14
Vee sanitaarse Vee sanitaarse seisundi seire Eestis seisundi seire Eestis Kristjan Palu Kristjan Palu Kristina Lobjakas Kristina Lobjakas LKS-1 LKS-1

Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Vee sanitaarse seisundi Vee sanitaarse seisundi seire Eestisseire Eestis

Kristjan PaluKristjan Palu

Kristina LobjakasKristina Lobjakas

LKS-1LKS-1

Page 2: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

SissejuhatusSissejuhatus

Eestit võib pidada veevarude poolest üsna rikkaks maaks. Eestit võib pidada veevarude poolest üsna rikkaks maaks. Meie veevaru koosneb põhjaveest ja pinnaveest. Vett Meie veevaru koosneb põhjaveest ja pinnaveest. Vett võib nimetada joogiveeks kui ta vastab kõigile kehtivatele võib nimetada joogiveeks kui ta vastab kõigile kehtivatele riiklikele standarditele. Kvaliteetne joogivesi ei tohi riiklikele standarditele. Kvaliteetne joogivesi ei tohi sisaldada võõrkehi, ohtlikke keemilisi elemente ja sisaldada võõrkehi, ohtlikke keemilisi elemente ja baktereid ning kahjulikke lisandeid. Lisaks peab vesi baktereid ning kahjulikke lisandeid. Lisaks peab vesi olema villitud vastavalt sanitaar- ja olema villitud vastavalt sanitaar- ja hügieeninormatiividele ning sobiv kasutamiseks ka toidu hügieeninormatiividele ning sobiv kasutamiseks ka toidu valmistamisel. Tulenevalt sellest on vajalik teostada vee valmistamisel. Tulenevalt sellest on vajalik teostada vee sanitaarse seisundi seiret, ehk siis kontrollida vee sanitaarse seisundi seiret, ehk siis kontrollida vee kvaliteeti ning koostist.kvaliteeti ning koostist.

Page 3: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Vee sanitaarse seisundi seire• Meie põhjavee seisundit kontrollib Eesti

geoloogiakeskus

• Tervisekaitse inspektsioon kontrollib vee kvaliteeti peamiselt elanike kaebuste korral

• Korrapärast vee kontrolli teevad siiski kõik veekäitlejad

• Kuigi viimasel kümnendil pole tõestatud mõne suurema haiguse levikut vee kaudu, on see võimalik

Page 4: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Joogivee puhtus

• Joogiveena kasutatakse mitmesuguse päritoluga vett: kaitstud põhjaveekihtidest võetud, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus – joogivesi peab vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO välja töötatud piirnormid. See dokument kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded eesmärgiga kaitsta inimeste tervist

Page 5: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Joogivee puhtusJoogivee puhtus

• Eesti joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete Eesti joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete näitajad on jaotatud 3 rühma: mikrobioogilised, näitajad on jaotatud 3 rühma: mikrobioogilised, keemilised ja indikaatorid.keemilised ja indikaatorid.

• Paraku ei halvenda tervist mõjutavate Paraku ei halvenda tervist mõjutavate komponentide suurenenud sisaldus tavaliselt komponentide suurenenud sisaldus tavaliselt vee organoleptilisi omadusi seega jääb vee organoleptilisi omadusi seega jääb joogiveest tulenev võimalik terviserisk sageli joogiveest tulenev võimalik terviserisk sageli avastamataavastamata

Page 6: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Tallinna joogivesi

• 2 põhilist allikat – Nõmme ja Pirita tarvitavad põhjavett, enamus Tallinnast saab aga puhastatud Ülemiste järve vett.

• Ülemiste järve kui pinnaveeallika vesi kuulub II kvaliteediklassi.

• Ülemiste järve vett töödeldakse klassikalise puhastusskeemi järgi: eelosoneerimine, koagulatsioon, selitamine, filtreerimine ja järelkloreerimine

Page 7: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Kraanivesi vs. poevesi

• Kraaniveel imelik maitse ja lõhn?

• Poest ostetud vesi parem

• Nõmmel puurkaevu vesi

Page 8: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis
Page 9: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis
Page 10: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Fluori sisaldus veesFluori sisaldus vees

• Aitab ennetada Aitab ennetada kaariese teket ja kaariese teket ja tugevdab hambaid.tugevdab hambaid.

• Optimaalne sisaldus Optimaalne sisaldus 0,1-1,2 mg/l0,1-1,2 mg/l

• Liigne tarbimine Liigne tarbimine võib tekitada võib tekitada kasvajaid, luude kasvajaid, luude hõrenemist jne.hõrenemist jne.

Page 11: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

BBoori ja nitraadi sisaldus veesoori ja nitraadi sisaldus vees

• BBooroor mõjutab eelkõige suguvõimet ja mõjutab eelkõige suguvõimet ja lloodet.oodet.

• Lubatud kogus on kuni 1 mg/lLubatud kogus on kuni 1 mg/l

• Nitraat võib tekitada imikute sinitõbe, Nitraat võib tekitada imikute sinitõbe, kasvajaid ja kilpnäärme liigkasvu.kasvajaid ja kilpnäärme liigkasvu.

• Tema lubatud kogus on alla 50 mg/lTema lubatud kogus on alla 50 mg/l

Page 12: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Baariumi ja raua sisaldusBaariumi ja raua sisaldus

• Baariumi on lubatud kuni Baariumi on lubatud kuni 0,7 mg/l ning liigne 0,7 mg/l ning liigne tarbimine tekitab tarbimine tekitab vererõhu tõusu.vererõhu tõusu.

• Raud võib joogivette Raud võib joogivette sattuda torustikest, seega sattuda torustikest, seega raske selle sisaldust raske selle sisaldust kontrollida.kontrollida.

• Raua maksimaalne Raua maksimaalne sisaldus võib olla 5 mg/l.sisaldus võib olla 5 mg/l.

Page 13: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Kokkuvõttes

• Tänu abinõudele on praegusajal meie joogivee olukord tunduvalt paranenud. Renoveeritud on vanu ja ehitatud uusi veetorustikke, rajatud veevärke, paigaldatud rauaärastusseadmeid, mitmes linnas on tööd alustanud moodsad veetöötlusjaamad. Samuti teostatakse pidevat vee sanitaarse seisundi seiret, et hoida kontrolli all Eesti veevarude puhtus.

• Veemajandusse investeeritakse üha suuremaid rahasummasid ja loodetavasti jõuab igati puhas ja tervislik joogivesi peagi kõigini.

Page 14: Vee sanitaarse seisundi seire 2 eestis

Täname tähelepanu eest!