Värvulised (Passeriformes)

Myiornis auricularis

Corvus crassirostris

Globaalse levikuga, esindatud kõikides biotoopides v.a avamerel.

5400 liiki

Paiga-, hulgu- kui rändlinnud.

Sugukondadade eristamine: noka kuju, sulestiku värvus ja eluviis.

Putuktoidulistel – nokk õhuke ja küllaltki nõrk.

Teratoidulistel – tugev kooniline nokk.

Arenenud laulukõri (syrinx).

Anisodaktüülne varvaste tüüp.

Jalalihased kohastunud õrreasendiks.

Vanemhool

Kolmest alamseltsist esindatud üks, laululinnud (Passeres).

Selts värvulised (Passeriformes)

Sugukond raatlased (Prunellidae)

Ainulaadne nokk – terav tipp, tüvikuosa lai, ülaosa puhetunud.

Monogaamia, polügaamia, polüandria, polügünandria.

Sugukond lõolased (Alaudidae)

Avamaastiku ja kultuurimaastiku linnud (maaspesitsejad).

Isas- ja emaslinnud väliselt ei erine.

Sugukond raatlasedVõsaraat (Prunella modularis)

Kehapikkus 14,5 cm, tumehall pea, punapruunid silmad, silmast alla ning tahapoole jääv kirju pruuni ja valgega laik, kurgualune ja rind sinakashall, ülapool on roostepruun tumepruunide triipudega.

Ei moodusta paare, vaid on kuueliikmelistes gruppides; kuusikutes, raiesmikes, kadastikes, kultuurmaastikes; mune pesas 3–6; 2–3 kurna.

Putukad, seemned.

Sugukond raatlasedMägiraat (Prunella collaris)

18 cm, hall pea, heledal seljal tumedad triibud, suletud tiival tume laik.

Polüandrilised salgad; lagedatel kaljustel nõlvadel või kaljulõhes; 3–5 muna; 1–2 kurna. Putukad, ämblikud või seemned.

Sugukond lõolasedStepilõoke (Melanocorypha calandra)

18 cm, tüse kehaehitus, suure peaga; jäme hele nokk tumeda seljakuga; tumedad, alaosas heledad põsed; külgkaelal must laik; tiheda triibustusega selg; tiivaalune üleni must, mille tagaserv on laialt valge.

Maapinnal taimestikus; 4–7 muna; 1–2 kurna.

Seemned, võsud ja putukad.

Sugukond lõolasedVälja-väikelõoke (Calandrella brachydactyla)

14 cm, tume pealagi; hele kulmutriip; täiesti mustrita valge alapool; tume laik kahe heleda tiivavöödi vahel; heleda keskosaga tume saba, mida ääristavad valkjad servad.

Pesa maapinnal rohus; 3–5 muna; 2 kurna.

Eksikülaline (Eestis viiel korral).

Seemned, putukad.

Sugukond: lõolased (Alaudidae)

Tuttlõoke (Galerida cristata)

Kehapikkus 17...19 cm, hallikaspruun, kõht hele, pika teravatipulise tutiga.

Tasandiku ja kultuurmaastiku liik.

Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias.

Järglased mais, 3...5 muna.

Putukad, seemned, viljaterad, taimede rohelised osad.

Eestis väikesearvuline paiga- ja hulgulind.

Sugukond: lõolased (Alaudidae)

Põldlõoke (Alauda arvensis)

Kehapikkus 18 cm. Jässaka kerega.

Pruunikas, kõhualune kollakas,

pealael väike tutike. Tiiva tagaserv ja saba külgedelt valkjas.

Põldudel, niitudel, lagerabades.

Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias.

Aprilli lõpus või mais 3...5 muna.

Putukad, seemned, viljaterad, taimede rohelised osad.

Eestis üldlevinud rohkearvuline haudelind. Rändlind.

Sugukond: lõolased (Alaudidae)

Nõmmelõoke (Lullula arborea)

Kehapikkus 18 cm. Hallikaspruun, pea muster kontrastsem,

kulmutriibud laiad valkjad, tiivapealse eesservas must-valge laik,

sabaots valge. Suletutt pealael.

Noorendikes, nõmmedel, loometsades, loopealsetel.

Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias.

Muneb märtsist augustini, 3...6 muna.

Putukad, seemned.

Eestis väikesearvuline rändlind ja läbirändaja. III kategooria.

Sugukond: lõolased (Alaudidae)

Sarviklõoke (Eremophila alpestris)

Kehapikkus 16 cm. Selg pruun, kõhualune

hallikas. Pea musta ja kollasekirju.

Mererannikul, kesa- ja oraspõldudel ning

liivikutel. Puudeta tundra- ja mäginõmmrabadel.

Põhja-Ameerikas, Euroopa ja Aasia põhjaosas, Colombias.

Pesitsmise algus varakevadest juunini, pesas 4...5 muna.

Putukad, vastsed, limused, seemned, taimeosad.

Eestis haruldane läbirändaja.

Kasutatud allikad

“Collins Bird Guide” (L. Svensson 2009)“Euroopa linnud” (L. Jonsson 2008)“Eesti linnud” (K. Peterson 1992)Egle Tammelehe loengukonspektVallo Tilgari ornitoloogiakursuse konspekthttp://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htmhttp://www.looduspilt.ee/loodusope/index.phpwww.birdlife.orgwww.planetofbirds.comhttp://www.iucnredlist.org/www.arkive.orgWikipediaGoogle

Täname tähelepanu eest!