Maatulundusmaa kasutamise probleemid maakorraldaja vaatenurgast

Siim Maasikamäe

Maakonverentsil 1.11.2013 Tartus

Ettekande sisu

• Ülevaade Põllumajandusministeeriumi

tellimusel valminud uuringust

maatulundusmaa tegeliku kasutamise

kohta

• Soovitused ja ettepanekud maakorraldaja

vaatenurgast probleemide lahendamiseks

Uuring

Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste

tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja

selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu

arendamiseks kuni aastani 2020

EMÜ geomaatika osakond: Evelin Jürgenson, Mariliis Toom, Merit Mandel ja

Siim Maasikamäe

Aruande tekst kättesaadav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt:http://www.agri.ee/public/Leping-94_LOPP_aruanne__2013_.pdf

Uuringu eesmärk

• Selgitada välja maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksuste tegelik kasutamine erinevates

registrites oleva teabe alusel

• Prognoosida põllumajandus- ja metsamaa pindala

muutumine 2020. aastaks ja määratleda

põllumajandustoodete tootmiseks optimaalne pindala

• Anda soovitused optimaalsest pinnast ülejääva

maatulundusmaa kasutamiseks

Põllumajanduslikult kasutatava maa

definitsioonid ja terminid

Erinevad riiklikud andmekogud, mida uuringu

käigus analüüsiti:

• ETAK

• Maakataster

• PRIA põllumassiivide register

• Metsaregister

• Statistikaameti andmekogud

Definitsioonide ulatus

*Praegu kehtiva määruse järgi kuulub maatulundusmaa sihtotstarbega maa alla

haritav maa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa, ent edasi on need

defineerimata. Seda on tehtud varem kehtinud määruses „Katastriüksuse

sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“. Võrreldavuse eesmärgil on

kasutatud sealseid mõisteid ja nende definitsioone.

*

Nähtused ETAK-is

Rohumaa mõiste erinevates

registrites

Andmete erinevus ETAK-is ja

maakatastris

Haritavat maad

sisaldavad

katastriüksused

Haritava maa pindalaMaakatastri ja

ETAK-i erinevus

Arv HA

Maa-

katastri

andmed

ETAK

andmed

Pindala

(HA)%

83 700 945 331 495 719 424 506 71 213 +14%

89 744 1 449 046 496 707 556 446 -59 739 -12%

KOKKU 266 724 2 530 224 1 018 277 1 011 011 7266 (+1%)

Maaparandussüsteemid

Maaparandussüsteemid

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

1875-

1900

1901-

1925

1926-

1930

1931-

1935

1936-

1940

1941-

1950

1951-

1955

1956-

1960

1961-

1965

1966-

1970

1971-

1975

1976-

1980

1981-

1985

1986-

1990

1991-

1995

1996-

2000

2001-

2005

2006-

2010

2011-

2012

Ehitis

te p

ind (

ha)

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

Ehitis

te a

rv

Maaparandusehitiste pind kokku Maaparandusehitiste arv

Järeldused

• Enamuse maaparandussüsteemide vanus on saavutanud

kriitilise piiri ja need on vaja kiiresti rekonstrueerida või

uuendada

• Maaparandussüsteemide register peaks sisaldama

andmeid mullastiku kohta, et hinnata nende

rekonstrueerimise vajadust ja töömahtusid

• Maaparandussüsteemide korrastamise käigus tuleb

tähelepanu pöörata taristu teiste komponentide

arendamisele (teedevõrk, ümberkruntimine), et tagada

maa kasutamise efektiivsus

12

Võsastumine

• Haritava maa võsastumise hindamisel vaadeldi:

– ETAK-i haritaval maad,

– maaparandussüsteemide maa-ala,

– PRIA põllumassiivide registris olevaid maid

• Vaatlemisel kasutati ortofotode vaatlemise ja

analüüsimise metoodikat

• Valimis oli kokku 15 valda (igast maakonnast üks

vald)

Tulemused -1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

0.00

100.00

200.00

300.00

400.00

500.00

600.00

Haritava maa võsastumine

võsa pindala (ha)

võsa osakaal %

Tulemused -2

0.00

1.00

2.00

3.00

4.00

5.00

6.00

0.00

50.00

100.00

150.00

200.00

250.00

300.00

350.00

400.00

Kuivendatud haritava maa võsastumine

PINDALA (ha)

%

Tulemused -3

0.00

100.00

200.00

300.00

400.00

500.00

600.00

PRIA registris olevate alade võsastumine

võsa 2003 (ha)

võsa 2011 (ha)

Uuringu käigus küsitletud ekspertide

arvamused

• Nõudlus põllumajandusmaa järele suureneb

• Kasutatav põllumajandusmaa pind kasvab

• Kui maa ei sobi põllumajanduslikuks

kasutamiseks, on see kõige otstarbekam

– metsastada

– moodustada looduskaitseline ala

– kasutada energiakultuuride kasvatamiseks

• Maareformi tulemusena tekkis olukord, kus suured põllumassiivid

jagunesid erinevate omanikega väikesteks maaüksusteks

• Mõnel juhul on suurenenud maakasutuse killustatus veelgi, mis on tingitud

loodusliku situatsiooni muutustest

• Katastriüksused on väikesed ja ühte kinnistusse kuuluvad katastriüksused paiknevad hajutatult

• Katastriüksuste kuju on halb

– need ei ole kompaktsed

– esineb sisemist killustatust

– katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange kokku

• Maatükkidele puudub juurdepääs, see on ebaotstarbekalt suure ringiga või läbi teiste omanike maade

• Selliste juhtumite puhul tuleks kaaluda kaasaegse, maaomaniku keskse ümberkruntimise rakendamist ja riigi initsiatiivikust selle käivitamiseks

Maareformiga kaasnenud probleemid

Maakorraldus ja ümberkruntimine

• Maakorraldus, sh ümberkruntimine, on spetsiifiline abinõu, mis aitab liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole – paljud Euroopa riigid kasutavad maakorraldust, sh ümberkruntimist, eelpool

nimetatud eesmärkide saavutamiseks

• Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju, muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale kasutusele

• Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid

• Täna kasutatakse maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi– Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset

abivahendit maaelu arengu küsimustes

19

Maaga seotud informatsiooni haldamine

• Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsesside ja protsesse tingivate asjaolude kohta, mis on sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel

– selleks peab maaga seotud informatsioon olema ajakohane, täpne ning erinevates registrites olevad andmed omavahel liigendatud

• Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne ühendamine ja koostöötlemine, mille väljundiks peab olema

– iga-aastane ülevaade maaressursi seisundist peamiste kõlvikute lõikes

– ülevaade muutustest

– analüüs toimunud muudatustest

– töödeldud andmete kättesaadavus avalikkusele

• Infost huvitatud asutustel ja info valdajatel tuleb kokku leppida eesmärkides, • mida soovitatakse saavutada

• millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada

• kuidas seda infot vahetada

• Kõlvikute liigituse ja nende mõistete defineerimisel tuleks aluseks võtta ETAK-i määratlused

Kokkuvõte

• Väärtuslik põllumaa peab jääma põllumajanduslikku kasutusse– Põllumajandusmaa kaitsmiseks on vaja korralikku andmestikku maa praeguse

seisundi ja kasutamise kohta

– Vajalik on pidev monitooring maaga toimuvate protsessside ja protsesse tingivate asjaolude kohta

– Üheselt tuleb määratleda väärtusliku põllumajandusmaa mõiste

– Kogu haritava maa võiks jagada viljakuse ja põllumajandusliku tootmise seisukohast kvaliteedi klassidesse

• Maaelu suunamiseks tuleb koostada vastavad teemaplaneeringud– Lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taristuga (teed, liinid,

maaparandussüsteemid, jne) seonduv

• Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb tähelepanu pöörata taristukõikidele erinevatele komponentidele– et tagada olemasoleva taristu võimalikult suurt kasutamist

• Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid

• Maa paremaks kaitsmiseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni

Tänan tähelepanu eest.