Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed Lauri Luik ja Paul­Eerik Rummo rõhutavad

kõrgharidusreformi olulisimat eesmärki – hariduse kõrget kva­liteeti. Paul­Eerik Rummo mee­lest on kõrghariduskorralduse reformimise eelnõu juures krii­tikat ja küsimusi küllaga, samas täheldab ta rõõmuga valdavalt konstruktiivset hoiakut. „Kõik ilmutavad mõistmist, et senine mudel enam üheski mõttes kaua vastu ei pea. Suuname oma jõupingutused sellele, et tagada kavandatud uue mudeli seesmi­ne loogilisus ja vastavus seatud eesmärkidele, millest olulisim on Eestis võimaldatava kõrgha­riduse kõrge kvaliteet,” selgitab Rummo. Luige sõnul on kõrgharidus­

reformi olulised märksõnad efektiivne rahastamine, maail­matasemel taristu ja õppejõud ning tihe koostöö erasektoriga. „Tasuta haridust ei ole olemas. Võimekate tudengite hariduse maksab igal juhul kinni maksu­maksja,” ütleb Luik. Uue korra järgi oleks kõigile, kes ületavad lävendi ja läbivad õppe ettean­tud mahus, õppimine avalik­õiguslikus ülikoolis eestikeelsel õppekaval maksumaksja kulul. Oma raha eest saab õppida erandkorras eksternina, kuid sellisel puhul ei käsitleta õppurit üliõpilasena. Need, kes ei täida õpet etteantud mahus, peavad tegemata jäänud ainepunktide eest maksma. „Mis saab aga siis, kui üle lävendi hüppab prognoo­situst suurem hulk tudengeid?

Kust võetakse lisaraha?” küsib Lauri Luik.

30 ainepunkti täitmise nõue igal semestril välistab tudengitel võimaluse näiteks samal ajal ka tööl käia. See aga võtab tudengilt võimaluse erialast praktikat saa­da ning lisakapitali koguda. „Tark oleks koormusenõuet alla lasta ning lisada kvaliteedikriteeriumi­

Reformierakond soovib saada põhjalikku ülevaadet kavandatavast kõrgharidusreformist. Selleks kohtub meie fraktsioon Riigikogus haridusminister Jaak Aaviksooga, avalik­õiguslike kõrgkoolide rektorite, tööandjate esindusorganisatsioonide, erakõrgkoolide ja üliõpilaskondade liidu esindajatega. Kindlasti vajame kõigile huvigruppidele tuginevat laiapõhjalist arutelu ka ühiskonnas tervikuna.

[ i n T e r v J u u ]

na keskmise hinde nõue,” usub Lauri Luik, kelle meelest ei ole erakapitali kaasamise lõpetami­ne riigi seisukohast kuigi ratsio­naalne. Kust võetakse puudujää­vad summad (10–30% ülikoolide eelarvetest)? „Oleme ministrile südamele pannud, et tervikpildi huvides on kohe vaja ka õppetoetuste ja stipendiumite projekti, kuigi eel­arvelistel põhjustel jõustuks see hiljem,” räägib Rummo. Üldista­mist ootavad senised kogemused õppelaenundusega, eriti mis puudutab sellega seonduva vas­tutuse jagamist.

Toomas Viks

Loe ka intervjuud kultuurikomis-joni esimehe Urmas Klaasiga, lk 2.

Endine haridusminister, tänane Riigikogu kultuurikomisjoni liige Paul­Eerik Rummo leiab, et nii nagu me suudame ühise perena koonduda laulu ­kaare alla, suudame me samasuguses koosmeeles leida parima lahenduse kõrgharidussüsteemile. Fotol koos abikaasa Viiu Härmiga laulupeol.

Kõrgharidusreform peab keskenduma kvaliteedile

foto: kRisto nuRMis

tasuta HaRiDust ei ole oleMas.

Võimekate tudengite hariduse maksab igal juhul

kinni maksumaksja.

Loodetavasti saamevanemapensioni näoljuurde veel ühe hästi

toimiva demograafi liseabimeetme.

Remo Holsmer

r e F O r m i e r a K O N N a a J a L e H T | N R . 3 ( 1 3 4 ) O K T O O B E R 2 0 1 1

Pereklubi alustab uut hooaega

Suure Koolituse avalöök

Siim Kallase mõtted erakonna volikogult

[ S e l l e S l e H e S v e e l ]

| lk 6

| lk 7

| lk 5

| lk 4

| lk 3

| lk 2

| lk 5

| lk 5

Aivar Sõerd: Eesti osaleb euroala võlakriisi lahendamises

[ a r v a m u S ]

Mida teeb valitsus 2012. aastal?

Uued omavalitsusjuhid

Maakondlikud koopa­oravad võtavad hoogu

[ u u d i S e d ]

Urmas Klaas:haridus on parimtagatis saada tööd

2 tel 680 8080 | www.reform.eeParemad uudised

nr 3 ( 134) oktoober 2011tel 680 8080 | www.reform.eeParemad uudisednr 3 ( 134) oktoober 2011 3

2011. aasta poliithooaeg on täie hooga alanud ning kõigil riigimeestel on käed­jalad tööd täis. Lisaks koalitsioonilepingu

elluviimisele, mille keskseks eesmärgiks on Eesti inimeste elatustaseme tõus, on paljud reformierakondlased töötamas ka uute ideede ja väljakutsete kallal. Seda eesmärgiga muuta Eesti veel paremaks paigaks, kus elada ja pere luua. Mõne sõnaga sellest, millega Reformierakond sel sügisel tegeleb.

Haridusest

Pea iga inimese elatustase ja heaolu sõltub lisaks ter­vislikule seisundile ja õnnele ka tema sissetulekutest. Sissetuleku suurus on üldjuhul sõltuvuses omandatud

haridustasemest. Seetõttu oli 2011. aasta Reformierakonna valimisprogrammi koostamise juures üheks võtmeteemaks just haridus. Pea aasta tagasi ütlesime välja oma eesmärgi – viime Eesti hariduse Põhjamaade tasemele. Käesoleval sügisel kavandame kõrgharidusreformi. Selle keskseks eesmärgiks peab olema kõrghariduse kvaliteedi kasv, mis tagab Eesti ülikoolist hariduse saanute konkurentsivõime kogu maailmas. Samuti tulemuspõhine rahastamine, et kõrgharidust saaksid omandada ka need andekad noored, kelle rahaline seis seda ei võimalda.

Avaliku teenistuse reformist

Reformierakonna kindel soov on muuta riigihaldus lihtsamaks ja tõhusamaks. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on

ametnike hüvede ühtlustami­ne. Justiitsminister Kristen Michal on välja käinud avali­ku teenistuse seaduse refor­mimise kava, millele ootab nüüd erakondade ettepane­kuid. Lisaks on alustatud eripensionide kaotamisega õiguskantsleri ja riigikontro­löri ametikohtadelt.

Vanemahüvitise edasiarendamisest

Kehtiv vanemahüvitise süsteem on ennast hästi tões­tanud, tõstes oluliselt Eestis sündivate laste arvu. Reformierakond ei ole nõus toimivat vanemahüvitise

süsteemi lõhkuma, kuigi teised erakonnad on selleks katseid teinud pidevalt. Meie eesmärgiks on vanemahüvitise süs­teemi edasi arendada. Koalitsioon on kokku leppinud, et vanemahüvitise edasiarendusena makstakse alates 2013. aastast vanemahüvitise saajale II pensionisambasse 4% riigi keskmiselt palgalt kuni lapse 3­aastaseks saamiseni. Juba kaheksa aastat tagasi, vanemahüvitise süsteemi välja töötades, oli meie ideeks, et vanemahüvitise perioodi jook­sul maksab riik lapsevanema eest sissemakseid tema II pensionisambasse.

Lastetoetustest

Igal lapsevanemal peab olema kindlustunne lapse kas­vatamiseks, ainult nii saab meid olla rohkem ja Eesti olla suurem. Selleks, et seda tagada, lähtume loogikast, et

toetatakse rohkem neid lapsevanemaid, kes reaalselt abi vajavad ja kellel on rohkem lapsi. Sellest mõttest tulenevalt analüüsibki sotsiaalministeerium erinevaid võimalikke la­hendusi, et saaksime kunagi tulevikus teostada oma idee – kehtestada vajaduspõhine lastetoetuste süsteem.

Martin KukkReformierakonna peasekretär

iNTerVJuu uudised

[ J u H T k i r i ]

Uued väljakutsed

Reformierakonna kindel soov

on muutaRiigiHalDus

liHtsaMaks Ja tõHusaMaks.

Haridusteemad on taas tõsiselt päevakorral. Mida pead Sina Eesti hariduse suurimaks probleemiks?Reformierakond soovib kõrge­palgaliste töökohtadega Eestit. Selliste töökohtade tekkimise võti on kvaliteetne haridus. Siit johtuvalt heidaks pilgu natuke kaugemale neist teemadest, mis iga päev ajalehtedest vastu vaa­tavad. Minu arvates on elukest­vas õppes osalemise suurenda­mine meie hariduse lähiaja üks suuremaid väljakutseid. Elukest­vas õppes osaleb meil 10% 25­64 aastastest inimestest, Soomes 25% ja Rootsis üle 30%. Mistahes kooli lõpetades ei tohi keegi ar­vata, et nüüd on kõik õpitud. Erialad vananevad, ettevõtete keskmine eluiga lüheneb – me kõik peame valmis olema elu jooksul isegi 2­3 korda eriala vahetama ja selleks juurde või ümber õppima. Analüüsides haridustaset töötute hulgas näeme, et 30% töötutel on ainult kas põhi­ või üldine keskharidus, puudub eriala. Siit järeldub, et haridus on parim tagatis töö saamiseks. Näiteks on töötus madala hari­dustasemega inimeste seas vii­mastel aastatel keskmiselt 12%, kõrgharidusega inimeste seas on see 3%.

Haridus­ ja teadusminister Jaak Aaviksoo on välja käinud mõtte, et koolikatsed esimesse klassi tuleb ära lõpetada ning lapsed peaksid kõik õppima elukohajärgses koolis.Pean tunnistama, et ka minust ei saa koolikatsete eestkõnelejat. Kuid rutakalt senist süsteemi pea

Urmas Klaas: haridus on parim tagatis saada tööd

Riigikogu kultuuri­komisjoni esimees Urmas Klaas räägib hariduse suurematest väljakutsetest ning ütleb, et parim tagatis saada tööd on olla haritud ja omada eriala.

peale keerata ka ei tohi. Suur tung näiteks Miina Härma Güm­naasiumisse Tartus või Inglise Kolledžisse Tallinnas ei tohi tä-hendada seda, et me neid tubli­sid koole trahvime ja tasalülita­me lastevanemate soovi anda lastele võimalikult hea haridus. Tegelikult on vaja tegeleda koo­lihariduse kvaliteedi tõstmisega kõikjal ja kõigis koolides. Kui lapsevanemad on kindlad, et kodule kõige lähem kool annab parimat haridust, ei hakata ka lapsi linna teise serva või naa­bermaakonna keskusse kooli vedama.

Kuum teema on ka koolivõrk.Kõiki ümberkorraldusi tehes peab lähtuma põhimõttest, kui­das kindlustada parim hariduse kvaliteet. Olen veendunud, et laps peab saama põhihariduse võimalikult kodu lähedal. Sündi­vuse vähenemine alates 1990. aastate algusest on toonud kaasa õppurite arvu vähenemise. Eriti kiiresti langeb õpilaste arv vene õppekeelega koolides. Lähiaas­tatel väheneb keskkoolilõpetaja­te hulk kuni poole võrra – see on tõsiasi, millest mööda vaadata ei saa. Tark on tegeleda koolivõrgu korrastamisega ennetavalt ja süsteemselt, siis on võimalik pöörata piisavalt tähelepanu ka

hariduse kvaliteedile. See eeldab omavalitsuste kui koolipidajate valmisolekut koostööks nii oma­vahel kui ministeeriumiga. Eesti rahvas paneb haridusse päris palju raha, 7% SKPst. Kui haridus­ ja teadusminister ütleb, et õpetajate palgaraha peab tule­ma süsteemist seest, siis see tä­hendabki seda, et me peame seda raha targemalt kulutama.

Haridus­ ja teadusministeerium on välja käinud kõrghariduse reformi kava. Toetab see meie erakonna püüdlusi parima ülikoolihariduse saamiseks?Kõrgharidusreform on ilmselt selle koalitsiooni üks suuremaid reforme. Jaak Aaviksoo välja käidud eesmärgid on üldjoontes õiged. Praegune eelnõu on para­ku üksjagu toores. Kindlasti on vaja seaduse ettevalmistavasse töösse kaasa tõmmata nii kõrg­koolid, tudengid, õpilaste esin­dusorganisatsioon, tööandjad jne – Riigikogu Reformierakonna fraktsioon on asunud neid kaa­sama.

Mis on selle reformi sisu? Mille üle kõige rohkem vaieldakse?Ikka rahastamise üle. Kõrgkooli­de rahastamine käib 1995. aas­tast riikliku koolitustellimuse alusel. See tähendab lepingut haridus­ ja teadusministeeriumi ning kõrgkooli vahel teatud hulga lõpetajate tellimiseks ning nende õpingute rahastamiseks. Samast ajast said kõrgkoolid õiguse võtta vastu tudengeid, kes kata­vad ise oma õppekulud. Sellist süsteemi kritiseerivad nii ülikoo­

lid kui ministeerium, samuti tu­dengid. Kõrvuti õpivad maksu­maksja raha eest õppijad ja oma raha eest õppijad, kusjuures see sõltub sisse saamisest ning mitte õppeedukusest. Riik tellib küll spetsialiste, tegelikult neid aga ei saa. Maksumaksja raha len­dab tuulde. Süsteem ei tööta. Kavandamisel on tulemuslepin­gute süsteem. Reformi järel kaoksid riigieel­arvelised ja riigieelarvevälised tudengid. Kõik, kes ülikooli pääsevad (on piisavalt võime­kad, et ületada vastav lävend) ja piisavalt motiveeritud (koguvad semestris 30 ainepunkti), saavad õppida riigi poolt finantseerita­vatel kohtadel. Ärme räägi siin tasuta kõrgharidusest, millest koalitsioonipartnerile meeldib rääkida, sest see on eksitav. Ta­suta asju pole, keegi ju ikka alati maksab. Antud juhul mak­sumaksja. Nüüd käib vaidlus, et kui ühelt poolt tahetakse 30 AP nõu­dega survestada üliõpilast kõrg­kooli nominaalaja vältel lõpeta­ma, siis kas see nõue pole liiga range ja ka formaalne, kas ta liigselt ei rõhuta eksami sooritust kui fakti ja vähem soorituse kvaliteeti. Kas selline jäikus ei vii juba töötavaid tudengeid töötu­rust kaugemale. Mina arvan, et see oht on reaalne. Uus süsteem mõjutab tuge­valt ülikoole, kelle eelarve sõltub üsna palju tudengitest, kes maksvad oma õpingute eest ise (10­20% eelarvest). Praegu õpib juba 50% Eesti üliõpilaskonnast nn tasulistel kohtadel. Tallinna Ülikool on näiteks nõudnud, et nii ettevõtetel kui ka inimestel endil peab olema õigus taotleda ülikoolis õppekohtade avamist omavahendite arvelt. Eelnõu praeguse versiooni järgi saaks r iigi tuge vaid eestikeelsed õppe kavad – kindlasti räägib see vastu kõrghariduse rahvus­vahelistumisele.

Olen kindel selles, et kõigi nen­de ümberkorralduste keskmes peab olema kõrghariduse kvali­teedi tõus. Samuti on ülioluline, et teoks saaks koalitsioonilep­pes kavandatud vajaduspõhiste õppetoetuste ning stipendiumi­te süsteem.

küsis Peep Lillemägi

Riik tellib küllspetsialiste,

tegelikult neiDaga ei saa.

Urmas Klaasi arvates on elukestvas õppes osalemise suurendamine meie hariduse lähiaja üks suuremaid väljakutseid.

foto: lea taMMik

Mida teeb valitsus 2012. aastal?

Kuus aastat tagasi erakonna-ga liitunud ja reforminoorte välissekretärina alustanud, seejärel mitu aastat tublit tööd Tartu arendusjuhina teinud Priit Kallakas võttis vastu uue väljakutse ja töö-tab septembrist välisminister Urmas Paeti nõunikuna. Prii-du saavutused on hea näide, kuidas töökuse ja sihikindlu-sega võib kaugele jõuda. Paremad Uudised soovib edu uues ametis ja kindlasti kuu-leme Priidust veel!

[ l e n d o r a v ]

Tasuta asju pole,keegi Ju

ikka alatiMaksab.

Reforminoorest ministri nõunikuks

Eelmises Paremate Uudis­te numbris kirjutas jus­tiitsminister Kristen Mic­

hal sellest, kas ja kuidas tuleks reguleerida mitteabielulistes kooselusuhetes olevate inimes­te õigussuhteid ning pakkus välja erinevaid lahendusi. Oma järgmises numbris anname ülevaate justiitsministeeriumi esialgsest kokkuvõttest laeku­nud vastuste osas ja tutvustame ministeeriumi tegevusplaani edasisteks sammudeks. Vastuseks justiitsministr i

saadetud kirjale, milles küsiti erakondade arvamusi, kas nen­de arvates on vaja reguleerida mitteabielulises kooselus ela­vate inimeste igapäevaküsimu­si, toetab Reformierakond kooseluseaduse väljatöötamist nii eri­ kui samasoolistele part­neritele. Teise valikuna eelistab Reformierakond kehtivates Eesti Vabariigi õigusaktides ole­vate kitsaskohtade kaotamist ning vajadusel näidispaketi loo­mist, et hõlbustada mitteabielu­lises kooselus elavate inimeste

igapäevaküsimuste lahenda­mist. Kooseluseaduse vajadust nii eri­ kui samasoolistele on oma kirjas rõhutanud ka Sotsiaalde­mokraatlik Erakond. IRL on oma kirjas pooldanud status quo olukorra säilitamist ehk ei soovi õiguskorda mingeid muu­datusi. Keskerakonnal ühtne seisukoht puudub, oma kirjas rõhutab erakond vajadust eri­nevaid valikuid analüüsida, et oma seisukoht kujundada. IPUI

Reformierakond toetab sooneutraalse kooseluseaduseväljatöötamist

Kui valitsusliit loodi, siis leppisid kaks erakonda omavahel kokku ka terves reas tegevustes,mis nelja aasta jooksul ära tehakse. Kõige üles loetlemiseks kuluks terve lehenumber, seepärast toob Paremad Uudised lugejateni põnevamast valiku.

kuu PÄHklid...

. . . Ja TÜHJad koored

Valitsus ei langetanud pensioneid isegi siis, kui ajad olid rasked. Juba järgmisel aastal tõusevad pensionid 4,4%, mis toob keskmist pensioni saava eaka rahakotti umbes 156 lisaeurot aastas.

Vanemahüvitis on sündide arvu oluliselt kasvatanud ja Refor-mierakond ei lase toimiva süsteemi põhimõtteid muuta. Küll aga soovime seda täiendada vanema-pensioniga, mis loodetavasti tõstab sündide arvu ja kindlustunnet veelgi.

Eesti jalgpallikoondis on näidanud läbi aegade parimaid mänge ja on ilmselt nii mõnestki spordi-kaugest inimesest teinud jalgpallifänni.

Möödunud aasta sügisel valminud ja ligemale 32 miljonit eurot maksma läinud Mäo liiklussõlm näitab juba esimesi lagunemismärke.

Tallinna linnavalit-suse küüniline käitumine lasteaeda-de suhtes. Viimastel aastatel on lasteaeda-de investeeringud drastiliselt vähene-nud, samas on linnavalitsuse propagandakulud jõudsalt kasvanud.

Elektri hinna tõus mõjutab kõiki ja tekitab palju paha-meelt. Majandus- ja kommunikatsiooni-minister peaks rohkem vaeva nägema avalikkusele hinnatõusu vajalikku-se põhjendamisega.

foto: MaRgus ansu

foto: teet MalsRoos

foto: elMo Riig

foto: HenDRiXeesti_WikiPeDia

Kvoodimüügi vahendeid in­vesteeritakse arvukatesse projektidesse üle riigi. Reno­veeritakse enam kui poolsa­da koolihoonet ja õpilasko­du. Rajatakse elektriautode laadimise taristu ning aasta lõpuks peaks Eestis ringi vurama 1000 elektriautot. Tee­ehitusse ja korrashoidu investeerib riik rohkem kui 300 miljonit eurot. Suurima­teks investeeringuteks on Aruvalla­Kose teelõik ja Pärnu ümbersõidu ehitami­ne.

Enam kui 40 000 Eesti maa­piirkonna elanikule rajatak­se kiiremaks internetiühen­duseks interneti baasvõrk.

Aasta algusest kaob Riigikogu otsusega tallinlastele kehtesta­tud müügimaks.

Rohelisse majandusse suuna­takse 400 miljonit eurot – see tähendab töökohti, mille tule­musel väheneb saastamine ning suureneb energia ja ressursside säästlikum kasutamine.

Peresõbralike ettevõtete riikli­kuks tunnustamiseks luuakse tunnistus „Peresõbralik ettevõt­te” – nii teab iga lapsevanem töökohta valides, kus tema väär­tust hinnatakse ja vajadusi mõis­tetakse.

Algatatakse üliõpilastele suuna­tud programm „Hakka ettevõt­jaks!”.

Innovaatiliste ja ambitsioonika­te ettevõtete sünniks käivitub programm Start­up Eesti.

Pensionid tõusevad 4,4 protsen­ti. Kokku suunab riik pensionide väljamakseteks üle 1,3 miljardi euro.

Täies mahus taastatakse pensio­ni II samba riigipoolsed sisse­maksed.

Vaatamata sellele, et töötuid on vähemaks jäänud, panustab Töötukassa töötute tööleaitami­seks samas mahus, mis käesole­val aastal. Eesmärgiks on seatud eelkõige pikaaegse tööpuuduse vähendamine ja suurem osale­mine elukestvas õppes.

Viiakse läbi eri­ ja sooduspensio­nide reform maksimaalses või­malikus mahus. Eelkõige sõltub see kaitse­ ja siseministri komp­romissivalmidusest. Muudetakse koolieelsete laste­asutuste seadust nii, et ühe pere lapsed saaksid käia samas laste­aias.

Läbi parema koostöö teiste rii­kidega tagatakse suurem ravi­mite valik Eestis.

Koostöös riigi, ülikoolide ja IKT sektoriga käivitatakse IT Akadeemia, et tagada vald­konna jaoks vajalikku tööjõu­ressurssi ning pakkuda kon­kurentsivõimelisel tasemel IKT haridust.

Kõrghariduse riiklik koolitus­tellimus kasvab 103,2 miljoni euroni.

2012. aastal tähistab Eesti film sajandat sünnipäeva.

Valmib kontseptsioon kaas­aegse filmitootmise keskuse loomiseks.

Pühakodade renoveerimise programmi raames alusta­takse Pöide kiriku restauree­rimisega, millega päästetak­se Eesti üks vanim sakraal­ehitis.

Luuakse e­gümnaasium, kuhu on koondatud akadee­miline õppevara ja kust nii koolid kui õpilased saavad kursusi alla laadida.

Ees ootab tuline arutelu avaliku teenistuse reformi teemal, mil­le eesmärgiks on muuta avalik teenistus dünaamilisemaks ja kaasaegsemaks.

Valitsusliidu tegevusprogramm näeb ette analüüsi ja arutelu valimisea viimise üle 16. aastani.

Valmis peaks saama seadus­eelnõu, mis võimaldab igal Eesti elanikul omandi, töökoha või perekondlike sidemete alu­sel määrata kuni kaks ametlik­ku elukohta ja sellest tulenevalt jagada nende vahel tulumaksu.Valmib riigiportaali Eesti.ee mobiilne versioon.

Põhiseadus saab 20aastaseks ning selle auks korraldatakse mitu üritust.

Riigi taristu ja efektiivsus Sotsiaalvaldkond Kultuur jaharidus

Majandus-keskkond jaettevõtlus

4 tel 680 8080 | www.reform.eeParemad uudised

nr 3 ( 134) oktoober 2011tel 680 8080 | www.reform.eeParemad uudisednr 3 ( 134) oktoober 2011 5

Reformierakond on kõige suuremat valitsusvastutust kan­dev erakond Eestis. Osaleme 84 omavalitsuse juhtimises. Meie erakonnas on tänasel hetkel 11 linnapead, 35 valla­

vanemat ja 32 volikogu esimeest. See on arvestatav hulk, kelle­ga koos ühiselt elu omavalitsustes paremaks teha. Erakond sai esimese naisvalla­vanema, kui Läänemaa Noaroot­si vallavolikogu valis 19. sep­tembril uueks vallavanemaks Annika Kapp’i. Annika töötas Rakvere linnavalitsuses laste­kaitse spetsialistina. Varem on Annika juhtinud umbes kümme aastat omavalitsuse sotsiaal­valdkonda ning olnud aastatel 2002–2006 Tamsalu vallavoli­kogu liige. Erakonnaga liitus Kapp juba 6. detsembril 2004. Varasemalt on ta juhtinud Lää­ne­Virumaal Reformierakonna Tamsalu piirkondlikku organi­satsiooni ning on ühtlasi ka MTÜ Eesti Lepitajate Ühingu pere­lepitaja. Annika on kahe täiskas­vanud tütre ema.

Ka Harjumaal Raasiku vallas toimus enne suve uue vallavanema valimine, 43 kandideerinu seast sai uueks vallavanemaks reformi­erakondlane Aare Ets. 38­aastane Aare on omandanud magistri­kraadi Estonian Business Schoolis ärijuhtimise erialal ja töötanud

üheksa aastat Harju maava­litsuses, sellest kuus viimast aastat majandusosakonna juhatajana. Augustist 2006 töötas Ets Kiili valla haldus­ ja toitlustusettevõtte SA Kiili Varahaldus juhatajana ning vahetult enne Raasikule mi­nemist oli Aare Kernu abival­lavanem. Tööst vabal ajal meeldib talle teha sporti, lüüa kaasa Randvere küla­seltsi ja korporatsiooni Rota­lia tegemistes. Reformiera­konda kuulub Aare aastast 2002. Abikaasa Lieseliga on neil tütred Rael Natali ja Jette Marie.

Vahetult enne suve valis Elva linnavolikogu endale linna­pea kohale reformierakond­lasest endise abilinnapea Toomas Järveoja. Toomas võttis ameti üle erakonna­kaaslaselt Reno Laidrelt, kes nimetati Tartu maavane­maks. Toomas on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ja on olnud Elva linnavolikogu esimees 1999–2002, linna spordijuht aastast 2005 ja 2007. aastast Elva abilinna­pea. Lisaks on ta kauaaegne elvalane, tuntud sportlane ja terviseliikumise eestvedaja.

Viimasena, 29. septembril liitus erakonnaga Lohusuu vallavoli­kogu esimees Toivo Kivi, kes on varem kuulunud Rahvaliitu. IPUI

PiirKONNad

Uued omavalitsus-juhid Noarootsis,Raasikul, Elvas jaLohusuus

foto: Meelis MeilbauM

foto: sven liiv

Kohalikudteed saavadrohkem raha

Nõmme piirkond pidas Pääskülas sügispäeva

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon arutas omavalitsuste rahastamise ja koostööga seotud teemasid.

Arutelu algatanud Riigiko­gu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo märkis,

et kuna päris paljud Reformiera­konna saadikurühma liikmed on kohaliku omavalitsuse taustaga, on omavalitsustega seotu frakt­siooni liikmetele hästi tuttav. Lillo juhtis tähelepanu vajaduse­le hakata koostöös omavalitsus­tega kavandama Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi inves­teeringueelistusi. „Omavalitsused on Euroopa

Oktoobri teisel nädalava­hetusel kogunes Urmas Paeti kutsel üle 40 inime­

se Nõmmele Pääsküla rappa, et pidada üheskoos tore sügispäev. Ürituse eesmärk oli koguda all­kirju raba kaitse alla võtmiseks, et sinna ei kerkiks golfiväljakuid või midagi muud, mis loodus­keskkonda hävitaks. Päev algas sissejuhatava ring­mänguga, mille järel rääkis pere­arst Eero Merilind, miks ja kui palju on vaja igapäevaselt liikuda, et tervis korras püsiks. Kesken­duti nii lastele kui pensionäridele, kes kohale olid tulnud. Pärast lühikest loengut suun­duti giidi saatel rappa pooleteise­tunnisele matkale, mille pikku­seks oli üle nelja kilomeetri. Ra­bamatkal osalesid teiste seas ka välisminister Urmas Paet, Silver Meikar tütrega ning Nõmme lin­naosa patroon Õnne Pillak. Giid tutvustas kõigile, kuidas rabas turvast on kaevandatud, millised linnud ning loomad seal elutse­

Eksperdid möönsid, et Saa­re maakonnas on sotsiaal­majanduslikel põhjustel

olemas selge vajadus paremaks

ligipääsuks. KSH­st lähtuvalt eelis tasid eksperdid tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab loodus­keskkonnale väiksemat mõju. Samas ei avalda ekspertide arva­tes kumbki variant keskkonnale, sh Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevenda­

vaid meetmeid. Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis praamiühenduse prae­gusel või laiendatud kujul. Otsuse, kas kinnitada kava ja millise ühendusviisiga Suurel väinal jätkatakse, teeb Vabariigi Valitsus. IPUI

vad ja missuguseid taimi võib rabas leida. Lapsed said rabast marju korjata ning näha oli või­malik ka raba osa, mis kunagi tules kannatada sai. Rabast saabudes istuti ja mul­jetati kuuma sõdurisuppi süües. Lastele oli metsa üles seatud 2 km raadiuses metsas elutseva­

test loomadest ja taimedest pil­did, mida tuli ära arvata, suure­mad said lahendada puuklotsi­dest piltmõistatust. Kuigi suppi jäi väga palju üle, siis nagu ajastatult saabusid ra­bast meie ürituse lõppedes Õde­de Liidu matkalised ja ligi 40 ini­mest said veel kõhu täis. Samuti

andsid õed oma panuse raba kaitseks allkirjade kogumisse. Ürituse võis lugeda kordaläi­nuks, kuna ilmataat kostitas kauni sügisilmaga, kohale tulnud rahvas sai harivalt ja meeldivalt aega veeta ning raba kaitseks korjati hulk allkirju. IPUI

Liidu vahendite toel viimasel aastakümnel ellu viinud sadu projekte puhta vee ja kanalisat­siooni kordategemisest külakii­ge ehituseni. Tehtut tasub hinna­ta ning 2014. aastal algavaks järgmiseks eelarveperioodiks plaane teha. Eestis kohtab ka suhtumist, et Euroopa Liidu tõukefondide raha kukub otse­kui taevast ja selle eest võib teha kõike. Tegelikult liigub see raha läbi riigieelarve ning selle kasu­tamisse tuleb suhtuda sama­

moodi kui Eesti maksumaksja­telt kogutud eelarverahasse – vastutustundlikult,” rääkis Lillo. Eraldi keskenduti Reformi­erakonna parlamendisaadikute arutelul kohalike teede temaati­kale. Kasvama hakanud majan­dus võimaldab juba lähitulevikus omavalitsustele teede korras­hoiuks täiendavaid vahendeid. Kohalikele teedele planeeritak­se 2012. aastal eraldada 6,7 protsenti kütuseaktsiisi laekumi­sest, mis tähendab kasvu vähe­

malt 5,1 miljoni euro ehk 40 protsendi võrra. „Tahame väga loota, et selle raha toel omava­litsuste hooldada olevate teede olukord märgatavalt paraneb,” lausus Kalev Lillo. Riigikogu majanduskomisjo­ni liikme sõnul peavad kohali­kud teed ja sillad olema kindlas­ti ka Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil üks Eestis ra­hastatavaid eelisvaldkondi. IPUI

Keskkonnaamet kiitis heaks Saaremaa püsi­ühenduse kava kesk­konnamõju strateegilise hindamise (KSH) aru­ande. Keskkonnamõju hindas ja aruande

koostas rühm rahvus­vahelisi eksperte.

Eksperdid soovitavad Saaremaapüsiühenduseks tunnelit

Volikogu ja Suur Koolitus24. septembril Tartus toimunud laiendatud volikogu raames anti avapauk Suurele Koolitusele, mis jõuab järgneva kahe aasta jooksul igasse Reformierakonna piirkonda. Koolituse käigus arutatakse erakonna väärtuste ja organisatsiooni töökorralduse üle, aren­datakse ka suhtlemisoskust. Volikogul võtsid sõna erakonna esimees Andrus Ansip, volikogu esimees Kristen Michal ja peasekretär Martin Kukk. Külalisena astus läbi ka Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas.

fotoD: Rain Hansen

Erakonna kampaaniajuht Annika Arras juhatas koolituse grupitöösid.

Volikogul sai küsimusiküsida ka auesimees SiimKallaselt.

Ka volikogu esimees, justiitsminister Kristen Michal võttisaktiivselt grupitööst osa.

Ühena ülesannetest tuli kaamera ees vastata ootamatuteleküsimustele.

Päeva lõpetas erakonnakoolitusnõunik Tarmo Tamm,kes õpetas end motiveerima.

foto: annika aRRas

Viljandi reforminoorte juhatusse. „Erakonnaga liituma ajendas muidugi liberaalne maailmavaa­de ning võimalus uusi huvitavaid inimesi kohata ja väärtuslikke kontakte luua,” ütleb Kukk. Hil­jem sai talle selgeks ka see, et erakond korraldab erinevaid koolitusi ja teemaõhtuid, kus saab infot otse oma rahvasaadi­kutelt Riigikogus. „Mida rohkem ma erakonnas olen olnud, seda enam olen mõistnud, et Parem jõud on see, mis viib edasi!” usub Ott. Tulevikust rääkides mõtleb Kukk muidugi tulevaste valimiste peale. „Täna tuleb teha plaane, kuidas valimistele vastu minna – mida teha, et oleksime ka edas­

Ott on sündinud ja kasva­nud Saarepeedi vallas, õppinud Kehtna Majan­

dus­ ja Tehnoloogia koolis arvuti­te ja arvutivõrkude eriala ning sealt edasi Mainori Kõrgkoolis IKT haldamist ja administreerimist. Pärast ajateenimist Tagapataljo­nis töötab Kukk Viljandi Ühenda­tud Kutsekeskkoolis arvutieriala õpetajana. „See amet on andnud avatust ja vaba suhtlemisoskust ning esinemisjulgust,” ütleb Ott. Erakonda astus Kukk Viljandi eelmise arendusjuhi Marek Tan­valdi kutsel 2001. aastal. Niisiis on Ott olnud erakonna aktiivne liige juba kümme aastat ning viimased aastad juhtis ta ka Saarepeedi piirkonda. Samuti on ta kuulunud

Reformierakonna pereklubi„Meie lapsed” on ettevõt­mine, mis pakub kuni

10aastaste laste vanematele ha­ rivat ja lõbusat ajaveetmist, taga­des samal ajal turvalise lastehoiu.See tähendab, et pereklubi üri­tustele on alati oodatud emad­isad koos lastega, sest üritused toimuvad kohas, kus on olemas lastehoid või mängukeskus. Sellel hooajal on plaanis eri­nevad koolitused ja seminarid peredele huvipakkuvatel teema­del, samuti loomingulised tege­vused, näiteks õpetame, kuidas

teha ise lapsele näomaalingut. Loomulikult arutame klubis pe­redele olulistel poliitilistel teema­del, näiteks vanemapension ja lasteaedade olukord. „Esimesele koosolekule 1. novembril kell 17.30 MuriMari mängutuppa (Mardi tn 11, www. murimari.ee) tulevad esinema kiirabiõed, kes selgitavad, mida peavad lapseva­nemad silmas pidama, et tagada lastele ohutu ja turvaline kodu­keskkond, lisaks annavad nad

nõu, kuidas tervislikult toituda, ning jagavad õpetusi koduseks esmaabiks," kirjeldas pereklubi eestvedaja, kahe lapse ema Anni Tooma selle hooaja esimest kokkusaamist. Tooma lisas veel, et pereklubi üritustele on ooda­tud ka need lapsevanemad, kes Reformierakonda ei kuulu.

Registreerimine 28. oktoobrini aadressil meielapsed@reform.ee või telefonil 680 8080. IPUI

pidi sama populaarsed kui hetkel,” ütleb Ott, kelle sõnul on eelmised Viljandimaa ju­hid, Peep Aru MKO juhina ning Marek Tanvald arendusjuhina tublit tööd teinud. „Meil Kalle Jentsiga on samuti eesmärk paika pandud – peame olema samal tasemel,” räägib värske arendusjuht. Maakonna 10 piirkonnas on Reformierakon­nal ligi 1050 liiget, loomata on veel viis piirkonda. Kuke tule­vikuplaaniks ongi ka neis piirkondades leida aktiivseid ning kohalikku elu edenda­vaid inimesi, et minna kohali­kel valimistel välja igas oma­valitsuses oma nimekirjaga. IPUI

Viljandimaa senise arendusjuhi Marek Tanvaldi tööülesandeid täidab alates septembrist Ott Kukk.

foto: eRakogu

Pereklubi alustab uut hooaega

Viljandimaa uus arendusjuht on Ott Kukk

Koopaoravate traditsioon maakondades sai alguse Põlvamaalt, kui kohali­

kud tegijad, eesotsas tollase maakondliku organisatsiooni esimehe Meelis Mälbergiga istu­sid maha ja mõtlesid, kuidas erakonna liikmeid rohkem kaa­sata. Kuidas neile pakkuda mi­dagi huvitavat, harivat ja üleüld­se sellist tegevust, mis reformi­erakondlasi Põlvamaal paremini seoks. 2010. aasta märtsis toimuski Põlvas esimene koopaorav. See on vabamas õhkkonnas toimuv vestlusring, kus iga kord on eri­nev esineja ja teema, mida üheskoos arutatakse. Teisisõnu on see liikmete võimalus suhel­da otse allikaga – ministri, Riigi­kogu liikme, omavalitsusjuhi, ettevõtja või muidu oma ala as­jatundjaga. Põlvamaal toimunud esimese koopaorava külaliseks oli näiteks produtsent ja Vane­muise teatrijuht Paavo Nõgene ja kohal oli 25 inimest. Sellest ajast peale on vaikiv kokkulepe, et koopaorav toimub Põlvamaal iga kuu eelviimasel neljapäeval, kindlas kohas ja ajal. See või­maldab kõigil liikmetel varakult oma aega planeerida. Põlva­maal on koopaoravate külalis­teks olnud veel näiteks Helmer Jõgi, Tartu linnapea Urmas Kruuse, Meelis Atonen, Valdo Randpere, Rain Rosimannus. Lisaks veel Politsei­ ja Piirivalve­ametist Peeter Pau, Premia Tal­linna Külmhoone AS juht Kuldar Leis ja Riigikogu liige Andrei Korobeinik. Selle aasta sügisest on ka teised maakonnad võtnud süda­measjaks pakkuda liikmetele sellist erakordselt mõnusat või­malust koos mõnel huvitaval teemal arutleda. Vestlusringid on toimunud nii Rakveres, Haap­salus, Raplas ja Jõgeval kui ka Tartus ning Jõhvis. Külalisteks on olnud Riigikogu liikmed Kalle Palling ja Aare Heinvee, linna­pead Urmas Sukles ja Urmas

Kruuse ning ministrid Kristen Michal ja Hanno Pevkur.

Täpsemalt saab koopaoravate toimumise kohta teavet maa­kondlikult arendusjuhilt ning info jõuab kõigini ka Oravavõrgu www.reform.ee/intra ja e­maili teel. IPUI

Tallinnast alguse saanud tava arutada kord kuusvabamas õhkkonnas päevapoliitilistel teemadel onpopulaarsust kogunud ka maakondades laiemalt.

Maakondlikudkoopaoravadvõtavad hoogu

Sel aastal toimuvadkoopaoravadveel järgmisteskohtades:

18. oktoobril kuressaares,külaliseks on justiitsminister ja erakonna volikogu esimees kristen Michal

18. oktoobril Rakveres,külaliseks on keskkonna-minister keit Pentus

20. oktoobril Põlvas

27. oktoobril tartumaalalatskivil, külalisteks Riigikogu kultuurikomisjoni liige lauri luik ja Riigikogu õiguskomis-joni liige igor gräzin

28. oktoobril Pärnus,külaliseks on keskkonna-minister keit Pentus

31. oktoobril Jõgeval,külaliseks on kultuuriministerRein lang

17. novembril Rakveresja Põlvas

22. novembril Paides

24. novembril Pärnus

13. detsembril Haapsalus

22. detsembril Põlvas

HuViTaV

6 tel 680 8080 | www.reform.eeParemad uudised

nr 3 ( 134) oktoober 2011tel 680 8080 | www.reform.eeParemad uudisednr 3 ( 134) oktoober 2011 7

ülepeakaela ja rikkuritelt konfis­keerimise õhinas, pandi kohe alguses paari asjaga puusse. Maksustamata jäeti üle 12 m pikkused alused ning maksusta­da taheti paadiomanikke nende elukoha järgi. Seadus aga mää­ratleb, et paadimaks peab laeku­ma paadi asukohajärgse omava­litsuse eelarvesse. Otsustati saata valitsusele ettepanek sea­duse muutmiseks, aga kiri selle ettepanekuga ununes saatmata. Paar näpukat veel ja tulemus oli, et esimesel aastal laekus 10 miljoni asemel 68 000 krooni. Ehk siis 0,68%. Linn ei jätnud jonni ja pani ka 2011. aasta eel­arvesse paadimaksu sisse – see­kord oodati 100 000 krooni lae­kumist. Tulemus oli veel hullem – laekus 0 krooni või 0 eurot või 0%. Keskerakondlik linnavalit­sus jäi nullipoisiks.

Maksuvabastuse asemel tõsine maksutõusMüügimaks oli inimestelt raha röövimise vahendina tunduvalt tulemuslikum. Samas tehti ka seda kehtestades ideoloogiline käkerdis ja ristati sisult kohalik käibemaks tollitariifidega. Ees­märgiks oli luua „luksusmaks”, aga tulemuseks oli paroodia – juba kaks aastat on näiteks Tal­

arVamus aNaLÜÜstel 680 8080 | www.reform.ee

Suurem pension, rohkemlapsi, õnnelikumad pered!

Eesti osaleb euroala võlakriisi lahendamisel

Eestil on nii majanduslikult kui poliitiliselt väga hästi läinud. Loomulikult võib just valitsev partei seda suuresti oma teeneks pidada. Erakonna ja tema toimetamistega saab

ainult rahul olla. Nii nagu hiljaaegu ka istuv peaminister oma intervjuus ütles, ei ole hetkel tegemist mitte euro kriisiga, vaid võlakriisiga. Mõ­ned riigid on lihtsalt liiga palju laenanud. Tähelepanu väärib see, et kõik need, kes kuulutavad euro varasemat või hilisemat hukku, on dollari, naelsterlingi või Rootsi krooni inimesed. Kõik kritiseerijad on väljastpoolt ja neile meeldiks väga, kui nende ennustused aastast 1994 täide läheksid. Rahaühik iseenesest ei ole sugugi see, mis üht­ või teistpidi asju pöörab. Pöörab ikka tegelik majanduspoliitika. Komisjoni positsioon on see, et tuleb jätkata sama poliitikat – suruda rii­kidele peale oma laenude haldamist, et nad suudaksid oma võlgu maksta. Ega teist teed polegi.

Kreeka maksejõuetus pole lahendusMuidugi oletatakse palju, mis siis ikkagi juhtub, kui Kreeka enam tõepoolest ei suuda oma kohustusi täita. Kirjutatakse, et laske ometi Kreekal kuulutada maksejõuetus välja, siis hakkab asi lahenema. Aga tegelikult ei hakka. Esiteks ei muutuks Kreekas struktuurselt sellisel juhul palju midagi. Teiseks, kui Kreekas säilib euro, siis jätab ta kõik kohustused maksmata, kaasa arva­tud sisemaised kohustused. Seda tuleb ka tingimata rõhutada, et ta ei jäta ainult pankadele maksmata, ta jätab pensionid ja palgad maksmata. Eesti seisukohalt on aga oluli­ne see, et kui Kreeka läheks üle oma rahaühikule, mida ta muidu­gi paaniliselt teha ei taha, siis tä­hendaks see devalveerimist tõe­poolest kuni 80%. See kanduks edasi Itaaliasse ja teistesse suure­matesse riikidesse. Kujuneks kaks riikide gruppi, kus ühes on raha, mis on väga kallis ja teises on kohutav devalveerimine.

Ei tohi jääda üksiKes on öelnud, et 27 riiki üheskoos moodustavad ühe lihtsa mehhanismi? See on uskumatu, mis on tehtud ühise majandus­poliitika loomiseks. Fondid ja abipaketid on kõik selleks, et poliitikaid kooskõlastada. Kogu arutelu eelarvete tasakaalusta­mise ümber ongi tegelikult poliitikate kooskõlastamine. Me võime oma riigi, poliitika ja juhtimise üle viimasel 20 aastal parasjagu rahul olla. Me oleme ikka kogu aeg lähtunud ühest asjast – mitte kunagi enam jääda üksi. Mingil juhul ei tohi jääda jälle kuhugi vaakumisse, sest siis on usaldusväärsuse kadu ja julgeoleku risk nii kolossaalne, et seda on raske isegi tõlgendada. 1939.–40. aastate vigu ei tohi korrata. Ja fakt on see, et kui ei jää üksi, siis peaks olema tugevatega koos.

Kui loeme meie Riigikogu valimiste programmi, leiame sealt, et Eesti rah­

vast saab ainult siis kasvav rah­vas, kui inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvata­da ning neil on võimalus vääri­kalt vananeda. Seetõttu on igati loogiline luua Eestist peresõbra­lik riik, kus eluväärtusi kannavad edasi terved ja aktiivsed eakad ning igasse päeva toovad rõõmu õnnelikud lapsed. Järgmise aasta eelarvet ja plaane vaada­tes oleme sotsiaalvaldkonnas täitmas mitut valimislubadust ja jätkamas asjadega, mis Reformi­

Ilmselgelt on käesoleval ajal Euroopa ja kogu maailma majanduse kõige aktuaalsem

küsimus euroala võla kriisi pea­tamine. Raskustesse sattunud riikide senised pingutused ei ole paraku finantsturgudel lahendust

kaasa toonud ja vale eelarvepo­liitikat ajanud ning üle jõu elanud riigid ise sellest olukorrast välja ei tule. Olukorras, kus kriis on võtmas üha ulatuslikumaid mõõtmeid, on lahendused para­ku kõigile ebamugavad ja roh­kem või vähem kulukad. Eriti keeruline on seda siseriiklikult selgitada nendel riikidel, kes on ise ellu viinud konservatiivset eelarvepoliitikat ja vältinud võla­koorma tekkimist.

Portugal ja Iirimaa said abiOlukord finantsturgudel nõuab Euroopa poliitikutelt kiiret otsus­tamist, riikide ülejõukäivast eel­arvepoliitikast alguse saanud kriis ohustab järjest enam pan­gandust ja kokkuvõttes majan­

dust tervikuna. Eesti osalemine Euroopa Finantsstabiilsuse Fon­dis on tänaseks läbinud Riigiko­gu otsustusprotsessi ning otsust toetanud erakonnad andsid sel­gelt aru sellest, et euroala pääs­tes kindlustame ka iseenda tule­vikku. Stabiilsusmehhanismist seni abi saanud Portugal ja Iiri­maa on tänu laenuprogrammi­dele saanud võimaluse oma majanduse ja riigi rahanduse ümberkorraldamiseks. Stabiil­susmehhanismi abil on võidetud aega, mida finantsturud neile võimaldanud ei oleks ja need riigid on seda aega ka tulemus­likult ära kasutanud ning olukor­da tuntavalt parandanud. Tänase teadmise juures võib nende rii­kide poolsete fondile tehtavate

tagasimaksete katkemise ja ga­rantiide realiseerumise tõenäo­sust lugeda minimaalseks.

Osaleme kõigis otsustesRiigikogu otsusega oleme kinni­tanud oma valmidust anda välja garantiisid 1,995 miljardi euro ulatuses. Meie edasine töö tä­hendab osalemist fondi väljatöö­tatavate laenuprogrammide, võlakirjade ostuprogrammide ja pankade rekapitaliseerimise programmide ettevalmistamises ja kinnitamises. Kõige lõpuks tuleb eraldi kinnitada garantiid, millega tagatakse konkreetse programmi rahastamine stabiil­susmehhanismi poolt. Kuigi meie osalus on vaid 0,26 % fondi aktsiakapitalist, siis nõuavad nendes küsimustes tehtavad ot­sused kõigi liikmesriikide ühe­häälset heakskiitu.

Otsust kaaluti põhjalikultEuroopa Finantsstabiilsuse Fondi võlakohustustele garantii andmi­se küsimus oli Riigikogule kind­lasti erakordselt suure kaalu ja vastutusega otsus. Hoolimata ajalisest survest töötasid Riigiko­gu vastutavad komisjonid ja ot­suse valmimisele kaasa aidanud fraktsioonid küsimusega suure põhjalikkuse ja pühendumisega.

Võrreldes valitsuse esitatud ot­suse eelnõuga sätestati Riigiko­gu otsuses täpsemalt garantiide kehtivus ning läbi Riigikogu töö­ ja kodukorra seaduse muu­datuste täpsustati Euroopa Liidu Asjade Komisjoni pädevust. Riigikogu otsuses sätestati ka põhimõte, mille järgi kõik järg­mised fondist abisaavate riikide programmid kinnitatakse Riigi­kogu täiskogu poolt. Muudeti ka riigieelarve seadust riigigarantii­de andmist reguleerivate sätete osas. Otsuse eelnõu arute­lud Riigikogu suures saalis kestsid hiliste õhtutundideni. Sel­

lesse töösse panustanud erakon­nad mõistsid selgelt, et ilma meie osaluseta takerdunuks need jõupingutused, mida euro­ala võlakriisi lahendamiseks seni on tehtud.

Aivar Sõerd

erakonna meelest teevad Eestist parima paiga elamiseks. Samas on loogiline ja mõiste­tav, et sotsiaalvaldkonna välja­kutsed on alati suured, arvesta­des sealjuures rahaliste ressurs­side piiratust. Siiski on valdkon­da puudutavad vastutusrikkad otsused tehtud läbimõeldult ja eesmärgiga parandada sihtgrup­pide heaolu.

Järgmisel aastal pensionid tõusevadÜks olulisemaid ja paremaid uudiseid on kahtlemata see, et järgmise aasta aprillist paraneb eakate elu tänu 4,4%­lisele pen­sionitõusule. See toob keskmist pensioni saava eaka rahakotti aastas umbes 156 lisaeurot. Li­saks taastatakse riigipoolsed maksed kohustuslikku kogu­mispensionifondi, kogudes nii raha pensionipõlveks, mis on oluline inimeste pikaajalise materiaalse heaolu tagamiseks. Loomulikult ei luba me kel­lelgi solkida vanemahüvitist, mis on andnud peredele kind­lustunde pere juurdekasvu ka­vandamiseks. Küll oleme valmis seda edasi arendama ja nii ongi plaanis juba lähiajal parlamen­dil menetleda vanemapensioni seaduseelnõud, mis loob vane­male kindluse, et lapsega ko­dusolemise ajal hoolitseb riik tema pensionikogumise eest.

Lastetoetus vajaduspõhiseksValimistel rääkisime veel vajadu­sest muuta peretoetuste süsteem vajaduspõhisemaks. Ütlesime, et lastele täisväärtusliku ja aktiivse elu tagamiseks peab peretoetuste maksmisel kehtima põhimõte, et toetatakse rohkem neid, kes reaalselt abi vajavad ja kel on rohkem lapsi. Sealjuures peab säilima mõistlik tasakaal teenuste pakkumise, universaaltoetuste ja otseste rahaliste toetuste vahel.

Vajaduspõhise lähenemise all peame eeskätt silmas toetuste sihitamist suuremas vaesusriskis olevatele peretüüpidele. Selleks, et võimalikke muudatusi adek­vaatselt ette valmistada, on sot­siaalministeerium järgmisel aastal alustamas lastele ja pere­dele suunatud toetuste ja tee­nuste kontseptsiooni ehk nn Rohelise raamatu väljatööta­mist. Rohelise raamatu ees­märgiks on analüüsida olemas­olevat peretoetuste ja ­teenuste

süsteemi, hinnata selle efektiiv­sust ning teha ettepanekud süsteemi tõhustamiseks ja/või muutmiseks. Paraku on meil aga ka lapsi, kes on jäänud ilma vanemate kallistustest ja kodusoojusest. Siin ei saa riik jääda kõrvaltvaa­taja rolli ning ka järgmisel aastal jätkame vanemliku hoolitsuse­ta lastele paremate elamis­, õppimis­ ja töötamisvõimaluste toetamist. Suurima rahasüstina võib siin välja tuua uute ja kaas­aegsete peremajade ehitustega jätkamise üle terve Eesti.

Ümber­ ja täiendõpe töötuteleNii kõik eelnevalt kirjeldatu kui palju muud tähendabki jätkuvalt seda, et sotsiaalministeeriumi valitseda on traditsiooniliselt

suurim osa Eesti riigi eelarvest. Ja vaatamata töötuse vähenemi­sele ning tööturu paranemisele peame me jätkuvalt oluliseks panustada samas mahus selle aastaga töötute tööleaitamisse läbi ümber­ ja täiendõppe, nõus­tamisteenuse ning palju muu. Lõpetuseks tahaks ära märki­da veel mõned märksõnad, mis valitsuse tegevuskavva kirja said ja loodetavasti juba lähiajal teoks saavad. Vabariigi Valitsus saab arutada laste ja perede arengu­kava 2012–2020, mille eesmärk on tagada valdkondadeülesed pikaajalised eesmärgid laste ja perede heaolu parandamiseks. Samuti planeerime ratifitseerida puuetega inimeste õiguste kon­ventsiooni. Mul on väga hea meel, et eelarveprojektis sisaldu­vad ka võimalused hakata maks­ma lähtetoetust noortele arstide­le, kes lähevad tööle Tallinnast ja Tartust väljapoole, ning alustada perearstide asendussüsteemiga. Ehk kokkuvõtvalt – töid ja tege­misi, mis eelarves kirjas, on väga palju ning loodetavasti jõuavad nende tegevuste viljad ka erine­vatesse Eestimaa paikadesse.

Hanno Pevkursotsiaalminister

kogu aRutelu eelaRvete

tasakaalusta-Mise ÜMbeR

ongi tegelikult poliitikate

kooskõlastamine.

Järgmise aasta Eesti riigieelarve on valit­suse poolt kokkupandud ja tradit­siooniliselt on sel­lest suurim osa sotsiaalministeeriu­mi valitseda. Minis­ter Hanno Pevkur räägib, milliseid arenguid tema hal­dusalas lähiajal oodata on.

Järgmise aastaeelarvet vaadates

oleMe sotsiaal-valDkonnas

tÄitMas Mitut valiMislubaDust.

Riigikogu rahandus­komisjoni liige Aivar Sõerd arutleb, miks on Euroopa Finants­stabiilsuse Fondis osalemine oluline ja kuidas kulges parla­mendis selle otsuse vastuvõtmine.

foto: JaRek JõePeRa

Euroala päästeskindlustameka iseenDatulevikku.

foto: lea taMMik

Paremad Uudised vahendab lühidalt mõtteid, mida Siim Kallas jagas erakonna volikogul

Siim Kallas: Eesti on nii poliitiline kui majanduslik oaas Euroopas

foto: Maiken staak

Tänu riigile kaovad müügi­ ja paadimaks

alates 2012.ning koDualune MaaMaks alates

2013. aasta JaanuaRist.

Tallinn – meie oma Kreeka

Vanemahüvitise süsteem saab täiendust vanemapensioni näol

Viimase kahe aasta jooksul on pealinnas kehtestatud ja ümber korraldatud mitu maksu. Valdo Randpere kirjeldab, missuguse segaduse see kaasa on toonud.

Kuidas on võimalik usalda­da avaliku võimu teosta­ma ja maksumaksja raha

käsutama erakonda, mis ise vaagub pankroti äärel? Muidugi võib seda pisiasjaks pidada, et erakonna rahaasjad nii sassis on, et nad ei või oma kontori ust avades kunagi kindlad olla, kas seal ei seisa näiteks pankrotihal­dur. Aga siiski – valimistel hääle­tades valime me endale järgne­vateks aastateks tegelikult vara­halduri. Olete te valmis usaldama oma varanduse – olgu see siis suur või väikene – halduri kätte, kelle CV siiani ainult ebaõnnes­tumisi sisaldab? Kui keegi veel aru ei ole saa­

nud, siis jutt käib Keskerakon­nast ja nende majandusalasest võimekusest, õigemini selle puudumisest. Kahjuks ei piirdu nende vägiteod ainult erakonna kassa kokkukuivatamisega, nen­dele on antud võimalus ka mit­mes omavalitsuses oma käpard­likkust demonstreerida. Seejuu­res ka kõige suuremas – Tallin­nas. Ma toon oma jutu tõestuseks kolm näidet Keskerakonna „ge­niaalsest” majandustegevusest. Seejuures ei hakka ma isegi rääkima Tallinna TVst ega linna­valitsuses lokkavast korruptsioo­nist. Räägin hoopis maksudest. Viimase kahe aasta suurimad maksualased initsiatiivid Tallin­nas on paadimaks, müügimaks ja maamaksu tõstmine.

Vigane ja kiirustatud paadimaksKõigepealt paar sõna paadimak­sust. Merelinn Tallinn, kes ei oma ise ühtegi sadamat, viis 2010. aastast sisse paadimaksu ja põh­jendas sellise maksu vajalikkust sellega, et linnal olevat vaja inves­teerida väikesadamate korras­hoidu. Maksust loodeti saada 10 miljonit krooni. Ideoloogiliselt pidi see maks olema suunatud rikaste paadiomanike vastu. Kuna paadimaksu idee valmis

linnast ostetud makaronid luk­suskaup. Tõsiasi on ka see, et tänu tollitariifide sissetoomisele ei saa enam ükski poodnik päris täpselt aru, kui palju ja mille pealt ta Tallinnale maksma peab. Võe­takse lihtsalt mingi summa ja saadetakse see linnale lootuses, et ega keegi seda jama kontrolli­da ka ei suuda. Maamaksutõus siis viimase näitena. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtib Tallinnas uus maamaksu­määr – 2,5% maa maksustamise hinnast. Seega tõuseb maamaks järgmisest aastast 66%. Ühtlasi muudeti maamaksust vabasta­mise korda ja vabastatakse maa­maksust elamumaad kuni 1500 m2 ulatuses. Sellest võib tulla päris korralik õudukas paljudele, kes 1. jaanuarist 2012 maksuva­bastust ootavad. Nimelt on Tallin­nas päris paljud elumajad püsti­tatud mitte elamumaale, vaid äri­ või sotsiaalmaale. Miks see nii on, kes seda täpselt teab. Sõltumata põhjusest, ootab neis majades elavaid inimesi järgmi­sel aastal maksuvabastuse ase­mel tõsine maksutõus. Ainuke positiivne moment kogu asja juures on, et Keskera­konna maksualaste ja inimesi ruineerivate katse­eksitus mee­todite vastu on õnneks rohi lei­tud. Tänu riigi mõistlikkusele kaovad üle Eesti müügi­ ja paa­dimaks alates 2012. aasta ning kodualune maamaks alates 2013. aasta jaanuarist. Tasub märkida, et on omamoodi kurbnaljakas, et just Keskerakond on võtnud kõige hoogsamalt ilkuda Kreeka ja kreeklaste kallal. Eks pada tunneb katelt.

Valdo RandpereRiigikogu liige

Remo Holsmer annab ülevaate uuest pensioniliigist, mille eesmärgiks on veelgi enam väärtustada laste saamist.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena on minult palju küsitud vanemapensioni

maksmise kohta. Mis tingimustel ja kuidas hakkab uus süsteem tööle? Kellel tekib õigus vanema­pensionile? Kui suur on mõju riigieelarvele? Oleme vanemapensioni eel­nõu ettevalmistamisega tegele­nud kevadest saati. Idee ise sai kokku lepitud juba koalitsiooni­leppes ning see on plaanis Riigi­kogus seadustada veel selle aasta sees.

Vanemahüvitise täiendusKehtiv vanemahüvitise süsteem on olnud edukas demograafiline meede, mille peaeesmärgiks on tõsta sündide arvu Eestis. Vane­mahüvitis annab vanematele kindlustunde sissetulekute säili­mise osas kuni lapse 1,5­aasta­seks saamiseni. Hetkel sotsiaal­ministeeriumis ettevalmistatav

vanemapensioni seaduseelnõu loob kindlustunde, et lapsega kodusolemise ajal hoolitseb tema pensionikogumise eest riik. Nagu juba öeldud, edukalt toimi­va vanemahüvitise maksmise põhimõtteid ei muudeta. Selles võib kindel olla, rääkigu oposit­sioonifraktsioonid vanemahüvi­tise ülempiiri alandamise suhtes nii populistlikku juttu kui tahes. Vanemapensioni idee on te­gelikult lihtne ning see jaguneb kolme blokki. Esiteks, alates 2013. aastast sündinud lapse ühele vanemale makstakse teise pensionisambasse 4% riigi kesk­miselt palgalt kuni lapse 3­aasta­seks saamiseni. Võrdluseks, et hetkel maksab riik vanemahüvi­tise perioodi ajal vanema II pensionisambasse 1% vanema­hüvitise summast. Lisaks täiendava makse tege­misele lapsevanema pensioni­sambasse plaanib riik maksta

aastatel 1991–2012 sündinud lapse ühele vanemale pensioni­lisa kahe aastahinde väärtuses. Kolmandaks, 1. jaanuarist 2015 makstakse enne 2013. aastat sündinud lapse ühele vanemale täiendavat pensionilisa ühe aas­tahinde väärtuses.

Et lapsi sünniks rohkemKindlasti tekib küsimus, kui pal­ju need ideed riigile maksavad. Prognoositav vanemapensioni kulu riigieelarvele on näiteks 2013. aastal 2,8 miljonit ja 2014. aastal 8,5 miljonit eurot, suuren­des sealt edasi aastate lõikes. Debatt vanemapensioni üle al­gab Riigikogus novembrikuus, kuid eespool kirjeldatud aluspõ­himõtted selle käigus ei muutu. Selles oleme koalitsioonis kokku leppinud. Lihtsustatult öeldes on vane­mapensioni sisseviimise ees­märgiks see, et Eestis sünniks

lapsi rohkem. Loodetavasti saa­me vanemapensioni näol juurde veel ühe hästi toimiva demograa­filise abimeetme.

Remo HolsmerRiigikogu sotsiaaalkomisjoni liige

foto: lea taMMik

[ v e e r g ]

foto: liis tReiMann

8 tel 680 8080 | www.reform.eeParemad uudisednr 3 ( 134) oktoober 2011

Nõustun, et investeeringud on väga oluline mehhanismmajanduse igas mõttes toetamiseks ja tööhõiveparandamiseks.

Jüri RatasFoorum, 05.10.2011

[ nagu reformierakondlane ]Paremad Uudised on Reformierakonna ajaleht.

Toimetajad:Silver Pukksilver@reform.eePeep Lillemägipeep.lillemagi@riigikogu.ee

Henri Arrashenri@reform.eeToomas Vikstoomas.viks@riigikogu.eeRain Hansenrainh@reform.ee

Naine ja Mees. Inimene ja Tahtmine on Tammsaare tsitaatide ja artik­lite kogumik, mille on koostanud naine. Tammsaare mõtete valik naise silmade läbi vaadatuna. Naise tundega tuntud. Naise elukogemusele toetudes. Ja ometi on see kõik sündinud ju ühe meesterahva mõtteid kasu­tades. Ühe tundliku ja kriitilise meeskirjaniku tundemaailma läbi, kes mõnigi kord öeldes „ei” on mõelnud „jaa” (milline hoiak on tihtilugu just naisele omane), kes on pidanud palju naisest, tema mõtetest ja tegemistest. Kes on pidanud naist alguste alguseks. Selles raamatus on

naine ja mees oma vastanduses ja ühtsuses suisa leht lehe haaval vastakuti kokku pandud, inime­ne ja ühiskond omavahel ühen­datud ning kultuuri­ ja riigielu rahulolematuse ja rahulolu vas­tandusse viidud. See on koostaja nägemus ja Tammsaare ei pruu­kinuks sellega ehk nõustudagi.

Laine Randjärv esitles teist raamatut Ammu olen soovinud ka An­ton Hansen Tammsaare ühele enimkasutatud tsitaadile ta esi­algse ja tegeliku konteksti tagasi anda. Tsitaat töö tegemisest ja armastuseni jõudmisest on meie meeltes juurdunud pooliku ja tendentslikuna. Ehk on selles ka okupatsiooniaegse ideoloogilise tõlgenduse taaka, mil klassiku sõnade abil püüti töötegemist ülistada ja seeläbi inimestele igatsetud tunnet – armastust – lubati? Või lihtsalt töökasvatus­likku mentaliteeti kultiveeriti? Eestlane on ju läbi sajandite üks tööloom pidanud olema ja end aina sellega tapma. Eestlased on üks tõsine rahvas ja isegi armas­

tust pole nad ilma tööta ära teeninud. Aga, head sõbrad, lugege lõ­puni – tagakaaneni. Tammsaare ütleb noore Andrese suu läbi meile pähekulunud fraasi „tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus” asemel hoopis teise tõe. Mis siis tuleb, kui armastust polnud olemaski, küsib Andres endalt ega tea vastust. Ei pruugi rahmeldamise ja vaevanägemise peale armastust tulla. Armastus – see võib tulla hoopis teisiti… Käesolev mõtetekogumik ei pretendeeri akadeemilisusele ega teaduslikkusele. Tsitaatide valikul ja reastamisel on koosta­ja silmas pidanud nn rahvalikku

väljaannet. Ta annab lugejale võimaluse taaskohtumiseks Tammsaare kui tänapäevalgi moodsa kirjaniku, peene psüh­holoogi ja „eriliselt tundliku aja­loonärviga” klassikuga. Taotlus­lik on ka kolme artikli muutmata kujul avaldamine artiklitekogu­mikust „Sic transit” (1924). Tammsaare kõige filosoofilise­ma ja terviklikuma artiklitekogu esseedega saab lugeja tutvuda keeles ja sellest tulenevas lause rütmis, nagu need artiklid kirja­nikul siis originaalselt sündisid. Nii loodab koostaja anda avara­ma pildi suurest klassikust, ajastust ja eesti keelest selle rikkuses.

Laine RandjärvRiigikogu aseesimees

miTmesuGusT

[ SooviTuS ]

foto: lauRa oks

foto: taRMo tilsen

toimetus@reform.ee | www.reform.ee | tel: +372 680 8080

Peatoimetaja: Kristiina Sild | kristiina@reform.ee