Embed Size (px)
Citation preview
Nr 8 (226) 15. september 2016 Pala valla ajaleht
VALLAVANEMA VEERG
Augustis peetud vallavo-likogu istungil otsustati
ühehäälselt esitada Riigi-kohtule taotlus, mille sisuks on algatada põhiseaduslik-kuse järelevalve menetlus ja tunnistada haldusrefor-mi seaduse § 3, 3. peatüki (§-id 9-13) ja § 24 lõige 1 põhiseadusvastasuse tõttu kehtetuks.
Põhiseaduslikkuse jä-relevalve kohtumenetluse seaduse järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu esi-tada Riigikohtule taotluse tunnistada jõustunud sea-dus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku oma-valitsuse põhiseaduslike tagatistega.
Probleemi tausta selgitu-sena lugegem advokaadibü-roos Varul koostatud õigus-liku arvamuse kokkuvõtet.
„Haldusreformi seaduse (edaspidi HRS) §-s 3 ette nähtud omavalitsusüksu-se miinimumsuuruse kri-teerium (5000 elanikku) on vastuolus põhiseaduse (edaspidi PS) §-dest 154 ja 158 tuleneva KOV õigus-subjektsuse garantiiga. Täp-semalt on õigussubjektsuse garantii riive ebaproportsio-naalne ja põhiseaduslikult õigustamata. Haldusreformi eesmärk on määratletud liiga üldiselt. Tegemist on üksnes haldusreformi terri-toriaalse poolega ning refor-mi sisuline aspekt (KOV-ide osutavate avalike teenuste piiritlemine ja nende kva-liteedi reguleerimine) täp-sustub alles reformi teises etapis. Sellepärast ei ole võimalik hinnata, kas oma-valitsusüksuse miinimum-suuruse kriteerium täidab oma eesmärki või mitte. Õigussubjektsuse riive ei ole ka vajalik meede, sest riik ei ole ammendanud muid meetmeid KOVide võime-kuse tõstmiseks, eelkõige KOV-ide koostööd. Ka ei ole riive mõõdukas, sest kuigi riive on intensiivne, siis eesmärgi kaalukust ei ole selle määratlematuse tõttu võimalik hinnata.
HRS 3. peatükis ette nähtud KOV-ide sundühen-damine Vabariigi Valitsuse poolt on samuti vastuolus KOV-i õigussubjektsuse ga-rantiiga. Analoogselt oma-valitsusüksuse miinimum-suuruse kriteeriumiga ei ole riive proportsionaalne. Riive ebaproportsionaalsust süvendab see, et sundühen-damine on vastuolus teiste KOV-i tagatistega ja ka põhiseaduse üldpõhimõte-tega, sh on sundühendamise läbiviimiseks ette nähtud ebamõistlikult lühike aeg. Lisaks, kuna riive eesmärk (KOV-i osutatavate teenuste sisu ja kvaliteedi kriteeriu-
mid) ei ole piisavalt määrat-letud, siis ei ole KOV-idel sundühendamise käigus tõhusat võimalust avaldada riive kohta oma arvamust ning lisaks ebaproportsio-naalsusele on riive vastu-olus ka PS §-ga 158.
HRS § 24 lg 1, mis välis-tab õigust saada ühinemis-toetust enamiku KOV-ide jaoks, keda ühendatakse sunniviisiliselt, on samuti põhiseadusvastane. Nimelt on see säte vastuolus põhi-seaduse §-st 154 tuleneva finantsgarantiiga koosmõ-jus § 12 lõikest 1 tuleneva võrdse kohtlemise põhi-mõttega. HRS § 24 lg 1 on põhiseadusvastane osas, milles see seab õiguse saada ühinemistoetust sõltuvusse sellest, kas KOV-il on hal-dusreformi käigus õnnestu-nud vabatahtlikult ühineda, või sellest, kas KOV-i kõr-val esineb veel üks miini-mumsuuruse kriteeriumile mittevastav KOV, millega ei ole ühist piiri. KOV-ide erinev kohtlemine nendele finantsgarantii tagamisel ei ole proportsionaalne, kuna KOV-e eristatakse nendest sõltumatute ja tihti ka as-jakohatute kriteeriumide alusel.“
Mul õnnestus kaasata võitlusesse veel 22 omavalit-sust – loodetavasti on nõnda meie sõna jõud Riigikohtus kaalukam.
Olen aastaid vastu seisnud Eesti Posti
nõudmisele sulgeda Pala postkontor. Nüüd aga tea-tas Eesti Post, et postitee-nuste osutamine viiakse üle postkontorist Pala A ja O kauplusesse. Alates 24. oktoobrist osutab postitee-nuseid ja väljastab saadetisi kaupluses asuv Pala posti-punkt. Postkontori viimane tööpäev on 21. oktoober.
Hiljuti läks manalatee-le taasiseseisvunud Eesti esimene Pala vallavanem Sulev Ottson. Eelmisel nä-dalal lahkus meie hulgast vallavalitsuse pikaaegne töötaja Tiina Juhkov. On äärmiselt kurb, kui lahku-vad inimesed, kes on kohali-ku omavalitsuse arendamise heaks nii palju teinud ja oleksid võinud veel kaua meie hulgas olla. Me austa-me ja mälestame neid.
Septembris algas uus õppeaasta ja Pala koolis alustas kooliteed 14 sära-silmset koolilast – tänavune esimene klass on suurem kui eelmistel aastatel. Soovin kõikidele õpilastele ainult häid hindeid, huvitavat ja avastusterohket kooliaastat, õpetajatele jõudu ja tugevat tervist ning lastevanematele õnne ja kannatlikkust.
JOZSEF WEINRAUCHPala vallavanem
Huvitavat ja edukat uut kooliaastat!„Hea algus pole pisiasi,
ehkki algab pisiasjast,“ on öelnud Vana-Kreeka filosoof Sokrates.
Uue kooliaasta algusesse on koondunud pidulikkus, ootusärevus, taaskohtumis- ja avastamisrõõm. Ühtlasi on haridusteekonna algus värav tulevikku, kuhu suudame väärikalt välja jõuda vaid siis, kui meil on piisavalt teadmisi, oskuseid ja koge-musi. Juba Eesti rahvusee-pose kangelane Kalevipoeg, kes andnud inspiratsiooni ka Jõgevamaa tunnuslause loo-misel, jõudis reisilt maailma lõppu tagasi tulles järelduse-le, et „ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormat, tuleb tarkust tunnistada“.
Enam kui sajandivanu-ses Pala koolimajas hakkab tänavu õppima neliteist esi-mese klassi õpilast – rohkem kui varematel aastatel. See näitab, et noored pered pea-vad Pala valda turvaliseks, vaimuerksaks ja atraktiiv-seks elukeskkonnaks.
Soovin, et sõbraliku ja ühtehoidva kooliperega lii-
tunud esimese klassi poi-sid ja tüdrukud tunneksid end siin hästi. Seejuures on abiks klassijuhataja ja teisedki õpetajad oma põhjalike teadmiste ja koge-mustega, mida nad meister-likult ja heatahtlikult edasi annavad. Palju on õppida ka vanematelt koolikaas-lastelt.
Staažikamatele õpilas-tele soovin samuti jätkuvat edukat haridusrajal käi-mist. Harjumuspäraseks saanud koolielu toob usuta-vasti selgi aastal igaühele uusi positiivseid üllatusi.
Uuendus, mis hakkab meie koolis sellest õppe-aastast kehtima, ja mille põhjal tunnistusi saadakse nüüd kolm korda aastas, aitab võibolla ära hoida stressirohkeid õppimispäevi ja võimaldab paremini õppe-protsessi süveneda.
Õnnitlen uue õppeaasta alguse puhul ka kõiki lapse-vanemaid ning soovin mee-lekindlust ja kannatlikkust oma laste kasvatamisel ja juhendamisel.
Hariduse omandamine ehk harituks saamine ei kul-ge mitte ainult tavalistes koolitundides. Mitmekülg-seid põnevaid ja silmaringi avardavaid võimalusi pakub selleks meie koolis huvite-gevus kultuuri-, spordi- või mõnes muus valdkonnas. Harrastused on viinud sageli meie õpilasi konkurssidele ja võistlustele, kus Pala kooli õpilased on saavutanud au-hinnalisi kohti maakondlikul, üleriigilisel ja ka rahvusvahe-lisel tasandil.
Pala kooliõpilaste etlemi-ne erinevatel kultuurisünd-mustel on lausa iseenesest-mõistetav. Peagi toimuvad taas meie koolile nime and-nud Anna Haavale pühen-datud luulepäevad. 2017. aastal on kooli tantsuringid esindatud koolinoorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään“.
„Mina jään“ on praegu lipukirjaks ka Pala vallale, väiksele, kuid tublile omava-litsusele, kes on otsustanud jääda iseseisvaks haldusre-formi tõmbetuultes oravarat-ta tormakas pöörlemises.
Tänu koduomavalitsuse toetusele on ajaloohõnguline koolimaja ja selle ümbrus pidevalt ajakohasemaks muu-tunud. Spordisõbrad rõõmus-tavad uue katte üle kooli staadionil. Pala ökopaisjärv on kauniks veesilmaks, pal-judele lastele ka ujumaõppi-mise kohaks.
Uue tarkuseaasta hakul ja Eesti presidendivalimis-te eel juhiksin tähelepanu asjaolule, et üks presidendi-kandidaatidest Siim Kallas sai avalikkusele tuntuks raadiosaates „Memoturniir” Tarkade Klubi juhtides. Näi-teks teine kandidaat Mailis Reps on olnud kahel korral haridus- ja teadusminister.
Ehk õpib mõni tulevane president just Pala koolis. Unistada tasub, unistama peab ja seda tuleb teha jul-gelt. Täitugu võimalikult palju unistusi ka alanud kooliaastal!
MALLE WEINRAUCHPala kooli direktor
1. september Pala Koolis.
Pala Kooli esimesse klassi astusid tänavu (esireas vasakult): Gert Kotselainen, Ethel-Ly Suve, Arianna-Viktoria Lehtla, Emma-Lotta Oras, Sandra Malene Ottson, Anna-Liisa Oras, Mario Päll, (teises reas vasakult) Anti Lepasepp, Moona-Liisa Pärn, Joanna Juursalu, klassijuhataja Ave Kirikal, Karola Karu, Oliver Maran, Siim Markkel Kask ning Eha Merin Nõmm.
Foto: ENN PARV
Fotod: 3 x ENN PARV
NR 8 (226) 15. september 20162
15.–17. augustini korral-das Eesti Koolispordi Liit Hiiumaal Randmäe puh-ketalus koolinoorte XI su-vemängud „Meri ja päike“.
Pala koolist võtsid suve-mängudest osa õpilased Keiu Kaasik, Randel Kivirand, Airi Rattasepp, Armo Tõp-pan, Ove Üllar Viesemann ning õpetaja Virge Otsa. Kokku osales 248 koolinoort ja 46 õpetajat üle Eesti.
Lisaks sportlikele tege-vustele oli suvemängude läbivaks teemaks meie iga-päevaelu turvavate inimes-te töö tutvustamine. Osa-lejate hilisem tegevus oli seotud kuuldud teemadega, näiteks „Tuletõrjeolümpia“.
Hiiumaa loodusega sai tutvuda orienteerumise
käigus. Samuti pidid noo-red tutvustama kodumaa-konda või -linna enda loo-dud eeskavaga. Jõgevamaa noorte (pildil) ülesastumine
kujunes huvitavaks ja meel-dejäävaks.
Suvemängud andsid või-maluse suhelda noortega kogu Eestimaalt ning aktiiv-
selt aega veeta. Hoolimata kehvast ilmast oli see väga nauditav aeg.
OVE ÜLLAR VIESEMANN
Ootame kõiki luuleaustajaid kuulama Anna Haavale pühendatud põhikooli õpilaste luulekonkurssi „Meid ümbritseb põnev maailm“ 14. oktoobril kell 12 Pala kultuurimajas
Pala noored osalesid koolinoorte suvemängudel
25. augustil käis bussitäis Pala inimesi Järvamaal õppe- ja huvireisil
Igasuvine reis toimub täiskasvanud õppija nädala egiidi all ning on muutunud juba traditsiooniks.
Seekord külastasime Kubja ürditalu, vanatehnika varjupaika Järva-Jaanis (ülemisel fotol), uudistasime ime-armsaid alpakasid Wile farmis (alumisel pildil), uurisime rikkalikku hostade kollektsiooni Elise aiandis ning saime osta lilleistikuid.
Tänusõnad kuuluvad toredale, uudishimulikule ja väga hästi kella tundvale reisiseltskonnale ning bussijuht Karlile.
MARGIT SOIEVAFotod: MARGIT SOIEVA
9. septembril toimunud XII Pala rattamaratonist võttis osa 70 noort jalgrat-turit.
Vanuseklasside pari-mad:
N 10 (distants 10 km)Anna-Maria Aasmaa
ajaga 38.17, Katriin Maria Märtinson (43.18), Sandra MaleneOttson (45.44), kõik Pala koolist;
M 10 (10 km)Moorits Enel (35.15)
Palamuse gümnaasiumist (VooremaaCentrum), Oli-ver Tõnisson (35.48) Pala koolist, Sten Juhkov (35.58) Pala koolist;
N 12 (10 km)Johanna Aren (32.17),
MirtelMenind (33.32), mõ-lemad Pala koolist, Saskia Sulp (35.09) Palamuse güm-naasiumist (VooremaaCent-rum);
M 12 (10 km)Andris Roland Saar
(23.23) Palamuse gümnaa-siumist (VooremaaCentrum), Martti Lenzius (24.10), Jür-gen Puskin (27.06), mõlemad Lähte ühisgümnaasiumist;
N 14 (10 km)Mai-Liis Aasa (29.20),
Kelly Susi (32.00), Mari-Andra Rätsepp (32.38) – kõik Pala koolist;
M 14 (20 km)Risto Loorits (42.13) Tabi-
vere põhikoolist, Raiko Saar (44.36), Oskar Hendrik Hütt (47.23), mõlemad Palamu-se gümnaasiumist (Voore-maaCentrum);
N 16 (10 km)Bäthel-BettyPirk (33.04),
Sirli Oras (42.51), Airi Rat-tasepp (43.26), kõik Pala koolist);
M 16 (20 km)Oliver Harris Hütt (41.29)
Palamuse gümnaasiumist (VooremaaCentrum), Aron-Sven Kilk (51.08), Sten-Eric Suve (1.05.16), mõlemad Pala koolist.
Rattamaraton avas spor-dinädala, mis kestab 9.–16. septembrini. 13. septembril peeti Pala kooli meistrivõist-lused sügisjooksukrossis. 15. septembril korraldatakse spordipäev kergejõustikus, samuti toimuvad erinevad klassidevahelised võistlused.
Rattamaratoni korralda-mist toetasid Pala vallavalit-sus ja Eesti kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp, rajameister oli Kalev Karu.
VIRGE OTSAPala kooli kehalise kasvatuse õpetaja
XII Pala rattamaratoni tulemused
Keerutajate ja Tuuritajate tantsusuvi möödus elamusterohkelt ja romantiliseltPala valla rahvatantsu-kollektiividele – nais-rühmale Keerutajad ja segarühmale Tuuritajad – tõi lõppev suvi mitmeid meeleolukaid ja hingelii-gutavaid esinemisi erine-vates Eestimaa paikades.
Tantsusuve juhatas sisse päikesesäras 28. mail toimu-nud Pala valla tantsupäev. Naisrühma Keerutajad liik-mele Eveli Norringule meel-disid väga teine Eesti naiste tantsupidu ja Tallinnas peetud võimlemispidu. „Suu-rüritusele andis erilise aura patroon Ivo Linna, kes kõiki tantsijaid ja pealtvaatajaid oma sünnipäeva tähistama kutsus. Juuni lõpus sead-sime oma tantsusammud Tallinna poole, kus toimus võimlemispidu „Hingelind“, mis oli meie jaoks kõige elamusterohkem. Esinesime kavaga „Õnnelaegas“. Peo muutsid eriliseks huvitavad
võimlemiskavad ja ilusad esinemisriided,“ rääkis ta, lisades, et juulis esineti „Pei-psi romantikal“ ja augustis käidi Kääpa kohvikutepäe-val. „Tantsida on ikka tore ja vahva, et meid kutsuti esinema 17. septembril toi-muvale suurele Paunvere väljanäitusele,“ märkis tragi ja veetlev rahvatantsijanna.
Segarühma Tuuritajad tantsija Kalev Karu nime-tas rahvatantsusündmuseks number üks naiste tantsupi-du Jõgeval. „Vaatamata Eesti ilmale ja mudasele tantsuväl-jakule täitsime eesmärgi koos mitme tuhande Eesti nais-tantsijaga. Mida raskemad tingimused, seda rohkem tuleb ennast kokku võtta ja seda parem tuleb tulemus. Oli üks raskemaid, kuid ka ilusamaid tantsupidusid.“
Romantilist esinemis-keskkonda pakkus Tuu-ritajatele festival „Peipsi romantika“. „Kasepää lau-
lulava on ideaalne väikeste romantiliste ürituste korral-damiseks. Vaade järvele ja õhtune loojuv päike loovad omamoodi intiimse õhkkon-na. Potentsiaali sellel kohal on päris palju, lihtsalt tuleb häid mõtteid realiseerida. Suured popüritused pigem ei sobi sellele kohale, mis võiks jääda ikkagi sellise suvehommiku tõusva päike-se romantika jaoks,“ arvas Kalev Karu.
Huvitavaks ja meeldi-vaks väljakutseks nimetas Kalev Karu ka Tuuritajate esinemist Pala tantsupäeval ja Saare vallas Kääpal me-repäevade käigus toimunud laulu- ja tantsuüritusel. „Oma lapsepõlve mängu-maal, suurel kaldus ja järsul kodumäel mutimulla hun-nikute vahel rahvatantsu tantsida oli lahe.“
„Meil kujuneb keskmine repertuaar suveks välja eel-
oleva aasta nn kohustuslikest ja eelnevatel aastatel selgeks õpitud tantsudest. Esma-kordne võib see repertuaar olla ehk neile, kes just ei liigu ühelt tantsuürituselt teisele. Iga uus tants annab midagi juurde, uusi samme, uusi emotsioone, uusi mõtteid. Tantsuoskusega on nii nagu on, kuid anname endast alati parima,“ rääkis Kalev Karu.
Rahvatantsijad moo-dustavad omaette toreda
kokkuhoidva tutvuskonna. „Rahvatantsijad B- ja D-va-nuserühmades üle Eesti on juba aastaid nii tuttavad, et ka lihtsalt juhuslikult täna-val kohtudes tahaks kaabut kergitada. Enda maakonna tantsijatest rääkimata,“ märkis pühendunud tant-sumees.
„Kolmekümneaastase staažiga koolijuhi Malle Weinrauchi juhendatavad tantsurühmad Keerutajad ja Tuuritajad on tuntud nii Jõgevamaal kui ka kauge-mal. Malle oskab rahva-tantsu õpetades rakendada ka oma matemaatikaõpetaja teadmisi ja oskusi. Väi-ke, aga tubli Pala vald on üks silmapaistvalt tugev rahvatantsu kants,“ ütles Jõgevamaa rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt.
JAAN LUKAS
Foto: ENN PARV
Naisrühm Keerutajad.
Foto: erakogu
Foto: erakogu
NR 8 (226) 15. september 2016 3
Assikvere kandi ini-mesed korraldasid 16. folklooripäeva, käisid huvitaval ekskursioo-nil, jätkavad külateatri tegevust ning alusta-vad seltsimaja fassaadi renoveerimist.
1. juulil käis Assikvere rahvas ekskursioonil Mulgi-maal. Kultuurireisi käigus külastasime Suure-Jaani kalmistut ja Mart Saare kodukohta Hüpassaares. Heimtali koduloomuuseu-mis imetlesime esivanema-te ilusat näputööd, Kitz-bergi muuseumis tajusime kohalikku entusiasmi kir-janiku pärandi hoidmisel. Karksi Kultuuriselts võttis meid vastu, kostitas lõu-naga ja jagas teavet enda valla seltside tegemistest. Lossimägedes meenutasi-me laulu „Minu sünnikoht Karksi ...”. Grupipildi te-gime imekauni Taagepera lossi ees.
Suve tähtsamaks sünd-museks Assikveres oli selgi aastal augustikuine folkloo-ripäev, mis toimus juba 16. korda. Igapäevased vihma-hood panid mõtlema, kas saame pidu pidada õues või sunnib vihm meid selt-simaja katuse alla. Seekord lasi ilmataat peo väljas ilusti ära pidada. Esines ansambel Tantsusarvikud Tallinnast, kes oli folkloo-ripäeval ka 2012. aastal. Ansamblis tantsib meiegi külaga seotud Anne Müür-sepp. Tantsijad ei hoolinud väiksest vihmasabinast ja leidsid tantsimiseks sobiva platsi seltsimaja taga.
Folkloorikavas „Suvi ämmä ja äiäga”, mille kir-jutas Ann Kilk ja lavastas Ülle Meos, kaasa teinud
lapsed said kodaveremur-delise tekstiga väga hästi hakkama. Etenduse ajaks kolis publik seltsimaja saali. Pealtvaatajaid oli Rannast, Palalt, Nõvalt ja Hallikultki.
Järgnenud mängudes lõid rõõmsalt kaasa nii lap-sed kui ka täiskasvanud. Rahvalikke laulu- ja lii-kumismänge organiseeris Terje Puistaja Eesti Rah-vapärimuse Koolist.
Tantsusarvikute esine-mist toetas KÜSK Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaudu ja folkloorikava val-mimist toetas Rahvakul-tuuri Keskus Peipsiveere programmi kaudu.
Assikvere külateatrit ootab 13. oktoobri õhtul ees ülesastumine Tartu laulupeomuuseumis näi-
dendiga „Sõber meriröövel”. Loodetavasti jätkub näite-seltskonna tegutsemine ka edaspidi, Ülle Meos valmis-tab ette järgmise lavastuse stsenaariumi.
Jõgeva Koostöökoja Leaderi meetme komisjon otsustas toetada Assik-vere projekti „Assikvere seltsimaja fassaadi reno-veerimine”. See tähendab seltsimaja voodri ja sokli soojustamist ning laudise vahetust. Ettevalmistus-tööd tuleb teha vabataht-liku tööna. Projektijuht on Roland Vaikmäe.
Meid, külaelanikke on vähe, aga kui hoiame kokku ja erinevad põlvkonnad te-gutsevad ühiselt, saame ke-nasti hakkama. Kaasamine, osalemine, märkamine on ilusad sõnad, kuid tegelik-
kuses neid teoks teha polegi tihti nii kerge ülesanne.
Mõnikord on ekslikult arvatud, et Assikveres kui kaugel ääremaal hakkab elu välja surema. Nagu ütles Mark Twain – „Kuul-dused minu surmast on tugevasti liialdatud“ –, säi-litab ka Assikvere piirkon-na rahvas optimismi ning püüab selle poole, et ka siin oleks mõnus ja väärikas elamise koht.
Suures osas on see meie endi teha, et tunneksime kodukandis end turvaliselt ja meile meeldiks siin. Kõi-gile meeldivad abivalmis naabrid ja üksteist toetavad inimesed – parimaid tule-musi ja kõige rohkem rõõmu annabki just koostöö.
HELGI VAGA
Kunagises Ranna koolis õppinud ja töötanud ini-mesed pidasid 6. augustil oma kolmandat kokkutu-lekut.
Kuna pole enam kooli ega koolimaja, koguneti kõi-gepealt Kodaveres kalmistu väravas, et mälestada lah-kunud õpetajaid ja klassi-kaaslasi. Küünlad süüdati 16 õpetaja haual – Kodaverre on maetud Karl Paju, Augus-te Stamberg, Enn ja Aino Jurak, Aino Hinno, Maria Kangur, Edgar ja Magda Kaldaru, Heino Tarto, Laine Raja, Henn Rosin, Juta Värv, Aino Ernits, Julia Raud-mäe, Maret Jõks ning Õie Vene. Küünlad jäi põlema ka kooli vilistlase luuletaja Mari Vallisoo kalmul ja veel paljudele koolisõpradele, kes nüüd puhkavad Peipsi kaldal Kodavere kalmistul.
Edasi sõideti koolimaja varemete juurde, kus eelmi-sel kokkutulekul 2003. aastal avati Ranna kooli mälestus-kivi. Kõlas koolikell. Ärkasid mälestused kooliajast, iga-ühel omad. Mõned mäletasid sõjaeelset kooli, teised nägid koolimaja põlemist 1980. aastal.
Kivi juurde asetati ruk-kilillekimp ja süüdati küün-lad. Aplausiga tänati endisi õpetajaid: kohale olid tulnud ja kivi juurde astusid Eha Veskimets, Liia Mägi, Anette Leokin, Helin Kangur, Viire Rannasoo ja Jüri Hark.
Eha Veskimets kõneles Ranna kooli n-ö viimasest hingetõmbest aastatel 1990–1993, kui ta õpetas Ranna rahvamaja ühes väikses toas kohalikke algklasside lapsi. Ametlikult olid nad küll Pala kooli õpilased, kellel võimal-dati kooliteed alustada kodu lähedal.
Kivi juures tehti veel mit-meid grupipilte, aga põhiliselt püüti üksteist ära tunda ja ennast tutvustada, seletamist ja imestamist oli palju.
Kokkutulek jätkus Ran-na rahvamajas, kus on ikka Ranna kooli pidusid peetud. Koolimajas polnud nii suurt ruumi, kus pidutseda, polnud lava, kus teatrit teha, koori-laulu ja keelpilliorkestriga esineda. Hoopis teine asi oli esineda laval, kus sai eesrii-deid lahti ja kinni tõmmata, kui rahvas saalis aplodeeris!
Kui kooliajal marssisime koolimaja ja rahvamaja vahet jalgsi, siis nüüd sõitis pikk
autode rivi Lümati poole. Rahvamajas ootas väike näi-tus Helgi Suluste kogutud ajaloolistest piltidest, sai lehitseda vanu õpikuid ja vaadata käsitöid.
Rahvast kogunes palju, saali oli vaja laudu ja toole aina juurde tassida. Lõpuks
mahtusid kõik istuma ja leid-sid klassikaaslasedki üles.
Ettekandega sõjaaegsest ja -järgsest Ranna koolist esines Riiast kohale sõitnud Maire Alksnis, kooli vilist-lane, endise koolidirektori Auguste Stambergi tütar. Direktori korter oli tavaliselt
koolimajas, nii et direktori lastele oli kodu ja kool ühes kohas, mälestusi sellevõrra rohkem.
Ranna koolis õppinud inimesed, kes ületanud 80. eluaasta, said Ranna kooli õpetajate allkirjadega elu-tarkust tunnustavad küpsus-
tunnistused. Kaks tunnistuse saajat on elanud üle sajandi – Endla Mölder ja Helmi Kompus. Kuigi neid polnud kohal, tervitati neid tugeva aplausiga.
Peotuju aitasid üleval hoida Ranna kooli vilistlane Enn Maasing laulu ja ki-tarriga ning vilistlase Juta Lõhmuse tütar Marve laulu ja akordioniga.
Laudkondades käis elav suhtlus. Mõni klass oli in cor-pore kohal, mõnest ainult üks esindaja. Äratundmisrõõmu jätkus kõigile.
Kokkutuleku korralda-mise algatasid Liia Mägi ja Elle Pintson. Ranna kooliga seotud inimesed tulid kokku paljudest Eestimaa paikadest ja kaugemaltki. Registreeri-mislehtedel oli 120 nime, kuid kaugeltki kõik kokkutulnud ei pannud nime kirja.
Ju lapsepõlvemälestused kutsuvad, nagu kirjutas luu-letaja Mari Vallisoo Ranna kooli lõpetamisel 1966: … Ära unusta sõprust / ja tea tema hinda. / Ja tea – lapsepõlves / on ta kõige kindlam.
ANN KILK
Meeleolukas pillipidu16. juulil toimus Lümati rahvamajas traditsiooniline pillipidu. Esinejaid oli nii oma vallast kui ka kauge-malt.
Iga pillimees esitas vabal valikul kaks-kolm muusikapala. Pillimängijaid-lauljaid oli seekord kokku 20. Nende pillilugude vahel sai publik osa muusikalistest äraarvamismängudest ning ühislaulmistest pillimeeste ühendansambli saatel.
Erikülalisena astus üles Eva Mitreikina, kes mängis eri-nevatel keelpillidel omalaadset muusikat.
Esinejatele kingiti pillipeo logoga meepurgid ning kõikidele peost osavõtjatele pakuti kringlit ja kohvi. Nagu tavaliselt, algas pidu esinejate ja publiku ühise kaanoniga “Vana viis“ ning lõppes hoogsa ühislauluga „Pillimehe leib“.
Korraldajad tänavad kõiki pillimehi ja saalitäit muusi-kasõpru, tänu kellele oli pillipidu nauditav, hingekosutav ja rõõmurohke. Tagasiside pillipeost oli eranditult positiivne. Rõõmsa kohtumiseni järgmise aasta pillipeol, kuhu ootame taas kõiki pillimehi nii koduvallast kui ka mujalt osa võtma.
MARVE JUURSALU
Rõõm muusikast ja ühislaulmisest on pillipidusid saatnud igal aastal.
Seekordse pillipeo üheks tipphetkeks oli omapärase folkmuusiku Eva Mitreikina esinemine.
Fotod: 2 x INDREK NÕMM
Ranna kooli kokkutulek äratas mälestused
Kooli mälestuskivi juures käis elav vestlus.
Suvised ettevõtmised Assikveres
Folklooripäeval, 13. augustil astus Assikvere külateater üles kodaveremurdelise kavaga, kus esinesid koos mitme erineva põlvkonna inimesed. Esivanemate väärtuste hoidmine on siinmail au sees.
Foto: VALDUR MÜÜRSEPP
Foto: erakogu
NR 8 (226) 15. september 20164
92 NATALJA KALMUS 20. august 192490 ELLY KASK 31. august 192682 MILVI KUSLAP 27. august 193481 AIME TAMM 10. august 193581 LEO KOOL 31. august 193579 SAIMA KARU 15. august 193779 ESTA RÄTSEP 24. august 193779 VAIKE ORAS 26. august 193778 ILMAR VEIDER 9. august 193877 EEVI TREIAL 1. august 193975 AINO NEUTAL 15. august 194175 JAAN KOKKA 18. august 194175 KOIDULA PIIRI 21. august 194170 ENE SOO 13. august 194670 AILI PEEMOT 17. august 194660 TATJANA ŠJUTS 7. august 195660 AILI TENNOSAAR-RANNAJÕE 15. august 195660 TIIT VENE 27. august 195655 SERGEI MEDVEDEV 5. august 196150 MALLE SILDVER 7. august 196650 VIIVIKA ANNUK 7. august 196650 MAIDO KASK 27. august 1966
septembrkuu juubilare jaeakaid sünnipäevalapsi:
92 SALME TÕRVA 29. september 192491 ENDLA SAAR 22. september 192590 PILVI STAMM 2. september 192689 LINDA VADI 13. september 192787 ERIKA SOIEVA 7. september 192981 EHA VESKIMETS 24. september 193581 ÜLO KARI 26. september 193580 ASTA VILLEMSON 19. september 193680 HELJU ERES 20. september 193675 VAIKE METSMA 9. september 194170 REIN VILJUS 17. september 194670 LIIVI OJA 23. september 194660 OLAV ENNOMÄE 29. september 1956
P
ala vallavalitsus õnnitleb
Väljaandja Pala Vallavalitsus.Pala küla, Pala postipunkt, 49401 Jõgevamaa.E-post [email protected], telefon 773 4669.Toimetaja Andres Loorand, e-post [email protected], telefon 509 4441.Kujundaja Riina Holtsmeier. Trükk Vali Press OÜ, [email protected], telefon 776 8877.
Pala vald mälestabEHA-ENDLA LASSINIIT27. jaanuar 1937 – 1. juuli 2016MAIDO VILLEMSON15. juuni 1939 – 2. juuli 2016EVI VEILER16. veebruar 1930 – 24. juuli 2016LIIDA LIMBERG6. oktoober 1938 – 15. august 2016REIN KOOL6. märts 1952 – 6. september 2016
augustikuu juubilare jaeakaid sünnipäevalapsi:
KUI PÜHKIDA, SIIS PUHTAKS!
www.korstnapuhastus.ee5330 1841
PALA KINOKLUBI
Neljapäeval, 15.09 kell 19.00 Pala kultuurimajas
Pilet: 4.-/2.50 (pensionärid, õpilased ja üliõpilased)
Alla 12 ei soovitata!
TIINA JUHKOV26. juuli 1949 – 9. september 2016
Leiname kauaaegset kohusetundlikku, südamlikku ja alati abivalmis Pala vallavalitsuse töötajat Tiina Juhkovit.Avaldame siirast kaastunnet tema lähedastele.
Kütteperiood alaku puhaste kütteseadmetega
Telefoniäpp aitab looduses liikujaid
Tuleohutuse seaduse jär-gi peab 2015. aasta septemb-rist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Eramajades võib kütte-seadet puhastada ise. Kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korst-napühkija, kes, kui tarvis, teeb parandust vajavate vigade kohta ettekirjutused ning väljastab korstnapüh-kimise akti.
Kütteseadet aitab säästa kvaliteetne ja kuiv küttema-terjal. Puhastamata korst-nas tekkivad tahmapõlengud lõhuvad kütteseadet ja pra-gudest pääseb tuli ümbrust süütama.
Kütteseadmete riketest tingitud tulekahjusid aitab ära hoida ainult ahjude, kaminate ja nende suitsu-torude, truupide õigeaegne puhastamine ning hooldus.
Puhastatud ahjus kulub vähem kütet ning see an-nab rohkem sooja. Külma aastaaja eel tasub meeles
pidada, et ülekütmine lõhub kütteseadet. Seega tuleks ka väga külmade ilmadega kütmisega piiri pidada ning korraga järjest liiga palju ahju kütta ei tohi.
Internetileheküljel www.kodutuleohutuks.ee on kõi-gil ise võimalik kontrollida oma kodu tuleohutust. Test annab kohe tagasisidet kodu tuleohutuse kohta ning selle põhjal on võimalik ette võt-ta vajalikud abinõud, kui olukord vajab parandamist. Kui midagi jääb arusaama-tuks, saab samal leheküljel nõu küsida päästenõustaja käest või helistada päästeala infotelefonil 1524. (PT)
Piirkonna korstnapühkijate kontaktid:Ivar Feiman Telefon 520 2249e-post [email protected]
Aivar SoopTelefon 510 1548
Peeter PütseppTelefon 5340 8762
Nutitelefonide omani-kud on seni saanud kasu-tada erinevaid kaardi- ja GPS-rakendusi. Need aga ei pruugi näidata kõiki metsateid ning mitte ükski neist ei võimalda jälgida kaaslaste liikumist met-sas.
Nüüdsest on looduses liikujaile abiks eestimaine nutitelefoni äpp LiveTeam, mis lisaks auto asukoha märkimisele ja kaaslaste jälgimisele võimaldab sal-vestada ära ka enese jaoks paremad seene- ja mar-jakohad ning soovi korral neid ka perekonnaliikmete või sõpradele jagada.
Vanaemale võiks enne metsa minekut pista tas-ku nutitelefoni, mille abil jõuab ta ise tagasi omade juurde. Vähemalt on vana-ema väga lihtne üles leida, kuna täpne asukoht ja kogu senine liikumine on kõik kenasti näha aluskaardil. Li-saks Google`i kaartidele saab aluskaardina kasutada muu hulgas Eesti topokaarti, kus on peal kõik kraavid, elekt-riliinid või mitut värsket Eesti aerofotot koos kinnistu piiride ja nimedega. Siis on kohe ka teada, kas ollakse oma marja- ja seenekorja-misega kellegi eramaal või riigimetsas.
Elu mugavaks ja turva-liseks tegevat äppi saab iga huviline tasuta alla laadida
Google Play poest, trükkides otsingusse LiveTeam.
Äpi arendajaks on Hunt-loc, ettevõte, mis sündis kolm aastat tagasi jahimeestest ja IT-taustaga inimestest sõp-ruskonna ettevõtmisel. Ühi-ne eesmärk oli toona muuta jahilkäik turvalisemaks ja lihtsamaks. 2014. aasta Aju-jahil saavutas meeskond oma ideega teise koha ning on ka hiljem leidnud ära-märkimist omas valdkonnas. Platvorm on jahimeeste poolt hästi vastu võetud ja lisaks Eestile levinud ka Baltiku-mi, Venemaale ja Kesk-Eu-roopa riikidesse.
ERKI TAMMLEHT
Mis värvi on meri?Fotonäitus Pala raamatukogus 20. septembrist kuni 27. oktoobrini
Pala raamatukogu kutsel saatis oma kohtumistest mere ja Peipsi järvega fotosid 13 inimest. Elina Kalme, Tiina Karu, Enely Kasemägi, Reet Korbelainen, Siiri Lokk, Eha Nõmm, Monika Nõmm, Anu Ots, Terje Sööt, Kristi Timusk, Eevi Treial, Raivo Vadi ja Helgi Vaga – suur aitäh teile! Laekunud fotosid saab vaadata ka raamatukogu Facebooki lehel albumis “Mere värvid” ja raamatukogu blogis.
Pala vallavolikogu liikmed, vallavalitsuse endised ja praegused töötajad
Siiri Lokk, Meri Gotlandi lähedal
Eevi Treial, Peipsi
Elina Kalme, Omedu rand 15. augustil
