Erinevate maksupettuse skeemide tajumine elanikkonna gruppide poolt

Velda Buldas

Abstrakt

Käesolevas artiklis uuritakse, kuidas erinevad elanike grupid soost, vanusest, haridusest, juhtimiskogemusest ja elupiirkonnast tulenevalt tajuvad erinevaid maksupettuste skeeme. Uuring viidi läbi interneti teel ankeetküsitluse abil, kus vastamine oli vabatahtlik (küsitlusest teavitati meedia kaudu) ning vastanute isikud jäid anonüümseks. Vastajatel tuli anda hinnangud 15-le Eestis enim levinud pettuseskeemile eetilisuse seisukohast 5-palli skaalal. Pettused olid ankeedis esitatud teo kirjeldusena. Uuringule vastas 177 inimest ja selle tulemusena selgus, et enim sõltub pettuste aktsepteerimine haridustasemest ja juhtimiskogemusest, veidi vähem ka soost ning vanusest. Linna ja maa elanike hinnangute vahel olulisi erinevusi ei esinenud. Uuringu tulemusena selgus, et hüpoteetiliseks isikuks, kes maksupettustesse kõige tolerantsemalt suhtub, on väga noor kuni 25 aastane mees, kellel on keskharidus ja kes töötab juhina või on ettevõtte omanik ning kes elab Lääne-Eestis või siis Tartumaal. Vastandina kõige vähem pettusi aktsepteerivaks isikuks on vanem (st üle 66 aasta vana) keskharidusega naine, kes elab Kesk-Eestis ja ei ole ettevõtte juht või omanik. Pettuse skeemidest peeti kõige ebaeetilisemateks suureulatuslikke käibemaksupettusi (arvevabrikute asutamist ja käibemaksu ulatuslikku tagasiküsimist) ning salakaubavedu, keskmised hinnangud jäid vahemikku 1,7 – 2,0. Kõige tolerantsemalt suhtusid vastanud dividendide maksmisesse palga asemel (mida võib pidada ka optimeerimisskeemiks) ning väikesemahulistesse eraisikute poolt toimepandavatesse tulude varjamise juhtudesse (üüritulud, metsamüügitulud), kus hinnangud jäid vahemikku 3,7 – 4,0. Seega tajuti erinevaid skeeme eetilisuse seisukohast väga erinevalt, vahe kõige ebaeetilisemate ja kõige aktsepteeritavamate vahel oli kaks hindepalli.

1. Tutvustus

Maksupettused omavad teadusliku uurimisobjekti mõistes seost mitmete teooriatega. Näiteks on võimalik neid pidada üheks osaks majandusteooriast. Paljud autorid on koostanud mudeleid, kus maksumaksjat on püütud vaadelda kui homo oeconomicust (näiteks Allingham ja Sandmo 1972 või McGraw et al. 2010), mõnel juhul ei ole sellistes mudelites eristatud petturite ja optimeerijate käitumist (Cowell 1990a, 1990b). Majanduslikust vaatenurgast on maksupettuste probleemi käsitletud nii (a) eraisiku vaatenurgast (petturi profiili otsingud - näiteks Kriz et al. 2008, mitmed McGee uuringud koos erinevate kaasautoritega, Meriküll ja Staehr 2020; isikute motivatsiooni uuringud - Klepper ja Nagin 1989, Franzoni 1998 jt), (b) ettevõtete vaatenurgast (Graham et al. 2012) kui ka (c) riigi seisukohalt (näiteks Slemrod ja Yitzhaki 2002, Raskolnikov 2006). Maksudest kõrvalehoidmist on vaadeldud ka kui osa mänguteooriast, kus kaks mängijat – maksupettur ja maksuhaldur - püüavad üksteist üle trumbata (näiteks Arozamena et al. 2009). Maksupettuste teema on kõige otsesemalt seotud ka kriminoloogiaga ning käitumuslike teooriatega. Väidetavalt võib igaühest saada pettur, kuid mitte igaüks ei asu pettuse teele. Pettuste teoorias nimetatakse kolme elemendi – tajutud surve, tajutud võimaluse ja tajutud õigustuse – koosmõju pettuse kolmnurgaks

1

(fraud triangle). Teisiti öeldes, selleks, et isik asuks petturlikule teele, peab tal selleks olemas olema kolm asja: tahe, võimalus ja motivatsioon ning kui üks neist kolmest puudub, siis tõenäoliselt isik pettust toime ei pane.

Petturlikule käitumisele kalduvust on varasemalt uuritud korduvalt nii küsitluste kui eksperimentide kaudu. Üheks tuntuimaks autoriks selles valdkonnas on kahtlemata Dan Ariely, kes arvukate eksperimentaalsete uuringute tagajärjel on jõudnud järeldusele, et enam kalduvad pettustele isikud, kes omavad suuremat loovust. Seega võib loovust pidada ühest küljest küll inimese heaks ja vajalikuks omaduseks, kuid see toob kaasa ka suurema võime pettuste võimaluste nägemiseks, skeemide konstrueerimiseks ning enda jaoks õigustuste leidmiseks, miks pettus antud olukorras ei tee petjast veel halba inimest.

Mitmetes varasemates uuringutes on erinevate riikide teadlased püüdnud välja selgitada, kui ebaeetiliseks üldiselt maksupettusi peetakse (McGee uuringud koos erinevate kaasautoritega mitmetes riikides) või kui ebaeetiline tegu on inimeste hinnangul maksupettus teiste pettuse liikidega võrreldes (Burton et al. 2005, Aljaaidi et al. 2011). Kuna maksupettusi on olemas väga erinevaid liike ning ka nende tegude agressiivsus on äärmiselt erinev, ei anna sellised abstraktsed uuringud, kus hinnang tuleb anda kõigile pettuste liikidele koondhinnanguna, ülevaatlikke tulemusi isikute suhtumiste variatsioonide kohta tulenevalt teo iseloomust või ulatusest. Tuleb aga arvestada, et näiteks seaduse tasandil on pettuste eest ette nähtud karistused erineva suurusega või on antud karistusmäär vahemikuna, et täitevvõimul ja kohtuvõimul oleks karistuse määramisel võimalik arvestada teo agressiivsusega ja ulatusega. Seetõttu on käesoleva uurimuse esmaseks hüpoteesiks väide, et inimesed aktsepteerivad erinevaid maksupettuste liike erineval määral, st teatud pettuslikud käitumised on neile enam vastuvõetavad kui teised ja seetõttu ei ole õigustatud maksupettuste hindamine ühtse teona maksude tajumise uuringutes. Kahjuks on pettusi uuringutes seni diferentseeritud väga harva.

Samas on uuritud ka maksupettusi läbiviivate isikute profiile, nende motivatsiooni ning petturlikku käitumist mõjutavaid tegureid. Petturite profiili uuringul on äärmiselt tähtis tabada õige grupp isikuid, kes on konkreetselt uuritava teo initsiaatoriteks. Antud juhul aga ei uurita pettusi konkreetselt toimepandud tegude statistika abil, uurimisobjektiks on isikute suhtumised. Seega ei saa selle uuringu tulemi puhul rääkida ka petturi profiilist klassikalises mõttes. Pigem on siin tegemist pettusi enim ja vähim aktsepteerivate isikute profiilidega, mis muidugi ei välista nende isikute kattumist reaalselt pettusi läbiviivate isikutega. Samas ei ole mingit alust väita, et nende isikute gruppide vahele saaks otseselt paralleele tõmmata. Käesolevas uuringus on vastajad (st erinevatele skeemidele hinnangute andjad) eristatavad soo, vanuse, haridustaseme, juhtimiskogemuse ja elupiirkonna alusel. Artikli autori teiseks hüpoteesiks ongi, et erinevate profiilidega isikud tajuvad maksupettuste eetilisust või ebaeetilisust erinevalt. Kuna käesolev uuring ei ole kaugeltki mitte esimene pettuste tajumisega seotud uuring, mitmete nimetatud tunnuste alusel on isikuid eristatud ka varasemates uuringutes, on uuringu tulemusi võimalik võrrelda ka eelnevate tulemustega.

Maksude valdkonnas läbiviidud uuringute puhul kerkivad alati üles ka probleemid vastuste usaldusväärsusega, kuna vastajad võivad karta, et nende isikut on võimalik tuvastada ning nende ausad vastused võivad põhjustada neile probleeme. Sellisteks probleeme põhjustavateks uuringu disainideks on näiteks koju saadetud või meilile saadetud ankeetuuringud, kus vastajate ring on

2

uurijatele teada. Käesoleva uuringu autor leidis, et kõige suurem võimalus sada ausaid vastuseid, st kõige turvalisem võimalus vastaja jaoks, on interneti kaudu anonüümse ankeedi täitmine. Selle meetodi eelisteks võrreldes näiteks paberkandjal oleva ankeedi täitmisega juhuslike isikute poolt on ka meetodiga kaasnev väiksem ajakulu uuringu läbiviija jaoks ning mugavus vastaja jaoks – vastaja saab ise otsustada, kas ja millal ta ankeedi täidab. Kirjeldatud meetodi puuduseks on kahtlemata asjaolu, et pole võimalik tagada parimat läbilõiget rahvastikust ehk siis uuringu tulemused ei ole otseselt üldistatavad kogu populatsioonile. Samas, uuringu eeliseks on väga suur tõenäosus saada ausaid vastuseid.

2. Eelnevad uuringud ja teema seotus teooriatega

Maksupettusi võib pidada erinevate teaduste uurimisobjektiks: majanduse, arvestuse, õiguse, sotsiaalpsühholoogia ja poliitika (Arrington ja Reckers 1985). Arvestades asjaolu, et maksupettused on kõigis riikides karistatavad teod, omab maksupettuste valdkond selget seost kriminoloogiaga. Kriminoloogias (theories of crime) võib teooriad jagada inimestega seotud teooriateks ja keskkonnaga seotud teooriateks. Esimesed teooriad uurivad inimeste mõjureid, motivatsiooni ja subjektiivseid tundeid – miks inimesed asuvad kuritegelikule teele. Keskkonnaga seotud teooriad selgitavad kuritegevuse määrasid eri piirkondades, valdkondades, isikugruppides. Käesolev uuring kaldub ühest küljest statistilise suuna poole (kuna uuringus ei esitata küsimusi, miks inimesed tajuvad kirjeldatud skeeme just konkreetsel eetilisuse tasemel), samas on uurimisobjektiks skeemide tajumine ehk just tunnetus ning selle poolest omab uuring selgeid seoseid ka esimese suunaga.

Maksupettused võib kriminoloogia vallas liigitada suuresti valgekraede (white collar crime) pettuste alla, seda eriti juhul kui pettus pannakse toime läbi ettevõtte, selle omanike või juhtide poolt. Väljendi „valgekraede pettus“ võttis 1939 aastal kasutusele Edward Sutherland, kes defineeris selle väljendi kui pettused, mis on pandud toime auväärsete ja kõrge sotsiaalse staatusega isikute poolt (Sutherland 1941). Seega tuleb pettuste uurimisel esmalt selgeks teha, millise isiku või grupi otsusena petturlikule teele asumist saab vaadelda. Näiteks ei pruugi finantspettuste läbiviijateks olla isikud, kes on ettevõtte juhtideks või omanikeks pankroti väljakuulutamise hetkel. Pettusi, mis ettevõtte pankrotini viisid, võisid läbi viia hoopis teised isikud, kes pettuste tulemi ilmnemise hetkel on ettevõttest lahkunud. Samas on olemas rida maksupettuste võimalusi, kus petturlikule teele asumise otsuse saab vastu võtta üksnes konkreetne eraisik. Kuigi konkreetsed pettuste liigid ja skeemid varieeruvad riigiti, puudutavad paljudes riikides sellised eraisikute skeemid üksikisiku tulumaksu, kuid mitmetes riikides ka muid makse, mille deklareerimise ja/või riigile ülekandmise kohustus lasub eraisikul.

Kriminoloogia printsiipide kohaselt on kõik inimesed oma loomu poolest omakasupüüdlikud ja seega valmis kuritegu tegema. Inimesed on nõus loobuma teatud osast oma potentsiaalsest tulust vaid seetõttu, et olla vajadusel kaitstud tugevama keskvõimu poolt. Samas, inimesed ei ole sageli teadlikud või ei näe võimalusi kuritegude tegemiseks. Seega võib eeldada, et enam teevad kuritegusid isikud, kes on leidlikumad (Gino ja Ariely 2012) ja kellel on selleks enam võimalusi. Kahtlemata on leidlikkus enam omane inimestele, kes tegutsevad kas ettevõtte juhtidena või omavad ettevõtet (ning neil on pettusteks ka enam võimalusi). Samuti võiks suuremat leidlikkust eeldada kõrgema haridusega isikutelt. Valgekraede maksupettusi, mis ilmselt on suurema mahuga kui muud maksupettused, on uuringus Burton et al. 2005 kõrvutatud kahekümne muu karistatava teoga ning

3

uuringus osalenud USA elanikud hindasid sellised teod raskuselt keskmiseks, näiteks ebaeetilisemaks teoks kui poevargused, prostitutsioon või marihuaana suitsetamine (Burton et al. 2005).

Kuigi maksupettused on liigitatavad kas väärtegudeks või kuritegudeks, ei pea inimesed neid sageli ja mitte igas riigis väga tõsisteks rikkumisteks. Näiteks võrdlesid Jemeni teadlased (Aljaaidi et al. 2011) maksupettusi teiste karistatavate tegudega ja leidsid oma uuringus, et maksupettusi peetakse Jemenis üheks kergemaks kuriteoks ning et see võib viia olukorrani, kus keskkond soosib maksupettusi. Nimetatud uuring on ka üks väheseid, kus peale käesoleva uuringu on maksupettusi hinnangute saamiseks liigitatud. Liike oli uuringus küll vaid kolm: maksustatava tulu alahindamine, maksusoodustuste ülehindamine ja tuludeklaratsiooni esitamata jätmine, kuid ka selline jaotus on informatiivsem kui pettuste vaatlemine üheväärse teona. Vastanud hindasid neist kõige vähem eetiliseks maksustatava tulu alahindamist, kõige eetilisemaks deklaratsiooni esitamatajätmist. Samas olid kõik maksupettuste liigid inimeste hinnangul 30-st hinnatavast karistatavast teost kõige vähem ebaeetilised. (Aljaaidi et al. 2011)

Psühholoogia ja käitumuslike teooriate uurimisvaldkonda võib maksupettuste käsitlemisel liigitada Ariely tööd, samuti uuringud nagu Alm ja Torgler, 2006; Kirchler 2007; Kirchler et al. 2010; Torgler ja Schneider 2009. Kuna ka ettevõtete pettuste tulemused võib alati taandada konkreetsete isikute käitumisele, võib käitumuslike uuringute alla suures plaanis liigitada ka uuringud, kus ettevõtte juhid või finantsjuhid on püüdnud tulemit ettevõtte tasandil moonutada näiteks tulenevalt juhtide soovist näida välja parem ja tulemuslikum (näiteks uuringud Ettredge et al. 2008, Erickson et al. 2002, Schvircki ja Giassoni 2008). Dyreng, Hanlon ja Maydew (2010) uurisid ettevõtete tulemite muutusi seoses leidlike finantsjuhtide ettevõttesse tööle asumisega või sealt lahkumisega ja leidsid, et tulenevalt erinevate isikute käitumisest ja otsustest finantsjuhi positsioonil muutub ettevõtte maksukoormus oluliselt. Seega eksisteerib hulk isikuid, kes petavad ja optimeerivad suurema tõenäosusega kui teised. Dhailwal et al. (2004) on ettevõtete juhtide käitumist maksude puhul selgitanud nii, et kuna maksud on üks komponent ettevõtte kuludest, siis ettevõtted reguleerivad oma kulutaset läbi maksude. Ja ettevõtte juhtide ja omanike otsusest sõltub, kas maksutaseme reguleerimiseks kasutatakse pettuslikke teid või optimeerimise võimalusi.

Samas, ehkki majanduslik lähenemine, eeldab, et inimesed käituvad ratsionaalselt ja et maksupettuste peamiste ärahoidmiste võimaluseks on kõrged karistusmäärad ning suur tõenäosus karistatud saada (näiteks mudelid Allingham ja Sandmo 1972, Slemrod ja Yitzhaki 2002, Raskolnikov 2006), näitavad paljud uuringud, et tegelikkuses ei käitu inimesed enamasti ratsionaalselt, et eksisteerib lai ala ebaratsionaalsust, mille võib panna suuresti eetika arvele. Eetikat on maksupettusi mõjutava tegurina maininud Klepper ja Nagin (1989), Cohn (1998), Tamari (1998), DeMoville (1998), Smith ja Kimball (1998), McGee (1998), McGee ja Rossi (2005), McGee ja Lingle (2005), McGee et al. (2006), McGee ja Naronha (2007). Sügavuti maksupettuste ja eetika seost aga nii palju uuritud ei ole (eranditeks näiteks Torgler 2003 ja mitmed uuringud milles üheks autoriks on olnud McGee). Mitmed autorid (Dyreng et al. 2012 ja McGee mitmetes artiklites koos erinevate kaasautoritega) seostavad eetikat ka religioossusega. On isegi uuritud erinevate usundite mõju maksupettuste tolereerimisele (ristiusu mõju - Gronbacher 1998, Pennock 1998; judaismi mõju Cohn 1998, McGee ja Cohn 2006, Tamari 1998; islami mõju McGee1998b, Murtuza ja Ghazanfar 1998; baha’isid DeMoville 1998; mormoone McGee ja Smith 2006; Smith ja Kimball 1998). Seega on igal inimesel olemas oma sisemine eetilisuse tase (mis võib olla seotud ka isiku religioossusega), millest tulenevalt keeldub ta

4

kasutamast ka talle nähtavaid ja kättesaadavaid pettuste või optimeerimise võimalusi ja mis mõjutavad tema suhtumist maksupettustesse.

Lisaks võib erinevatele uuringutele tuginedes väita, et eksisteerib rida muid nähtusi, emotsioone ja tegureid, mis isikut otsuse (kas petta või mitte petta) vastuvõtmisel ja pettustesse suhtumisel mõjutavad. Näiteks on erinevad autorid nimetanud maksusüsteemi tajumist õiglasena või ebaõiglasena (Vogel 1974, Mason ja Calvin 1984, Kinsey 1992, DeJuan et al. 1994), isiku teadlikkust (Witte ja Woodbury 1985), seniseid kogemusi (Klepper ja Nagin 1989), riskitaluvust (Mirrlees 1971, Kahneman ja Twersky 1979, Chander ja Wilde 1998, Hindriks 1999, Chander 2005, McGraw et al. 2010), aga ka mitmeid teisi, reaalseid isikust väljaspool eksisteerivaid tegureid nagu poliitilised tegurid (Allingham ja Sandmo 1972, Witte ja Woodbery 1985, Klepper ja Nagin 1989, Slemrod ja Yitzhaki 2000, Sunstein et al. 2001, Chander 2005, Raskolnikov 2006, Mickiewicz et al. 2012) ja sotsiaalsed tegurid (Klepper ja Nagin 1998, McGee 2008). Samuti võib oletada, et erinevate faktorite koosmõju paneb inimesed erinevatesse pettuseskeemidesse erinevalt suhtuma. Samas ei ole sellesuunalisi uuringuid läbi viidud just palju ning käesolev uuring on püüe seda tühikut täita.

Eelnimetatud teooriatest ja uuringutest ilmnes, et isikute käitumist mõjutavad paljud tegurid, määravaks on pettuslikus käitumises ka pettuse võimaluste nägemine ja leidlikkus. Sageli on määravaks, kui suure osa tuludest on isik või ettevõte nõus oma sissetulekust riigile loovutama, ülejäänud osas ta kas optimeerib või petab, omades endale usutavat õigustust oma käitumise jaoks. On olemas ka olukordi, kus seaduste sõnastusest lähtudes ei ole isikule täielikult selge, kas tema tegu on liigitatav optimeerimiseks või pettuseks. Isikute valik sõltub isikusiseste või ühiskonnas reaalsena eksisteerivate väliste faktorite hetkeseisust. Ühel või teisel juhul, nii optimeerimise kui ka pettusega kaasnevalt, vähendab aga otsus vähem makse tasuda riigi tulusid. Ehkki öeldakse, et pettuse ja optimeerimise vahe on täpselt vanglamüüri paksune, ei võta inimesed sageli otsuseid vastu oma teo võimalikest tagajärgedest lähtuvalt (nad ei mõtle paragrahvidele seadustes) vaid pigem otsustatakse oma hetkevajadustest, soovidest või välismõjudest tulenevalt. Kuid eelnevatele allikatele tuginedes võib eeldada, et teatud inimesed (või inimeste grupid) võtavad maksude vähendamise otsuseid vastu sagedamini kui teised ning suhtuvad maksude vähendamisse tolerantsemalt kui teised. Seega on õigustatud teadlaste püüded leida pettureid või optimeerijaid kõige enam iseloomustavad tunnused ehk määratleda kõige tõenäolisemate petturite või optimeerijate profiilid.

Enamasti toimub selline profiiliotsing läbi üksikute tegurite, st võrreldakse esmalt soost tulenevaid suhtumise erinevusi, siis vanusest ja haridusest jne tulenevaid iseärasusi maksupettustesse suhtumisel. Alati ei jõua uurijad sarnastele järeldustele. Näiteks ei ole uurijad alati ühel meelel, kas naised või mehed on maksudega nõustumise seisukohast eetilisemad. Näiteks Akaah 1989; Boyd 1981; Hoffman 1998 leiavad, et eetilisemad on naised, Barnett ja Karson 1987; Weeks et al. 1999 jälle, et mehed ning Browning ja Zabriskie 1983; Harris 1990; Nyaw ja Ng 1994 leiavad, et sugude vahel ei esine olulisi erinevusi (McGee ja Tyler 2006). Siiski on enamik uuringuid jõudnud järeldusele, et naised on maksude seisukohast eetilisemad.

Ühe riigi piiresse jäävatele uuringutele võib tuua vastukaaluks ka Inglehart et al. 2004 uuringu, mis viidi läbi 33-s riigis sarnasena. Vastajad pidid 10-palli skaalal hindama, kas maksupettused ei ole kunagi õigustatud (1), on midagi vahepealset (2-9) või on alati õigustatud (10). Uuring võimaldas vastajaid eristada ka soo, vanuse, hariduse ja sissetuleku põhjal. Keskmiselt arvas 54,9% vastanutest, et maksupettused on alati ebaeetilised (51,2% meestest ja 58,3% naistest). Riigiti olid tulemused

5

erinevad meeste ja naiste arvamuste erinevustes, samuti maksupettuste aktsepteerimise keskmises tasemes. Kõige tolerantsemalt suhtuti maksupettustesse endistes NSV Liidu vabariikides: Valgevenes, Leedus, Eestis, Ukrainas ja Venemaal.

Vanusegruppide võrdluses näitas Inglehart et al. 2004 uuring, et mida vanem on inimene, seda vähem tolerantne on ta maksupettuste suhtes. Hinnang võib vanuse kasvades erineda koguni üle kahe korra. Sellest tuleneb ka seaduspärasus, et noorema elanikkonnaga riikides tolereeritakse maksupettusi enam. (Alm ja Torgler 2004) Samas ei ole mitte kõik uuringud jõudnud hariduse osas samale tulemile. Ross et al 2012 uuringus, kus võrreldi maksupettustesse suhtumist kuues riigis (Brasiilias, Venemaal, Hiinas, Saksamal, USA-s ja Indias), leiti, et tulemused olid riigiti erinevad ja sõltusid suuresti välistest teguritest nagu kultuurist, majandusest, ajaloost ja poliitikast. Trendiks oli, et kõige enam tolerantselt suhtusid maksupettustesse kõrg- või kesk-eri haridusega isikud, kõige vähem tolerantselt kas algharidusega või mõnel juhul ka kõrgharidusega isikud. (Ross ja McGee 2012a). Tegelikult on samuti nagu soo osas jõutud ka vanuse osas erinevatele järeldustele. Mitmed uuringud on leidnud, et noored inimesed on eetilisemad (Babakus et al., 2004; Browning & Zabriskie, 1983; Sims et al., 1996), paljudes uuringutes on tõdetud otse vastupidist (Barnett & Karson, 1987, 1989; Longenecker wt al., 1989; Harris, 1990; Kelley et al., 1990; Ruegger & King, 1992; Serwinek, 1992), mitmed uuringud ei ole tuvastanud korrelatsiooni vanuse ja eetiliste tõekspidamiste vahel (Kidwell et al., 1987; Izraeli, 1988; Callan, 1992; Kohut & Corriher, 1994) (Ross ja McGee 2012b). Siiski on peamiseks tuvastatud trendiks, et vanuse kasvades kasvab maksueetika.

Haridustase ja sissetuleku kasv olid McGee ja Tyler 2006 uuringu tulemuste kohaselt positiivses seoses maksupettuste tolereerimisega. (McGee ja Tyler 2006) Kirjeldatud uuringu tulemused kinnitavad mitmete varasemate uuringute tulemusi, milles jõuti samuti tulemusele, et naised aktsepteerivad pettusi vähem (McGee ja Guo 2006; McGee ja Lingle 2005; McGee ja Smith 2006) ning et vanuse kasvades muutub inimene seaduskuulekamaks (Alm ja Torgler 2004). Samas tuvastas uuring Ross ja McGee 2012 riikides vastakaid tulemusi soo osas, vanuse trendid olid enamasti samad, mis Alm ja Torgler 2004 uuringus, ehk siis et vanuse kasvades maksukuulekus kasvab (Ross ja McGee 2012a).

Maksupetturi profiili osas, nagu selgus eelkirjeldatud paljudest erinevaid riike hõlmavatest uuringutest, on oluline ka riigi kontekst. Seda nii maksupettuste taseme, kuid ka profiilide erinevuste tõttu. Eestis läbiviidud uuringuteks, kus selgitati välja ümbrikupalga saajate profiili, on spetsiaalselt Eesti kohta läbiviidud uuring Kriz et al. (2008) ja kolme Balti riigi võrdlusuuring - Meriküll ja Staehr 2010. Esimeses uuringus tõdesid autorid, et ümbrikupalga probleem on enam levinud väikestes ettevõtetes ehituse ja põllumajanduse sektoris, ümbrikupalgaga nõustuvateks isikuteks on valdavalt mitte-eestlastest madala haridusega ja sissetulekuga osalise tööajaga töötavad mehed. Selle probleemiga on enim seotud kas väga noored või vanad, st kõige haavatavamad tööturul nõustuvad ümbrikupalgaga enim (Kriz et al. 2008). Kolmes Balti riigis läbi viidud uuring kinnitab esimese uuringu tulemusi ning lisab, et sageli ei ole ümbrikupalga vastuvõtjatel alternatiive teise töö leidmiseks ning autorid leiavad ka, et näiteks sugu, haridus ja vanus on selle probleemi puhul vähem tähtsateks kui ettevõtte tegevusala, suurus või tööturu seis (Meruküll ja Staehr 2010). Seega rõhutab viimatinimetatud uuring just väliste mõjurite ja mitte niivõrd isiksuse omaduste tähtsust petturlikule teele asumisel.

6

3. Uuringu disain ja üldandmed vastanute kohta

Käesoleva artikli empiiriline osa põhineb küsitluse vormis internetikeskkonnas läbiviidud uuringule (veebilehel http://maksundus.wordpress.com/, http://bit.ly/ViSqk9). Uuring on üks osa kahest paralleelsest küsitlusest, millest teine osa käsitles optimeerimisskeemide tajumist. Ankeet oli vastamiseks avatud perioodil 10.12.2012-31.03.2013. Küsitluse toimumisele juhiti täehelapnu ja inimesi kutsuti üles vastama Eesti Päevalehe online versiooni (avaldatud teate tekst on toodud lisas 1) ja Facebooki kaudu.

Tabel 1. Pettuseskeemide liigitamise võimalused sõltuvalt skeemi ulatusest, pettuse liigist, seotusest erinevate maksudega ning pettuse läbi viinud isikust (kas füüsiline või juriidiline). Autori koostatud.

TähisMaksupettus, skeemi klassifikatsioon Pettuse liik

Milliste maksudega on pettus seotud

Eeldatav pettuse ulatus

Skeemist kasu saav isik

2Ümbrikupalga maksmine - osaline

ümbrikupalk TuM, SotsM

väiksem ettevõte

1Ümbrikupalga maksmine - täielik suurem ettevõte

11Majutuse deklareerimata jätmine

käibe varjamine KM

väiksem ettevõte

3Suure rahvusvahelise tehingu deklareerimata jätmine suurem ettevõte

7 Üüritulude varjamine tulude varjamine TuM

väiksem eraisik12 Metsamüügitulude varjamine väiksem eraisik

4Isiklike kulude näitamine ettevõtte kuludena

võltskulude tekitamine

KM tagasimakse

oleneb asjaoludest ettevõte

8Käibemaksu pettuslik tagasiküsimine suures ulatuses

KM tagasimakse suurem ettevõte

13Ebaseaduslik III riigi kauba toimetamine riiki (salakaup)

kaubaga seotud pettus TolliM, KM

oleneb asjaoludest ettevõte

5

III riigi kauba deklareerimine vale kaubakoodi all – madalama tollimaksumäära tasumine

oleneb asjaoludest ettevõte

9Ulatuslik kütuseliigiga seotud aktsiisipettus

aktsiisipettus

Aktsiis, KM

suurem ettevõte

14

Aktsiisikauba ebaseaduslik toomine üle piiri eraisikute poolt ja selle müük väiksem eraisik

6 Salaalkoholi tootmine ja müükAktsiis, KM, TuM

oleneb ulatusest eraisik

10Töötasu osaline asendamine dividendidega

tululiigi muutmine TuM, SotsM suurem ettevõte

15 Arvevabriku tegevuskahju tekitamine KM suurem ettevõte

7

ühiskonnale

Küsimustikus kirjeldati 15 erinevat maksupettuse skeemi ja paluti vastajatel anda skeemidele hinnang viie palli süsteemis: 1 – äärmiselt ebaeetiline, agressiivne ja jõhker; 2 – väga ebaeetiline; 3 – ebaeetiline; 4 – mõnel juhul mõistetav käitumine; 5 – normaalne käitumine. Selle uuringu viiepalline skaala erineb tavapärasest polaarsest skaalast, kuna kõrgemat hinnet kui „normaalne käitumine“ ei ole võimalik maksupettustele hinnanguks anda. Seega ei olnud võimalik üles ehitada selge nullpunktiga (tasakaalupunktiga), nii positiivset kui ka negatiivset poolt omavat skaalat. Autor ei soovinud kasutada ka McGee poolt kasutatud skaalat, kus üheks äärmuseks on hinnang, et pettus on alati õigustatud, teises, et pole mitte kunagi õigustatud, kuna ka sellisel skaalal oleks nullpunkt tinglik. Pettuste skeeme on uuringus liigitatud nende mahu, liigi või tasumata jäetud maksude alusel, samuti selle alusel, kas pettuse viis läbi eraisik või ettevõte. Küsimustikus kasutatud skeemide täpsed sõnastused on toodud käesoleva artikli lisas 2 ning skeemide liigitamise võimalused tabelis 1.

Et hiljem oleks võimalik analüüsida ka vastanute profiile, tuli ankeedile vastajatel valikvastuste abil täita mõned väljad oma vanuse (grupid a) kuni 25, b) 26-45, c) 46-65, d) 66 ja vanem), soo, hariduse (kas alg-, kesk- või kõrgharidus) ja elupiirkonna (16 võimalikku valikut) kohta ning märkida, kas vastaja näol on tegemist ettevõtte juhi või omanikuga. Kuna vastamine oli vabatahtlik, ei olnud võimalik saavutada valimit, kus vastanute osakaal oleks kooskõlas elanikkonna reaalse struktuuriga.

meesnaine

juht või omanikjuhtimiskogemuseta

kuni 25 aastased26 - 45 aastased46 - 65 aastased

65 aastased ja vanemadalgharidusega

keskharidusegakõrgharidusega

HarjumaaHiiumaa

Ida-VirumaaJärvamaa

LäänemaaLääne-Virumaa

PõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaa

TallinnTartu

TartumaaValgamaa

ViljandimaaVõrumaa

0 20 40 60 80 100 120 140

10374

71106

33117

243

645

12647

2211

47

523

3642

15235

8

Joonis 1. Küsitlusele vastanud isikute jagunemine erinevate tunnuste lõikes.

Küsitlusele vastas 177 inimest, kellest 103 olid mehed ning 74 naised. 71 vastanutest olid ettevõtete juhid või omanikud, 106 mitte. Maakondade ja linnade vahel jagunesid vastajad järgmiselt: 36 Tallinnast, 47 Harjumaalt, 42 Tartust, 15 Tartumaalt ja 73 muudest Eesti maakondadest. Enamik vastanutest olid 26 – 45 aastased (117 vastanut), 46 – 65 aastaseid oli 24, kuni 25 aastaseid 33 ning 66 aastaseid või vanemaid vaid 3 inimest. Hariduselt oli enim kõrgharidusega vastajaid (126) ja kõige vähem algharidusega (6). Täpsem vastanute jaotus erinevate tunnuste järgi on toodud joonisel 1. Järgnevalt analüüsitakse uuringu andmeid nii skeemide hinnangute võrdluses kui ka hindajate profiili lõikes ning testitakse püstitatud hüpoteeside paikapidavust.

4. Uuringu tulemused

4.1.Hinnangud skeemiti

Hinnangud pettuseskeemidele olid üsna erinevad, kõrgeima ja madalaima hinnangu saanud skeemide hinnangute vahe oli suurem kui kaks palli. Tabelis 2 tuuakse ära skeemide üldine järjestus alustades kõige ebaeetilisemaks peetud skeemist. Tabelist nähtub, et kõige jõhkramaks või agressiivsemaks on peetud arvevabriku asutamist. Järgneb skeem, kus isik on kavandanud tulusid saada läbi pettusliku käibemaksu tagasiküsimise väga suures ulatuses, kolmandale positsioonile jääb salakaubaveoga seotud skeem.

Tabel 2. Skeemide järjestatus agressiivsuse (ebaeetilisuse) skaalal arvestades vastajate keskmiseid hinnanguid. Autori koostatud.

Skeemi nr Skeemi nimetus

Keskmine hinnang 5 palli skaalal

Hinnang ümar-datuna

15 Arvevabriku asutamine 1,701 28 Käibemaksu pettuslik tagasiküsimine suures ulatuses 1,898 2

13 Kaubaga seotud pettus - salakaup 2,040 29 Aktsiisipettus - ulatuslik kütustega seotud pettus 2,209 21 Ümbrikupalga maksmine - täielik 2,424 23 Käibe varjamine - rahvusvaheline tehing 2,525 36 Aktsiisipettus - salaviina tootmine 2,774 32 Ümbrikupalga maksmine - osaline 2,847 35 Kaubaga seotud maksupettus - tollimaksumääraga mängimine 2,932 34 Isiklike kulude näitamine ettevõtte kuludena 3,158 3

11 Käibe varjamine - majutuse deklareerimata jätmine 3,333 314 Aktsiisipettus - aktsiisikauba toomine üle piiri ja selle müük 3,373 312 Tulude varjamine - metsamüügi deklareerimata jätmine 3,768 4

7 Üüritulu varjamine 3,797 410 Dividendide maksmine töötasu asemel 3,955 4

9

Nimetatud järjestuse alusel võib oletada, et vastajatele on skeemide hindamisel olulist huvi pakkunud skeemi ulatus, st kui suures ulatuses skeem ühiskonnale kahju tekitab. Seda oletust toetab ka asjaolu, et näiteks ümbrikupalga maksmise kohta küsimustikus toodud kaks skeemi, kus nüansiks oli asjaolu, et ühel juhul maksti kogu palk mustalt, teisel juhul vaid osa sellest, tähendas vastajate hulgas hinnangu vahet keskmiselt 0,4 palli ning asjaolu, et kui täieliku ümbrikupalga varjamise skeem jäi vastajate hinnangul agressiivsuselt viiendale kohale, siis palga osalise varjamise skeem kaheksandale kohale.

Kõige enam aktsepteeritavaks skeemiks hinnati dividendide maksmist töötasude asemel, mis sai keskmiseks hinnanguks 3.955 ehk ümardatuna 4 - „mõnel juhul mõistetav käitumine“. Seega, ehkki dividendide maksmine palga asemel on tegelikult hetkel enam optimeerimisskeem kui pettuseskeem, ei hinnanud inimesed seda päris neutraalseks ehk „normaalseks käitumiseks“. Järgmised inimeste poolt enam tolerantset suhtumist leidnud skeemid olid üüritulu ja metsamüügi tulu deklareerimata jätmine (samuti ümardatuna hinnang 4) ning järgmisena aktsiisikauba toomine üle piiri ning riigisisene edasimüük. Kõiki neid enim tolereeritud skeeme iseloomustab asjaolu, et pettusliku tulu saajaks skeemis on üksikisik (erandiks on dividendide skeem) ning skeemid ei ole ulatuslikud. Samuti võib ka majutuse deklareerimata jätmist ning isiklike kulude ettevõtte arvele kirjutamist lugeda väikese ulatusega ja enam üksikisikule tulu toovateks skeemideks. Esimesed üheksa ebaeetilisemateks loetud skeemi on enam ettevõttekesksed ning sageli suureulatuslikud skeemid.

Seega võib oletada, et ühiskonnas on üsna levinud väikese ulatusega eraisikutele kasu toovate pettuste kasutamine, mida suure tõenäosusega maksuhaldur kontrollima ei jõua. Kirjeldatud skeemide kasutamist küll monitooritakse, kuid kuna menetluskulud ületaksid nendega tegelemisel sageli riigile laekuva kasu, on tõenäosus nende skeemide kasutamise korral maksuhalduri huviorbiiti jääda väike.

Tabel 3. Hinnangute jagunemine vastanute vahel (vastava hinnangu andnud isikute arv), keskmised hinnangud, mediaanid (tähistatud alakriipsuga) ja mood (tähistatud halli värviga). Autori koostatud.

Skeemid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15Keskmine 2,42 2,85 2,53 3,16 2,93 2,77 3,8 1,9 2,21 3,95 3,33 3,77 2,04 3,37 1,7

1 44 25 43 17 20 56 8 87 52 11 15 10 63 14 1002 56 42 46 37 48 21 9 40 59 13 22 13 64 25 433 40 54 50 47 54 26 42 36 50 23 53 32 34 40 254 32 47 28 53 34 55 70 9 9 56 63 75 12 77 55 5 9 10 23 21 19 48 5 7 74 24 47 4 21 4

Mediaan 2 3 2 3 3 3 4 2 2 4 3 4 2 4 1

Mood

Tabelis 3 on välja toodud koos skeemidele antud hinnangute keskmistega ka hinnangute mediaanid ja moodid (st enim antud hinnang). Moodide väljatoomine annab skeemide tajumisest selgelt suurema eristamisvõimega pildi kui seda andis tabelis 2 välja toodud ümardatud keskmiste võrdlus. Tabelist 3 nähtub, et enamike skeemide puhul on inimestel kas selgelt sarnased arusaamised või on vastuste seas olemas vähemalt selge suundumus, st tekib hinnangutes üks selge eelistus või eelistuse suund. Ainus skeem, mille puhul on vastanute seas kaks pea ühesuurust kuid selgelt eraldunud

10

vastajate gruppi, on salaviina tootmine (skeem 6), kus ligi kolmandik vastanutest on seisukohal, et see on äärmiselt jõhker skeem ning teine kolmandik arvab, et selline käitumine on teatud juhul mõistetav. Ülejäänud kolmandik jaguneb pea võrdselt muude arvamuste vahel. Millest selline arvamuste polariseerumine tuleneb, on raske öelda. Otseselt maakonnalist, hariduslikku või muud eristumist selle skeemi puhul andmetest ei ilmne, ilmneb vaid suundumus, et mehed tolereerivad nimetatud skeemi selgelt enam kui naised.

Eelnevad andmed on aga kindlasti tõestusmaterjaliks, et maksupettuste vaatlemine ühtse kogumina ei ole põhjendatud. Vastanute keskmiste hinnangute vahe erineb skeemiti kahe hindepalli ulatuses: kui kõige agressiivsemaks peetud skeemi, arvevabriku asutamise, keskmiseks hinnanguks on 1,7 palli, siis kõige enam aktsepteeritud skeemil – dividendide maksmine palga asemel – on see 3,95, üüritulu varjamise osas 3,8. Seega on tõestatud hüpotees, et erinevatesse maksupettustesse suhtuvad inimesed erinevalt, nad tajuvad neid erineval määral ebaeetilistena. Järelikult tuleks pettuste tajumist käsitlevates uuringutes küsitlused läbi viia tunduvalt täpsematena, et saada adekvaatset informatsiooni maksupettuste tajumise kohta.

Pettuse liiki arvestades (vt tabel 4) on kõige tolerantsemalt suhtutud tululiigi muutmisega seotud skeemi ehk töötasu asendamisse dividendidega. Tulemus on loogiline lähtuvalt asjaolust, et nimetatud skeemi võib pidada pigem optimeerimiseks kui pettuseks. Küllaltki tolerantselt suhtuvad elanikud ka tulude varjamisse ning käibe varjamisse. Aktsiisipettused, ümbrikupalga maksmine ning käibemaksu tagasiküsimine on elanike hinnangul eelnevatest enam taunimist väärt, kõige vähem vastuvõetavad on elanikele kaubaga seotud pettused ning arvevabriku loomine ja tegevus.

Tabel 4. Erinevate pettuse liikide tajumine elanike poolt.Pettuse liik Keskmine hinnangTululiigi muutmine 3,955Tulude varjamine 3,782Käibe varjamine 2,929Aktsiisipettused 2,785Ümbrikupalk 2,636Käibemaksu pettuslik tagasiküsimine või võltskulude tekitamine 2,528Kaubaga seotud pettused 2,486Kahju tekitamine ühiskonnale 1,701

Tabel 5. Erineva ulatusega pettuseskeemide tajumine elanike poolt.Suured vs väikesed Keskmine hinnangVäikesed 3,424Suured 2,264

Pettuse ulatus on vastanute seisukohast oluliseks eristamise tunnuseks (vt tabel 5): ulatuslikke pettusi peetakse selgelt ebaeetilisemateks kui väikese ulatusega pettusi. Kuna suuresti sõltub pettuse ulatus ka asjaolust, kas teo paneb toime eraisik või ettevõte, peaks ootuste kohaselt tabelis 6 toodud hinnangud olema soosivamad eraisikute pettuste suhtes. Üldiselt see ka nii on, erandiks on skeemid, kus eraisik kasutab isikliku kasu saamiseks oma ettevõtet. Sellised skeemid on elanikelt saanud veelgi karmima hinnangu kui ettevõtete poolt toimepandud pettused.

11

Tabel 6. Pettuseskeemide tajumine sõltuvalt pettuse toimepanijast.Eraisik vs ettevõte HinnangEraisik 3,428Ettevõte 2,663Eraisik läbi ettevõtte 2,528

Tabel 7. Pettuseskeemide tajumine maksuliigist sõltuvalt.Maksuliigid HinnangÜksikisiku tulumaks 3,782Töötasumaksud 3,075Aktsiisid 2,785Käibemaks 2,523Tollimaks ja käibemaks 2,486

Maksuliigist sõltuvalt (vt tabel 7) on kõige enam vastuvõetavad elanikele üksikisiku tulumaksuga seotud pettuseskeemid, millele antud keskmine hinnang on ümardatuna „mõnel juhul mõistetav käitumine“. Järgnevateks enim aktsepteeritud pettusteks on maksuliigi lõikes on töötasumaksudega (tulumaks ja sotsiaalmaks) seotud pettused, sellele järgnevad aktsiisid ja käibemaks ning kõige vähem vastuvõetavad on inimestele koondhinnanguna kaubaga seotud maksupettused (tollimaksu ja käibemaksu kombinatsioon). Seega võib pettustele antud hinnangu alusel oletada maksude põhiselt järgmist: enim aktsepteeritakse ja suure tõenäosusega ka viiakse läbi üksikisiku tulumaksu pettusi, selle järgnevad tööjõumaksudega seotud pettused.

4.2.Hindaja profiil

Järgnevalt võrreldakse erinevate elanike gruppide arvamuste keskmisi hinnanguid ja keskmiste hinnangute erinevusi skeemiti. Joonisel 2 on toodud meeste ja naiste keskmiste hinnangute võrdlus. Keskmiste võrdlusest nähtub, et mehed suhtuvad maksupettustesse veidi tolerantsemalt kui naised, kuigi hinnangute graafikud liiguvad joonisel vägagi sarnaselt. Enamuse skeemide puhul esineb keskmiste hinnangute võrdluses samasuunaline tendents, st meeste hinnang on skeemile veidi enam aktsepteeriv kui naistel. Vastupidine on suund vaid kahe skeemi puhul: naised suhtuvad tolerantsemalt ulatuslikku kütusepettusesse ja deklareerimata metsamüüki. Samas on nimetatud skeemidesse suhtumise vahed ühed väiksematest, neist väiksem on erinevus suhtumises veel vaid üüritulu varjamisse ja eraisikute piiriülesesse aktsiisikauba ärisse.

Suurim on suhtumiste erinevus salaviina tootmisesse ning isiklike kulude näitamisse ettevõtte kuludena. Nende skeemide puhul on meeste suhtumine selgelt pettust pooldavam kui naistel. Mediaanitest programmis SPSS näitab, et soogruppide hinnangute mediaanides on suurimad erinevused skeemide 6 (salaviina tootmise) ja 10 (dividendide maksmises palga asemel) puhul. Põhjuseid, millest sellised soolised hinnangute erinevused tulenevad, on raske määratleda. Võimalik,

12

et selgemaks saaksid hinnangute erinevuste põhjused täiendavate uuringute läbiviimisel isikuid mõjutavate tegurite osas.

0.0001.0002.0003.0004.000

meesnaine

Joonis 2. Meeste ja naiste hinnangute keskmised skeemiti. Autori koostatud.

Kuna teooria viitab sellele, et juhtide kui keskmisest loomingulisemate inimeste suhtumine pettustesse võiks olla soosivam kui muude inimeste suhtumine, võrreldakse järgnevalt juhtide ja ettevõtte omanike hinnanguid muude vastanud isikute hinnangutega. Jooniselt 3 nähtub, et keskmiselt on selles võrdluses hinnangute vahe sama suur kui meeste ja naiste hinnangute vahe. Siin on juhtidel muudest selgelt kõrgem hinnang dividendide ja palga küsimusele, oluliselt tolerantsemalt suhtuvad juhid ka ümbrikupalga maksmisesse, käibe varjamisse ja üüritulu varjamisse. Huvitaval kombel on suurim vastupidine arvamuste erinevus ulatusliku kütuse pettuse skeemi puhul. Kuid siin on pilt eelmisest võrdlusest erinev ka selle poolest, et hinnangute polariseerumine gruppide vahel ei ole kõikide skeemide puhul samasuunaline, mitte-juhid peavad lubatumaks tervelt viite skeemi, ülejäänud neli (peale mainitud kütusepettuse) on ulatuslik käibemaksupettus, salakauba toimetamine üle piiri, tollimaksumääradega petmine ning piiriülene aktsiisikaubandus. Mediaanitest programmis SPSS tuvastas suurimad gruppide sisesed erinevused skeemides 4 ja 10 ehk isiklike kulude näitamises ettevõtte kuludena ning dividendide ja palga skeemis.

13

1. Ümbrik

upalga m

aksm

ine

3. Käib

e varj

amine

5. Kau

baga se

otud mak

supettus

7. Üürit

ulu varja

mine

9. Akts

iisipett

us

11. Käib

e varj

amine

13. Kau

baga se

otud pettus

15. Arve

vabrik

u asutam

ine0.0000.5001.0001.5002.0002.5003.0003.5004.0004.5005.000

ei ole juht või omanikjuht või omanik

Joonis 3. Juhtide ja omanike hinnangute võrdlus skeemiti muude isikutega. Autori koostatud.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150.000

0.500

1.000

1.500

2.000

2.500

3.000

3.500

4.000

4.500

algkeskkõrg

Joonis 4. Pettuse skeemidesse suhtumise erinevused tulenevalt haridustasemest. Autori koostatud.

Haridustasemetest tulenevalt on pettustesse suhtumine kõige soosivam selgelt keskharidusega inimestel, järgnevad kõrgharidusega isikud ning kõige vähem tolerantselt suhtuvad maksupettustesse algharidusega elanikud. Vahed hinnangutes on oluliselt suuremad kui eelneva soolise võrdluse korral või juhtimisest või omandist tulenevates hinnangutes. Ja rõhutada tuleb, et vahed on alati ühesuunalised. Skeeme, kus suhtumine oleks vastupidine, ei esine. Kesk ja kõrghariduse võrdluses on suurimad kontrastid tollimaksupettuse ja arvevabriku skeemi puhul. Alg- ja keskharidusega inimeste suhtumist võrreldes on kontrastid suurimad deklareerimata metsamüügi ja üüritulu varjamise puhul. Programmi SPSS mediaanitest näitab olulist gruppide erinevust skeemi 5 puhul ehk tollimaksupettusesse suhtumises.

14

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150.000

0.500

1.000

1.500

2.000

2.500

3.000

3.500

4.000

4.500

kuni 2526 kuni 4546 kuni 6566 või vanem

Joonis 5. Vanuselised erinevused maksupettuste skeemide hindamisel. Autori koostatud.

Vanusegruppide võrdluses (joonisel 5) on keskmiste hinnangute puhul üldiselt selge suundumus: mida vanemasse gruppi kuulub hindaja, seda vähem tolerantselt suhtub ta maksupettustesse. Üldiselt on kõige nooremate vastajate hinnangud 2/3 skeemide puhul teistest vanusegruppidest soosivamad, eranditeks skeemid 7, 11, 12 ja 13 ehk siis üüritulu varjamine, majutuse deklareerimata jätmine, metsamüügi deklareerimata jätmine ja salakaubavedu. Viimatinimetatus tuvastas suurimaid gruppidevahelisi erinevusi ka analüüsiprogrammi SPSS mediaanitest. Kui ülejäänud vanusegruppide keskmiste joonte liikumist võib pidada omavahel sarnaseks, siis üle 66 aastaste vanusegrupi joon liigub teistest oluliselt erinevalt. Ilmselt tuleneb see asjaolust, et üle 66 aastaseid vastajaid osales küsitluses kokku vaid kolm ning seetõttu tulevad selles grupis teistest enam esile individuaalsed erisused.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150

0.51

1.52

2.53

3.54

4.5

LinnMaa

Joonis 6. Hinnangute erinevused linna (Tallinn ja Tartu) ja maa (kõik muud piirkondlikud grupid) vahel. Autori koostatud.

Kui mitmed kirjandusallikad toovad esile võimaluse, et linnastumine suurendab pettuse skeemide tolereerimist (kuna isik ei ole enam nii teravalt kogukonna pilgu all), siis käesoleva uuringu tulemused seda ei kinnita (vt joonis 6). Pettuseskeemidele antavates hinnangutes ei olnud suuri erinevusi tulenevalt elukohast kas suuremas linnas vs väikelinnas või maakohas. Veidi täpsem piirkondade jaotus (joonisel 7) annab tulemi, kus selgelt maksupettuste mitte-aktsepteerijana eristub Kesk-Eesti vastajate joon, kuid kuna sellesse gruppi kuulubki vaid kolm vastajat, ei ole tegu siiski statistiliselt tõsiselt võetava eristumisega. Teisel kohal kriitiliste hinnangute andjana olid tallinlased (36 vastajat) ja Lõuna-Eesti (17 vastajat). Üllatavalt eristub pettusi enim tolereeriva grupina Lääne-Eesti (11

15

vastajat) ning ka Tartu (42 vastanut) on mitme skeemi puhul enim pettusi soosivas tsoonis. Minimaalse ja maksimaalse hinnangu vahe on 1,226 palli. Seega võib väita, et suhtumises eksisteerivad teatud regionaalsed iseärasused. Skeemide lõikes on hinnangute vahe suurim (2,333 palli) seitsmenda skeemi puhul ehk üüritulude varjamise puhul. Kõige väiksem on hinnangute vahe neljanda skeemi puhul – isiklike kulude näitamine ettevõtte kuludena (0,780 palli).

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150.0000.5001.0001.5002.0002.5003.0003.5004.0004.5005.000

HarjumaaKesk-EestiLääne-EestiLõuna-EestiTallinnTartuTartumaaVirumaa

Joonis 7. Piirkondade vahelised erinevused hinnangutes maksupettuste skeemidele. Autori koostatud.

Järgnevalt vaadeldakse isikute gruppe kahe tunnuse alusel. Esmalt võetakse tunnustena vaatluse alla sugu ja juhtimiskogemus. Keskmiste hinnangute võrdlus (toodud tabelis 8) näitab, et juhtimiskogemuse olemasolu muudab meeste ja naiste vahelised arvamused sarnasemaks, naisjuhtide arvamused sarnanevad enim meesjuhtide arvamusega ning tunduvalt vähem naiste arvamustega, kes ei ole juhid. Meeste tajusid pettuseskeemide osas juhtimiskogemus sedavõrd ei mõjuta. Nais- ja meesjuhtide hinnangute suurim lahknemine (vt joonis 8) toimub metsamüügi skeemi puhul, mille suhtes naised on oluliselt leebemad kui mehed. Mitte-juhtide arvamuste suurim lahknemine aga leiab aset salaviina tootmise ja müügi skeemi puhul, kus mehed hindavad skeemi oluliselt leebemalt (terve hindepalli võrra) kui naised.

Tabel 8. Juhtimiskogemuse ja soogrupi koosmõju – keskmised tulemused. Autori koostatud.

Sugu + juhtimiskogemus Vastanute arv Keskmine hinnangMees, kes ei ole juht 45 2,895Naine, kes ei ole juht 61 2,710Mees, kes on juht 58 2,940Naine, kes on juht 13 2,933

16

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150.0000

0.5000

1.0000

1.5000

2.0000

2.5000

3.0000

3.5000

4.0000

4.5000

5.0000

juhtimiskogemuseta meesjuhtimiskogemuseta nainemees, juhtnaine, juht

Joonis 8. Juhtimiskogemuse ja soogrupi koosmõju, hinnangud pettuse skeemidele. Autori koostatud.

Tabel 9. Hariduse ja soogrupi koosmõju, vastanute arv ja keskmised hinnangud. Autori koostatud.Sugu ja haridus Vastanuid Keskmine hinnangalgharidusega mees 6 2,133keskharidusega mees 31 3,323kõrgharidusega mees 66 2,803Keskharidusega naine 14 2,676Kõrgharidusega naine 60 2,767

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150

0.5

1

1.5

2

2.5

3

3.5

4

4.5

5

algharidusega meeskeskharidusega meeskõrgharidusega meeskeskharidusega nainekõrgharidusega naine

Joonis 9. Hariduse ja soogrupi koosmõju, vastanute keskmised hinnangud skeemide lõikes. Autori koostatud.

Eelnevast tabelist 9 on näha, et teistest oluliselt enam soosivad maksupettusi keskharidusega mehed. Kõige vähem tolerantsed on pettuste suhtes algharidusega mehed. Naissoost vastanute seas kahjuks algharidusega inimesi ei olnud ja seega puudub info selle grupi hinnangute kohta. Kesk- ja kõrgharidusega naiste hinnangute erinevus ei ole suur, vaid 0,09 palli, samas kui meestel on kesk- ja kõrgharidusega isikute hinnangute vahe 0,48 palli. Seega võib oletada, et meeste puhul on haridustase üheks oluliseks mõjuriks maksupettuste tolereerimisel.

17

Tabel 10. Vastajate keskmised hinnangud tulenevalt vanusest ja soost. Autori koostatud.

Sugu ja vanus Vastajaid Keskmine hinnangmees kuni 25 21 2,99mees 26 kuni 45 66 2,89mees 46 kuni 65 14 3,02mees 66 või vanem 2 2,40naine kuni 25 12 3,16naine 26 kuni 45 51 2,71naine 46 kuni 65 10 2,46naine 66 või vanem 1 2,73

Vanust ja sugu tunnustena koos vaadeldes paistab silma, et noored kuni 25 aastased naised on grupp, kes suhtub maksupettustesse kõige aktsepteerivamalt, järgnevad mehed vanuses 46 – 65. Kõige vähem aktsepteerivad maksupettusi üle 65 aastased mehed ja naised vanuses 46 – 65. Joonte põhigrupist erinevalt liiguvad taas gruppide hinnangud, kus liikmeid on 1 – 2 ehk 66 aastaste ja vanemate isikute grupid.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150

0.5

1

1.5

2

2.5

3

3.5

4

4.5

5

mees kuni 25mees 26 kuni 45mees 46 kuni 65mees 66 või vanemnaine kuni 25naine 26 kuni 45naine 46 kuni 65naine 66 või vanem

Joonis 10. Vastajate keskmised hinnangud skeemiti tulenevalt vanusest ja soost. Autori koostatud.

Vanuse ja hariduse kombinatsiooni vaadates (tabel ja joonis 11) on näha, et maksupettusi soosivad enim keskharidusega kuni 25 aastased isikud ning järgmise grupina keskharidusega 26-45 aastased isikud. Sellises tunnuste kombinatsioonis tekib neli gruppi, kus grupis inimeste arv on vaid 1 või 2. Sellelt jooniselt on selgelt näha, et suurema grupi puhul tasanduvad isikute originaalsed arvamused ning statistiliste gruppide arvamuste keskmised on omavahel üsna sarnased, eristudes peamiselt vaid liikumise piirkonna (vahemiku) poolest. Samas väikeste gruppide jooned liiguvad põhitrendidest erinevalt. Selgelt teistest allpool liigub kuni 25 aastaste algharidusega isikute joon (4 isikut grupis), mis järgib siiski üldist joontekimpu.

Tabel 11. Vastajate keskmised hinnangud tulenevalt vanusest ja haridusest. Autori koostatud.

18

Vanus ja haridusVastanute arv

Vastanute keskmine hinnang

kuni 25, alg 4 2,30kuni 25, kesk 12 3,25kuni 25, kõrg 17 3,0926-45, alg 1 1,4726-45, kesk 31 3,1226-45,kõrg 85 2,7246-65, kesk 2 2,4046-65, kõrg 22 2,8266 või vanem, alg 1 2,1366 või vanem, kõrg 2 2,70

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150

0.51

1.52

2.53

3.54

4.55

26-45, alg 126-45, kesk 3126-45,kõrg 8546-65, kesk 246-65, kõrg 2266 või vanem, alg 166 või vanem, kõrg 2kuni 25, alg 4kuni 25, kesk 12kuni 25, kõrg 17

Joonis 11. Vastajate keskmised hinnangud tulenevalt vanusest ja haridusest.Autori koostatud.

Tabel 12. Vastajate keskmised hinnangud tulenevalt vanusest ja juhtimiskogemusest. Autori koostatud.

Vanus ja juhtimiskogemus Vastanuid Keskmine hinnangEi ole juht, kuni 25 21 3,15Ei ole juht, 26 kuni 45 69 2,71Ei ole juht, 46 kuni 65 13 2,68Ei ole juht, 66 või vanem 3 2,51Juht, kuni 25 12 2,88Juht, 26 kuni 45 48 2,96Juht, 46 kuni 65 11 2,92

19

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150

0.5

1

1.5

2

2.5

3

3.5

4

4.5

5

Ei ole juht, kuni 25Ei ole juht, 26 kuni 45Ei ole juht, 46 kuni 65Ei ole juht, 66 või vanemJuht, kuni 25Juht, 26 kuni 45Juht, 46 kuni 65

Joonis 12. Vastajate keskmised hinnangud skeemiti tulenevalt vanusest ja juhtimiskogemusest. Autori koostatud.

Vanuse ja juhtimiskogemuse kombinatsioon (tabel 12 ja joonis 12) näitab, et enim tolerantselt suhtuvad pettustesse kuni 25 aastased isikud, kes ei ole juhid. Nende joon on sarnaseim juhtidega vanuses 26-45 ja samuti 46-65. Noored kuni 25 aastased juhid suhtuvad pettustesse palju vähem soosivalt. Selgelt kõige vähem tolerantsed on pettuste suhtes üle 65 aastased isikud, kes ei ole juhid. Kuna selles grupis oli vastanuid vaid kolm, on joone liikumine erinev üldkogumist.

Tabel 13. Vastajate keskmised hinnangud tulenevalt haridusest ja juhtimiskogemusest. Autori koostatud.

Haridus ja juhtimiskogemus Vastanuid Keskmine hinnangEi ole juht, algharidus 1 2,133Ei ole juht, keskharidus 28 3,014Ei ole juht, kõrgharidus 77 2,715Juht, algharidus 5 2,133Juht, keskharidus 17 3,298Juht, kõrgharidus 49 2,897

Jooniselt 13 paistab, et juhtimiskogemuse ja hariduse seos näitab selgelt, et keskharidusega juhid on isikutegrupp, kes suhtuvad maksupettustesse kõige tolerantsemalt, nende graafik joonisel sarnaneb oma hinnangutelt ja liikumiselt teiste gruppidega, kuid liigub teistest selgelt kõrgemal ehk siis pettusi enam tolereerivas alas. Ülejäänud graafikutest erinevaid sakke teeb algharidusega mittejuhtide graafik, kuid kuna selliseid isikuid osales küsitluses vaid üks, ei saa selle grupi kohta mingeid järeldusi teha. Selgelt teistest allpool liigub algharidusega juhtide graafik, graafik järgib siiski põhitrende. Kuigi ka algharidusega juhtide grupp ei ole suur – 5 inimest, võib selle grupi kohta juba väita, et tegemist on olulise eristumisega.

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 150

0.51

1.52

2.53

3.54

4.55

Ei ole juht, algharidusEi ole juht, keskharidusEi ole juht, kõrgharidusJuht, algharidusJuht, keskharidusJuht, kõrgharidus

Joonis 13. Vastajate keskmised hinnangud skeemiti tulenevalt haridusest ja juhtimiskogemusest. Autori koostatud.

Eelnevat arvestades võib väita, et tõestust on leidnud ka teine hüpotees – erinevad elanike grupid sõltuvalt soost, vanusest, haridusest ja juhtimiskogemusest tajuvad pettusi eetilisuse skaalal erinevalt. Arvestades tunnuseid üksikult (st leides iga tunnuse lõikes kõige enam tõenäolise pettusi tolereeriva alamgrupi) saame enim pettusi tolereeriva isiku profiiliks Eestis: meessoost väga noor (kuni 25 a) isik, kes on keskharidusega juht või omanik elukohaga Lääne-Eestis või kui arvestada linna ja maa võrdluse tulemit, siis pigem Tartus. Kui püüda määratleda reaalselt pettusi enim aktsepteeriva isiku profiili (st kui luua mikro-grupid enamate tunnuste alusel ja vaadelda näiteks nelja tunnuse koosmõju – soo, vanuse, hariduse ja juhtimiskogemuse), saame tulemuseks, et enim pettustesse tolerantselt suhtuvaks isikuks on noor kuni 25 aastane naine, kes on juht ja kellel on kõrgharidus. Sellisesse gruppi jääb kaks konkreetset isikut. Sellist tulemit aga ei saa enam statistiliselt oluliseks lugeda, kuna hinnangu andnud grupid on liiga väikesed. Profiili otsingul lähtutakse seetõttu tunnuste eraldi vaatlemisest ning tulemiks on hüpoteetiline isik, mitte konkreetne reaalselt eksisteeriv isik või isikutegrupp.

Kokkuvõttes võib seega öelda, et statistika alusel on hüpoteetiliseks isikuks, kes Eestis enim aktsepteerib maksupettusi, väga noor kuni 25 aastane mees, kellel on keskharidus ja kes töötab juhina või on ettevõtte omanik ning kes elab Lääne-Eestis või siis Tartus. Vastandina, kõige vähem pettusi aktsepteerivaks isikuks on vanem (st üle 66 aasta vana) algharidusega naine, kes elab Kesk-Eestis maapiirkonnas ja ei ole ettevõtte juht või omanik.

Järeldused ja soovitused järgnevateks uuringuteks

Erinevate maksupettuse skeemide uuringuid ei ole autorile teadaolevalt sellisel kujul varem läbi viidud ning seega ei ole võimalik väita, kas käesolev uuring kinnitab või lükkab eelnevate uuringute tulemusi ümber. Üldistatult võib öelda, et nagu eeldatud, suhtusid elanikud vähem tolerantselt skeemidesse, mis olid ulatuslikumad ja mis ühtlasi ei olnud ka kõigile kättesaadavad (pettused läbi ettevõtte). Samas, et uuringu tulemust oleks võimalik võrrelda teiste riikidega, tuleks sarnaseid täpsemaid pettuse liike arvesse võtvaid uuringuid läbi viia ka teistes riikides.

21

Maksupetturi profiili otsingul on samas tehtud piisavalt eelnevaid uuringuid ning võib väita, et käesoleva uuringu tulemused toetavad suures osas eelnevates uurimustes toodud järeldusi. Sarnased on käesoleva uuringu tulemused soo, juhtimiskogemuse ja ka vanuse osas. Samas näitab käesolev uuring, et enim pooldavad pettusi Eestis keskharidusega isikud (peamine osa uuringuid on jõudnud tulemusele, et kõrgharidusega isikud pooldavad pettusi enim), järgnevad kõrgharidusega ning seejärel algharidusega isikud. Kõige vähem pettusi pooldava isiku profiil kattub eelnevate uuringute tulemitega – vanem algharidusega naine, kes ei oma juhtimiskogemust.

Kuigi uuringu puuduseks on asjaolu, et valimi koosseisu ei olnud küsitlusmeetodi tõttu võimalik suunata ning vastajate arv oleks võinud olla suurem, siis positiivse küljena võib välja tuua eeldatavalt ausaid vastuseid. Suure tõenäosusega võib selle uuringu tulemusi usaldada, kuna vastajad võisid ankeete täites täiesti kindlad olla, et nende isikuid ei ole võimalik tuvastada ning seega ka nende ausust kuritarvitada. Seega, et erinevate riikide uuringute tulemused oleksid võrreldavad ka erinevate pettuse liikide tajumise osas, peaksid sarnased olema ka uuringute disainid, eriti küsitlusmeetodi osas. Võimalik on, et näiteks üleminekumajandustele omane suurem tolerantsus maksupettuste osas ongi seotud vaid teatud väikeseulatuslike skeemidega ning sarnaneb teiste riikidega olulisemate ja ulatuslikemate pettuste puhul.

Viidatud allikad

1. Akaah, I. P. 1989. Differences in Research Ethics Judgments Between Male and Female Marketing Professionals. - Journal of Business Ethics, Vol 8, p 375-381. [http://link.springer.com/article/10.1007/BF00381729]

2. Aljaaidi, K. S. Y., Manaf, N. A. A., Karlinsky, S. S. 2011. Tax Evasion as A Crime: A Survey of Perception in Yemen. International Journal of Business and Management, Vol. 6, No. 9; September 2011.

3. Allingham, M., Sandmo, A. 1972. Income Tax Evasion: A Theoretical Analysis, Journal of Public Economics, 1, 323-338.

4. Alm, J.;B. Torgler. B. 2006. Culture differences and tax morale in the United States and in Europe. Journal of Economic Psychology, 27, 224-246.

5. Alm, J.; Torgler, B. Estimating the Determinants of Tax Morale. National Tax Association – Tax Institute of America. Proceedings of the Annual Meeting, 2004, p 269-274.

6. Arozamena, L., Besfamille, M., Sanguinetti, P. 2009. Optimal taxes and penalties when the government cannot commit toi ts audit policy. Taxation, Subsidies & Revenue eJournal. 07/2009.

7. Arrington, C.E., Reckers, P. M. J. 1985. A Social-Psychological Investigation into Perceptions on Tax Evasion. Accounting and Business Research, Summer 1985.

8. Babakus, E., Cornwell, T. B., Mitchell V., Schlegelmilch, B. 2004. Reactions to Unethical Consumer Behavior across Six Countries. The Journal of Consumer Marketing, 21(4/5), 254-263.

9. Barnett, J. H., Karson, M. J. 1987. Personal Values and Business Decisions: An Exploratory Investigation.Journal of Business Ethics, 6(5), 371-382.

10. Barnett, J.H.; Karson, M.J. 1987. Personal Values and Business Decisions: An Exploratory Investigation. Journal of Business and Ethics, Julay 1987, Volume 6, Issue 5, pp 371 – 382.

22

11. Boyd, D.P. 1981. Improving Ethical Awareness Through the Business and Society Course. - Business and Society, December 1981, vol. 20, no 2 27-31.

12. Browning, J., Zabriskie, N. B. 1983. How Ethical Are Industrial Buyers? Industrial Marketing Management, 12(4), 219-224.

13. Burton, H. A., Karlinsky S. S., Blanthorne, C. 2005. Perception of a White Collar Crime: Tax Evasion. Journal of Legal Tax Research, Volume 3.

14. Callan, V.J. 1992. Predicting Ethical Values and Training Needs in Ethics. Journal of Business Ethics, 11(10), 761-769.

15. Chander, P. 2005, Income tax Evasion and the Fear of Ruin. Economica, Forthcoming. National University of Singapore (NUS) - Department of Economics. [http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=954364 ]

16. Chander, P. and Wilde, L.L. 1998. A general characterization of optimal income tax enforcement. Review of Economic Studies, 65, 165-183.

17. Cohn, G. 1998. The Jewish View on Paying Taxes. - Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, Vol 1, p 109-120.

18. Cowell, F. 1990b. Cheating the Government: The Economics of Evasion. Cambridge, The MIT Press, p 267 [http://ideas.repec.org/b/mtp/titles/0262532484.html]

19. Cowell, F. 1990a. Tax Sheltering and the Cost of Evasion. Oxford Economics Papers, Vol 42, No 1, pp 231-243.

20. De Juan, A., Lasheras, M., Mayo, R. 1994, Voluntary Tax Compliant Behaviour of Spanish Income Tax Payers, Public Finance, 49(0), 90-105.

21. DeMoville, W. 1998. The Ethics of Tax Evasion: A Baha’i Perspective. - Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, Vol 1, p 356-368.

22. Dhaliwal, D., Gleason, C. A., Mills, L. F. 2004. Last-chance earnings management: Using the tax expense to meet analysts’ forecasts. Contemporary Accounting Research 21 (2): 431–459.

23. Dyreng, S., Mayew, W. J., Williams, C. D. 2012. Religious Social Norms and Corporate Financial Reporting. Journal of BusinessFinance and Accountin, Vol. 39, Issue 7-8,pp. 845-875.

24. Dyreng, S.; Hanlon M.;. Maydew, E. L. 2010. The Effects of Executives on Corporate Tax avoidance. The Accounting Review, Vol. 85, No 4, pp. 1163 – 1189.

25. Erickson, M., Hanlon, M., Maydew, E. 2004. How much will firms pay for earnings that do not exist? Evidence of taxes paid on allegedly fraudulent earnings. The Accounting Review 79 (2): 387-408.

26. Franzoni, L. A. 1998. Tax evasion and tax compliance. Available at SSRN: http://ssrn.com/abstract=137430 or http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.137430

27. Gino, F.; Ariely, D. 2012. The Dark Side of Creativity: Original Thinkers Can Be More Dishonest. Journal of Personality and Social Psychology, 102(3), 445-459.

28. Graham, J. R., Hanlon, M., Shevlin, T., Shroff, N. 2012. Incentives for Tax Planning and Avoidance: Evidence from the Field. Working paper, Duke University, MIT, and University of California, Irvine. Electronic copy available at: http://ssrn.com/abstract=2148407.

29. Gronbacher, G.M.A. Taxation: Catholic Social Thought and Classical Liberalism. - Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, 1998, Vol 1, p 91-100.

30. Harris, J. R. 1990. Ethical Values of Individuals at Different Levels in the Organizational Hierarchy of a Single Firm. Journal of Business Ethics, 9(9), 741-750.

23

31. Harris, J. R. 1990. Ethical Values of Individuals at Different Levels in the Organizational Hierarchy of a Single Firm. Journal of Business and Ethics, Vol. 9, No 9, Sept 1990.

32. Hindriks, J. 1999. On the incompatibility between revenue maximization and tax progressivity. European Journal of Political Economy, 15, 123-140.

33. Hoffman, J. J. Are Women Really More Ethical Than Men? Maybe It Depends on the Situation. - Journal of Managerial Issues, 1998, Vol 10, p 60-73.

34. Inglehart, R.; Bazanes, M.; Diez-Medrano, J.; Halman, L.; Luijkx, R. 2004. Human Beliefs and Values: a cross-cultural sourcebook based on the 1999-2002 values surveys. Mexico, 520 p.

35. Izraeli, D. 1988. Ethical Beliefs and Behavior among Managers: A Cross-Cultural Perspective. Journal of Business Ethics, 7(4), 263-271.

36. Kahneman, D., Tversky, A. (1979) Prospect theory: An Analysis of decision munder risk. Econometrica, Vol. 47, Issue 2, p. 263 1979.

37. Kelley, S.W., Ferrell, O. C., Skinner, S.J. 1990. Ethical Behavior Among Marketing Researchers: An Assessment of Selected Demographic Characteristics. Journal of Business Ethics, 9(8), 681-688.

38. Kidwell, J. M., Stevens, R. E., Bethke, A. L. 1987. Differences in Ethical Perceptions Between Male and Female Managers: Myth or Reality? Journal of Business Ethics, 6(6), 489-493.

39. Kinsey, K. 1992. Deterrence and Alienation Effects of IRS Enforcement: An Analysis of Survey Data, in Slemrod, J., ed., Why peole pay taxes: Tax compliance and enforcement, Ann Arbor: University of Michigan Press.

40. Kirchler, E. 2007. The Economic Psychology of Tax Behaviour. New York: Cambridge University Press, June 2007.

41. Kirchler, E., S. Muehlbacher, B. Kastlunger & I. Wahl. 2010. Why Pay Taxes? A Review of Tax Compliance Decisions. In J. Alm, J. Martinez-Vazquez & B. Torgler (Eds.), Developing Alternative Frameworks forExplaining Tax Compliance (pp. 15-31). London & New York: Routledge.

42. Klepper, S., Nagin, D. 1989. The Criminal Deterrence literature: Implications for Research on Taxpayer Compliance, in J.Roth and J.Scholz, eds., Taxpayer Compliance, vol. II, University of Pensylvania Press, Philadelphia.

43. Kohut, G. F. Corriher, S. E. 1994. The Relationship of Age, Gender, Experience and Awareness of Written Ethics Policies to Business Decision Making. S.A.M. Advanced Management Journal, 59(1), 32-39.

44. Kriz, K.; Meriküll, J.; Paulus, A.; Staehr, K. 2008. Why Do Individuals Evade Payroll and Income Taxation in Estonia? INFER Advances in Economic Research: Shadow Economy, Corruption, and Governance (240 - 264). Edward Elgar Publishing.

45. Longenecker, J. G., McKinney, J. A., Moore, C. W. 1989. Do Smaller Firms Have Higher Ethics? Business and Society Review, 71, 19-21.

46. Mason, R., Calvin, L. 1984. Public Confidence and Admitted Tax Evasion, National Tax Journal, 37(4), 489-96.

47. Mc Gee, R. W., Lingle, C. 2005. The Ethics of Tax Evasion: A Survey of Guatemalan Opinion. Presented at the 60th

International Atlantic Economic Conference, New York, October 6-9, 2005. Also available at www.ssrn.com.

48. McGee, R. W., Noronha, C. 2007. The Ethics of Tax Evasion: A Survey of Opinion in Southern China, Andreas School of Business Working Paper, reprinted at www.ssrn.com.

24

49. McGee, R. W., Rossi, M. J. 2006. The Ethics of Tax Evasion: A Survey of Law and Business Students in Argentina. Sixth Annual International Business Research Conference, co-sponsored by the Coggin College of Business, University of North Florida and the School of Management, Warsaw University, February 10-11, 2006, Jacksonville, Florida. Reprinted at www.ssrn.com.

50. McGee, R. W. 2008. Changing attitudes toward the ethics of tax evasion: an empirical study of ten transition economies. Accounting and Finance in Transition. Series editor Željko Ševic. Greenwich University Press, London.

51. McGee, R. W., Basic, M., Tyler, M. 2006. The Ethics of Tax Evasion: A Survey of Bosnian Opinion, Presented at the Fifteenth Annual World Business Congress of the International Management Development Association (IMDA), Sarajevo, Bosnia, June 18-21. Reprinted at www.ssrn.com.

52. McGee, R.; Cohn, G. 2006. Jewish Perspectives on the Ethics of Tax Evasion. Andreas School of Business Working Paper. [http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=929027]

53. McGee, R.W. 1998a. Jewish Views on the Ethics of Tax Evasion. – Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, Vol 1, No 3.

54. McGee, R.W. 1998b. The Ethics of Tax Evasion in Islam: A Comment. - Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, Vol 1, p 162-168.

55. McGee, R.W., Tyler, M. 2006. Tax Evasion and Ethics: a Demographic Study of 33 Countries. Andreas School of Business Working Paper. [http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=940505]

56. McGee, R.W.; Guo, Z. 2006. The Ethics of Tax Evasion: A Survey of Law, Business and Philosophy Students in China. Presented in International Academy of Business and Public Administration Disciplines, 2006 January Winter Conference, Orlando, Florida. [http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=869304]

57. McGee, R.W.; Lingle, C. 2005. The Ethics of Tax Evasion: A Survey of Guatemalan Opinion. Andreas School of Business Working Paper Series, March 2006. [http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=892323]

58. McGee, R.W.; Smith, S.R. 2006. Ethics, Tax Evasion and Religion: A Survey of Opinion of Members of the Church of Jesus Christ of Latter-Day Saints. Andreas School of Business Working Paper Series.

59. McGraw, A.P., Larsen, J.T., Kahneman, D., Schkade, D. 2010. Comparing Gains and Losses. Psychological Science, Vol. 21, No. 10, pp. 1438-1445.

60. Meriküll, J., Staehr, K. 2010. Unreported Employment and Envelope Wages in Mid-Transition: Comparing Developments and Causes in the Baltic Countries. Comparative Economic Studies, 2010, 52, (637-670). www.palgrave-journals.com/ces/

61. Mirrlees, J. 1971. An exploration in the theory of optimal income taxation. Review of Economic Studies, 38, 175-208.

62. Murtuza, A.; Ghazanfar, S.M. Taxation as a Form of Worship: Exploring the Nature of Zakat. - Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, 1998, Vol 1, p 134-161.

63. Nyaw, M.; Ng, I. 1994. A Comparative Analysis of Ethical Beliefs: A Four Country Study. July, 1994, Volume 13, Issue 7, pp 543 – 555. [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00881299?LI=true#]

64. Pennock, R. T. Death and Taxes: On the Justice of Conscientious War Tax Resistance. - Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, 1998, Vol 1, p 58-76.

25

65. Raskolnikov, A. 2006. Crime and Punishment in Taxation: Deceit, Deterrence, and the Self-Adjusting Penalty. Columbia Law Review, April 2006; Columbia Law and Economics Working Paper No. 284. Available at SSRN: http://ssrn.com/abstract=823468.

66. Ross, A. M., McGee R. W. 2012 a. Education Level and Ethical Attitude Toward Tax Evasion: ASix Country Study. Journal of Legal, Ethical and Regulatory Issues, Volume 15, Number 2, 2012.

67. Ross, A. M., McGee R. W. 2012 b. Attitudes toward Tax Evasion: a Demographic Study of South African Attitudes on tax Evasion. Journal of Economics and Economic Education Research, Volume 13, Number 3, 2012.

68. Ruegger, D., King, E. W. 1992. A Study of the Effect of Age and Gender upon Student Business Ethics. Journal of Business Ethics, 11(3), 179-186.

69. Schvirck, E.; Giasson, O. R. 2008. Economic-Financial Profile of Companies Which Do and Don`t Do Asset Reevaluation. Brazilian Business Review, Vol. 5, No. 3, p. 242-257.

70. Serwinek, P. J. 1992. Demographic & Related Differences in Ethical Views Among Small Businesses. Journal of Business Ethics, 11(7), 555-566.

71. Sims, R. R., Cheng, H. K., Teegen, H. 1996. Toward a Profile of Student Software Piraters. Journal of Business Ethics, 15(8), 839-849.

72. Slemrod, J., Yitzhaki, S. 2002. Tax avoidance, evasion and administration. Forthcoming in the Handbook of Public Economics, Vol. 3, edited by Auerbach, A. and Feldstein, M.

73. Slemrod, J., Yitzhaki, S. 2000. Tax avoidance, Evasion and Administration. Working Paper 7473, January 2000, pp. 76. [http://www.nber.org/papers/w7473]

74. Smith, S.R. & Kimball, K.C. 1998. Tax Evasion and Ethics: A Perspective from Members of The Church of Jesus Christ of Latter-Day Saints. - Journal of Accounting, Ethics & Public Policy, Vol 1, p 337-348. [http://link.springer.com/chapter/10.1007/978-1-4614-1287-8_13#page-1]

75. Sunstein, C.R., Kahneman, D., Schkade, D., Ritov, I. 2001 Predictably Incoherent Judgments. John M. Law & Economics Working Paper No. 131.

76. Sutherland, E. 1941. ‘White collar criminality’, American Sociological Review. Vol-V No.1.77. Tamari, M. Ethical Issues in Tax Evasion: A Jewish Perspective. - Journal of Accounting, Ethics

& Public Policy, 1998, Vol 1, p 121-132.78. Torgler, B., Schneider, F. 2009. The impact of tax morale and institutional quality on the

shadow economy. Journal of Economic Psychology, 30 (2), pp. 228 – 245. [http://eprints.qut.edu.au/38032/1/C38032.pdf]

79. Torgler, B. 2003. Tax Morale: Theory and Empirical Analysis of Tax Compliance. University of Basel, July 2003. [http://edoc.unibas.ch/56/1/DissB_6463.pdf]

80. Weeks, W. A.; Moore, C.W.; McKinney, J.A.; Longenecker, J.G. The Effects of Gender and Career Stage on Ethical Judgment. 1999 [http://www.ingentaconnect.com/content/klu/busi/1999/00000020/00000004/00153562] 22.03.2013

81. Witte, A., Woodbury, D. 1985. The Effect of Tax Laws and Administration on Tax Compliance: The Case of the U.S.Individual Income Tax, National Tax Journal, 38(1), 1-13.

82. Vogel, J. 1974. Taxation and Public Opinion in Sweden: An Interpretation of Recent Survey Data, National Tax Journal, v27 n4, 499-513.

26

27

LISAD

Lisa 1. Päevalehe on-line versioonis avaldatud teade uuringu kohta.

Maksupettustest Eestis üheks levinuimaks on ümbrikupalga maksmine. Samas kasutavad nii ettevõtted kui ka eraisikud lisaks mitmeid teisi skeeme. Nende skeemide tulemusena jääb riigile igal aastal laekumata erinevatel hinnangutel 10 – 15% maksutuludest. Võimalik, et see number on ka suurem. Et aru saada, milliseid skeeme tajuvad elanikud agressiivsematena ja ebaeetilisematena ning milliseid aktsepteeritakse enam, selleks ongi kavandatud järgnev küsitlusuuring.

Lisa 2. Küsitluses kasutatud pettuseskeemide kirjeldused, millele vastajatel tuli 5-palli süsteemis hinnang anda.

1. Ümbrikupalga maksmine - Ettevõtte juht leiab, et tema ettevõttes on tööjõukulud väga suured. Et tööjõuga seotud maksukulusid vähendada, otsustab ettevõtte juht mitte deklareerida osade töötajate olemasolu ja ta maksab neile palka nö "mustalt".

2. Ümbrikupalga maksmine - Ettevõtte juht leiab, et tema ettevõttes on tööjõukulud väga suured. Tööjõukulude tõttu on ettevõte mitu majandusaastat lõpetanud kahjumiga. Et tööjõuga seotud maksukulusid vähendada, otsustab ettevõtte juht näidata töötajate ametlike palkadena vaid miinimumpalka ning osa maksta juurde nö "mustalt".

3. Käibe varjamine - Eesti ettevõtjal õnnestus müüa ühele Poola ettevõttele suur partii kaupa, mis oli tema laos seisnud juba kaua. Pooled leppisid kokku, et kumbki ei deklareeri ostu ega müüki. Eesti ettevõtja vormistas kauba oma arvestuses kui lootusetult realiseeruva ja kandis selle arvelt maha. Tulu võttis ettevõtja endale ja kasutas seda isiklikuks otstarbeks.

4. Isiklike kulude näitamine ettevõtte kuludena - Füüsiline isik omab väike-ettevõtet, kus ainsaks töötajaks on vaid tema ise. Tal on vaja osta koju uus köögimööbel, kuid selleks isiklikku vaba raha ei ole. Ta otsustab, et ei taha laenu võtta, et ta teeb parem nii, nagu ta ettevõte oleks soetanud mitmesuguseid remondikaupu ning vormistab enda köögimööbli jaoks vajalikud 4000 eurot ettevõtte kuludeks.

5. Kaubaga seotud maksupettus - Ettevõtja teab, et osadel kaupadel on kõrgemad, osadel madalamad tollimaksumäärad. Samuti teab ta, et maksumäär sõltub sageli ka riigist, kust kaupa tuuakse. Ta on välja selgitanud enda kaubaga sarnase kõige väiksemate maksukuludega kaubaliigi ja päritolumaa ning deklareerib oma kaupa nüüd selliselt. Ta võidab nii suuri tollimaksu ja käibemaksu summasid.

6. Aktsiisipettus - Füüsiline isik toodab kodus viina ja müüb seda oma tutvusringkonnale ning mõnikord ka laiemalt.

7. Üüritulu varjamine - Füüsiline isik elab oma sõbra juures. Tal on tegelikult olemas ka oma korter, kuid seda üürib ta välja. Üüritulu ta Maksu- ja Tolliametile ei deklareeri.

8. Käibemaksu pettuslik tagasiküsimine suures ulatuses - Füüsiline isik sai teada, et Eesti seaduste kohaselt on võimalik kasutada sellist skeemi ettevõttele raha saamiseks, et soetada endale kallis maatükk, tasuda selle eest osadena kümne aasta jooksul, kuid küsida soetamisega seoses käibemaks tagasi täies ulatuses ja kohe. Seega müüb kodaniku elukaaslane ettevõttele kallilt maatüki. Ettevõte saab riigilt käibemaksutagastusena 1 000 000 eurot. See summa toimetatakse ettevõttest välja konsultatsioonikuludena. Väidetavaid konsultatsioone osutab ettevõttele kodanik ise ja tema elukaaslane. Ettevõte läheb aasta

28

hiljem pankrotti, tehingu aluseks olnud maatüki ostab odavalt pankrotivarana kodaniku elukaaslase vend.

9. Aktsiisipettus - Aktsiisilaopidaja teab, et diiselkütuse aktsiisimaks on oluliselt madalam bensiini aktsiisimaksust ja nii näitab ta sageli bensiini vabasse ringlusesse deklareerimist diiselkütusena. Ühe paakautotäie pealt hoiab niimoodi kokku kuni 8000 eurot aktsiisiraha.

10. Dividendide maksmine töötasu asemel - Füüsilisel isikul on paari töötajaga konsultatsiooni- ja koolitusettevõte. Ta ise tegutseb ka igapäevaselt selle ettevõtte heaks: sõlmib mitmeid lepinguid, teeb finantsarvestust, osutab klientidele konsultatsiooniteenuseid, viib läbi koolitusi. Oma töötajatele maksab ta palka, kuid ise võtab oma ettevõttest välja vaid dividende, kuna siis ei pea ta maksma nii palju sotsiaalmaksu.

11. Käibe varjamine - Majutuskohta tuleb ööbima seltskond, kes tasub hommikul teenuse eest sularahas ja lahkub. Majutuskoha pidaja otsustab, et ei kajasta oma dokumentatsioonis nendele isikutele teenuse osutamist. Sel juhul säästab ta neilt tuludelt maksukulud. Kuna majutusteenust osutades ei ole kasum väga suur, toimib majutuskoha pidaja üsna sageli nii.

12. Tulude varjamine - Füüsiline isik otsustab, et hakkab oma suvila juurde sauna ehitama. Ta ei ole väga jõukas, kuid ta otsustab teha nii, et võtab sealt samast maakohast oma maatükilt maha veidi metsa, osa sellest jätab oma sauna ehituseks, suurema osa aga müüb maha ja selle eest ostab puuduvad materjalid ja palkab vajadusel abijõudu. Ta ei deklareeri oma metsamüügi tulusid ja ei tasu neilt tulumaksu.

13. Kaubaga seotud pettus - Ettevõtjal on oma väljakujunenud süsteemid, kuidas kaubavedudega toimetada riiki lisaks ametlikult deklareeritud kaubale ka deklareerimata kallist kaupa kolmandatest riikidest. Ta laseb ebaseadusliku kauba koormasse ära peita. Sellelt kaubalt ei pea ta siis maksma tollimaksu ning lisaks saab seda hiljem maha müüa nii, et ei teki maksukulusid.

14. Aktsiisipettus - Füüsiline isik elab Ida-Virumaal ning tema peamiseks teenistuseks on aktsiisikauba toomine Venemaalt ning selle edasimüük oma tutvusringkonnale.

15. Arvevabriku asutamine - Füüsiline isik asutab ettevõtte. Ettevõte on registreeritud kui ühe-mehe konsultatsioonifirma, samas selle tegelik peamine tegevus seisneb illegaalseid tehinguid tegevatele ettevõtetele valearvete tootmises. Kodanik saab ettevõttest oma töö eest (st väidetavalt konsultatsioonide osutamise eest) ametlikult palka.

29