Vil jandi Gümnaasiumi III öölaulupeo laulud- Mul meeles veel - Sõpradele - Üle Ilma - Helmi - Seitsme tuule poole - Vana vaksal - Viljandi serenaad - Unustuse jõel - Naerata - Mis maa see on - Do Re Mi - Sind surmani - Süte peal sulanud jää - Isamaa ilu hoieldes - Puhkus Viljandis - Ilus oled Isamaa - Saaremaa Valss - Veenus - Imelik masin - Liivimaa Pastoraal          - Aeg ei peatu- Tuulevaiksel ööl - Inimene õpib kogu elu - Armureggaebiit - Eestimaa mees original       - Tsirkus

1. Mul meeles veel(Raimond Valgre )

Mul meeles on veel suveteed,

kus käsikäes kord käisime ja uduloor,

mis varjas järveveed.

Mul meeles veel on kuldne kuu

ja õieehtes toomepuu

ja huuled soojad paitamas mu suud.

:,: Aeg nii kiiresti läeb, möödub pea talv ning kevad on käes. Ammu pole sind näind, seda ei tea, kuhu sa jäid. On meeles mul meloodia, mis tollel õhtul laulsid sa, kui seda kuulen, meenud mulle taas. Instr. vaheosa  

2. Sõpradele (Mari Pokinen )

Sõbrad tulge ja istume maha,mul on vein ja ilmatum aegsellel hetkel just teiega tahanolla koos ja teha üks naer

Leidkem aega, et kohale tullaPole tarvis teil pruukida suudvõime lihtsalt üksteise jaoks ollaKui on öö, näiteks vaatame kuud Sest nüüd ma tean, et iga päevvõin käe teil anda maSest te olete siin, olete siin ja mina olen ka Ja mina olen ka

Vahemäng

Mul on alati olnud üks komme:igatseda, kui ma teid ei näeJa kui mitte täna, siis hommeküsin kindlalt, et kuidas teil läeb

Olen teie jaoks siis, kui on vajaJa kui pole, olen ikkagiMul on kaks kätt, olen kallistajaJa mu laul kõlab lõpuni

Vokaalansambli vaheosa

Sest nüüd ma tean, et iga päevvõin käe teil anda maSest te olete siin,

olete siin ja mina olen ka Ja nüüd ma tean, et iga päevvõime kokku kuuludaTeil on mulle käsi,

mulle käsi ja minul teile kaJa minul teile ka

3. Üle i lma(Eeva Talsi, Aapo Ilves)

:,: Lenda, oma mõtetega üle ilma lenda Alla pole üleliia vara vaja tulla Anda täpselt nõnda palju nagu sul on anda Kanda võta nõnda palju nagu jõuad kanda Sa lenda oma mõtetega üle ilma lenda Alla pole üleliia vara vaja tulla Anda täpselt nõnda palju nagu sul on anda Kanda võta nõnda palju nagu jõuad kanda

Instr. vaheosa :,:

:,: Janda jadi jadi jadi jadi jadi janda

Janda jadi jadi jadi jadi jadi janda :,:

4. Helmi (Raimond Valgre)

Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind d?ässirütm ning see võluv muusika.

Helmi, mulle näita vaid, mõni moodne samm kuis foksis käib ? paarist sammust peaks ju piisama, et ma võiksin tantsida.

:,: Ja kui kõlab me lemmikviis, tantsima sinu siis viin. Maailm siis kaob ja paradiis meile on avatud siin.

Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind d?ässirütm ja mind võlunud sa.

5. Seitsme tuule poole

(Stig Rästa & Fred Krieger & Karl-Erik Taukar / Heiti Kender)

kaua kaua olen ma

teinud tööd aeg on elada

liiga kaua samad näod

käes on aeg teele asudavahemäng

hoia hoia mul käest

las see päev annab vastuseid

leia leia üles mäed

las näeb kogu maailm meid

Refr: päiksest kuum on maanteesamu plaate kuulamelõputult on aega end ei vaeva asjatanende hoolde end jätame :,:

ei tee suuri plaane

kui kokku saame

siis sõidame

seitsme tuule poole

vahemäng

naera naera see päev

meelde jääb koos kui oleme

naera naera see öö

läheb mööda kuid ei unune

Refr. päiksest kuum on maantee ...

Instr. vaheosa

Refr. päiksest kuum on maantee ...

Refr. päiksest kuum on maantee ...

6. Vana vaksal(Rein Rannap/Peeter Ilus)

Mind jälle äratab üks vana tantsuviis,

sest rattad laulavad kui tookord minnes siit.

Ma tõusen rutates ja ennast valmis sean,

sest varsti peatub rong vanas vaksalis.

Siin ta on, vana jaam,

millest kord astusin maailma õnne tabama,

tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele,

rattad laulsid sama viit.

Ja võtan kohvri ma,

on sama lihtne ta,

nii nagu lahkudes, mil rong mind ära viis.

Pea ukski avaneb, mus miski ärkab taas,

veel hetk ja olengi vanas vaksalis.

Siin ta on, vana jaam,

millest kord astusin maailma õnne tabama,

tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele,

rattad laulsid sama viit.

Perroon mu jalge all on rohtu kasvanud.

Näe, vana kell käib seal, kuid aeg on ikka uus.

Mis teada saanud ma, kas taband unelma

või kõik on jäänud nii vanas vaksalis?

Siin ta on, vana jaam,

millest kord astusin maailma õnne tabama,

tookord rong lahkus siit ja mind kaasa ta viis kaugele,

rattad laulsid sama viit.

7. Vil jandi serenaad(Raimond Valgre)

Kord Viljandis ma aerutasin õhtul järvel,

udu hõljus hõbedasel veel.

Ja siis meenus mull vana tuttav laul

hallist paadimehest, kes seal ootab veel.

Äkki kaldal nägin neidu kes seal mulle viipas

soovides, et viiks ta üle vee.

Kiirelt olin seal, talle andsin käe.

Kordus samuti kui laulus juhtus see.

Need silmad, oo need silmad

mult võitsid südame.

Ja uduloor meid varjas kaht,

kui langes neid mu rinnale.

Paat kaldale kui jõudis,

küsisin: Mil näen teid

et elust mul ei kaoks see võluv leid.

Hetkeks tõusis kuu, ütles neiu suu:

Mitte iialgi, mind kaldal ootab peig.

Jah, tõesti kuuvalgel nägin,

kaldal ootas peig.

Instr. osa

Need silmad, oo need silmad

mult võitsid südame.

Ja uduloor meid varjas kaht,

kui langes neid mu rinnale.

Paat kaldale kui jõudis,

küsisin: Mil näen teid

et elust mul ei kaoks see võluv leid.

Hetkeks tõusis kuu, ütles neiu suu:

Mitte iialgi, mind kaldal ootab peig.

Jah, tõesti kuuvalgel nägin,

kaldal ootas peig.

8. Unustuse jõel (A. Oit/H. Karmo )

Kord sinu suust tahaks kuulda ma,kas päikese kätte sa said.Või seda õnne, mis lootsid,näed unepeeglist nüüd vaid? Kord sinu suust tahaks kuulda ma,kas kaasa me peekrist veel jood,või on lõpp me armastuse lool?

Ka unustuse jõel on kallas kahel pool,ka unustuse jõel võib seisatuda vool,ka unustuse jõel aeg kord sil la loob,ja sind mu juurde jälle toob. Kord sinu suust tahaks kuulda ma,kas möödunu silmi veel seob?Püüda, kas püüdmatut nüüdki,ihkavad vargsi su peod?

Kord sinu suust tahaks kuulda ma,kas päevadeks ööd kevad koob,või on lõpp me armastuse lool? Ka unustuse jõel on kallas kahel pool,ka unustuse jõel võib seisatuda vool,ka unustuse jõel aeg kord sil la loob,ja sind mu juurde jälle toob. Ka unustuse jõel aeg kord sil la loob,ja sind mu juurde jälle toob. Ka unustuse jõel on kallas kahel pool,ka unustuse jõel võib seisatuda vool,ka unustuse jõel aeg kord sil la loob,ja sind mu juurde jälle toob. Ja sind mu juurde jälle toob.

Naerata (A.Clarke/S.Laansoo )

On arm meil möödunud ja ees nüüd lahkumine,kas tõesti lootsid sa, et õnn on igavene?Las meeldiv mälestus meil möödund päevist jääb, sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa,naerata, nagu eile armas,pisarad nüüd kuivata naerata, õnn ei ole kaugel.Kui hinges on üksindus ja südames igatsussiis möödund õnne meenuta, naerata, naerata Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna, siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu tunda.Kui silmis pisarad, sa pühi ära nad,su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud. Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa ...

10. Mis maa see on (Siiri Sisask / Peeter Volkonski )

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge, vaid metsad lõputud ja laukasood, kuid siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood.

Mis maa see on, kord öö sööb ära päeva, siis jälle päev on nõnda pikk, et neelab öö. Ühtmoodi mõlemad siin mööda läevad,kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.

Mis maa see on, kas tõesti üksnes orjaks veel ainult kõlbab inimene siin? Ja kes selle valu ükskord kokku korjaks, et tuleks armastus ja lõppeks piin?

Mis maa see on, kus halastus on ohus?Mis maa see on, kus vabadus on maasse kaevatud?Kus on siin õiglus, kus rahukohus, kust õiglust otsima peaks vaevatud?

Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,

on roostes häbi, südameta rind. Siit põgeneda võiksin lausa joostes, kuid miski hoiab tagasi veel mind.

Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida ja millega ta seda teeb, ei tea. Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida, kuid ometigi endaga mind veab.

Mis maa see on, kas suudan teda mõista? Mis maa see on, kas suudan enam olla temata? Mis maa see on, kuis ometigi võis ta kõik oma lapsed jätta emata?

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood, kuid siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood.

11. DO-RE-MI Muusikalist ?HELISEV MUUSIKA?

(Richard Rodgers / Oscar Hammerstein II )

:,: DO on tähtsam teiste seas

RE on naaberastmeks tal

MI on kolmas, meeles pea

FA on veidi kaugemal

SO on viies väga hea

LA on kohe pärast SO-d

SI eelviimane on reas

talle järgneb jälle DO :,:

?Variatsioonid VG teemadel?

Muusika: Richard Rodgers

Sõnad: VG noortekoor

:,: LO-s on tähtsaim keemia praks

RE-s on mate-füssa laks

MA-s on ettevõtlus hea

VÕ-l on keeled juba peas

SO-s poliit ikud kõik reas

HU-s poeedid on ju hoos

KU-s on kunstnikud kõik koos

ja see ongi meie KOOL!!! :,:

12. Sind surmani (Alo Mattiisen / Jüri Leesment )

Sind surmani küll tahan

ma kalliks pidada,mu õitsev Eesti rada,mu lehkav isamaa! Kuis maa, nii hellalt hoiadsa lapsi käte pääl,neil annad leiba, katet,sa viimast aset veel. Samad sõnad, sama viiskas meid hoida saavad,sama moodi nagu siisõitseb ristik ja värisevad haavad. Kuis on su pojad vagad,nii vaprad, tugevad,su tütred nagu lil led,nad õitsvad nägusad!

Samad sõnad, sama viiskas meid hoida saavad,sama moodi nagu siisõitseb ristik ja värisevad haavad.

Instr. vaheosa

Kuid siiski veel leiansu silmist pisaraid.Mu Eestimaa, oh looda,ehk nüüd need ajad muutuvad.

Samad sõnad, sama viis,sama tõrksad tähed,sama lihtsalt nagu siismis hingest tulnud hinge läheb.

13. Süte peal sulanud jää (Antti Tuisku / Aapo Ilves )

Täna selge on see mul Miks planeet teeb tiire Talle meeldib päike Nagu minule sa (just nii) On sinuta pimeJa ma teeks mida iganes

Et käes sind hoida saaksNii et leek mind kõrvetabArmastus põletab Refr Ma tean, kuni südames kõrged leegidOhvrituld minuga teedMa tean luba minul olla kas või ainultSüte peal sulanud jääMa tean, kuni südames kõrged leegidOhvrituld minuga teedSüte peal sulanud jää, tahan olla ma

Vahemäng

Veel ei mõistnud eile Kuidas nõnda mõelda saab Kuid nüüd on teada see Üheskoos me põleme Ei selle vastu saa Ei selle vastu saa

Ma tean, kuni südames kõrged leegid Ohvrituld minuga teed Ma tean, luba minul olla kas või ainult Süte peal sulanud jää Ma tean, kuni südames kõrged leegid Ohvrituld minuga teed Süte peal sulanud jää Tahan olla

Meie stiihiad on loodud Tõmbes teineteise poole Ainult see mu soov on võita kõik, Mis armastusele

Refr Ma tean..

14. Isamaa i lu hoieldes(Alo Mattiisen / Jüri Leesment )

Isamaa ilu hoieldes. Vaenlase vastu võideldes: pane tähele, pane tähele, pane tähele, pane tähele!

:.: Kui sina usud endasse :,: :.: arukate arvamisse :.: :.: tugevate turjadesse :.: :.: vanemate vägevusse :.: :.: noorte meeste nobedusse :.: :.: õdedesse, vendadesse :.: :.: enne kõike endasse :.: :.: siis saad põlve parema :.: Isamaa ilu hoieldes ? :.: Kui sina usud hundi juttu :.: :.: kardad koerte klähvimisi :.: :.: kuulad sakste sajatusi :.: :.: kannupoiste kaebamisi :.: :.: saamameeste salvamisi :.: :.: madalate manitsusi :.: :.: sõgedate sõitlemisi :.: :.: siis ei saa sa midagi :.:

Isamaa ilu hoieldes ? :.: Kui sina vajud valedesse :.: :.: upakile unedesse :.: :.: käpakille käsu alla :.: :.: röötsakille rubla alla :.: :.: siis saad kirbud kubemesse :.: :.: sügelised südamesse :.: :.: päised pähe, kondid kõhtu :.: :.: siis sa lähed põrgusse :.:

Isamaa ilu hoieldes ? :.: Kui sina usud endasse :.: :.: siis sina usud rahvaasse :.: :.: taludesse tarkusesse :.: :.: õpetusse, õigusesse :.: :.: kodukoha kaasikusse :.: :.: pilvepiiril pääsukesse :.: :.: siis saad vaimu vägeva :.: :.: siis saad põlve parema :.:

15. Puhkus Vil jandis (Leo Normet/ Boris Kõrver)

Kaugele ei maksa sõita!Kallist aega vaja võita!Eestiski on mäeharju,rannas päikest, metsas marju,igalt poolt saab kõhuvarju.Osta pilet, istu rongi,õige pea see kohal ongi.Kõik teed viivad ainult sinna,kuhu kõigil vaja minna,rõõmsa roosa tuju linna! Puhkuse veedame kõik Viljandis,sest saame olla siisnii õndsalt kahekesi.Amor seal teatavasti suvitabja teda huvitab,kuidas käib me käsi.Loobuda kui tahadtüütavast l innakärast,joobuda võid järvest,päiksesärast - sellepärastpuhkuse veedame kõik Viljandis,sest seal just ongi paradiis!

Järve kaldal kohvik-baarispaistab, kõik on puha paaris.Teistest välja nad ei teegi,sulavad vaid armuleegis,või siis tantsus, kuidas keegi.Kõrgub üle tantsutarekaldal vana lossivare.Kaugus teda küll ei peida."Kuule," hüüab, "ankur heida,rõõmusadamat siin leida!" Puhkuse veedame kõik Viljandis,sest saame olla siisnii õndsalt kahekesi.Amor seal teatavasti suvitabja teda huvitab,kuidas käib me käsi.Loobuda kui tahadtüütavast l innakärast,joobuda võid järvest,päiksesärast - sellepärastpuhkuse veedame kõik Viljandis,sest seal just ongi paradiis!

16. Ilus oled isamaa (Tõnis Mägi)

Rannal valge maja, on suvehommik, sajab. Kusagil helisevad kellad ja kääksub kaevuvinn. Loodus üles ärkab, kasteheingi tärkab. Päike oma esimesi kiiri heidab, taas algamas on päev.

Üks paat on sõitmas merel ja päikesest lausa verev aer. Linnulaulu rannalt kostub, merelt kajab vastu kajakate na-na-naer, see kajakate na-na-naer, see naer, see on naer, see on naer, na-na-na-naer!

Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa!

Aegamisi vihmapisar looduse veel rohekamaks loob, päiksekiir siis uduvines jälle uusi vikerkaari koob.

Vihmast loodud lõhnu on ladestunud õhku. Loodushääli on nüüd kõikjal, taas algamas on päev. Ainult tuul nii vaikselt merel lööb oma tantse, siis ringutab ja ära kaob üle metsa, mere, loo?

Ja üksik paadimees merel on püügil ja paadi järel noot. Kuid unustab ta noosi, on hingest teised noodid: la-la-la-la-la-la-la, see la-la-la-la-la-la, see laul, see on laul, see on laul, la-la-la-laul!

:,:Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa!:,: Eestimaa!

17. Saaremaa valss

(Raimond Valgre /Debora Vaarandi )

Seal laupäevaõhtuselt lõhnavad kased, kui nendesse vajutad hõõguva näo, ja pühapäev hinges sind uskuda laseb, et õnne vaid kauguses kukuvad käod.

Refr. Oh, keeruta, lennuta, l inalakk-neidu, kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb! :,: Ei sellist küll maailmas kusagil leidu kui Saaremaa heinamaal juunikuu ööl. :,:

Ning hämaras toomepuu lumena valev on sinule hõiskavaid ööbikuid täis. Miks muidu su huuled ja õhetav pale nii õunapuu õiele sarnane näib!

Refr. Oh, keeruta, lennuta...

Oi, Saaremaa niitude kastesed süled,

öövaikuses lauludest helisev nurm! On pilvedest helendav taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane hurm.

Refr. Oh, keeruta, lennuta ?

Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev.

Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et l inalakk-neidu sa püüda ei saa. :,:

18. Veenus

(R.Leeuwen/ H.Karmo) Mäekõrgune on õnnetipp ta juurde ei vii sirgeid teid. Veel kõrgemal on säramas täht ja Veenus nimeks tal.

Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus sa mu tuli sa minu arm.

Kristallselge on su pilk ja hõbedane sinu hääl. Kas puudutada võin, mu täht, vaid korraks sind me kõrgel mäel?

Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus sa mu tuli sa minu arm.

Instr. vaheosa

Kas kuuled, oo neiu, kas kuuled? Sa mu Veenus sa mu tuli sa minu arm.

19. Üks imel ik masin (Gunnar Graps)

Kust küll kostab lärm Põrand põrub all Magada ei saa Kärtsub mürtsub maa

Mis imelik masin see olla võiks Mis niisugust lärmi teha võiks Jajaa jajaaa

Ma töötan terve päev Magama siis läen Kuid und ei tule mul See masin on kui hull

Mis imelik masin see olla võiks Mis niisugust lärmi teha võiks Jajaa jajaaa

Siis kui vanaisa Vanal heal ajal võttis kandle pihku Rahvas tantsu lõi

Mis imelik masin see olla võiks Nüüd selle tantsu valla lõi Ei tea ei tea

Nüüd on teised ajad Suuremad on majad Rahvas väänleb all Ansambel üleval

Mis imelik masin see olla võiks Nüüd selle tantsu valla lõi Ei tea ei tea

20. Li ivimaa pastoraal

(Riho Sibul / Villu Kangur) Minu viiskudel on virts, mul on iseloomu vähe, kuid surun mütsi pähe, jah, surun mütsi pähe ? see mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe.

Lihtne on elu mul siin Liivimaal. Ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraal. Silku ja vett sõime salamahti heinateol ja Väägvere koor ? see käis vankritega laulupeol.

Olen päritolult pops, mul on tihtipeale jahe, kuid tulgu vihm või rahe, jah, tulgu vihm või rahe see mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest see ka mõni pahe, jah, see ka mõni pahe.

Lihtne on elu mul siin Liivimaal, ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraal. Oo, kuis Põhjalahe kohiseb, oo, mõisa köis las lohiseb.

Olen varavana nolk, kõik on üldjoontes sama, kuid ma ei aja jama, jah, ma ei aja jama, see mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest mul on ükstakama, jah, mul on ükstakama.

Lihtne on elu mul siin Liivimaal, ma teen tasapisi tööd ning mu lemmiklaul on pastoraal.

Mus on esiisa verd, aga ajaloost tean vähe ning surun soni pähe, jah, surun soni pähe. See mõni mõis, las ta lohiseb see köis, sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe.

Oo, kuis Põhjalahe kohiseb, oo, mõisa köis las lohiseb.

21. Aeg ei peatu(Tõnu Aare / Ott Arder)

See on nii seatud, et aeg ei peatu, vaid aina edasi tõttab. Ja päevad läevad ja aastad mööduvad. Ja sul on kiire, on väga kiire, sa aina kuhugi tõttad. Ja päeva püüad ja märkamatult õhtu ongi käes.

Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei.

Sa peatu hetkeks ja mõtle veidi kesk vaikust kiirustamata. Sest aastad läevad ja päevad mööduvad. Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad. Kui ootad veidi, näed, järele sul jõudnud ongi päev.

Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei.

Mis saab, mis tuleb, kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad. Kui ootad veidi ja seisatud, siis paremini näed.

Ei, aeg ei peatu, ei, ei. Ei, aeg ei peatu, ei, ei.

22. Tuulevaiksel ööl(Jaan Tätte)

Tuulevaiksel ööl

tean, mis moodi lööb

udukell su laevaninas.

Paigal püsib aeg.

Tuulevaiksel ööl

süda kiirelt lööb.

Oodanud sind olen kaua,

veidi jäänud veel.

Sulle tahan hüüda juba

veel ja veel ja veel -

tuule suund on nord,

nüüd on minu kord

teha tormi sinu südames.

Tuulevaikne öö,

udukell vaid lööb.

Käed, mis tahtsid rooliratast,

tahavad nüüd sind.

Kumer silmapiir

lahku meid kord viis.

Sina otsid valget purje,

mina otsin maad.

Sulle tahan hüüda juba

veel ja veel ja veel -

tuule suund on nord,

nüüd on minu kord

teha tormi sinu südames.

23. Inimene õpib kogu elu

(Rein Rannap, Ott Arder )

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.Mida Juhan ei tea, seda ta salgab.

Ja siis, kui vana Juhan ükskord tunnistama peab,et ta midagi ei tea, on mehel kohe vastus valmis, on kohe vastus valmis:

Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka loll ina.Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka loll ina,loll ina, sureb ikka loll ina.

Mida ema ei ütle, seda Mari ei tea. Mida Mari ei tea, seda ta salgab. Ja siis, kui Juku ükskord talle asja selgeks teeb,Mari käima peale jääb, ja emalgi on vastus valmis, on kohe vastus valmis:

Inimene õpib kogu elu...

Mida professor õpib, mida õpib, ei tea.Kogu elu murrab pead, aga salgab.

Professor muudkui kordab,et ta midagi ei tea,kogu elu murrab pead,ja lõpuks on tal vastus valmis,on lõpuks vastus valmis:

Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka loll ina.Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka loll ina,loll ina, sureb ikka loll ina.

Lollina, loll ina,sureb ikka loll ina.Lollina, loll ina,sureb ikka loll ina.

24. Armureggaebiit (Anton Ventsel)

Silmad erkpunased lohud nende all, rasked

Päevad on möödunud eelmisel nädalal

jalad on väikesed tiivad see-eest suured

ma lendan te juurde kas kuuled

:;: Ma hüüan shalla la lall lall laa

Ma hüüan shalla la lall lall laa la au au auu :;:

Vaatan aknast välja näen vaid pilvi

võiks ju hoopis päikest olla

mis põletaks silme

tuuled viivad ainult päikese poole

eks ma siis lendan sinna kus neid ei ole.

: Ma hüüan ...

25. Eest imaa mees original(Bombillaz)

Siin seisab Eestimaa mees original,

Kel juured kodumaa põues sügaval

Mulgimaa mees on uhke mees,

Veidi ihne võitu muidu lahke mees.

Targalt plaani peab,

palju võõraid sõnu teab,

Tuleviku väljavaated, need on head

Võromaamiis pole mingi naljamiis

Ega ainuüksi kange kaljamiis.

Muudkui müttab päevad ööd

Teha rasket põllutööd

Tubli töökas mees Euroopas läbi lööb

:,: Siin seisab Eestimaa mees original,

Kel juured kodumaa põues sügaval:,:

Instr. vaheosa

Virumaa mees on paras nupumees

Kõigil teada tuntud kaval jutumees.

Väidab pilgul avalal,

et kõhna kiisa poeg on vaal,

Mehed sellised on hinnas igal maal.

Aga vaat, kus Saaremaa mees on

julge meremees.

Purpur purjepaadi peremees

Ta läheb naeratus suul,

kuhu iganes viib tuul,

Ei peata teda torm ei püssikuul.

:,: Siin seisab Eestimaa mees original,

Kel juured kodumaa põues sügaval:,:

Instr. osa

Mis tahes kaunist kandist üle

marjamaa mees

Lai maailm kummardab me kõigi ees.

Meid ootab Aasia, Austraalia, Ameerikamaa

Ja sada kaksteist krokodill i Aafrikas

Aga kodumaa mulda ikka südame sees

Peab iga võõrsil viibiv kodukandi mees.

Jah iga linnamees kange külamees

Ka maokas maaga mees sa laula nüüd.

:,: Siin seisab Eestimaa mees original,

Kel juured kodumaa põues sügaval:,:

26. Tsirkus (Vello Toomemets)

Ja minu najal vaid seisab see terve tsirkus koos Ma hoolsalt raamatuid täidan areeni all büroos

Ref: :,:Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib :,:

Ma oma andeid ei peida, siin olen võimas ma Ei enne sulepead heida, kui plaanid täis kõik saan

Ref: :,: Kui tahan peatub...

Instr. vaheosa

Ref: :,: Kui tahan peatub...

TÄNAME!

Lauljate ja pil l imängijate juhendajad:

Pille Kährik ja Aare Külama

Toetajad

Viljandi l inn