Ühel jaanuarikuu neljapäeva õhtupoolikul

otsustasime külastada vanaprouat Elise Rätsepat,

kes oli omal ajal üks esimesi kodutütreid meie

vallas. Elisega (ehk tädi Liisiga, nagu ta palus

ennast kutsuda) vestlesime Vasta Kooli teemadel,

rääkisime lähemalt tolleaegsetest kodutütardest,

ja kuna varsti on tulemas Eesti Vabariigi

sünnipäev, siis vestlesime ka pisut vabariigi

teemadel.

Mis aastal ja kus Te sündisite?

Ma sündisin 1924. aastal Unukse külas.

Mis aastal ja kus alustasite oma kooliteed?

Oma kooliteed alustasin 1932 Vasta Algkoolis,

mis asus tol ajal Kunda tee ääres. Seal olid 1.-3.

klass ja edasi läksin Unukse Algkooli, kus oli 4.-

6. klass.

Kas Te pidite koolis koolivormi kandma?

Ei pidanud.

Milline oli koolikord, kui Teie koolis käisite?

Koolikord oli range, kuna õpetaja nõudis korda.

Ma ei saaks öelda, et õpetaja kuri oli, aga ta oli

nõudlik ja tubli õpetaja.

Kes oli Teie lemmikõpetaja? Miks?

Minu kooliajal oli ainult üks õpetaja, kes oli nii

õpetaja kui ka koolijuhataja.

Millised õppeained olid vanasti?

Eesti keel, matemaatika, usuõpetus, laulmine,

võimlemine, joonistamine, käsitöö.

VASTA SÕNUMID

2015 / nr 1

Vasta Kooli ajaleht

PALJU ÕNNE, EESTI!

Milliseid koolitarbeid kasutati?

Esimeses klassis oli meil õpperaamat „Huvitaja“, aga

teises ja kolmandas klassis olid emakeeleõpikud,

matemaatika õpperaamat, Piibliraamat, laulikud ja

kõik asjad tegime vihikutesse. Hiljem tulid ka

töövihikud.

Milline õppeaine oli Teie lemmik? Miks?

Minu lemmikõppeaine oli matemaatika. See oli minu

jaoks kerge ja ma lausa ei saanud aru, kuidas teised

matemaatikast aru ei saanud. Kuni kuuenda klassi

lõpuni oli matemaatika mu lemmikõppeaine.

Nimetage mõni põnev/humoorikas lugu oma

kooliajast. Mõnest õpetajast või õpilasest.

Mul ei ole meeles küll.

Jätkub 3. leheküljel >>>

Minust oleks võinud saada õmbleja

2

Selles numbris:

Intervjuu Elise Rätsepaga

Tagasivaade 2014. aasta lõppu:

Elul pole jumet

Sõpruskohtumine

Kuidas vähendada enda

ökoloogilist jalajälge?

Must nukk

Foorumteater

Jõululaat

Jõulupidu

Rohelise Maakonna õpilasviktoriin

Tere, armas lugeja!

Vasta Sõnumid Toimetus: Vasta Kool Renate Johanson

44034 Vasta k, Viru-Nigula Hanna-Liina Mäitse

vastakool1867@gmail.com Anu Laidinen

Meil on hea meel, et Sa hoiad käes ajalehe Vasta Sõnumid 2014/2015. õa teist numbrit. See

sõnumikandja on valminud loovtöö raames.

MEELDIVAT LUGEMIST!

Inglise keele päev

Rändav õpetaja

Kuidas eelistab Vasta Kooli

noor õppida?

TORE–vantsi kalliralli

100 päeva pidu

TORE konverents

Stardipauk on kõlanud...

Omalooming

Meelelahutus

3

Mis aastal lõpetasite kooli?

Kooli lõpetasin 1938. aastal.

Mis Te peale kooli edasi tegite?

Peale kooli mina edasi õppima minna kohe ei

saanudki. Seetõttu jäin kodutallu tööd tegema.

Aga siis hakkasin ma käima talvel Unukse

maanoorteringis ja veel käisin Viru-Nigulas

kursustel.

Kelleks Te saada tahtsite?

Mina ei teadnudki, kelleks ma saada tahan. Mina

oleksin tahtnud ikka edasi õppima minna, aga

kuna polnud võimalik, siis pidin koju jääma. Aga

siis, kui mul pimesool lõhkes ning arst ütles, et ei

tohi kohe rasket tööd tegema hakata, siis ütles isa,

et võin kooli minna. Kuna tekkis võimalus, läksin

Rakvere Naiskutsekooli õmblusosakonda õppima.

Kui ma oleks selle kooli lõpetanud, oleks minust

saanud õmbleja. Kooli ei lõpetanud ma, sest ema

jäi haigeks ja suri. Olin sunnitud õpingud

katkestama, kuna mul oli kuueaastane õde, keda

pidin kasvatama hakkama. Mul on väga kahju, et

ma kooli ei lõpetanud, sest siis oli valitsuste

vaheaeg ja ma oleks saanud kõrgema haridus-

taseme.

Kas olite kodutütar? Mis aastatel?

Jah, ma olin kodutütar. Kodutütreks hakkasin

1933. aasta kevadel, kui siin, tolleaegses Kalvi

vallas esimene kodutütarde rühm moodustati.

Teistes koolides neid veel ei olnud. Lõpuks oli

meid ainult neli.

Kes oli tol ajal kodutütarde juhendaja?

Meil oli juhendajaks Vasta Kooli juhataja tütar

Ursula Greenberg.

Millega kodutütred tegelesid?

Tol ajal tegelesime käsitöö ja mängimisega. Aga

hiljem, kui ma Unukse koolis käisin, siis

moodustati kodutütred juba igasse kooli ja hakati

õpetama ka toidutegemist.

Milline nägi välja kodutütarde vorm?

Meil olid mustad sukkpüksid, tumesinine seelik ja

sinakashall pluus, kollane kaelarätik ja kollase

tutiga müts. Vormi pidi igaüks endale ise

muretsema.

Kes üldse said kodutütardeks?

Kodutütardeks said kõik, kes soovisid. Need, kes

olid kehvad õppijad, juba ise ei tahtnud kodu-

tütardeks hakata.

Kas mäletate aega, kui hakkas Teine

maailmasõda? Kui vana Te siis olite?

Muidugi mäletan! See oli hirmus aeg. Mina olin siis

17-aastane. Sellel hommikul, kui sõda algas, oli

minu leeri õnnistamise päev.

Mis muutus Teise maailmasõja ajal riigikorras?

Sõja ajal on kõik asjad teisiti. Riigikord muutus juba

enne sõja algust.

Kuidas oldi sõjaajal ümbritsevaga kursis?

Inimesed ise mõtlesid, kui kaugel sõda omadega on

ning arutasid seda omavahel. Kuskilt infot saada ei

olnud, sest vähimatki raadiod, mis tol ajal mõnes

talus olid, korjati kokku ja viidi Kabala jaama.

Kui n-ö kohustuslike küsimuste voor läbi oli saanud,

jätkus meil tädi Liisiga juttu veel kümmekonnaks

minutiks. Rääkisime sõjateemadel ja sellega seotud

koledustest: loomade vägisi äravõtmistest, pommita-

mistest jne.

Lahku läksime siiski rõõmsamate toonid saatel. On

tore, et meil on selliseid krapsakaid vanaprouasid,

kes nooremale põlvele lugusid pajatab.

INTERVJUU

Vasta 3-klassiline kool

4

TAGASIVAADE

Elul pole jumet

Armas lugeja, kindlasti tundub see pealkiri sinu

jaoks piisavalt intrigeeriv. Kas tõesti on direktor

kaotanud motivatsiooni ja väärtused ning hakkab

siin kirjutama sellest, kui mõttetu on maailm, kui

paha ja kehv on meie argipäev ja üleüldse pole meil

mingit tulevikku.

Kahjuks pean teid siiski kurvastama. Ma ei

hakka heietama ja halama, sest seda on meie ümber

niigi küll. Tahaks teile rääkida hoopis ühest toredast

koolitusest, mis toimus läinud aasta 5. detsembril ja

oli mõeldud kogu kooli personalile, st kõigile

täiskasvanutele, kes töötavad meie koolis ja

lasteaias.

Sellist koosõppimist oleme katsetanud juba

teist aastat ja eks see ole meie majas ka pea ainus

võimalus, kus kõik inimesed kasvõi kord aastas

kokku saavad ja mõtlevad koos ühiste teemade üle,

mitte ei tegele oma igapäevaste tööküsimustega.

Seekord oli teemaks väärtused, motivatsioon

ja emotsioonid ning nende juhtimine. Nüüd jõuangi

selle pealkirja juurde. Meil kõigil on aeg-ajalt

selline tunne, et maailm on meie ümber üks paras

põrgu eeskoda ja meie ise seal sees oma tunnete ja

mõtetega nii kimpus kui vähegi olla saab. Seda

juhtub nii täiskasvanute kui lastega ning siis on hea

teada, kuidas sellest kõigest välja tulla.

„Elul pole jumet“ oligi lektor Toivo Niibergi

välja öeldud mõte, kui ta meie koolituspäeva

alustas. Seda, kuidas see jume elule tekkima

hakkab, kuulasime kokku kuus tundi ja tõepoolest,

peale loengut oli kõigil tuju väga hea ja mured olid

nagu käega pühitud.

Paraku on aga nii, et see lause oli lektoril

laenatud just laste ja noorte omavahelisest

suhtlusest. Eks seda ole meiegi õpetajatena kuulnud,

et nii mõnigi õpilane teatab vahel, et elu on nii

mõttetu! No mis siis me selle teadmisega peale

peaksime hakkama?

Kindlasti seda, et sellel noorel inimesel, kes

ennast nii väljendab, on mingisugune probleem. See

võib olla sõprade ringis, kodus, koolis õpetajaga või

koguni mõne armastatud eakaaslasega. Probleem

on, aga kuidas seda lahendada? Ega inimesed nii

väga taha kohe oma muret jagama hakata, pigem

püütakse ikka ise jagu saada. Enamasti saab kah, kui

osata erinevaid motiveerimise tehnikaid ja kui oskad

enda jaoks oma väärtused paika panna.

Siinkohas annaks mõned mõtted sõpruse

ja selle hoidmise kohta, mis on pärit Toivo

Niibergi raamatust „Sõbraks olemise kunst“.

Kui kipud sõpradega tülli minema, siis

tuleta meelde järgmist tarkust: „kõik konfliktid

minu ja teiste vahel algavad sellest, et ma ei ütle

seda, mida mõtlen, ega toimi selle järgi, mida

ütlen“ (Martin Buber).

Sageli küsid endalt, et milline on siis

ikkagi hea sõber ja vahel mõtled ehk, et kas

mina ise olen hea sõber kellegi jaoks. Selleks, et

endas paremini selgusele jõuda, siis mõned

näpunäited Toivo Niibergilt.

Hea sõber on inimene, kelle poole võib

pöörduda ükskõik mis küsimusega ja mis

tahes ajal. Tõelise sõbrana ei pahanda sa

ka siis, kui sõber sind ka kõige magusamal

uneajal üles ajab, et oma muret kurta.

Sõbrad ei tänita omavahel ega heida ette

kuude- või aastatetaguseid eksimusi.

Sõber oskab teist ära kuulata ning aidata

tal iseendaga hakkama saada ilma otsest

nõu jagamata, moraaliloenguid pidamata ja

ironiseerimata.

Ja mis kõige tähtsam: kõik see, mida sõber

sulle usaldab, jääb ainult teie kahe teada.

Ometi jagub sõpradel piisavalt julgust ja

otsekohesust teineteise tegusid vajadusel

kritiseerida ja ka saavutusi tunnustada.

Kui tahad sõprusest ja inimeste-

vahelistest suhetest rohkem teada, siis soovitan

sul lugeda T. Niibergi raamatut „Sõbraks

olemise kunst“.

Oma tundeid saab avaldada näiteks

taimede keeles. Lilled on igas kultuuris ja

usundis olnud erineva tähendusega. Kristlikus

maailmapildis on lilledele/taimedele omistatud

järgnevaid tähendusi. Toon siinkohal näiteks

mõned kõigile hästi tuntud ja tuttavad taimed.

Alpikann - sa oled mu hingele haiget

teinud

Kaktus - soojus

Tugevalt lõhnav punane roos - ah, miks

küll pidin ma sind tundma õppima!

>>>

5

Ühel päeval ütles õpetaja, et võiksime võtta

ühendust meie endise, viienda klassi õpetaja

Maarikaga, kes juhendab praegu Kallavere kooli

kuuendat klassi. Pärast mitmenädalast planeerimist

panime paika ühise klassiõhtu kuupäeva.

Reedel, 28. novembril pärast tunde läksid

poisid poodi ja tõid komme, juua, mandariine, pirne

ja krõpse. Tüdrukud ja Marko valmistasid aga puu-

vilja-köögiviljavaagnat ette.

Külalised saabusid kell 14.30. Enne seda

olime kõik väga närvis ja istusime tuimade

nägudega klassis. Taustal tümpsus muusika.

Lubasime kõik suure õhinaga külalistele õue vastu

minna. Õues oli päris külm, kuid siiski seisid kõik

ootusärevalt uksel. Siis sõitits kooli juurde väike

hõbehall buss. Silmapilk ja kõik olid klassi tagasi

jooksnud. Välja jäin ainult mina ja veel paar

klassikaaslast.

Juhatasime külalised garderoobi. Õpetaja

Maarika oli kaasa toonud suure kringli. Läksime

kõik klassi ja hakkasime mängima. Esimene mäng

oli nimede äraarvamine. Meie olime oma nimed

pildi mustri sisse ära peitnud. Nemad olid oma

nimetähed segi ajanud ja meie pidime nad õigesse

järjekorda panema. Saime peaaegu kõik nimed ära

mõistatatud, välja arvatud ühe tüdruku oma -

Kariima.

Pärast seda istusime ringis toolidele ja

igaüks pidi ütlema oma nime ja lemmiktegevuse.

Näiteks alustas esimene: „Minu nimi on Grete ja

mulle meeldib joonistada.“ Teine jätkas: „Gretele

meeldib joonistada. Minu nimi on Kevin ja mulle

meeldib istuda.“ Kõige viimasel oli kõige raskem.

Üldiselt tuli aga kõigil hästi välja.

Siis me näksisime veidi ja algas uus mäng.

Üks kool istus ühel pool ja teine teisel pool ja

meie vahel hoidsid õpetajad rätikut. Kummastki

koolist tuli keegi rätiku ette ja kui rätik langes,

pidi hüüdma enda vastas seisva õpilase nime. Kes

esimesena nime ütles, sai teise õpilase oma

võistkonda. Kaotas see, kellel esimesena võist-

lejad otsa said. Siis mängisime veel palli, „Pikka

nina“ ja „Silmapilgutamist“. Viimane on väga

lihtne. Kõik istuvad ringis ja igaühe selja taga

seisab keegi. Üks inimene seisab tühja tooli taga.

See inimene hakkab istujatele silma pilgutama.

Kelle poole pilgutatakse, peab jooksma ja tühjale

kohale istuma. Tema taga seisja ei tohi teda

minema lasta.

Muidugi tegime uutele sõpradele majas

ringkäigu.

Külalised olid kõik väga toredad ja

sõbralikud. Nende kool olevat väga suur. Ootame

huviga, millal saame neile külla minna.

Kristiina Kõrve, 7. klass

Hüatsint - minu kõrval pole kohta kellelegi peale

sinu

Kadakas - vaesus on tihti proovikiviks

armastusele

Heinakõrs - peatse kohtumiseni

Krüsanteem - punane: armastus; valge: tõde;

kollane: tagasilükatud armastus, suureõielised

krüsanteemid on kuninglikkuse ja igavese rahu

sümbolid

Nelk - ka sõprus on midagi väärt

Nõges - ole ettevaatlik, et sul oma lolluste pärast

häbi poleks

TAGASIVAADE

Tulp - iga su pilk pakub mulle õnne ja rõõmu....

Loomulikult on veel väga palju taimi, millele

omistatakse inimeste poolt erinevaid tähendusi ja

kindlasti saad sa seda edasi uurida, kui see teema

sind huvitab.

Kallis lugeja, soovin, et sa väärtustaksid

oma sõpru ja kaaslasi, leiaksid aega ja tahtmist

hädasolijat aidata, leiaksid endas tahet ja jõudu, et

märgata, kui ilus ja mitmepalgeline on tegelikult

maailm ja et tegelikult on elul jumet!

Ülle Viller

Sõpruskohtumine Kallavere kooli 6. klassiga

6

Must nukk

09. detsembril kell 17.00 toimus Maarja kabeli

juures politsei korraldatud katse „Must nukk,” mis

pöörab inimeste tähelepanu helkuri tähtsusele

pimedal ajal. Eksperimenti „Must nukk” viis läbi

noorsoopolitseinik Sigrit Hang.

Kõigepealt viidi meid Mahu teele, kus

kõndisid kolm inimest, kes olid riietatud heledasse,

tumedasse ning üks inimene kandis helkurit ja

helkurvesti. Meie pidime vaatama ja ütlema, millal

me märkame erinevates riietes inimesi. Muidugi

nägime esimesena inimest, kes kandis helkurit,

teiseks nägime heledasse riietatud inimest ning

viimaseks nägime tumedasse riietatud inimest.

TAGASIVAADE

02. detsembril toimus 4.-6. ja 7.-9. klassidele loeng

teemal „Kuidas vähendada enda ökoloogilist

jalajälge”. Loengut pidasid spetsialistid keskkonna-

ametist. Räägiti, mida tähendab ökoloogiline jalajälg

ning kuidas säästa loodust.

Mis on ökoloogiline jalajälg?

Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab

ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja

meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt

soojusenergia, mootorikütus või toiduained)

tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste

ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse

aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja

jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime

piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.

Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet

mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas

(gha/in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab

maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega

hektarile.

Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks

Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg

ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku

keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased

arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me

elame globaalses mõõtmes vastutus-undetult ja

tulevaste põlvede võimaluste arvelt.

Loengus rääkis meile Krista Kingumets,

et eestlased toodavad aastas 6,5 gha/in a, kuid

normaalne oleks 2,1 gha/in a. Kui kõik

inimesed tarbiksid nii palju kui eestlased,

läheks meil vaja 4,4 maakera. Kõige rohkem

ressursse maailmas kasutab Ameerika Ühend-

riigid, nende saaste on üle 10 gha/in a.

Lektor rääkis meile ka taaskasutusest

ning näitas taaskasutuse käigus tehtud asju,

milleks olid puruks hakitud rehvid, plastmass-

kraanulid ja isetehtud paber. Veel rääkis Krista

meile põlevkivist ja selle kaevandamisest.

Lõpetuseks pidime jagunema nelja

rühma. Iga rühm sai teema, kuidas säästa. Pärast

tuli oma ideedest rääkida. Lõpus said kõik

soovijad võtta endale lehed, kus sai teha testi

teemal „Kui suur on sinu jalajälg?”. Seda testi

saab teha ka internetis leheküljel http://

www.jalajalg.positium.ee/ .

Küsisime lektorilt, mida tema teeb

selleks, et vähendada ökoloogilist jalajälge.

Vastuseks saime, et „ökoloogilise jalajälje

vähendamiseks sõidan ma ühistranspordiga,

ostan poest eestimaist toitu, sorteerin prügi ja

vahel ostan riideid taaskasutuskauplusest“.

Edasi viidi meid bussiga Viru-Nigula ringi

tegema, mille käigus pidime otsima inimesi, kes

ei kanna helkurit. Aga Viru-Nigula tänavatel

polnud ühtegi hingelist. Kui olime Viru-Nigulale

tiiru peale teinud, viidi meid tagasi Mahu teele.

Seal hakkas buss aeglaselt sõitma ning ühel hetkel

- kõigile peaaegu märkamata - sõitsime otsa

mustale nukule, mis oli asetatud teele. Bussi

löögist lendas nukk kraavi. Selle katsega näidatigi

meile, kui tähtis on kanda helkurit pimedal ajal.

Peale katset viidi õpilased tagasi Viru-Nigulasse.

Küsisime meie piirkonna uuelt

noorsoopolitseinikult Sigrit Hangelt, et kas

politsei on uurinud, millises Eesti piirkonnas

kantakse enim helkurit. Sigrit vastas, et pole seda

uurinud ning ei oska vastata. Veel küsisime,

>>>

Kuidas vähendada enda ökoloogilist jalajälge?

7

TAGASIVAADE

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

Ei Jah

Joonis 1. Kas sa kannad helkurit?

0

510

1520

2530

35

vanemad

nõuavad

helkur on

moes

sobib minu

riietega

muudab

mind

nähtavaks

pimedal

ajal

see võib

päästa

minu elu

Joonis 2. Miks sa kannad helkurit?

millised kohad Viru-Nigulas on ohtlikud, kus võib kergesti õnnetusi juhtuda. Politseinik vastas, et kahjuks

pole ta meie piirkonnaga veel eriti kursis, kuid kui küsiksime sama küsimust näiteks kevadel uuesti, siis

ehk juba oskaks vastata.

8. klassi õpilane Brian Parker viis 4.-9. klassides läbi küsitluse, mis toetab tema loovtööd teemal “Helkur

ja sellest teadlikkuse tõstmine”. Brian oli lahkesti nõus jagama meiega küsitlusest saadud tulemusi.

Valisime välja kaks enim huvi pakkuvat küsimust (Joonis 1 ja Joonis 2).

04. detsembril käis meil külas MTÜ Foorumteatri

koolitaja Uku Valner. 4.-6. tund möödus mõnusalt

aega veetes. Seal mängisime huvitavaid mänge,

näitlesime ja saime uusi teadmisi.

Foorumteater on osalusteater, mis õpetab,

kuidas tulla toime igapäevaste probleemidega.

Etendatakse mingi probleem ja ülejäänud aeg

kulub probleemile lahenduse otsimisele.

Lahendusi küsitakse publiku käest. Nii saab

publik probleemi üle arutleda ja lahendusi

pakkuda. Seda tegime ka meie.

Alustasime sellest, et istusime ringis ja

pidime kõik ütlema järjest oma nime, hindama

oma praegust tuju ühest kümneni ja ütlema oma

praeguse asukoha kohta ühe iseloomustava sõna.

Siis mängisime mänge, et tekiks vabam

õhkkond. Kõigepealt oli üks kuulamis-

tähelepanumäng, kus pidime mööda tuba ringi

kõndima. Kui hüüti „stopp“, pidime seisma

jääma, ja kui hüüti „kõnni“, siis jälle edasi

kõndima. Hiljem vahetati need ringi – „stopi“ ajal

liikusime ja „kõnni“ ajal seisime. Lisandus veel

palju käsklusi, näiteks “hüppa”, “kükita”, “nimi”

(ütled oma nime), „tere“ (surud lähedal oleva

inimese kätt), „keeruta“ ja „sein“ (puudutad

seina). Siis vahetati ka need ringi. Näiteks, kui

hüüti „hüppa“, siis kükitad ja vastupidi. Segadust

tekkis omajagu.

Järgmise mängu ajal seisime kõik ringis.

Üks inimene oli ringi keskel. Ta käis iga mängija

juurest läbi ja küsis: „Kas sa tahaksid minu sõber

olla?“ Alati pidi vastama eitavalt. Samal ajal

pidid ringis seisjad omavahel kohti vahetama.

Vaatasid kellelegi silma ja siis pidite ühel ajal

jooksma hakkama, et kohti vahetada. Ringi keskel

seisja üritas aga hetkeks vabaks jäänud kohta

omale napsata. Kes kohast ilma jäi, pidi ise ringi

keskele minema. Mängu lõpetuseks hüüti aga

„Godzilla!“. Siis pidid kõik kõva häälega karjudes

ja aegluubis joostes ’Godzilla’ eest põgenedes

kohti vahetama. See oli tõeliselt koomiline

vaatepilt.

Mulle isiklikult meeldis väga mäng, kus

kõik jälle ringi kõndisid. Siis pidid sa valima kaks

inimest. Esimesest inimesest, keda sa valisid, sai

’pomm’ ja teisest inimesest ’kilp’. Pärast seda ...

>>>

Foorumteater

8

... oli sul loetud sekundid aega, et pommi eest

kilbi taha peitu minna, enne kui ’pomm’

plahvatab. Mõne inimese ümber kogunes suur

kamp, teine jäi aga sootuks üksi.

Siis võtsime paaridesse ja hakkasime

vastastikku kolmeni lugema. Iga natukese aja

tagant vahetasime mõne numbri mingi liigutuse

vastu välja. Tulemused olid päris naljakad.

Pärast seda räägiti meile natuke

foorumteatri ajaloost ning siis saime ka ise

foorumteatrit teha. Ette astus kolm inimest. Üks

võttis sisse mingi poosi ja teine üritas teda

takistada. Kolmas vaatas lihtsalt pealt. Siis olime

liikumatult paigal ja pealtvaatajad said arutleda,

mida, miks ja milleks me seda teeme, kes me

oleme ja mida me mõtleme.

Lõpuks jagunesime kolme rühma ja iga

rühm pidi esitama ise välja mõeldud etenduse

mingi probleemi kohta ja siis me arutlesime

nende üle ja pakkusime lahendusi.

Päeva lõpetuseks istusime jälle ringis,

ütlesime oma nime ja tuju. Kõigi tuju oli kolme

tunniga kõvasti paremaks läinud. Seda oli väga

hea kuulda.

TAGASIVAADE

12. detsembril algusega kell 13.00 toimus Viru-

Nigula rahvamajas Vasta Kooli jõululaat.

Laadameeleolu juhatas sisse Kunda Muusikakooli

kontserdiline etteaste. Muusikat tegid nii õpetajad

kui ka õpilased. Kunda noorte seas esinesid ka meie

oma, Vasta Kooli õpilased Hanna-Brita Luik (viiul),

Janelle Heinmets (klaver), Karoline Murro (klaver),

Jan Erik Luik (akordion).

Peale huvitavat kontserti hakkas pihta

ostmine ja müümine. Laadal müüdi palju ise tehtud

asju ja küpsetisi.

Kellel laadaraha otsas või muidu igav oli, sai

osa võtta õpetajate poolt juhendatud töötubadest,

kus sai nuputada, meisterdada õhupallikausse,

hällinukke ning kaunistada küünlaid ja piparkooke.

Laat lõppes kell 15.00.

Foorumteater on tõeliselt huvitav ja ma

soovitan kõigil kasvõi ühe korra mõnel

foorumteatri etendusel ära käia.

Kristiina Kõrve, 7. klass

Jõululaat

9

TAGASIVAADE / JAANUAR

19. detsembril 2014 toimus Viru-Nigula rahvamajas

Vasta Kooli jõulupidu, mille avas kooli direktor

proua Ülle Viller. On juba traditsiooniks saanud, et

peale direktori avasõnu jagatakse tublimatele

õpilastele raamatuid. Selle toimingu juures oli abiks

ka jõuluvana isiklikult.

Traditsiooniks on saanud ka jõulunäidendi

ettekandmine. Seekord mängiti K. Kumbergi tükki

„Kati ja Pireti kummaline jõululaupäev”. Peaosades

olid 7. klassi õpilased ning kõrvalosades tantsuliste

etteastetega ülejäänud klassid. Põhikoordinaatoriks

oli 7. klassi juhataja õpetaja Tiina Rikkolas. Oma

panuse ning toe andsid ka kõik teised õpetajad.

Näidendi vahepaladena sai nautida lastekoori

laulmist ning kellade ja flöötide harmoonilist kõla.

Peo lõpus said kõik õpilased kätte oma

loosipakid.

20. jaanuaril käisid Vasta Kooli kuus õpilast -

Kristiina, Maarja Anne, Renate, Kaur Kristjan,

Jaano ja Mirko - Lääne-Virumaa keskraamatu-

kogus Rohelise Maakonna õpilasviktoriinil.

Viktoriinil osaleti kahe võistkonnana: tüdrukud ja

poisid.

Õpilasviktoriin, mille 30 küsimust oli

koostanud lektor ja mälumängur Andres Pulver,

oli loodus- ja keskkonnateemaline. Seekordne

kokkusaamine oli esimene. Tegu on viktoriinide

sarjaga, milles saavad osaleda Lääne-Virumaa

koolide 7.-9. klasside 3-liikmelised võistkonnad.

Üldvõitja selgub mais peale viimast, viiendat

mängu. Kolme parema võistkonna ja juhendaja

auhinnaks on üks mõnus kanuumatk.

2014/2015 õppeaasta viktoriini hooaja

avas ootamatu teemaga „Tormide mõju ja

muutused looduses“ lektor Hannes Tõnisson.

Seejärel tuli vastata 30 küsimusele, mis olid

looduse- ja keskkonna-teemalised ning eri

raskusega, osa ka nipiga. Meie jaoks oli kõige

raskem küsimus, millise puu materjalist tehakse

tuletikke, jäätisepulkasid ja hambaorke. Põhjaliku

arutluse tulemusena saime küsimusele siiski õige

vastuse – haavapuust. Kõige üllatavam küsimus

puudutas kapsaõite värvi, sest keegi meist polnud

varem näinud, et kapsas õitseks. Kas sina, armas

lugeja, tead, mis värvi on kapsaõied? Oskad sa ka

öelda, milline järgmistest ei ole mari: pihlakas,

kiivi, banaan või tomat? Vastuse leiad pildilt.

Viktoriin lõppes meie kooli jaoks edukalt,

sest tüdrukute võistkond sai 2. koha ning poisid jäid

5. kohale. Tüdrukuid edestas Haljala Gümnaasium.

Võistkondi oli kokku 20.

Täpsem arvestustabel asub lehel http://

rohelinemaakond.ee/?p=448

17.02. toimunud teisel mängul rääkis Peep Männil teemal „Ulukite arvukus ja jaht“.

Jõulupidu

Aitäh kõikidele asjaosalistele!

Rohelise Maakonna õpilasviktoriin

10

JAANUAR

Inglise keele päev

Käesoleva aasta 20. jaanuaril käisid viis 6. klassi

õpilast, Marju Linda, Janelle, Andella, Karoline ja

Rihard, Väike-Maarjas inglise keele päeval.

Nende juhendajaks oli õpetaja Krista.

Inglise keele päev koosnes kahest osast:

esimeseks pidi valmistama etteaste, kus

tutvustatakse oma kooli. Meie kooli õpilased

esitasid laulu Vasta Koolist, mille kirjutasid

õpetaja Krista ja õpetaja Tiina. Oma loodud

lauluga jäeti kolmeteistkümnendale kohale.

Teiseks osaks oli viktoriin, kus tuli vastata

neljakümne viiele Ühendkuningriike puudutavale

küsimusele. Viktoriinil saavutasid meie kooli

õpilased 5. koha.

Well done!

20. jaanuaril külastas Vasta Kooli rändav õpetaja

Eero Uustalu, kes käib mööda Eestit õpilastele

näitamas füüsika, keemia ja bioloogiaga seotud

katseid.

Tol päeval keskendus Eero Uustalu

keemiale, rääkides lähemalt 7.-9. klassi õpilastele

vedelast lämmastikust. Kui teoreetiline osa oli ära

räägitud, valemid tahvlile kirjutatud, haigutused

haigutatud, läks asi põnevaks, kuna Eero võttis välja

lämmastikuga täidetud anuma ja ütles, et võime

proovida panna näppe lämmastiku sisse, kuid mitte

kauaks. Kui näpud lämmastiku sisse unustada, võib

nendega hüvasti jätta. Siinkohal olgu mainitud, et

keegi oma näppudest ilma ei jäänud, aga mina jäin

ilma oma küünelakist. See pahandas mind, kuna mul

oli vaja selsamal päeval minna edasi

loodusviktoriinile.

Edasi näitas Eero, kuidas vedel lämmastik

eri pindadega reageerib. Näiteks plastikaluse peal

läks lämmastik keema ning auras ära. Veel näitas ta,

milline reaktsioon toimub kokkupuutel puitpinnaga:

lämmastik muutus kuulikesteks, mis mööda lauda

laiali veeresid.

Töötoa lõpetuseks viidi meid õue, kus

õpetaja Uustalu demonstreeris, kuidas teha

pauku, kui panna pudeli sisse vedelat

lämmastikku ja jääd. Paugud olid võimsad!

Aitäh õpetaja Vahurile, kes Eero Uustalu

meile külla kutsus ning päeva huvitavamaks

tegi!

Renate Johanson

Vasakult: Marju Linda, Andella, Karoline, Janelle, Rihard

Rändav õpetaja

11

Tutvunud eesti keele õpikus oleva peatükiga, milles

oli juttu õpistiilidest, hakkas artikli koostajaid teema

tugevalt kõnetama. Kerkis uudishimu, millist

õpistiili Vasta Kooli õpilased kasutavad. Samuti

uuriti, kui kaua Vasta õpilased päevas kodustele

koolitöödele aega kulutavad.

Toome välja kolm õpistiili koos soovitustega:

VISUAALNE ÕPPIMINE

tehke plakateid ja kaarte

vaadake videoid

lugege raamatuid

koguge fotosid

kasutage informatsiooni liigitamiseks eri värvi markereid

tutvuge teema kohaste kodulehekülgedega

vaadake draama- ja muusikalavastusi; joonistage mõttekaarte

AUDITIIVNE ÕPPIMINE

arutlege üheskoos

lugege valjusti

lindistage oma mõtteid ja kuulake neid sageli

valige sobiv taustmuusika

pange õpitav muusikalisse vormi; püüdke õpitavat materjali laulda

KINESTEETILINE ÕPPIMINE

külastage ajaloolisi paiku, muuseume

etendage sündmusi ja stseene

tehke mudeleid ja rekvisiite

korraldage esitlusi ja kordusetendusi

külastage õpitava teemaga seotud paiku; kasutage fotoaparaati, videokaamerat, diktofoni

Viisime 2015. aasta jaanuaris Vasta Koolis läbi

küsitluse, milles uurisime, kuidas õpilastele õppida

meeldib. Küsisime, kui palju aega kulub neil

kodutööde tegemisele (Joonis 1), kas neile meeldib

pigem lugeda, kirjutada või jutustada (Joonis 2)

ning kas neile meeldib õppida rohkem kuulates,

vaadates või ise asju läbi tehes (Joonis 3).

Joonis 1. Kui palju aega kulub sul kodutööde

tegemisele?

Joonis 2. Kas sulle meeldib pigem lugemine, kirjutamine või jutustamine?

Joonis 3. Kas sulle meeldib õppida rohkem kuulates, vaadates või ise asju läbi tehes?

Küsitluste põhjal julgeme järeldada, et Vasta Kooli

õpilased on pigem auditiivse õpistiili austajad. See

tähendab, et meie kooli õpilastele meeldib rohkem

õppida kuulates ja teistega arutades.

KÜSITLUS

05

101520253035

umbes

tund

päevas

2-4 tundi

päevas

üle 4

tunni

päevas

mõni tund

nädalas

tüdrukud

poisid

0

5

10

15

20

25

lugemine kirjutamine jutustamine

tüdrukud

poisid

0

5

10

15

20

25

kuulates vaadates ise läbi tehes

tüdrukud

poisid

Kuidas eelistab Vasta kooli noor õppida?

12

JAANUAR

22. jaanuaril toimus Vasta Koolis

esimesel vahetunnil TORE-vantsi

sünnipäeva tähistamine. Üksiti tähistati

ka ülemaailmset kallistamispäeva,

mille ametlik kuupäev oli 21. jaanuar.

Sünnipäeva puhul moodustas terve

koolipere ümber sünnipäevalaste,

TORE-vantsi ja õpetaja Riive, ühe

suure kalliringi.

Kalliralli lõpus jagati kõikidele

soovijatele kallikaarte, mida ette

näidates võis ükskõik keda kallistada.

1. klassil on koolis käidud juba 100 päeva. Korraldasime selle puhul koolipäeva-temaatilise õhtupooliku

koos oma peredega.

Koolipäeva kuulusid kõik tunnid. Seekord olid õpetajateks lapsed ja õpilasteks emad-isad ning

teised pereliikmed. Eesti keele tunnis pidid õpilased panema sõnadest pika lause kokku ja võistlema

tähestiku õigesse järjekorda sättimisega. Matemaatikas oli vaja kokku panna pusle liitmise-lahutamise

ülesannetega. Loodus-õpetuses pidid lapsed ära tundma loomade jäljed lumes, loomi ja linde talvel.

Kunstis oli vaja joonistada pilt, millel on õigete värvidega vikerkaar, käsitöös tehti lumehelvestest vahvad

lumememmed. Muusikas mängiti pille, kehalises kasvatuses tantsiti õhupallitantsu.

Lapsevanemad tegid lastele üllatuseks suure tordi ja lapsed omakorda üllatasid külalisi väikese

muusikalise etendusega.

Õhtu oli väga tore!

Ees ootavad uued sajad päevad.

Maret Salk

1. klassi juhataja

TORE-vantsi kalliralli

100 päeva pidu

13

VEEBRUAR

TORE konverents

6. veebruaril toimus Narvas TORE konverents.

Vasta Koolist käisid Andella, Janelle, Rihard,

Thomas, Grete-Maris ja Hanna-Liina.

Väljasõit Narva poole sai alguse kell 09.30

Padaorust, kus Tallinnast tulev TORE-buss meid

peale võttis. Narva jõudes läksime Narva Laste

Loomemajja, kus toimus registreerumine. Peale

registreerumist oli snäkilaud, misjärel koguneti

loomemaja kontserdisaali, kus kuulutati TORE

19. konverents avatuks.

Kontserdisaalis vaatasime tagasi eelneval

aastal toimunud tegemistele, kinnitasime aasta-

aruande ning tantsisime ja laulsime. Peale

tantsimist ja laulmist ruttasime bussi ning järgnes

Narva linna ekskursioon. Peatusime Rootsi lõvi

juures, kus tehti ühine pilt. Ekskursiooniga

lõpetasime Narva Vanalinna Gümnaasiumis.

Koolis saime lõunasööki. Kõhud täis,

otsisid kõik oma töötoad üles. Töötube oli kokku

üheksa. Oli TORE tantsukeel, TORE meister-

damiskeel, TORE muusikakeel, vahva varvaste-

keel, võrdsuse keel, mini-minu keel, väärtuste keel,

tark keel internetis ja TORE jõu keel. Vasta Koolist

käis kolm õpilast TORE tantsukeeles ja teised kolm

võrdsuse keele töötoas. Töötoad kestsid 90 minutit

ja peale seda koguneti kooli saali, kus pidi ette

kandma töötoas õpitu.

Töötoad esitatud, tänati osavõtjaid ja

juhendajaid ning mindi sööklasse torti sööma. Tort

söödud, suunduti bussi, et alustada teed kodu poole.

Tore, et on olemas TORE!

Hanna-Liina Mäitse

Stardipauk on kõlanud...

Käima on läinud kooliaasta teine pool, mis ei ole

tähtis ainult 9. klassile, kes valmistub lõpu-

eksamiteks, vaid ka 8. klassile, kellel tuleb maikuus

kaitsta oma esimest suuremat projekti – loovtööd.

27. jaanuaril esitles oma uurimistööd tervele

koolile 8. klassi õpilane Brian Parker, kelle töö

teemaks on „Helkur ja sellest teadlikkuse tõstmine”.

Uurimuse ilmestamiseks meisterdas Brian helkuri-

puu, millelt kõik soovijad, kellel tarviline asi veel

puudu oli, endale helendava elupäästja kaasa võisid

võtta. Kui helkur puult võetud, sai Briani valmistatud

mõõdupuuga kontrollida, kas helkur on ikka õigel

kõrgusel.

17. veebruaril toimus Vasta koolimaja juures

vastlapäev, mille korraldasid loovtöö raames Kaire

Petrovits ja Jan Erik Luik.

20. veebruaril toimus algklasside mängupäev,

mille korraldas loovtöö raames Kirke Krõõt Salk.

Mängupäeva teemaks oli „Me armastame Eestit -

Vasta Kooli eri”.

Järgmiseks peaks toimuma (kuupäev

hetkel lahtine) Viru-Nigula rahvamajas talendi-

show, mille korraldajateks on Gert Nõmmik ja

Karl-Hans Lilleorg.

Fotol: Brian Parker tutvustamas oma loovtööd; tema

kõrval direktor Ülle Viller

14

OMALOOMING

Chonny päev

Suvevaheaja esimene päev on alati kõige uimasem.

Chonny oli otsustanud sel päeval magada nii kaua

kui võimalik ja siis ülejäänud päeva internetis

veeta. Nii ta ka tegi.

Kell oli parasjagu saamas pool kaksteist,

kui Chonny lõpuks oma suured tumepruunid

silmad avas ja süsimustad juuksed näolt pühkis.

Chonny tuba oli juba üpriski päikesevalgust

täis. Helesinised seinad kumasid kergelt ja valge

laelamp rippus ikka, nagu alati, omal kohal. Suured

pandasid kujutavad padjad vedelesid diivanil ja

sinise- ning rohelisekirjul voodil. Seinal rippus

kaks suurt postrit kirjadega „Big Bang“ ja „Girls

Generation.“ Chonnyle oli ju alati muusika

meeldinud.

Chonny vaatas oma kella, pani siis riided

selga ja kõndis kööki. Sealt leidis ta eest oma ema.

Ema istus nagu ikka oma tumepunases hommiku-

mantlis, helepruunid lokid näol sassis. Isa aga

töötas samal ajal aias, kandes oma helepruuni jopet

ja musta mütsi.

„Kas sa isale ikka oma tunnistust näitasid?“

küsis ema järsult. Chonny oli veidi üllatunud, kuid

talle tuli meelde, et see oli tal tõepoolest meelest

läinud. Ta haaras kapi pealt oma tunnistuse ja

sammus õue. Isa parandas just parajasti autot.

„Tere, poeg! Räägi, kuidas siis kooliaasta möödus

ka,“ päris isa.

Chonny võttis ette oma tunnistuse ja luges selle

isale ette.

„Matemaatika – viis,“ alustas Chonny.

Viis? Ja-jah, väga tubli. Kas oli raske ka?“ küsis isa.

„Noh, mõni asi oli, jah, aga üldiselt oli lih...“

„Kuus korda kuus!“ hüüdis isa nii järsult, et Chonny

ei jõudnud oma lauset isegi mitte lõpetada ja hüüdis

sama kiiresti vastu: „Kolmkümmend kuus!“

„Ja-jah, tohoh, väga hea, väga hea,“ pomises isa

rahulolevalt. „ Jätka!“

„Ajalugu - viis...“

„Kes avastas Ameerika!?“ hüüdis isa jälle,

samamoodi nagu enne.

„Christopher Columbus!“ vastas Chonny talle taas.

„Ja-jah, väga hea,“ ütles isa. „ Jätka.“

„Loodusõpetus - viis...“

„Nimeta üks okaspuu!“ hüüdis isa.

„Mänd!“ vastas Chonny.

„Ja-jah, tubli. Veel midagi?“

„Jah, kehaline kasvatus - neli pluss.“

Sellel samal hetkel pistsid mõlemad jooksu -

Chonny ees ja isa järel. Isa karjus veel midagi, mis

kõlas nagu „Aga ma sind veel õpetan!“ või midagi

sellist.

Kahjuks ei juhtunud kõike seda pealt

nägema Chonny kehalise kasvatuse õpetaja ja

parandatud hinde asemel pidi Chonny leppima terve

päev redus olemisega. Õnneks oli isa õhtuks maha

rahunenud. Kes teab, mis veel muidu oleks võinud

juhtuda.

Kristiina Kõrve

Airi Aadli

6. klass

Anna Kartash

6. klass

15

OMALOOMING

Kätlin Kivimaa

4. klass

Gregor Tauer

1. klass

Marii Kruusimaa

2. klass

Johanna Selder

3. klass

Vaim

Vana maja trepi peal seisab üks vaim.

Üks kaunis ja kahvatu olend.

Oli kunagi saatjaks tal alatu laim,

ja käes on nüüd tagajärg kole.

On vaiba peal ikka veel kuivanud vereplekk.

Seda sealt välja ei kunagi saa.

On süütundel kaunikesti mõru mekk

ning süümepiin võtmas on maad.

Kes oli see, kes asjad viis nõnda kaugele?

Kelle sõna tegi kõige rohkem valu?

Kes võlgneb vabanduse eksinud hingele?

Kes ei andnud oma tegudele aru?

Vana maja trepi peal seisab üks vaim.

Kauaks ta siia küll jääda ei saa.

Kadunud on sellest majast ju eluvaim

ja alles on jäänud vaid tühermaa.

Kristiina Kõrve

7. klass

16

MEELELAHUTUS

Väljavõtted kontrolltöödest

Muusika:

Beethoven kannatas viimased

kolmkümmend aastat

silmanägemise all.

Beethoven kombineeris end

haigeks. Ta oli muidu kurt ja

pime, aga nooti kirjutas hästi.·

Schumann püüdis sooritada

enesetappu ja hüppas Reini

kaldale.

Puhkpillidest on kõige haledama

kõlaga inglisarv. Metsasarv on

sumbutajakujuline.

Ka Eestis on kuulsaid

naisheliloojaid - näiteks Miina

Härma, kes on kirjutanud laulu

"Ei saa mitte vaitki olla".

Kultuur ja kirjandus:

Rooma on ehitatud suur

kolossem, mida nimetatakse ka

ahviteatriks.

Oidipusele öeldi, et katk enne ei

lõpe, kui mõrvar on linnast

pakendatud.

Kõige enam said Karl, ooberst

ja Kobson tuntuks esimese eesti

ajalehe "Sakala" toimetamisega.

Vilde oli üks esimesi, kes

võitles kirjanike seas sulepea ja

tindipotiga.

Lermontov oli pärit kuulsast

aadlivõsast.

Lugeja kohtub kurjategijatega

pärast vanglakaristuse kandmist.

Näitusele on välja pandud

kunstnike tekstiilid ja nahad.

Hea mulje jätavad keraamikute

kõrvadega tassid.

Aita hiirel leida tee juustuni!