VG IV öölaulupeo laulik

Üritust toetavad:

Sisukord 1. Viljandi paadimees

2. Laul Põhjamaast

3. Kungla rahvas

4. Palve

5. Julge laul

6. Rannakolhoosis

7. Suveöö

8. On läinud aastad

9. Vastupandamatu

10. Ohtlik naine

11. Sein on ees

12. Seitse pruuti

13. Mis maa see on?

14. Võta aega

15. Täna ma ei skoori

16. Tsirkus

17. Vaid see on armastus

18. Mu kodu

19. Naerata

20. Imelik masin

21. Ära möödu must lähedalt

22. Nädalalõpp

23. Tuulevaiksel ööl

24. Ta lendab mesipuu poole

25. Ei ole üksi ükski maa

26. Aeg ei peatu

Viljandi paadimees Sergius Lipp / Alfreds Vinters

Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt

neiule,

:,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee.

:,:

Refr. Ah silmad, need silmad, ei iial unune,

need ilusad sinised silmad mul võitsid

südame.

Kui neiul paadis algab sõit, täis õnne kõik

maailm,

:,: ja neiu palgeil punab koit ning rõõmust

särab silm. :,:

Refr. Ah silmad …

Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse,

:,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib

südame. :,:

Refr. Ah silmad …

Hulk aastaid läind, kuid Viljandis järv ikka

kohiseb,

:,: hall paadimees veel ikkagi neid silmi

igatseb. :,:

Refr. Ah silmad …

Laul Põhjamaast Ülo Vinter / Enn Vetemaa / seadnud Aare Külama

Põhjamaa, me sünnimaa,

Tuulte ja tuisuööde maa,

Range maa ja kange maa,

Virmaliste maa.


Iidsete kuuselaante maa.

Kaugeil teil sa kallis meil,

Sind ei jäta ma!

On lumme uppund metsatalud

Vaiksed taliteed.

Nii hellad on su kerkokellad

Lumel laulvad need.


Karmide meeste kallis maa,

Taplemiste tallermaa,

Püha kodumaa.


Hinges sind ikka kannan ma,

Lainte maa ja rannamaa,

Sind ei jäta ma!

Kungla rahvas Karl August Hermann / Freidrich Kuhlbars / seadnud Tuudur

Vettik

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al

kord istus maha sööma,

siis Vanemuine murumaal

läks kandlelugu lööma.

:,:Läks aga metsa mängima,

läks aga laande lauluga.:,:

Säält saivad lind ja lehepuu

ja loomad laululugu,

siis laulis mets ja meresuu

ja eesti rahva sugu.

Läks aga metsa mängima …

Siis kõlas kaunilt lauluviis

ja pärjad pandi pähe.

Ja murueide tütreid siis

sai eesti rahvas näha.


Ma mängin mättal, mäe peal

ja õhtul hilja õues

ja Vanemuise kandlehääl

see põksub minu põues.


Palve Tõnis Mägi / Villu Kangur

Looja, hoia Maarjamaad

ja andesta meile me vead.

Looja, kaitse Eestimaad,

peod selleks palveks nüüd sean.

Looja, hoia hiiepuid,

sest ladvad neil längus on maas,

Looja, kaitse kodutuid,

kord nad ehk tulevad taas.

Kirjas on Aegade Raamatus,

õndsad on need, kes ei näe,

uskudes et see on saamatus,

kui keegi läeb.

Loon ja hoian Maarjamaad,

loon ja loodan, sest tean

Milleks need ladvad on kaarjamad,

peod, mille palveks ma sean...

Et Looja, hoiaks Maarjamaad

Julge laul Heldur Karmo / Tony Macaulay, John MacLeod

Vaikin igal pool

ja nii malbe võrgu enda ümber koon,

mille tagant eal ei keegi mind välja too.

Ja see ongi hea –

nõnda ükski hing minust veel ei tea,

et nii tihti endas duelli ma pean.

Refr. Ja siis ma olen nagu sangar

seiklusfilmis –ohu ees ei sule iial silmi.

Ei ma satu hätta ja ükski neiu jätta

mind ei enam saa.

Kui tarvis, tähti taevast alla tooma sõidan,

igas paigas aina kuulsust võidan.

Kasvõi tiigrit paitan,

jah, miski siin ei aita –

kõigist julgem ma,

kõigist julgem olen ma!

Lähen mööda teed,

kaunis neiu ruttab minu ees,

liblikana päevapaistel hõljub ta –ime see!

Kõnnib seal ja kaob …

Ta ei märka, et ta on kui loodud mu jaoks,

aga hiljem kodus temast

nii kaua veel und ma näen …

Refr. Ja siis ma olen nagu sangar

seiklusfilmis …

Rannakolhoosis Debora Vaarandi / Valter Ojakäär

Seda paati pole tehtud linnuluust,

kaared ise painutasin tammepuust.

Ei ma pannud pilliroogu mastideks

ega punapõllekesi purjedeks.

Tugev mootor tuksub nagu süda tal,

lained temal mürisevad täävi all.

Ja ta endas kannab kolme kanget meest,

kes on läbi käinud mitme mere veest.

Kõige nooremal on üle valla ramm,

vanem võrke laskma kõige osavam,

kolmas aga väga palju laule teab,

kalad teda kuuldes merest tõstvad pead.

Igal mehel noorik randa maha jäi,

igaühel kallis paadi vastas käib.

Aga harva näen ma oma päiksekiirt,

tema on ju tähtis karjabrigadir.

Küll ta kaunis on, kuid kibe nagu sool.

Ütleb: „Sina merest kehva kala tood.

Rohkem kasu toovad minu kirjakud,

kui su lahjad tursad, lestad kõversuud.“

„Oota, oota! Tulgu kagutuuled vaid,

näha toon sull’ iludusi angerjaid –

sihvakad ja sirged sabakuubedes,

tulevad ja kummardavad sinu ees.

Oota, küll sa minu karja näha saad!

Lõhed, laiad laugud otsal säravad,

seljauimed vikerkaarest värvitud,

küljed hõberahadega kirjatud.“

Suveöö J. Jacobs / W. Casey / seadnud P. Critton / eesti k. tekst K.

Uustani

Suvesuhe jalust mind lõi,

suvesuhe oi ma ei või,

tüdruk vaid järel mul käis,

armas poiss viisakas näis,

suvepäev kiirest läeb, kuid pikk oli suveöö!

Räägi, räägi, räägi veel,

räägi veel, räägi veel, ütle kas sa talt said?

Räägi veel, räägi veel, kas tal auto on lai?

ah, ah, ah...

Ta sai krambid, kaasa viis vool,

pritsis märjaks supeltrikoo,

kätel kandsin välja ta veest,

möödus päev hullates vees,

suvelõõm üürike rõõm, kuid pikk oli

suveöö!


räägi veel, räägi veel kuidas armusid sa?

Räägi veel, räägi veel kas ta pipardas ka?

ah, ah, ah...

Väike keegel vallatu mäng,

puiesteedel lõputu ränd,

varjas meid sadamakai,

loojus päev, kell kümme sai,

suvel hing lendas kui lind ja pikk oli suveöö!


räägi veel, räägi veel, ära tähtsaks pea end,

räägi veel, räägi veel, ära kujuta ette.

Käitus hästi lilli tõi ta,

käitus hästi liiva peal maas,

alles sai kaheksateist,

täitsa karm, meil juhtus üht-teist,

suveleil kokku viis meid ja pikk oli suveöö!


räägi veel, räägi veel mis tal maksis see

jamps?

räägi veel, räägi veel kas tal leidub sõbrants?

Ööd jäid külmaks, ilm oli halb,

jääme sõbraks - lubasin tal,

tõotas mul kohtume veel,

kus ta on, mida teeb?

Suveulm tihti on julm, kuid pikk on suveöö!

On läinud aastad Heini Vaikmaa / Madis Tross

Kui käes on loojang, metsast tõuseb kuu,

ma seisan uksel kodu ees.

Siit ükskord läksin

väravast välja üksi suurele teele.

Nii puhas taevas tähed helgivad

kui kutsuks mind endaga

ja hallist loorist

ilmuvad selged hetked lapseea aastad.

Refr:

Ma näen kui lasen isa käest lahti kord,

et teha ise sammud siin maailmas

ja õrnalt puudutada kõike seal

mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata.

Näen aias kivi mille all uskusin,

on peidus mees kes salaja jälgib mind.

Kas olen küllalt hea, et täita soov

mis väga igatsenud siis väike laps

on nüüd vaid mälestus see.

On aastad läinud hetked ilusad,

neid iial tagasi ei saa.

Nüüd näen, et nõnda

suurena tunduda võis väikene hoov siis.

Refr

Kui suureks sain ja tuli aeg lahkuda,

mind kurvalt mänguasjad jäid ootama.

Nüüd alles taipan kuidas seovad mind

kõik asjad millega ma siis mängisin.

Vaheosa

Refr

Ma näen kui lasen isa käest lahti kord,

et teha ise sammud siin maailmas

ja õrnalt puudutada kõike seal,

mis näib nii ahvatlev ja veel tundmata.

On elu reeglid saanud nüüd selgemaks

ja nagu lapsel väljaspool aeda siis,

on siiski nõnda palju teadmata,

kuid juba palju läinud on aega mul,

ei tea mis tulevik toob.

Vastupandamatu Karl-Erik Taukar

Karmid sügistuuled

Ammu mind ei heiduta

Isegi, kui kuulen tormide häält.

Sihtideni jõudmist ei tornaado takista.

Endale ma kindlaks jään.

Kuni mul silma vaatad sa

Ja unustan hingata

Sest oled vastupandamatu,

See on uskumatu

Taas olen kõigega ma nõus.

Kõik, mis su teele satub

On sõltuvusest paranematu.

Sul on vääramatu jõud.

Kus iganes ma proovin

Oma peast sind tõrjuda

Palju lihtsam oleks harjuda

Kui sulle ainult annan käe

siis üleni võrku jään.

Sest oled vastupandamatu

see on uskumatu

taas olen kõigega ma nõus

kõik mis su teele satub

on sõltuvuses paranematu

sul on vääramatu jõud

Vaheosa

Sest oled vastupandamatu ...

Ohtlik naine T. Britten / C. Holmes / H. Karmo

Minu õnnetus algas,

kui ma mustast kassist möödusin teel.

Hiljem kohtasin kaunist daami,

kassist kassisilmsemat veel.

Piisas põlevast pilgust

ning juba kaotasin jõu.

Ei hoolinud endast ma

ega sõpradest, kes andsid nõu.

Ref:

Kui ilmub ohtlik naine,

siis hoidku ennast mees.

Ei jäta enne naine,

kui ohver sipleb.

Jah, ilmub ohtlik naine

ja hoidku ennast mees.


kui ohver sipleb võrgu sees.

Ma sulle ennustan õnne,

Räägin, mida kaartides näen.

Ning ma uskusin kõiki endeid,

olin lausa vaha ta käes.

Ma püüdsin mürki, mis pakkus ta.

mind veetles salalik sarm,

Polnud saatanat näinud ma,

lihtsalt arvasin et see on arm.

Ref:

Kui ilmub ohtlik naine,



kui ohver sipleb.




kui ohver sipleb võrgu sees.

Kas ehk öösel kui paistab kuu,

luua seljas ratsutab ta?

Mustad juuksed ja leekiv suu,

nende võlust enam lahti ei saa.

Kuul ta laual kristallist,

kas on ta kurat või nõid?

Eks mööduda pilgu ööst,

kui mööduda suudad ja võid.

Ref: :,:Kui ilmub ohtlik naine,



kui ohver sipleb.




kui ohver sipleb. :,:

Sein on ees Connolly / Priest / Scott / Tucker

Ütle, mis teeksid?

Kohtad Sa seina,

mis lai nagu ilm.

Kuid edasi pääsema pead.

Ref:

Sein on ees, kas näed sa?


Kasvõi alt või ülalt.


Kaevaksid auku,

mutt nagu songiks seal maad,

ega teaks päevast-ööst.

Või õpiksid lendamist vaid?

Ref:





Sein on ees, sein on ees,

sein on ees, sein on ees.

Ilmatu lai, ilmatu lai,

ilmatu lai, ilmatu lai.

Kõrge ka, kõrge ka,

kõrge ka, kõrge ka.

Ilmatu lai, kõrge ka,

ilmatu lai, kõrge ka.

Ref:





Seitse pruuti rahvalaul

Mul seitse pruuti on,

neid kõiki armastan

ja iga päev neist ühte ma külastan.

Refr: Ikka Emma esmaspäev,

Terese teisipäev,

Karoliine kolmapäev,

Anette neljapäev

:,: ja reedel Roosike

ja laupäev Liisake

ja pühapäeval paks Pauliineke :,:

Ja kui ükskord suren ma,

mind võtvad leinata,

mu haual käivad nad

ja lilli panevad.

Refr: Ikka Emma esmaspäev...

Ja kui ükskord suren ma,

läen taeva elama,

mul jälle pruudid ees,

ma ikka võidumees.


Mul seitse pruuti on,

neid kõiki armastan

ja iga päev neist ühte ma külastan.


Mis maa see on? Siiri Sisask / Peeter Volkonski

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,

Vaid metsad lõputud ja laukasood.

Kuid siinne rahvas täis on imeväge

Ja kummalised nende laululood.

Mis maa see on? Kord öö sööb ära päeva,

kord päev on nõnda pikk, et neelab öö.

Ühtmoodi mõlemad siin mööda lähevad -

kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.

Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks

veel ainult kõlbab inimene siin?

Kes selle valu ükskord kokku korjaks,

et tuleks armastus ja lõppeks piin?

Mis maa see on, kus halastus on ohus,

kus vabadus on maasse kaevatud.

Kus on siin õiglus, kus on rahukohus,

kust õiglust otsima peaks vaevatud?

Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,

on roostes häbi südameta rind.

Siit põgeneda võiksin lausa joostes,

kuid miski hoiab tagasi veel mind.

Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida,

ja millega ta seda teeb ei tea.

Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida,

kuid ometigi endaga mind veab.

Mis maa see on? Kas suudan teda mõista?

Kas suudan enam olla temata?

Mis maa see on? Kuis ometigi võis ta

kõik oma lapsed jätta emata?

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge.

Vaid metsad lõputud ja laukasood.

Kuid siinne rahvas täis on imeväge

ja kummalised nende laululood.

Võta aega Tanel Padar/Aapo Ilves

Iga suusataja hoiab endas talve.

Oled sõdur aina, püsima pead valvel.

Tere luuletaja saada raamat trükki.

Spordimehed hommikuil teevad kümme

kükki.

Kuula rock 'n roll'i nüüd on õige aeg.

Tõsta üles käed ja kaelast rebi krae.

Võta aega veidi ringi vaadata.

Veel ei ole hilja jõuab elada.

Ava silmad, mõtle peaga, küll sa näed.

Leiad rõõmu elus olemise väest.

Seljal inglitiivad kõhuli sa magad siis.

Luurajatel tihti võib olla saba taga.

Vahel tunned nagu tobe orav ratta peal.

Kõige jaoks ei jagu. Kõike tegema ei pea.

Kuula rock 'n roll'i nüüd on õige aeg.

Tõsta üles käed ja kaelast rebi krae.

:,: Võta aega veidi ringi vaadata.



Leiad rõõmu elus olemise väest.:,:

Kuigi alati sul kõik ei lähe.

Kõike ju ei saagi ette näha.

Ära heidutada sellest lase,

rock'i täiega.


Veel ei ole hilja elada.

:,: Võta aega veidi ringi vaadata.



Leiad rõõmu elus olemise väest.:,:



Täna ma ei skoori Genialistid

Mulle tundub et täna ma ei skoori.

Mulle tundub et täna ma ei skoori.

Kuigi siin on nii vanemaid kui noori.

Siiski mulle tundub et täna ma ei skoori

ei vanemaid ei noori

Uskumatu kuidas valdab mõni kehakeeli.

Koks või kaks tšikk ja plaks kõikidele

meeldib,

tõmbab ennast käima rappub ühises

peovoolus.

Kui biit on hea ja piiri pead, ei küpsus ega

toorus loe. Täna ma ei proovi.

Täna ma ei pea.

Täna ma ei soovi.

Täna ma ei saa.

Mulle tundub et täna ma ei skoori...

Tundub et mu tants ei suuda olla nõnda

veetlev.

Mu puusanõks ei ole lõks, see polegi nii

lihtne.

Tantsin küll, kuid ligi kedagi see siin ei

tõmba.

Ei lõika siin mu lihtne stiil, kuid eile kõik ju

leekis veel.

Täna ma ei proovi.

Täna ma ei pea.

Täna ma ei soovi.

Täna ma ei saa.

Mulle tundub et täna ma ei skoori...

Tsirkus Vello Toomemets

Ja minu najal vaid seisab

see terve tsirkus koos

Ma hoolsalt raamatuid täidan

areeni all büroos

Refr :,:Kui tahan peatub lõvi … :,:

Ma oma andeid ei peida,

siin olen võimas ma

Ei enne sulepead heida,

kui plaanid täis kõik saan


:,:Peatub siin, peatub lõvi siin,

Kaasa viib, karu kaasa viib,

Mööda käib, lase käib lase käib:,:


Vaid see on armastus

Olav Ehala / Enn Vetemaa

Vaid see, vaid see on armastus,

mis ise ei tea,

kust tuleb ta ja milleks...


kui kivine roos ta puutest

saab lõhnavaks lilleks.


mis otse kui täht sulle

öös rüppe langeb.

See, vaid see on armastus,

mis piire ei tea,

mida tõkked ei pea.


kust tuleb ta ja milleks? Ei tea...

Su hing tast järsku linnuks saab

ja kõrgusesse tuul ta viib...

Vaid see, jah see on armastus...

Kust tuleb ta ja milleks? Ei tea…

Mu kodu Uno Naissoo / Juhan Saar

Mu kodu ei piira need metsikud mäed,

mis kõrguvad pilvede alla.

Mu kodu ei emba ka müüride käed -

ja tihti ta värav on valla,

ja tihti ta värav on valla,

nii sageli valla on see.

Mu kodu ei ümbritse põhjatud sood

ja laaned ei valva ta rahu.

Mu kodu on väike ja minuga koos

mu pere vaid siia ju mahub,

mu pere vaid siia ju mahub,

mu pere jaoks ruumi on vaid.

Kord aastas ta nurmedel vili loob pead

ja nõrk on ta koskede kohin.

Nii väike ta on, et ma tihti ei tea -

kas temast ma lauldagi tohin,

kas temast ma lauldagi tohin,

kas temast ma lauldagi võin,

kas temast ju lauldagi tohin,

kas temast ma laulda,

kas temast ma laulda,

kas temast ma lauldagi võin,

mu kodu.

Naerata A.Clarke / S. Laansoo

On arm meil möödunud ja ees nüüd

lahkumine,

kas tõesti loodad sa, et õnn on igavene?

Las meeldiv mälestus meil möödund päevist

jääb,

sest lahkuda ju saab ka sõpradena, armas.

Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa,

naerata, nagu eile armas,

pisarad nüüd kuivata, naerata, õnn ei ole

kaugel,

Kui hinges on üksindus ja südames igatsus

siis möödund õnne meenuta, naerata,

naerata.

Kui vahel tunned sa end veidi üksikuna,

siis tea, et möödub see, taas saad sa rõõmu

tunda.

Kui silmist pisarad, kõik pühi ära nad,

su kaunid silmad on ju naeratuseks loodud.

Refr. Seepärast naerata nüüd jälle sa,

naerata, nagu eile armas,

pisarad nüüd kuivata, naerata, õnn ei ole

kaugel,



naerata.



naerata.

Imelik masin Mikronid

Kust küll kostab lärm

Põrand põrub all

Magada ei saa

Kärtsub mürtsub maa

Mis imelik masin see olla võiks

Mis niisugust lärmi teha võiks

Jajaa jajaa

Ma töötan terve päev

Magama siis läen

Kuid und ei tule mul

See masin on kui hull


Mis niisugust lärmi teha võiks

Jajaa jajaa

Jaa

Siis kui vanaisa

Vanal heal ajal

Võttis kandle pihku

Rahvas tantsu lõi


Mis siis selle tantsu valla lõi

Ei tea

Ei tea

Nüüd on teised ajad

Suuremad on majad

Rahvas väänleb all

Ansambel üleval


Mis nüüd selle tantsu valla lõi

Ei tea

Ei tea

Ära möödu must lähedalt P. Kirss / A. Kivi

Ära möödu must lähedalt,

lummalt leidmise rõõm

Eemalt möödudes vähemalt,

nii ei riiva su lõõm

Parem mitte sind kohata,

võõra varjuna teel

Parem kurta ja ohata,

kui sind kaotada veel

Parem olla vaid minevik,

kättesaamatult jääv

Liigub lohutav inimlik

meelepeeglite hääl

Aina kordamas kähedalt

ära puuduta mind!

Ära möödu nii lähedalt

liialt vajaksin sind

:,: Ära möödu must lähedalt :,:

(Soolo)


Aina kordamas kähedalt

Ära puuduta mind!

Ära möödu nii lähedalt

Liialt vajaksin sind

Vaheosa


Nädalalõpp Koit Toome

On esmaspäeva hommik, uus nädal ootab

ees,

ma olen selles ringis, kõik läheb sama teed.

Teisipäeva lõunaks on mul tõsine rutiin,

ma hüüan mõttes appi, ma tahan ära siit.

Kolmapäev venib kui tipptunni tramm,

siis neljapäev lõpuks on käes,

astuda jäänud vaid viimane samm ja

nädalalõppu ma näen.

Sest täna rokin väljas,

muredest tühi on terve linn.

Ma elumeres möllan

ja endaga kaasa nüüd tõmban sind

sest elu pole ootused,

vaid lõputud võitlused,

purunenud lootused,

ning ammu ununend tõotused.

Nüüd võtan veidi aega, et sõpradega siin

tunda kõigest rõõmu, kuni vastu tuleb piir.

Nüüd soovin olla vaba ning vaadata mis

saab,

sest hommikul vara ei pea ma ärkama.

Kolmapäev venis kui tipptunni tramm,

oli neljapäev lõpuks siis käes,

astuda jäi vaid mu viimane samm,

ka mööda sai reedene päev.

Sest täna rokin väljas,


Ma elumeres möllan




purunenud lootused,


Sest täna rokin väljas

Ma elumeres möllan

Sest täna rokin väljas


Ma elumeres möllan




purunenud lootused,


Tuulevaiksel ööl Jaan Tätte

Tuulevaiksel ööl

tean, mis moodi lööb

udukell su laevaninas,

paigal püsib aeg.

Tuulevaiksel ööl

süda kiirelt lööb.

Oodanud sind olen kaua,

veidi jäänud veel.

Sulle tahan hüüda juba

veel ja veel ja veel .

Tuule suund on nord.

Nüüd on minu kord

teha tormi sinu südames.

Tuulevaikne öö,

udukell vaid lööb.

Käed mis tahtsid rooliratast,

tahavad nüüd sind.

Kumer silmapiir

lahku meid kord viis.

Sina otsid valget purje,

mina otsin maad.

:,: Sulle tahan hüüda juba

veel ja veel ja veel .

Tuule suund on nord.

Nüüd on minu kord

teha tormi sinu südames. :,: 3x

Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv

Ta lendab lillest lillesse,

ja lendab mesipuu poole;

ja tõuseb kõuepilv ülesse -

ta lendab mesipuu poole.

Ja langevad teele tuhanded;

veel koju jõuavad tuhanded

ja viivad vaeva ja hoole

ja lendavad mesipuu poole!

Hing, oh hing, sa raskel a'al -

kuis õhkad isamaa poole;

kas kodu sa, kas võõral maal -

kuis ihkad isamaa poole!

Ja puhugu vastu sull' surmatuul

ja lennaku vastu sull' surmakuul:

sa unustad surma ja hoole

ning tõttad isamaa poole!

Hing, oh hing, sa raskel a'al -

kuis õhkad isamaa poole;

kas kodu sa, kas võõral maal -

:;: kuis ihkad isamaa poole!:;:

Ei ole üksi ükski maa Alo Mattiisen/ Jüri Leesment

Jääb ikka nii, et Saaremaa

näeb õhtupäikse õitsemist.

Ta kõrval tunneb Hiiumaa

üht õiget sugu õitsilist.

Veel linnupesi Läänemaal

võib leida rannaroost,

veel aru annab Harjumaa

me rahva sünniloost.

Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!

Refr. Teab loodus vaid, teab isamaa

meil tuleb üksteist aidata …

Ei ole üksi ükski maa,

ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!

Ei ole jännis Järvamaa,

kui seemne ootel põld on must.

Ei peleta meid Pärnumaa

jutt põlislaande eksinust.

Kas tarkust toitev Tartumaa

teab, mis on mehemeel?

Kui kaua suudab Võrumaa

end hoida õigel teel?

Ei taha, ei või, ei saa sind jätta, Virumaa!

Refr. Teab loodus vaid …

Kas jääb ka nii, et Mulgimaa

eal pügada ei lase end?

Kas vaikust valvav Valgamaa

on hüüdjatega ühinend?

Kui puhtaks jäävad Virumaal

kõik selge veega allikad,

siis alles julgen ütelda,

:,:et elan omal maal:,:

Refr. :,: Teab loodus vaid … :,:

:,: Ei ole üksi ükski maa …:,:

Aeg ei peatu Tõnu Aare / Ott Arder

See on nii seatud, et aeg ei peatu,

vaid aina edasi tõttab.

Ja päevad läevad ja aastad mööduvad.

Ja sul on kiire, on väga kiire,

sa aina kuhugi tõttad.

Ja päeva püüad ja märkamatult

õhtu ongi käes.

Ei, aeg ei peatu, ei, ei.


Sa peatu hetkeks ja mõtle veidi

kesk vaikust kiirustamata.

Sest aastad läevad ja päevad mööduvad.

Mis saab, mis tuleb,

kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad.

Kui ootad veidi, näed,

järele sul jõudnud ongi päev.



Mis saab, mis tuleb,

kui kaugel oled, kas tead ka kuhu nii tõttad.

Kui ootad veidi ja seisatud, siis paremini

näed.

:;: Ei, aeg ei peatu, ei, ei.

Ei, aeg ei peatu, ei, ei :,:

Documents

VG IV öölaulupeo laulik