KEHTNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ......Kehtna Vallavalitsuse andmetel elas 2011. aasta 1. jaanuari seisuga Kehtna vallas 4731 elanikku (vt tabel 1). Tabel 1. Kehtna

KEHTNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2012-2024

TELLIJA: AS MATSALU VEEVÄRK

TÄITJA: OÜ ALKRANEL

JUHATAJA: ALAR NOORVEE

Kinnitatud

Kehtna VV 24.04.2012

määrusega nr 52

Tartu 2012

1

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 5

1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ................................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE .................................................................................................................. 6

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ............................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive ..................................................................................................................... 8

1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ................................................................................................................................... 9 1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia ......................................................................................... 10 1.3.2 Veeandvus ..................................................................................................................................... 11 1.3.3 Põhjavee kaitstus .......................................................................................................................... 11 1.3.4 Põhjavee varud ............................................................................................................................. 11 1.3.5 Ehitusgeoloogia ............................................................................................................................ 11 1.3.6 Pinnavesi ....................................................................................................................................... 13

1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................... 13 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ................................................................................................................................ 15

2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ....................................... 16 2.1 KEHTNA ALEVIK ........................................................................................................................................... 16

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 16 2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 20 2.1.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 22 2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 24 2.1.5 Kehtna alevik reovee reostuskoormus .......................................................................................... 26 2.1.6 Kehtna alevik reoveepumplad....................................................................................................... 26 2.1.7 Kehtna alevik reoveepuhasti ......................................................................................................... 27

2.2 KAEREPERE ALEVIK ....................................................................................................................................... 30 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 30 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 34 2.2.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 34 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 36 2.2.5 Kaerepere aleviku reovee reostuskoormus ................................................................................... 37 2.2.6 Kaerepere aleviku reoveepumplad ............................................................................................... 38 2.2.7 Kaerepere aleviku reoveepuhasti .................................................................................................. 39

2.3 KEAVA ALEVIK ............................................................................................................................................. 41 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 41 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 43 2.3.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 43 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 45 2.3.5 Keava aleviku reovee reostuskoormus .......................................................................................... 46 2.3.6 Keava aleviku reoveepumplad ...................................................................................................... 47 2.3.7 Keava aleviku reoveepuhasti ........................................................................................................ 47

2.4 LELLE ALEVIK............................................................................................................................................... 50 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 51 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 53 2.4.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 53 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 55 2.4.5 Lelle aleviku reovee reostuskoormus ............................................................................................ 56 2.4.6 Lelle aleviku reoveepumplad ......................................................................................................... 57

2

2.4.7 Lelle aleviku reoveepuhasti ........................................................................................................... 57 2.5 EIDAPERE ALEVIK ......................................................................................................................................... 59

2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 60 2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 63 2.5.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 63 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 66 2.5.5 Eidapere aleviku reovee reostuskoormus ..................................................................................... 67 2.5.6 Eidapere aleviku reoveepumplad .................................................................................................. 68 2.5.7 Eidapere aleviku reoveepuhastid .................................................................................................. 68

2.6 LOKUTA KÜLA ............................................................................................................................................. 71 2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 72 2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 74 2.6.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 74 2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 76 2.6.5 Lokuta küla reovee reostuskoormus ............................................................................................. 77 2.6.6 Lokuta küla reoveepumplad.......................................................................................................... 78 2.6.7 Lokuta küla reoveepuhasti ............................................................................................................ 78

2.7 INGLISTE KÜLA ............................................................................................................................................ 80 2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 80 2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 82 2.7.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 82 2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 84 2.7.5 Ingliste küla reovee reostuskoormus ............................................................................................ 85 2.7.6 Ingliste küla reoveepumplad ......................................................................................................... 86 2.7.7 Ingliste küla reoveepuhasti ........................................................................................................... 86

2.8 HERTU KÜLA ............................................................................................................................................... 86 2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .................................................................................................. 87 2.8.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ................................................................................... 88 2.8.3 Joogivee kvaliteet.......................................................................................................................... 89 2.8.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus .............................................................................. 90 2.8.5 Hertu küla reovee reostuskoormus ............................................................................................... 91 2.8.6 Hertu küla reoveepumplad ........................................................................................................... 92 2.8.7 Hertu küla reoveepuhasti .............................................................................................................. 92

3. SEADUSANDLIK TAUST.......................................................................................................................... 94

4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED .................... 96 4.1 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFI KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED ....................................................................................................................................................... 98 4.2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID .............................................................................. 98

5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG .................................................................................................................. 100

6. KEHTNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...................................... 101 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ................................................................ 102 6.2 KEHTNA ALEVIK ......................................................................................................................................... 102

6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 102 6.2.2 Perspektiivne veetarve Kehtna alevikus ...................................................................................... 102 6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 103 6.2.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 103 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 105 6.2.6 Kehtna aleviku perspektiivne reostuskoormus............................................................................ 106 6.2.7 Reovee puhastamise alternatiivid ............................................................................................... 106

3

6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 107 6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 109

6.3 KAEREPERE ALEVIK ..................................................................................................................................... 111 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 111 6.3.2 Perspektiivne veetarve Kaerepere alevikus ................................................................................. 111 6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 112 6.3.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 114 6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 116 6.3.6 Kaerepere aleviku perspektiivne reostuskoormus....................................................................... 117 6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid ............................................................................................... 117 6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 119 6.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 121

6.4 KEAVA ALEVIK ........................................................................................................................................... 122 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 122 6.4.2 Perspektiivne veetarve Keava alevikus ....................................................................................... 122 6.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 123 6.4.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 123 6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 124 6.4.6 Keava aleviku perspektiivne reostuskoormus ............................................................................. 124 6.4.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 125 6.4.8 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 125

6.5 LELLE ALEVIK............................................................................................................................................. 126 6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 126 6.5.2 Perspektiivne veetarve Lelle alevikus .......................................................................................... 126 6.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 127 6.5.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 127 6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 130 6.5.6 Lelle aleviku perspektiivne reostuskoormus ................................................................................ 130 6.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid ............................................................................................... 131 6.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 132 6.5.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 134

6.6 EIDAPERE ALEVIK ....................................................................................................................................... 135 6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 135 6.6.2 Perspektiivne veetarve Eidapere alevikus ................................................................................... 135 6.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 136 6.6.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 138 6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 140 6.6.6 Eidapere aleviku perspektiivne reostuskoormus ......................................................................... 141 6.6.7 Reovee puhastamise alternatiivid ............................................................................................... 141 6.6.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 143 6.6.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 145

6.7 LOKUTA KÜLA ........................................................................................................................................... 146 6.7.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 146 6.7.2 Perspektiivne veetarve Lokuta külas ........................................................................................... 146 6.7.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 147 6.7.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 147 6.7.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 149 6.7.6 Lokuta küla perspektiivne reostuskoormus ................................................................................. 150 6.7.7 Reovee puhastamise alternatiivid ............................................................................................... 150 6.7.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 152 6.7.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 153

4

6.8 INGLISTE KÜLA .......................................................................................................................................... 154 6.8.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 154 6.8.2 Perspektiivne veetarve Ingliste külas .......................................................................................... 154 6.8.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 155 6.8.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 155 6.8.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 157 6.8.6 Ingliste küla perspektiivne reostuskoormus ................................................................................ 158 6.8.7 Reovee puhastamise alternatiivid ............................................................................................... 158 6.8.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 160 6.8.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 161

6.9 HERTU KÜLA ............................................................................................................................................. 162 6.9.1 Veevarustuse peamised probleemid ........................................................................................... 162 6.9.2 Perspektiivne veetarve Hertu külas ............................................................................................. 162 6.9.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ....................................................................................... 163 6.9.4 Veevarustuse edasine areng ....................................................................................................... 163 6.9.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .......................................................................... 165 6.9.6 Hertu küla perspektiivne reostuskoormus .................................................................................. 166 6.9.7 Reovee puhastamise alternatiivid ............................................................................................... 166 6.9.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...................................................................................... 167 6.9.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ............................................................................................ 169

7. FINANTSANALÜÜS .............................................................................................................................. 170 7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED, PRIORITEEDID NING VÕIMALUSED ............................................... 170 7.2 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF....................................................................................................... 175

7.2.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted........................................................................................ 175 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu ...................................................................... 180 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus.......... 180

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................ 181

LISA 1. SEADUSANDLIK TAUST ..................................................................................................................... 182

JOONISED:

Joonis 1 Kehtna aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 2 Kaerepere aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 3 Keava aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 4 Lelle aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 5 Eidapere aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 6 Lokuta küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 7 Ingliste küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

Joonis 8 Hertu küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

5

Sissejuhatus

Käesolev töö on koostatud AS Matsalu Veevärk ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud

teenuslepingu nr. 03-10-11-ÜVK/1 alusel.

Töö eesmärk on koostada Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastani 2024, mis on aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimisele ja

väljaehitamisele Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga piiritletud aladel. Varasem

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud AS Eesti Veevärk

Konsultatsioon poolt 2003. aastal.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon

kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seadusele tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda

vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane

arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Kehtna valla

territooriumil.

Arendamise kava ülesanne on piiritleda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus,

anda hinnang ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes

huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad.

Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning

keskkonnaseisundit. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on

lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud

Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega.

Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse

võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku

veetarbimine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamise järel ning sellest

lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi.

Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja

väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt veevärgi ja

kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise

kava elluviimise järgset vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinda ning antakse ülevaade

võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks.

Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel konsultandid (Meelis Mark, Kristjan

Karabelnik ja Alar Noorvee).

6

1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed

Kehtna vald asub Kesk-Eestis Rapla maakonnas. Vald piirneb Juuru, Rapla, Käru, Kaiu,

Märjamaa, Raikküla, Vändra valdade ning valla sees asub Järvakandi alevik – iseseisev vald.

Valla keskus - Kehtna alevik - asub Tallinnast 58, Türist 39, Pärnust 96, Haapsalust 101,

Tartust 152 km kaugusel. Kehtna valla pindala on 507,3 km2 (8% maakonna pindalast).

Valda läbivad Tallinn-Rapla-Türi maantee ning Tallinn–Viljandi ja Tallinn-Pärnu raudteed.

Valla pindala on 50 700 ha, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud osas valdavalt

sood ja rabad. Territoorium on suur ja põhja-lõuna suunas “välja venitatud”. Paluküla

Hiiemägi (106 m) on Loode-Eesti kõrgeim tipp. Vallas on 5 alevikku ja 43 küla. Valla

halduskeskus asub Kehtna alevikus.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus

Kehtna Vallavalitsuse andmetel elas 2011. aasta 1. jaanuari seisuga Kehtna vallas 4731

elanikku (vt tabel 1).

Tabel 1. Kehtna valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2011

Pindala (km2) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km

2)

507,3 4731 9,33

Andmed: Kehtna Vallavalitsus

Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Keskmiselt

on rahvaarvu vähenemine olnud ligikaudu 1,5 % aastas. Alates 2006. aastast on valla

elanikkond negatiivse loomuliku iibe ja mehhaanilise rände tõttu vähenenud 382 inimese

võrra (tabel 2).

Tabel 2. Kehtna valla rahvastiku dünaamika aastatel 2006-2011

Näitaja 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Elanike arv 5113 5003 4944 4898 4835 4731

Muutus eelmise

perioodiga (%) - -2,20 -1,19 -0,94 -1,30 -2,20

Sündis 46 51 60 48 49 32

Suri 48 65 49 71 56 42

Saabus 166 165 175 133 138 131

Lahkus 274 210 232 173 235 146


Kehtna valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud

negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Kehtna vallas ületavad aastate lõikes surmad

elussündide arvu.

7

Kehtna valda saabujaid on olnud viimastel aastatel vähem kui vallast lahkujaid, mistõttu on

valla rändesaldo olnud negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki kõikuv.

Joonis 1 kirjeldab Kehtna valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2006-2011.

Joonis 1. Rahvastiku dünaamika Kehtna vallas aastatel 2006-2011, Kehtna

Vallavalitsus.

Jooniselt 1 on näha, et aastatel 2006-2011 on toimunud Kehtna vallas pidev rahvastiku

vähenemine.

Kehtna vallas elas 01.01.2011. a seisuga elas 4731 inimest. Võrreldes aastaga 2010 on

Kehtna valla elanike arv kahanenud 104 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu

moodustavad tööealised 70,66 %, tööeast nooremad 14,0 % ja pensioniealised 15,33 %.

Arendamise kava koostajad prognoosivad Kehtna valla elanike arvu vähenemist aastani 2015

keskmiselt 0,5% aastas ning aastatel 2016-2024 rahvastiku arvu stabiliseerumist. Seega

aastaks 2024 on Kehtna valla elanike arv ligikaudu 4637 inimest.

Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning

kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. Ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute vee- ja

kanalisatsiooniteenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne

olemasolev olukord.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Kehtna

valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna

elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava

finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Kehtna valla ühisveevarustuse ja -

kanalisatsiooniga varustatud piirkondades vee- ja kanalisatsioonitariifi kujunemisel. Kuna

8

Kehtna Vallavalitsusel puudusid täpsed andmed valla elanike leibkonnaliikme

netosissetuleku kohta, siis kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid, kus on

analüüsitud ainult kogu Rapla maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekuid.

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Rapla maakonnas

2007. aastal ligikaudu 316,82 eurot (vt tabel 3). 2007. aasta näitaja on ligi 6,2 % võrra

väiksem Eesti keskmisest (337,82 eurot). 2002-2007. aasta keskmine sissetuleku kasv on

olnud aastas ligikaudu 12,6 %.

Tabel 3. Leibkonnaliikme sissetulek Rapla maakonnas aastatel 2002-2007.

Aasta Netosissetulek kuus

(eur) Muutus, %

2002 150,35 7,43%

2003 156,87 4,16%

2004 179,80 12,75%

2005 213,90 15,94%

2006 246,22 13,13%

2007 316,82 22,28%

Keskmine - +12,62

Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Majandus ja tööhõive

Kehtna vallas oli 2010.a. jaanuari seisuga registreeritud 210 osaühingut, 5 aktsiaseltsi, 2 ühistut,

186 füüsilisest isikust ettevõtjat. Ettevõtted tegutsevad ligi kolmekümnel tegevusalal, levinuim on

põllumajanduse valdkond. Ettevõtluse arengut soodustavad viljakas põllumaa, mets, hea

logistiline asukoht, arenenud tehniline infrastruktuur (teedevõrk, elekter, veevärk ja

kanalisatsioon) ja sotsiaalne infrastruktuur (koolid, lasteaiad, kultuuriasutused, kauplused jt).

Kehtna Vallavalitsuse andmetel moodustavad 2011. aasta oktoobri kuu seisuga töötud 4,65 %

kogu valla elanikkonnast, seega on registreeritud töötuid 219.

Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava

summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad, kuid viimastel

aastatel on mõnevõrra suurenenud. Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord

ajavahemikus 2009-2010 on mõnevõrra halvenenud. Alljärgnevalt on toodud tabelis 4

ülevaade aastatel 2007-2010 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest.

Tabel 4. Kehtna vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2007-2010.

Aasta 2007 2008 2009 2010

Toimetulekuks makstav summa valla

eelarvest (eurot) 88 817,1 72 564,6 141 076,8 193 624,3

Andmed: Statistikaamet

Kehtivaid vee erikasutuslubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate

ainete suublasse juhtimise, on Kehtna vallas 27.01.2012 seisuga üheksa

(Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi andmed):

9

- OÜ Kehtna Elamu – Elanikkonna varustamine joogiveega ja heitvee ärajuhtimine.

Vee-erikasutusluba nr L.VV/321036;

- Valtu Spordimaja – Kunstlume tootmine. Vee-erikasutusluba nr L.VV/319869;

- OÜ TechnoSol - Ingliste sauna, spordisaali ja mõisa veevarustus. Vee-erikasutusluba

nr L.VV/318546;

- OÜ Lelle Põllumajanduse - Vee võtmine puurkaevust loomakasvatuse tarbeks. Vee-

erikasutusluba nr L.VV/318104;

- OÜ Tavex - Vee võtmine puurkaevust loomakasvatuse tarbeks. Vee-erikasutusluba nr

L.VV/317870;

- MTÜ Elupuu - Hooldekodu varustamine joogiveega ja reovee puhastamine. Vee-

erikasutusluba nr L.VV.RA-184998;

- OÜ TARMO & EBBE - Elanikkonna varustamine joogiveega, reovee puhastamine ja

heitvee ärajuhtimine. Vee-erikasutusluba nr L.VV.RA-165231;

- AS Ingle - Vee võtmine puurkaevust, heitvee üleandmine edasiseks käitlemiseks

Rapla Vesi AS-ile. Vee-erikasutusluba nr L.VV.RA-183318;

- Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu - Vee võtmine loomakasvatuse ja olme tarbeks.

Vee-erikasutusluba nr L.VV/317427;

Lisaks käsitlevad põhjaveevõttu ning heitvee suublasse juhtimist ka järgnevad

keskkonnakompleksload:

- OÜ Tavex – Veise ja piimakarja kasvatus. Vee võtmine Pruki farmi puurkaevust.

Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-164674;

- OÜ Pae Farmer – Piimakarjakasvatus. Vee võtmine Kalda lüpsilauda ja pullifarmi

puurkaevudest. Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-164670;

- AS Rey – Seakasvatus, liha töötlemine ja säilitamine. Vee võtmine Köögimäe ja

Kumma sigala puurkaevudest. Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-164416;

- Kehtna Mõisa OÜ – Veiste intensiivkasvatus, munakanakasvatus, lihatööstus. Vee

võtmine Kehtna tootmistsooni puurkaevust. Keskkonnakompleksluba nr L.KKL.RA-

165045.

1.3 Keskkonnaülevaade

Kehtna vallas asub mitmeid kaitsealasid ning looduskaitselisi objekte. Olulisemad nendest on

näiteks Taarikõnnu ja Tillniidu looduskaitsealad ning Pae, Kõnnumaa ja Mukri

maastikukaitsealad. Lisaks on kaitse all ka Ingliste, Kehtna, Lelle ning Eidapere asulates

olevad pargid. Samuti on kaitstavad mitmed põlispuud.

Valla territooriumile jääb kokku üksteist Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnuala: Pae,

Raikküla-Paka, Kõnnumaa, Kastna-Rapla, Tillniidu, Mukri, Taarikõnnu, Nõlvasoo,

Salavalge-Tõrasoo, Taarikõnnu-Kaisma ja Kõnnumaa-Väätsa (Kehtna valla üldplaneering,

2009).

10

Maavaradest leidub Kehtna valla territooriumil peamiselt kruusa, liiva, lubjakivi, savi ja

turvast, kuid paljud neist asuvad looduskaitsealadel. Kasutusele on võimalik võtta Keava

killustiku ja ehitusdetailide valmistamiseks sobivat lubjakivi ning Kehtna ja Eidapere

savivarusid. Kruusakarjäärid on eravalduses või kuuluvad looduskaitsealadele. Nõlvasoo

turbavaru on sobiv väetiseks ja alusturbaks, teised turbavarud on looduskaitsealadel.

1.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

Kehtna valla nagu kogu Rapla maakonna aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja alamsiluri

lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel. Nimetatud

settekivimite all on moonde- ja tardkivimid; graniidid, gneisid ja kildad. Settekivimikihid on

väikese kaldega lõunasse (umbes 1 m kilomeetri kohta). Vald paikneb Raikküla lademe

avamusalal.

Tänase pinnamoe kujunemisel on olnud suure tähtsusega viimane jääaeg. Liustiku

taandumisel Pandivere ja Paluvere staadiumis (11-12 tuhat aastat tagasi) vormusid praegused

pinnavormid. Kui liustikukeel taandus suhteliselt kiiresti ja ühtlaselt, jäi maha õhuke,

enamasti 2-4 m paksune moreenikiht, kus aga liustiku taganemine takerdus moodustusid

omapärased moreensed servakuhjatised (Keava-Lelle piirkond). Selles kandis on moreenkate

paksem (kuni 20 m) ja reljeef rahutu, moodustades valla looduskauneimaid maastikke. Siia

jääb valla ja ka Rapla maakonna kõrgeim koht Paluküla Hiiemägi - 106 m, mis on ühtlasi

kogu Lääne-Eesti kõrgeim punkt.

Suurem osa vallast paikneb Põhja-Eesti lavamaal puutudes kokku nii Lääne-Eesti madalikuga

(Kasari ja Keila jõgikondade alad valla loodeosas) ja kaguosa ulatub Pärnu madaliku

servaaladele.

Inglistest läänepoole jääv Pae küla on tuntud Pae karstiala tõttu, mis on omapäraste koobaste

ja suurte karride esinemise tõttu võetud riikliku kaitse alla. Väheldasel, umbes 2 ha suurusel

karstialal on rohkesti mitmesuguseid karstivorme: karstilehtreid ja -lohke, avalõhesid,

kaevusarnaseid auke, karre. Viimased on paasaluspõhja pinnale vee toimel tekkinud

korrapäratu kujuga vaokesed, uurded ja nendevahelised kühmukesed.

Põhja-Eesti lavamaa mullad on suhteliselt viljakad ja soodsa veerežiimiga, mistõttu enamik

maast on igiammusest aegadest põllustatud. Valla lõunaosa paikneb osaliselt Kõnnumaal,

milleks nimetatakse Vahe-Eesti keskosa, mida iseloomustavad laialdased metsad ja sood ning

hõre, hajali asustus ümbrusest veidi kõrgemale ulatuvatel lamedatel seljandikel. Kõnnumaal

on harimiseks kõlblikke alasid tunduvalt vähem (95% maadest on liigniisked) ja need

paiknevad hajusalt.

Mullakiht on valdavalt kuni 0,5 m paksune. Mullakihile järgneb enamasti lubjakivirähk

saviliiva vahetäitega. Kihi paksus 1,0-4,5 m. Kohati võib esineda plastse konsistentsiga savi

vahekiht. 1,0 kuni 5 m sügavusel maapinnast lamab alam-siluri raikküla lademe lõheline

lubjakivi.

Muldade lähtekivimiks on pinnakatte pealmine osa (õhukese pinnakatte korral koos

pealiskorra ülemise kihiga (moreen pael). Pinnakatte puudumisel on mulla lähtekivimiks

pealiskorra pealmine murenenud kiht (paepealsed).

Mullatüüpidest esinevad põhilised järgmised tüübid: soostunud kamarmullad, soomullad,

paepealsed ja rähksed mullad, leostunud ja leetjad mullad, väikese levialaga on leede-,

leetunud ja soostunud leetunud mullad.

11

Aluspõhja pealmise kihi moodustavad vallas alam-siluri raikküla lõhestunud lubjakivid, mis

on küllaltki veerikkad. Põhjavee üldine liikumise suund on põhjast lõunasse, Lellest ida pool

loodest kagusse.

Vald paikneb Raikküla lademe avamusalal, pinnakate on õhuke, seetõttu tuleb põhjavee

kaitstuse seisukohalt valla maid aladel, kus puuduvad moreenmoodustised, lugeda kaitsmata

või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks. Enamus valla ühisveevärgi puurkaeve toitub alam-

siluri veehorisondist, seetõttu on oluline puurkaevudel nõuetekohase (üldjuhul 50 m raadiuses

ümber puurkaevu) sanitaarkaitsetsooni olemasolu.

1.3.2 Veeandvus

Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Kehtna vald

peamiselt siluri-ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimitekihtide piirkonda.

Lõhelistes ja karstunud kivimites asuvates veekihtides on puurkaevude erideebitid on

enamasti vahemikus 2,0-5,0 l/s*m. Valla põhjaosas on puurkaevude erideebitid enamasti 0,1-

0,5 l/s*m ning osades piirkondades ka 0,5-2,0 l/s*m.

Kehtna valla asulate veevarustuses kasutatavad puurkaevud saavad vee peamiselt siluri,

ordoviitsiumi ning siluri-ordoviitsiumi veekompleksi veekihtidest. Siluri puurkaevude (Lelle,

Lokuta, Eidapere külad ning Keava ja Kehtna alevikud) deebitid on valdavalt 3-7 liitrit

sekundis. Ordoviitsiumi puurkaevu (Hertu külas) deebit on 3,33 liitrit sekundis ning erideebit

0,11 l/s*m. Siluri-ordoviitsiumi puurkaevu (Ingliste külas) deebit on 8,6-10,7 liitrit sekundis.

Lisaks on Kaerepere asulas ühisveevarustuses kasutatav ka üks ordoviitsiumi-kambriumi

puurkaev, mille deebit on 5,22 l/s ning erideebit 0,27 l/s*m.

1.3.3 Põhjavee kaitstus

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub

Kehtna vald peamiselt valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Valla edelaosas on

põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle aleviku ümbruses) on põhjavesi

ka keskmiselt kaitstud.

1.3.4 Põhjavee varud

Veeseaduse § 12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal

(protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale

põhjaveevarude arvestusele on 24. aprillil 2006 jõustuvate keskkonnaministri käskkirjadega

kinnitatud põhjaveevarud maakondade kaupa. Kuna veevõtt jääb Kehtna vallas alla 500 m3/d,

siis kinnitatud veevarusid Kehtna vallas ei ole.

1.3.5 Ehitusgeoloogia

Kuna ehitusgeoloogilised tingimused on vallas erinevad, siis tuleb territoorium rajoneerida.

Ehitusgeoloogiliselt jääb Kehtna vald peamiselt (eelkõige valla kesk- ja lõunaosa) tugevasti

soostunud akumulatsioonitasandike aladele.

Aluspõhi koosneb ordoviitsiumi-siluri lubjakividest. Pinnakatte paksus on väike (keskmiselt

3...4 meetrit). Pinnakate algab 1...2 meetri paksuse moreenkihiga. Moreen on kaetud

12

jääjärveliste liivade, liivsavide ja saviliivadega, enamasti samuti vaid 1...2 meetri paksuselt.

Sageli esinevad väiksemad sood 1...3 meetrilise turbakihiga.

Pinnavesi on kõikjal maapinna vahetus läheduses, mistõttu piirkond on ehituseks vähesobiv.

Tasase reljeefi ja jõeorgude vähese sisselõike tõttu on kunstlik drenaaž raske ja sageli

väheefektiivne. Soostumise tõttu on ka teedeehitus raske. Et vältida külmakerkeid tuleb

ehitada kõrged teetammid.

Osaliselt jääb valla põhjaosa ordoviitsiumi-siluri platoo abrasioonitasandiku piirkonda.

Reljeef on piirkonnas tasane, enamasti nõrgalt lainjas. Kohati esinevad 10...20 meetri

kõrgused kitsad eesseljandikud. Aluspõhi koosneb ordoviitsiumi-siluri kividest, milles esineb

karstiprotsesse. Pinnakate on üldiselt õhuke ning mitmel pool esineb alvareid – pinnakatteta

alasid, kus lubjakividel esineb vaid õhuke mullakiht. Põhiliseks pinnakatte tüübiks on

põhimoreen, mille paksus ulatub harva üle 2...3 meetri. Samuti on laialt levinud

pinnasetüübiks fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad, mis esinevad kas tasandikel moreeni all

või selle peal, või moodustavad eesseljandikke. Paljudes aluspõhja või moreenikatte nõgudes

esineb viirsavisid, enamasti voolavaid, 1...2 m paksuses ja turbalasundeid umbes

samasuguses paksuses. Pinnaveed lasuvad üldiselt maapinna lähedal, mistõttu madalamad

kohad on tihtipeale soostunud. Piirkonda iseloomustavad üldiselt suure kandevõimega

pinnased. Erandiks on ainult üksikud soised madalamad kohad voolavate viirsavide või

turbaga. Ehitussüvendid ja tranšeed tuleb sageli rajada lubjakivisse, mis teeb nende rajamise

kulukaks. (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965).

Kehtna valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Kehtna valla

puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige

näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad. Valla erinevates

piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas

levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Kehtna valla geoloogia

iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud:

Lelle küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 9442)

0-7,0 m – liiv kruusa vahekihtidega;

7,0-10,0 m – kruus;

10,0-40,0 m – lõheline lubjakivi;

40,0-45,0 m – lõheline lubjakivi;

Eidapere küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 12313)

0-8,8 m – liivsavi kruusa ja veerisega;

8,8-18,5 m – savikas kruus rähaga;

18,5-35,0 m – savikas lubjakivi metabentoniidi vahekihtidega;

35,0-80,0 m – lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi savika lubjakivi

vahekihtidega.

Hertu küla puurkaev (puurkaevu katastri nr 9616)

0-4,2 m – saviliiv kruusaga;

4,2-26,0 m – dolomiidi ja lubjakivi vaheldumine;

13

26,0-40,4 m – savikas lubjakivi

40,4-70,0 m – lubjakivi ja savikas lubjakivi.

1.3.6 Pinnavesi

Kehtna vald asub pinnavete veelahkmel. Valla Paluküla piirkonnas kohtuvad Keila, Kasari ja

Pärnu jõgikonna piirid, seega on valla maa-alal Soome lahe (Harju), Väinamere (Matsalu) ja

Riia lahe (Pärnu) alamvesikondade veelahe.

Valla kirdeosa kuulub Keila jõgikonda (Keila jõgi), põhja- ja lääneosa – Kasari jõgikonda

(Kuusiku jõgi ja Vigala jõgi ning Keava peakraav); lõuna- ja kaguosa – Pärnu jõgikonda

(Vändra jõgi, Imsi oja, Kastna peakraav; Vastja oja; Massu jõgi; Sauga jõgi, Eidapere

peakraav; Nurtu jõgi).

Enamik jõgedest ei voola looduslikes sängides, vaid maaparandustööde käigus kaevatud

kanalites, kuhu suubub hulgaliselt maaparandussüsteemide kraave.

Järvedest tuleb nimetada Imsi rabajärve (3,7 ha), Palasi järved (Suurlaugas ning Vanamatsi

laugas) ja Eidapere e Mukri laugasjärve (2,2 ha) ning supluskohtadena kasutatavaid

tehisjärvi: Kehtna lähistel Räägu paisjärv, Kaerepere lähistel Estonia paisjärv, Aleti tuletõrje

veehoidla Eidapere lähistel.

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus

Kehtna vallas tegelevad vee-ettevõtlusega Kehtna Elamu OÜ ning OÜ Tarmo & Ebbe. OÜ

Kehtna Elamu tegeleb ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega Kehtna,

Keava, Lelle ja Eidapere alevikus ning Lokuta, Hertu ja Ingliste külades. Ühisveevarustuse ja

–kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad Kehtna Vallavalitsusele ja Kehtna Varahaldusele

(Kehtna alevikus). OÜ-le Kehtna Elamu kuuluvad Lelle alevikus olevad ühisveevarustuse ja

–kanalisatsiooni süsteemid. Keava aleviku ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga seotud

varad kuuluvad AS-ile Matsalu Veevärk.

Kaerepere alevikus kuuluvad ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud varad OÜ-le

Tarmo & Ebbe, kes tegeleb ka ühisveeveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad OÜ Kehtna Elamu teeninduspiirkonnas on

reguleeritud Kehtna Vallavalitsuse 22. juuni 2010. a. määrusega nr 5 “ Veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise hinna kehtestamine veeettevõtja OÜ Kehtna Elamu

teeninduspiirkonnas”. Määrusega kehtestatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste

hinnad Kehtna, Lelle ja Eidapere aleviku ning Lokuta, Hertu ja Ingliste külades.

Tabel 5 kirjeldab Kehtna Vallavolikogu poolt kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

teenuse hinda.

14

Tabel 5. Kehtna Vallavalitsuse 22. juuni 2010. a. määrusega nr. 5 kinnitatud veevarustuse

ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad Kehtna vallas Kehtna, Lelle ja Eidapere

aleviku ning Lokuta, Hertu ja Ingliste külades (koos käibemaksuga)

Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse

tarbija

1 m3 maksumus

(eurot)

1 m3 maksumus

(krooni)

OÜ Kehtna Elamu tegevuspiirkond

Veevarustus

Lelle alevik 1,11 17,30

Kehtna alevik 1,33 20,80

Eidapere alevik 1,66 25,90

Lokuta küla 1,59 24,80

Ingliste küla 2,01 31,40

Hertu küla 1,73 27,00

Keava alevik 0,83 12,60

Heitvee ärajuhtimine

Lelle alevik 1,74 27,20

Kehtna alevik 1,57 24,50

Eidapere alevik 0,73 11,40

Lokuta küla 0,37 5,80

Ingliste küla 0,45 7,00

Hertu küla 0,93 14,50

Keava alevik 1,11 17,40


Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad OÜ Tarmo & Ebbe teeninduspiirkonnas on

reguleeritud Kehtna Vallavalitsuse 12. oktoobri 2010. a. määrusega nr 9 “ Veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise hinna kehtestamine veeettevõtja OÜ Tarmo & Ebbe

teeninduspiirkonnas”. Määrusega kehtestatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste

hinnad Kaerepere alevikus.

Tabel 6 kirjeldab Kehtna Vallavalitsuse poolt kehtestatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

teenuse hinda.

15

Tabel 6. Kehtna Vallavalitsuse 12. oktoobri 2010. a. määrusega nr. 9 kinnitatud

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad Kaerepere alevikus (koos

käibemaksuga)

Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse

tarbija

1 m3 maksumus

(eurot)

1 m3 maksumus

(krooni)

OÜ Tarmo & Ebbe tegevuspiirkond

Veevarustus

Elanikud 0,86 13,50

Tööstustarbijad 1,04 16,20

Heitvee ärajuhtimine

Elanikud 1,66 26,00

Tööstustarbijad 2,07 32,40

Hinnad kuus tasumisel elaniku kohta erandkorras (mõõdiku puudumisel)

Elanike veevarustus 3,91 61,20

Elanike kanalisatsioon 7,59 118,80


1.5 Kohalik omavalitsus

Kehtna valla eelarve maht oli 2011. aastal ligikaudu 3,68 miljonit eurot (57,6 miljonit

krooni). 2010. aasta eelarve maht oli ligikaudu 4,04 miljonit eurot (63,2 miljonit krooni).

Võrreldes 2010. aasta eelarvega on vähenemine ligikaudu 10%. Erinevus on peamiselt

tingitud peamiselt väiksemast toetuste summast. Kehtna valla eelarve tulude jaotus on toodud

tabelis 7.

Tabel 7. Kehtna valla eelarve tulud aastatel 2007-2011 (eurot).

Aasta Puhastatud eelarve

(eurot)

Võlakohustused

kokku (eurot)

(aasta lõpul)

Võlakoormus

(%)

Laenureserv

(eurot)

2007 3 987 597 463 665 11,62 -

2008 4 420 259 879 997 19,91 -

2009 3 784 227 979 384 23,24 -

2010 3 632 661 727 087 20,02 -

2011 3 530 115 1 086 095 30,77 -


2010. aastal on üksikisiku tulumaksu laekumine elaniku kohta võrreldes 2009. aastal

laekunud tulumaksuga mõnevõrra vähenenud (vt tabel 8), mis näitab elanike sissetulekute

mõningast vähenemist ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemist. 2011. aasta

eelarves on planeeritud üksikisiku tulumaksu laekumise paranemist.

Tabel 8. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta (eurodes).

Aasta 2009 2010 2011

Elanike arv 4898 4835 4731

Laekunud tulumaks (eurot/in) 423,3 396,0 405,0

Andmed: Kehtna valla eelarved

16

2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Kehtna alevik

Kehtna alevik elab 01.01.2011. aasta seisuga 1237 elanikku. Kehtna alevik on ühisveevärgiga

ja -kanalisatsiooniga liitunud ligikaudu 100% elanikest.

Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt

kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle

aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud.

Kehtna aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli

2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 1581 inimekvivalenti.

Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 24 ie/ha. Vastavalt Vabariigi

Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise

kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse immutamine

keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon.

Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema

kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee

enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

Kehtna alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad Kehtna

Varahaldusele. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega tegeleb OÜ Kehtna Elamu.

2.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus

Kehtna alevikus on üks veevõrk, mis baseerub kahel puurkaevul: Kehtna aleviku keskuse

puurkaevul (katastri nr. 9210) ning Kehtna katlamaja puurkaevul (katastri nr. 9226).

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 1237 Kehtna aleviku elanikku.

Kehtna aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 11387 meetrit, millest ligikaudu pool

on rekonstrueeritud.

Enamik torustikust on plasttorustikud De50...110 mm. Kehtna aleviku veevõrk on suures osas

rekonstrueeritud ning lekked ja veekaod on võrdlemisi väikesed.

Käesoleval ajal tarbitakse Kehtna alevikus kahe puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku

peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusjaam asub Kehtna katlamaja puurkaev-pumpla

juures ning seal puhastatakse kogu aleviku joogivesi. Veetöötlusseadmena on kasutusel

aeraator-degasaator ning rauaeraldusfiltrid.

Kehtna aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Kehtna

aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Kokku on Kehtna alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 100%

elanikest ehk ligikaudu 1237 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Kehtna aleviku

asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Kehtna Majandus-

ja Tehnoloogiakool, Kehtna Põhikool ja lasteaed, Vallavalitsus, raamatukogu, ja rahvamaja.

Kokku on ühisveevarustusega ühendatud asutuste ja ettevõtete veetarve 6821 m3/a ehk

ligikaudu 18,7 m3/d.

17

Kehtna aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve:

Kehtna aleviku katlamaja puurkaev (katastri nr. 9226);

Kehtna aleviku katlamaja puurkaev asub aleviku idaosas ning see on rajatud 1980.

aastal (joonis 2). Puurkaevu sügavus on 45 meetrit ning selle abil ammutatakse vett

siluri veekompleksist. Puurkaev asub pumplahoones koos veetöötlusseadmete,

veemahutite ning II astme pumplaga. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine

sanitaarkaitsetsoon ning ala on piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur

ning seadmestik on rekonstrueeritud 2007. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus

rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, puurkaevu päis, toruarmatuur, elektri- ja

automaatikaseadmed ning paigaldati pumplasse II astme pumbasüsteem, veemahuti

(282 m3) ning veetöötlusseadmed. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult heas

seisukorras. Veetöötlusseadmetena on puurkaev-pumplas kasutusel aeratsiooniseadmed

(aeraator-degasaator), rauaeraldusfiltrid BR 1200-VA ning desinfektsiooniseadmed.

Joonis 2. Kehtna aleviku puurkaev-pumpla (katastri number 9226). Fotod: OÜ Alkranel

18.11.2011.

Kehtna aleviku keskasula puurkaev (katastri nr. 9210);

Kehtna aleviku keskasula puurkaev asub aleviku keskosas Kooli tänava piirkonnas ning see

on rajatud 1970. aastal (joonis 3). Puurkaevu sügavus on 45 meetrit ning selle abil

ammutatakse vett siluri veekompleksist. Puurkaev asub pumplahoones ning selle abil

pumbatakse toorvesi katlamaja juures olevasse veetöötlusjaama. Puurkaev-pumplal on

18

tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. Puurkaev-pumpla

hoone, toruarmatuur ning seadmestik on rekonstrueeritud 2007. aastal.

Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-pumpla hoone, puurkaevu päis,

toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult heas

seisukorras.

Joonis 3. Kehtna aleviku keskasula puurkaev-pumpla (katastri number 9210). Fotod:

OÜ Alkranel 18.11.2011.

Tabelis 9 on toodud OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/321036)

lubatud puurkaevude veevõtud Kehtna, Keava, Lelle ja Eidapere alevike ning Lokuta, Ingliste

ja Hertu külade ühisveevarustuse puurkaevudest.

Tabel 9. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Kehtna valla ühisveevarustuse

puurkaevudest.

Lubatud

veevõtt

Kehtna

aleviku

katlamaja

pk

Kehtna

aleviku

keskasula

pk

Keava

aleviku

pk

Lelle

aleviku

pk

Eidapere

aleviku pk

(Kooli tn)

Eidapere

aleviku pk

(Tuule tn)

Lokuta

küla

pk

Ingliste

küla

pk

Hertu

küla

pk

Katastri nr. 9226 9210 23253 9442 9052 12313 9084 8213 9616

m3/a 64400 5772 7660 2600 2100 5480 2400 1820

m3/kv 16100 1443 1915 650 525 1370 600 455

m3/d 176,4 15,8 21 7,1 5,8 15 6,6 5

Andmed: OÜ Kehtna Elamu vee erikasutusluba (nr L.VV/321036).

Kehtna valla ühisveevarustus-süsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed

on toodud tabelis 10.

19

Tabel 10. Kehtna valla OÜ Kehtna Elamu poolt hallatavas ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed.

Puurkaevu

nimetus/asukoht

Kehtna

katlamaja

Kehtna

alevi

Keava

alevik Lelle alevik

Eidapere

Tallinna mnt

Eidapere

Tuule tn

Lokuta küla Ingliste küla Hertu küla

Katastri nr. 9226 9210 23253 9442 9052 12313 9084 8213 9616

Passi nr. 4825 2765 6971 2377 3519 6089 5222 1673 9424

Kasutatav põhjavee kiht S S S S S S S S-O S

Puurimise aasta 1980 1970 2007 1968 1973 1989 1982 1966 1991

Pumba tootlikkus, m3/h 22 22 6 5 5 5 5 4 4

Puurkaevu tootlikkus,

m3/h

22,4 18 25 50 6 5,8 16,7 31 12

Lubatud veevõtt, m3/d 86 88 15,81 20,99 7,12 5,75 15,01 4,38 6,9

Tegelik toodetud vee

kogus, m3/d

62 62 8,85 9,13 5,68 1,42 11,8 4,11 2,2

Tarbitud vee kogus m3/d 62 62 8,85 9,13 5,68 1,42 11,8 4,11 2,2

Reguleerimisseade II astme pumpla ja

veemahuti 282 m3

Hüdrofoor

0,3 m3

Hüdrofoor

3 m3

Hüdrofoor 3

m3

Hüdrofoor

10 m3

Hüdrofoor 3

m3

Hüdrofoor

0,2 m3

Hüdrofoor

0,3 m3

Puurkaevu sügavus, m 45 45 27,5 45 60 80 45 60 70

Staatiline veetase, m 3,5 3 8 2,5 4 6 8,4 2,3 4,8

Deebit (l/s) 6,22 5 6,94 12,75 1,6 1,62 4,65 8,6 3,33

Veemõõtja olemasolu Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas Olemas

Puurkaevu hoone

seisukord Uus hoone Uus hoone Uus hoone Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav Halb

Omanik Kehtna

Varahaldus

Kehtna

Varahaldus

AS Matsalu

Veevärk

OÜ Kehtna

Elamu

Kehtna

Vallavalitsus

Kehtna

Vallavalitsus

Kehtna

Vallavalitsus

Kehtna

Vallavalitsus

Kehtna

Vallavalitsus

Haldaja OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

OÜ Kehtna

Elamu

Andmed: OÜ Kehtna Elamu;

20

Alljärgnevalt on tabelis 11 toodud Kehtna aleviku elanike poolt, asutustes ning ettevõtetes

tarbitud veekogused ning puurkaevudest pumbatud vee kogused 2010. aastal.

Tabel 11. Kehtna aleviku puurkaevudest väljapumbatud ning tarbitud vee kogused 2010.

aastal.

Näitaja Ühik Veekogused

2010. aastal väljapumbatud vesi m3/a 46 118

2010. aastal tarbitud veekogus m3/a 45 318

sh. elanike veetarve m3/a 38 497

sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 6 821

Ööpäevane keskmine veetarve m3/d 124,2

Andmed: OÜ Kehtna Elamu.

Veekaod Kehtna alevikus on 2010. aastal olnud võrdlemisi väiksed. Kehtna aleviku

puurkaevudest väljapumbatud vee koguse ning tarbijateni jõudva vee koguse põhjal on

veekadu ligikaudu 1,7 % ehk ca 2,2 m3/d. Tabeli 11 andmetes on näha, et Kehtna aleviku

ööpäevane keskmine veetarve on ligikaudu 124,2 m3. Arvestades ühisveevarustussüsteemiga

ühendatud elanike arvuks ligikaudu 1260 (2010. a.), on reaalne veetarve elaniku kohta

ligikaudu 84 liitrit ööpäevas.

2.1.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus

Kehtna alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel peamiselt hüdrandid. Kokku on

ühisveevarustus süsteemi ühendatud 13 hüdranti. Lisaks on vajadusel võimalik vett võtta

Põhikooli juures olevast tuletõrje veemahutist ning ka näiteks Kehtna alevikus asuvast tiigist.

Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed

puuduvad.

Kehtna valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 12.

21

Tabel 12. Kehtna valla olemasolevad tuletõrjevee veevõtukohad.

Asula Asukoht X Y Viit Vvk nimetus Maht m

3 Täituvus

Kehtna alevik Põhikooli veehoidla 6532511 550111 - Veevõtumahuti - -

Kehtna alevik Staadioni tn 14b juures 6532417 550099 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Staadioni tn 8 juures 6532395 550276 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Staadioni tn 13a juures 6532341 550233 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Staadioni tn 13b juures 6532305 550203 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Aiandi tänaval 6532556 550387 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Lasteaia tn 5 juures 6532187 550236 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Kehtna MTK (Kooli tn 1) esise väljaku ääres 6532089 550072 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Viljandi mnt 1 juures 6532011 550453 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Viljandi mnt ja Tiigi tn ristmiku juures 6531634 550468 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Tiigi tn 10 juures 6531713 550189 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Tiigi tn 4 juures 6531845 550152 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Pargi tn 8 juures 6531436 550346 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Oja tn 2 juures 6531229 550328 - Tuletõrjehüdrant - -

Kehtna alevik Kehtna tiik (pargis) 6531719 550231 - Looduslik veevõtukoht - -

Kehtna alevik Kuusiku jõel kuivati juures 6531451 549850 - Looduslik veevõtukoht - -

Kaerepere alevik Välja tn, Katlamaja pk juures 6535904 548106 - Veevõtumahuti - -

Kaerepere alevik Katlamaja juures 6536000 548274 - Veevõtumahuti - -

Kaerepere alevik Tiik Valtu-Kumma tee ääres 6535969 548435 - Looduslik veevõtukoht - -

Keava alevik Köögimäe tee 7 territooriumil 6533703 551725 - Veevõtumahuti - -

Keava alevik Köögimäe tee 7 territooriumil 6533795 551724 - Tuletõrjehüdrant - -

Keava alevik Köögimäe tee 7 territooriumil 6533806 551849 - Tuletõrjehüdrant - -

Keava alevik Keava mõisa tiik 6534718 553384 - Looduslik veevõtukoht - -

Lelle alevik Tööstuse tn 6525500 558328 - Veevõtumahuti - -

Lelle alevik Tuletõrje tiik raudtee ääres 6525600 558382 - Looduslik veevõtukoht - -

Lelle alevik Tiik Viljandi mnt ja Rohu tn ristis 6525150 558000 -

Looduslik veevõtukoht - -

Eidapere alevik Tallinna mnt korruselamute juures 6513633 554698 - veevõtumahuti - -

Eidapere alevik Kultuurikeskuse juures 6512965 554406 - veevõtumahutid - -

Eidapere alevik Suurfarmi territooriumil 6514150 554984 - veevõtumahuti - -

Lokuta küla Töökoja juures 6517933 553208 - veevõtumahuti - -

Lokuta küla Korruselamute juures 6517873 553730 - veevõtumahuti - -

Ingliste küla Keila jõgi 6542350 554122 - Looduslik veevõtukoht - -

Ingliste küla Keila jõgi 6542433 554335 - Looduslik veevõtukoht - -

22

2.1.3 Joogivee kvaliteet

Kehtna aleviku veevarustuseks kasutatakse kahe puurkaevu põhjavett (katastri nr-id 9226 ja

9210). Ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel

13.

Tabelis 13 on näha, et Kehtna aleviku ühisveevarustuses kasutatavates puurkaevudes on üle

joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üksnes üldraua sisaldus.

23

Tabel 13. Kehtna aleviku puurkaevudest võetava põhjavee kvaliteet ning veevõrgust

võetava joogivee kvaliteet.

Lubatud

piirnorm

* Ühik

Kehtna alevi

puurkaev

(Kooli)

09.12.09

Kehtna alevi

puurkaev

(katlamaja)

09.12.09

Kehtna

lasteaed Siller

veevärgivesi

28.05.10

Kehtna

lasteaed Siller

veevärgivesi

08.04.11

Puurkaevu katastri

nr 9210 9226 - -

Värvus mg/l Pt 15 25 - 10

Lõhn palli 2 2 1 1

Maitse - palli 2 - - -

Hägusus NHÜ 2 8,8 1,3 1,2

pH 6,5-9,5 7,2 8,06 6,8 7,4

Elektrijuhtivus 2500 μS/cm 626 625 - 614

Ammooniumioon

NH4-N 0,5 mg/l 0,45 0,24 0,21 0,13

Nitritioon

NO2-N 0,5 mg/l

24

Amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane

halvenemine tarbijate juures.

Kehtna alevik veevarustussüsteemide seisukord:

Kehtna aleviku ühisveevarustuse süsteemidega on ühendatud kokku ligikaudu 1237

inimest ehk 100% aleviku elanikest;

Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse käesoleval ajal kahest Kehtna aleviku

puurkaevust: Kehtna aleviku keskuse puurkaevust (katastri nr. 9210) ning Kehtna

katlamaja puurkaevust (katastri nr. 9226);

Ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 11387 meetrit. Ligikaudu pooled

ühisveevarustuse torustikest on rekonstrueeritud ning heas seisukorras;

Kehtna aleviku ühisveevarustuse puurkaev-pumplad ja veetöötlusjaam on

rekonstrueeritud 2007. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus rekonstrueeriti puurkaev-

pumplate hooned, puurkaevu päised, toruarmatuur, elektri- ja automaatikaseadmed.

Katlamaja puurkaevu juures asuvasse veetöötlusjaama rajati II astme pumplasüsteem,

veemahuti (282 m3) ning paigaldati veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmetena on

kasutusel aeratsiooniseadmed, rauaeraldusfiltrid ning desinfektsiooniseadmed;

Kehtna aleviku puurkaevude (katastri nr.-id 9226 ja 9210) abil tarbitakse siluri

põhjaveekihi põhjavett. Katlamaja puurkaevu põhjavees on üle lubatud piirnormi

(Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Ühisveevõrgust võetav

joogivesi vastab viimaste analüüsitulemuste põhjal joogiveele kehtestatud

kvaliteedinõuetele;

Tulenevalt vanemate kinnistusiseste torustike vanusest esineb aeg-ajalt ka lekkeid.

Hinnanguliselt moodustavad veekaod ligikaudu 1,7 % väljapumbatud vee kogusest;

Kehtna alevikus on tuletõrje veevõtuks võimalik kasutada hüdrante (13 tk). Lisaks on

vajadusel võimalik vett võtta Põhikooli juures olevast tuletõrje veemahutist ning ka

näiteks Kehtna alevikus asuvast tiigist. Veevõtukohtade seisukorra, tähistuse ning

tuletõrjevee kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

2.1.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus

Kehtna alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 100% aleviku elanikest ehk ca

1237 inimest. Kehtna alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on

ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest.

Kehtna aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunatakse aleviku

kaguosas olevasse reoveepuhastisse enamasti surveliselt. Kehtna alevikus on kokku ca 10869

m isevoolseid ning ca 1262 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Uuemate isevoolsete

torustike rajamisel on kasutatud peamiselt plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De250

mm. Uuemad survetorustikud on rajatud PE torudest läbimõõduga De110 mm.

Olemasolevate vanemate isevoolsete torustike rajamisel on kasutatud peamiselt malm- ja

asbotorusid läbimõõduga DN 150...250 mm. Osaliselt on kanalisatsioonitorustik Kehtna

25

alevikus 2006-2007. aastatel rekonstrueeritud, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord

valdavalt rahuldav.

Tulenevalt vanemate ühiskanalisatsiooni (ning kinnistusiseste) torustike ja

kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub

sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess -

reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb

allapoole kollektorite paigaldussügavust.

Sademeveekanalisatsioon on Kehtna alevikus rajatud üksnes üksikutes kohtades Lasteaia

tänava piirkonnas kortermajade ning lasteaia juures. Samuti on mitmel pool korrusmajade

juurde rajatud drenaažisüsteemid. Mitmel pool on sademevete ärajuhtimiseks kasutusel ka

kraavid. Sademevee- ja drenaažitorustike kaudu juhitakse liigvesi kraavidesse ning nende

kaudu aleviku lääneosas olevasse Kuusiku jõkke.

Kehtna aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1

(Kehtna alevik ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Kehtna alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade

elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Kokku oli Kehtna alevikus ühiskanalisatsiooni

teenusega varustatud asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2010. aastal ligikaudu 7433 m3.

Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Kehtna aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete

olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

Reovee koguseid Kehtna alevikus ei mõõdeta vaid loetakse võrdeliseks tarbitud vee

kogusega. Tabelis 14 on toodud ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning

ettevõtetes tekkiva reovee arvestuslikud kogused aastal 2010.

Tabel 14. Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt, asutustes ning

ettevõtetes tarbitud vee kogused 2010. aastal.

Näitaja Ühik Veekogused

2010. aastal tarbitud veekogused (elanikkond,

ettevõtted ja asutused)

m3/a 44 394

sh. elanike veetarve m3/a 36 961

sh. asutuste ja ettevõtete veetarve m3/a 7 433

Ööpäevane keskmine veetarve/reoveeteke m3/d 121,6


Kehtna alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee

hulga järgi. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustab

infiltratsiooni ja sademetevee osakaal hinnanguliselt ligikaudu 150% reoveepuhastile

suunatavast reoveest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja

kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub

sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Samuti on mõningates

kohtades juhitud ühiskanalisatsiooni katuse- ja drenaaživeed.

26

2.1.5 Kehtna alevik reovee reostuskoormus

Kehtna alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike ja asutuste ning ettevõtete

olmereovett. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ligikaudu 1237 elanikku. Kuna alevikus

pole tehtud reostuskoormuse analüüsi, siis on järgnevalt esitatud reostuskoormuse arvutuslik

analüüs (tabel 15). Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit

päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on

vastavalt reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike veetarbe andmetele võetud 80,4

liitrit elaniku kohta ööpäevas (vt. tabel 14). Reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et

ühe Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks

reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g

heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.

Kehtna aleviku elanike poolt ja asutustes ning ettevõtetes tekitatud arvestuslik reovee

vooluhulk on ööpäevas ca 122,6 m3 (vt tabel 15). Elanike poolt ning asutustes tekib

arvutuslikult ööpäevas ca 117,1 m3 reovett, mis on ligikaudu 96% kogu tekkivast reovee

vooluhulgast. Reovett purgitakse Kehtna aleviku reoveepuhastil ligikaudu 30 m3 kuus.

Kehtna aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike ning asutuste ja ettevõtete ööpäevane

reostuskoormus on ligikaudu 92,8 kg BHT7/d. Antud parameetrid on arvutuslikud ning

võivad mõneti erineda reaalsest olukorrast.

Tabel 15. Kehtna aleviku reoveekogused ja reostuskoormus.

Reostuskoormuse tekitaja

Elanikud,

töötajad

Erireostus-

koormus

Vee

eritarve

Reostus-

koormus

Voolu-

hulk BHT7

kokku ie/d l/d ie m3/d kg/d

ÜK-ga ühendatud elanikud Kehtna

alevikus 1260 1 80,4 1260 101,3 75,6

Kehtna valla asutused - 0,3 30,0 158,4 15,8 9,5

Kehtna aleviku ettevõtted - 0,3 30,0 45,2 4,5 2,7

Asutuste/ettevõtete reovesi kokku - - - 203,6 20,4 12,2

Kehtna reovesi kokku 1260 - - 1463,6 121,6 87,8

Purgitav reovesi 1 8,2 1,0 4,9

Kanalisatsioon kokku 1472 122,6 92,8

Infiltratsioon - - 185% - 226,8 -

REOVESI KOKKU 1472 349,4 92,8

2.1.6 Kehtna alevik reoveepumplad

Suurem enamus Kehtna aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee

suunamiseks reoveepuhastisse ning puhastusprotsessi on kasutusel varasemalt rajatud

reoveepumpla. Kehtna alevikus kasutatava reoveepumplate andmed on toodud tabelis 16.

27

Tabel 16. Kehtna alevik reoveepumplate ülevaade.

Objekti tähis Objekti

nimi

Kasutatava

pumba mark

Tootlikkus

m3/h

Rajamise

aasta Üldhinnang

Kehtna aleviku

ülepumpla - 2xFlygt 40 2003 Korras

Tootmistsooni

ülepumpla - 1xGrundfos 20 2009 Korras

Aiandi tänava

ülepumpla KSPS-1 2xGrundfos 20 2007 Korras

Oja tänava

ülepumpla KSPS-2 2xGrundfos 20 2007 Korras


2.1.7 Kehtna alevik reoveepuhasti

Kehtna aleviku reovee puhastamine toimub alevik lääneosas asuvas reoveepuhastis. Kehtna

aleviku puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist

koosnev aktiivmudapuhasti, mis on rajatud 2008. aastal. Olemasolev varasem OXYD-180

tüüpi aktiivmudapuhasti likvideeriti. Rekonstrueeritud reoveepuhasti on kestusõhutusega

aktiivmudapuhasti, mille projekteeritud jõudlus reostuskoormuse järgi on 147 kgBHT7/d

(kuni 2000 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 440 m3/d (joonis 4).

Reovesi suunatakse puhasti territooriumil olevasse reoveepumplasse nii isevoolselt kui ka

surveliselt Kehtna aleviku reoveepumplatest. Reoveepumpla survetorustik suubub

tehnohoones asuvale võreseadmele. Reoveepuhastus protsess koosneb reovee mehaanilisest

eelpuhastusest keemilise fosfori ärastamisega, biopuhastusest aerotankis, järelsetitamisest ja

settetahendusest – sealhulgas:

1. Mehaaniline eelpuhastus

– Kompaktne seade, millesse on sisse ehitatud võre koos pressiga ja liivapüüdur

– Möödavool, kui seade on ummistunud

2. Keemiline fosforiärastus

3. Biopuhastus aerotankis

4. Radiaalne järelsetiti

5. Settetahendussõlm

– Eeltihendajaga lintfilterpress, koos polümeerisõlmega

6. Purgimissõlm

Mehaaniliseks eelpuhastuseks on kasutusel kompaktseade ConPact 20 A (tootlikkusega Q=20

l/s), mis koosneb trummelsõelast ja pressist koos liivaeraldajaga. Mehaanilise võre

ummistumise korral suunatakse reovesi avarii möödavoolukanalisse. Mehaanilise

eelpuhastuse läbinud reovesi suunatakse biopuhastisse, mis kujutab endast kontsentriliselt

ümber järelsetiti asuvat reservuaari (mahuga 485 m3), kus vesi on ringvoolamises. Õhku

puhastusprotsessi antakse kahe puhuri abil ning sisestatakse vette läbi aeratsioonikambrite

põhjas olevate peenmull õhudifuusorite. Aktiivmuda eraldamise käideldud reoveest toimub

aerotanki keskel asuvas radiaalses järelsetitis. Setiti on varustatud ka põhjakraabiga ning

muda tagastamine protsessi toimub õhktõstukite abil.

28

Keemiliseks fosforiärastuseks antakse reovette vees lahustuvaid metallisoolasid, mis

reageerides annavad fosforiga mittelahustuva ühendi. Sade eemaldatakse mudasüsteemiga.

Reagenti (PIX) hoitakse tehnohoones asuvas konteineris (0,8 m3) ning doseeritakse

dosaatorpumba abil.

Liigmuda käitlemine toimub tehnohoones. Liigmuda, mis võetakse vahetult aerotankist

suunatakse pressiga integreeritud mudatihendajasse. Muda tihendamiseks on kasutusel

lintfilterpress jõudlusega 6 m3/h (30 kg tahendatud muda tunnis). Lintfilterpressi koosseisu

kuulub ka polümeerilahuse ettevalmistus- ning doseerimissõlm. Tahendatud muda kogutakse

tehnohoones paiknevasse 15 m3 suurusesse konteinerisse ning transporditakse edasiseks

käitlemiseks komposteerimisväljakule.

Reovee kogumiskaevude sisu vastuvõtmiseks on reoveepuhasti territooriumile rajatud ka

käsivõrega (võre pilu 10 mm) varustatud purgimiskaev.

Järelpuhastusena on kasutusel kaks biotiiki, kogupindalaga ca 6640 m2, mis on viimati

puhastatud 1990. aastate alguses. Heitvesi juhitakse Kuusiku jõkke (suubla kood 111060).

Reoveepuhastit ja biotiike ümbritseb piirdeaed koos lukustatavate väravatega (jalg- ja

sõiduvärav).

Kehtna alevik reoveepuhastina kasutatav reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab

üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid

sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Kehtna puhastisse sisenevat reovee kogust

suurendavad.

Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Kehtna Elamu väljastatud vee-erikasutusloale (nr

L.VV/321036) on Kuusiku jõgi (suubla kood 111060). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik

Eesti veekogud (s.h. Kuusiku jõgi) reostustundlikud heitveesuublad.

Vee erikasutusloaga (nr L.VV/321036) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning

Kehtna alevik reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2010. ja 2011. aastal on

toodud tabelis 17. Keskkonda viidavat üldlämmastiku kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei

limiteerita.

29

Joonis 4. Kehtna aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 18.11.2011.

Tabel 17. Kehtna aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused.

Väljuv

Kuupäev Vee-

erikasutusloaga

lubatud suurim

sisaldus mg/l

22.03.2010 25.06.2010 21.09.2010 13.12.2010 13.06.2011

Komponent

konts. konts. konts. konts. konts.

mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

BHT7 15 5,5 11 4 3 10

KHT 125 170 40 140 40 50

Heljum 25 7 12 6 5 7

Üldlämmastik - 14,4

30

Kehtna aleviku kanalisatsioonisüsteemide seisukord:

Kehtna alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 1237 elanikku.

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem enamus Kehtna aleviku korrusmajade ja

eramajade elanikest ning asutustest, samuti osa ettevõtetest;

Kehtna alevikus on kokku ca 10869 m isevoolseid ja ca 1262 meetrit survelisi

kanalisatsioonitorustikke. Rekonstrueeritud uuemad isevoolsed torustike on uued

plasttorud (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm. Survetorustike rajamisel on

kasutatud PE torusid läbimõõduga De110 mm. Vanemate ühiskanalisatsiooni (samuti

kinnistusiseste) torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademetevee ja

pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi;

Kehtna aleviku reoveepuhastina on kasutusel mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest

puhastusprotsessist koosnev aktiivmudapuhasti, mis on rajatud 2008. aastal.

Järelpuhastuseks on kasutusel kaks biotiiki kogupindalaga ca 6640 m2. Puhasti tagab

üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse.

2.2 Kaerepere alevik

Kaerepere alevikus elab 01.01.2011. aasta seisuga 473 elanikku. Kaerepere alevikus on

ühisveevärgi liitunud ligikaudu 96% aleviku elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud

ligikaudu 92% aleviku elanikest.

Kehtna vallas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) põhjavesi valdavalt nõrgalt

kaitstud. Valla edelaosas on põhjavesi enamasti kaitsmata. Mõningates kohtades (nt Lelle

aleviku ümbruses) on põhjavesi ka keskmiselt kaitstud.

Kaerepere aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli

2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku keskuse reostuskoormus 862

inimekvivalenti. Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 72 ie/ha. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse

juhtimise kord“ on üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel heitvee pinnasesse

immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon.

Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema

kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee

enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

Kaerepere alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad OÜ-le Tarmo

& Ebbe, kes tegeleb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni haldamisega Kaerepere alevikus.

2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus

Kaerepere aleviku keskuses on kaks eraldi veevõrku. Asula edelaosas paiknevate asutuste ja

ettevõtete veevarustuseks kasutatakse kahte puurkaev-pumplat (katastri nr-id 9232 ja 9879).

Ülejäänud asula veevarustus baseerub Keskasula puurkaevul (katastri nr. 9224), mis varustab

veega suuremat enamust asula elanikest. Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ligikaudu 456

Kaerepere aleviku elanikku.

31

Kaerepere aleviku ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 4711 meetrit, sellest ligikaudu pool

on rekonstrueeritud plasttorustiku sissetõmbamise teel. Rekonstrueerimata torustikud on

peamiselt malm- ja terastorud.

Rekonstrueerimisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De20...90 mm. Kaerepere

aleviku veevõrk on suures osas rekonstrueeritud ning lekked ja veekaod on võrdlemisi

väikesed.

Kaerepere alevikus ühisveevõrgus tarbitakse kolme puurkaevu vett, mis suunatakse otse

veevõrku. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplates puuduvad.

Kaerepere aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 2

(Kaerepere aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeem).

Kokku on Kaerepere alevikus käesoleval hetkel ühisveevärgi veega varustatud ligikaudu 96%

elanikest ehk ligikaudu 456 elanikku.

Kaerepere aleviku ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaeve:

Katlamaja puurkaev (katastri nr. 9879);

Kaerepere aleviku Katlamaja puurkaev asub aleviku edelaosas ning see on rajatud 1978.

aastal (joonis 5). Puurkaevu sügavus on 41 meetrit ning selle abil ammutatakse vett siluri

veekompleksist. Puurkaev-pumpla asub hoones koos veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks

kasutatavate hüdrofooridega. Pumpla kaudu suunatakse veevõrku ka Saunaküla puurkaevust

pumbatav joogivesi. Joogivett ühisveevarustuse tarbeks võetakse puurkaevust ligikaudu 43

m3/d. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud

aiaga. Puurkaev-pumpla hoone on ehituslikult rahuldavas seisukorras. Veetöötlusseadmed

pumplas puuduvad.

Joonis 5. Kaerepere aleviku Katlamaja puurkaev-pumpla (katastri number 9879). Fotod:

OÜ Alkranel 18.11.2011.

Saunaküla puurkaev (katastri nr. 9232);

Kaerepere aleviku Saunaküla puurkaev asub aleviku edelaosas Katlamaja puurkaev-pumplast

ligikaudu 120 meetri kaugusel loodesuunas ning see on rajatud 1987. aastal. Puurkaevu

sügavus on 250 meetrit ning selle abil ammutat

Documents

KEHTNA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ......Kehtna Vallavalitsuse andmetel elas 2011. aasta 1. jaanuari seisuga Kehtna vallas 4731 elanikku (vt tabel 1). Tabel 1. Kehtna