjärkude kaupa 1997. aastal

Deklareerinuid Deklareeritud aastatulu kr

kahjum 130 -3234864

0-3600 1282 1796443

3601-10000 1497 9866888

10001-50000 3818 98005456

50001-100000 897 60362635

100001-500000 202 29438543

500001-1000000 3 2381358

> 1000000 1 1003189

Keskmine tulu ühe deklaratsiooni esitamise kohta 1997. aastal oli 25471 kr, 1996. aastal

21030 kr.

Tabel 22-5 Maksuameti kontrollitöö tulemused

1995 1996 1997 1998

Ettevõtete üldarv 1567 1660 1733 1033

Teostatud kontrollimisi 110 87 179 250

Kontrollimisel juurde määratud (tuh.kr):

maksu ja intressi 5309 6554 7610 4875

trahve 15,6 20 52,9 17

kokku 5324 6574 7662,9 4892


116

Maksuameti poolt kasutatud aastane palgasumma

(tuh. kr)

1061 1170 1624 1910,6

Maksuameti kontrollitöö efektiivsus (avastatud

summade suhe maksuameti palgafondi)

5 5,6 4,7 2,6

Kontrollimise käigus määratud summade laekumine

(tuh. kr)

4998 2556 2003 1771

22.3 Eesti Kaitseliidu Valgamaa Malev

Aadress: Võru 12, 68205 Valga, tel 63 530

Maleva pealik leitnant Harri Tromp

Staabiülem leitnant Jaan Kroon

22.3.1 Naiskodukaitse

Liikmeid 15

Esinaine Eve Liiv

22.3.2 Noorkotkad

Liikmeid 142

Maleva pealik Arvi Sokk

22.3.3 Kodutütred

Liikmeid 61

Ringkonna vanem Natalie Lezik


- valmis uus nõuetekohane relvahoidla

- korraldati B-kategooria pioneeriväljaõppe kursus

- õnnistati sisse Otepää Malevkonna lipp

- lahingkooli lõpetasid 2, instruktorite kursuse 1 kaitseliitlane

- tähistati kaitseliidu 80. aastapäeva

- alustati malevasiseste karikavõistlustega laskmises

- täielikult taastati noorkotkaste maleva põhilised struktuurid

- Valgamaa Fondi toetusel võeti tööle noorteinstruktor

- kodutütardele korraldati esmaabikursus

22.4 Valgamaa Pensioniamet



Direktor Aili Unt

22.5 Valgamaa Tööhõiveamet

Aadress: Pärna pst 22, 68205 Valga

Telefon 61 344

Telefon/faks 61 114

Direktor Aira Varblane

22.5.1 Tõrva konsultatsioonipunkt

Aadress: Tartu 20, 68606 Tõrva

Telefon 33 670

Konsultant Eduard Nigol

22.5.2 Otepää konsultatsioonipunkt


Telefon 55 835

Konsultant Anu Raudla


kuvada.

117

22.6 Valgamaa Tööinspektsioon


Telefon/faks 40 962

Juhataja Olev Laul

22.6.1 Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon


Komisjoni juhataja Heino Jaakson

22.7 Muinsuskaitseinspektsiooni Valgamaa inspektor

Mari-Liis Paris


Telefon 66 161

22.8 Valgamaa Riigikassa



Juhataja Ruth Keelman

22.9 Riigi Tarbijakaitseameti Valgamaa Talitus


Telefon 66 177

Peainspektor Eduard Reitsnik

Tabel 22-6 Kontrollreidid

Aasta Kokku Toidu-

ainete

kauplused

Tööstus-

kaupade

kauplused

Toitlus-

tusärid

Hulgi-

laod

Tööstus-

ettevõtted

Teenindus-

ettevõtted

1996 158 74 50 12 12 2 8

1997 175 85 52 16 3 3 16

1998 202 88 66 10 9 8 21

Aastail 1996-98 määratud rahatrahve 86 000 krooni.

22.10 Valga Piirivalvepiirkond

Staap: Pikk 16, 68206 Valga

Kantselei: (276) 40 246, e-post: [email protected]

Korrapidaja: (276) 43 750, faks (276) 61 044

Ülem: kapten Tõnu Reinup (kuni 14.09.1998 major Uno Kaskpeit)

Valga Piirivalvepiirkonna valvatava piirilõigu pikkus on 154 km. Sellest:

- maapiiri 114,5 km

- jõepiiri 34,0 km

- linnapiiri 5,5 km

Tabel 22-7 Isikkoosseis

Kategooria 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998

Ohvitserid 3 3 6 9 13 20 20

Kaadriallohvitserid 9 16 23 21 27 29 25

Kutseline reakoosseis 28 55 69 93 109 123 129


118

Ajateenijad 87 109 81 63 56 79 24

Ametnikud ja

abiteenistujad

11 19 30 36 41 47 47

Kokku 138 202 209 222 246 298 245

sh kutseline koosseis 40 74 98 123 149 172 174

Tabel 22-8 Piirilõigu valvamine

Kordon Piirivalvurite arv Piirilõigu pikkus (km) Kilomeetreid 1

piirivalvuri kohta

Vastse-Roosa 24 45 1,875

Taheva 14 37 2,643

Valga 59¹ 30 0,508

Holdre 14 42 3,000

Kokku 111¹ 154 1,387

¹ Koos 24 ajateenijaga

Tabel 22-9 Piiristatistika

Sündmus 1994 1995 1996 1997 1998

Sissesõitjaid 685875 450668 540051 532838 439476

- neist viisadega 16340 11760 11555 3404 5066

Väljasõitjaid 697021 440923 535323 537008 436910

- neist viisadega 14632 11047 11047 3146 4366

Piirilt saadeti tagasi isikuid 566 664 481 1358 694

Piiril peeti kinni

- politsei poolt tagaotsitavaid 5 1 4 15 16

- ärandatud transpordi-

vahendeid

3 1 10 24 15

- varastatud/kaotatud

dokumente

4 6 4 33 32

Haldusõiguserikkumise

protokolle koostati

459 193 613 506 276

- ebaseadusliku piiriületuse

eest

145 453 414 200

- viisarežiimi eeskirjade

rikkumise eest

43 27 51 133

- piirivalvuri korralduse

eiramise eest

4 3 3 1

Riigipiiril peeti kinni salakaupa

(kordi)

33 9 67 21 13

- viina (l) - 3191 102 22

- piiritust (l) 4560 3941 27 9803

- sigarette (pk) - 2659 1890 178

- muud (juhtumeid) 3 10 - 4

Rahatrahve määrati (kr) 10585 11395 89779 84743 84580

Valga Maakohtusse edastati

materjalid karistuse määramiseks

(isikuid)

6 6 47 30 7


kuvada.

119


- 01.07.1998 taasavati piiriületuseks Holdre piiripunkt

22.11 Politsei

22.11.1 Prefektuur ja jaoskonnad

- Valga Politseiprefektuur, prefekt Aivar Otsalt, Puiestee 4, 68203 Valga, tel 68 110

- Tõrva Politseijaoskond, komissar Juhan Ilisson, Veski 5, 68604 Tõrva, tel 33 260

- Otepää Politseijaoskond, komissar Jan Vaidla, Lipuväljak 13, 67405 Otepää, tel 55 002

22.11.2 Koosseis

Aasta lõpus töötas prefektuuris 108 politseiametnikku. Kõrgharidusega töötajaid oli 22, kesk-

eriharidusega 31 ja keskharidusega 55. Politseiteenistuse staaž alla 3 aasta oli 2 ametnikul,

kuni 10 aastat 55 ametnikul ja üle 10 aasta 51 ametnikul. Naisi töötas politseis 18, eestlasi 90.

Tabel 22-10 Politseiametnike jaotus

Koosseis/ Komplekteeritud Maakond Valga regioon Otepää regioon Tõrva regioon

Kõrgemad politseiametnikud 8/8 1/1 1/1

Korrapidamistalitus 37/31 13/13 12/11 12/7

Kriminaalpolitsei 36/29 10/8 3/3 3/3

Välipolitsei 38/26 23/13 5/3 5/4

Liikluspolitsei 8/8

Arestikamber 10/6

Kokku 137/108 46/34 21/18 21/15

22.11.3 Õiguskord

1998. aastal registreeriti Valgamaal 829 ja avastati 449 kuritegu ehk 54,2% registreeritud

kuritegudest. Viimase viie aasta jooksul on kuritegude arv püsinud kõrgel stabiilsel tasemel ja

kõikunud mõne protsendi piires. Kuritegude tagajärjel hukkus maakonnas 9 inimest. Tekitati

kahju 25,7 miljoni krooni ulatuses.

Maakonna kuritegevuse üldise taseme ja dünaamika määravad valdavalt varavastased

kuriteod, mille osakaal moodustas 81,4%. Valgamaal 1998. aastal toimepandud kuritegude

üldarvus võrreldes 1997. aastaga kasvas enim autode rüüstamiste (70%) ja metsaga seotud

kuritegude (60%) arv. Vormistati 6430 haldusõiguserikkumist.

Tabel 22-11 Õigusrikkumiste struktuur

Registreeritud/avastatud 1994 1995 1996 1997 1998

Kuritegusid kokku 836/379 866/453 828/498 844/481 829/449

I astme(raskeid) kuritegusid 35 28 29 15 22

sh. tahtlikke tapmisi 5 6 5 2 6

tahtlikke kehavigastusi 16 11 11 12 10

Varavastaseid kuritegusid 634 661 615 605 675

sh röövimisi 10 7 11 4 11

avalikke vargusi 31 33 26 21 26

salajasi vargusi 582 581 554 519 584

Majanduskuritegusid 33 46 57 110 50

Haldusõiguserikkumisi 7878 9111 8415 7493 6430

sh korrarikkumisi 2184 2795 2028 1598 1235

LE rikkumisi 5555 6071 6160 5682 5094


120

Tabel 22-12 Seaduserikkumised omavalitsuste lõikes

Oma-

valitsus

Kuritegusid Avaliku korra

rikkumisi

Liikluseeskirja

rikkumisi 1996 1997 1998 1996 1997 1998 1996 1997 1998

Valga 404 389 373 1290 917 723 3830 2684 2188

Karula 46 28 33 19 23 30 50 56 105

Sangaste 34 37 34 34 19 27 80 138 159

Taheva 13 26 26 26 15 18 57 30 79

Tõlliste 68 45 39 83 67 72 285 406 394

Õru 6 9 21 19 29 11 37 101 12

Regioon 571 534 526 1471 1070 881 4339 3415 2937

Tõrva 39 29 45 161 208 139 384 477 286

Helme 66 57 51 62 129 75 413 659 710

Hummuli 23 26 30 55 63 58 116 59 81

Põdrala 15 23 22 36 49 38 70 61 76

Regioon 143 133 148 314 449 310 983 1256 1153

Otepää 20 52 28 245 176 120 391 461 520

Palupera 31 26 24 27 19 22 138 164 169

Puka 24 33 51 56 37 35 138 100 126

Pühajärve 39 64 52 65 60 21 171 286 189

Regioon 114 175 155 393 292 198 838 1011 1004

Maakond 828 844 829 2178 1811 1389 6160 5682 5094

Tabel 22-13 Kuriteo toimepannud isikud

1996 1997 1998

Kokku selgitati välja 539 410 447

Neist eestlasi 368 262 289

valgamaalasi 433 313 338

mehi 491 360 400

naisi 48 50 47

alaealisi 76 56 77

Sooritasid kuriteo joobes 202 151 206

grupis 356 224 263

Kuriteo toimepaneku ajal ei töötanud 308 209 248

Varem kohtulikult karistatud 192 142 199

Enne paljastamist sooritasid mitu kuritegu 163 85 87

22.12 Notarid

22.12.1 Notar Anna Rästa


Telefon 54 043

Notariaaltoiminguid 2467

22.12.2 Notar Inga Anipai


Telefon/faks 40 125

Notariaaltoiminguid 6797


kuvada.

121

22.13 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Valgamaa osakond


Telefon 40 679, 41 526, faks 61 099

Juhataja Sirje Orgel


Elamisload

Vastuvõetud taotlusi:

- - tähtajalise elamisloa taotlusi 175

- - alalise elamisloa taotlusi 575

Elamislubade pikendused, ümberkandmised uude dokumenti, kaotatud elamisloa uuendused:

- - tähtajalise elamisloa taotlusi 413

- - alalise elamisloa taotlusi 9

Elamisluba väljastatud:

- - tähtajalised elamisload 520

- - alalised elamisload 86

EV kodaniku passid

Väljastatud:

- - täiskasvanute passe 1028

- - lastepasse 631

Eesti kodakondsuse taotlused

- Vastuvõetud taotlusi 47

- Antud kodakondsus 76

Välismaalase passid

- Vastuvõetud taotlusi 152

- Pikendused, uuendused 287

- Väljastatud passe 442

Viisakutsed 1117

Viisapikendused 32

26. novembril 1998. a. möödus 80 aastat Eesti elanike dokumenteerimise algusest.

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti algatusel tähistati sel päeval esmakordselt kogu

vabariigis kodanikupäeva.

22.14 Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiiv

Aadress: Raja 6, 68203 Valga

Telefon 41 824

Maa-arhivaari kt. Aino Lillipuu

Arhiiviseaduse alusel korraldati alates 01.01.1999 Valgamaa Arhiiv ümber Rahvusarhiivi

Valga Maa-arhiiviks. Arhiivi ametnikud hakkasid tööle avaliku teenistuse seaduse alusel.

Seisuga 01.01.1999 on arhiivis 72919 säilikut.


122


- võeti vastu 3203 säilikut

- vastati 519 päringule

- teenindati 813 kodanikku

22.14.2 Tähtsamad sündmused

Valga Maavalitsuse tellimusel valmis tööprojekt piirkondliku arhiivi väljaehitamiseks

Valgas, Vabaduse 6.

22.15 Valga Maakohus


Telefon 43 738-kantselei, faks 40 394

Kohtu esimees: Kalju Kutsar

Kohtunikud: Aare Kaldma, Aivar Pellja, Mai Rooste

Halduskohtunik: Heli Selezen

22.15.1 Valga Maakohtu Otepää filiaal


Telefon 55 078

Kohtunik: Aivar Pellja

Tabel 22-14 Haldusasjad

01.01.1998. a. seisuga oli kohtus lahendamata 14 haldusasja, aasta jooksul saabus 48

haldusasja juurde ning lahendati 39 haldusasja.

Tabel 22-15 Haldusõiguserikkumise asjad

Haldusõiguse rikkumise liik Läbi vaadatud

materjale

Karistatud

isikuid trahviga

Karistatud isikuid

arestiga

Pisihuligaansus 120 23 83

Avaliku korra rikkumine (joobnuna

avalikus kohas viibimine, rahu

rikkumine jms.)

187 28 145

Politseiniku korralduse eiramine 35 10 23

Võimuesindaja solvamine 30 8 22

Välismaalaste seaduse rikkumine 4 1 3

Pisivargus 11 1 10

Muud õiguserikkumised 242 91 111

Kokku 629 162 397

Tabel 22-16 Kriminaalasjad

Jääk 01.01.1998 94

Saabus 240

Lahendati 268

Kohtu all olnud isikuid 475

Jääk 01.01.1999 59

Tabel 22-17 Kriminaalasjades

kohaldatud karistused

Vabadusekaotus 60

Rahatrahv 91

Arest 18

Tähtajalise vabadusekaotuse

tingimuslik

mittekohaldamine

269

Õigeks mõisteti 11 isikut ning 6 inimese suhtes lõpetati kriminaalasjas menetlus.


kuvada.

123

Tabel 22-18 Tsiviilasjad

Jääk 01.01.1998 158

Saabus 425

Lahendati 444

Jääk 01.01.1999 116

Kõige enam lahendati võlaõiguslikke vaidlusi - 187 (sh müük-71) ja perekonnaõiguslikke

vaidlusi - 77 (sh laste ülalpidamiseks elatiste nõudes - 34).

22.15.2 Valga Maakohtu Kinnistusamet



Kinnistuskohtunik: Aivar Pellja

Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor

Kohtunikuabi: Ellen Kamm, tel.42 186

Tabel 22-19 Kinnistusameti tegevusnäitajad

ületulevaid avaldusi 1997. aastast 1361

esitati uusi kinnistamisavaldusi 3232

avati kinnistusregistriosi 2955

neist hoonestusõigusele 1

korteriomandile 1141

tehti muid kinnistuskandeid (tehinguid) 701

kinnistamisest keeldumisi 11

anti täiendav tähtaeg dokumentide korrastamiseks 37

1999. aastasse ületulevaid esitatud kinnistamisavaldusi 422

22.15.3 Valga Maakohtu Kriminaalhooldusosakond



Juhataja Silvi Kõiv

Kriminaalhooldusametnikud: Viktor Antonov, Tiina Tikk, Margus Malleus

Filiaal Tõrvas

Valga mnt. 60-301, 68606 Tõrva

Telefon/faks 32 261


Kriminaalhooldusametnik Vaike Kiitsak

Filiaal Otepääl

Lipuväljak 13, 67405 Otepää


Kriminaalhooldusametnik Margus Malleus

Valga Maakohtu Kriminaalhooldusosakond alustas tööd 1. mail 1998. a. Kriminaalhoolduse

käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu poolt pandud kohustuste

ja kontrollnõuete täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset

kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

Seisuga 01.01.1999 oli arvel 84 kriminaalhooldusalust:

- 74 kohtu poolt tingimisi karistatut

- 10 kinnipidamiskohast ennetähtaegselt vabastatut

- 77 meest

- 7 naist

- 18 alaealist

Enamus kriminaalhooldusalustest on sooritanud varavastase kuriteo.


124

22.15.4 Valga Maakohtu Täitevosakond

Aadress: Riia 9, 68203 Valga


Juhataja: Annemarie Koha alates 15.juunist 1998.a.

Kohtutäiturid: Merike Müller, Vahur Korp, Kalle-Arkadi Oper, Maire Mõttus, Urve Kõivik,

Valev Ilisson, Mairi Väljan

Sekretär-asjaajaja: Kersti Eglit

Tegevusnäitajad

Seisuga 01.01.1998. a. oli Valga Maakohtu täitevosakonnas täitmisel 6219 lahendit. 1998. a.

jooksul saabus täitmisele 4275 lahendit. Kohtutäiturite poolt täideti 1998.a. jooksul 4757

lahendit. Seisuga 01.01.1999.a. on Valga Maakohtu täitevosakonnas täitmisel 5737 lahendit.

22.16 Valga Prokuratuur


Telefon 61623, faks 61138

Vanemprokurör Küllike Taits

Tabel 22-20 Prokuratuuri tööd kajastavad andmed aastail 1994-98

1994 1995 1996 1997 1998

- esindatud riiklikku

süüdistust kohtus

88 asjas 260 asjas 357 asjas 395 asjas 266 asjas

osavõtu % 96 100 100 100 100

- teostatud järelevalvet

juurdluse ja eeluurimise

üle

783

asjas

739 asjas 679 asjas 675 asjas 729 asjas

- saadetud täiendavaks

uurimiseks

16 asja 13 asja 14 asja 10 asja 11 asja

- tühistatud ebaseadus-

likke määrusi

6 11 6 12 10

- antud juhiseid ja tehtud

ettekirjutisi

26 40 24 27 21

- kohaldatud lihtmenetlust - - - 103 105

22.17 Valgamaa Riigikaitse osakond


Telefonid 40 230; 43 586; 61 088; 61 681, faks 40 230

Ülem: Adam Alliksaar

Koosseisus 7 töötajat

Allub Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumile

Riigikaitse osakond:

- kogub, töötleb ja säilitab riigikaitset puudutavat informatsiooni ja materjale;

- tagab riigikaitseliste ülesannete täitmise maakonnas, peab kutsealuste, reservväelaste ja

mobilisatsiooniressursside arvestust;

- korraldab kutsekomisjoni tööd, arstlikku läbivaatust ning suunab kutsealused

ajateenistusse;

- kutsub reservväelasi õppekogunemistele, mobilisatsiooni korral kutsub teenistusse;

- teenindab elanikkonda riigikaitset ja kaitsejõude puudutavates küsimustes;

- tegutseb koostöös omavalitsuste, kaitseliidu, piirivalve, politsei ja päästeteenistusega.


kuvada.

125


1994 1995 1996 1997 1998

Kutsutud tegevteenistusse kutsealuseid 134 114 122 112 62

neist vabatahtlikke 37 24 34 30 9

Arvele võetud kutsealuseid 251 298 208 228 218

Kutsealuseid maakonnas kokku 555 600 516 489 529

Reservväelasi maakonnas kokku 5668 5920 5885 5830 5800

22.18 Valga Tolliinspektuur

Metsa 23, 68206Valga


Juhataja Enn Simson

Koosseisus 67 töötajat sh 65 ametnikku ja 2 abitöötajat. Koolituskursustel osales 48

ametnikku, neist 2 välismaal.

Tabel 22-22 Kogutud riigimakseid (kr)

1997 1998 +/- %

Importkauba käibemaks juriidilistelt

isikutelt

38745689.- 49177319.- +10431630.- +26,9

Mootorsõiduki aktsiis 6180081.- 9100581.- +2920500.- +47,3

Alkoholi aktsiis 3046534.- 110423.- -2936111.- -96,4

Üksikisiku käibemaks 1837848.- 1728168.- -109680.- -6,0

Laekumine kokku 51739059.- 62109049.- +10369990.- +20,0

Tabel 22-23 Vormistatud deklaratsioone

1997 1998 +/-

Import 2879 3460 +581

Eksport 4096 5066 +970

Valga maantee tollipostis teostati tollivormistusi impordile 8615 (+7%) ja ekspordile 16060

(+33%) korral. Tollikontrolli teostati tühjadele kaubaautodele 12330 korral.

Valga raudtee tollipostis teostati tollivormistus impordil 17100 vagunile ja ekspordil 25370

vagunile. Tollikontrolli teostati 16290 tühjale vagunile.

Valga postitolli piiriposti kaudu saabus 1690 rahvusvahelist postisaadetist ja saadeti Eestist

välja 715 saadetist.

Tollipostides tehti kaupade läbivaatusi 388 korral. Firmades viidi läbi 26 korral järel-

kontrolli, mille käigus avastati rikkumisi 4 korral.

Tollirežiimi rikkumiste kohta koostati 64 protokolli ja tehti 4 ettekirjutist, mille käigus

määrati rahatrahve summas 72439 kr ning nõuti sisse:

- käibemaksu 189549 kr

- aktsiisi 53180 kr

Erikonfiskeerimist kohaldati 12 korral:

- alkoholi 12 liitrit

- õlut 40 liitrit

- sigarette 6540 tk

- telefoniaparaate 2 tk

1998. a. tehti projekteerimistööd Valga maantee piiritolliposti väljaehitamiseks.


126

22.19 Valgamaa Päästeteenistus

Aadress: Jaama pst. 16, 68204 Valga

Faks 69 759

Direktor Väino Rimm tel 69 711

Järelvalveosakonna juhataja Maido Männiste tel 69 715

22.19.1 Häirekeskus

Telefon 01, 112, 69 718, faks 69 744

Juhataja Lea Leesik tel 69 740

Tabel 22-24 Väljasõidud teistesse maakondadesse

Maakond 1995 1996 1997 1998

Tartu maakond 1 2 2 1

Põlva maakond 2 3 2 -

Võru maakond 1 - 1 -

Viljandi maakond 1 - - -

Valka (Läti Vabariik) - 2 4 -

Tabel 22-25 Väljasõidud sündmustele maakonnas

Sündmus 1995 1996 1997 1998

Tulekahju 278 440 291 300

Naftasaadustega saastumine - - 4 8

Mürkainetega saastumine - 1 - -

Loodusjõududest põhjustatud sündmused - - - 23

Pommiteade, pommiähvardus - - 1 7

Lõhkekeha leidmine ja kahjutustamine 13 18 25 42

Liiklusõnnetus 28 24 22 28

Õnnetus veekogul 15 6 5 3

Kommunaalavarii 62 36 14 11

Elektrivõrkude avarii 1 - 4 1

Gaasiavarii - - 2 -

Töö või olmetrauma - - 2 -

Teadlikult vale väljakutse 7 5 4 9

Ekslik väljakutse 32 28 22 30

Teenus 36 101 79 85

Õppus 103 94 46 7

Kiirabi - - - 1

Muud 31 51 64 75

Kokku väljasõite 606 804 585 630

Tabel 22-26 Tuleõnnetused esinemiskohtade järgi ¹

1995 1996 1997 1998 Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas Elu Muu Väljas

Helme 2 3 13 3 13 22 2 6 15 1 5 14

Hummuli - 2 7 - - 8 - 1 10 - - 6

Karula - 3 9 - 3 41 3 - 20 2 1 20

Otepää 3 6 7 2 4 5 2 - 4 1 3 3

Palupera - 2 5 2 2 8 - - 12 1 2 6

Puka - 5 11 1 8 16 5 1 10 1 2 22


kuvada.

127

Põdrala - 1 7 1 2 6 2 1 7 1 2 1

Pühajärve - 4 7 5 6 21 2 3 6 4 6 15

Sangaste 3 5 11 1 5 14 2 1 6 2 2 7

Taheva 4 4 11 1 5 19 2 - 16 1 1 17

Tõlliste 4 9 17 4 10 36 4 - 19 4 4 7

Tõrva 6 8 4 2 5 4 2 - 9 2 2 9

Valga 30 51 62 36 62 97 31 16 56 36 20 53

Õru - - 4 - 1 17 3 - 12 2 1 10

Kokku 52 103 175 58 126 314 60 29 202 58 51 190

¹ Elu – eluhooned, muu – muud hooned, väljas – väljaspool hooneid

Tabel 22-27 Tulekahjude tekkepõhjused

Tekkepõhjused 1995 1996 1997 1998

Hooletus 97 67 72 32

- Lahtise tule kasutamisel 18 14 3 5

- Suitsetamisel 38 10 10 7

- Tuletöödel 1 - 1 2

- Elektriseadmete kasutamisel 2 1 2 2

- Kütteseadmete kasutamisel 10 7 7 3

- Toiduvalmistamisel (kõrbemine) 4 14 6 4

- Tehnoloogilise protsessi teostamisel 6 4 5 3

- Isesüttivate materjalide-ainete hoidmisel 1 - - -

- Laste vallatlemisel tulega 9 2 4 4

- Muu hooletus 8 15 34 2

Ebaõige käitumine 75 271 188 160

- Süütamine 61 25 34 12

- Kulu põletamine - - - 124

- Muu kuritahtlik tegu 2 4 3 2

- Teadmatus 3 2 3 -

- Muu ebaõige käitumine 9 240 148 22

Loodusnähtused 3 - 10 2

- Pikselöök, keravälk 1 - 3 2

- Tormid, tuuled 1 - 5 -

- Muud loodusnähtused 1 - 2 -

Seadmete rikked 30 32 40 28

- Tehniliste seadmete rikked 2 1 5 1

- Rikked elektriseadmetes 6 6 8 6

- Rikked elektrijuhtmetes 13 14 8 6

- Rikked kütteseadmetes - 1 - -

- Tahma süttimine suitsulõõris - - - 7

- Mootorsõidukite el. ja toitesüst. rikked 5 3 6 5

- Summutist jt. seadm. lenduvad sädemed 2 7 9 3

- Konstruktsioonipuudused 2 - 4 -

Kindlaks tegemata põhjused 53 37 43 69

Muud põhjused 20 33 232 9

Kõik kokku 278 440 585 300


128

Tabel 22-28 Hukkunuid, päästetuid ja vigastatuid

1995 1996 1997 1998

Hukkunuid 4 10 14 7

- tulekahjul 1 9 5 1

- liiklusõnnetuses - 1 5 3

- veekogul 3 - 4 3

Vigastatuid - 6 11 12

- tulekahjul - 4 1 7

- liiklusõnnetuses - - 9 5

- töö- või olmetrauma - 2 1

Päästetud 24 16 26 22

- tulekahjul 5 8 21 19

- liiklusõnnetuses - - 1 2

- veeõnnetuses 19 7 2 1

- töö- või olmetrauma - 1 1 -

- muud - - 1 -

22.19.2 Tähtsamad sündmused

- 1. aprillil avati Sangaste , Tõlliste ja Õru valla ning Valgamaa Päästeteenistuse

koostööna Sangaste tugikomando. Sangaste tugikomando on kolme valla suhtes

strateegilises keskmes ja tagab ööpäevaringse valve.

- 1. novembril avati Puka vallavalitsuse, sponsorite ja Valgamaa Päästeteenistuse

koostööna Puka tugikomando. Puka tugikomando tagab teeninduspiirkonnas

ööpäevaringse valvesoleku.

- 1. juulist 1999. a. rakendub töösse üldine hädaabi number 112. Vastavalt maakonna

arengukavale viidi 1998. a. detsembris lõpule ühtse sidesüsteemi ehitustööd - Valgamaa

Päästeteenistusele paigaldati oma kodukeskjaam.

22.20 Eesti erakondade esindused maakonnas

22.20.1 Arengupartei Valga Maakonnaorganisatsioon

asutatud 1997. aastal

liikmeid 32

Jaan Bachmann

tel. (250) 42 260, faks 41 423

22.20.2 Eesti Keskerakonna Valga osakond


liikmeid 54

Toivo Põldma

68608 Helme, Vahe 5, Valgamaa

tel. 34 224, (250) 51 187


22.20.3 Eesti Koonderakonna Valga piirkondlik organisatsioon


kohalikud organisatsioonid Valgas, Tõrvas

ja Otepääl

liikmeid 42

Jüri Kork kuni maini 1999, Uno Heinla

alates maist 1999, tel. 69 910

22.20.4 Eesti Maarahva Erakonna Valga maakonnaühendus

asutatud 26. jaanuaril 1998. aastal

liikmeid 24

Ene Silla

68101 Lüllemäe, Valgamaa

tel/faks 40 624


kuvada.

129

22.20.5 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei Valga osakond


liikmeid 23

Natalja Tesla

Tehnika 7, 68205 Valga

tel/faks 68 280

22.20.6 Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna Valgamaa organisatsioon

asutatud 24. juulil 1994. aastal

algorganisatsioonid Valga ja Tõrva linnas

ning Taheva, Hummuli ja Helme vallas

liikmeid 124

Theodor Talvik

J. Kuperjanovi 62a-10, 68207 Valga

tel 61 645, faks 43 928

22.20.7 Eesti Reformierakonna Valga piirkond


liikmeid 16

Peeter Varik

Tartu 79a, 68205 Valga

tel./faks 61 410

22.20.8 Erakond Mõõdukad Valgamaa organisatsioon


liikmeid 80

Agur Piirisild

67001 Sangaste, Valgamaa

tel 91 318, 68 045, faks 68 041


22.20.9 Isamaaliidu Valga piirkond

asutatud 2. detsembril 1995. aastal

liikmeid 14

Edgar Umblia

Valga 4, 68606 Tõrva

tel 61 215

22.20.10 Valgamaa Põllumeeste Kogu


liikmeid 54

Eldur Parder

Pikk 8a-11, 68206 Valga

tel 43 977


130

23. Riiklikud registrid

23.1 Rahvastiku arvestuse andmebaas


Telefon 66 129

Valga Maavalitsuse registrite talituse juhataja Hilje Paris

Maakonna elanike arv andmebaasi andmetel 1999. a. alguses 38 435.


- sisestati 5434 elukoha registreerimisteadet;

- sisestati 6215 dokumenti (passid, sünni-ja surmatunnistused, elamisload jne.);

- teostati võrdlusi kohalike omavalitsuste, maakonna rahvastiku arvestuse andmebaasi ja

keskandmebaasi vahel;

- andmeid väljastati kohalikele omavalitsustele, Haigekassale, Politseiprefektuurile,

Pensioniametile ja Riigikaitse osakonnale.

23.2 Ettevõtteregister


Telefon 66 131

Valga Maavalitsuse peaspetsialist ettevõtteregistri alal Evi Koop.

Ettevõtteregister sisaldab andmeid Valga maakonna kohalike omavalitsusasutuste,

riigiasutuste, mittetulundusühingute, äriühingute, tegevuskohtade ja usuühingute kohta.

23.3 Tagastatava ja kompenseeritava vara register


Telefon 66 132

Peaspetsialist võõrandatud vara ja rahvastiku registri alal Maret Kaasik

23.4 Maa-ameti Valga Maakataster


Telefon 66 250, 66 266

Juhataja Juta Jensen

Katastriüksusi 8025

23.5 Valga Maakohtu Kinnistusamet



Kinnistuskohtunik: Aivar Pellja

Juhataja: kohtunikuabi Aita Kastor

Kohtunikuabi: Ellen Kamm, tel.42 186

23.6 Ehitusregister


Telefon 66 158

Registripidaja: maakonna arhitekt Vello Lepik

Registris on 1013 ehitist, neist 484 on saanud kasutusloa. 1998. aastal väljastati 84 ehitusluba

ja 43 kasutusluba.


kuvada.

131

23.7 Valga Maakonna Hooneregister

Aadress: Kesk 12, Valga

Telefon/ faks 66 127

Juhataja Vaike Liba


Teenindati kliente 4189

neist vormistasid korterite erastamist 101

pangalaenude registreerimist 90

vallasasjade ostu-müügi, kinkimise, pärimise või

muud võõrandamisega seotud dokumente

702

dokumente maa ostueesõigusega erastamiseks 3296

- Registris kokku hooneid 27032

- juurdekasv võrreldes 1997. a. 1858

23.8 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Valga Büroo

Aadress: Metsa 21, 68206 Valga


Juhataja Eedo Planken

Tabel 23-2 Registris sõidukeid

01.01.1996 01.01.1999

Sõiduautosid 11016 12821

sh eraomanduses 10193 11886

Busse 203 207


Veoautosid 2227 2530


Mootorrattaid 249 258

Haagiseid 863 870


1995 1998

Võeti vastu juhiloa taotlusi 4785 3965

Sooritati liikluseksameid 1301 1846

neist: LE tundmises 671 922

sõidueksamit 630 924

Väljastati

registreerimistunnistusi 6681 4849

sõidukite registreerimismärke 3624 3297

piiratud õigusega juhilube 39 42

ajutisi juhilube 87 90

Aastakäive (kr) 2 073 528 2 924 531


132

24. Kohalikud omavalitsused

24.1 Kohalike omavalitsuste eelarved

Graafik 24-1 Tulude jaotumine

maamaks

4%

muud tulud

10%teistelt

omavalitsustelt

2%

laenud

8%

riigieelarvest

saadud

46%

kulude katteks

suunatud

3%

üksikisiku

tulumaks

27%

Graafik 24-2 Kulude jaotumine

haridus

35%

kultuur, sport

9%

tervishoid

1%

sotsiaalhoolekan

ne

14%

valitsemine

12%

majandus

24%

arvlemine

3%

laenude

tagastamine

2%

Graafik 24-3 Tulud ja kulud ühe elaniku kohta (kr)

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

Helm

e

Hum

mul

i

Kar

ula

Ote

pää

Palup

era

Puk

a

Põd

rala

Püh

ajär

ve

San

gaste

Tahe

va

Tõllis

te

Tõrv

a

Valga Õ

ru

tulud

kulud


kuvada.

133

Tabel 24-1 Tulude jaotumine (tuh. kr)

Tabel 24-2 Kulude jaotumine (tuh. kr)


134

Tabel 24-3 Tulude ja kulude struktuur 1994-1998 (tuh. kr)

Tulud 1994 1995 1996 1997 1998

Üksikisiku tulumaks 19543 31053 39150 46246 54299

Maamaks 4211 3666 7406 7882 8874

Loodusvarade maks 66 124 281 263 288

Majandustegevusest ja varadest 423 2048 7309 10114 17672

Muud tulud 4328 5766 3970 1891 1538

Laenud 1539 3300 2834 10160 16771

Teistelt omavalitsustelt (arvlemised) 1335 2697 3373 3916 4785

Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 5843 1857 25895 31350

Investeeringud riigieelarvest 5300 5370 9856 12250

Maakonna toetusfond 2256 2269 3796

Toetus riigieelarvest 26329 32067 36043 40493 42682

1995. a. alguse jääk 3525

Kulude katteks suunatud 4831 4042 2708 3114 6049

Kokku tulud 68448 93588 112556 162099 200354

Kulud

Valitsemine 9968 15469 18281 19254 22617

Korrakaitse 108 256 358 624 702

Haridus 27401 40370 47530 53635 68948

Kultuur 3877 5980 9621 9971 13019

Sport 224 1085 4110 8005 4321

Tervishoid 539 2728 1258 3275 1649

Sotsiaalhoolekanne 2001 3948 5381 22910 26497

Majandus 12496 14489 15689 28466 47689

Arvlemine 1337 2705 3625 4492 6034

Muud kulud 1100 1306

Laenude tagastamine 1037 2176 3674 5385 3575

Kokku kulud 60088 90512 109529 156016 195052

Tabel 24-4 Omavalitsuste tulud 1995-1998 (tuh. kr)

1995 1996 1997 1998

Helme 6023 8430 11213 12381

Hummuli 2899 3202 3642 4545

Karula 3088 4381 4993 6171

Palupera 2633 3301 4644 6514

Puka 4767 5538 7716 8831

Põdrala 2278 2817 3804 4365

Pühajärve 4823 5808 8396 9442

Sangaste 3631 4186 5541 8340

Taheva 3040 3402 4452 5584

Tõlliste 4932 5793 7270 8058

Õru 1691 1871 2938 3754

Otepää 9439 8467 13953 22212

Tõrva 10116 10235 14299 24130


kuvada.

135

Valga 34227 45124 69237 76028

Kokku 93588 112556 162099 200354

24.2 Helme vald

Pindala 313 km²

Elanikke 2548

Külasid 14, alevikke 1

Keskus Tõrva linnas. Kaugus

maakonnakeskusest 28 km.

24.2.1 Vallavalitsus

Töötajaid 11

Vallavanem Toivo Põldma

Vallasekretär Tiina Õunpuu

24.2.2 Volikogu

Liikmeid 15

Esimees Andres Parts

24.2.3 Sotsiaalne infrastruktuur

- põhikool

- lasteaed-algkool

- lasteaed

- sanatoorne internaatkool

- kutsekeskkool

- 2 raamatukogu

- 2 rahvamaja

- 2 spordisaali

- perearsti keskus

- hooldekodu

24.2.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad

- puidutööstus

- metsamajandus

- põllumajandus

- kaubandus

24.2.5 Arenguvõimalused

- turism

- puhke- ja jahimajandus


- Tõrva-Helme metsajooks 22. mail

- Helme valla päev Koorkülas 23. mail

- noorte talupäevad Helme Kutsekeskkoolis 2.-4. juunil

- Helme raamatukogu 70. aastapäev

- Helme koduloomuuseumi taasavamine pärast remonti

24.3 Hummuli vald

Pindala 162,7 km²

Elanikke 1124, majapidamisi 508, sh

katastriüksusi 407

Hummuli alevik ja 6 küla. Alates

01.01.1999 taastati vallas kaks endist küla

nende ajalooliste kohanimedega - Soe ja

Ransi küla. Seega on vallas kokku 8 küla.

Keskus Hummuli alevikus, kaugus



Töötajaid 9

Vallavanem Kalev Laar

Vallasekretär Asta Lihu

24.3.2 Volikogu

Liikmeid 9

Esimees Arno Loorist


136


- vanurite hoolekandekeskus

- ambulatoorium

- põhikool

- lastepäevakodu

- päevakeskus

- ramatukogu

- rahvamaja

- kooli staadion

24.3.4 Tähtsamad majandusvaldkonnad ja ettevõtted

- 2 põllumajanduslikku osaühistut

- õmblusfirma AS Astra

- 3 puidutöötlemisettevõtet

- autorehvide protekteerimisettevõte AS

Vallai

24.3.5 Arenguvõimalused ja -eeldused

- põllumajanduse taastamine ja

väikeettevõtluse arendamine

24.3.6 Vaatamisväärtused

Hummuli loss, Hummuli park, Koorküla Valgjärv

24.3.7 Olulisemad sündmused ja üritused

- Vallavalitsus sai püsiühenduse Internetiga

- Eesti Vabariigi 80. aastapäeva tähistamine

- Hummuli pargijooks

- Valla perepäev

- Vallapäev

- Koorküla Päevakeskuse avamine

- Ekskursioon pensionäridele Pärnumaale

- Hummuli Põhikooli 311. aastapäeva tähistamine

- Leivapäev Hummuli Põhikoolis

- Valga Muusikakooli Hummuli filiaali 5. aastapäeva tähistamine

- Hummuli Põhikooli õpilaste kontsert Kuldre Põhikoolis

- Kadrikarneval

24.3.8 Seltsid ja ühingud

pensionäride ühendus

24.3.9 Kohalik infoleht

Ilmub üks kord aastas.

24.3.10 Ajaloost

Esmakordselt mainitakse Hummuli nime (terra Humularia) 1226. a. Tartu piiskopi ja ordu

maajagamisaktis.

Esimene kirjalik ülestähendus pärineb Läti Henrikult. See kirjeldab Puide küla lähedal 1218.

aasta augustis Vene vägede ja Saksa ristirüütlite vahel toimunud lahingut. Euroopa

ainulaadne, umbes 1400 aasta vanune vaiehitis Koorküla Valgjärve põhjas annab tunnistust

Hummuli vanimast inimasustuse kohast.

1702. aastal toimus Põhjasõja Hummuli lahing Vene ja Rootsi vägede vahel umbes 16 000

mehe osavõtul. Lahingus langenud rootslaste matmispaika tähistab küngas Hummuli pargi

servas.

19. sajandi lõpul ehitas mõisnik Samson von Himmelstierna Hummuli lossi ning rajas selle

ümber liigirikka pargi.

Kool asutati Hummulis 1767. aastal, 1930. aastast asub kool lossis.

24.4 Karula vald


kuvada.

137

Pindala 229,92 km²

Elanikke 1272

Külasid 14

Keskus Lüllemäe külas. Kaugus


Vald asub suures osas Karula kõrgustikul, mille kõrgeim tipp on Tornimägi - 137,85 m üle

merepinna. 56% valla territooriumist on kaetud metsaga. Karula Rahvuspargi alla kuulub 50

km² ehk 22% valla territooriumist. Põhilised majandusharud on metsatöötlemine ja

põllumajandus. Harrastatakse jahindust ja kalandust.


Ametnikke 9

Vallavanem Roland Sonne

Vallasekretär Ene Silla

24.4.2 Volikogu

Liikmeid 7

Esimees Eduard Õunapuu


- 2 põhikooli

- 2 lasteaeda

- 2 raamatukogu

- perearsti keskus

- kultuurimaja

- hooldekodu


- metsatöötlemine

- turism

- väikeettevõtlus

- teenindus

- puhkemajandus

- põllumajandus

24.4.5 Koostööpartner

Rootsi Kuningriigi Bräcke kommuun


- valla lipu pühitsemine Karula kirikus 24. veebruaril

- seminar “Karula - minu koduvald” 24. veebruaril

- laste lauluvõistlus 8. märtsil

- jüriöö jooks 23. aprillil

- Karula ja Taheva valla ühine spordipäev 22. juunil

- valla päevad 21.-23. juunil

- kirjanik Jaan Lattiku 120. sünniaastapäeva tähistamine 22. oktoobril

24.4.7 Osalemine projektides, programmides

Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lääni ja Valga maakonna ühises kohalike omavalitsuste

ametnike koolitusprogrammis.

24.5 Otepää linn

Pindala 4,3 km²

Elanikke 2370

Kaugus maakonnakeskusest 50 km

24.5.1 Linnavalitsus

Töötajaid 13

Linnapea Aivar Nigol

Linnasekretär Marina Lehismets


138

24.5.2 Volikogu

Liikmeid 13

Esimees Jaanus Barkala (alates

19.11.1998)


- haigla

- polikliinik

- gümnaasium

- muusikakool

- lastepäevakodu

- kultuurikeskus

- spordigümnaasium

- 2 raamatukogu

- gümnaasiumi koduloomuuseum

- gümnaasiumi spordiväljak

- tenniseväljak

- laululava


- puhke- ja turismipiirkonnale iseloomulikud teenindusettevõtted: majutus-, toitlustus-,

lõbustus- ja puhkeasutused jne.

- tööstus


- infrastruktuuri täiustamine

- soodsamate tingimuste loomine eraettevõtluseks turismi- ja puhkemajanduse alal

- Otepää Gümnaasiumi juurdeehituse lõpetamine

- sotsiaalkeskuse lõplik väljaarendamine

- Otepää Gümnaasiumi muuseumi väljaarendamine linna muuseumiks

- Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisprotsessi lõplik elluviimine loob uued

võimalused kogu piirkonna kui terviku arenguks


- lõpetati sotsiaalkeskuse I etapi ehitus

- alustati Otepää Gümnaasiumi juurdeehitust

- toimusid ühinemisläbirääkimised Otepää linna ja Pühajärve valla vahel

- Pühajärve Beach Party

- rahvalaulupäev

- Suverull´98

- jalgrattapäev

- kalapidu – Suveõng

- Pühajärve karikas korvpallis

- rahvamatk

- maailma meistrivõistluste B-grupi kahevõistlus Tehvandi hüppemäel

- jõulusprint

- talvemuusika festival

- sügisõhtu Valgre muusikaga

24.5.7 Osalemine projektides ja programmides

- Otepää reoveepuhastus- ja põhjaveevarustussüsteemi väljaehituse jätkamine koostöös

Šveitsi partneriga. Läbirääkimised Taani poolse partneriga projekti edasiseks jätkamiseks

- Sotsiaalkeskuse ehitus koostöös Kumla Kommuuniga

- Gümnaasiumi juurdeehituse alustamine. Ehitaja AS FKSM, AS TEVO

- Rahvusvaheline puhaste randade liikumise SINILIPP tunnistuse taotlemine Pühajärve

rannale


kuvada.

139

- Phare projekti “Neitsijärve ja teiste Otepää linnasiseste veekogude seisundi ja

saneerimisvõimaluste hindamine” käikuandmine

- Otepää Bioenergia Pilootprojekti käivitamine (katlamajandus) koostöös Soome

Põllumajanduse ja Metsamajandusministeeriumi, Soome Kaubanduse- ja

Majandusministeeriumi, Eesti Vabariigi ja Phare programmiga

24.6 Palupera vald

Pindala 123,48 km²

Elanikke 1240, majapidamisi 554, sh talud 128

Külasid 13

Keskus Hellenurme külas. Kaugus maakonnakeskusest 58 km.


Töötajaid 6

Vallavanem Terje Korss

Vallasekretär Imbi Parvei

24.6.2 Volikogu

Liikmeid 11

Esimees Valdeko Värva


- hooldekodu

- 3 velskripunkti

- põhikool

- algkool

- lasteaed

- Palupera raudteejaam

- 2 rahvamaja

- 2 raamatukogu

- 2 vabaõhulava

- võrkpalliväljakud


- põllumajandus

- puidutööstus

- turismitalud

24.6.5 Arenguvõimalused ja –eeldused

- taluturismi arendamine

- alternatiivsete põllukultuuride (raps, astelpaju, maasikad jm.) kasvatuse arendamine

- kalakasvatuse, kitsekasvatuse, mesinduse arendamine

- skautide abiettevõtluse toodetele turu leidmine

- looduse ja mõisate korrastamine ning parem eksponeerimine

- maastikukujundamine, atraktiivse maastiku eksponeerimine

- sporditegevuse arendamine

- viidamajanduse korrastamine


- võrkpalli karikamängud

- omavalitsuste talimängude I koht Valgamaal

- IV mälumänguturniir Palupera valla karikale

- osalemine Rootsi Kuningriigis Dolardivaj II koolitusseminaril demokraatlikest

valimistest

- Valgamaa külade perepäev Nõunis

- Leigo talu I järvemuusikakontsert

- kooliõpilaste laager Annimatsil koos Soome õpilastega

- osalemine Sihtasutuse Valgamaa Fond ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse

asutamisel


140

- laenurahadega valmis Palupera koolimaja-mõisahoone restaureerimis-

renoveerimisprojekt ja teostati välisfassaadi remont

- volikogu otsusega võeti vastu valla üldplaneering, toimus selle avalikustamine

- viidi läbi rahvaküsitlus kolme omavalitsuse - Otepää linna, Palupera ja Pühajärve valla -

ühinemise kohta, millele järgnes vallavolikogu eitav otsus ühinemisele.

24.7 Puka vald

Pindala 202,41 km²

Elanikke 2071, talusid 240


Keskus Puka alevikus. Kaugus



Töötajaid 10

Vallavanem Heikki Kadaja

Vallasekretär Anita Kallis

24.7.2 Volikogu

Liikmeid 13

Esimees Toomas Tiidt


- ambulatoorium

- keskkool

- lasteaed-algkool

- lastepäevakodu

- 2 kultuurimaja

- 3 raamatukogu


- puidu töötlemine

- mööbli valmistamine

- põllumajandus

- jahindus

- teenindus


- ettevõtluse arendamine ja toetamine

- spordi, turismi- ja puhkemajanduse arendamine

- raudtee ja suuremate maanteede olemasolu

- valla üldplaneeringu alusel prioriteetide väljaselgitamine

24.7.6 Vaatamisväärsused

- Jaanimäe mänd Meegaste külas

- Kuigatsi mõisa park ja hooned Kuigatsi külas

- Puka põlispuude grupp

- Komsi puistu Puka-Otepää mnt.ääres Komsi külas

- Aakre mõisa hooned ja park Aakre külas

24.7.7 Seltsielu

Tegutsevad Puka Naisselts ja Puka Spordiklubi.


- valla päevad

- Puka laat

- osavõtt Võrtsjärve tali- ja suvemängudest

- Puka Päevakeskuse väljaehitamine

24.8 Põdrala vald


kuvada.

141

Pindala 127,2 km²

Elanikke 1053, majapidamisi 443, sh

kinnistuid 215

Külasid 14

Keskus Riidaja külas. Kaugus



Töötajaid 6

Vallavanem Aivar Uibu

Vallasekretär Saima Ilisson

24.8.2 Volikogu

Liikmeid 8

Esimees Sulev Sildna


- 2 põhikooli

- 2 koolistaadioni

- 2 kultuurimaja

- raamatukogu

- vabaõhulava Pikasillas

- Põdrala Tervisekeskus


- põllumajandus

- metsatööstus

- teenindus

- kaubandus

- väikeettevõtlus


- põllumajanduse ja talumajapidamise taasareng

- metsatööstuse areng

- turism, puhkemajandus

- jahindus

- väikeettevõtluse toetamine ja areng

24.8.6 Kohalik infoleht

“Põdrala Teataja” ilmub kord kvartalis.


- XXVII Võrtsjärve mängudest osavõtt

- Riidaja kabeli restaureerimine

- Riidaja Põhikooli 165. aastapäeva tähistamine

24.9 Pühajärve vald

Pindala 213,04 km²

Elanikke 2136

Külasid 21

Keskus Otepää külas Otepää linna piiril.

Kaugus maakonnakeskusest 50 km.


Teenistujaid 15

Vallavanem Riho Raave

Vallasekretär Ants Manglus

24.9.2 Volikogu

Liikmeid 13

Esimees Jüri Kork


- velskripunkt

- põhikool

- lasteaed-taastusravikeskus

- lasteaed


142

- Vidrike arvuti- ja teabetuba

- raamatukogu

- Eesti Rahva Muuseumi liputuba

- G.Wulff-Õie majamuuseum

- 3 spordikompleksi (Eesti Olümpia

õppe-treeningkeskus, TÜ Kääriku

spordibaas, Pühajärve Põhikooli

spordihoone)

- 9 slaalominõlva, neist suurimad

Kuutsemäe, Väike Munamägi,

Marjamägi

- 13 puhkemaja

- TPÜ Vana-Otepää baas

- EPÜ Marguse õppe- ja puhkekeskus

- hotell Karupesa

- Vidrike ratsasporditalu

- 2 puhkekeskust (Piiri, Madsa)

- 3 motelli (Arula, Setanta, Pühajärve

puhkekodu)

- Otepää metskond-looduspark

- laululava Pühajärve pargis

- Otepää kirik

- taarausukeskus “Hiie Koda”

- Pühajärve Haridusselts


- puhkemajandus ja turism

- metsa- ja puidutööstus

- teenindus/toitlustamine

- põllumajandus


- taluturismi arendamine,

mahepõllumajandus

- spordi- ja puhkemajanduse

arendamine, selleks sobiva

infrastruktuuri ning teenindusvõrgu

väljaarendamine ja teenindajate

koolitamine

- metsa- ja puidutööstuse areng,

välisinvesteeringute kaasamine

- väikeettevõtluse toetamine ja areng


- 30. Tartu Maratoni start

- Pühajärve Kalapidu ‘98

- Vidrike Galopp’98

- Pühajärve Beach Party ‘98

- Suverull ‘98

- valla päev

- 12.-17.10.1998 rahvaküsitlus valla ja

linna ühinemiseks

- konverents “Eesti küla areng läbi

kohaliku ettevõtluse”

- 10. detsembril võttis vallavolikogu

vastu otsuse Pühajärve valla ja Otepää

linna ühendamiseks üheks

omavalitsusüksuseks

- Otepää Talvemuusikafestival

- I rahvusvaheline lumeskulptuuride

sümpoosium Väikesel Munamäel

24.10 Sangaste vald

Pindala 144,73 km²

Elanikke 1684


Asustustihedus 11,6 in/km²

Elanikkonna keskmine vanus 37 aastat

Keskus Sangaste alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 30 km.

Vald asub maakonna idapiiril, piirnedes nelja Valgamaa vallaga – Pühajärve, Puka, Õru,

Tõlliste ning Võrumaa Urvaste vallaga.


Ametnikke 9

Vallavanem Rein Org

Vallasekretär Janno Sepp (alates

10.03.1998)


kuvada.

143

24.10.2 Volikogu

Liikmeid 10

Esimees Jaan Vaher (alates 4.02.1999 Uko

Künnap)


- ambulatoorium

- velskripunkt

- eraapteek

- 2 sidejaoskonda

- lasteaed-algkool

- põhikool

- 2 raamatukogu

- koolivõimla

- staadion


- puidu töötlemine

- põllumajandussaaduste tootmine ja ümbertöötlemine

- teenindus

- kaubandus, toitlustamine

- reisi-, majutus- ja konverentsikorraldus

Äriregistris on 57 valla territooriumil tegutsevat ettevõtjat:

- 7 aktsiaseltsi

- 13 osaühingut

- 1 tulundusühistu

- 36 füüsilisest isikust ettevõtjat (ilma maksuametis registreerituteta)

Mittetulundusühinguid on 9:

- 6 talu- ja talupidajate seltsi

- 2 naisseltsi

- 1 masinaühing

24.10.5 Kirikud ja kogudused

EELK Sangaste kirik ja kogudus. Õpetaja Ivo Pill

24.10.6 Fondid

Sangaste Kultuurifond loodi 1997. a. Kahe aasta jooksul on fond jaganud toetusi ja

stipendiume kultuurikollektiividele ja -üritustele umbes 400 000 kr ulatuses.

Esimees Rein Org

24.10.7 Vaatamisväärsused

- Sangaste loss ja lossipark

- Sangaste kirik

- Sangaste kalmistu

- Sangaste linnamägi

- August Gailiti sünnikodu

- Kirgjärv ja Presnikovi järv

24.10.8 Viimaste aastate olulisemad tähised

- on loodud ladusalt toimiv valla juhtimise institutsionaalne raamistik. Valla struktuur on

valmis ühinemiseks teiste valdadega ning võimeline tegutsema uute

finantseerimisskeemide vm uuenduste korral

- käivitatud on infotehnoloogia arengukava ellurakendamine valla koolides,

raamatukogudes, vallavalitsuses


144

- 1997. aastal kujundati ümber valla kultuurielu rahastamispoliitika, minnes üle

kultuurisfääri rahastamisele kultuurifondi kaudu

- alates 1. aprillist 1998 asub Sangastes päästeteenistuse tugikomando, mis tagab

ööpäevaringse valve ka kahes naabervallas

- Sangaste lossi säilitamise huvides alustati läbirääkimisi riigiasutustega lossi

munitsipaalomandisse saamiseks. 3. märtsil 1999 andis Erastamisagentuuri nõukogu

Sangaste lossi valla omandisse

- tänu kiiresti arenevale väikeettevõtlusele on oluliselt kasvanud vallaelanike sissetulekud.

Aastail 1994-98 on palgasaajate kogupalk kasvanud ligi kolm korda

24.11 Taheva vald

Pindala 204,7 km²

Elanikke 1115

Külasid 13

Keskus Laanemetsa külas. Kaugus


Vald asub maakonna lõunaosas, Hargla nõos. Maastikku ilmestavad Koiva ja Mustjõgi ning

Aheru järv. Riigimetsa on valla territooriumil 8730 hektaril ehk 42,6%.


Töötajaid 10

Vallavanem Rein Laidre

Vallasekretär Mare Roosipuu

24.11.2 Volikogu

Liikmeid 9

Esimees Tõnu Prangli


- Taheva Lastesanatoorium koos

lastekodu osakonnaga

- Hargla Põhikool

- Koikküla Lasteaed-Algkool

- kultuurimaja

- 2 raamatukogu

- ambulatoorium

- velskripunkt

- eraapteek

- hooldekodu

- 3 sidejaoskonda

- 5 kauplust

- bensiinijaam

- juuksuritöökoda

- OÜ MAURO (kommunaalteenused)

- 2 turismitalu

24.11.4 Kirik ja kogudus

Hargla uusgooti stiilis ehitatud kirik on 126 aastat vana ning on arvel muinsuskaitseobjektina.

1694. aastal tunnistas Rootsi kuningas Karl XI EELK Hargla koguduse iseseisvaks.

EELK Valga praostkonna Hargla kogudusel on praegu ligi 200 liikmega. Restaureerimisel on

Hargla kalmistu kabel.


kuvada.

145

24.12 Tõlliste vald

Pindala 193,78 km²

Elanikke 2138, majapidamisi 987, sh talud 51


Keskus Laatre alevikus. Kaugus



Töötajaid 13

Vallavanem Madis Gross

Vallasekretär Helle Mets (alates

25.05.1998)

24.12.2 Volikogu

Liikmeid 13

Esimees Martin Maask


- Paju Hooldekodu

- 2 sotsiaalelamut

- ambulatoorium

- 3 velskripunkti

- keskkool

- 2 algkooli

- 3 lasteaeda

- 4 rahvamaja

- 4 raamatukogu

- koolistaadion

- Jaanikese motokrossirada


- põllumajandus

- kaubandus

- toitlustus

- teenindus

- metsa- ja puidutööstus

24.12.5 Arenguvõimalused ja eeldused

- lähedus Valga linnale

- raudtee ja suuremate maanteede

olemasolu

- suhteliselt mitmekesine majandusliku

ja sotsiaalse infrastruktuuri olemasolu

- riigipiiri lähedus


- Valgamaa tantsumuusikaansamblite päev Sooru rahvamajas

- teaduslik-rakenduslik konverents “Koostöö Eesti külas” Tagula rahvamajas

- Valgamaa rahvatantsijate simman Tagula rahvamajas

- Jüriöö jooks

- Valgamaa rahvamuusikaansamblite simman Laatre rahvamajas

- Iigaste päevakeskuse avamine

- Tagula Algkooli 230.aastapäeva tähistamine

- veepidu “Karsumm” Soorus

- Iigaste maanteejooks

- valla spordipäev

- “Jalgrattapäev” Tsirguliinas

- 8. valla päev Laatres

- “Valla rammumees-98” Laatres

- Tsirguliina Keskkooli internaadihoone osaline rekonstrueerimine, mille tulemusena said

uued ruumid arvutiklass, tööõpetuse klass, köök ja söögisaal


146

24.13 Tõrva linn

Pindala 4,8 km²

Elanikke 3494

Kaugus maakonnakeskusest 28 km


Töötajaid 14

Linnapea Edgar Umblia

Linnasekretär Tiina Mitt (alates 1.09.1998)

24.13.2 Volikogu

Liikmeid 15

Esimees Ivar Hanvere


- hooldekodu

- haigla

- polikliinik

- perearstikeskus

- apteek

- gümnaasium

- põhikool

- muusikakool

- 2 lastepäevakodu

- rahvamaja

- 2 raamatukogu

- kino

- vabaõhulava

- kammersaal

- spordisaal

- huvialastuudio


- toiduainetetööstus

- kaubandus

- teenindus

- ehitus

- energeetika

- puidutöötlemine

- pangandus

- õmblusettevõtted


- ainulaadse looduskeskkonna ja pikaajaliste tootmistraditsioonide ärakasutamine

- puhkemajanduse arendamise eeldused

- tugevad kultuuritraditsioonid, rohked isetegevusringid


- noortebändide festival “Noor Rock ‘98”

- Tõrva meeskoori 50. aastapäeva kontsert

- Tõrva meesansambli 30. aastapäeva kontsert

- laulukonkursi “Valgete ööde Valss´98” maakondliku etapi korraldamine

- V Tõrva linna päevad

- vabaõhu-ooperi “Porgy ja Bess” etendus Tõrva kesklinnas

- endise kõrtsihoone (Valga 1) restaureerimine

- Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism poolt tunnistati Tõrva-Helme piirkond aasta parimaks

turismiobjektiks Lõuna-Eestis

- Valgamaa sügavaima, Kaarlimäe puurkaevu rajamine

- alustati Kaarlimäe veehaarde ja torustike ehitust

- Tartu tn., gümnaasiumi ümbruse, Kooli tn. tänavavalgustuse ehitamine

- Tõrva keskväljaku rajamise I etapp

- avati esimesed hotellid Tõrva linnas “De Tolly” ja “Pigilinna”


kuvada.

147

24.13.7 Osalemine projektides ja programmides

- Tõrva linna reoveepuhasti, kanalisatsioon ja veehaare

- Tõrva linnavalitsuse arvutivõrgu rajamine

- interneti ühenduse loomine gümnaasiumis ja linnavalitsuses

- kommunaalteenuseid osutava AS Riiska (100% aktsiaid kuulub linnale) asutamine

- osalemine turismimessil TourEst ‘98

- viidi ellu kodumajutusprojekt majutusteenuse osutamiseks

24.13.8 Sõpruspiirkonnad välismaal

- Timra kommuun Rootsis

- Laihia vald Soomes

24.14 Valga linn

Pindala 16,54 km²

Elanikke 15524

Valga linn on Valga maakonna keskus


Töötajaid 63

Linnapea Uno Heinla

Linnasekretär Egle Lääne

24.14.2 Volikogu

Liikmeid 21

Esimees Ene Kulasalu


- hooldekodu

- väikelastekodu

- päevakeskus

- perekeskus

- 2 gümnaasiumi

- kaugõppegümnaasium

- 3 põhikooli

- internaatkool

- laululava

- keskstaadion

- jalgpalli harjutusväljak

- 4 koolivõimlat

- kutsekool

- 4 munitsipaal-lasteaeda

- eralasteaed

- polikliinik

- haigla

- terviseedendamise keskus

- kultuuri- ja huvialakeskus

- raamatukogu

- muuseum

- ujula

- spordisaal

- lasketiir


- toiduainetetööstus

- tekstiilitööstus

- mööblitööstus

- põllumajandussaaduste

ümbertöötlemine

- masinatööstus

- metsandus

- kaubandus

- teenindus

- transport

- energeetika, kütus

- pangandus

- turism


- võimalus kujuneda rahvusvaheliseks transpordi-, transiidi- ja logistikakeskuseks


148

- soodsad tingimused vabamajandustsooni loomiseks

- turismi, sh transiitturismi ja sporditurismi areng

- töötleva tööstuse areng

- hariduse edendamiseks on kavas asutada Eesti-Läti Instituut

- keskkonnakaitsega seotud probleemide lahendamine (puhas joogivesi, puhastatud

reoveed)

24.14.6 Viimase viie aasta olulisemad tähised

- Pedeli luha korrastustööde alustamine (paisjärve rajamine) (1994)

- renoveeriti Valga Keskraamatukogu ruumid (1996)

- teostus Valga-Valka vaheline piirialane koostööprojekt ESTLA koostöös Soome-Rootsi

piirilinnade Tornio-Haparandaga (1996-1998)

- avati Valga haigla esimene korpus (1997)

- avati Valga Turismiinfokeskus (1997)

24.14.7 1998. a.

- mälestustahvli avamine raekojas esimesest eestlasest linnapeale Johannes Märtsonile

- avati terviseedendamise keskus

- avati rahvusvahelisele nõuetele vastav Valga Keskstaadion

- alustati “Säde” maja renoveerimist muuseumi ja regionaalse arhiivi tarvis

- alustas tegevust töötute aktiviseerimiskeskus

- valmis linna üldplaneeringu II etapp

- Valga Keskraamatukogus avati internetipunkt

- osaleti valitsusdelegatsiooni töös Valga-Valka piiriprobleemide lahendamisel

- II Valga-Valka ettevõtluspäev

- rahvusvaheline puuskulptuuride sümpoosium

- avati vedur-mälestusmärk Valga-Tartu ja Valga-Pihkva raudteeliini 110. aastapäevaks

- jätkusid tööd Pedeli luha korrastamisel ja paisjärve ehitamisel

- Paju veehaarde ehituse käivitamine

- Valga reoveepuhastusjaama ehituse konkursi väljakuulutamine

24.14.8 Lahendamistvajavad probleemid

- kohalikule elanikkonnale lihtsustatud piiriületuskorra kehtestamine

- ühekordse piirikontrolli kehtestamine

- vabamajandustsooni loomine

- transiidi- ja logistikakeskuse loomine

- Valga-Valka vahelise koostöö tõhustamine

- ESTLA II projekti käivitamine

- Eesti-Läti Instituudi loomine

- rahvusvahelise rongiliikluse taastamine

- keskkonnaalaste probleemide lahendamine (puhas joogivesi, reovete puhastamine)

- Pedeli luha korrastamine

24.14.9 Koostööpartnerid ja –valdkonnad

Eestis:

- Kagu-Eesti omavalitsused - piiriäärsete alade koostöö ettevõtluse, turismi ja logistika

arendamiseks

- Kõik regioonid Eesti Linnade Liidu ja Omavalitsusliitude Koostöökogu raames -

kõikides valdkondades

Väljaspool Eestit:


kuvada.

149

- Valka linn (Läti Vabariik) - kultuur, keskkonnakaitse, turism, sotsiaalsfäär ja meditsiin,

päästeteenistus, sport, regionaalne areng

- Põhja-Läti - piirialade koostöö

- Pihkva (Vene Föderatsioon) - piiriäärsete alade koostöö

- Kalundborg (Taani Kuningriik) - noorsootöö

- Tornio (Soome Vabariik) - piirilinnade koostöö, turism, kultuur, haridus, majandus,

keskkonnakaitse

- Haparanda (Rootsi Kuningriik) - piirilinnade koostöö, turism, kultuur, haridus,

majandus, keskkonnakaitse

- Ylistaro vald (Soome Vabariik) - kultuur

- Lübzi linn (Saksamaa) - kultuur

- Staraja Russa (Vene Föderatsioon) - suhete loomise staadium

- Parchimi maakond (Saksamaa) - kultuur, haridus

- Hallsbergi kommuun (Rootsi Kuningriik) - kultuur, haridus

- Moskva oblast (Vene Föderatsioon) - suhete loomise staadium

24.15 Õru vald

Pindala 104,6 km²

Elanikke 666, majapidamisi 313, sh talusid 129


Keskus Õru alevikus. Kaugus maakonnakeskusest 22 km


Töötajaid 8

Vallavanem Andres Palloson

Vallasekretär Klaudia Tuhkanen

24.15.2 Volikogu

Liikmeid 7

Esimees Avo Allik


- velskripunkt

- lasteaed-algkool

- 2 raamatukogu

- spordiplats


- puidutöötlemine

- teenindus

- kaubandus

- metsandus


- ettevõtluse areng

24.16 Valgamaa Omavalitsuste Liit

Kantselei Kesk 12, 68203 Valga, tel 66 164

Esimees Riho Raave

Aseesimees Uno Heinla, Rein Org

Sekretär Ellen Eglit

Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on suurkogu. Suurkogusse kuuluvad kõikide

liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat.


150

Tabel 24-5 Esindajad

valla/linnavolikogu poolt volitatud

esindaja (volikogu esimees)

vallavanem/linnapea

Helme Andres Parts Toivo Põldma

Hummuli Arno Loorist Kalev Laar

Karula Eduard Õunapuu Roland Sonne

Otepää Jaak Uudmäe (kuni 08.10.98)

Jaanus Barkala (alates 19.11.98)

Aivar Nigol

Palupera Valdeko Värva Terje Korss

Puka Toomas Tiidt Heikki Kadaja

Põdrala Sulev Sildna Aivar Uibu

Pühajärve Jüri Kork Riho Raave

Sangaste Jaan Vaher (kuni 21.12.98) Rein Org

Taheva Tõnu Prangli Rein Laidre

Tõlliste Martin Maask Madis Gross

Tõrva Ivar Hanvere Edgar Umblia

Valga Ene Kulasalu Uno Heinla

Õru Avo Allik Andres Palloson

Suurkogudevahelisel perioodil teostab liidu juhtimist juhatus, mille koosseisu kuuluvad kõik

vallavanemad ja linnapead.

Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendussse, kus esindajateks

on Riho Raave ja Rein Org.

Otepää, Tõrva ja Valga linn kuuluvad Eesti Linnade Liitu.

Eesti Linnade Liidu esindajana osaleb Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioonis Uno

Heinla ja Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esindajana Riho Raave.

24.16.1 Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused

raha eraldamine Valgamaa Fondile maakondlike kultuuri-, haridus- ja spordiürituste

läbiviimiseks ning infotehnoloogia arenguks;

RIP-i rahade jaotusettepanekute kooskõlastamine;

toimetulekutoetuse jaotuse kooskõlastamine;

hariduskulude eelarve kooskõlastamine;

õpilaste sõidusoodustuseks eraldatud summa jaotuse kooskõlastamine;

raha eraldamine munitsipaalkoolidele lipumastide paigaldamiseks koos riigilippudega;

“Tiigrihüppe” programmi jätkamine ja programmi koordinaatori tegevuse finantseerimine;

kaasfinantseerimine ja osalemine SA “Lõuna-Eesti Turism” töös;

õppekirjanduse tellimiseks otselepingute sõlmimine kirjastuste ja kohalike omavalitsuste

vahel;

projektide “Valgamaa Reklaamraamat” ja “Valgamaa Viidaprojekt” käivitamine;

SA “Valgamaa Fond” asutamine kõigi maakonna omavalitsusüksuste poolt;

kaasaaitamine Taheva Lastesanatooriumi edasise arengu ja rakendusvõimaluste

leidmisele;

osalemine Kagu-Eesti Logistika Arengu nõukogu töös ja Kagu-Eesti Logistika Keskuse

projekti töögrupis;

maavanema Rein Randveri kandidatuuri kooskõlastamine järgmiseks ametiajaks.


kuvada.

151

24.16.2 Olulisemad üritused ja sündmused omavalitsuste liidu raames

kohtumised peaminister Mart Siimanni, regionaalminister Peep Aru,

põllumajandusminister Andres Variku, keskkonnaminister Villu Reiljani,

majandusminister Jaak Leimanni, teede- ja sideminister Raivo Vare, kultuuriminister Jaak

Alliku ja siseminister Olari Taaliga;

kohtumised Politseiameti peadirektori Harry Tuulega ja Kaitsepolitsei piirkondliku

esindajaga, Metsaameti peadirektor Andres Talijärve ja Maanteeameti peadirektor Riho

Sõrmusega, Võru Instituudi direktor Kaido Kamaga;

Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide õppereis Valgamaale;

Kagu-Eesti maakondade omavalitsusjuhtide ühisseminar Värskas;

projekti DOLARDIVAJ-2 raames ühisseminar Pühajärvel ja õppereis Rootsi Östersundi;

konverentside “Koostöö Eesti külas” ja “Eesti küla areng” läbiviimine;

Eesti-Läti-Vene piiriäärsete alade koostöönõukogu töös osalemine;

koostöösuhete loomine Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Staraja Russa rajooniga;

aasta tööst kokkuvõtete tegemine koos maakonna omavalitsustöötajatega Pühajärvel.

24.17 Sihtasutus Valgamaa Fond

2. oktoobril 1998 asutasid Valgamaa 14 omavalitsusüksust Sihtasutuse Valgamaa Fond, mis

põhimõtteliselt on varem tegutsenud samanimelise mittetulundusühingu tegevuse jätkaja,

kogudes vahendeid ja kasutades neid maakonna tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse,

spordi- ning kultuurivaldkonna arendamiseks. Mittetulundusühing lõpetas oma tegevuse 4.

veebruaril 1999.a.

Sihtasutuse nõukogu on 9-liikmeline: Rein Randver-esimees, Uno Heinla- esimehe asetäitja,

liikmed- Toivo Gulbe, Heikki Kadaja, Terje Korss, Sulev Lauk, Toivo Põldma, Valeri Talu,

Georg Trašanov. Sihtasutuse igapäevast tööd korraldab juhataja Helve Braun.

Tabel 24-6 Valgamaa Omavalitsuste Liidu rahalised eraldised (kr)

Maakondlikeks üritusteks 478200

- Haridus 122900

- Alusharidus 20650

- Kultuur 56000

- Koolisport 68050

- Meistri- ja karikavõistlused 60400

- Noorsooüritused 75000

- Sotsiaal- ja tervishoid 75200

Taotluste rahastamine 411800

Muud ettevõtmised 55000

- Koostöö Tartu Ülikooliga 25000

- Toetus Eesti TV Lõunakanalile 30000

Trükised 55000

- Valgamaa aastaraamatu väljaandmine 25000

- Infovoldiku “Valga maakond arvudes” väljaandmine 10000

- Brošüüri “Valgamaa kirikud” väljaandmine 10000

Valgamaa Fondi toetasid rahaliselt kogusummas 31500 krooniga:

AS Astra, AS Eesti Telefon ,AS Eesti Ühispank. AS Otepää Lihatööstus Edgar, AS Sangaste

Linnas, AS Valga Külmvagunite Depoo, OÜ E ja J Ehitus, Tartu Tootjate Liit


152

24.17.1 Valgamaa Fondi aastapreemiad

Valgamaa Fond andis teist aastat järjest välja aastapreemiaid, millega tunnustati inimeste

teeneid Valgamaa hariduse, kultuuri, spordi, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande arendamisel.

Rahalise preemiaga kaasnes tänukiri ja tunnustusmedal.

Aastapreemiate saajad

- Anton Hermann – spordipreemia, Puka valla pensionär, spordiaktivist

- Ene Kornet – tervishoiupreemia, AS Valga Haigla naistearst

- Marina Mägi – sotsiaalhoolekande preemia, lasteaed - taastusravikeskuse “Võrukael”

juhataja

- Irja Piiskoppel – kultuuripreemia, Tõrva linna kultuurijuht

- Urve Sillaste – hariduspreemia, Valga Gümnaasiumi inglise keele õpetaja


kuvada.

153

25. Kasutatud kirjandus

1. Ajaleht “Olevik” 1898. aasta numbrid

2. Ajaleht “Sõnumileht” 14.05.1998

3. Ajaleht “Äripäev” 25.11.1998

4. Eesti Statistika. Kuukiri 5/98, Statistikaamet, Tln., 1998

5. Eesti Statistika. Kuukiri 9/98, Statistikaamet, Tln., 1998

6. Palk 1995. Statistikaamet, Tln., 1996

7. Palk 1/98, Statistikaamet, Tln., 1998




11. Väliskaubandus nr. 4/1998. Statistikaamet, Tln., 1999

Documents

Valgamaa Aastaraamat 1998 · 1994. aastast jäid eelkõige meelde ülemaailmsed valgamaalaste päevad ja suure hulga Valgamaad tutvustavate trükiste väljaandmine. 1995. aastal loodi