Embed Size (px)
Citation preview
KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT NR.58 SÜGIS 2014
VANA VÕROMAA RISTIPUIÕST
Ku olõt määntsegi as´aga tegelnü piaveerändsada aastakka, sõs ei mõistanigu kuikina koskilt jäll vahtsõst päälenaada. Ristipuiõga om mul piaaigu säänesais. Ku ma umal aol naksi ristipuiõ vastaka tiidüslikku huvvi tundma, sõs sai selges,et Vanal Võromaal ja kõgõn Lõunõ-Eestinnäid levvüs, ja sukugi mitte vähä. Ütelt puultHarglõ ja tõsõlt puult Sangastõ kihlkunnajuuriga inemisen oll´ mul latsõst saadikselge, et matidsõkombiide manu käü õkspuu sisse risti lõikamine kah – kas sõsristimõtsa erälde pedäje- vai kuusõpuiõpääle, nigu Saru inemiisil om täämbädse
pääväni kombõs, vai sõs näütüsessuure pedäjepuu sisse. Üts säänesuur pettäi kasvi Laatrõn, kohe oll´lõigat mitusada risti. Nigu nüüd omteedä, naksi tuu puu kasuma 1840.aastiide paiku. 1900. aastiide paikukirot M. J. Eisen, et seo puu sisse omlõigat hulga riste. Joba vinne aiguluuduskaitsõ ala võetu Laatrõristipuu kuiu tubli 10 aastakka tagasija seo kevväi sai toimõ pantusmedägi säänest, medä mõista-õs maunõn kah ette nätä. Kohalik rahvas eslepi tuuga, et vana ristipuu kuiussinnasamma põrmu vai raotasjuppõs. Nii tettigi ERMi inemiisigakaupa ja vana kuiunu pühä puutoimõtõdi arboristõ puult armõdusuurõ hoolõga kõge tävvega EestiRahva Muusõummi, kos ta 2016.aastal kõgõlõ ilmarahvalõ kaemisõsvällä pandas. Egä sääne otsus estulõ kergelt, hulga inemiisi oll´ puult jatõõsõ jäll vasta. Meil siin Eestin ei olõollu kombõs, et muusõumin karahvausuga köüdet kraami näüdätäs,õks pääas´alikult tüü-ja tarbõasju.Laatrõ ristipuu olõssi nüüd õkva ku
kõgõ (Lõunõ-)Eesti kaonu ja häönü ristipuiõsümbol; ka noide, mis omma huulmadainemiisi puult maha raotu.
Ei tahassi väega umma handa korgõlõnõsta, a ku ma 1990. aastil ristipuiõ-alatsõuurimstüüga pääle naassi, oll´ teedüstristipuiõ kotsilõ üles kirotõt armõdu vähä,kõgõst paarkümmend tekstijupikõist nientsüklopeedijätengi kirotõdi risti lõikamisekombõst ku häönü traditsioonist, mismuiduki es olõ peris õigõ. Muijal ümbre-kaudu, ka lätläisi ja suumlaisi hulgan omseo kommõ tõtõstõ erineviidel põhjussil joba
Kõivupuu Marju pilt.
küländ ammu maha jätet, no siinsamanHarglõ kihlkunnan om ristilõikamise kommõparhillatsõ aoni väegagi elojõulinõ ja Saruristimõts Rosma, Leevi, Urvastõ ni mõnõtõsõgi kotussõ kõrval üts suurõmbit.Niisama omma teedä-tunnõtu suurõmbaristipuu, määntsit om ütsjago võetu kaluuduskaitsõ ala. Küll aga paistus VanalVõromaal silmä, et Karula kihlkund ja Rõugõkihlkunnan Plaani omma sääntse kandi, kosmatidsõl risti lõikamise kommõ paistus ollõvvõõras ja olõ-i ka näist kotussist teedüst tuukotsilõ, et matidsõl ollõv mõtsapuiõ pääleristi lõigat.
Pääle tiidsüliku uurmise tull´ mul naadategelemä ka tuuga, kuimuudu ristipuid jaristimõtsu hoita. Ao olli aastatuhandõvaihtusõl kõvastõ muutunu – mõtsu majan-dõdi korgõst ja kavvõst; erämõtsaumanikuvai näide vahendaja tahtsõ ratsa rikkas saiani ristimõtsa es lähä muudsa ao inemiisileinämb kõrda. A piässi õks – säänestkommõt muijal ilman (inämb) ei peedä. Ja
esiki sõs, ku kohaliku inemise esi inämbristilõikamise kombõst ei pia (vai omma külänii tühäs juusknu, et olõki-ei kedägi matta),omma ristipuu osa mi kultuuriperändist.Pääle tuud – ristega märgitu mõtsa omapüha mõtsa, mitte palgipindre. Rituaalsõltmärgitü mõts kasus vanas ja avitas hoitaalalõ liigirikkust, muiduki õnnõ tuul juhul, kuinemine uma ahnusõ ja ullusõga vahele eisekä.
A ku kiäki mõist sellätä, mille Karula kandinolõ-i matustõ aigu puiõ pääle riste lõigatu,võinu mullõ kirota: [email protected].
Ja ku kiäki taht ristipuiõ kostilõ rohkõmblugõda, sõs kaegu siist perrä:http://www.folklore.ee/tagused/nr27/torp.pdf;http://www.folklore.ee/tagused/nr1/puurist.htm; http://et.wikipedia.org/wiki/Ristipuu
Kõivupuu MarjuTallinna Ülikooli EHI maastiku ja kultuuri
keskusõ vanõmbtiidrü
KONNAUUDISEID KARULAST
Koos kooliaasta algusega ilmus Karularahvuspargi kuplite vahele taas kord ASKagumerk-i kollane kopp – selge märkkonnalompide taastamise ja rajamisejätkumisest. Väikeveekogude rajamisel onsihikule võetud need piirkonnad, kus muda-konnade sigimine või häälitsevate isas-loomade olemasolu on eelnenud inven-tuuride käigus kindlaks tehtud. Mudakonnasigimisveekogude rajamine toimub enamasti
kogumikena, et suurendada sobivatekudemispaikade hulka ning kindlustada selmoel mudakonnade iga-aastane edukassigimine. Mõned tiigid rajatakse siiski kalombikogumike vahele, et tekiksid erinevaidlombikogumikke ühendavad rändekoridorid.
Sel aastal, mis ühtlasi jääb lompidekaevamise osas „LIFE+“ projekti„DRAGONLIFE-is“ viimaseks, taastatakse jarajatakse kokku 20 väikeveekogu Mähkli,
Enne lombi kaevamist. Valmis lomp. Fotod: R.Rannap
Veetka, Sora, Rebasemõisa, Kolski ja Kaikakülades. Enamasti on lombikohad valitud nii,et neid ümbritseks karjatatav ala, kuna selmoel püsivad väikeveekogud avatutena ningka loomadel on kohti, kus janu kustutada võipalava ilmaga ennast jahutada. Kunapäikesele avatus ja kiiresti soojenev vesi onmudakonna eduka sigimise eelduseks, siison ka rajatavad veekogud võimalikultsuured, päikesepaistel asuvad ja lauge-kaldalised.
Sellest, et senisest tiikide kaevamisest onmudakonnale ka selget kasu olnud, annabtunnistust tõsiasi, et 2014. aasta suvel leitimudakonna kulleseid juba 46 protsendistvähemalt kahe aasta vanustest veekogu-dest (rajatud 2010-2012). Kuna kahepaik-
sed eelistavad sigida taimestikuga veekogu-des, olid 2013. aasta sügisel rajatudveekogud 2014. aasta kevadel kahepaikse-tele sigimiseks veel liiga „värsked“.Mudakonnale rajatud sigimisveekogudestleiti ka kaitsealuseid rabakiile (13%veekogudes). Kõige arvukam oli suur-rabakiil, aga leidus ka valgelaup-rabakiilideja väike-rabakiilide vastseid. Rabakiilidsigisid eranditult suuremates ja rohketaimestikuga veekogudes. Karulasse rajatudväikeveekogude seire jätkub kindlasti kapärast projekti lõppu 2015. aastal.
Riinu Rannap TÜ looduskaitsebioloogia teadur, projekti
DRAGONLIFE kahepaiksete ekspert
ULUKITE KÜTTIMINE JA KAHJUSTUSTE HÜVITAMINE RAHVUSPARGISSügise saabudes on rahvuspargis elavadmaaomanikud järjest enam kimpus sealelavate jahiulukitega. Enne talve onusinasti toimetama asunud koprad, kesveekogusid paisutades metsa- japõllumaid üle ujutavad ning talvevarusidkogudes kasvavat metsa langetavad.Suuremat kahju kipuvad tegema ka mets-sead, kes vaevaga rajatud kartulipõllu võiniidetud heinamaa üles tuhnivad. Maa-omanik jääb sellise külaskäigu tagajärjel kassaagist ilma või tuleb üles songitud heina-maa taastamiseks ohtralt vaeva näha. Tihtitekib taluomanikel küsimus, kuhu abisaamiseks pöörduda või kes pahandusttegevat ulukit karistama peaks. Olukorra
Koprakahjustuste puhul on jäme ots maa-omaniku käes, kuna jahiseaduse järgi onmaaomanikul õigus seadusega sätestatudulatuses ja korras korraldada oma maalväikeulukitele (sh koprale) jahti. Jahti võibkobrastele pidada alates 1. augustist kuni15. aprillini. Selle aja jooksul peaks maa-omanik kõik koprakahjustustega seotudprobleemid ära lahendama, kuna erilubekobraste küttimiseks väljaspool jahiaegaväljastatakse ainult erandkorras ja äärmisevajaduse korral. Kopratammid võib maa-omanik lammutada ka ilma Keskkonnaametiloata. Väikeulukikahjustuste puhul võibabipalvega pöörduda ka kohaliku jahindus-seltsi poole. Kui kohapealsed jahimehedprobleemiga tegeleda ei taha, siis võibkaasata jahimehi ka teistest jahipiirkonda-dest.
Metssigade ja teiste suurulukite (põder,metskits ja punahirv) tekitatavate kahjustus-te puhul tuleks kahju ennetamise teatisesitada kohalikule jahiseltsile jooksva aastaesimeseks maiks. Teatises tuleks äramärkida kaitset vajava objekti (põllumajan-duskultuuri, okaspuu-uuenduse või okas-puupuistu) asukoht ning selle kaitseks jubarakendatud või planeeritavad abinõud.Kahjude tekkimisel hinnatakse need maa-Kopra tegevuse tagajärg. Foto: O.Till
omaniku palvel metsa- või taimekasvatusekonsulendi poolt. Kui jahimaade kasutaja eiole suutnud kahjusid ära hoida, peab taneed maaomanikule hüvitama. Seega oleksmaaomanikel mõistlik sõlmida jahindus-seltsidega jahimaa kasutamise lepingud,milles oleks ära toodud mõlema pooleõigused ja kohustused ning jahipidamisetingimused. Jahipiirkonna kasutaja ei oleaga kohustatud uluksõraliste tekitatud kahjuhüvitama, kui maaomanik või tema esindajaon maatükil jahipidamise kirjalikult keelanud.
Alates 28.05.2014 on Karula rahvuspargijahimaad jagatud nelja jahipiirkonna vahel(Antsla, Karula, Koemetsa ja Lüllemäe).Jahinduslike probleemide puhul (ulukikah-justuste vältimiseks ja likvideerimiseks) on
maaomanikel soovitav pöörduda järgmistejahindusorganisatsioonide poole:1) Võrumaal Antsla jahipiirkond -Võrumaa Jahimeeste Selts (Mati Kivistik, tel523 1187, [email protected])ja Koemetsa jahipiirkond - Jahiühistu ELK(Elmo Kronberg, tel. 5238499,[email protected]);
2) Valgamaal Karula jahipiirkond - Aet jaKo jahinduse OÜ (Tõnis Balodis, tel 5047332, [email protected]) jaLüllemäe jahipiirkond - Valgamaa Jahi jaKalameeste Ühistu (Rein Rosenberg, tel5835 8395, [email protected]).
Margo TannikKeskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon
jahinduse spetsialist
TOIMUS RALLI-TEEMALINE KOOSOLEK21. augustil toimusKaikamäe seltsimajaskogukonna koosolek.Päeva arutlusteemaksoli autospordi ürituseRally Estonia toimu-mine või mitte toimu-mine Karula rahvus-pargi alal 2015. aastal.Antud küsimuses polekogukonna arvamuskaugeltki ühtne ningteema tekitab paljupingeid ning vaidlusi. Koosolekul osales 22inimest, kuid see arv oleks võinud ollahoopis suurem. Osalejatest olid kohal pigemralli pooldajad. Koosoleku pikemat protokollisaab lugeda Karula rahvuspargi külastus-keskuses või www.karularahvuspark.ee.
Alustuseks andis Rally Estonia korraldajaSilver Kütt üritusest ülevaate. Esimest kordatoimus Rally Estonia 2010. aastal. Kütisõnul on korraldajate jaoks kõige olulisemürituse turvalisus, kuna tegemist onEuroopa Meistrivõistlustega ning rahvus-vahelistel võistlustel on alati väga rangedturvareeglid. Sel aastal toimus ralli Otepääja Tartu kandis, stardis oli 169 ekipaažiüheksa-teistkümnest erinevast riigist.Silver Küti sõnul oli tänavune osalejate arv
maksimaalne, mida üri-tus vastu võtta jõuabning suuremaks seda eiaeta. Pealvaatajaid olitänavu ligikaudu 30 000inimest. Eesti on ralli-sõprade seas tuntud jahinnatud tänu omakeerulistele ja kiiretelekruusateedele, midamujal Euroopas onväheks jäänud.Siinkandis huvitavad
ralli-mehi ennekõike Lüllemäe-Litsmetsa jaKoobassaare-Rebasemõisa teelõigud.Kohaliku kogukonna ja Keskkonnaametiotsusest sõltub, kas ralli 2015. aastalKarulas toimub ning kui, siis millistel teedel.Üheks arutlusteemaks oli teede olukordpärast rallit. Kes vastutab teehoolduse eestja kontrollib, et teed ka pärast üritustsõidetavad on? Kütt selgitas, et korraldajatelon leping teehooldusfirmaga, mis teebteedele hoolduse enne rallit ning esmasehoolduse kahekümne nelja tunni jooksulpärast ralli lõppu. Rallijärgne esmanehooldus ei saa olla lõplik, vaid peaks taga-ma sõidetava tee. Nädala aja jooksul pealerallit on teehooldusfirma kohustatud põhjali-kuma hoolduse tegema, see tähendab
Silver Kütt. Foto: K.Jõesalu
vajalikesse kohtadesse uue katte pealevedama ja selle tasandama. Korraldaja eisaa ette määrata ega prognoosida, kui paljuja kuhu täpselt hooldusfirma uut katet pealeveab. Firma töö üle peab kontrolli teostamaMaanteeamet, kellel on teede korrasolekusuhtes omad nõuded. Oluline on, et kakohalikud annaksid Maanteeametile teada,kui teehooldus on kuskil hooletult tehtud,kuna ka teehooldajad on inimesed ningvõivad vigu teha. Maanteeameti töötajad,kes teehoolduse järelvalvet teostavad jakelle poole võib pöörduda on Võrumaal UnoPüvi (782 7315, [email protected]) jaValgamaal Rein Soovares (766 8414,[email protected]). Lisaks võibprobleemidest teada anda ka Maanteeametilühinumbrile 1510, [email protected].
Teised oluliseks küsimuseks oli kohalikeinimeste teavitamine. Rõhutati, et sellelepeab oluliselt suuremat tähelepanu pööra-ma ja personaalsemalt inimestega suhtlema(eriti nendega, kes elavad ralli ajalkasutatava tee ääres ning keda üritus kõigerohkem puudutab). Korraldaja peab tegemasuuremat koostööd ka kohalike organisat-sioonidega, et vajalik info jõuaks viimse kuiühe rahvuspargis elava inimeseni. Uuriti,kas kohalikele on võimalik teha erandeidpiiratud aladel liikumiseks? Selle kohta ütleskorraldaja, et erandid on võimalikud, aga igaolukorda vaadeldakse eraldi, kuna teatudalad on suletud ohutuse tagamiseks ja
ohutuse peab tagama ka kohalikele. Kerkiska küsimus, mis juhtub siis kui kohalikul onvaja kiirabi või tuletõrjet, aga tema tee onralli tõttu suletud? Korraldaja sõnul täidavadsellised väljakutsed üritusel kohapeal olevadkiirabi ja päästeteenistus ning selleks ajakspeatatakse autoralli.Eraldi teema on see, et käänulistelkruusateedel käivad erinevad autospordi-klubid treenimas aastaringselt. Nad küsivadteede kasutamiseks Maanteeametilt luba javajadusel panevad ka kohalikke teidtreeninguteks kinni. Paraku ei teavitatasellistest treeningsõitudest aga üldjuhulkohalikke inimesi, valdasid ega muidasutusi.Kuna kogukonna koosolekul osalesidvaldavalt autoralli pooldajad, siis jäi koos-olekul peale arvamus, et Rally Estonia võiks2015.aastal Karula rahvuspargi alal toimudaküll, kuid ainult Lüllemäe-Litsmetsa tee-lõigul. Lõpliku otsuse teeb küsimuses siiskiKeskkonnaamet lähtudes looduskaitselistestaspektidest ja kaitsekorralduskavast. Kohali-kel on võimalik sel teemal oma arvamustavaldada ja suhelda ka otse rallikorraldajaga Silver Kütiga (5624 4666,[email protected]). Võtke palun julgestiSilveriga ühendust ja andke oma arvamu-sest teada, ehk laheneb tänu suhtlemiselenii mõnigi ralliga seotud probleem.
Liina LaanemetsKeskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
SELLESUVINE KÄSITÖÖPÄEV12.juulil toimus Ähijärvel taas käsitöö-päev koos õhtuse simmaniga. Huvilisedsaid kätt proovida sepatöös ning lapsedmeisterdasid karjalaste pille. Paljud saidTarmo Kivisilla juhendamisel valmis ninghääle sisse puhutud roopillile, pajupillile jakarjasepasunale. Tänu sepp Mart Salumaa-le said mitmed kohalikud mehed vasara jaalasiga sina peale ning kätt proovinudmeestel oli koju viia enda sepistatud nagi.Põnevat vaatamist jagus igaühele, sestperekond Salumaa oli kohale tulnud lausakahe sepikojaga, kus kogu päeva käis
sepatöö proovimine ning kogemuste jaga-mine. Pilku püüdis ka Mardi valmistatudesemetega müügilaud, kus abikaasa Leenakõikide asjade otstarvet selgitas ning nendekohta lugusid rääkida teadis. Samal ajalsärisesid lõkkel pannkoogid ning osalejatelepakuti ka teisi küpsetisi, et ikka jaksakspajupilli mängida, vasarat tõsta või juttupuhuda. Õhtune simman, mis tõi Ähijärvekaldale taas kord kokku sõbrad ja tuttavad,möödus Ülemakstud Rentslihärrade rütmis.
Liina LaanemetsKeskonnaameti kultuuripärandi spetsialist
KARULA HAAK JA SEPP MART
Käsitööpäeva üheks plaaniks oli Karulahaagi valmistamine, kuid sel aastal seevaid plaaniks jäigi. Mart Salumaa, kes onsepa ametit pidanud juba 25 aastat ningõppinud nii Eestis kui välismaal sepatööerinevaid külgi, haaras kinni meie ideestproovida, kui kerge või raske selle haagitegemine siis ikkagi on. Karula haagi
keerukus oli päeva lõpuks selge ja ühiseltotsustasime, et jätame selle järgmistekskordadeks. Siiski on tänu haagi valmista-mise mõttele nüüd ka rahvuspargi külastus-keskusel oma Karula haak, mille sepplahkelt meile kinkis. Taoline haak on siin-kandis suhteliselt levinud, see on ka KarulaHoiu Ühingu logol. Sarnaseid haake võibleida üle Eesti, kuid natuke erineval kujul.Karula haagi puhul on eriline selle suuremmaterjalikulu ning valmistamise keerukus.Võib lausa öelda, et see on rikka mehehaak. Vaene poiss panigi haagi konksukspuupulga või traadijupi ja haak töötas kasedasi.
Liina LaanemetsKeskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist
LOODUSVAHT PAJATABVanasõna ütleb, et tibusid loetaksesügisel ja eks ole rahvuspargi loodus-vahilgi aeg peale külastushooaja lõppukokkuvõtteid teha. Vaatame üle, mis onKarula rahvuspargis külastuse poolepeal sel hooajal juhtunud ning mida onkülalised jõudnud ka korda saata.Kõigepealt puhkemajanduse helgemastpoolest. Kevadel said kõik lõkkekohad uuedpuude varjualused. Valmistasime koosRäpina Aianduskoolist tulnud praktikantide-ga 30 uut pinki, milledest enamus leidiskoha rahvuspargi lõkke- ja puhkekohtades.Rebäse lõkkekohta ehitasime pink-laudvarjualusega komplekti. Korda sai üksÄhijärve äärest Suuremäe telkimisalaleviivatest treppidest ning ujumissild. Parakuon elu viimastel aastatel näidanud seda, etasjad lagunevad kiiremini kui neid asendadavõi korda teha jõutakse.Rikkumistest on enim meelde jäänudpidevad probleemid Õdri järve liivarandasõitmist tõkestavate märkide eiramise jatõkkepuude lõhkumisega. Siiani piirdusimelihtsalt rikkujate hoiatamise ja parklassesuunamisega, kuid ühel juulikuu õhtuloleksid rannas mängivad lapsed peaaegupurjus nooruki poolt juhitud auto alla jäänud.Laste vanematel kästi tee vabaks teha, sestnoorukite autol ei olevat tagurpidikäiku.
Ehmunud vanemad päästsid mõistagi omalapsi ega jõudnud isegi huligaanideautonumbrit meelde jätta. Peale sedasündmust pidime paluma Keskkonna-inspektsiooni abi lõkkekohtades korratagamiseks.Meelde tulevad veel mõned vargused.Maikuu lõpus ja juuni alguses viidi Mikila,Õdri ja Rebäse lõkkekohtadest minemakolm pinki. Küllap sai keegi endale sobivakomplekti kokku. Juuli lõpus varastati ära kaÕdri infotahvel. Mais ja juuni esimeselpoolel olime hädas laagripaikade lõkke-puude varastega. Asi oli juba nii hull, etvahel jätsingi puud panemata, kuna märka-sin lõkkekohtade ümbruses passivaidtegelasi, keda oli põhjust puudevarguseskahtlustada. Vargused lõppesid koospuhkuste perioodi algusega. Eks korralikudpuhkajad peletavad vargad minema. Olid kamõned väiksemat sorti lõhkumised, mispiirdusid tavaliselt puude varjualustelt paari-kolme laua lahti kangutamisega.Kui vaadata aga külastuste arvu, võibtulemusega rahule jääda. Kõige külastata-vam piirkond on kindlasti Ähijärve lõkkekohtja Suuremäe telkimisala – hinnangulinekülastajate arv perioodil maist kuniseptembrini oli eelmainitud objektidel umbes8000 inimest. Võrreldes eelmise aastaga on
Kramphaak e. Karula haak. Foto: L.Laanemets
tublisti kasvanud matkajate arv. Sellele onkõvasti kaasa aidanud eelmisel aastalavatud RMK Aegviidu-Ähijärve matkatee.Suurenenud on ka Karula rahvuspargiteabepunkti külastajate arv. Väiksemates
lõkkekohtades on külastuskoormus küllmõnevõrra langenud, aga tipphooajal olivaba laagripaika ikkagi raske leida.
Mati UrbanikRMK loodusvaht
VÕRO KEELE LAAGRISTJoba viis aastet omma Lüllemäe jaHarglõ kooli algklassi 30 last saanu egalsuvel olla kats päivä võro keele laagrin.Naide päivi sisse mahusse välläsõidu,meisterdemine, laulmine-tandsmine ja hästepallo võro kiilt. Nii om käudu Mõnistetalumuuseumin, Mõtsavelle talun, Pokumaalja Sangaste lossin. Lähembalt on tundmaopitu kar ́akasvatamise kunsti ja mesilindehengeelu. Kulleldu om hummogusttsirgulaulu ja imetledu häitsmite illu.Vahepääl mäng ilmataat meile vingerpussija sund latsi tarre. Egä säälgi ikav ei ole!
Saa meisterdede, kõnelda ja kulleldamuinasjutte. Mida latse esi laagri kotsile omütlenu:Karl: „Tahassi kävvä põneviten kotsin“.Ahti: „Kävvä sääl, kon om midägi põnevat“.Piia: „Ööbimine, eriti Nakatul“.Merle: „Olla koon sõpruga ja põnevategevuse.“Loodami kogo hengest, et jätkusi jaksuprojekti kirotajatel ja raha ei saasi otsarahastajatel! Latse uutva uut laagrit!
Astrid Vernik
Möödunud õppeaastal käisid Lüllemäe Põhikooli loodusringi lapsed looduskoolis, midaviisid läbi Maaülikooli teadlased. Loodusooli raames tuli teha iseseisvaid uurimustöid,millest ühe avaldame allpool ja veel mõned on lugemiseks üleval kodulehelhttp://www.emu.ee/koostoo/gumnaasiumitele/loodusteaduste-kool/opilaste-tood/
MINU RADAMinu rada kulgeb minu kodus JaanLattiku sünnikohal. Minu rada on kojuviiv tee. See tee on tegelikult vanatammeallee.Minu raja asukohaks on Valga maakond,Karula vald, Koobassaare küla ja Mägistetalu. Ma valisin selle tee sellepärast, etsellega on seotud minu paljud toredadmälestused. Näiteks kui ma väike olin, siiskäisin alleel olevates suurtes porilompidessulistamas, sest tee oli siis veel väga auklik.
Tammeallee istutas Davet Lattik umbes 100aastat tagasi. Davet Lattik oli Karula kandikuulsa kirjaniku Jaan Lattiku isa. Allee viibsuurelt külateelt Mägiste talu õuele. Pikkuston alleel 360 m. Mõned tammed olidkuivanud ja on praeguseks maha võetud.Tõnu Mändla istutas ka uued väikesedtammed vanade tammede asemele. Alleelon praegu 43 tamme ja 3 vahtrapuud.Tammed on suured, harulised ja neilt võibleida palju välgunoolte jälgi. Puude peal agakasvab palju samblikke. Looduskaitse all on
allee alates 1964. aastast.Praeguseks on tee remonditud ja aukude-vaba. Mõlemal pool alleed on karja- jaheinamaa. Ühel suvel leidsime ema javendadega puude alt kasvamas maasikaid,mustikaid ja ka orhideesid, mis olid mullesuureks üllatuseks. Selle orhidee nimi onkahkjaspunane sõrmkäpp. Ilmselt meeldiborhideedele seal kasvada sellepärast, etosa sellest maast on soine. Tänavu aastasuvel leidsime neid juba kolm.
Liisa Sachris(töö on kirjutatud 5. klassis)
Vaade alleele. Foto: K.Janson
MESINDUSE INFOPÄEVLaupäeval 25.oktoobril 2014 kell 10.00-14.00 ootame teid Karula rahvuspargi külastuskeskusessemesinduse infopäevale. Päev on suunatud nii algajatele mesindushuvilistele kui ka neile, kel jubamesitarud olemas ja mõnda aega mesilastega tegeletud. Oma teadmisi, kogemusi ja nõuandeidjagavad mesinikud Mati Urbanik ja Rein Männiste. Infopäev on osalejatele tasuta. Palume omaosalemisest teada anda hiljemalt 22.oktoobriks. Kontakt: Liina Laanemets, mob: +372 56987103,e-post: [email protected].
TERIOLOOGIA SÜGISKOOL KAIKAMÄEL24.-26. oktoobril toimub Kaika seltsimajas terioloogia sügiskool Mammalia 2014. Sügiskool onintellektuaalne ja hariv üritus, kus igal sügisel kohtuvad mõnes looduskaunis kohas Eesti loodusestja eriti ulukitest hoolivad inimesed. Tänavuse sügiskooli teema on „Oma või võõras“, see tähendab,et sügiskool keskendub Eestis elutsevatele võõrliikidele ning nende suhetele pärismaiste liikidega.Näiteks käsitleme põhjalikumalt mingi, kährikkoera ja šaakali juhtumit. Sügiskooli on oodatud kõikkes huvituvad loodusest, loodusharidusest ja loodusteadusest. Osalemishuvi korral või küsimustetekkimisel palume pöörduda Jaanus Remmi poole - e-post: [email protected], mob. 56201082.Sügiskool sünnib Eesti Terioloogia Seltsi ja OÜ Rewild koostöös.
NÄILE, KIÄ TAHTVA VÕRO KIILT OPPI, OM TULÕMAN VÕRO KEELE KURSUS!Opitas ja harotedas võro keelen kõnõlõmist, lugõmist, kirotamist. Võro keele oppaja om JüväSullõv Võro Instituudist.Kursus om massulda ja toimus viiel kõrral iispäivilde ja neläpäivilde (27.ja 30. oktoobril ning 3., 6. ja 10. novvembril) Kotus: Lüllemäe põhikuulEdimäne tunn: iispäiv, 27. oktoobri, kell 18.00-19.45Kõrraldaja: MTÜ Karula Hoitmisõ Ütisüs, tugõ Rahvakultuuri Keskuse Vana Võromaakultuuriprogramm.Registriirmine: Lilian Freiberg, 5172646, [email protected]
KARULA RAHVUSPARGI INFOLEHT
Täname kõiki autoreid jakaasamõtlejaid!
Infoleht ootab avaldamiseksartikleid/arvamusi/meenutusikohalikelt elanikelt. Kirjatükidpalume saata [email protected]õi paberil Ähijärve külastus-keskusesse.
Tarupettäi koostajad: Tiia Trolla,Olivia Till, Põim KamaToimetaja: Põim KamaKüljendaja: Olivia TillTrükkija: Ecoprint ASKarula rahvuspargi infoleht"Tarupettäi" on trükitud kesk-konnasertifikaatidega trüki-paberile looduslike vaikude jaõlide baasil valmistatud trüki-värvidega.
RMK Karula teabepunkt on 16.sept. kuni 14.mai avatud K-R 10-16.Külastuskeskus on avatud E-R 9-17.
Aadress: Ähijärve küla, Antsla vald, 66420 Võrumaa
Telefon: 782 8350
Keskkonnaamet:Maahoolduse spetsialist Jan Ruukel tel.:5340 8012Looduskasutuse spetsialist Henno Peegel tel.: 516 1479Keskkonnahariduse spetsialist Tiia Trolla tel.: 525 1552Kultuuripärandi spetsialist Liina Laanemets tel.: 5698 7103Metsanduse juhtivspetsialist Tiina Jüris tel.:510 9316Jahinduse spetsialist Margo Tannik tel.: 516 0148
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK):RMK loodusvaht Mati Urbanik tel.:529 0388RMK teabespetsialist Kaidi Jõesalu tel.:5304 3504
Infoleht "Tarupettäi" on väljaantud Sihtasutus Keskkonna-investeeringute Keskus toetusel.
Lehe väljaandmist on toetanud:
Antsla Vallavalistus
Karula Vallavalitsus
MTÜ Karula Hoiu Ühing
