VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA AJALUGU · Suur Prantsuse Revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja põhisündmused. Napoleoni sõjad. Euroopa Napoleoni sõdade ajal Venemaa ja Eesti 18

VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA AJALUGU

5. klass 1. Õppe-eesmärgid

• Õpetada tundma erinevaid ajalooallikaid; • Õpetada ajas liikuma, sajandeid ja aega määrama; • Õpetada kodukandi ajalugu seoses Eesti ajalooga; • Õpetada erinevaid majandamisviise läbi aegade; • Õpetada erinevaid usulisi ja poliitilisi tõekspidamisi Eestis ja maailmas; • Õpetada tundma olulisemaid kultuurisaavutusi, tehnika arengut, Eesti ja maailma

ajalugu enim mõjutanud sündmusi ja isikuid; • Suunata kasutama teatmeteoseid, suulisi mälestusi, memuaare, ajakirjandust jm

ajalooalase informatsiooni saamiseks; • Arendada loogilist ja loovat mõtlemist.

2. Aine maht: 70 tundi 3. Õppesisu Ajalooallikad. Ajaarvamine. Ajaloo periodiseerimine. Matemaatika: ajatelg Muinasaeg Esimesed asulad Eestis. Kiviaeg. Muutused inimeste majandustegevuses. Metallide kasutamise algus. Religiooni tekkimine.

Vanaaeg Mesopotaamia. Vana-Egiptus. Kiri. Maakaardid. Ajalookirjutuse algus. Vana-Rooma. Kool.

Keskaeg Suur rahvasterändamine. Viikingite retked. Ristisõjad ja ristiretked. Keskaegsed linnad. Kool. Talupoegade elu keskaegses Eestis. Jüriöö ülestõus. Hiinlaste leiutised.

Uusaeg Suured maadeavastused. Raha. Masinad. Kool. Eesti Rootsi võimu all. Eesti Vene võimu all.

Lähiajalugu Eesti riigi sünd. Vabadussõda. Elu Eesti Vabariigis. Filmikunsti sünd ja areng. Teine maailmasõda. Eesti iseseisvuse häving. Lennunduse ajalugu. Elu Nõukogude Eestis. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine.

4. Õpitulemused 5. klassi lõpuks õpilane:

• oskab kasutada aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; • oskab kasutada ajatelge, määrata sajandeid; • tunneb ajalooallikaid, oskab neid näha enda ümber; • teab, millised olid esimesed asustatud paigad Eestis; • oskab nimetada Eesti ja maailma ajaloo põhietappe ja tuua ajajärkude

iseloomustamiseks näiteid erinevatest inimtegevuse valdkondadest; • tunneb Eesti ajaloo põhisündmusi; teab, millal need toimusid ning mis nendega Eesti

jaoks muutus (muistne vabadusvõitlus, orduaeg, Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg);

• tunneb Eesti kaarti erinevatel aegadel (muinasmaakonnad, Vana-Liivimaa, Eesti- ja Liivimaa kubermang, Eesti Vabariik), oskab täita kontuurkaarti;

• teab Vabadussõja tähtsust Eesti ajaloos; • tunneb 20. sajandi Eesti ja maailma ajaloo tähtsamaid sündmusi ja pöördepunkte

(Eesti Vabariik, 1940. aasta sündmused, II maailmasõda, Nõukogude Eesti, laulev revolutsioon, taasiseseisvumine);

• oskab töötada õpikuga, tuua välja olulist; • tunneb muinaseestlaste ja vanade eestlaste kombeid, aga oskab ka oma vanemate ja

vanavanemate juttudest saada teavet varasemate kommete ja eluolu kohta. 5. Läbivad teemad

• karjäär – ajaloolase, arhivaari, arheoloogi elukutse; • turvalisus – relvade kasutamine läbi aegade. • kodukant- Võhmale lähimad vanimad asulad, aardeleiud

6. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid Vära, E., Adamson, A. Ajalugu – õpik V klassile. Argo, 2001. Koks, A. Ajaloo töövihik V klassile. Argo, 2003.

6. klass

1. Õppe-eesmärgid • Õpetada tundma maailma vanimaid asustatud piirkondi ja kõrgkultuure, võrdlema

Muinas-Eestit maailmaga; • Õpetada erinevaid majandamisviise läbi aegade; • Õpetada erinevaid poliitilisi ja usulisi tõekspidamisi; • Suunata kasutama teatmeteoseid, ajakirjandust, internetti jm ajalooalase

informatsiooni saamiseks; • Arendada loovat ja loogilist mõtlemist; • Õpetada kaarti tundma ja kaardiga töötama; • Tutvustada õpitud paikade siiani säilinud kultuuriväärtusi.

2. Aine maht: 70 tundi

3. Õppesisu Ajaarvamine. Ajalooallikad ja periodiseerimine Muinasaeg Esimesed inimesed. Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus. Muinasaeg Eestis: vanim asustus, Eesti nooremal kiviajal ja varasel metalliajal. Varased kõrgkultuurid Kõrgkultuuride teke. Egiptus. Mesopotaamia. Sumerid. Hetiidid. Foiniikia. Juudi rahvas Palestiinas. Vana-Ida kõrgkultuuride põhijooned. Vana-Kreeka Vanim kõrgkultuur Euroopas. Kreeklaste usk. Kreeka linnriigid. Kreeke-Pärsia sõjad. Ateenlaste eluolu. Olümpiamängud. Kirjandus ja teater. Kreeka kunst. Hellenism. Vana-Rooma Rooma linna ja riigi teke. Rooma vabariik. Puunia sõjad. Roomlaste usk ja eluolu. Rooma keisririik. Elu Rooma linnas ja riigis. Rooma kultuur. Kristluse tekkimine ja levik. Suur rahvasterändamine. Eesti Rooma rauaajal.

4. Õpitulemused 6. klassi lõpuks õpilane:

• oskab kasutada aja mõistega seonduvaid sõnu ja fraase; • oskab liikuda ajateljel, määrata sajandeid ja aastatuhandeid; • tunneb mõnda olulist sündmust kodukoha ja Eesti ajaloost, seostab neid omavahel; • teab inimese arengu põhietappe: • tunneb ühiskonna üldist arengut muinas- ja vanaajal, toob ajajärkude

iseloomustamiseks näiteid; • mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos, esitab näiteid erinevatest

kultuurivaldkondadest;

• oskab kirjeldada ühiskonnakorraldust demokraatlikus Ateenas; • teab, millal ja kuidas tekkis kristlus; • väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult; • teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, mõistab ajalooallika tähtsust, oskab

töötada lihtsamate allikatega; • oskab kasutada kaarti: näidata õpitud piirkondi ja täita kontuurkaarti; • oskab töötada õpikuga, tuua välja olulist.

5. Läbivad teemad • karjäär – arheoloogi elukutse, ajaloolase amet;

6. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid Kõiv, M. Vanaaeg – ajalooõpik VI klassile. I – II osa. AS BIT, 2003. Maripuu, E. [jt.] Vanaaeg – töövihik VI klassile. I - II osa. AS BIT, 2003.


• Õpetada keskaja ajalugu seotuna Eesti ajalooga; • Õpetada erinevaid majandamisviise keskajal; • Õpetada erinevaid usulisi ja poliitilisi tõekspidamisi; • Tutvustada keskaja inimese maailmapildiga seotud ehitus- ja kunstiteoseid; • Suunata kasutama teatmeteoseid, ajakirjandusväljaandeid, internetti jm ajalooalase

informatsiooni saamiseks; • Õpetada kasutama ja võrdlema erinevaid ajalooallikaid; • Arendada kriitilist, loogilist ja loovat mõtlemist.

2. Aine maht: 70 tundi 3. Õppesisu Varane keskaeg Rooma impeeriumi lagunemine. Keskaja algus. Ristiusu kirik. Frangi riik. Feodaalkord. Viikingid. Bütsants. Bütsantsi kultuur. Araablased. Araabia kultuur. Kõrgkeskaeg Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus Hansa näitel. Ristisõjad. Ristiusu kirik. Vaimulikud rüütliordud. Keskaja inimese maailmavaade. Haridus ja teadus, ülikoolid. Kunst, kirjandus ja teater. Keskaja riiklus Saksamaa ja Inglismaa näitel. Saja-aastane sõda. Eesti ajalugu ristiusutamisest reformatsioonini. Muistne vabadusvõitlus. Jüriöö ülestõus. Eluolu. Linnade areng. Kirjandus: E. Kippel. Meelis Varauusaeg Tehnika areng. Muutused majanduses ja ühiskonnas. Renessanss ja humanism. Suured maadeavastused. Koloniaalvallutused. Usupuhastus. Vastureformatsioon. Eesti 16. sajandil. 4. Õpitulemused 7. klassi lõpuks õpilane:

• oskab nimetada ja ajaliselt määratleda ajalooperioode (muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu:

• oskab iseloomustada feodaalkorda ja teab sellega seotud mõisteid (senjöör, vasall, feood, naturaalmajandus, koormised, loonusrent);

• teab, mis osa oli kirikul antiikaja kultuuripärandi säilitajana; • teab, millised olid islami iseloomulikud tunnusjooned, mõistab araablaste

kultuuritaseme tähendust Euroopale; • teab, kes olid viikingid, oskab nimetada ja näidata kaardil viikingite retkede

põhisuundi; • teab Muinas-Eesti maakondlikku jaotust ja suurimaid linnuseid (Otepää!), oskab

iseloomustada muinasusundit;

• teab, mis oli Hansa Liit, omab ülevaadet Vahemere kaubandusest,. oskab näidata kaardilt suuremaid Euroopa kaubalinnu;

• teab, millal toimus Saja-aastane sõda ja millised olid selle tulemused; • teab Eesti ühiskonna arengujärke, oskab neid suhestada kodukoha, naabermaade ja

Euroopa ning maailma ajalooga, teab tähtsamaid ajaloosündmusi; • omab ettekujutust, milline oli keskaja religioosne maailmapilt; • oskab seletada, mis olid reformatsioon ja vastureformatsioon; • oskab iseloomustada varauusaja kultuuri põhijooni: uus ellusuhtumine, antiikkultuuri

taassünd, teaduse kiire areng; • oskab näidata õpitud piirkondi kaardilt ja töötada kontuurkaardiga; • oskab töötada õpiku ja muu ajaloolise tekstiga, tuua välja olulist; • oskab mõelda loovalt ja kriitiliselt.

5. Läbivad teemad

• turvalisus – tulirelvad, nendega kaasnevad ohud; • karjäär – kirikuhierarhia, vaimulikkond, sõdurid, marginaalid. • kodukant- Võhma esmakordne mainimine

6. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid Kõiv, M., Raudkivi, P. Keskaeg – ajalooõpik VII klassile. I - II osa. AS BIT, 2004. Maripuu, E., Maripuu, I. Keskaeg. I - II osa – töövihik 7. klassile. AS BIT, 2004.


• Õpetada maailma ajalugu uusajal seotuna Eesti ja kodukandi ajalooga; • Õpetada uusaja erinevaid majandamisviise; • Õpetada erinevaid usulisi ja poliitilisi tõekspidamisi uusajal; • Suunata kasutama teatmeteoseid, ajakirjandusväljaandeid, internetti, televisiooni jm

ajalooalase informatsiooni saamiseks; • Õpetada refereerima, kasutama ja võrdlema erinevaid ajalooallikaid; • Arendada kriitilist, loogilist ja loovat mõtlemist.

2. Aine maht: 70 tundi 3. Õppesisu Absolutism Absolutismi põhijooned. Absolutism Prantsusmaal. Inglismaa Parlamentarism. Inglise revolutsioon. Valgustus Valgustus. Valgustatud absolutism Venemaa ja Preisimaa näitel. Läänemere piirkond ja Baltikum Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus. Muudatused majanduses ja poliitikas. Vaimuelu ja kultuur. Ameerika Põhja-Ameerika indiaanlased ja kolooniad. Iseseisvussõda. Ühendriikide riiklik korraldus. Kunst 17.-18. sajandil Suur Prantsuse Revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja põhisündmused. Napoleoni sõjad. Euroopa Napoleoni sõdade ajal Venemaa ja Eesti 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses Euroopa 19. sajandil Rahvuslus Saksamaa näitel. 1848.-1849. aasta revolutsioonid. Inglismaa ja USA Inglismaa 19. sajandil. Ameerika Ühendriigid. Kodusõda Ameerikas. Venemaa ja Eesti Pärisorjuse kaotamine Eestis. Venemaa 19. sajandi II poolel: Aleksander II ja Aleksander III. Nikolai II. 1905. aasta revolutsioon.

Rahvusvahelised suhted ja I maailmasõda Riikide blokkide kujunemine. Kriisid maailmas 20. sajandi algul. I maailmasõja põhjused, ajend, sõjakäik. I maailmasõja tagajärjed ja tulemused. Eesti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Ärkamisaeg. Rahvuslik liikumine. 1905. aastarevolutsioon. Esimene maailmasõda ja Baltikum. Eesti iseseisvumine. Kapitalismi areng Kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul. 4. Õpitulemused 8. klassi lõpuks õpilane:

• oskab seletada põhimõisteid (raudvara); • mõistab suurriikide rolli rahvusvahelistes suhetes; • teab, missugused olid Euroopa ajaloo põhisündmused 1600-1789; • suudab iseseisvalt töötada ajalookaardiga ja –allikaga; • oskab iseloomustada 17.-18. sajandi kunstivoolusid; • teab I maailmasõja põhjuseid, käiku ja tulemusi; • teab, millised olid Euroopa ja Ameerika Ühendriikide põhisündmused 1798-1918; • teab Eesti ajaloo põhisündmusi; • oskab refereerida õpiku või muud teksti; • oskab koostada kava ja esitada küsimusi sündmuse või protsessi kohta; • oskab eristada sündmuse põhjusi, ajendit ja tagajärgi;

5. Läbivad teemad

• karjäär – poliitiku elukutse;. • turvalisus – relvade ohtlikkus, sõdade kahjulikkus

6. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid Tannberg, T. [ jt.] Uusaeg – õpik VIII klassile. I - II osa. AS BIT, 2003. Tannberg, E., Nagel, M. Uusaeg – töövihik VIII klassile. I - II osa. AS BIT, 2003.


• Õpetada maailma ajalugu 20. sajandil seotuna Eesti ajalooga; • Õpetada erinevaid majandussuundi 20. sajandil; • Õpetada kasutama ja võrdlema erinevaid ajalooallikaid; • Õpetada erinevaid poliitilisi ja usulisi tõekspidamisi 20. sajandil; • Õpetada kirjutama arutlust; • Arendada kriitilist, loogilist ja loovat mõtlemist; • Suunata kasutama teatmeteoseid, ajakirjandusväljaandeid, internetti jm ajalooalase

informatsiooni saamiseks. 2. Aine maht: 70 tundi 3. Õppesisu Maailm 1920.-1930. aastatel Versailles´ süsteem. Rahvusvahelised suhted. Rahvasteliit. Majandus. Demokraatiad. Suurbritannia. Prantsusmaa. Ameerika Ühendriigid. Diktatuurid. Nõukogude Liit. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Kultuur, elu ja olme. Eesti Vabariik Sisepoliitika. Majandus. Kultuur. Välispoliitika Teine maailmasõda Põhjused. Sõja käik. Balti riigid II maailmasõjas. Maailm pärast Teist maailmasõda Külm sõda. Rahvusvahelised suhted 1950.-1980. aastatel. Arenenud tööstusriigid Ameerika Ühendriikide ja Saksa Liitvabariigi näitel. Kommunistlikud riigid Nõukogude Liidu näitel. Balti riigid NSV Liidu koosseisus. Eesti NSV. Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Maailm 1990. aastail. Venemaa taassünd ja SRÜ. Eesti Vabariik alates 1991. Kultuur ja eluolu 20. sajandi II poolel. Ühiskonnaõpetus: Majanduslik ja poliitiline integratsioon maailmas. ÜRO ja NATO 4. Õpitulemused 9. klassi lõpuks õpilane:

• teab, mis oli Versailles’ süsteem; • tunneb I maailmasõja järgse Euroopa kaarti ja riike, mis iseseisvusid; • oskab eristada demokraatlikku ja diktaatorlikku ühiskonda; • oskab välja tuua fašistliku, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku ideoloogia

tunnusjooni; • teab Vabadussõja ja Tartu rahu tähtsust ja tähendust Eesti Vabariigile; • teab, milles seisnes “vaikiv ajastu”; • oskab iseloomustada eesti kultuuri iseseisvuse perioodil (haridus, teadus, kirjandus,

kunst, arhitektuur, muusika)

• teab, millised olid II maailmasõja sündmused Eestis; • teab, millised olid II maailmasõja tulemused; • teab, mis oli külm sõda; • oskab iseloomustada kommunistlike riikide riiklikku korraldust, majanduslikku

arengut, välispoliitikat ja koostöövorme (kaart); • oskab iseloomustada Eesti arengut NSV Liidu koosseisus; • teab perestroika ja glasnosti tähendust (M. Gorbatšov); • teab, millal ja kuidas Eesti Vabariik taasiseseisvus; • omab ettekujutust muudatustest maailma poliitilisel kaardil (kaart); • oskab iseloomustada teaduse ja tehnika, kultuuri ja eluolu arengut; • oskab arutleda ja arutlevalt kirjutada, anda hinnangut, osaleb diskussioonis; • oskab töötada allikatega (karikatuur, foto, tekst, dokument) ja kaardiga; • oskab eristada olulist ebaolulisest, mõelda kriitiliselt. • saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada;

5. Läbivad teemad

• karjäär – teaduse ja tehnika arenguga seotud uued võimalused ja elukutsed; • turvalisus – sõjad ja nende mõju maailmale, rahuliikumine 20. sajandil.

6. Kasutatav õppekirjandus ja õppevahendid Vära, E., Tannberg, T., Pajur, A. Lähiajalugu – ajalooõpik IX klassile. I - II osa. AS BIT, 2004. Tannberg, E., Linnus, U. Lähiajalugu – töövihik IX klassile. I - II osa. AS BIT, 2004.

Gümnaasiumiaste, 1. kursus 1. Õppe-eesmärgid

• Õpetada kodukandi ajalugu seoses Eesti ajaloo sündmustega. • Õpetada erinevaid majandamisviise läbi aegade. • Õpetada ajaloo allikaid tõlgendama ja hindama usaldusväärsust. • Arendada kriitilist, loogilist ja loovat mõtlemist. • Suunata kasutama teatmeteoseid, erialast kirjandust, internetti jm ajalooalase info

saamiseks • Õpetada analüüsima ajaloosündmusi ja -protsesse. • Õpetada Eesti halduslikku jaotust ja Läänemere regiooni poliitilist kaarti

2. Aine maht: 35 tundi 3. Õppesisu Muinasaeg Periodiseerimine, arheoloogilised kultuurid. Suhted naabritega. Muinasusund ja ristiusu levik. Muistne vabadusvõitlus. Kirjandus: vabadusvõitluse kajastamine kirjanduses Keskaeg Vana-Liivimaa killustatus ja võõrvõimude omavahelise suhted. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik. Linnad. Katoliku kirik, reformatsioon. Kultuur ja haridus keskajal. Sõdade aeg Liivi sõda. Eesti kolme kuninga valduses. Kultuur. Rootsi aeg Uus halduskord. Eesti rahvastik, majanduslik areng. Haridus, vaimuelu, kultuur. Emakeel: eesti keele grammatika ajalugu. Põhjasõda. Vene aeg Balti erikord. 19. sajandi talurahvaseadused. Majandus. Kultuur 18. sajandil – 19. sajandi I poolel. Kirjandus: eesti keele grammatika, eestikeelsed trükised, rahvusliku kirjanduse kujunemine Ärkamisaeg ja rahvuslik liikumine Ärkamisaja eeldused, Euroopa mõju. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestus. Muusika: esimene laulupidu Kirjandus: rahvusliku kirjanduse kujunemine, EKMS Kunstiõpetus: rahvusliku kujutava kunsti kujunemine. Professionaalse ja rahvusliku kultuuri areng. Muusika: M. Härma

4. Õpitulemused Teab:

• Eesti ala halduslikku jaotust, võõrvõimude vaheldumist ja sellega seotud poliitilisi sündmusi.

• Eesti ühiskonna põhijooni muinasaja lõpust kuni 19 saj lõpuni • Majanduse arengu põhijooni ja arengutendentse, eri ajastutele iseloomulikku. • Eestlaste positsiooni ühiskonnas ja nende võitlust oma õiguste eest • Kultuurielu tähtsamaid fakte ja eri ajastutele iseloomulikke tunnuseid • Eesti rahvusliku kultuuri kujunemist, rahvuslikku ärkamisaega

. Oskab.

• Analüüsida erinevate võõrvõimude rolli Eesti arengus, toimunud sõdade põhjusi ja mõju.

• Iseloomustada ja analüüsida muudatusi Eesti ajaloos • Töötada kaardiga ja täita kontuurkaarti • Töötada ajalooallikatega, hinnata nende tähtsust ja usaldusväärsust. • Kirjutada arutlusi • Leida iseseisvalt vajalikku informatsiooni ja õppida. • Analüüsida naaberriikide mõju Eesti arengule

5. Läbivad teemad

• Kodukant: Võhma ja Viljandimaa areng läbi aegade. • Karjäär: eestlaste haridus- ja karjäärivõimalused 19. sajandil.

6. Kasutatav õppekirjandus Adamson, A., Valdmaa, S. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Koolibri, 1999.

2. kursus 1. Õppe-eesmärgid

• Õpetada kodukandi ajalugu seoses Eesti ajaloo sündmustega. • Õpetada erinevaid majandamisviise läbi aegade. • Õpetada ajaloo allikaid tõlgendama ja hindama usaldusväärsust. • Arendada kriitilist, loogilist ja loovat mõtlemist. • Suunata kasutama teatmeteoseid, erialast kirjandust, internetti jm ajalooalase info

saamiseks • Õpetada analüüsima ajaloosündmusi ja -protsesse. • Õpetada Eesti halduslikku jaotust ja Läänemere regiooni poliitilist kaarti

2. Aine maht: 35 tundi 3. Õppesisu Eesti 20. sajandi algul Uus rahvuslik tõus. Erinevad poliitilised rühmitused Eestis. J. Tõnisson ja K. Päts. 1905. aasta sündmused Eestis ja nende mõju. Kultuuri ja majanduse areng. Eesti Esimese maailmasõja aastatel. Kirjandus: “Noor Eesti” Eesti Vabariik 1918 - 1940 Eesti iseseisvumine. Vabadussõda. Eesti Vabariigi majandus, sise- ja välispoliitika. Kultuur. Kirjandus: rahvusliku kutselise kirjanduse areng Riigikaitse: rahvuslike relvajõudude loomine Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas MRP. Baaside leping. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt. Juuniküüditamine. Saksa okupatsioon. Eestlased sõdivate riikide relvajõududes. Eesti kaotused. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile. Eesti NSV Ühiskond. Majandus. Rahvastik. Kultuur. Vastupanu võõrvõimule. Pagulus. Eesti taasiseseisvumine Perestroika. Fosforiidikampaania. Laulev Revolutsioon. Balti koostöö. Üleminekuperiood. Omariikluse taastamine ja Eesti taastunnustamine rahvusvahelisel areenil. 4. Õpitulemused Teab:

• Eesti ala halduslikku jaotust, võõrvõimude vaheldumist, iseseisvuse saavutamist, kaotamist ja taastamist ning sellega seotud poliitilisi sündmusi.

• Eesti ühiskonna põhijooni 20. sajandil • Majanduse arengu põhijooni ja arengutendentse, eri ajastutele iseloomulikku. • Eestlaste positsiooni ühiskonnas ja nende võitlust oma õiguste eest • Kultuurielu tähtsamaid fakte ja eri ajastutele iseloomulikke tunnuseid

• Eesti rahvusliku kultuuri arengujooni .

Oskab:

• Analüüsida erinevate võõrvõimude ja omariikluse rolli Eesti arengus, toimunud sõdade põhjusi ja mõju.

• Iseloomustada ja analüüsida muudatusi Eesti ajaloos • Töötada kaardiga ja täita kontuurkaarti • Töötada ajalooallikatega, hinnata nende tähtsust ja usaldusväärsust. • Kirjutada arutlusi • Leida iseseisvalt vajalikku informatsiooni ja õppida. • Analüüsida naaberriikide mõju Eesti arengule

5. Läbivad teemad

• Kodukant: Võhma ja Viljandimaa areng läbi aegade. • Karjäär: eestlaste haridus- ja karjäärivõimalused 20. sajandil.

6. Kasutatav õppekirjandus Adamson, A., Valdmaa, S. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Koolibri, 1999.


• Õpetada ajaloo erinevate etappide põhisisu. • Õpetada mõistma ja analüüsima ajalooperioodide sarnasusi ja erinevusi. • Õpetada erinevaid majandamisviise, usulisi ja poliitilisi tõekspidamisi. • Arendada kriitilist, loogilist ja loovat mõtlemist. • Suunata õpilast kasutama teatmeteoseid, erialast kirjandust, internetti jm ajalooalase

info saamiseks. • Õpetada maailmaajaloo kaarti.

2. Aine maht: 35 tundi 3. Õppesisu Esiaeg. Inimese kujunemine. Esiaja arengujärgud Vana-Idamaade tsivilisatsioonid. Tsivilisatsiooni tekkimine. Lähis-Ida rahvad ja riigid. Vana- Kreeka. Kreeka ühiskond, maailmapilt, kultuur ja filosoofia. Hellenism. Kunstiõpetus: Vana - Kreeka kunst Vana- Rooma. Ülevaade poliitilisest ajaloost. Ühiskond ja eluolu. Kultuur. Kristluse teke. Kunstiõpetus: Vana - Rooma kunst. 4. Õpitulemused Teab:

• Esiaja ja vanaaja ajaloo põhisisu ja vaimulaadi. • Maailma olulisemaid kultuuri saavutusi esiajal ja vanaajal. • Ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel. • Majanduse arengut esiajal ja vanaajal.

Oskab:

• Analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja protsesse. • Töötada allikaga ja otsustada selle usaldusväärsuse üle. • Töötada kaardiga. • Osaleda ajalooalastes arutlustes. • Leida iseseisvalt vajalikku infot.

5. Läbivad teemad ● karjäär – poliitikud, sõdijad, teadlased; ● kodukant – Võhma ja Viljandimaa areng maailma ja Euroopa arengu taustal ● turvalisus – muutused relvastuses ja sõjatehnikas, ohud haiguste näol, kuritegevus 6. Kasutatav õppekirjandus Kõiv, M. [jt.] Inimene, ühiskond, kultuur – XI klassi ajalooõpik. I osa. Koolibri, 1998.




2. Aine maht: 35 tundi

3. Õppesisu Keskaeg. Keskaja tähtsus maailma ajaloos. Üleminek antiikajast keskaega. Suur rahvaste rändamine ja Euroopa sünd. Araablaste sissetung. Islam. Ristiusk ja kirik. Kiriku osa kultuuri ja hariduse kandjana. Läänikord. Linnad. Kolmas seisus. Kaubandus ja käsitöö. Keskaegne teadus ja kultuur. Kunstiõpetus: romaani ja gooti stiil Varauusaeg Suured maadeavastused. Renessanss. Reformatsioon. Teaduse ja kultuuri areng varauusajal. Kunstiõpetus: Renessansiajastu kunst. 4. Õpitulemused Teab:

• Keskaja ja varauusaja põhisisu ja vaimulaadi. • Maailma olulisemaid kultuuri saavutusi keskajal ja varauusajal. • Ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel. • Majanduse arengut keskajal ja varauusajal.

Oskab:


5. Läbivad teemad ● karjäär – vaimulikkond, sõdijad, maadeavastajad, teadlased, marginaalid; ● kodukant – Võhma ja Viljandimaa areng maailma ja Euroopa arengu taustal

● turvalisus – muutused relvastuses ja sõjatehnikas, ohud haiguste näol, kuritegevus 6. Kasutatav õppekirjandus Aleksejev, T. [jt.] Inimene, ühiskond, kultuur – XI klassi ajalooõpik. II osa. Koolibri, 2000.




2. Aine maht: 35 tundi 3. Õppesisu Uusaeg. Euroopa uue aja koidikul. Inimene, ühiskond, kultuur “vana korra” ajal (1600-1789). Rahvusvahelised suhted. Suur Prantsuse revolutsioon, selle mõju ühiskonnale ja kultuurile. Napoleoni sõdade ajastu. Valgustus. Maailm 19. sajandil. Kapitalistlik ühiskond ja kodanlik elulaad. Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke Saksamaal ja Itaalias. Rahvusvahelised suhted. Poliitilised õpetused ja majandusteooriad. Industriaalühiskond. Koloniaalpoliitika. Kultuur 18. - 19. sajandil. 4. Õpitulemused Teab:

• Uusaja põhisisu ja vaimulaadi. • Maailma olulisemaid kultuuri saavutusi uusajal. • Ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel. • Majanduse arengut uusajal.

Oskab:


5. Läbivad teemad ● karjäär – poliitikud, sõdijad, teadlased; ● kodukant – Võhma ja Viljandimaa areng maailma ja Euroopa arengu taustal ● turvalisus – muutused relvastuses ja sõjatehnikas, ohud haiguste näol, kuritegevus 6. Kasutatav õppekirjandus Hiiemaa, K. [jt.] Inimene, ühiskond, kultuur – XI klassi ajalooõpik. III osa. Koolibri, 2001.


• Õpetada kodukandi ajalugu seoses Eesti ja maailma ajaloo sündmustega. • Õpetada analüüsima erinevaid majandussüsteeme ja majandusteooriaid. • Õpetada ajaloo allikaid tõlgendama ja hindama nende usaldusväärsust. • Arendada kriitilist, loogilist ja loovat mõtlemist. • Suunata kasutama teatmeteoseid, erialast kirjandust, internetti jm ajalooalase info

saamiseks • Õpetada analüüsima ajaloosündmusi ja - protsesse. • Õpetada maailma poliitilist kaarti. • Õpetada erinevaid poliitilisi tõekspidamisi. • Õpetada analüüsima isikute rolli ajaloos.

2. Aine maht: 35 tundi 3. Õppesisu Maailm 20. sajandi algul Tööstusriigid ( USA ja Saksamaa) ja maailmamajandus. Venemaa. Esimene maailmasõda Rahvusvahelised suhted 20. sajandi. algul. Esimese maailmasõja sõjategevus. 1917. a Venemaal. Euroopa uus poliitiline kaart. Maailm sõdadevahelisel ajajärgul Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel. Majandus, riiklik sekkumine majandusellu. Demokraatiad ja diktatuurid. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel. Ühiskonnaõpetus: valitsemisviisid, poliitilised ideoloogiad, majandusõpetused 4. Õpitulemused Teab:

• Missugused olid riikide sisepoliitilised ja majanduslikud arengutendentsid 20. sajandi algul

• I maailmasõja eellugu • Millal algas ja lõppes I maailmasõda, kus toimusid tähtsamad lahingud ja millised olid

sõja tulemused. • Sündmusi Venemaal 1917 a. • Maailma arengu olulisi fakte 1920. ja 1930. aastatest. • Rahvusvahelisi suhteid enne II maailmasõda

Oskab:

• Analüüsida rahvusvahelisi suhteid. Mõista Eesti kohta maailmapoliitikas. • Analüüsida maailma arengus toimunud muutusi, nende põhjusi, mõju. • Tuua välja seoseid, mõista toimunud protsesse ja nende mõju. • Töötada kaardiga ja täita kontuurkaarti • Töötada allikatega ( tekst, foto, karikatuur, kaart )

• Kirjutada arutlust • Kirjutada referaati • Analüüsida erinevaid teooriaid ( majandus-ja poliitilisi)

5. Läbivad teemad ● karjäär – poliitikud, sõdijad, teadlased; ● kodukant – Võhma ja Viljandimaa areng maailma ja Euroopa arengu taustal ● turvalisus – muutused relvastuses ja sõjatehnikas, ohud haiguste näol, kuritegevus 6. Kasutatav õppekirjandus Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu – õpik gümnaasiumile. I osa 1900 – 1939. AS BIT, 2002.




2. Aine maht: 35 tundi 3. Õppesisu Teine maailmasõda Sõja eellugu. EV likvideerimine. Teise maailmasõja sõjategevus. Vaenulikud leerid, koostöö. Sõja tulemused ja tagajärjed. “Külm sõda” Kahepooluseline maailm. Kriisid ja kriisikolded. Diplomaatia ja desarmeerimine. Ühiskonnaõpetus: rahvusvaheline suhtlemine Tööstusriigid USA, Suurbritannia, Saksa LV. Jaapan. NSVL pärast Teist maailmasõda Sotsialismileer. NL 1945-1985. M. Gorbatšovi reformid ja uus välispoliitika. Sotsialismileeri lagunemine. NL lagunemine. Ühiskonnaõpetus: kommunistlik ideoloogia ja plaanimajandus Kolmas maailm Pingekolded. Koloniaalimpeeriumide lagunemine. Maailmamajandus pärast Teist maailmasõda Saksa ime. Jaapani ime. Kolmas ja neljas maailm. Ühiskonnaõpetus: heaoluühiskond, globaalprobleemid Kultuur ja olme pärast Teist maailmasõda Loodusteadused: teaduslikud avastused; keskkonnaprobleemid Kirjandus: maailmakirjandus Muusika: uued suunad muusikas Kunstiõpetus: uued kunstivoolud

4. Õpitulemused Teab:

• Teise maailmasõja olulisi sündmusi ja tulemusi. • Rahvusvahelisi suhteid II maailmasõja järgsetel aastakümnetel • Tööstusriikide arengu põhitendentse • Sotsialismileeri olemust • Kolmanda maailma arengutendentse, pingekoldeid ja kriiside kujunemise põhjusi • Sotsialismileeri ja NL lagunemist • Tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone • Teaduse, kultuuri ja olme vallas toimunud muudatusi

Oskab:

• Analüüsida rahvusvahelisi suhteid. Mõista Eesti kohta maailmapoliitikas. • Analüüsida maailma arengus toimunud muutusi, nende põhjusi, mõju. • Tuua välja seoseid, mõista toimunud protsesse ja nende mõju. • Töötada kaardiga ja täita kontuurkaarti • Töötada allikatega ( tekst, foto, karikatuur, kaart ) • Kirjutada arutlust • Kirjutada referaati • Analüüsida erinevaid teooriaid ( majandus-ja poliitilisi)

5. Läbivad teemad ● karjäär – poliitikud, sõdijad, teadlased; ● kodukant – Võhma ja Viljandimaa areng maailma ja Euroopa arengu taustal ● turvalisus – muutused relvastuses ja sõjatehnikas, ohud haiguste näol, kuritegevus 6. Kasutatav õppekirjandus Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu – õpik gümnaasiumile. II osa 1939 – 2000. AS BIT, 2002.

Documents

VÕHMA GÜMNAASIUMI AINEKAVA AJALUGU · Suur Prantsuse Revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja põhisündmused. Napoleoni sõjad. Euroopa Napoleoni sõdade ajal Venemaa ja Eesti 18