Kampaania tingimused www.starman.ee

Valmistuolümpiaks!

Võidab see, kellel on kõige rohkem elamusi! ZUUM-iga näed ETV, ETV2 ja Eurospordi

kõiki olümpiaülekandeid.

Nüüd liitudes vaatad ZUUMtv-d 2 kuud tasuta!

Parimdigiboks

39kr/kuu

al.

Laupäev, 13. veebruar21.45 – mäesuusatamine, meeste kiirlaskumine23.00 – laskesuusatamine, naiste 7,5 km sprint

pühapäev, 14. veebruar21.15 – laskesuusatamine, meeste 10 km sprint20.00 – mäesuusatamine, naiste alpi kahevõistlus, kiirlaskumine23.00 – mäesuusatamine, naiste alpi kahevõistlus, slaalom02.30 – iluuisutamine, paarissõidu lühikava

esmaspäev, 15. veebruar20.00 – murdmaasuusatamine, naiste 10 km (v) 23.30 – murdmaasuusatamine, meeste 15 km (v)03.00 – iluuisutamine, paarissõidu vabakava

Teisipäev, 16. veebruar20.00 – mäesuusatamine, meeste alpi kahevõistlus, kiirlaskumine20.30 – laskesuusatamine, naiste 10 km jälitussõit22.45 – laskesuusatamine, meeste 12,5 km jälitussõit23.30 – mäesuusatamine, meeste alpi kahevõistlus, slaalom

KoLmapäev, 17. veebruar20.15 – murdmaasuusatamine, naiste sprindi eelsõidud (kl)20.45 – murdmaasuusatamine, meeste sprindi eelsõidud (kl)21.00 – mäesuusatamine, naiste kiirlaskumine 22.30 – murdmaasuusatamine, naiste sprindi finaalosa (kl)22.55 – murdmaasuusatamine, meeste sprindi finaalosa (kl)

NeLjapäev, 18. veebruar20.00 – laskesuusatamine, naiste 15 km 23.00 – laskesuusatamine, meeste 20 km

reede, 19. veebruar21.30 – mäesuusatamine, meeste ülisuurslaalom23.00 – murdmaasuusatamine, naiste 15 km (7,5 kl +7,5 v)02.45 – iluuisutamine, jäätantsu kohustuslik tants

Laupäev, 20. veebruar 20.00 – mäesuusatamine, naiste ülisuurslaalom23.30 – murdmaasuusatamine, meeste 30 km (15 kl + 15 v)

pühapäev, 21. veebruar20.00 – mäesuusatamine, meeste suurslaalom20.45 – laskesuusatamine, meeste 15 km ühisstart23.00 – laskesuusatamine, naiste 12,5 km ühisstart02.15 – iluuisutamine, jäätantsu originaaltants

Vancouver 2010 ajakava aladel, kus löövad kaasa eestlased esmaspäev, 22. veebruar 20.45 – murdmaasuusatamine, naiste paarissprindi poolfinaalid (v)21.35 – murdmaasuusatamine, meeste paarissprindi poolfinaalid (v)23.00 – murdmaasuusatamine, naiste paarissprindi finaal (v)23.25 – murdmaasuusatamine, meeste paarissprindi finaal (v)02.45 – iluuisutamine, jäätantsu vabakava

Teisipäev, 23. veebruar21.30 – laskesuusatamine, naiste 4 x 6 km teatesõit02.30 – iluuisutamine, naiste lühikava

KoLmapäev, 24. veebruar20.00 – mäesuusatamine, naiste suurslaalom21.15 – murdmaasuusatamine, meeste 4 x 10 km teatesõit (v)

NeLjapäev, 25. veebruar 21.00 – murdmaasuusatamine, naiste 4 x 5 km teatesõit (v)03.00 – iluuisutamine, naiste vabakava

reede, 26. veebruar21.30 – laskesuusatamine, meeste 4 x 7,5 km teatesõit20.00 – mäesuusatamine, naiste slaalom

Laupäev, 27. veebruar21.45 – murdmaasuusatamine, naiste 30 km, ühisstart (kl)20.00 – mäesuusatamine, meeste slaalom

pühapäev, 28. veebruar19.30 – murdmaasuusatamine, meeste 50 km, ühisstart (kl)

NB! Kellaajad on antud Eesti aja järgi

Vancouver 2010

Peeter Kümmel.

Vancouver 2010

Vancouver 2010 medalialad

NeLjapäev, 25. veebruar 21.00 – murdmaasuusatamine, naiste 4 x 5 km teatesõit (v)23.00 – kahevõistlus, suur mägi01.30 – naiste hokifinaal03.00 – iluuisutamine, naiste vabakava04.00 – vigursuusatamine, vigurhüpped

Laupäev, 13. veebruar19.45 – suusahüpped, normaalmägi21.45 – mäesuusatamine, meeste kiirlaskumine22.00 – kiiruisutamine, meeste 5000 m23.00 – laskesuusatamine, naiste 7,5 km sprint05.30 – vigursuusatamine, naiste mogul

pühapäev, 14. veebruar20.00 – mäesuusatamine, naiste alpi kahevõistlus21.15 – laskesuusatamine, meeste 10 km sprint23.00 – kiiruisutamine, naiste 3000 m23.45 – kahevõistlus, normaalmägi01.00 – kelgutamine, meeste ühekelk03.30 – vigursuusatamine, meeste mogul

esmaspäev, 15. veebruar20.00 – murdmaasuusatamine, naiste 10 km (v) 23.30 – murdmaasuusatamine, meeste 15 km (v)00.53 – lumelauakross, mehed01.30 – kiiruisutamine, meeste 500 m03.00 – iluuisutamine, paarissõidu vabakava

Teisipäev, 16. veebruar20.00 – mäesuusatamine, meeste alpi kahevõistlus20.30 – laskesuusatamine, naiste 10 km jälitussõit22.40 – lumelauakross, naised22.45 – laskesuusatamine, meeste 12,5 km jälitussõit23.00 – kiiruisutamine, naiste 500 m 00.30 – kelgutamine, naiste ühekelk

KoLmapäev, 17. veebruar20.15 – murdmaasuusatamine, naiste sprint20.45 – murdmaasuusatamine, meeste sprint21.00 – mäesuusatamine, naiste kiirlaskumine 02.00 – kiiruisutamine, meeste 1000 m04.00 – kelgutamine, kahekelk05.07 – short track, naiste 500 m 05.15 – lumelaud, rennisõit, mehed

NeLjapäev, 18. veebruar20.00 – laskesuusatamine, naiste 15 km 23.00 – laskesuusatamine, meeste 20 km23.00 – kiiruisutamine, naiste 1000 m03.00 – iluuisutamine, meeste vabakava04.00 – lumelaud, rennisõit, naised

reede, 19. veebruar21.30 – mäesuusatamine, meeste ülisuurslaalom23.00 – murdmaasuusatamine, naiste 15 km (7,5 kl +7,5 v)02.45 – skeleton, naised, 05.30 – skeleton, mehed

Laupäev, 20. veebruar 20.00 – mäesuusatamine, naiste ülisuurslaalom21:30 – suusahüpped, suur mägi23.30 – murdmaasuusatamine, meeste 30 km (15 kl + 15 v)02.15 – kiiruisutamine, meeste 1500 m05.51 – short track, naiste 150006.05 – short track, meeste 1000

pühapäev, 21. veebruar20.00 – mäesuusatamine, meeste suurslaalom20.45 – laskesuusatamine, meeste 15 km ühisstart23.00 – laskesuusatamine, naiste 12,5 km ühisstart23.15 – vigursuusatamine, meeste krossisõit01.00 – kiiruisutamine, naiste 1500 m00.45 – bobisõit, kahe mehe bobi

esmaspäev, 22. veebruar 22.00 – suusahüpped, meeskonnavõistlus23.00 – murdmaasuusatamine, naiste paarissprint23.25 – murdmaasuusatamine, meeste paarissprint02.45 – iluuisutamine, jäätantsu vabakava

Teisipäev, 23. veebruar21.00 – kiiruisutamine, meeste 10 00021.30 – laskesuusatamine, naiste 4 x 6 km teatesõit23.00 – kahevõistlus, meeskonnasõit00.00 – vigursuusatamine, naiste krossisõit

KoLmapäev, 24. veebruar20.00 – mäesuusatamine, naiste suurslaalom21.15 – murdmaasuusatamine, meeste 4 x 10 km teatesõit (v)23.00 – kiiruisutamine, naiste 5000 m04.00 – bobisõit, naised04.26 – short track, naiste teatesõit05.30 – vigursuusatamine, vigurhüpped

reede, 26. veebruar20.00 – mäesuusatamine, naiste slaalom21.30 – laskesuusatamine, meeste 4 x 7,5 km teatesõit23.30 – lumelaud, paralleelslaalom, naised01.00 – curling’u naiste finaal05.14 – short track, meeste 500 m 05.24 – short track, naiste 1000 m 05.51 – short track, meeste teade

Laupäev, 27. veebruar20.00 – mäesuusatamine, meeste slaalom21.45 – murdmaasuusatamine, naiste 30 km, ühisstart (kl)22.51 – kiiruisutamine, võistkonnavõistlus, mehed23.13 – kiiruisutamine, võistkonnavõistlus, naised23.30 – lumelaud, paralleelslaalom, mehed00.15 – bobisõit, nelja mehe bobi01.00 – curling’u meeste finaal

pühapäev, 28. veebruar19.30 – murdmaasuusatamine, meeste 50 km, ühisstart (kl)22.15 – meeste hokifinaal NB! Kellaajad on antud Eesti aja järgi

Vancouver 2010

Tänavuse talve oodatuim suur-sündmus taliolümpia toimub sel aastal linnas, mida nii mõnigi rännumees on nimetanud Põhja-Ameerika kauneimaks pärliks. Ühelt poolt võimsa Vaikse ookea-niga piiratud, teisalt lumiste mäe-tippudega kaunistatud, on see tõe-poolest ürgselt kaunis linn. Järgmi-sel aastal tähistab Vancouver alles oma 125. sünnipäeva. Noorele eale vaatamata – või just selle tõttu – on aga tegemist tõeliselt elujõulise, rõõmsa ja elavaloomulise paigaga, mis jääb paljude seda külastanute südameisse kauaks püsima.

Kaheksakümnendatel üheksa aastat Vancouveris elanud Matti Klaar on üks neist, kes Vancou-verist vaid sooja sõnaga räägib. „Vancouver on mitmel korral hin-natud maailma elamisväärseimaks linnaks. Seal on lihtsalt kõik olemas – ilus loodus, head elamistingimu-sed, turvaline keskkond.”

Kuigi Vancouveris elab vaid natuke üle poole miljoni inimese, on sel koos eeslinnadega kirjas siiski märkimisväärne üle kahemil-joniline rahvaarv. „Ei saaks öelda, et see on väga kompaktne linn,” räägib Klaar. „See on võrdlemisi laialivalguv ja oma pindalalt tõe-line suurlinn.”

Samal ajal – kuna linn on nii noor – on seal hea infrastruktuur ning korralikud laiad teed-tänavad, mis lubavad linnas lahedalt liigelda ja kiirelt edasi saada. „Kommuni-katsioonid on seal tõeliselt hästi välja töötatud, liiklus toimib väga kenasti, kõikjale on hea ligipääs. Ummikud pole seal linnas tavali-sed, kuigi muidugi olümpiamän-gude ajal on Vancouveris tavapä-

Olümpialinn Vancouver – nooruslik kaunitar

murdmaasuusaTamiNeSPortlaSed• Kein Einaste• Algo Kärp• Peeter Kümmel• Jaak Mae• Anti Saarepuu• Timo Simonlatser• Andrus Veerpalu• Kaspar Kokk• Karel Tammjärv• Aivar Rehemaa• Kaija Udras• Triin Ojaste• Kristina Šmigun-Vähi• Tatjana Mannimatiimi PealiK• Jüri Järvtreenerid• Mati Alaver• Anatoli Šmigun• Björn Kristiansen• Kalmer TrammHooldemeeSKond• Jaan Alvela

• Eero Bergman• Urmas Välbe• Margo Pulles• Mihhail Lukertšenko• Kristjan-Thor Vähi• Raul Seema• Assar Jõepera• Oleg Ragilo• Michael Hasler• Meelis Albert• Tarvo KiudmaarSt/füSioteraPeut• Tarvo Kiudma• Lauri Rannama• Lauri Ott

LasKesuusaTamiNeSPortlaSed• Martten Kaldvee• Kauri Kõiv• Roland Lessing• Indrek Tobreluts• Priit Viks• Sirli Hanni• Kadri Lehtla

• Eveli Saue• Kristel ViigipuutiimiPealiK • Kristjan Ojatreenerid• Hillar Zahkna• Asko Juhani NuutinenHooldemeeSKond• Rain Kuresoo Rain• Meelis Aasmäe •Jaan KallakfüSioteraPeut• Helvis Trääder

Linn ootab XXI taliolümpiamängu-dele 5000 sportlast ja ametnikku, 10 000 ajakirjanikku, 14 000 vaba-tahtlikku ja 2 300 000 pealtvaata-jat.

Vancouveri taliolümpia 2010. aasta veebruaris on kolmas kord, kui olümpiaküla Kanadas püsti lüüakse. Riik võõrustas 1976. aasta suveolümpiat Montrealis ja 1988. aasta taliolümpiat Calgarys.

Kanada olümpiakomitee valis Vancouveri olümpialinna kandi-daadiks Calgary ning Quebec City ees. Riigi sees jagunesid hääled esi-meses voorus 26 Vancouverile, 25 Calgaryle ja 21 Quebec Cityle, teise vooru pääses kaks esimest ning siis oli tulemus ühesem: 40 ja 32 häält. See oli 3. detsembril 1998. aastal ning nüüd sai Vancouver kesken-duda rahvusvahelisele hääletusele. Järgmisel aastal muudeti paljusid olümpialinna valimise reegleid. 2008. aasta suveolümpialinna otsi-

des moodustati 2002. aastal ROK-i juurde spetsiaalne komitee, mille liikmeid kandidaatlinnad tihti koha-peale lennutasid, et neile isiklikult potentsiaalset olümpialinna tut-vustada ja meeneid kinkida. Pärast sellise kahtlase usaldusväärsusega meetodit hakati rohkem kesken-duma tehnilistele detailidele, reeg-lid muutusid konkreetsemaks ja rangemaks.

Vancouveriga kandideerisid ROK-i ees Pyeongchang Lõuna-Koreas ja Salzburg Austrias. Pyeon-gchangil oli enim hääli esimeses hääletusvoorus, teises sai Vancou-ver kolm häält rohkem. See oli ROK-i napim hääletus pärast seda, kui Sydney sai Pekingi ees 2000. aasta olümpialinnaks kahe enam-häälega.

2. juulil 2003. aastal kuulutas ROK-i president Jacques Rogge Vancouveri 2010. aasta taliolüm-pialinnaks.

Vancouver 2010

Eesti koondis VancouverisFotod: Terje Lepp, Arno Mikkor, Rene Suurkaev, Reuters

iLuuisuTamiNeSPortlaSed• Ilja Glebov• Maria Sergejeva• Irina Štork• Taavi Rand• Jelena GlebovatiimiPealiK• Gunnar Kuuratreenerid•Anna Levandi• Lea Rand

pressiesiNdaja• Sven Sommer

deLegaTsiooNi juhT• Martti RajudelegatSiooni juHi abi•Merle Kaljurand

mäesuusaTamiNeSPortlaSed• Tiiu Nurmberg • Deyvid Oprja treener• Thomas Erhard

KooNdise arsTid • Mihkel Mardna• Virve Vask

rasest rohkem külastajaid, nii et siis võib mõningasi seisakuid ette tulla küll,” arvab Klaar, kelle sõnul on vanad tuttavad talle praegugi kurtnud, et olümpia tõttu on osa tänavaid suletud või ühesuunali-seks muudetud ja seetõttu tava-line elurütm pisut segi pööratud. „Eks need kohalikud seal natukene segaduses on – tavalised juurde-pääsuteed on ju ära lõigatud. Linna on turvalisuse kaalutlustel juurde toodud ka palju politseinikke, isegi sõjaväelasi. Kõik on range kontrolli all, et tagada mängude turvali-sus.”

On vaid üks asi, mis ei muuda Vancouverit ehk kõige ihaldus-väärsemaks külastuspaigaks – kõrged hinnad. Tegemist pole just odava linnaga. „Ja olümpia ajal on see ilmselt veel eriti kallis!” valab Matti Klaar veel õli tulle. „Ta on ikka kallim kui USA piiri taga asuv Seattle, kus vancouverlased šop-pamas käivad.”

Whistleri suusaparadiisJa võib-olla võib pisukeseks kiviks Vancouveri kapsaaeda visata ka tõsiasja, et tõelist talvekülma ja lund saab seal harva nautida. Prae-

gugi olevat seal murulapid rohe-lised ja sooja üle kümne kraadi. „Talv, mida seal esineb, on suhte-liselt leebe,” räägib ka Klaar. „Lin-nas ei saja lund kunagi, eks see ole Vaikse ookeani lähedus.”

Siiski ei tähenda see, et suusa-võistlus lumepuudusel pidamata jääks. Suur osa taliolümpia tege-vustest ei toimu tänavu mitte Vancouveris endas, vaid sealt sada-konna kilomeetri kaugusel asuvas Whistleri talikuurordis, kus on nii lund kui ka kõrgeid mäenõlvu.

Et Whistler on igipõline indiaan-laste asula, ei ole sinna lubatud

midagi juurde ehitada ega linna piire laiemaks ajada – ega mäed seda palju võimalda niikuinii. Seetõttu pole Whistlerisse või-malik mahutada tohutu suurt rahvahulka. Ööbimis- ja parkimis-võimalused on kaunikesti piira-tud, kuid õnneks on Vancouveri ja Whistleri vahel korralik ühis-transport. Kohale viivad nii rong kui ka bussid, nii et kohalepääsu taha ei tohiks olümpia nautimine küll ühelgi Vancouverisse kohale sõitnud eestlasel jääda. Whistleri mäenõlv on olümpia ajal peami-selt sportlaste päralt, kuid teine

kuulus mäetipp, Blackcomb, on suuresti avatud ka harrastussuusa-tajatele. „Vancouveri inimestel on tihti kombeks, et pakitakse suusad autosse ja sõidetakse Whistlerisse suusatama,” mäletab ka Klaar.

Kellel olümpia nautimise kõr-valt aega üle jääb, neil soovitab Matti Klaar tutvuda Vancouveri all-linnaga, kus on nii mõningaidki huvitavaid vaatamisväärsusi, ning Stanley Parki nime kandva saareke-sega, kus peale pargi on restorane, poekesi, väljakuid jalutamiseks ja koguni väljapanek indiaanlaste tootemisammastest.

aet süvari

triin ojaste ja tatjana mannima. Kein einaste. maria Sergejeva ilja glebov.

Sammulugejad

• Sammud• Distants• Kalorid• Timer

Saadaval kõigis Sportland kauplustes üle Eesti.

Vancouver 2010

Eesti terviserajad on tulevaste olümpiasõitude vundamentTasuta kasutatavad, aasta läbi hea-korrastatud terviserajad loodusli-kus keskkonnas on saanud Eestimaa normaalseks osaks ja kvaliteetse elukeskkonna loomulikuks eeldu-seks. Heas korras terviserada on kõikidele kättesaadav ja kujunemas aktiivsest puhkusest hoolijatele ning sportijatele esmaseks ja samal ajal põhiliseks tegevuskohaks.

liikumisharjumus pole privileeg, vaid esmavajaduse rahuldamine. Hooli oma tervisest ja investeeri iseenda tervise heaks. Ainult sina ise saad laduda oma tervise vun-damenti. See on kättesaadavaim ja mõjusaim viis olla jätkuvalt kindlaks toeks oma lähedastele. Eesti tervise-radade arendusprojekt on ellu kut-sutud mõeldes Sinule. Kasuta ühiselt loodut usinalt ja aita seda hoida.

Olümpiaharta kandvaks põhi-mõtteks on ausa mängu põhimõte. Hoolimisest ja austusest kaasspor-tijate vastu tulenevad ka käitumis-reeglid terviserajal.

Tugevam annab teed nõrge-male. Tugevam ja osavam muudab vajadusel liikumissuunda ja ei sunni aeglasemalt liikujat tegema talle äkilisi ja ohtlikke manöövreid.

Ohutu liikumise põhimõttest tuleneb käitumisreegel: rada annab see, kellel on seda ohutum teha. Kahesuunalisel rajalõigul annab tõusul olija rada laskujale, sest las-kuja kiirus on suurem.

Liigu ainult suunatud liikumis-suunas. Kahesuunalise liikumise korral hoia võimalikult terviseraja paremasse serva.

Aeglasemalt liikujast möödu

alati vasakult poolt nagu meie liik-lusreeglite puhul.

Mitmekesi kõrvuti liikudes ärgem mingem üle tee telgjoone. Seda ka ühesuunalise liikumisega radadel. Alati võib tulla keegi oluli-selt kiiremini liikuja, kes peab ohu-tult mööda pääsema.

Olümpiamängud on maailma suurim spordipidu. Eestlased oska-vad ja suudavad teha neile olulisi asju rõõmuga ja mõjusalt. Olgu sel-leks laulupidude traditsioon, ühised talgud või juba viiendat korda vaba-riigi sünnipäeval toimuv rekordüri-tus „eesti terviseradadel… ümber maakera”.

Tulge 24. veebruaril kõik koos oma kodukandi ettevalmistatud suusaradadele. Anna pidupäeva õhtuks aadressile www.terviserajad.ee teada enda, oma pereliikmete ja sõprade läbitud kilomeetritest. Lööme kilomeetrid kokku ja… ühiselt suuskadel ümber maakera! Eelmisel talvel andis oma sellel päeval läbitud suusakilomeetritest teada üle 12000 eestimaalase ja läbitud sai enam kui kaks tiiru ümber maakera.

eesti terviserajad on sinu lähe-dal. tasuta ja igal ajal.

jaanus pullesSA Eesti Terviserajad juhatajaEesti suusaliidu juhatuse esimees

Kampaania tingimused www.starman.ee

Starmani ülihea pildikvaliteediga HD-paketisnüüd Eurosport HD ja Eurosport 2 HD. Olümpia võib alata!

HD-pildiga teravaimad olümpiaelamused!

Liitu SUPER kolmikpaketiga

ja vaata HD-paketti

6 kuud tasuta!

Tavahind 99 kr/kuusHD-paketti saavad tellida kõik DIGI ja SUPER kolmikpakettide ning KODU Digi-TV kliendid.

Vancouver 2010

Siinse aja järgi ööl vastu laupäeva marsib Eesti delegatsioon 21. talio-lümpiamängude avatseremoonial Vancouveris sinimustvalgetes esin-dusriietes.

Kollektsiooni läbiv disainiele-ment on lumehelvest meenutav motiiv, mis pärineb Eesti rahvus-mustrite varasalvest.

„Tegemist on Tarvastu tanukirja mustriga, mida esindusrõivastel on seni kaootiliselt kasutatud – tule-museks on talve ja lumesadu edasi andev kompositsioon,” sõnas kol-lektsiooni autor Kaire Kivari.

Joped ja püksid on vett tõrjuva töötlusega, kudumid villasegused ning trikotaažtooted mugavad ja kehasõbralikud. Efektselt valged ja talvised mütsid on valmistatud soo-jast tehiskarusnahast.

„Õppisin pärast Torino mänge, et eestlane tunneb end eestlasena ikkagi ainult siis, kui tal on seljas lipuvärvi rõivad,” meenutas Kivari, kes esimest korda rõivastas Eesti sportlasi just neli aastat tagasi. „Siis olid meie riided sinivalged ning mitu korda küsiti, kas me oleme soomla-sed või?”

moevärv sinineVancouveri pükste, pluuside ja kudu-mite disainimise tegi märksa liht-samaks seegi, et särav tugev sinine on selle hooaja moevärv. „Erinevalt Torinost lähtusin päris palju ka prak-tilisusest – sportlased on ju enamiku ajast õues lume, külma või vihma käes,” lisas Kivari.

Esindusnägudeks, kes fotodel ja esitlustel riideid näitasid, valiti iluui-sutaja Jelena Glebova ning murd-maasuusataja Jaak Mae. Glebova sõidab oma teisele, Mae juba viien-dale olümpiale.

Eestlased tervitavad kaasolümplasi lipuvärvides rüüs

„Mulle meie esindusriided väga meeldivad, tunnen end mugavalt, värvid on lahedad,” lausus Glebova. „Ühelt poolt on oluline hea välja näha, teisalt tekitab ühesugune vorm mõnusa võistkonnatunde,” tunnistas ta.

Montoni brändijuht Kaie Kaas rõõmustas, et kuna olümplaste kõr-val on alati ka spordisõbrad riietega rahule jäänud, on nad oma tööga korralikult hakkama saanud.

Olümpia on kohe-kohe käes, Eesti üks suuremaid medalilootusi Kristina Šmigun-Vähi stardib juba esmaspäeval, 15. veebruaril. Nüüd pole muud kui medaleid oodata. Või nagu ütles Baltika grupi juht Meelis Milder pöördumises Eesti olümpia-komitee poole: „Meie poolt rõivad, teie poolt medalid.” Loodetavasti näeme kauneid riideid ka olümpiap-jedestaalil.

Kristi vahemaa

Fotod: Terje Lepp

Kollektsiooni autor Kaire Kivari

* Piltidel on illustreeriv tähendus.

Täpsem info ja tellimine: pood.epl.ee/tellijaeelistel 680 4444 või klienditugi@epl.ee

Pakkumised kehtivad Eesti Päevalehe Tellijaeelise kaardi omanikele 28. veebruarinivõi kuni kaupa jätkub.

TASUTA kättetoimetamine Eesti piires!

Ultraheli õhu-niisuti Vital O2 CF 2728

Veebr

uari

pakk

umise

d!

Tellijal on eelis!

1299.-1590.-

Liigkuiva

toaõhuvastu!

Võimsus 1800 W, töö-raadius 8 m, teleskoop-toru, Air Clean II filter,tolmukoti vahetuse indikaator, kaal 4,8 kg

Tõukekelk ESLA T6

Tolmuimeja Bosch

1299.-1399.-

Pikkus 200 cm, kõrgus 85 cm, laius 42 cm, standardvarustuses universaaljalased, tugijalaalused ja liigendiga helkur.

Vaata olümpiamängeuuest telerist!

8999.-10 999.-

LCD-teler LG 42LF2500

1999.-2190.-

EspressomasinKenwood ES630

2190.-2795.-

EON-disain, kahele tassile, rõhk 15 bari, veepaak 1,5 l, värv must/hall.

MPEG4 DIGIBOKS

PildiparandusTWIN XD ENGINE

Kontrastsus 80 000 : 1

Full HD1920 x 1080

42 ”TASUTA

5 kanalit

!

Vancouver 2010

iNTervjuuKevadel tamSaluS gümnaa-Siumi lõPetav Kaarel nurm-salu (18) usub, et Vancou-Veri-lennukist maha jäänud eeSti KaHevõiStluS veel tõu-Seb. lootKem meiegi.

•• nooruke kahevõistluskoondis ponnistas viimase hetkeni, ent mK-punktid jäid saamata nagu ka kohad vancouveri talimängudel. Kas oled koledasti löödud?

Üks viiendik minust on ehk pettunud. Mu hooaja peasiht oli juunioride MM, pärast seda tõu-seb esikohale kooli lõpetamine. Vancouver oleks kindlasti kena olnud, kuid minu aeg peaks tulema Sotšis 2014. Praegu ma veel maa-ilma tippudega konkureerida ei suuda. Tõsist pettumust pole. See, mida ütlen enda kohta, kehtib ka teiste koondislaste kohta. Oleme kõik veel noored.

•• sina ja koondisekaaslane aldo leetoja hämmastasid spordisõpru mõnel mk-etapil, olles hüppemäel paremate seas. leetoja isegi või-tis ruka hüppevõistluse. kust see areng?

Meid on õigesti juhendatud. Tänud Petter Kukkosele. Teiseks, meil on Tehvandi uus ja korralik hüp-pemägi. Pole enam vaja nii sagedasti Lahtis käia. Mulle istub Tehvandi mägi nii hästi, et kui hüpped käest ära kipuvad minema, tõusen torni, teen mõned hüpped ja kindlus tuleb tagasi. Hüpete jõu pool, äratõuke võimsus on meil saanud varasemast hoopis teiseks. See lubab ka kauge-male lennata.

•• ent leetoja ja sina mängisite

Kaarel Nurmsalu: Eesti kahevõistlusele ei maksa veel hingekella lüüa!

hea hüppekoha suusarajal maha. mk-sarja punktikohale ei õnnestu-nud pidama jääda, sinu parimaks kohaks on seni 35. koht ramsaus. kuidas suusapoolt ravitseda? Või ei suuda noored täismeestega sammu pidada?

Vanuses pole ilmselt küsimus, MK-sarjas on mõned nooremad, kes sõidavad väga hästi. Edu suu-sarajal tuleb treeninguga. Meil pole veel seda mahtu taga, et põhja alla saaks. Kuigi oleme edasi

läinud ka suusatamises. Kaotan praegu kiirematele kahe ja poole minuti ringis, mida on vähem kui viimastel aastatel. On vaja, et suu-daksin grupis sõita, mitte sellest läbi vajuda ja maha jääda. Alati see veel ei õnnestu. Suusatamise saab kindlasti vajalikule tasemele viia.

•• kas ei tuleks murdmaameestega konsulteerida, mati alaveriga näi-teks?

Kui meie treener seda vajalikuks peab, siis ta seda teeb. See on tree-neri rida.

•• Üks asi on suusapoole tugevda-mine. kuidas seda nõnda teha, et hüpped ära ei ununeks?

(Naerab) No vast ikka saab... Olen aru saanud, et treeningprot-sessis ei tohi alati riske karta.

•• kuidas kahevõistluse praegust seisu hindad?

Koondises on viis poissi, kellest kõige vanem on 21-aastane Leetoja. Oleme kõik noored. Meil on väga hea tööõhkkond ja hea klapp. Töö-tame minu meelest õige metoodika järgi ja areneme pidevalt. Olen eda-sise suhtes optimist. Usun, et seda on ka Kail Piho, Karl August Tiirmaa ja Tanel Levkoi – siis on koondise poisid üles loetud.

•• on sinus tõsist töötahet ja sihi-kindlust, et koht sotši talimängudel

välja võidelda? Veel enam, talimän-gudel ka midagi ära teha?

Usun küll. Kuid esmalt tuleb gümnaasium lõpetada, edasiõppi-misplaanid teoks teha ja uutes olu-des rütm jälle kätte saada. Plaanin minna tehnikaülikooli majandust õppima. Mul on koolis õppimisega küll korras, kuid niisama lihtsalt ei saa sissesaamist TTÜ-sse võtta. Kui olen sees, kavatsen esimese aasta küll spordile pühendada. Edaspidi näeb, kuidas suudan õppimist ja sporti kokku viia. On vaja mingit saavutust, et saada sponsortoetust. Mul pole veel midagi olulist ette näi-data, mis võimalike toetajate silmis argument oleks.

•• spordipoistel ajab üks võistlus ja laager teist taga. Kui palju sa koolis käia saad?

Sügisest uue aastani 12 päeva... Õpetajad on usaldanud, olen ka kõik järele vastanud. Ilma koolipoolse vastutulekuta ei saaks kuidagi hak-kama.

•• Vaatad Vancouveri talimänge telerist. kuidas võistlushooaeg jät-kub?

Ega ta enam ei jätkugi. Ehk võist-len Eesti meistrivõistlustel, kuid MK-sarja kuni kevadeni ei lähe. Pühen-dan kogu tähelepanu koolile.

•• kes Vancouveris edukaiks osu-tuvad?

Imetlen neid mehi, kes pärast pausi tippsporti tagasi tulid ja näi-tasid end kohe suurte meistritena. Näiteks soomlane Hannu Manni-nen või austerlane Felix Gottwald. Ent favoriitide ring ei piirdu sugugi nende kahega.

jaan jürine

KaareL NurmsaLuSündinud: 30.04.1991Kool: Tamsalu gümnaasiumtreener: Petter KukkonenSaavutused: Libereci MM-il ühisstardis 48., Gundersenis 35., sprindis 50. Tänavusel juunioride MM-il sprindis 16., tavavõistluses 18. Mullu sprindis 19.tänavune mk-sarja kõrgeim koht: Ramsau 35. koht.