RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI … volikogu... · 2014-05-16 · jooniste ja rajatiste skeemide koostamine Tõnis Tamm Sotsiaalmajanduslik üldiseloomustus ja

RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –

KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2014-2025

Tellija: AS Rakvere Vesi/

Rakvere Linnavalitsus

Töö nr. 55-13 (RK23)

Projekti juht: B.Ingermann

Tallinn 22. aprill 2014

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 0BSissejuhatus

AS Infragate Eesti Tallinn 2014

1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5

2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED........................................... 7

2.1 ÕIGUSLIK BAAS .......................................................................................................... 7 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid............................................................................................................7 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid .........................................................................................................8 2.1.3 Omavalitsuse olulised õigusaktid..............................................................................................9

2.2 ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA .................................................................................. 9 2.3 RAKVERE LINNA ÜLDPLANEERING ..................................................................................... 10 2.4 RAKVERE LINNA ARENGUKAVA......................................................................................... 10 2.5 OMAVALITSUSTE VAHELINE ÜHISTEGEVUS ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISEL ................ 11 2.6 RAKVERE LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID............................................................................ 11 2.7 PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD ......................................................................................... 14 2.8 VEE-ERIKASUTUSLOAD................................................................................................. 15 2.9 RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA ............................................. 19 2.10 REOVEEKOGUMISALA................................................................................................... 19

3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS............................................................ 21

3.1 ELANIKKOND............................................................................................................ 21 3.2 TÖÖHÕIVE .............................................................................................................. 21 3.3 ETTEVÕTLUS RAKVERE LINNAS........................................................................................ 22 3.4 PERED JA SISSETULEK ................................................................................................. 22

3.4.1 Leibkonnaliikme netosissetulek..............................................................................................22 3.4.2 Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs....................................................................................23

3.5 RAKVERE LINNA EELARVE .............................................................................................. 23 3.6 VEE-ETTEVÕTLUS ...................................................................................................... 24

3.6.1 Infrastruktuuri kuuluvus .......................................................................................................24

4 KESKKONNASEISUND .................................................................................................. 25

4.1 ÜLDIST.................................................................................................................. 25 4.2 GEOLOOGILINE EHITUS ................................................................................................ 25 4.3 PINNAVESI .............................................................................................................. 25 4.4 PÕHJAVESI.............................................................................................................. 25 4.5 KAITSTAVAD LOODUSKAITSEALAD RAKVERE LINNAS ................................................................ 26

5 VEEVARUSTUS ............................................................................................................. 27

5.1 PUURKAEVPUMPLAD .................................................................................................... 27 5.2 VEETÖÖTLUS ........................................................................................................... 29 5.3 II- ASTME PUMPLAD.................................................................................................... 30 5.4 VEEKVALITEET .......................................................................................................... 31

5.4.1 Puurkaevuvee kvaliteet.........................................................................................................31 5.4.2 Joogiveekvaliteet .................................................................................................................32

5.5 VEEVÕRK................................................................................................................ 34 5.6 TULETÕRJE VEEVARUSTUS ............................................................................................. 34 5.7 VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS........................................................................... 34 5.8 TEISED VEEVARUSTUSSÜSTEEMID..................................................................................... 35 5.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID .................................................................................... 35

6 KANALISATSIOON ....................................................................................................... 37

6.1 KANALISATSIOONIVÕRK ............................................................................................... 37 6.2 REOVEEPUMPLAD ....................................................................................................... 37 6.3 PURGLA ................................................................................................................. 38 6.4 REOVEEPUHASTI........................................................................................................ 38 6.5 REOVEE VOOLUHULGAD, REOSTUSKOORMUSED JA HEITVEE NÄITAJAD ............................................. 40

6.5.1 Reovee vooluhulgad .............................................................................................................40 6.5.2 Reostuskoormused...............................................................................................................41 6.5.3 Reoveepuhasti heitvee näitajad .............................................................................................43 6.5.4 Reoveepuhasti tõhusus.........................................................................................................46

6.6 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE...................................................... 46 6.7 TEISED KANALISATSIOONISÜSTEEMID ................................................................................ 46 6.8 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID ................................................................................. 47

7 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................... 49

8 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID .................. 51



2

8.1 EESMÄRGID..............................................................................................................51 8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID ..............................................................53

8.2.1 Ühisveevarustus .................................................................................................................. 53 8.2.2 Ühiskanalisatsioon ............................................................................................................... 53 8.2.3 Sademevee kanalisatsioon....................................................................................................53 8.2.4 Reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine ....................................................................53

8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LIIGITUS .................................................................................54 8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE.....................................................................54 8.5 PROJEKT B1: VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE......................................................................55

8.5.1 Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine lühiajalises programmis ........................................... 55 8.5.2 Projekt B1-2: Veevõrgu rekonstrueerimine pikaajalises programmis........................................... 55

8.6 PROJEKT B2: VEEVÕRGU RAJAMINE...................................................................................56 8.6.1 Projekt B2-1: Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis ........................................................ 56 8.6.2 Projekt B2-2: Veevõrgu liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis ................................. 56 8.6.3 Projekt B2-3: Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis........................................................ 57 8.6.4 Projekt B2-4: Uute veemõõdusõlmede rajamine pikaajalises programmis ................................... 57 8.6.5 Projekt B2-5: Veevõrgu liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis................................. 58

8.7 PROJEKT C1: KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE .............................................................58 8.7.1 Projekt C1-1: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine lühiajalises programmis.................................... 58 8.7.2 Projekt C1-2: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis................................... 58

8.8 PROJEKT C2: KANALISATSIOONI RAJAMINE ..........................................................................59 8.8.1 Projekt C2-1: Kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis.................................................59 8.8.2 Projekt C2-2: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis.......................... 59 8.8.3 Projekt C2-3: Reoveepumplate rajamine lühiajalises programmis .............................................. 59 8.8.4 Projekt C2-4: Kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis ................................................ 60 8.8.5 Projekt C2-5: Reoveepumplate rajamine pikaajalises programmis ............................................. 60 8.8.6 Projekt C2-6: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis......................... 61

8.9 PROJEKT E1: SADEMEVEE KANALISTSIOONI REKONSTRUEERIMINE .................................................61 8.9.1 Projekt E1-1: Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis .................. 61 8.9.2 Projekt E1-2: Sademevee restkaevude asendamine pikaajalises programmis .............................. 61

8.10 PROJEKT E2: SADEMEVEE KANALISATSIOONI RAJAMINE.............................................................61 8.10.1 Projekt E2-1: Sademevee kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis............................ 61 8.10.2 Projekt E2-2: Sademevee rennide rajamine lühiajalises programmis...................................... 62 8.10.3 Projekt E2-3: Sademevee kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis ........................... 62 8.10.4 Projekt E2-4: Sademevee rennide rajamine pikaajalises programmis ..................................... 63

8.11 PROJEKT E3: SADEMEVEE KRAAVIDE REKONSTRUEERIMINE.........................................................64 8.11.1 Projekt E3-1: Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega pikaajalises programmis ... 64 8.11.2 Projekt E3-2: Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine pikaajalises programmis 64

8.12 PROJEKT D1: REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE ...............................................................64 8.12.1 Settekäitluse rajatised .....................................................................................................65 8.12.2 Koormused .....................................................................................................................66 8.12.3 Settekäitluse protsessi kirjeldus ........................................................................................67

8.13 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS ..............................................................70

9 FINANTSANALÜÜS ....................................................................................................... 73

9.1 EESMÄRK ................................................................................................................73 9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED ...................................................................74

9.2.1 Finantsanalüüsi metoodika....................................................................................................74 9.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused ................................................................................................74 9.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud .......................................................................... 75

9.3 NÕUDLUSANALÜÜS......................................................................................................76 9.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad) .....76 9.3.2 Mõjud tuludele .................................................................................................................... 77

9.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED.......................................................................................78 9.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud) ................................................... 78 9.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud)...............................78 9.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele ..............................................................................78

9.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS .............................................................79 9.5.1 Tulude eeldused .................................................................................................................. 79 9.5.2 Finantsprognooside tulemused ..............................................................................................79

10 FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID .........................................................................81

11 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................93



3

TABELID

Tabel 2.1 Eesti alamvesikondade kaart ......................................................................10 Tabel 2.2 Kokkuvõte Rakvere linna investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest...... 13 Tabel 2.3 Kokkuvõte Sõmeru valla investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest ......13 Tabel 2.4 Keskkonnaministri 06.aprilli 2006.a. käskkirjaga nr.408 on Rakvere põhjaveemaardlale kinnitatud põhjaveevaru...............................................................14 Tabel 2.5 AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa näitajad ühisveevarustussüsteemis.............15 Tabel 2.6 Vee-erikasutusloas toodud seirenõuded põhjaveele .......................................15 Tabel 2.7 Rakvere linna vee-erikasutusloa näitajad ühiskanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemis 2012 ja 2013 aastal .................................................................16 Tabel 2.8 Väljalaskme seire nõuded ..........................................................................17 Tabel 2.9 Suubla seire nõuded .................................................................................17 Tabel 2.10 Ülevaade Rakvere linnas välja antud vee-erikasutuslubadest (v.a AS Rakvere Vesi vee-erikasutusluba), seisuga mai 2013 ...............................................................18 Tabel 2.11 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus ............................................19 Tabel 2.12 Rakvere linna reoveekogumisala ...............................................................20 Tabel 3.1 Rakvere linna elanike arv...........................................................................21 Tabel 3.2 Töötuse määr Lääne-Virumaal ....................................................................21 Tabel 3.3 Rakvere linna suuremad ettevõtted .............................................................22 Tabel 3.4 Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Lääne-Virumaal ........................ 23 Tabel 3.5 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe ..................23 Tabel 3.6 Rakvere linna 2013 eelarve........................................................................23 Tabel 4.1 Looduskaitsealad Rakvere linnas.................................................................26 Tabel 5.1 Ühisveevarustuse puurkaevud Rakvere linnas ...............................................27 Tabel 5.2 Rakvere linna ühisveevarustuse puurkaevude iseloomustus ............................28 Tabel 5.3 Piira veehaarde puurkaevud Rakvere linnas..................................................29 Tabel 5.4 Piira veetöötlusjaama ja II-astme pumpla põhimõtteline skeem....................... 30 Tabel 5.5 Piira veehaare, puurkaevude vee kvaliteet ...................................................31 Tabel 5.6 Puurkaevude vee kvaliteet .........................................................................32 Tabel 5.7 Veekvaliteet veetöötlusjaamas ...................................................................33 Tabel 5.8 Olemasolevad veetootmise ja –tarbimise kogused 2012.a ..............................34 Tabel 5.9 Perspektiivsed veetootmise ja –tarbimise kogused 2025.a ..............................34 Tabel 6.1 Ühiskanalisatsioonisüsteemi teenusega varustatud elanikkond ........................ 37 Tabel 6.2 Ülevaade Rakvere linna ja sellega piirnevatest reoveepumplatest .................... 38 Tabel 6.3 Rakvere linna reoveepuhasti põhimõtteline skeem.........................................40 Tabel 6.4 Olemasolevad reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2012 a. ............................ 40 Tabel 6.5 Perspektiivsed reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2025 a............................. 41 Tabel 6.6 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a I kvartalil ....41 Tabel 6.7 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a II kvartalil ... 42 Tabel 6.8 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a III kvartalil ..42 Tabel 6.9 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a IV kvartalil...43 Tabel 6.10 Rakvere reoveepuhasti reostuskoormused 2012 aastal ................................. 43 Tabel 6.11. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a I kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena ..............................................43 Tabel 6.12. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a II kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena .............................................44 Tabel 6.13. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a III kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena............................................44 Tabel 6.14 Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a IV kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena ............................................45 Tabel 6.15. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a lõikes ja aastakeskmisena ..............................................................45 Tabel 6.16 Suublasse juhitava heitvee saasteainete kogused 2012 aastal ....................... 46 Tabel 6.17 Rakvere linna reoveepuhasti tõhusus 2012. aastal .......................................46 Tabel 8.1 Settekäitluse alternatiivide maksumuste võrdlemine ...................................... 53 Tabel 8.2 Perspektiivne reoveesette ja teiste orgaaniliste jäätmete kogus.......................66 Tabel 8.3 Sette kogused omavalitsustest ...................................................................66 Tabel 8.4 Aastas toodetava soojusenergia kogus ja ülejääk ..........................................69



4

Tabel 8.5 Alternatiivi A hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud ning energiast saadav tulu...................................................................................................................... 70 Tabel 8.6 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus.............................................. 71 Tabel 8.7 Lühiajalise investeeringute programmi ajaline jaotus..................................... 71 Tabel 9.1 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika .......Error! Bookmark not defined. Tabel 9.2 Investeeringuprogrammi maksumused (€).........Error! Bookmark not defined. Tabel 9.3 Majapidamiste veetarbe dünaamika (liitrit 1 elaniku kohta päevas).............Error! Bookmark not defined. Tabel 9.4 Veeteenuste tarbijaskond Rakvere linnas ............Error! Bookmark not defined. Tabel 9.5 Arveldamata vee osakaal ja infiltratsioon ............Error! Bookmark not defined. Tabel 9.6 Teenuste tariifide prognoos...............................Error! Bookmark not defined. Tabel 9.7 Laenutingimuste eeldused ................................Error! Bookmark not defined. Tabel 9.8 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus .Error! Bookmark not defined. Lisad:

Lisa 1: Investeeringute tabelid

Lisa 2: Investeeringuprojektide joonis VK-01

Lisa 3: Liitumiseta kinnistute loetelu

Lisa 4: Lühiajalise investeeringute programmi loetelu tänavate ja aastate kaupa



5

1 SISSEJUHATUS

Käesolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud AS Infragate Eesti töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui “Konsultandile”.

Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev:

Berit Ingermann Projektijuhtimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasoleva olukorra kirjeldamine ja investeeringuprojektide väljatöötamine

Nils Kändler Veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasoleva olukorra kirjeldamine ja investeeringuprojektide väljatöötamine, jooniste ja rajatiste skeemide koostamine

Tõnis Tamm Sotsiaalmajanduslik üldiseloomustus ja finantsanalüüs

Töö teostamise aluseks oli AS Rakvere Vesi, Rakvere linna ja AS Infragate Eesti vahel 16.04.2013 a sõlmitud leping nr 55-13 Rakvere linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava koostamine aastateks 2014-2025.

Lepingu ulatus: Rakvere linn

Leping nägi ette: olemasoleva ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemide olukorra kirjeldamise ja analüüsi; veemajanduslike probleemide ja nendest tulenevate eesmärkide määratlemise; tegevusalternatiivide väljatöötamise püstitatud eesmärkide saavutamiseks; projekti hindamise ja tegevusprogrammide koostamise; finantsanalüüsi.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning üle vaadatud kava tuleb uuesti kinnitada valla volikogu poolt. Enne kinnitamist on vaja arendamise kava kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.

Töö eesmärgiks on kaasajastada ja täiendada varem koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava.

Arengukava koostamisel on lähtutud AS-lt Rakvere Vesi ja Rakvere linnalt saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest.

Vastavalt lähteülesandele on püütud koostada realistlik, linna eelarve võimalusi, linna ja vee-ettevõtjate vahelisi opereerimislepinguid ning halduslepinguid arvestav Rakvere linna ÜVK arendamise kava aastateks 2014-2025. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks.

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mille peab heaks kiitma Rakvere Linnavolikogu ning mille alusel toimub edaspidi valdkonna arendamine Rakvere linnas.



6

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 1BArengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed


7

2 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

Rakvere linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid.

2.1 ÕIGUSLIK BAAS

2.1.1 Riigisisesed õigusaktid

02.06.2003. a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 10.02.1999 a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

Veeseadus on vastu võetud 11.05.1994 a seadusega. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.

Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjaveevõtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee ning teiste saastavate ainete juhtimine suublasse olenemata kogusest.

Keskkonnatasude seadus on vastu võetud 07.12.2005 a.

Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused ja käskkirjad:

Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid.” Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest;

Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003 a “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded;”

Sotsiaalministri määrus nr 152, 21.12.2001 a „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord;“

Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002 a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid;“



8

Keskkonnaministri määrus nr 9, 27.01.2003 a „Põhjaveevaru hindamise kord;“

Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2000 a “Põhjaveekomisjoni põhimäärus”. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine; „

Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010 a “Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid;“

Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996 a “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine;“

Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012 a “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1;”

Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001 a “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded;”

Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005 a “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus;”

Keskkonnaministri määrus nr 57, 19.03.2009 a “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid;”

Keskkonnaministri 09.10.2002 a määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad.“

2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid

Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”;

Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning silo ladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”;

Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid”;

Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015;

Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ;

Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni;

https://www.riigiteataja.ee/akt/13347363�









9

Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ;

Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ.

2.1.3 Omavalitsuse olulised õigusaktid

Rakvere linnas reguleerivad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise põhimõtteid järgmised dokumendid:

Riigikogu 10.02.1999, Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus;

Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Rakvere Linnavolikogu määrus nr 14; 26.06.2013)

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (Rakvere Linnavolikogu määrus nr 13; 26.06.2013)

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks 2008-2019. (Rakvere Linnavolikogu 23. jaanuar 2008. a määrus nr 1).

2.2 ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA

Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas.

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda ja üheksa alamvesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010 a korraldusega nr 118.

Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende üle vaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskavade koostamine lähtub EL veepoliitika raamdirektiivi põhinõuetest.

Rakvere linn kuulub Ida-Eesti vesikonna Pandivere põhjavee alamvesikonda.

Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava koostamise korraldajaks on Järvamaa keskkonnateenistus. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava kinnitati keskkonnaministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 253.

Alamvesikonna veemajanduskava peamised eesmärgid ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas:

tagada tervisele ohutu joogivesi kõigile ühisveevärgi veetarbijatele;

säilitada veekeskkonna hea seisund;

pinnavee kvaliteet jõgede alguse allikaojades peab vastama lõheliste ja karplaste elupaikade vee füüsikalistele ja keemilistele kohustuslikele nõuetele;

veekogude orgaanilise reostuse vältimine, mis halvendaks vee gaasirežiimi;

ühisveevärgi vesi peab vastama kvaliteedinõuetele: vesi peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama kvaliteedinõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav;

Alamvesikonna veemajanduskava peamised meetmed ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas:

Reaalne on ühisveevärkide veetarbijatele tervisele ohutu joogivee tagamine hiljemalt kuue aasta jooksul. Põhiline meede on veevarustussüsteemi laiendamine ja rekonstrueerimine. Konkreetsete tegevustena on ära toodud:



10

Rakvere linna veetrasside osaline (27%) uuendamine, Sõmeru aleviku veevarustussüsteemi rekonstrueerimine.

reoveepuhastite ja kanalisatsioonirajatiste ehitamine ja korrastamine, amortiseerunud biotiikide likvideerimine.

Tabel 2.1 Eesti alamvesikondade kaart

2.3 RAKVERE LINNA ÜLDPLANEERING

Rakvere linna üldplaneering on koostatud 2009. aastal Urban Mark OÜ poolt ja kehtestati 17.02.2010. a Rakvere Linnavolikogu määrusega nr 6. Üldplaneeringu käigus koostati ka keskkonnamõju strateegiline hinnang.

Kokkuvõte üldplaneeringus veemajandust puudutavast osast

Üldplaneeringu veemajanduslikud ja looduskeskkonna eesmärgid on:

kaitsta linnaelanike tervist ja keskkonnaseisundit;

parandada vee kvaliteeti;

kasutada veevarusid säästlikult;

võimaldada kõigile ühendatus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.

2.4 RAKVERE LINNA ARENGUKAVA

Rakvere linna arengukava aastateks 2012-2030, mis on kinnitatud Rakvere Linnavolikogu poolt 26.09.2012 määrusega nr 12.

Kokkuvõte veemajanduse osas: Majapidamised, kes siiani kasutavad oma veetarbeks salvkaevusid ning kanalisatsiooniks kogumiskaeve, tuleb lõpuks ühendada tsentraalsesse võrku. Edaspidi jääb kindlasti prioriteetseks trasside edasine rekonstrueerimine. Samuti veepuhastusseadmete rekonstrueerimine. Edasiste arenduste puhul tuleb leida samuti vahendid liitumiste rajamiseks ning seda vajadusel ka naaberomavalitsuste territooriumil.



11

Selleks tuleb välja töötada ka sobiv juriidiline vorm. Koostöös teede ja ühisveevärgiga on edaspidi vaja laiendada ka sademevee kogumise ala ning uuendada süsteeme. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengusuunad ja tegevuskavad on täpsemalt kirjeldatud valdkondlikus arengukavas „Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2018“, mis tuleb uuendada aastaks 2012.

Eesmärgiks on digitaalse võrkude ühise andmebaasi loomine ja haldamine ja siduda see Maa-ameti andmebaasiga 2012-2013 aastal.

Visioon 2030 aastaks:

elanikele on tagatud puhas õhk ja vesi. Mürasaaste on viidud miinimumini;

linnaelanike hoiakud on säästvad, jäätmemajandus toimib optimaalselt ning valdav enamus tekkivates jäätmetest suunatakse taaskasutusse.

2.5 OMAVALITSUSTE VAHELINE ÜHISTEGEVUS ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISEL

Rakvere linna reoveekogumisalal on kinnitatud vee-ettevõtjaks AS Rakvere Vesi. Ettevõtte omanikeks on Rakvere linn (osalusega 76%), Sõmeru vald (11%) ja Rakvere vald (13%). AS Rakvere Vesi peamine tegevuspiirkond on Rakvere linn, teenust osutatakse ka Rakvere, Sõmeru ja Vinni vallas.

2.6 RAKVERE LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID

Projektide eesmärk on võimaldada Rakvere linnal, sh reoveekogumisalal, saavutada vastavus Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja –puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti. Vajalikud investeeringud ületavad tunduvalt omavalitsuse rahalisi võimalusi, mistõttu taotleti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Hetkel on Rakvere linnas ja Sõmeru vallas teostamisel Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatav projekt „Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt“. Projekt koostati 2008. a ning Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise taotlus rahuldati 18.12.2008 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse toetuse taotlemise rahuldamise otsusega nr: 1-25/19. 2010. a projekti täiendati, kuna selgus tõsiasi, et 2008. a I taotlusvooru esitatud Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti hanked olid odavamad kui projekti eelarves ette nähtud ning järelejäänud toetussumma eest oli võimalik teha täiendatavaid töid. Antud juhul olid täiendavateks töödeks rajada Rakvere linna reoveepuhasti anaeroobne settekäitluskompleks ning survetorustiku rekonstrueerimine. Projekti muudatuse taotlus rahuldati SA KIK poolt 16.03.2011, otsusega nr 1-25/85.

Projekti käigus tuvastati peamised puudused seoses veemajanduse infrastruktuuriga Rakvere linnas, Sõmeru alevikus, Näpi alevikus ja Roodevälja külas. Puuduste lahendamiseks koostati investeeringuprogramm. Alljärgnevalt on välja toodud projekti teostatavusuuringus kirjeldatud põhiprobleemid veevarustuse ning ühiskanalisatsiooniga Rakvere linnas.

Veevarustuse põhiprobleemid olid:

Rakvere linna veemajandusprojekt (2008)

16% linna veevarustuse peatorustikest on vanemad kui 30 aastat. Need torustikud põhjustavad lähiaastatel arvatavalt enamuse veevõrgu riketest, tuues kaasa vee lekkeprotsendi kasvu ning veeteenuse pakkumise kvaliteedi languse;

suurel osal linna elanikest pole võimalik liituda ühisveevärgiga, kuna tänavatorustikud on välja ehitamata. Hinnanguliselt on selliseid elanikke umbes 2200. Ühisveevärgiga liitumata elanikkond tarbib vett madalatest salvkaevudest, mille vesi ei vasta joogivee nõuetele ning kujutab endast seetõttu olulist terviseriski. Suurematest piirkondadest on torustikud välja ehitamata:



12

- Palermo linnaosas;

- Kondivalu linnaosas (osaliselt);

- Lepiku linnaosas (osaliselt);

- Mõisavälja linnaosas (osaliselt);

- Kurikaküla linnaosas.

Piira veetöötlusjaam ja II-astme pumpla on linna veevõrguga ühenduses vaid ühe peatoruga, piki Ööbiku ja Vabaduse tänavat. Antud torustiku rikke korral kaob võimalus linna veega varustamiseks.

Ühiskanalisatsiooni põhiprobleemid Rakvere linnas olid:

Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt (2008)

25% linna kanalisatsioonitorustikest on vanemad kui 30 aastat. Need torustikud põhjustavad lähiaastatel arvatavalt enamuse süsteemi riketest, tuues kaasa kanalisatsiooniteenuse pakkumise kvaliteedi languse ning keskkonnareostuse ohu;

suur lisavee kogus Rakvere linna ühiskanalisatsioonis häirib puhasti tööd ning koormab reoveepumplaid;

suurel osal linna elanikest puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Suurematest piirkondadest on torustikud välja ehitamata:

- Palermo linnaosas;

- Kondivalu linnaosas (osaliselt);

- Lepiku linnaosas (osaliselt);

- Mõisavälja linnaosas (osaliselt);

- Lilleoru linnaosas.

reoveepuhasti eelpuhastuse seadmed ja bioloogilise puhastuse juurde kuuluvad õhukompressorid ja suruõhu vooluhulgaandurid on amortiseerunud (purunenud vibratsiooni tõttu). Maa-alune õhukollektor vajab rekonstrueerimist.

AS-il Rakvere Vesi puudub tehnika kanalisatsioonitorustike läbipesuks, mistõttu on raskendatud torustike korrapärane hooldus. Puudub võimalus operatiivselt likvideerida torustike ummistusi, mistõttu ei suudeta õigeaegselt reageerida klientide kaebustele, mistõttu oleks hädavajalik omada vastavat tehnikat kohapeal.

reoveesette kompostimisel, puudub AS-il Rakvere Vesi võimalus osta oma piirkonnas vastavat teenust aunade haldamiseks. Vee-ettevõte peab olema reoveesette käitluses sõltumatu teistest firmadest, seetõttu on vajalik tarnida AS-il Rakvere Vesi vastav aunasegaja.

Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti täiustamine (2010):

Rakvere reoveepuhasti reoveesette käitlus on puudulik, amortiseerumas ja ebaefektiivne;

olemasolev reoveesette käitlus põhjustab ebameeldivat lõhna, haigustekitajate osakaal on suur;

tahendusse mineva muda maht suur, seega suured veo- ja käitluskulud;

Roodevälja survetorustik on amortiseerunud.

Eelnevalt kirjeldatud probleemide lahendamiseks rekonstrueeritakse projekti käigus vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning rajatakse torustikke piirkondades, kus hetkel vee- ja/või kanalisatsiooniühendus puudub. Koos vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamisega ehitatakse välja ka sademevee kanalisatsioon lõikudes, kus see on vastavalt linna sademevee kanalisatsiooni arengukavale ette nähtud. Kogu ehitatavat



13

kanalisatsioonisüsteemi pole võimalik lahendada isevoolsena, mistõttu on rajatakse koos torustikega kaks reoveepumplat. Reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine hõlmab eeltöötluse, bioloogilise töötluse ja reoveesette töötluse rekonstrueerimist. Lisaks rajatakse Rakvere linna reoveepuhastile anaeroobne settekäitluskompleks. Projekti käigus soetati AS-ile Rakvere Vesi ka torustike puhastusauto.

Alljärgnevas tabelis on välja toodud Rakvere linnas ette nähtud tööde mahud vastavalt projekti teostatavusuuringule (Projekt 2: Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti täiustamine). Rakvere linnas teostatavate investeeringute kogumaksumuseks on hinnatud ca 19,36 mln EUR ning projekt viiakse eeldatavalt ellu perioodil 2010-2012.

Tabel 2.2 Kokkuvõte Rakvere linna investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest

Projekti nimetus Ühik Väärtus Projekt 1 (2008) A-1. Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 0 A-2. Puurkaevude tamponeerimine tk 0 B-1 ja B-2. Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine km 33,5 C-1 ja C-2 Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine/rajamine

km 31,1

C-3 ja C-4. Reoveepumplate rekonstrueerimine/rajamine tk 3 D-1. Reoveepuhasti rekonstrueerimine tk 1 E-1. Lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni rajamine (sh kraavid)

km 9,5

E-2. Sademevee puhastite rajamine tk 1 F. Rajatiste hoolduse seadmete hankimine tk 1 Projekt 2 (2010) C-1. Survekanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine km 4 D-1. Rakvere reoveepuhasti anaeroobse settekäitluskompleksi rajamine

tk 1

Allikas: Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti täiustamine. Teostatavusuuring Kokkuvõte Sõmeru valla Sõmeru ja Näpi aleviku ning Roodevälja küla investeeringuprojektide tehnilistest indikaatoritest on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2.3 Kokkuvõte Sõmeru valla investeeringuprojektide füüsilistest indikaatoritest

Projekti nimetus Ühik Väärtus A-1. Puurkaevpumplate rekonstrueerimine tk 1 A-2. Puurkaevude tamponeerimine tk 1 B-1. Veevõrgu rekonstrueerimine m 4 944 B-2. Veevõrgu rajamine m 4 652 C-1. Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 6 894 C-2. Kanalisatsioonitorustike rajamine m 4 064 C-3. Reoveepumplate rekonstrueerimine tk 4 C-4. Reoveepumplate rajamine tk 3

Allikas: Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt. Koostatud 2008 aastal, esitatud I taotlusvoorus. Rakvere reoveekogumisala Sõmeru valla territooriumi töödest oli kõige suurem osakaal torustike rekonstrueerimisel ja rajamisel. Projekti käigus Sõmeru, Näpi ja Roodevälja veevarustus ühendati Rakvere linna veevarustusega. Näpi ja Sõmeru alevikku varustatakse veega Rakvere linna veepuhastusjaamast alates 18.11.2011. a ja Sõmeru aleviku reoveed juhitakse Rakvere reoveepuhastisse alates 21.11.11. a. Näpi aleviku ja Rakvere linna reoveepuhasti ühendustorustik on juba välja ehitatud. Roodevälja küla kanalisatsioonisüsteem ehitati välja ja ühendati Rakvere linna kollektorisse.



14

2.7 PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD

Teostatud on järgmine põhjaveevarude uuring aastatel 1996-1997: Rakvere linna ja ümbruse põhjaveevaru hinnang. Tellija oli Rakvere Linnavalitsus ja töö teostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Põhjaveevaru ümberhindamise aluseks Rakvere linnas ja selle ümbruses oli uurimistöö leping nr 40-166. Nimetatud geoloogilise töö registreerimise number on GL-96-15/1, Põhjavee komisjoni protokolli number EPVK-09.

Varude ümberhindamine oli tingitud Rakvere ühisveevärgi rekonstrueerimise kavast, mis nägi ette uue Piira veehaarde, veetöötlusjaama ning veetorustike ehituse. Töö käigus inspekteeriti Rakvere linnas ja selle ümbruses tarbepuurkaeve, kontrolliti põhjavee kvaliteeti ja mõõdeti piesomeetrilisi tasemeid. Põhjaveevaru hinnati Ordoviitsium-Kambriumi veekihile ja Kambrium-Vendi veekompleksile nii Rakvere linnas kui ka linna veehaarde mõjupiirkonnas asuvatele tarbijatele aastani 2020. Arvutuslike hüdrogeoloogiliste parameetrite saamiseks kasutati nii põhjavee piesomeetrilise taseme vaatluste kui ka veetarbimise andmeid tarbimise algusest peale. Põhjaveevaru arvutamisel lähtuti tingimusest, et arvutusliku aja, 2020. a lõpuks ei alane põhjavee piesomeetriline tase üle lubatud alanduse, mis on määratud veekomplekside survelise režiimi säilitamisega. Piira veehaarde perspektiivseks toodanguks oli planeeritud 6000 m3/ööpäevas.

Keskkonnaministri 06.04.2006. a käskkirjaga nr 408 „Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ on kinnitatud Rakvere linna ja ümbruse põhjaveevaru T1 – kategoorias kasutusajaga kuni aastani 2020 allpooljärgnevas tabelis esitatud mahus. Kinnitatud on ka Rakvere ümbruse põhjaveevaru Keskkonnaministeeriumi määruse nr 33 17. märts 1997 järgi T1-kategoorias kasutusajaga kuni 2020. a lõpuni tabelis esitatud mahus. Lisaks tabelis esitatule on projekti piirkonnas kinnitatud Rakvere Lihakombinaadile veevaru Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist 500 m3/d ja Rakvere vallas paiknevale Arkna veehaardele Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksist 500 m3/d ning Kambrium-Vendi veekompleksist 2000 m3/d.

Tabel 2.4 Keskkonnaministri 06.aprilli 2006.a. käskkirjaga nr.408 on Rakvere põhjaveemaardlale kinnitatud põhjaveevaru

Põhjavee-maardla

Põhjavee-maardla piirkond

Veekihi geoloogiline indeks

Põhjaveevaru m3/ööp

Varu kategooria ja otstarve

Kasutusaeg

Arkna veehaare

O (Lasnamäe-Kunda)

1 400 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere Lihakombinaadi Arkna veehaare

O (Keila-Kukruse)

1 000 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere linn O-C 800 T1 joogivesi Kuni 2020 Rakvere Lihakombinaat

O-C 500 T1 joogivesi Kuni 2020

Arkna veehaare

O-C 500 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere ümbrus

O-C 1 760 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere linn C-V 500 T1 joogivesi Kuni 2020 Piira veehaare C-V 6 000 T1 joogivesi Kuni 2020 Arkna veehaare

C-V 2 000 T1 joogivesi Kuni 2020

Rakvere

Rakvere ümbrus

C-V 1 660 T1 joogivesi Kuni 2020

Allikas: Keskkonnaministeerium

Märkused: T1 joogivaru- tagatud põhjaveevaru



15

2.8 VEE-ERIKASUTUSLOAD

Keskkonnaamet on AS-le Rakvere Vesi 29.07.2011 väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/320576 (kehtiv kuni 01.08.2016). Loas toodud nõuded on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2.5 AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa näitajad ühisveevarustuse süsteemis

Maakond (linn, vald, alev, alevik, küla) Rakvere linn ja Tõrremäe küla, Rakvere vald ning Sõmeru alevik, Sõmeru vald

Vee-erikasutusloa väljastaja asutuse nimetus

Keskkonnaamet

Vee-erikasutusloa nr ja kehtestamise aeg

L.VV/320576, 29.07.2011 (kehtivuse aeg 01.08.2011-01.08.2016). Viimati muudetud 01.04.2013

VEEVÕTT Veehaarde nimetus/ puurkaevu katastri number

Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/aastas (2012)/(2013-2015)

Piira veehaare puurkaev nr 2/ 10703

C-V 237 981/ 253 675


C-V 237 981/ 253 675


C-V 237 981/ 253 675


C-V 237 981/ 253 675

Piira veehaare Päikese tn puurkaev/ 2742

C-V 129 209/ 144 904

Rakvere veehaare- Heina tn puurkaev/ 2738

C-V 60 955/ 60 955

Rakvere veehaare- Vahtra tn puurkaev/ 10702

C-V 60 5908 60590

Rakvere veehaare- Tõusu tn puurkaev/ 9114

O-C 40 150/ 40 150

Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/320576, AS Rakvere Vesi

Vee-erikasutusloa nõuded vee kogusele ja seirele:

puurkaevudest võetava vee arvestust tuleb pidada veemõõtjate näitude alusel puurkaevude ja kuude kaupa. Veearvestuse päevikusse märkida vähemalt 1 kord kuus veemõõtja näit ja kuu veekulu m3-tes. Võimalusel luua vastav andmebaasi digitaalselt.

puurkaevudest tuleb mõõta staatilist veetaset sagedusega üks kord aastas. Mõõtmistulemuste esitamisel näidata puurkaevu suudme absoluutkõrgus.

Proovid võtta puurkaevude proovivõtukraanidest ja kooskõlast kehtiva proovivõtumetoodikaga- Proovivõtumeetodid, KKM 6.05.2002 määrus nr 30. Analüüsitulemustel peab olema märgitud puurkaevu katastrinumber. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Põhjavee kvaliteedi kontrolli teostada kõikidest puurkaevudest vähemalt üks kord vee erikasutusloa kehtivusaja jooksul.

Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse.

Tabel 2.6 Vee-erikasutusloas toodud seirenõuded põhjaveele

Proovivõtukoha Seiratavad näitajad Proovi



16

nimetus

võtmise sagedus

Piira veehaare Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn

Rakvere veehaare- Heina tn puurkaev

Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn

Rakvere veehaare- Vahtra tn puurkaev

Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn

Rakvere veehaare- Tõusu tn puurkaev

Ammoonium, nitrit, raud, sulfaat, kloriid, vesinikioonide kontsentratsioon, mangaan, naatrium, nitraat, hägusus, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, lõhn

1 kord vee erikasutusloa kehtivusaja jooksul

Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/320576

Tabel 2.7 Rakvere linna vee-erikasutusloa näitajad ühiskanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemis 2012 ja 2013 aastal

Reovee-puhasti nimetus, kood

Suubla, kood Lubatud vooluhulk 2012 a m3/a

Reostus-näitajad

Suurim lubatud sisaldus, mg/l (2012)

Suurim lubatud sisaldus, mg/l (2013)

Rakvere linna RVP/ LV281

Soolikaoja, 1075300

4 380 000

BHT7

Heljum KHT

PÜLD

NÜLD

Nafta Ühealuselised fenoolid pH min (6) pH maks (9)

15 15 125 1 15 1 0,1 - -

15 15 125 0,5 15 (101) 1 0,1 - -

Soolikaoja kollektor/ LV282

Soolikaoja, 1075300

Ei ole normeeritud

Heljum Nafta

40 5

40 5

Kalevi tn sademevesi/ LV283

Maaparanduskraav Ei ole normeeritud

Heljum Nafta

40 5

40 5

Mõisavälja sademevesi/ LV284

Tobia peakraav, 1075400

Ei ole normeeritud

Heljum Nafta

40 5

40 5


Märkused: alates 01.01.2015

Väljalaskme seire nõuded:

esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heitveest. Heitvee proov tuleb võtta puhastussüsteemide väljavoolult. Ärajuhitavast heitveest tuleb võtta veeproove vastavuses kehtiva metoodikaga (Proovivõtumeetodid, KKM 6.05.2002 määrus nr 30). Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid.

veeloaga määratud saasteainete sisalduse määramiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse.



17

Tabel 2.8 Väljalaskme seire nõuded

Väljalaskme nimetus/ kood

Proovi võtmise liik

Proovi võtmise sagedus

Seiratav näitaja

Rakvere linna RVP/ LV281 Ajas keskmistatud

2 korda kuus

BHT7, Heljum, KHT, pH, Sulfaat (SO4), Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)

Rakvere linna RVP/ LV281 Automaatne proovivõtmise seade

1 kord kvartalis

BHT7, Heljum, KHT, pH, Sulfaat (SO4), Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)

Soolikaoja kollektor/ LV282 Kalevi tn sademevesi/ LV283 Mõisavälja sademevesi/ LV284

- - Heljum, naftasaadused


Tabel 2.9 Suubla seire nõuded

Väljalaskme nimetus

Proovivõtukoha nimetus

Proovi võtmise sagedus

Seiratav näitaja

Soolikaoja Soolikaoja enne väljalasku

1 kord poolaastas

1-aluselised fenoolid, ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik (O2), naftasaadused, pH, Heljum, Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)

Soolikaoja Soolikaoja peale väljalasku

1 kord poolaastas

1-aluselised fenoolid, ammoonium (NH4), BHT7, lahustunud hapnik (O2), naftasaadused, pH, Üldfosfor (P-üld), Üldlämmastik (N-üld)


Alljärgnevas tabelis on toodud nimekiri Rakvere linnas välja antud vee-erikasutuslubade kohta (tabelist on puudu AS Rakvere Vesi vee-erikasutusluba, kuna see on toodud eelpool).



18

Tabel 2.10 Ülevaade Rakvere linnas välja antud vee-erikasutuslubadest (v.a AS Rakvere Vesi vee-erikasutusluba), seisuga mai 2013

Nimetus Loa number/kehtivus Vee erikasutuse piirkond

Puurkaevu kat/pass

Veekiht Lubatud veevõtt m3/d

Lubatud veevõtt m3/a

Puhasti Lubatud vooluhulk m3/a

Tegevusvaldkond

AS Maag Konservitööstus L.VV/322595/ 01.12.2012-30.11.2017 Rakvere linn

Näituse 22 puurkaev 2743/5694 O-C 131 48 000 puudub -

Lihakonservide ja valmistoitude tootmine ja turustamine

AS Maag Piimatööstus L.VV/320329/ 06.05.2011-06.05.2016 Rakvere linn

Tiigi tn puurkaev 2689/ A-604-M C-V 120 24 000

Rakvere linnas puudub (olemas Annikvere külas, Vihula vallas -

Värske piima töötlemine, rõõsa koore, hapukoore, jogurtite jmt tootmine, juustu ja kohupiima tootmine

Eesti Energia AS L.VV/319471/ 15.11.2010-15.11.2016 Rakvere linn

Eesti Energia AS Rakvere prk 1 2699/ A-76-B O-C 11 4 000 puudub -

Elektri ja soojusenergia tootmine, ülekandmine ja müük

AS Rakvere Haigla L.VV.LV- 193311 01.09.2008-01.09.2013 Rakvere linn - O-C 115 42 000 puudub - Haiglaravi

Kalda 3 pk nr 1 19342/ K-35-94 O-C 460 140 000 puudub -

Estonian Spirit OÜ L.VV/320337 Rakvere linn Kalda 3 pk nr 2 2672/ A-297-B O-C 460 140 000 puudub - Piirituse tootmine Lembitu tn 7, keskkatlamaja (1) 2673/2263 S-O 54,6 20 000

Rakvere Soojus AS L.VV/317220/ 19.09.2009-19.09.2014 Rakvere linn

Lembitu tn 7, keskkatlamaja (2) 2674/2264 S-O Ei ole normeeritud puudub

-

Soojusenergia tootmine, jaotamine ja müük ning kaugküttevõrkude ja katlamajade teenindamine, hooldamine ja remont

Allikas: Keskkonnainfo Keskkonnalubade süsteem

Märkused: kui reoveepuhastus puudub, siis reoveed suunatakse Rakvere linna reoveepuhastile.

Tabelist on puudu AS Rakvere Lihakombinaat vee-erikasutusluba, kuna antud hetkel ei olnud see Keskkonnalubade infosüsteemist kättesaadav.



19

2.9 RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2018 on kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 23.01.2008. a määrusega nr 1.

Lühiajalises perspektiivis nähti ette eelkõige olemasolevate vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ja rajamine ning reoveepuhasti rekonstrueerimine. Pikaajalises perspektiivis vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine.

Alljärgnevas tabelis on toodud Rakvere linna vajalikud investeeringud ÜVK arendamise kava kohaselt.

Tabel 2.11 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus

Nimetus Maksumus kokku (tuh EEK)/ (tuh EUR)

Lühiajaline 2008-2011 (tuh EEK)/ (tuh EUR)

Pikaajaline 2012-2019 (tuh EEK)/ (tuh EUR)

Rakvere linn 257 905/16 483 202 183/ 12 921 55 722/3 561 Allikas: Rakvere linna ÜVK arendamise kava

Märkused: hinnad on toodud ka EEK-des, kuna arengukavas olid antud hinnad

Enamus lühiajalisi töid teostatakse ära ÜF hetkel käimasolevate veemajandusprojektide raames.

2.10 REOVEEKOGUMISALA

Vastavalt Keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ on Rakvere linnale kinnitatud reoveekogumisala, registrikoodiga RKA0590247, pindalaga 1679 ha, reostuskoormusega 152 840 ie-d.

Reoveekogumisalasse kuulub lisaks Rakvere linnale veel Rakvere vallast: Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe küla, Sõmeru vallast: Aluvere, Kaarli, Papiaru, Roodevälja ja Ussimäe küla, Näpi ja Sõmeru alevik, Vinni vallast: Mäetaguse ja Piira küla. Reoveekogumisala piirid on toodud alljärgneval joonisel.



20

Allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus , aadressil http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPZCI1q9O9TIzoOlTCosmOIHFEjMtH7y

Tabel 2.12 Rakvere linna reoveekogumisala

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPZCI1q9O9TIzoOlTCosmOIHFEjMtH7y�

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 2BSotsiaal-majanduslik Üldiseloomustus


21

3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

3.1 ELANIKKOND

Rakvere linnas oli Statistikaameti andmetel 01.01.2012.a seisuga 15 265 elanikku. Rakvere elanikkonna arvud ja demograafiline sõltuvusindeks on välja toodud Tabel 3.1. Omavalitsuse demograafiline indeks on viimastel aastatel kergelt tõusnud, sisuliselt aga küllalti stabiilsel tasemel. Demograafilise indeksi püsivus näitab, et elanikkonna vanuselise jaotuse trendiks on asjaolu et tööealiste inimeste osakaal ei ole oluliselt vähenenud ega 0-14 ning 65+ vanuseliste inimeste osakaal elanikkonnas suurenenud. Kogu Eesti sõltuvusindeksi näitaja on samaaegselt kergelt tõusnud.

Tabel 3.1 Rakvere linna elanike arv

Elanikke 2008 2009 2010 2011 2012 65+ 2493 2464 2486 2506 2273 15-64 11302 11302 11294 11296 10143 0-14 2817 2803 2800 2776 2849 Rahvaarv kokku 16 612 16 569 16 580 16 578 15 265 Demograafiline sõltuvusindeks: Rakvere linn

0,470 0,466 0,468 0,468 0,505

Demograafiline indeksa: Eesti 0,475 0,472 0,475 0,479 0,486 Allikas: Statistikaamet

Märkus: (a) = (elanikke 65+ + elanikke alla 15)/( elanikke 15-64).

Eelnevast tabelist on näha, et viimaste aastate jooksul on Rakvere linna elanike arv stabiilselt vähenenud, sh 2012. Aasta elanike arvu numbri vähenemine (ca -8%) tuleneb 2011. Aastal läbi viidud rahvaloenduse käigus toimunud andmete korrastamisest. Kuna demograafilised protsessid on pikaajalised ei saa antud aeglustumisest kindlaid järeldusi teha ning konsultant ei eelda, et Rakvere linna elanike arv kasvama hakkab. Prognooside koostamisel on aluseks võetud visioon, mille kohaselt elanike arv Rakvere linnas püsib stabiilselt 2012.a. tasemel.

3.2 TÖÖHÕIVE

Tööhõive andmed ei ole kättesaadavad Rakvere linna kohta eraldi, mistõttu omavalitsuse töötuse määra kirjeldamisel võetakse aluseks andmed maakonna tasemel. Lääne-Virumaa töötuse määr on viimastel aastatel olnud mõnevõrra kõrgem kui Eestis keskmiselt. 2012. Aasta seisuga püsib töötuse määr Lääne-Virumaal 9,5% tasemel, seevastu Eestis tervikuna on töötuse määr olnud viimasel 3 aastal pigem langustrendis, olles 2012. Aastal 10,2%- tasemel.

Allpooltoodud tabelis on esitatud viimase nelja aasta andmed võrrelduna vastavate Eesti keskmiste näitajatega.

Tabel 3.2 Töötuse määr Lääne-Virumaal

2008 2009 2010 2011 2012 Lääne-Virumaa

5,6% 16,4% 12,4% 11,1% 9,5%

Eestis keskmiselt

5,5% 13,8% 16,9% 12,5% 10,2%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Rakvere linnas on tööhõive mõistes olulisel kohal toiduaine- ja puidutööstus ning sellega seotud töökohad.



22

3.3 ETTEVÕTLUS RAKVERE LINNAS

Rakvere linna ettevõtluses ja majanduselus on olulisel kohal tööstus, tuntud on siinsed toiduainete-, puidutöötlemis- ja õmblustoodete tootjad, elektroonikatoodete valmistajad, ehitusettevõtted. Traditsiooniliselt on hästi arenenud teeninduse ja kaubandusega tegelevad ettevõtted.

Tabel 3.3 Rakvere linna suuremad ettevõtted

Ettevõtte nimi majandussektor Jeld-Wen Eesti AS Uste tootmine, 700 töötajat

Rakvere Metsamajand AS

Puitmajade tootmine, 60 töötajat

Raum OÜ Puitehitiste elementide tootja, 44 töötajat Mascara Coats OÜ Pealisrõivaste tootja, 61 töötajat Eurotrend OÜ Pealisrõivaste tootja, 42 töötajat Multi Marger AS Tekstiiilitoodete tootja, 55 töötajat Lilina OÜ Kodutekstiili tootja, 35 töötajat Henrietta AS Kodutekstiili tootja, 50 töötajat Pihlaka AS Pagaritoodete tootja, üle 120 töötaja Sirumem OÜ Lihatoodete tootja ja müüja, 49 töötajat Estonian Spirit Piiritusetootja, 30 töötajat Maag Konservitööstus AS

Toiduainetööstusettevõte, 27 töötajat

Dirco Eesti OÜ Elektroonikakomponentide tootja, üle 110 töötaja Electro-Hill Eesti AS Elektroonikatoodete tootja, üle 40 töötaja PT Mikro AS Arvutite, välisseadmete ja tarbetarkvara jaemüük, üle 40 töötaja Virumaa Teed AS Teede ehitus, 69 töötajat M.K.Reis-X Reisijate maismaaveod, 81 töötajat Domen Grupp AS Juhtimisalane nõustamine, 55 töötajat Aqva Hotels OÜ Majutusasutus ja SPA, 112 töötajat Rakiste Tehas AS Metallitöötlemine ja masinaehituslik tootmine, 58 töötajat Rakvere RLR Mehaaniline metallitöötlemine, 34 töötajat

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Ettevõtlust soodustab linna asukoht riigisiseste ja rahvusvaheliste transporditeede läheduses (Rakverest lähtuv Pärnu maantee. Rakvere linna lähikonda jääb Tallinn-Peterburi maantee ning Rakvere linna läbib Tallinn-Narva raudtee), samuti vaba maa olemasolu ettevõtluse arendamiseks (nt Lennuki piirkonnas). Lisaks muule on ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri küllaltki hea kvaliteet.

3.4 PERED JA SISSETULEK

3.4.1 Leibkonnaliikme netosissetulek

Leibkonnaks loetakse ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühma, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik.

Leibkonna liikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonna liikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Hetkel on leibkonnaliikme netosissetuleku viimased andmed kättesaadavad kuni 2011. Aastani. 2012.a. sissetulekute taseme on prognoosinud konsultant. Viimase nelja aastaga on leibkonnaliikme netosissetulek Lääne-Virumaal pärast majandusbuumi aastaid mitme aasta vältel langenud, keskmine tõus 4 aasta jooksul moodustab ca 2% aastas. Lääne-Virumaa leibkonnaliikme keskmine sissetulek on madalam kui Eestis keskmiselt. 2012 aastal moodustas Lääne-Virumaa leibkonna keskmine netosissetulek Eesti keskmisest ca 83%.



23

Tabel 3.4 Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Lääne-Virumaal

2008 2009 2010 2011 2012*

Lääne-Virumaa 320 308 301 335 347

Eesti keskmine 408 384 372 405 419 Lääne-Virumaa näitaja osakaal Eesti keskmisest

78% 80% 81% 83% 83%

Allikas: Statistikaamet

Märkused: *Konsultandi arvutused

3.4.2 Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs

Tabel 3.5 näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse. Keskmiseks leibkonna suuruseks Lääne-Virumaal on 2,3 inimest. Vee- ja kanalisatsioonitariifide kohaldamise tulemusel kannavad majapidamised kulu, millele vastav kulukuse määr jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud 4% piiridesse, st tariifid on talutavad. Kulude suuruse arvutusel on lähtutud vee- ja kanalisatsiooni summaarsest tariifist, millele on lisatud käibemaks. Majapidamiste vee ja kanalisatsiooniteenuse iga-aastase ühiktarbimise taseme arvutusel on kasutatud Rakvere Vesi summaarset iga-aastast veeteenuste müügimahtu, mis on jagatud ühisveevärgiga ühendatud elanike arvuga vastaval aastal. Ühiktarbimise suurused on arvutatud liitrite tasemele ühe elaniku kohta päevas (vt all oleva tabeli eelviimane rida). Arvesse võetud leibkonnaliikme tulude näitajad lähtuvad Statistikaameti andmetest 2012.a. seisuga, mille baasilt on konsultant koostanud netosissetuleku tulevikuprognoosi.

Tabel 3.5 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe

Tariifide tase Ühik 2 012 2 013 2 014 2 020 2 025 2 030 Rakvere linn Elanike vesi €/m³ 0,74 0,99 1,17 1,33 1,41 1,69 Juriidiliste isikute vesi €/m³ 0,74 0,99 1,17 1,33 1,41 1,69

Elanike heitvesi €/m³ 0,62 0,86 1,11 1,68 1,96 2,26 Juriidiliste isikute heitvesi

€/m³ 0,62 0,86 1,11 1,68 1,96 2,26

Leibkonnaliikme kulutus vee- ja kanalisatsiooni-teenustele

€/kuus 3,4 4,3 5,1 7,7 9,3 11,6

Majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste ühiktarbimine

Liitrit/el/ päevas

68 63 61 70 76 80

teenuste kulukuse tase % 0,9% 1,0% 1,2% 1,7% 1,9% 2,2%

Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused

3.5 RAKVERE LINNA EELARVE

Rakvere linna 2013.aastaks eelarvestatud tulude maht on 13,4 mln eurot. Suuremad tuluallikad on üksikisiku tulumaks ning toetused. Eelarvestatud kulude maht oli 2013. aastal 12,6 mln eurot. 2013 a eelarve ülevaade on ära toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 3.6 Rakvere linna 2013 eelarve

2013 eelarve Tulud Maksud 7 779 792 Füüsilise isiku tulumaks 7 654 492 Maamaks 117 300



24

Teede ja tänavate sulgemise maks 8 000 Kaupade ja teenuste müük 752 950 Toetused 4 848 401 Muud tulud 41 300 Põhitegevusetulud kokku 13 422 443 Finantseerimistehingud -1 058 508 Kulud Antavad toetused tegevuskuludeks -1 393 410 Muud tegevuskulud -11 364 876 Põhitegevusekulud kokku -12 758 286 PÕHITEGEVUSE TULEM 660 157

Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi

13 089 417

Üldised valitsussektori teenused 1 177 631 Riigikaitse 0 Avalik kord ja julgeolek 7 880 Majandus 738 492 Keskkonnakaitse 196 638 Elamu- ja kommunaalmajandus 402 950 Tervishoid 41 393 Vabaaeg, kultuur ja religioon 2 065 566 Haridus 7 197 828 Sotsiaalne kaitse 1 261 039

Allikas: Rahandusministeerium

3.6 VEE-ETTEVÕTLUS

Rakvere linna reoveekogumisalal on kinnitatud vee-ettevõtjaks AS Rakvere Vesi. Ettevõtte omanikeks on Rakvere linn (osalusega 76%), Sõmeru vald (11%) ja Rakvere vald (13%). AS Rakvere Vesi peamine tegevuspiirkond on Rakvere linn, teenust osutatakse ka Rakvere, Sõmeru ja Vinni vallas.

Seltsi põhiülesandeks on osutada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuseid Rakvere linnas ja selle lähiümbruses. Puhas vesi jõuab tarbijani 2001. aastal valminud veetöötlusjaamast ja kõik reoveed puhastatakse Tõrremäe külas asuvas reoveepuhastis. Vee-ettevõte annab tööd 14 inimesele.

3.6.1 Infrastruktuuri kuuluvus

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised, samuti ÜF veemajandusprojekti raames Sõmeru valda ehitatud rajatised kuuluvad 100% AS-ile Rakvere Vesi. Rakvere linna sademevee torustikud kuuluvad Rakvere linnale.

http://www.rakvesi.ee/index.php?page=65�

http://www.rakvesi.ee/index.php?page=66�

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 3BKeskkonnaseisund0F


25

4 KESKKONNASEISUND1

4.1 ÜLDIST

Rakvere linn paikneb Adavere - Pandivere nitraaditundlikul alal, tektooniliste rikete piirkonnas. Pindmised ja sügavamad põhjaveekihid ühendatud omavahel nii ordoviitsiumi karbonaatsete settekivimite karstitühemike, kui ka olemasolevate puuraukude ja mattunud ürgoru kaudu, mistõttu kandub ülemiste kihtide põhjavesi koos võimaliku reostusega läbi karstunud lubjakivi sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Rakvere linnas on täheldatud salvkaevudes nitraadireostust, endistel sõjaväeosade maadel naftaproduktide, fenoolide kui raskmetallide reostust.

4.2 GEOLOOGILINE EHITUS

Rakvere linn paikneb Pandivere kõrgustiku põhjanõlval. Orust lääne poole jääb järskude nõlvadega Vallimägi, mille suhteline kõrgus on 15 – 20 m. Aluspõhja kivimitest avaneb ürgoru põhjas Keila lademe mergliline lubjakivi, väljaspool orgu Rakvere lademe lubjakivi. Pinnakatte tüsedus ulatub Vallimäel 25 – 30 m, mujal on see enamasti 2 - 4m.

Ürgorust lääne poole jääval lainjal moreentasandikul koosneb pinnakate paerähast ja saviliivmoreenist, mille peal lasuvad liivpinnased. Kultuurikihi paksus on suurim Pika tn piirkonnas, jäädes vahemikku 1,5 – 2,5 m.

Sõmeru aleviku, Näpi, Ussimäe ja Roodevälja piirkond on valdavalt laugja pinnavormiga, mida ilmestavad kagust loodesse voolavad Sõmeru jõgi ning Näpi oja. Piirkonna aluspõhja moodustab lõheline ja karstunud lubjakivi. Piirkonnas esineb alvareid ning alasid, kus pinnakatte paksus on alla kahe meetri. Kogu ala põhjavesi on geoloogilise ehituse tõttu määratletud kaitsmata põhjaveega alaks.

4.3 PINNAVESI

Rakvere linna lõunaosas asub suurvee ajal veega täituv Jupri oja karstiorg, mis kulgeb üle Tartu tänava ja hiljem paralleelselt Vabaduse tänavaga. Maasika tänava pikenduse kohal väljub Jupri oja Soolikaoja nime all maapinnale ning suundub läbi linna Vallimäe idanõlval põhja suunas. Soolikaoja, mis saab lisavett Vee, Pika ja C.R. Jakobsoni tänava ning Tallinna ja Jaama tänava vahele jäävatest allikatest on Silla ja Jaama puiestee vahelisel alal suunatud maa-alusesse torusse. Linna põhjaosas ühineb Soolikaojaga Vallimäe läänenõlvalt allikatoitelisena suubuv Maidla oja, mille karstiorg on nähtav Fr. R. Kreutzwaldi ja Oja tänava piirkonnas. Rakvere linna heitvesi juhitakse reoveepuhastist Selja jõkke.

4.4 PÕHJAVESI

Rakvere linnas on kasutuses Rakvere ja Piira veehaarded. Kasutatav põhjaveekiht on põhiliselt Kambrium-Vendi veekompleks, puurkaevus nr 9114 (Tõusu tn) on avatud Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks. Sõmeru aleviku puurkaevud kasutavad samuti Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavett.

Ordoviitsium-Kambriumi (O-C) põhjaveekompleks on seotud Alam-Ordoviitsiumi Kallavere kihistu peeneteraliste oobulusdetriidiga liivakivide (paksus 3-8 m) ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu aleuroliitide ja peeneteraliste liivakividega (paksus 10-20 m). Vettsisaldavate kivimite üldpaksus on 21-27 m. Veekiht on surveline, piesomeetrilise tasemega 10-20 m maapinnast. Ülemiseks veepidemeks on Latorpi lademe savikad glaukoniitliivakivid, Volhovi

1 Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt. Projekt 4 Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 3BKeskkonnaseisund0F


26

lademe lubjakivid ja Varangu lademe savikad aleuroliidid ja bituminoossed argilliidid. Alumiseks veepidemeks on Lükati ja Lontova kihistute savid ja savikad aleuroliidid paksusega 70-86 m. Veekihi toitumine toimub filtratsiooniliselt läbi veepidemete ja tektooniliste rikete ülemiste veekihtide arvelt. Sessoonsed veetaseme kõikumised on praktiliselt analoogsed kõrgemallasuva Lasnamäe-Kunda veekihi veetaseme kõikumistega, aga siiski väiksemate amplituudidega (0,5-1,2 m). Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavett tarbitakse laialdaselt, kuid selle veekihi põhjaveevarud on Lääne-Virumaal küllalt piiratud.

Kambrium-Vendi (C-V) põhjaveekompleks asub liivakivides 190-260 m sügavusel. Kotlini kihistu savid (paksus 27 m) jagavad nimetatud veekompleksi ülemiseks (Voronka) ja alumiseks (Gdovi) veekihtideks. Ülaltpoolt on veekompleks hästi kaitstud 70-90 m paksuste savikihtidega. Rakvere linna ühisveevarustus põhineb peamiselt Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjaveel. Vesi on surveline, piesomeetrilise tasemega 3-25 m merepinnast madalamal.

Pandivere kõrgustik on esmane Rakvere linna põhjavee toitumusala, kus sademevesi imbub läbi lõhelise karstunud lubjakivi maapinna lähedasse põhjavette. Koos kiiresti infiltreeruva põhjaveega pääseb sinna ka reostus maapinnalt, muutes vee kohati täiesti kasutuskõlbmatuks. Infiltratsioon on siin keskmiselt 4,1 l/s km2.

Kinnitatud põhjaveevarud on toodud Tabel 2.4.

4.5 KAITSTAVAD LOODUSKAITSEALAD RAKVERE LINNAS

Rakvere linna ega selle vahetus läheduses Natura 2000 alasid ei paikne. Rakvere linn paikneb täies ulatuses Pandivere nitraaditundlikul alal. Muud looduskaitsealad on esitatud nimekirjana alljärgnevas tabelis.

Tabel 4.1 Looduskaitsealad Rakvere linnas

Asula Nimetus

Kood Tüüp

Rakvere Rahvapark KLO1200166 Kaitseala Rakvere Vallimägi KLO1000114 Kaitseala

Rakvere linn

Rakvere tammiku maastikukaitseala

KLO1000102 Kaitseala

Allikas: www.maaamet.ee, Keskkonnaregistri koduleht http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main

http://www.maaamet.ee/�

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main�

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 4BVeevarustus


27

5 VEEVARUSTUS

Käesolevas peatükis käsitletakse Rakvere linna olemasolevate veevarustuse torustike ja puurkaevpumplate seisukorda ning hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti.

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni haldajaks on AS Rakvere Vesi.

Rakvere linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Rakvere linnas on kasutuses Rakvere ja Piira veehaarded. Kasutatav põhjaveekiht on põhiliselt Kambrium-Vendi veekompleks, puurkaevus nr 9114 (Tõusu tn) on avatud Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks. Veetöötlusjaam on rajatud 2001. Aasta lõpus ja selle tehniline seisukord on hea.

Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla. Perspektiivis jääb teeninduspiirkond samaks.

Linnas tegutseb vee-ettevõtjana AS Rakvere Vesi, tegevuspiirkondadeks on lisaks Rakvere linnale veel Sõmeru, Vinni ja Rakvere vallas.

Ühisveevärgi torustikud on Rakvere linnas valdavalt uued.

Ühisveevärgi teenused oli Rakvere linnas ja selle lähiümbruses 2012 aastal liitunud 14 832 inimest ja 2013 aastal 15 205 inimest, mis teeb vastavalt 94 % ja 96 % elanikkonnast.

Rakvere linna ühisveevärgiga kaetava ala piir kattub reoveekogumisala piiriga, mis on välja toodud joonisel VK-01.

5.1 PUURKAEVPUMPLAD

Rakvere linnas on kaks veehaaret: Piira veehaare ning Rakvere veehaare. Piira veehaare koosneb viiest puurkaevust ning on Rakvere linna ühisveevärgi joogiveeallikaks. Lisaks asub Rakvere linnas Rakvere veehaare, mis koosneb kolmest puurkaevust (Heina tn, Tõusu tn ja Vahtra pst). Nendest kolmest puurkaevust toimub veevõtt vaid Heina tn puurkaevust, kust võetakse vett linnatänavate pesuks, haljasalade kastmiseks, tulekustutusveeks ning kanalisatsioonitorustike läbipesuks. Ülejäänud kaevud on reservis.

Alljärgnevate tabelites on esitatud Rakvere linna puurkaevude iseloomustus (kaevu tootlikkus, pumba mark, pumba tootlikkus, seadmed).

Tabel 5.1 Ühisveevarustuse puurkaevud Rakvere linnas

Puurkaevu nimetus / Katastri nr

Passi nr

Puurimise aasta

Veekiht

Sügavus [m]

Vee eri-kasutus-loaga lubatud veevõtt aastal 2012 [m3/a]

Tegelik veevõtt aastal 2012 [m3/a]


6777 1996 C-V 222 237 981 158 917


6808 1998 C-V 260 237 981 163 106



28

Puurkaevu nimetus / Katastri nr

Passi nr

Puurimise aasta

Veekiht

Sügavus [m]

Vee eri-kasutus-loaga lubatud veevõtt aastal 2012 [m3/a]

Tegelik veevõtt aastal 2012 [m3/a]


6809 1998 C-V 260 237 981 151 122


6810 199/ 1998 C-V 260 237 981 134 702

Piira veehaare Päikese tn puurkaev/ 2742

5427 1984 C-V 270 129 209 94 185

Rakvere veehaare- Heina tn puurkaev/ 2738

4748 1979 C-V 268 60 955 1 072

Rakvere veehaare- Vahtra tn puurkaev/ 107021

6775-K

1996 C-V 225 60 590 0

Rakvere veehaare- Tõusu tn puurkaev/ 91141

6519 1992 O-C 130 40 150 0

Allikas: Puurkaevude passid, arvestuskaardid, vee erikasutusluba ja veekasutusaruanded

Märkused: 1- reservis

Alljärgnevas tabelis on toodud Rakvere linna puurkaevude andmed.

Tabel 5.2 Rakvere linna ühisveevarustuse puurkaevude iseloomustus

Puurkaev/keskkonnaregistri nr

Kaevu tootlikkus m3/h

Pumba mark Pumba tootlikkus m3/h

Reguleerimis-seadmed

II astme pumba mark

Piira PK-2/ 10703

40 KSB UPA 150S-48/15 45

Piira PK-3/ 14159

72 KSB UPA 150S-48/15 45

Piira PK-4/ 14160

60 KSB UPA 150S-48/15 45

Piira PK-6/ 14162

72 KSB UPA 150S-48/15 45

2 r/b mahutit a' 1000 m3

Piira PK-7 (Päikese tn)/ 2742

9,4 KSB UPA 150S-48/15 45 Reservuaar 2*250m1

KSB Omega 80-210 B



29

Puurkaev/keskkonnaregistri nr

Kaevu tootlikkus m3/h

Pumba mark Pumba tootlikkus m3/h

Reguleerimis-seadmed

II astme pumba mark

Heina tn/ 2738 13 ECV 8/25-150 25 Hüdrofoor 10 m3 -

Vahtra pst/ 10702

12,8 LOWARA DE 24 12 - -

Tõusu tn/ 9114 5,6 LOWARA DE 24 10 Hüdrofoor 3 m3 -

Allikas: AS Rakvere Vesi

Märkus 1: Reservuaar ei ole töös ja on süsteemist eraldatud (ühendustorustikud on amputeeritud)

Allikas: AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa taotlus, Tallinn 2012, AS Infragate Eesti

Tabel 5.3 Piira veehaarde puurkaevud Rakvere linnas

5.2 VEETÖÖTLUS

Rakvere linna joogivesi puhastatakse Piira veetöötlusjaamas. Toorvesi pumbatakse Piira veehaarde viiest puurkaevust. Piira veehaare, veetöötlusjaam ning II-astme pumpla valmisid 2001. aasta lõpus. Jaama maksimaalne ööpäevane toodang on 6000 m3/d, ning maksimaalne tunnitoodang 460 m3/h. Veetöötlusjaam on ühendatud AS Rakvere Vesi kaugjälgimissüsteemi. Piira veetöötlusjaama asukoht on esitatud taotluse Lisas I „Rakvere linna vee erikasutuse asukoha skeem“, veetöötlusjaama skeem on esitatud taotluse Lisas VI „Veetöötlusjaama skeem“.

Joogivee töötlus hõlmab järgnevaid etappe:

vee aereerimist kasutatakse vees lahustunud raua oksüdeerimiseks ja vees lahustunud gaasidest vabanemiseks (N, CO2, H2S jt.). Aeratsiooniks on ketasaeraatorite kolonn, mis asub vahetult kontaktkambri peal, kokku 3 areaatorit;



30

vee filtreerimine raua eemaldamiseks (ühtlasi paranevad ka vee organolepilised omadused: hägusus, värvus, maitse, lõhn). Filtriks on lahtine konstantse veetasapinnaga kiirliivafilter, kokku 3 tk;

vee desinfitseerimine (UV-seade) bakterite hävitamiseks;

järeldesinfektsioon (NaOCl 15 %), linna viivates torustikes bakteriaalselt puhta joogivee säilitamiseks.

5.3 II- ASTME PUMPLAD

Piira veetöötlusjaamas puhastatud joogivesi kogutakse kahte reservuaari mahuga 2x1000 m3. Reservuaaride veevaru tagab tipptunni veetarbimise, tulekustutusvee ning filtrite pesuvee varu. Filtrite pesuvesi kogutakse vahemahutisse ja juhitakse linna ühiskanalisatsiooni. Mahutite avariiülevool on juhitud Ööbiku tänava piirdekraavi.

II-astme pumplas on kaks pumbagruppi: võrgupumbad, mis annavad vee linna veevõrku ning filtrite pesupump. Võrgupumpade grupis on 2 tavapumpa ning üks tagavara pump. Pumbad on varustatud sagedusmuunduriga. Jaama maksimaalne ööpäevane toodang on 6000 m3/d, keskmine tunnitoodang 250 m3/h ning maksimaalne tunnitoodang 460 m3/h. Piira veehaare, veetöötlusjaam ning II-astme pumpla valmisid 2001. aasta lõpus ning on heas tehnilises seisukorras.

Piisava veesurve tagamiseks Tõusu tänava elamutele on Tõusu ja Pika tänava ristmiku lähendusse ehitatud rõhutõstepumpla. Pumpla on maa-alune, sisaldades kahte pumpa. Pumpade tõstekõrgus on ca 14m. Pumpla hüdrofoor paikneb Tõusu tänava puurkaevu hoones (PK-Tõusu).

Allikas: Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2008-2019

Tabel 5.4 Piira veetöötlusjaama ja II-astme pumpla põhimõtteline skeem



31

5.4 VEEKVALITEET

5.4.1 Puurkaevuvee kvaliteet

Keskkonnaamet on AS-le Rakvere Vesi 29.07.2011. väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV/320576 (kehtiv kuni 01.08.2016).

Puurkaevudest pumbatava põhjavee kontrolli teostamise nõuded on esitatud vee erikasutusloas, vt ptk 2.8.

Põhjavee kvaliteedi ja töötlemise vajaduse hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusest nr 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded.”

Alljärgnevates tabelites tuuakse ära puurkaevudest võetud veeproovide analüüside tulemused viimastel aastatel. Joogiveeallikana kasutatava põhjavee I kvaliteediklassi piirsisaldust ületavad näitajad on märgitud rasvase kirjaga. I kvaliteediklassi veetöötlust ei vaja, II kvaliteediklassi jaoks rakendatakse lihtsaid aeratsioonil põhinevaid veetöötlusmeetodeid ja III kvaliteediklassi vesi vajab eritöötlusmeetodeid, vahel ka desinfitseerimist.

Tabel 5.5 Piira veehaare, puurkaevude vee kvaliteet

Nr Näitaja

Ühik

Määrus nr 82; 98/83/EC.

Piira PK 2/10703

Piira PK 3/ 14159

Piira PK 4/ 14160

Piira PK 6/ 14162

Piira PK Päikese tn/ 2742

Proovi võtmise aeg 30.11.2011

1 Lõhn pall 1 1 1 1 1

2 Hägusus NHÜ 2,99 5,13 4,51 3,88 23,0

3 Raud μg/l 200 380 1020 720 820 2000

4 Nitraadid mg/l 50 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1

5 Nitritid mg/l 0,50 <0,007 <0,007 <0,007 <0,007

<0,007

6 Permaganaatne hapnikutarve mg/l O2 5,0 <1,0 <1,0 <1,0 <1,0 1,0

7 Sulfaadid mg/l 250 <5,0 <5,0 <5,0 <5,0 <5,0

8 Kloriidid mg/l 250 131 251 188 218 325

9 Mangaan μg/l 50 81 105 103 106 124

10 Elektrijuhtivus

µS cm-1

20˚C 2500 651 979 799 886 923

11 Ammoonium mg/l 0,50 0,19 0,37 0,35 0,35 0,45

12 Naatrium mg/l 200 83 94 93 114 96


Piira veehaarde puurkaevud kuuluvad hägususe osas III kvaliteediklassi, raua osas II kvaliteediklassi, mangaani osas samuti II kvaliteediklassi.



32

Tabel 5.6 Puurkaevude vee kvaliteet

Nr Näitaja

Ühik


Heina tn PK/2738

Vahtra Pk/ 10702

Tõusu tn PK/ 9114

Proovi võtmise aeg 30.11.2011

1 Lõhn pall 3 (kemikaali) 3 (kemikaali) 3 (kemikaali)

2 Hägusus NHÜ 70,4 74,2 49,4

3 Raud μg/l 200 5900 6250 4500

4 Nitraadid mg/l 50 <0,1 <0,1 <0,1

5 Nitritid mg/l 0,50 <0,007 <0,007 <0,007

6 Permaganaatne hapnikutarve mg/l O2 5,0 1,3 1,3 1,3

7 Sulfaadid mg/l 250 <5,0 <5,0 <5,0

8 Kloriidid mg/l 250 329 327 328

9 Mangaan μg/l 50 246 237 212

10 Elektrijuhtivus

µS cm-1

20˚C 2500 1201 1187 120

11 Ammoonium mg/l 0,50 0,75 0,75 0,8

12 Naatrium mg/l 200 107 106 105


Puurkaevud kuuluvad hägususe osas III kvaliteediklassi ja raua ning mangaani osas II kvaliteediklassi.

5.4.2 Joogiveekvaliteet

Üldist

Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr.82 31.juulist 2001.a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja.

Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümist reguleerib Sotsiaalministri poolt 21.12.2001 a vastu võetud “Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord”.

Vastavalt Sotsiaalministri 31.juuli 2001 a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava kui vett võetakse >10 m3/ööpäevas või kui vett töödeldakse. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus.

Tavakontrolli veeproove võetakse Rakvere linna veevõrgust Terviseametiga kooskõlastatud 9 punktist neli korda aastas ja süvakontrolli jaoks veetöötlusjaama väljuvast torustikust üks kord aastas vastavalt Terviseameti poolt 07.07.2012 kinnitatud Joogivee kontrolli kavale. Alljärgnevas tabelis on toodud süvaveekontrolli veeproovi näitajad.



33

Tabel 5.7 Veekvaliteet veetöötlusjaamas

Nr

Näitaja

Ühik


Ööbiku tn 25

Proovivõtu aeg 15.02.13 1 Lõhn lahjendusaste - 1 2 Maitse lahjendusaste - 1 3 Värvus mg/l Pt - 4 4 Hägusus NHÜ - <1,0 5 pH 6,5≤pH≤9,5 8,1 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,02 7 Alumiinium µg/l 200 10 8 Fluoriid mg/l 1,5 0,75 9 Kloriidid mg/l 250 208 10 Sulfaadid mg/l 250 <3 11 Boor mg/l 1,0 0,17 12 Nitritid mg/l 0,50 0,004 13 Nitraadid mg/l 50 <0,45 14 Naatrium mg/l 200 15 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,8 16 Raud µg/l 200 54 17 Elektrijuhtivus µS cm-1

20˚C 2500 926

18 Tsüaniid µg/l 50 <3 19 Plii µg/l 10 <0,1 20 Kaadmium µg/l 5 <0,03 21 Kroom µg/l 50 <0,1 22 Nikkel µg/l 20 <1,2 23 Vask mg/l 2 <0,01 24 Seleen µg/l 10 <1,0 25 Arseen µg/l 10 <0,1 26 Mangaan µg/l 50 <5 27 Elavhõbe µg/l 1 <0,2 28 Antimon µg/l 5 <0,3 29 1,2-dikloroetaan µg/l 3 <0,1 30 Tertrakloroeteen,

trikloroeteen summa

µg/l 10 <0,1

31 Trihalometaanide summa

µg/l 100 <1

32 Benseen µg/l 1 <0,1 33 Benso(a)püreen µg/l 0,01 <0,001 34 PAH-d summa µg/l 0,1 <0,001 35 Naatrium mg/l 200 98,4 36 Üldkaredus mg-ekv/l - 4,8 37 Coli-laadsed

bakterid PMÜ/ 100 ml

0 0

38 Escherichia coli PMÜ/ 100 ml

0 0

39 Kolooniate arv 220C juures

PMÜ /1 ml - 30

40 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Allikas: Terviseamet

Määratud näitajate osas on vastab joogivesi nõuetele; määratud mikrobioloogiliste näitajate osas vastab vesi joogiveele esitatud nõuetele.



34

5.5 VEEVÕRK

Ühisveevarustussüsteem on EL ÜF veemajandusprojektide toel suures osas rekonstrueeritud ja välja ehitatud (vt ptk 0). Rakvere linna veetorustike kogupikkus on ca 84 km. Torustike materjaliks on plast, läbimõõduga De32 kuni De110 mm ja tempermalm läbimõõduga dn 150 kuni 350mm.

Olemasolevate torustike asukoht on esitatud joonisel VK-01.

5.6 TULETÕRJE VEEVARUSTUS

Tuletõrje veevarustus on Rakvere linnas lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Uutel torustikele on paigaldatud valdavalt maapealsed hüdrandid. Vajalik tuletõrjevee vooluhulk tagatakse Piira II-astme pumpla kahe tavapumbaga, pumbad käivituvad vastavalt linna tarbimisolukorrale automaatselt. Kahe pumba üheaegsel töötamisel on võimalik väljundrõhul 50m veesammast võrku anda vooluhulk 260 m3/h.

Perspektiivis, uute veetorustike rajamisega, on samuti vajalik välja ehitada tuletõrjevee varustussüsteem hüdrantide baasil.

Hüdrantide asukohad on esitatud joonisel VK-01.

5.7 VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS

Linna ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikana põhjavett.

Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla. Perspektiivis jääb teeninduspiirkond samaks.

Olemasoleva ja perspektiivse veetootmise ja tarbimise kogused on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 5.8 Olemasolevad veetootmise ja –tarbimise kogused 2012.a

Asulad Vee toodang Vee tarbimine

Ühik-tarbimine

Arvestamata vesi Tarbijate arv

m3/d

elanike poolt m3/d

Jur. isikud, tööstused m3/d

Kokku m3/d l/d m3/d % tk

Rakvere linn ja lähiümbrus 1 596 1 017 420 1 436 69 160 10 14 832

Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused

Tabel 5.9 Perspektiivsed veetootmise ja –tarbimise kogused 2025.a

Asulad Vee toodang Vee tarbimine

Ühik-tarbimine

Arvestamata vesi Tarbijate arv

m3/d

elanike poolt m3/d

Jur. isikud, tööstused m3/d

Kokku m3/d l/d m3/d % tk

Rakvere linn ja lähiümbrus 2 080 1 417 455 1 872 90 208 10 15 767

Allikas: Konsultandi arvutused



35

Tabeli põhjal on näha, et perspektiivis ühisveevarustuse tarbijate arv tõuseb. Prognoositavad veetarbimise kasvud elaniku kohta jäävad ca 90 (l/in*d) juurde. Arvestamata veekogus on perspektiivis arvestatud 10%.

Puurkaevpumplate veetoodangud ei ületa ei lühiajalises ega pikaajalises perspektiivis vee-erikasutusloas lubatud vooluhulkasid.

5.8 TEISED VEEVARUSTUSSÜSTEEMID

Rakvere linnas on mitmeid ettevõtteid, kes võtavad tootmisprotsessiks vajalikku vett oma puurkaevudest, vt Tabel 2.10.

Suurim veetarbija on AS Rakvere Lihakombinaat, kelle on kinnitatud põhjaveevaru aastani 2020 Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist 500 m3/d (Keskkonnaministeeriumi 06.04.2006 käskkiri nr 408). Teiseks suurimas veetarbijaks on Estonian Spirit OÜ, kelle lubatud veevõtt Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleksist on aastas 460 m3/d.

Loetletud ettevõtetega arvestamine on oluline, kuna nende reovesi juhitakse Rakvere linna reoveepuhastile.

5.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID

Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt:

osa veetorustikest on amortiseerunud;

osa elanikkonnast on veevarustussüsteemiga ühendamata.

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025


36

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 5BKanalisatsioon


37

6 KANALISATSIOON

Käesolevalt käsitletakse Rakvere linna olemasolevate ühiskanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja reoveepuhastite seisukorda ja hinnatakse reovee koguseid ja kontsentratsioone.

Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla ning Näpi, Roodevälja ja Sõmeru alevi. Liitunud elanikkond on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 6.1 Ühiskanalisatsioonisüsteemi teenusega varustatud elanikkond

Asula Liitunud elanike arv, inimest 2012 a

Liitunud elanike arv, inimest 2013 a

Rakvere linn ja lähiümbrus1 14 371 14 883

Näpi 358 359

Roodevälja 20 58

Sõmeru 1 303 1 305

Kokku 16 052 16 605 Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused

Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 93 km pikkusest isevoolsest kanalisatsioonitorustikust, ca 4,3 km pikkusest survekanalisatsioonitorustikust, 13 reoveepumplast ja ühest reoveepuhastist. Valdav osa torustikest on uued.

Rakvere linnale kinnitatud reoveekogumisala on toodud ptk 2.10 ning on toodud joonisel VK-01.

6.1 KANALISATSIOONIVÕRK

Rakvere linnas on enamus kanalisatsioonisüsteemist ühisvoolne, kus reovee torustikku juhitakse ka restkaevudega kogutav sademevesi. Ühiskanalisatsioonisüsteem on EL ÜF veemajandusprojektide toel suures osas rekonstrueeritud ja välja ehitatud (vt ptk 0). Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteem koosneb ca 93 km pikkusest isevoolsest kanalisatsioonitorustikust ja ca 4,3 km pikkusest survekanalisatsiooni torustikust. Torustike materjaliks on plast. Valdav osa torustikest on uued ja rekonstrueerimist ei vaja.

Olemasolevate torustike asukohad on näidatud joonisel VK-01.

6.2 REOVEEPUMPLAD

Rakvere linna kanalisatsioonisüsteemis on 13 reoveepumplat. Nendest kaks asuvad vahetult väljaspool linna piiri (KPJ-Peapumpla ja KPJ-Ussimäe). Pumplad on ehitatud või rekonstrueeritud vahemikus 1991 – 2004, pumplate seisund on hea.

Linna lähistel, Rakvere vallas, Tõrremäe ja Tõrma külas on kummaski üks reoveepumpla (vastavalt siis KPJ-Tõrremäe ja KPJ-Tõrma). Vinni vallas Piira külas asub samuti kaks reoveepumplat KPJ-Piira1 ja KPJ-Piira2. Kõik nimetatud pumplad kuuluvad AS-ile Rakvere Vesi.

Reoveepumplate seisukord on hea ja renoveerimist ei vaja.



38

Tabel 6.2 Ülevaade Rakvere linna ja sellega piirnevatest reoveepumplatest

Pumpla nimi Ehitusaasta Survetoru pikkus, m

Tootlikkus, m3/h

Seisundi hinnang

Vabaduse 1995 730 288 hea

Ussimäe 1994 1040 144 hea

Jaama 1994 134 29 hea

Laada 1979, rekonstrueeritud 1998

0 36 hea

Narva 1997 267 144 hea

Narva 2 2012 135 10 hea

Peapumpla 1991, Rekonstruee-ritud 1997

55 1170 hea

Murru 2004 462 36 hea

Kuldnoka 2000 455 12 hea

Metsa 2012 535 15 hea

Rahu 2012 170 8 hea

Rohu 2012 125 10 hea

Vaala Keskuse 2012 300 10 hea Allikas: AS Rakvere Vesi

Reoveepumplate asukohad on toodud joonisel VK-01.

6.3 PURGLA

Rakvere linna purgla valmis 2013 aasta maikuus.

Purgimissõlm rajati Rakvere RVP territooriumil paikneva reoveepumpla kõrvale. Purgla on madalvundamendil kergplokkidest seintega, soojustatud ja profiilplekiga kaetud kergpaneelkatusega ühekordne hoone. Purgla pindala on 27,5 m2.

Purgimissõlme eesmärgiks on fekaalsete vedeljäätmete ja teiste puhastite liigmuda vastuvõtmine ja nende mehhaaniline puhastamine enne bioloogilist puhastust.

Vedeljäätmete vastuvõtusõlmes toimub purgitavatest jäätmetest tahke aine eraldamine 6 mm piluga automaatvõrega. Võre läbinud jäätmed juhitakse olemasoleva pumpla sumpa.

Purgla on varustatud elektroonilise identifitseerimissüsteemiga, mis lubab purgida vaid selleks vastava magnetkaarti saanud isikutel. Selle abil on võimalik pidada arvestust purgitavate koguste üle ja vajadusel purgimise intensiivsust reguleerida.

Purgimissõlm on täisautomaatne. Seadmete töö ja rikked edastatakse juhtarvutisse.

6.4 REOVEEPUHASTI

Rakvere linna reoveepuhasti asub Rakvere vallas, Rakvere linna piiri lähistel. Puhastiks on aktiivmudatehnoloogial põhinev mehaanilis-bioloogiline puhastusseade eelpuhastuse, lämmastiku ja fosfori bioloogilise ärastuse ja jääkmuda töötlusega. Puhastatud reovee väljavool toimub Selja jõkke.



39

Puhasti anti käiku 1990. aastal, 2004. aastal varustati I ja II astme setitite reoveesette pumbasüsteemid hõljeainesisalduse ja vooluhulga mõõtjatega.

2012/2013 aastal vahetati reoveepuhastil välja järgmised seadmed:

Võreseadmed koos võreprahi pesupressiga;

Liivapüünise kaapidesüsteem;

Eelsetitite settepumpla seadmed;

Settetihendite kaapsüsteem;

Tihesettepumpla seadmed;

Settetahendusseadmed;

Tahendatud reoveesette, liivapüünise- ja võreprahi konteinerid;

Aeratsioonipuhurid;

Tehnohoone kütte-, ventilatsiooni- ja veevarustus- ning kanalisatsioonisüsteemid;

Tehnohoone elektrijuhtmestik, valgustid ja nõrkvoolusüsteemid.

Lisaks paigaldati elektrikaablite hülsstorud elektrikilbist tehnohooneni ja fiiberkaabli hülsstoru olmehoone ja tehnohoone vahele.

Välistorustikest vahetati välja õhutoru puhuritehoone ja aeratsioonimahuti vahel, mudatorud tihesettepumpla ja tehnohoone vahel ning veetoru peatrassist pumplani.

Tehnohoones ning tihesette ja eelsetitite pumplas renoveeriti kõik siseruumid, asendati tehnohoone siseuksed ja 2 korruse aknad.

Reoveepuhasti rekonstrueerimise raames ei muudetud reoveepuhasti üldisi toimimisprintsiipe ja juhtimist. Toimus vaid loetletud sõlmede ja seadmete rajamine või asendamine.

Rakvere linna reoveepuhastusprotsess koosneb järgmistest etappidest:

1. Mehaaniline eelpuhastus

1.1. Võreseadmed koos võreprahi pesupressiga, 2 tk, kompaktsed perforeeritud automaatsed plaatvõred EscaMax 4000, võimsus 400 l/s.

1.2. Liivapüünis, 2 tk

1.3. Liiva pesu

1.4. I astme settebasseinid (eelsetitid), 2 tk, radiaalsed

Eelsetititega eraldava sette ehk toorsette pumpamiseks settetihenditesse paikneb liivapüünise otsa juures toorsettepumpla.. Liigmuda on võimalik juhtida mõlemast liinist mõlemasse settetihendisse.

2. Bioloogiline puhastus

2.1. Bioloogiline töötlus 2 tanki töömahuga 2 x 10 000 m3, kus toimub lämmastiku bioloogiline ärastus nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessides, millised toimuvad vahelduvates aeroobsetes-anoksilistes tsoonides, mille vahelduvad mahud on 10 000 / 10 000 m3. Tankidesse on paigaldatud sukelsegistid, kokku 12 tk, kummaski tankis 6 tk.

2.2. II astme setitid - 2 tk, radiaalsed tööpinnaga 2x1256 m2 ja mahuga 2x3800 m3

3. Kloraator, kontaktreservuaar mahuga 700 m3 (käesoleval ajal kloreerimist ei toimu)

4. Seadmed fosfori keemilise ärastuse rakendamiseks



40

5. Muda käitlusseadmed

5.1. Mudatihendid2 tk tööpinnaga 2x153 m2 ja mahuga 2x500 m2

5.2. Sette tahendusseadmed, 2 tk, dekantertsentrifuugid ( ühe tootlikkus 17 m3/h, 350 kgKA/h)

6. Statsionaarsed kontroll- ja mõõtmissüsteemid, juhtimiskeskus, juhtarvuti, sagedusmuundurid, pneumaatiline juhtimissüsteem ja avarii-häire-süsteem.

Puhastusseadmete projektkoormused on järgmised (kasutatud OY VESI-HYDRO AB puhastusseadmete blokk-skeemil esitatud andmeid):

hüdrauliline koormus (Q) - 20 000 m3/ d

heitvee arvutuslik vooluhulk (Qh) - 1 420 m3/ h

reostuskoormus:

- BHT5 (500 mg/ l) - 10 000 kg/ d

- üld P (30 mg/ l) - 600 kg/ d

- üld N (90 mg/ l) - 1 800 kg/ d

Allikas: AS Rakvere Vesi, Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2008-2019

Tabel 6.3 Rakvere linna reoveepuhasti põhimõtteline skeem

6.5 REOVEE VOOLUHULGAD, REOSTUSKOORMUSED JA HEITVEE NÄITAJAD

6.5.1 Reovee vooluhulgad

Rakvere linna reoveepuhastile suunatakse lisaks linnale ja selle lähiümbrusele veel Näpi Roodevälja ja Sõmeru aleviku reoveed.

Tabel 6.4 Olemasolevad reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2012 a.

Asula Vooluhulk puhastile Reovesi tarbijatelt Infiltratsioon

Liitunud elanike arv

m3/d

elanike poolt m3/d

jur. isikud, m3/d

Kokku m3/d m3/d % inimest

Rakvere linn ja lähiümbrus1 7 111 988 690 1 678 5 433 76 14 371



41

Näpi 99 23 0 23 75 76 358

Roodevälja 5 778 1 1 362 1 363 4 415 76 20

Sõmeru 453 85 22 107 346 76 1 303

Kokku 13 441 1 097 2 074 3 172 10 270 306 16 052 Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused

Märkused: 1-Rakvere linn, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira

Perspektiivis jäävad kehtima olemasolevad kanalisatsiooni teeninduspiirkonnad, kuid tarbijate arv vähesel määral tõuseb. Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest.

Tabel 6.5 Perspektiivsed reovee vooluhulgad reoveepuhastile 2025 a.

Asula Vooluhulk puhastile Reovesi tarbijatelt Infiltratsioon

Liitunud elanike arv

m3/d

elanike poolt m3/d

jur. isikud, m3/d

Kokku m3/d m3/d % inimest

Rakvere linn ja lähiümbrus1 3 787 1 417 666 2 083 1 704 45 15 767

Näpi 41 32 0 32 9 21 359

Roodevälja 1 618 13 1 362 1 375 243 15 146

Sõmeru 175 118 22 140 35 20 1 310

Kokku 5 621 1 581 2 050 3 630 1 991 101 17 582 Allikas: AS Rakvere Vesi, Konsultandi arvutused

Märkused: 1-Rakvere linn, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira

6.5.2 Reostuskoormused

Puhastusseadmete projektkoormused on järgmised (kasutatud OY VESI-HYDRO AB puhastusseadmete blokk-skeemil esitatud andmeid):

hüdrauliline koormus (Q) - 20 000 m3/ d

heitvee arvutuslik vooluhulk (Qh) - 1 420 m3/ h

reostuskoormus:

- BHT5 (500 mg/ l) - 10 000 kg/ d

- üld P (30 mg/ l) - 600 kg/ d

- üld N (90 mg/ l) - 1 800 kg/ d

Rakvere linna reostuskoormused 2012 aastal on toodud alljärgnevates tabelites.

Tabel 6.6 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a I kvartalil

Parameeter Ühik 5.01. 2012

10.01. 2012

3.02. 2012

8.02. 2012

6.03. 2012

14.03. 2012

Kesk-mine

m3/kv 1371962

Vooluhulk m3/d 15077

BHT7 mg/l 380

230 220 430 460 190 318,33

Püld mg/l 8,93

5,55 4,18 5,02 8,96 5 6,27

Nüld mg/l 58,9

45,5 44,1 47,8 54,1 38,7 48,18

Heljum mg/l 780

184 100 160 210 220 275,67

KHT mg/l 980

430 415 510 770 360 577,50



42


10.01. 2012

3.02. 2012

8.02. 2012

6.03. 2012

14.03. 2012

Kesk-mine

Sulfaadid mg/l

44 55 48 39 46 49 46,83

pH pH-ühik

7,12 7,4 7,54 7,44 6,9 6,33 7,12

Naftaproduktid µg/l

0,05 0,09 <0,05 0,06 234 200 72,36

Fenoolid (1-aluselised)

µg/l

- - - - - 25,2 25,2

Fenoolid (2-aluselised) - - - - - - <10 <10

Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid

Tabel 6.7 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a II kvartalil


12.04. 2012

3.05. 2012

10.05. 2012

6.06. 2012

14.06. 2012 Keskmine

m3/kv 1806869

Vooluhulk m3/d 19856

BHT7 mg/l 37

120 210 90 120 140 119,50

Püld mg/l 1,78

2,93 3,26 2,28 2,92 3,3 2,75

Nüld mg/l 20,1

27,4 38,8 25,1 17,9 31,2 26,75

Heljum mg/l 40

144 90 72 90 100 89,33

KHT mg/l 180

140 260 130 140 140 165,00

Sulfaadid mg/l 41

- - - 49 - 45,00

pH pH-ühik 7,58

7,61 7,31 7,66 7,7 7,71 7,60

Naftaproduktid µg/l 25

200 <20 <20 - - 56,25


µg/l 22,7

35,2 18 42,4 - - 29,58


<10

<10 13 <10 - - 13,00 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid

Tabel 6.8 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a III kvartalil


11.07. 2012

9.08. 2012

15.08. 2012

6.09. 2012

13.09. 2012

Keskmine

m3/kv 724420 Vooluhulk

m3/d 7874

BHT7 mg/l 150 220 180 250 230 270 216,67

Püld mg/l 4,88 11 5,1 8,66 6,05 6,97 7,11

Nüld mg/l 41,4 29 43,9 45,8 42,2 54,4 42,78

Heljum mg/l 150 150 200 260 130 210 183,33

KHT mg/l 300 250 340 400 415 470 362,50

Sulfaadid mg/l 48 48 47 43 46 41 45,50

pH pH-ühik 7,61 7,3 7,67 7,52 7,59 7,56 7,54

Naftaproduktid µg/l - - 6150 150 125 - 2141,67


µg/l - - 116 161 460 - 245,67


- - 213 248 22,8 - 161,27




43

Tabel 6.9 Rakvere linna reoveepuhastisse sisenevad reovee näitajad 2012 a IV kvartalil


11.10. 2012

7.11. 2012

15.11. 2012

4.12. 2012


m3/kv 1002879 Vooluhulk

m3/d 11021

BHT7 mg/l 770,0 150,0 190,0 110,0 140,00 230,00 265,0

Püld mg/l 3,5 4,2 2,7 3,4 3,33 6,54 3,9

Nüld mg/l 83,4 35,7 20,1 26,7 28,50 38,70 38,9

Heljum mg/l 1610,0 170,0 110,0 120,0 120,00 180,00 385,0

KHT mg/l 1650,0 390,0 410,0 260,0 260,00 380,00 558,3

Sulfaadid mg/l 68,0 36,0 50,0 43,0 52,00 40,00 48,2

pH pH-ühik 6,9 7,4 7,5 7,7 7,59 7,43 7,4

Naftaproduktid µg/l 1100,0 - - - - - 1100,0


µg/l 585,0 - - - - - 585,0


<10 - - - - - <10


Tabel 6.10 Rakvere reoveepuhasti reostuskoormused 2012 aastal

Rakvere Ühik 2012

Vooluhulk m3/d 13 441

kg/d 3090

BHT7 mg/l 230

kg/d 67,5

Püld mg/l 5,0

kg/d 526

Nüld mg/l 39,1

kg/d 3 136

Heljum mg/l 233,3

kg/d 5589

KHT mg/l 415,8 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokolli, Konsultandi arvutused

6.5.3 Reoveepuhasti heitvee näitajad

Rakvere linna reoveepuhasti heitvee analüüsi tulemused on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 6.11. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a I kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena


10.01. 2012

3.02. 2012

8.02. 2012

6.03. 2012

14.03. 2012

Kesk-mine

m3/kv 1 371 962 Vooluhulk

m3/d 15 077

BHT7 mg/l 3 2,4 <3,0 8 2,7 6 3,68

Püld mg/l 0,63 0,4 0,44 0,48 0,31 0,33 0,43

Nüld mg/l 7,81 5,8 8,46 5,33 0 7,49 5,82



44


10.01. 2012

3.02. 2012

8.02. 2012

6.03. 2012

14.03. 2012

Kesk-mine

Heljum mg/l 2 3 <2,0 <2,0 3 4,5 2,08

Sulfaadid mg/l 65 51 61 37 42 55 51,83

pH pH-ühik

7,14 6,7 7,03 7,36 7,04 7,36 7,11

KHT mg/l 21 30 43 39 23 17 28,83

Naftaproduktid µg/l <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 22 40 10,33


µg/l 16,2 - - - - 14,3 15,25


µg/l <10 - - - - <10 <10

Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012

Tabel 6.12. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a II kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena


12.04. 2012

3.05. 2012

10.05. 2012

6.06. 2012


m3/kv 1 806 869

Vooluhulk

m3/d 19 856

BHT7 mg/l <3,0 <3,0 1,9 2,9 2,6 2,9 1,72

Püld mg/l 0,08 0,34 0,99 0,23 0,62 0,4 0,44

Nüld mg/l 5,73 7,43 5,74 9,41 6,15 8,84 7,22

Heljum mg/l 4 9 <2,0 4 <2,0 2,5 3,25

Sulfaadid mg/l 53 - - - 28 64 48,33

pH pH-ühik

7,2 7,25 7,25 7,39 7,17 7,21 7,25

KHT mg/l 28 <10 <10 <10 12 26 11,00

Naftaproduktid µg/l <20 <20 <20 40 - - 10,00


µg/l 7,2 12,4 9,6 11,7 - - 10,23


µg/l <10 <10 <10 <10 - - <10


Tabel 6.13. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a III kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena


11.07. 2012

9.08. 2012

15.08. 2012

6.09. 2012


m3/kv 724 420

Vooluhulk

m3/d 7 874

BHT7 mg/l 1,5 3,1 <3,0 1,8 2 1,5 1,65

Püld mg/l 0,81 0,58 0,27 0,73 0,71 0,58 0,61

Nüld mg/l 6,58 10 14,9 4,96 10,3 8,19 9,16

Heljum mg/l 3 2 <2,0 2,5 2,5 3 2,17

Sulfaadid mg/l 37 41 43 26 79 56 47,00

pH pH-ühik

7,17 7,3 7,17 7,16 7,23 7,29 7,22

KHT mg/l <30 16 <30 <30 <30 <30 2,67

Naftaproduktid µg/l - - <20 <20 <20 - <20



45


11.07. 2012

9.08. 2012

15.08. 2012

6.09. 2012



µg/l - - 27 27,2 19,9 - 24,70


µg/l - - <10 <10 <10 - <10


Tabel 6.14 Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a IV kvartali lõikes ja kvartalikeskmisena


11.10. 2012

7.11. 2012

15.11. 2012

4.12. 2012


m3/kv

1 002 879

Vooluhulk m3/d 11 021

BHT7 mg/l 5,0 3,0 <3,0 1,3

2,70 4,00 2,7

Püld mg/l 0,1 0,2 0,1 0,2

0,73 0,72 0,3

Nüld mg/l 6,1 6,2 4,6 <3,0

10,10 6,54 5,6

Heljum mg/l 4,0 3,5 4,0 2,0

4,00 2,50 3,3

Sulfaadid mg/l 37,0 26,0 29,0 21,0

33,00 25,00 28,5

pH pH-ühik

7,5 7,3 7,4 7,4 7,25 7,23 7,4

KHT mg/l <30 <30 <30 <30

<30 <30 <30

Naftaproduktid µg/l <20 - - -

- - <20


µg/l 4,3 - - -

- - 4,3


µg/l <10 - - - -

- <10 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012

Tabel 6.15. Rakvere reoveepuhasti väljundi heitvee vooluhulk ja reostuskomponentide väärtused 2012 a lõikes ja aastakeskmisena

Parameeter Ühik Loas lubatud1 I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal Keskmine

m3/kv 1095000 1371962 1806869 724420 1002879 1200226 Vooluhulk

m3/d - 15 077 19 856 7 874 11 021 13 457

BHT7 mg/l 15 3,68 1,72 1,65 2,7 3,0

Püld mg/l 1 0,43 0,44 0,61 0,3 0,5

Nüld mg/l 15 5,82 7,22 9,16 5,6 7,2

Heljum mg/l 15 2,08 3,25 2,17 3,3 3,3

Sulfaadid mg/l - 51,83 48,33 47,00 28,5 43,4

pH pH-ühik

- 7,11 7,25 7,22 7,4 7,2

KHT mg/l 125 28,83 11,00 2,67 <30 22,9

Naftaproduktid µg/l 1 10,33 10,00 <20 <20 24,5 Fenoolid (1-aluselised)

µg/l 0,1 15,25 10,23 24,70 4,3 14,6


µg/l - <10 <10 <10 <10 <10

Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012, Konsultandi arvutused

Märkused: 1- vee-erikasutusluba nr L.VV/320576



46

Tabel 6.16 Suublasse juhitava heitvee saasteainete kogused 2012 aastal

Näitaja Aastas (t) I kvartal (t)

II kvartal (t)

III kvartal (t)

IV kvartal (t)

Ööpäevas keskmiselt (t)

BHT7 12,03 5,05 3,10 1,20 2,67 0,03

Püld 2,19 0,59 0,80 0,44 0,35 0,01

Nüld 33,24 7,98 13,04 6,63 5,59 0,09

Heljum 13,64 2,86 5,87 1,57 3,34 0,04

KHT 61,37 39,56 19,88 1,93 0,00 0,17 Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012, Konsultandi arvutused

Tabelites on näha, et Rakvere linna reoveepuhasti heitvesi vastab loas toodud nõuetele ning samuti VV 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1.“

6.5.4 Reoveepuhasti tõhusus

Tabel 6.17 Rakvere linna reoveepuhasti tõhusus 2012. aastal

Näitaja Sisenev reovesi mg/l

Väljuv heitvesi mg/l

Puhasti tõhusus %

BHT7 236,13 2,37 99,00 Püld 5,02 0,46 90,84 Nüld 39,14 6,94 82,27 Heljum 233,33 2,71 98,84 KHT 415,83 10,63 97,44

Allikas: Veterinaar- ja toidulaboratoorium katseprotokollid ja AS Rakvere Vesi veearuanne 2012, Konsultandi arvutused

6.6 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

Rakvere linna kanalisatsioon on põhiliselt ühisvoolne, seega jõuab puhastusseadmetele ka enamus restkaevudesse juhitud sademeveest.

Sademevee kanalisatsioonitorustike rajamine teostati EL ÜF Veemajandusprojektide raames. Kuigi lahkvoolse sademevee kanalisatsiooni ehitus polnud vastavalt meetmemääruse tingimustele abikõlbulik tegevus, oli tehniliselt otstarbekas ehitada lõikudes, kus oli arengukavas ette nähtud lahkvoolne sademevee kanalisatsioon, koos ühisvee- ja - kanalisatsioonitorustike ka torustik sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks.

Sademevee kanalisatsioonitorustike asukoht on toodud joonisel VK-01.

6.7 TEISED KANALISATSIOONISÜSTEEMID

Rakvere linnas teised kanalisatsioonisüsteemid puuduvad.

Reoveekogumisalas on oma kanalisatsioonisüsteem Näpi alevikus asuval AS-il Elter. Reoveepuhasti paikneb ettevõtte territooriumil, heitvee väljalask on Näpi ojja. Ettevõttel puudub vee-erikasutusluba, reovee kogused ja koostis on teadmata.

Roodevälja küla kuulub Rakvere linna RKA koosseisu. Külas on välja ehitamata ühiskanalisatsioon. Elanikud koguvad reovee kogumismahutitesse, reovesi purgitakse Rakvere linna kanalisatsioonisüsteemi. Kogumismahutite seisund on teadmata.



47

6.8 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID

Olemasoleva ühiskanalisatsioonisüsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt:

osa elanikkonnast on ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendamata;

suured infiltratsioonimahud;

osa isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist;

sademevee kanalisatsioon on puudulik ja vajab välja ehitamist.

Eelsetiti reoveesete sisaldab ehedal kujul kõike Rakvere linnast tulevat - soolenugiliste munad ja tõvestavad mikroorganismid, olles seega ohuallikaks nii puhastil kui selle järel;

Reoveesette käitluse süsteemis on muda viibeajad, näiteks nädalavahetustel, väga pikad. Anaeroobseks muutunud mudatihendajas vabaneb reoveesettest eelnevas bioprotsessis talletatud ekstrafosfor ja läheb rejektveega ülevoolu kaudu tagasi puhastusseadmetele andes sellele täiendavat koormust;

Sette käitlus ei vasta Euroopa nõukogu direktiivile, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (edaspidi EL asulareovee puhastamise direktiiv), kuna reovee setete energia potentsiaali taaskasutusse ei võeta.

Sette käitlus ei vasta Eesti riiklikule jäätmestrateegiale ning Eesti keskkonnastrateegiale, kuna sette kui jäätme riglussevõtt on ebaefektiivne ning ebapiisav. Täiel määral on kasutamata sette bioenergeeriline väärtus, mistõttu gaas mida võiks kasutada energia tootmiseks paisatakse biometaani kujul kompostimise käigus atmosfääri. Biometaan on üks põhilisi kasvuhoone gaase.

Puudub võimalus võtta vastu ja käidelda piirkonna teiste puhastite reoveesetet. Vastav valmisolek on olemas mitmel piirkonna suuremal puhastil (Haljala, Kadrina, Tapa) ning AS Rakvere Vesi opereeritavatel väikepuhastitel.

Roodevälja tööstuspiirkonnas asuvas AS-il Rakvere Lihakombinaat tekib tootmisprotsessis arvestatavas koguses kõrge orgaanikasisaldusega jäätmeid, mille käitlemisega AS Rakvere Lihakombinaat hetkel ise tegeleb. Samuti tegeleb jäätmete töötlemisega iseseisvalt AS OG Elektra (Grossi Lihatööstus). Mõlemad ettevõtted on avaldanud soovi töödelda jäätmeid ühiselt, mis annab olulist kokkuhoidu nii rahas kui tõstab efektiivsust.

Kuna vastavalt Rakvere linna veemajandusprojektile kuulub Sõmeru vald Rakvere linna reoveekogumisalasse ning lihakombinaadi reostuskoormusega on arvestatud piirkonna reoveekogumisala summaarse reostuskoormuse määramisel, siis oleks mõttekas ka AS-is Rakvere Lihakombinaat tekkivad anaeroobseks käitluseks sobivad jäätmed käidelda Rakvere reoveepuhasti settekäitluskompleksis. Kuna anaeroobse settekäitluse rajamine nõuab suhteliselt suurt investeeringut, siis investeeringu tasuvuse tagamiseks on mõttekas käidelda võimalikult suurt hulka anaeroobselt lagunevaid jäätmeid, samuti tagaks lihakombinaadi jäätmete anaeroobne käitlemine nende keskkonnaohutuse.



48

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 6BArenduspiirkondade veevarustus ja kanalisatsioon


49

7 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Rakvere linnas on hetkel vastavalt Rakvere linna kodulehele seisuga (juuli 2013) 183 kehtivat detailplaneeringut. Veel realiseerimata detailplaneeringutega, mis on mahult suured, on arvestatud ka käesolevas arengukavas. Täpsemalt saab kehtivate DP-ga tutvuda Rakvere linna kodulehel aadressil: https://rakvere.kovtp.ee/et/kehtivad-detailplaneeringud

https://rakvere.kovtp.ee/et/kehtivad-detailplaneeringud�

https://rakvere.kovtp.ee/et/kehtivad-detailplaneeringud�

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 6BArenduspiirkondade veevarustus ja kanalisatsioon


50

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 7BInvesteeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid


51

8 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID

8.1 EESMÄRGID

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist:

tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus linna reoveekogumisalal võimalikult paljudele elanikele;

tagada nõuetekohaste liitumispunktide väljaehitamine kinnistutele, millel puuduvad kinnistu piirini väljaehitatud liitumispunkt(id) või millede liitumispunktid vajavad ümberehitamist;

kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest;

Tagada sademevee ära juhtimine linna tänavatelt;

täiustada Rakvere reoveekogumisala reoveepuhasti reoveesette käitluse süsteemi ning luua võimalus läheduses paikevate teiste reoveepuhastite tahendatud sette ning piirkonna toiduainete ettevõtete jäätmete vastuvõtuks ning käitlemiseks.

Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest:

Rakvere linna seni kehtiv ÜVK arendamise kava aastateks 2007-2018;

Rakvere linna arengukava aastateks 2012-2030, kinnitatud Rakvere linnavolikogu 26.septembri 2012.a. määrusega nr 12

Ühtekuuluvusfondi taotlus „Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine“, 16.05.2013

Teostatavusuuring „Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine“, 25.01.2013

Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava, kinnitatud keskkonnaministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 253.

Rakvere linna üldplaneering, 30.09.2009

Rakvere linna tänavate ning kõnniteede teehoiukava aastateks 2009-2011 ja visioon aastani 2019, Rakvere linnavolikogu 25.veebruari 2009.a. määrus nr.4

Olulisemad detailplaneeringud sh Lennuvälja tööstusala, Kauba-Arkna tee viadukt, Lubja-Võidu, Vaali maaüksus

Rakvere linna ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

Tehniliste aspektidega:

osa veetorustikest on amortiseerunud;

osa isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on amortiseerunud;

sademevee kanalisatsioonisüsteem vajab terviklikult välja ehitamist;

Üle kolmesajal kinnistul puuduvad liitumispunktid kuna tänavatorustikud on välja ehitamata või on välja ehitamata ühendustorustikud tänavatorustikult.

Rakvere reoveepuhastil puudub võimalus võtta vastu ja käidelda piirkonna teiste puhastite reoveesetet. Vastav valmisolek setet ära anda on olemas mitmel piirkonna suuremal puhastil (Haljala, Kadrina, Tapa) ning AS Rakvere Vesi opereeritavatel väikepuhastitel.



52

kuna Sõmeru vald kuulub Rakvere linna reoveekogumisalasse ning Rakvere lihakombinaadi reostuskoormusega on arvestatud piirkonna reoveekogumisala summaarse reostuskoormuse määramisel, siis oleks mõttekas ka AS-is Rakvere Lihakombinaat tekkivad anaeroobseks käitluseks sobivad jäätmed käidelda Rakvere reoveepuhasti settekäitluskompleksis. Kuna anaeroobse settekäitluse rajamine nõuab suhteliselt suurt investeeringut, siis investeeringu tasuvuse tagamiseks on mõttekas käidelda võimalikult suurt hulka anaeroobselt lagunevaid jäätmeid, samuti tagaks lihakombinaadi jäätmete anaeroobne käitlemine nende keskkonnaohutuse.

Keskkonna aspektidega:

elamud, kus puudub ühiskanalisatsioon, koguvad reovett kogumismahutitesse. Mahutite seisund on teadmata, mistõttu kujutavad need endast potentsiaalset ohtu keskkonnale;

vandest kanalisatsioonitorustikest reovee filtreerumine pinnasesse ohustab veekvaliteeti salvkaevudes ja madalates puurkaevudes;

olemasolevate amortiseerunud kanalisatsioonivõrkude liigvee sissevool torustikesse häirib oluliselt puhasti töörežiimi.

Piirkonnas puudub võimalus Rakvere reoveepuhasti ja läheduses paiknevate teiste reoveepuhastite tahendatud sette ning piirkonna toiduainete ettevõtete jäätmete keskkonnaohutuks vastuvõtuks ning käitlemiseks

Reoveesette käitlus ei vasta Euroopa nõukogu direktiivile, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta (edaspidi EL asulareovee puhastamise direktiiv), kuna reovee setete energia potentsiaali taaskasutusse ei võeta.

settekäitlus ei vasta Eesti riiklikule jäätmestrateegiale ning Eesti keskkonnastrateegiale, kuna sette kui jäätme ringlussevõtt on ebaefektiivne ning ebapiisav. Täiel määral on kasutamata sette bioenergeetiline väärtus, mistõttu gaas mida võiks kasutada energia tootmiseks paisatakse biometaani kujul kompostimise käigus atmosfääri. Biometaan on üks põhilisi kasvuhoone gaase.

Majanduslike aspektidega:

vee -ja kanalisatsiooni torustiku ja rajatiste ehitamise ja rekonstrueerimise maksumused.

Reoveesette kompleksi täiustamise tulemusena muudetakse bioloogiline jääde (sete) uuesti tooraineks, mis on üks riikliku jäätmekava ning asulareovee puhastamise direktiivi peamisi eesmärke. Protsessi kõrvaproduktina eraldatakse jäätmeist biometaan ning kasutatakse seda kompleksi omatarbeks, vähendades selliselt fossiilsete kütuste kasutamist ning kasvuhoone gaaside paiskamist atmosfääri. Viimati kirjeldatud ühtib täiel määral eesti keskkonnastrateegiaga.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK-süsteemide seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:

Joogivee vastavus Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369).

Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012 a “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1;”

olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõutele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis.

reovee kogumine ja puhastamine üldplaneeringuga määratud reovee kogumisalalt.



53

Sademevee kogumine ja ärajuhtimine linna tänavatelt

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant:

Rakvere linna ja AS Rakvere Vesi rahalistest vahenditest ja abiraha ning sooduslaenude saamise võimalustest;

olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja selle vastavusest nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust;

vajadustest ühiskanalisatsioonivõrgu väljaarendamiseks ja olemasolevate laiendamiseks või alternatiivsete lahendite rakendamiseks;

kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjudest.

8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID

8.2.1 Ühisveevarustus

Rakvere linna ühisveevarustussüsteemis alternatiivsed lahendused puuduvad. Ühisveevarustussüsteemi torustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Vajalikud investeeringud on toodud ptk 8.3.

8.2.2 Ühiskanalisatsioon

Rakvere linna ühiskanalisatsioonisüsteemis alternatiivsed lahendused puuduvad. Ühiskanalisatsioonitorustikke tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Vajalikud investeeringud on toodud ptk 8.3.

8.2.3 Sademevee kanalisatsioon

Rakvere linna sademevee kanalisatsiooni arendamiseks alternatiivsed lahendused puuduvad. Torustikke, kraave ja renne tuleb vastavalt vajadusele rekonstrueerida või laiendada ning ühendada ühtsesse süsteemi. Vajalikud investeeringud on toodud ptk 8.3.

8.2.4 Reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine

Settekäitluskompleksi täiustamiseks on kolm tehnilist alternatiivi:

Alternatiiv A – hügieniseerimine + anaeroobne reoveesette käitlemine

Alternatiiv B – hügieniseerimine + kompostimine

Alternatiiv C – kompostimine + lubistabiliseerimine

Kaaludes alternatiivide puhul kaaluti nende tehnilisi aspekte, keskkonnamõju ning maksumust on kõige sobilikumaks alternatiiviks Alternatiiv A. Nimetatud alternatiiv sai kõige kõrgema hinde tehnilise lahenduse ning vähima keskkonnamõju hindamisel. Alternatiivi ehitusmaksumus on kõigist kolmest küll kõige suurem, kuid eelis tekib opereerimiskuludes. Anaeroobse käitluse tulemusena tekib olulises koguses biogaasi, mida on võimalik põletada gaasiturbiinis ning toota soojust ja elektrienergiat. Mõlema komponendi tarne väljapoole kompleksi ei ole otstarbekas, kuid siiski aitavad need oluliselt vähendada jaama opereerimise kulusid. Alternatiivide analüüs on täies mahus esitatud dokumendis „Projekt 4 Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine. Teostatavusuuring, 25.01.2013“.

Tabel 8.1 Settekäitluse alternatiivide maksumuste võrdlemine

Ehitus-maksumus (tuh EUR)

Opereerimis-kulud (tuh EUR/aastas)

Nüüdisväärtus (PV)1 (tuh EUR) Alternatiiv

Ehitus Opereeri-mine

Kokku



54

Ehitus-maksumus (tuh EUR)

Opereerimis-kulud (tuh EUR/aastas)

Nüüdisväärtus (PV)1 (tuh EUR) Alternatiiv

Ehitus Opereeri-mine

Kokku

A 8 405 -97 8 993 -1 333 7 661

B 6 020 218 6 441 2 995 9 437

C 4 464 298 4 776 4 104 8 880

8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LIIGITUS

Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagab Konsultant investeeringud kahte ajajärku:

Lühiajaline investeeringuprogramm (2014-2017)

Pikaajaline programm (2018-2025)

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Maksumuste hindamisel on kasutatud 2012 a hinnataset Eestis (ilma käibemaksuta). Hinnad on saadud erinevate Eestis tegutsevate firmade hinnapakkumistest, hangete tulemustest ning analoogsete objektide torustike rajamise ühikmaksumustest. Veetorustike hinnad on antud koos torude maksumuse, sulgarmatuuri ja tuletõrjehüdrantidega. Kanalisatsioonitorustike hinnad - koos torude ja vaatluskaevudega.

Investeeringuprojektide finantseerimisallikateks käsitletakse täpsemalt arendamise kava osas “Finantsanalüüs”.

Investeeringuprojektid on tähistatud projekti tüüpide alusel järgnevalt:

Projekt B: Veevõrgu rekonstrueerimine /rajamine.

- B1 Veevõrgu rekonstrueerimine

- B2 Veevõrgu rajamine

Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine.

- C1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine

- C2 Kanalisatsioonivõrgu rajamine

Projekt D: Reoveepuhasti rekonstrueerimine/rajamine

Projekt E: Sademevee kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine.

- E1 Sademevee torustike rekonstrueerimine

- E2 Sademevee torustike rajamine

- E3 Sademevee kraavide ja truupide rekonstrueerimine

8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE

Investeeringuprojektide prioritiseerimine teostati lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks, mõjust elanike heaolule ning AS Rakvere Vesi rahalisest



55

võimekusest. Lühiajalise programmi koostamisel arvestati ka asjaoluga, et järgmise ÜF perioodi investeeringuid on võimalik hakata prognoositavalt teostama alates 2015. aastast.

Esmaülesanneteks, st aluseks lühiajalise investeeringute projekti koostamisel, on järgnevad tegevused:

liitumispunktide rajamine kinnistutele, kellel puuduvad nõuetekohased ühendused ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga;

hoonestatud kinnistutele ühiskanalisatsiooni ja ühisveevärgi teenuse tagamine uute tänavatorustike väljaehitamisega juhul kui vastavad torustikud puuduvad;

torustike rekonstrueerimine tänavatel samaaegselt linna arengukavas ette nähtud tänavate rekonstrueerimisega.

Torustike töid teostatakse ühes lõigus üheaegselt

Kõige tähtsamatest investeeringuprojektidest koostati lühiajaline investeeringute programm, vähemtähtsad projektid jäeti pikaajalisse programmi.

Lühiajalise investeeringute programm jaotati aastate lõikes (2014-2017), pikaajaline programm 2018-2025 on esitatud ühe investeeringureana.

8.5 PROJEKT B1: VEEVÕRGU REKONSTRUEERIMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rekonstrueerida 4,0 km veetorustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 3,5 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 0,5 km. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.5.1 Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine lühiajalises programmis

Projekti nr

Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik

Maksumus, EUR

B1-1.1 LA Karja tn (Kunderi-Tartu) 18 900,00 B1-1.2 LA J.Kunderi tn (Karja-Rahu) 49 500,00 B1-1.4 LA Karja tn (Viru-Vabaduse) 40 600,00 B1-1.5 LA Piiri tn (Vabaduse-Rägavere) 94 000,00 B1-1.6 LA Purde tn 15 300,00 B1-1.7 LA Lepiku tn (Purde-Lepiku 8) 7 200,00 B1-1.8 LA Kungla tn (Vabaduse-Seminari) 38 500,00 B1-1.9 LA Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 20 700,00 B1-1.10 LA Seminari tn (Tuleviku-Piiri) 129 900,00 B1-1.11 LA Võidu tn (Kuke-Tuleviku) 180 600,00

Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.5.2 Projekt B1-2: Veevõrgu rekonstrueerimine pikaajalises programmis

Projekti nr


Maksumus, EUR

B1-2.3 PA Rahu tn (J.Kunderi-Aia) 35 400,00 B1-2.12 PA Roosi tn (Tööstuse-Võidu) 43 600,00



56


8.6 PROJEKT B2: VEEVÕRGU RAJAMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rajada 12,7 km veetorustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 4,8 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 7,9 km. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.6.1 Projekt B2-1: Veevõrgu rajamine lühiajalises programmis

Projekti nr


Maksumus, EUR

B2-1.2 LA Tuuslari tn (Kungla-Kalevi) 42 700 B2-1.3 LA Salme tn 15 700 B2-1.4 LA Linda tn (Kalevi-Linda 2) 10 300

B2-1.5 LA Soo tn 18 450

B2-1.6 LA Saue tn kuni Tuleviku tn 40 600

B2-1.20 LA Päikese tn (Rägavere-Rägavere 44) 9 500

B2-1.21 LA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 19-Fr.R.Kreutzwaldi 27) 41 800

B2-1.22 LA Lilleoru tn (Sambla-Tammiku) 67 900 B2-1.23 LA Õli (Jaama-Narva) 21 150 B2-1.26 LA Niine (Herne-Torupilli) 20 000 B2-1.30 LA Tallinna tn (Lai-Võidu) 55 800 B2-1.31 LA Silla tn (Pikk-Silla 3) 17 010

B2-1.34 LA Veski tn (Veski 6-Laada tn) 22 500 B2-1.35 LA Karja tn (Karja 26A kuni Karja tn) 9 000

B2-1.36 LA Raudtee tn (Arkna 1h-Näituse) 18 800

B2-1.37 LA Aia tn (Aia 13b-Aia tn) 12 600

B2-1.39 LA Võidu tn (Karja-Ehituse) 40 000

B2-1.44 LA Spordi tn (Väike-Kooli) 44 500

B2-1.45 LA L.Koidula (L.Koidula 39 - Vee) 8 100

B2-1.46 LA Laada tn (Rohuaia - Laada 3) 3 780 B2-1.48 LA Laada tn (Posti - Saue) 12 420 B2-1.49 LA Linnuse tn (Linnuse 8 - Vallikraavi) 14 200

B2-1.52 LA Vallimäe tee (Linnus - Fr.R.Kreutzwaldi) 20 250

B2-1.57 LA Päikese tn (Päikese 4b-Päikese tn) 14 400

B2-1.59 LA Jaama pst (Lille-Jaama 2a) 7 200

B2-1.60 LA Spordi tn (Kooli-Spordi 28) 12 600 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.6.2 Projekt B2-2: Veevõrgu liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastavate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti B1-1 ega B2-1 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 38 tk ning ehituse kogumaksumus 51 300 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.



57

8.6.3 Projekt B2-3: Veevõrgu rajamine pikaajalises programmis

Projekti nr


Maksumus, EUR

B2-3.1 PA Kauba (Jaama-Narva) 29 650 B2-3.7 PA Varju tn 19 800 B2-3.8 PA Suurtüki tn 15 750

B2-3.9 PA Navi tn 43 700

B2-3.10 PA Propelleri tn 41 600

B2-3.11 PA Lenduri tn 32 600

B2-3.12 PA Lennuki tn (Lennuki 17-Lennuki 19) 5 850

B2-3.13 PA Nortsu tee (Nortsu 9 teemaa) 17 100



B2-3.16 PA Kopteri tn 17 100

B2-3.17 PA Tiiviku tn 18 450

B2-3.18 PA Teliku tn 21 150

B2-3.19 PA Lilleoru tn (Aia-Vabaduse) 91 150 B2-3.24 PA Kütuse (Kütuse 9-Sõmeru tee) 61 900 B2-3.25 PA Kütuse (Kütuse 9-Kütuse 9a) 15 800 B2-3.27 PA Arkna tee (Raudtee-Tormi tn) 36 500 B2-3.28 PA Karja tn (Vabaduse-Seminari) 54 900 B2-3.29 PA Karja tn (Seminari-Rägavere) 67 800 B2-3.32 PA Kastani pst (Karja-Vee) 6 300

B2-3.33 PA Papiaru tn (Näituse-Nortsu tee) 55 600

B2-3.38 PA Herne tn (Aasa 18-Heina) 9 450

B2-3.40 PA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 5b-Fr.R.Kreutzwaldi 5e) 9 900

B2-3.41 PA Kastani pst (Kastani 23-Silla) 7 920

B2-3.42 PA Tammiku tn (Tammiku 6-Tammiku 9) 19 350

B2-3.43 PA Väike tn (Kastani-Spordi) 7 900

B2-3.50 PA Ussimäe tn pikendus 42 700

B2-3.51 PA Lubja tn (Lubja 14 - Võidu) 35 500 B2-3.53 PA Vilepilli tn (perspektiivne) 70 200 B2-3.54 PA Ida tn (perspektiivne) 60 600

B2-3.55 PA Kütuse tn (Kütuse - Ida) 17 000

B2-3.56 PA Sõmeru tee (Kütuse - Ida) 30 000

B2-3.58 PA Radari tn 18 900 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.6.4 Projekt B2-4: Uute veemõõdusõlmede rajamine pikaajalises programmis

Seoses veetorustike ringistuse väljaehitamisega Lilleoru tänavale alates Vabaduse tn kuni Aia tn on vajalik veekoguse mõõtmiseks rajada Lilleoru tn ja Vabaduse tn ristmikule veemõõdukaev. Kaevu asukoht on näidatud Lisas 2 Joonisel VK-01, kaevu ehitusmaksumus on 20 500 eurot.



58

8.6.5 Projekt B2-5: Veevõrgu liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastavate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti B1-2 ega B2-3 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 54 tk ning ehitusmaksumus 72 900 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.7 PROJEKT C1: KANALISATSIOONI REKONSTRUEERIMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rekonstrueerida 5,5 km torustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 2,9 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 2,6 km. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.7.1 Projekt C1-1: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine lühiajalises programmis

Projekti nr

Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Maksumus

C1-1.2 LA Lepiku tn 25 300

C1-1.4 LA Piiri tn (Piiri 9a - Piiri 13) 22 900 C1-1.5 LA Seminari (Karja-Tuleviku) 130 150 C1-1.6 LA Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 20 200

C1-1.7 LA Silla tn (Pikk tn - Kastani 14a) 17 100

C1-1.11 LA Pikk tn (Kooli-Pikk 38) 32 000

C1-1.12 LA Võidu tn (Tuleviku-Veski) 21 600

C1-1.13 LA Võidu tn (Veski-Saue) 61 000

C1-1.14 LA Võidu tn (Võidu 43-Posti) 10 600

C1-1.15 LA Võidu tn (Võidu 34-Võidu 21) 31 400

C1-1.17 LA Tallinna tn (Võidu-Lai) 77 950

C1-1.22 LA J.Kunderi tn (Karja-Rahu) 47 400 C1-1.23 LA Laada tn (Rohuaia-Tallinna) 19 700 C1-1.24 LA Laada tn (Saue-Posti) 30 950


8.7.2 Projekt C1-2: Kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis

Projekti nr


C1-2.1 PA Aia tn (Aia 19-Rahu) 27 400

C1-2.8 PA Kollektor (Vee-Silla tn) 142 000 C1-2.9 PA Kastani pst (Karja-Vee) 20 500 C1-2.10 PA Kastani pst (Vee-kollektor De630) 39 600 C1-2.16 PA Roosi tn (Võidu-Tööstuse) 177 600

C1-2.18 PA Lennuki tn (Lennuki 3-Nortsu) 89 100

C1-2.19 PA Lennuki tn (majaühendused) 50 000

C1-2.20 PA Mahla tn kuni kollektor De800 44 000

C1-2.21 PA Näituse tn 14a - Mahla tn kollektor 84 450



59


8.8 PROJEKT C2: KANALISATSIOONI RAJAMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rajada 8,0 km torustikku, sh lühiajalises programmis aastaks 2018 2,8 km ning pikaajalises, aastaks 2026 täiendavalt 5,2 km. Rajatavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.8.1 Projekt C2-1: Kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis

Projekti nr


C2-1.1 LA Rohuaia tn (Rohuaia 36-Vene) 11 200 C2-1.2 LA Salme tn 13 600 C2-1.3 LA Tuuslari tn (Kungla-Kalevi) 34 000 C2-1.4 LA Linda tn (Liiva-Kalevi) 14 100

C2-1.5 LA Tuleviku (Tuleviku 16-Liiva) 7 800

C2-1.6 LA Soo tn 14 000

C2-1.7 LA Tuleviku tn 52 kuni Soo pumpla 34 600 C2-1.20 LA Purde tn 16 100

C2-1.22 LA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Fr.R.Kreutzwaldi 19-Fr.R.Kreutzwaldi 27) 38 300

C2-1.23 LA Õli (Jaama-Narva) 17 100

C2-1.28 LA Spordi tn (Spordi 28 kuni kollektor) 7 800

C2-1.29 LA Veski tn (Veski 6-Laada tn) 24 300 C2-1.30 LA Karja tn (Karja 26A kuni Karja tn) 9 500

C2-1.31 LA Aia tn (Aia 13b-Aia tn) 13 600

C2-1.33 LA Võidu tn pikendus (Karja-Ehituse) 32 500 C2-1.35 LA Laada tn (Laada 6a-Rohuaia) 10 100

C2-1.38 LA Vallimäe tee (Linnus - Fr.R.Kreutzwaldi) 23 400

C2-1.41 LA Päikese tn (Päikese 4b-Päikese tn) 15 900

C2-1.43 LA Jaama pst (Lille-Jaama 2a) 7 900


8.8.2 Projekt C2-2: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine lühiajalises programmis

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi Projekti C1-1 ega C2-1 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 53, ehituse maksumusega 71 550 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.8.3 Projekt C2-3: Reoveepumplate rajamine lühiajalises programmis

Soo tänavale rajatakse koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Võidu tn reoveekollektorisse. Purde tänavale rajatakse koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Lepiku tn reoveekollektorisse. Rajatavad pumplad on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.



60

Projekti nr

Invest. programm (LA/PA) Asukoht

Pumpla tähis Maksumus

C2-3.1 LA Purde tänav KPJ-Purde 51 250 C2-3.2 LA Soo tänav KPJ-Soo 52 600

8.8.4 Projekt C2-4: Kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis

Projekti nr

Invest. programm (LA/PA) Tänav või lõik Läbimõõt Maksumus

C2-4.8 PA Varju tn De160 21 600

C2-4.9 PA Suurtüki tn De160 16 900

C2-4.10 PA Navi tn De160 40 700

C2-4.11 PA Propelleri tn De160 38 600

C2-4.12 PA Lenduri tn De160 33 600

C2-4.13 PA Lennuki tn (Lennuki 17-Lennuki 19) De160 6 400

C2-4.14 PA Nortsu tee (Nortsu 9 teemaa) De160 18 900



C2-4.17 PA Kopteri tn De160 18 700

C2-4.18 PA Tiiviku tn De160 20 100

C2-4.19 PA Teliku tn De160 23 100 C2-4.21 PA Kauba tn (Kauba 3a-Sepa) De200 11 100

C2-4.24 PA Luha (Luha 9-Herne) De160 5 400 C2-4.25 PA Kütuse (Kütuse 9-Sõmeru tee) De160 59 000

C2-4.26 PA Kütuse (Kütuse 9-Kütuse 9a) De160 14 300

C2-4.27 PA Arkna tee (Raudtee-Lennuki) De160 28 600

C2-4.32 PA Heina tn (Heina 21-Herne) De160 15 200 C2-4.34 PA Tammiku tn (Tammiku 6-Tammiku 9) De160 21 400

C2-4.36 PA Ussimäe tn pikendus De160 39 700

C2-4.37 PA Lubja tn (Lubja 14 - Võidu) De160 32 500

C2-4.39 PA Vilepilli tn (perspektiivne) De160 65 800

C2-4.40 PA Ida tn (perspektiivne) De160 46 100

C2-4.42 PA Radari tn De160 20 500 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.8.5 Projekt C2-5: Reoveepumplate rajamine pikaajalises programmis

Kütuse tänavale rajatakse koos tänavatorustikega reoveepumpla kogutud reovee pumpamiseks Kütuse tn reoveekollektorisse. Rajatavad pumplad on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.

Projekti nr

Invest. programm (LA/PA) Asukoht

Pumpla tähis Maksumus

C2-5.3 PA Kütuse tänav KPJ-Kütuse 41 000



61


8.8.6 Projekt C2-6: Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine pikaajalises programmis

Investeeringuprojekt hõlmab liitumispunktide välja ehitamist kinnistutele, millel puuduvad nõuetekohased liitumispunktid ja vastate liitumispunktide väljaehitamine ei ole seotud ühegi pikaajalise investeeringuprojekti C1-2 ega C2-4 torustiku ehitusega. Kokku on vastavaid kinnistuid 65, kogumaksumusega 87 750 eurot. Kinnistute loetelu on esitatud Lisas 3 ning paiknemine Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.9 PROJEKT E1: SADEMEVEE KANALISTSIOONI REKONSTRUEERIMINE

Lühiajalises programmis sademevee torustike rekonstrueerimist ette ei nähta. Pikaajalises programmis on plaanitud rekonstrueerida 1,5 km torustikke, milles suurema osa moodustab Soolikaoja kollektori rekonstrueerimine. Rekonstrueeritavad torustikud on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.9.1 Projekt E1-1: Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine pikaajalises programmis

Projekti nr


E1-1.1 PA Soolikaoja kollektor 60 000

E1-1.2 PA Tuule tn (Tallinna-Terase) 42 100 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.9.2 Projekt E1-2: Sademevee restkaevude asendamine pikaajalises programmis

Projekti nr


E1-2 PA Kogu linn 116 000 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.10 PROJEKT E2: SADEMEVEE KANALISATSIOONI RAJAMINE

Kokku on arengukavas ette nähtud rajada 14,5 km torustikke, millest aastaks 2018 rajatakse 3,0 km ning aastaks 2026 täiendavalt 11,5 km. Lisaks on arvestatud sademevee süsteemi investeeringute hulka sademevee rennide rajamine kogupikkuses 1,8 km, olemasolevate kraavide asendamine drenaažtorustikega pikkuses 0,9 km, kuivenduskraavide puhastamine pikkuses 4,7 km. Planeeritud tööd on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.

8.10.1 Projekt E2-1: Sademevee kanalisatsiooni rajamine lühiajalises programmis

Projekti nr


E2-1.6 LA Kooli tn (Pikk-Spordi) 55 300 E2-1.8 LA Karja tn (Vabaduse-Soolikaoja) 112 400 E2-1.9 LA Seminari tn (Seminari 32-Kungla) 92 100 E2-1.10 LA Lembitu tn (Seminari-Rägavere) 31 650



62

Projekti nr


E2-1.14 LA Laada tn (Rohuaia-Tallinna) 13 400

E2-1.15 LA Laada tn (Posti-Rohuaia) 25 000

E2-1.16 LA Laada tn (Saue-Posti) 31 650 E2-1.17 LA Võidu tn (Rohuaia-Tallinna) 26 800 E2-1.18 LA Võidu tn (Posti-Rohuaia) 25 000 E2-1.19 LA Võidu tn (Tuleviku-Posti) 190 800 E2-1.21 LA Tallinna tn (Võidu-Laada) 61 400 E2-1.22 LA Tallinna tn (Laada-Lai) 58 100

E2-1.38 LA J.Kunderi tn (Karja-Rahu) 48 200 E2-1.39 LA Linda tn (Võidu-Kalevi) 82 800 E2-1.40 LA Tuuslari tn (Salme-Kungla) 30 600 E2-1.56 LA Salme tn (Võidu-Kalevi) 70 050


8.10.2 Projekt E2-2: Sademevee rennide rajamine lühiajalises programmis

Projekti nr


E2-2.4 LA Pikk tn (Tõusu-Kooli) 44 000 E2-2.9 LA Sauna tn (Pikk-Spordi) 22 000 E2-2.10 LA Silla tn (Pikk-Soolikaoja kollektor) 24 000


8.10.3 Projekt E2-3: Sademevee kanalisatsiooni rajamine pikaajalises programmis

Projekti nr


E2-3.1 PA Taara tn (Tõru-Tammiku) 23 400

E2-3.2 PA Taara tn (Tammiku kuni väljalask) 20 500

E2-3.3 PA Tammiku tn (Tammiku 16-Tammiku 34) 70 400

E2-3.4 PA Mädapea tee (Õie kuni väljalask) 69 150

E2-3.5 PA Kibuvitsa tn (Tööstuse kuni Soolikaoja kollektor) 55 700

E2-3.7 PA Silla tn (L.Koidula-Kastani) 47 700 E2-3.11 PA Tuleviku tn (Rägavere-L.Koidula) 172 700

E2-3.12 PA Ed.Vilde tn (Laada-L.Koidula) 82 800

E2-3.13 PA Kastani pst (Vee-Karja) 43 600

E2-3.20 PA Tallinna tn (Vene-Võidu) 41 300

E2-3.23 PA Jaama pst (Jaama 21-Kauba) 25 950

E2-3.24 PA Kauba tn (Jaama-Tallinna) 64 700 E2-3.25 PA Tallinna tn (Aasa-Vene) 90 200

E2-3.26 PA Heina (Tallinna-persp.drenaaž) 30 800 E2-3.27 PA Kuke tn (Võidu-Malmi) 89 900 E2-3.28 PA Võidu tn (Lehe-Roosi) 79 380 E2-3.29 PA Roosi tn (Võidu-Tööstuse) 83 900 E2-3.30 PA Tööstuse tn (Tööstuse 6-Roosi) 24 250



63

Projekti nr


E2-3.31 PA Tööstuse tn (Tiigi-Roosi) 23 100 E2-3.32 PA Tiigi tn (Tööstuse-Kalda) 74 200

E2-3.33 PA Arkna tee (Raudtee-Lennuki) 159 100

E2-3.34 PA Arkna tee (Lennuki-Papiaru) 170 100

E2-3.35 PA Näituse tn (Näituse 15 kuni tiik) 10 400 E2-3.36 PA Vabaduse tn (Lõuna põik kuni Karja) 166 000 E2-3.37 PA Vabaduse tn (Vee-Võimla) 101 200

E2-3.41 PA Fr.R.Kreutzwaldi tn (Oja-paistiik) 50 200

E2-3.42 PA Papiaru tn (Nortsu tee - Arkna tee) 317 460

E2-3.43 PA Propelleri (Propelleri 16-Arkna tee) 77 250

E2-3.44 PA Lenduri (Lenduri 14-Arkna tee) 64 700

E2-3.45 PA Linnuse tn (Suve - Linnuse 11) 38 450

E2-3.46 PA Kreutzwaldi 26b kuni Maidla oja 104 000

E2-3.47 PA Vilepilli tn (Vilepilli 6 - Vilepilli 16) 88 350

E2-3.48 PA Vilepilli tn (Ida tn 7 kuni eesvoolukraav) 99 200

E2-3.49 PA Ida tn (perspektiivne tänav) 115 200

E2-3.50 PA Kütuse tn (Vilepilli tn ristmik kuni eesvoolu kraav) 180 300

E2-3.51 PA Härma tn (Jaama - Kuke) 97 000

E2-3.52 PA Malmi tn (Jaama - Kuke) 94 440

E2-3.53 PA Küti tn (Jaama-Tallinna) 93 550 E2-3.54 PA L.Koidula (Ed.Vilde-Tuleviku) 37 550 E2-3.55 PA Seminari (Kungla-Tuleviku) 88 100

E2-3.57 PA L.Koidula (Võimla-Silla) 50 600 E2-3.58 PA Päikese tn (Päikese 11-Lõuna põik) 60 950 E2-3.59 PA Lõuna põik (Päikese-Vabaduse) 61 400

E2-3.60 PA Vee tn (Viru-Allika) 56 600 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.10.4 Projekt E2-4: Sademevee rennide rajamine pikaajalises programmis

Projekti nr


E2-4.1 PA Näituse (F.R.Kreutzwaldi-Rahvaaia tiik) 53 000

E2-4.2 PA F.R.Kreutzwaldi tn (Vallikraavi-C.R.Jakobsoni) 54 000

E2-4.3 PA Tõusu tn (Tõusu 8-Pikk) 37 000

E2-4.5 PA Tõusu tn (Tõusu 9b-Õie) 39 000

E2-4.6 PA Tõusu tn (Tõusu 20-Vallikraavi)) 32 000

E2-4.7 PA Vallikraavi (Tõusu-Linnuse) 62 000 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.



64

8.11 PROJEKT E3: SADEMEVEE KRAAVIDE REKONSTRUEERIMINE

8.11.1 Projekt E3-1: Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega pikaajalises programmis

Projekti nr


E3-1.1 PA Terase tn (Uus-Aasa) 95 200

E3-1.2 PA Heina tn (Tallinna-Herne) 72 800

E3-1.3 PA Tuule tn (Terase-Herne) 36 400

E3-1.4 PA Uus tn (Terase-Herne) 57 400 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.11.2 Projekt E3-2: Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine pikaajalises programmis

Projekti nr


E3-2.1 PA Aasa 15 000

E3-2.2 PA Heina-Niine vaheline ala 156 000

E3-2.3 PA Herne 69 500

E3-2.4 PA Luha 15 000

E3-2.5 PA Mulla-Heina-Herne vaheline ala 66 000

E3-2.6 PA Niine-Sõmeru tee 53 000

E3-2.7 PA Sõmeru tee - Niine tn pikendus 30 000

E3-2.8 PA Kalda tn (Kalda 2a kuni Kalda 8 kraavistik) 26 000

E3-2.9 PA Suve tn kuni Maidla oja 42 000

E3-2.10 PA Mädapea tee kuni Valli tn 74 000

E3-2.11 PA Soolikaoja (Lilleoru-Viru) 168 000 Investeeringuprojektide täpsem tehniline kirjeldus on esitatud Lisas 1 „Investeeringute tabelid“.

8.12 PROJEKT D1: REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE

Reoveepuhasti rekonstrueerimine hõlmab settekäitluse kompleksi väljaehitamist. Seoses investeeringu mahukuse ja vee-ettevõtte võimega projekti kaasrahastada on kompleksi ehitus ette nähtud arengukava pikaajalises programmis.

Settekäitluse ehituseks on koostanud oü aqua consult baltic põhiprojekti „Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti reoveepuhasti anaeroobse settekäitluskompleksi ja reovee survetorustiku projekteerimistööd“, töö 126601, märts 2013. Alljärgnevalt on esitatud projekti lühikokkuvõte. Planeeritud kompleksi asendiplaan on esitatud Lisas 2 Joonisel VK-01.



65

Joonis 8-1 Settekäitluskompleksi 3D mudel. Musta värviga on tähistatud kaks metaantanki (allikas: oü aqua consult baltic põhiprojekt).

8.12.1 Settekäitluse rajatised

Anaeroobseks settekäitluseks vajalikud mahutid ning hooned rajatakse AS-i Rakvere Vesi territooriumile, praegusest reoveepuhastist ca 40 meetrit kagusuunas.

Rakvere reoveepuhasti uuendamine anaeroobse settekäitlusega hõlmab järgmisi osasid:

uute settetihendusseadmete rajamine – sette tihendamise kompleks hõlmab polümeerisõlme ja täisautomaatset mehaanilise tihendamise seadet eesmärgiga viia metaankääritusse suunatava muda kuivaine sisaldus 6%-ni;

hüginiseerimissõlme rajamine;

vastuvõtusüsteemi ja -mahutite rajamine ümbruskonna toiduainete tööstuste (AS Rakvere Lihakombinaat, OG Elektra) jäätmetele ning lähivaldadest tulevale reoveesettele;

sette anaeroobne käitlemine koos vajalike soojusvahetite süsteemiga;

settemahuti rajamine – rajatakse metaantankist väljuva mudasegu akumuleerimiseks mahuti, kus samaaegselt sadestatakse välja ka protsessis tekkiv MAP (struviit);

settekompleksi varustamine biogaasi kasutamiseks vajalike seadmetega – ette nähakse võimalused biogaasi puhastamiseks ning kuivatamiseks, biogaasi mahuti, biogaasi põleti, seadmed biogaasi rõhu tõstmiseks, soojusjõujaam;

uue tehnohoone ehitamine, mis sisaldab mehaanilist settetihendust,

biogaasi puhastamise, biogaasi kasutamise seadmete paigaldus ja kilbiruumi rajamine;

rejektvee puhastamise süsteem ning juhtimine tagasi puhastusprotsessi;



66

tekkiva soojus- ja elektrienergia kasutamise seadmestik.

8.12.2 Koormused

Perspektiivne reoveesette ja teiste orgaaniliste jäätmete kogus, mida oleks võimalik töödelda Rakvere reoveepuhastil on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabelist on näha perspektiivis kasvab töödeldava sette kogus ligi kaks korda.

Tabel 8.2 Perspektiivne reoveesette ja teiste orgaaniliste jäätmete kogus

Substraat Ühik Kogus Kuivaine sisaldus (%)

Päevane orgaaniline koormus (kg OKA/d)

Rakvere reoveepuhasti toormuda m3/d 71 3 1500 Rakvere reoveepuhasti liigmuda m3/d 224 0,8 1100 Rakvere Lihakombinaadi jäätmed m3/d 43 5,5 2400 Lähivaldade rasvapüüniste rasv kg/d 670 50 328 Grossi lihatööstuse flotatsioonimuda kg/d 1980 14 300 Tapa RVP tahendatud sete m3/d 1,5 18-20 150 Kadrina RVP tahendatud sete m3/d 1,5 18-20 150 Haljala RVP tahendatud sete m3/d 7,8 18-20 800

KOKKU 6728 Allolevas tabelis on toodud andmed Rakvere linna lähivaldade reoveepuhastites tekkiva reoveesette koguste kohta ning võimalik lisakoormus Rakvere reoveepuhasti settekäitlussüsteemi. Tabelist on välja jäetud vallad, mille setet ei oleks Rakvere reoveepuhastisse mõttekas transportida suure vahemaa tõttu ning vallad, kus lahendatakse settekäitlus lokaalselt. Andmed pärinevad AS-i Rakvere Vesi tellimusel koostatud vastavasisulisest uurimistööst, mida on täiendatud 2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt läbi viidud projekteerimistöö käigus.

Tabel 8.3 Sette kogused omavalitsustest

Omavalitsus Tekkiv reoveesete (kg KA/kuus)

Rakvere vald 7027 Rägavere vald 267 Kadrina vald 4430 Haljala vald 13 340 Tapa vald 8294 Sõmeru vald 100 KOKKU 33 458 KOKKU kg/KA a 401 500

AS-i Rakvere Lihakombinaat jäätmed



67

Sõmeru vallas asuval AS-il Rakvere Lihakombinaat tekib tootmisprotsessis arvestatavas koguses kõrge orgaanikasisaldusega jäätmeid, mille käitlemisega AS Rakvere Lihakombinaat hetkel ise tegeleb. Eelläbirääkimistel on ettevõte avaldanud soovi käidelda tekkivad jäätmed ühiselt teiste tootjatega Rakvere reoveepuhastil koos puhasti mudaga. Vastavalt ettevõtte tehnikajuhi M.Jõhve infole (kiri 03.09.2012 nr 767/TK-14) on tekkivad jäätmed järgmised:

Vedelate jäätmete – vere ja flotatsioonimuda kogus 60-80 tonni päevas. Vedelal kujul tekib jäätmeid ca 60 tonni päevas 5 päeva nädalas. Puhkepäevadel jäätmeid ei teki. Muda kuivainesisaldus on ettevõtte enda laboratooriumis 06.06.2011a. määratud ühekordse analüüsi alusel 5,4%.

Tahkeid jäätmeid – sõnnik ja maosisud – tekib orienteeruvalt 1500 kg/d (kuivaine sisaldus 11-16%).

OG Elektra AS jäätmed

Vastavalt ettevõtte infole 30.08.2012 tekib kontserni OG Elektra ettevõtete tootmise ja laomajanduse tulemusena jäätmeid kuus alljärgnevalt:

1.Reoveesetted -65 tonni

2.Biolagunevad jäätmed (juurviljade ja puuviljade osad) 15 tonni

3.Biolagunevad jäätmed (veiste maosisu-sõnnik) 6 tonni

Seoses OG Elektra kaubandusketi laienemisega suurenevad koguse aastas ca' 5-10 %

Piirkonna toitlustusasutuste rasvapüüdurid

Piirkonnas puudub võimalus käidelda rasvapüüdurites kinni püütud rasva. Hinnanguliselt on selle kogus 670 kg/d (KA 50%).

8.12.3 Settekäitluse protsessi kirjeldus

Anaeroobse stabiliseerimise käigus lagundatakse orgaaniline aine hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobne lagunemine koosneb neljast etapist. Esmalt hüdrolüüsitakse polümeerid monomeerideks, viimased lagunevad edasi madalmolekulaarseteks orgaanilisteks hapeteks ja alkoholideks. Edasi toimub atsetogenees, mille saadusest, atsetaadist, tekivad metanogeneesi käigus metaan (~ 60%) ja süsihappegaas.

Anaeroobse protsessi puhul on olulised järgmised keskkonnatingimused:

viibeaeg – metaantanki suuruse planeerimisel on oluline silmas pidada, et oleks tagatud piisav viibeaeg orgaanilise aine lagundamiseks. Viibeaeg jäätmetele, mida töödeldakse mesofiilses reaktoris varieerub 10-st kuni 40 päevani. Protsessi läbiviimisel termofiilsete tingimustega reaktoris on viibeaeg 12-14 päeva;

temperatuur – temperatuuri võib hoida mesofiilses või termofiilses vahemikus. Protsess aeglustub, kui temperatuur on alla 35 või üle 60 kraadi. Termofiilset faasi eelistatakse sellepärast, et kõrgemal temperatuuril hukkuvad patogeenid ja umbrohuseemned, sellest hoolimata töötab enamik süsteeme siiski mesofiilsetel temperatuuridel;

leelisus – protsessis alandab pH-d peamiselt süsihappegaas ja mitte rasvhapped nagu tihti ekslikult arvatakse. Peamisteks puhverdajateks on kaltsium-, magneesium- ja ammooniumkarbonaat;

pH – optimaalne vahemik 5,5-8,5;

inhibeerivate ainete olemasolu;



68

toitainete olemasolu.

Orgaaniliste ainete aeroobse ja anaeroobse lagundamisprotsessi oluline erinevus seisneb nende energeetilises bilansis. Aeroobse lagunemise (sh kompostimise) tagamiseks tuleb protsessi viia oluline kogus hapnikku, milleks kulub hulk elektrienergiat, mille tootmiseks Eestis kulutatakse fossiilset kütust. Anaeroobse lagunemise tagamiseks tuleb hoida protsessis optimaalset temperatuuri, milleks mesofiilse režiimi korral on +37°C. Anaeroobsel lagunemisel tekkiva biogaasi kogus on piisav, et selle põletamisega tagada reaktori soojendamiseks vajalik optimaalne temperatuur. Seega, jätkusuutliku ning keskkonnasõbraliku majandamise ideest lähtuvalt on otstarbekas orgaaniliste jäätmete lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutada anaeroobset tehnoloogiat, eelkõige nende jäätmete korral, milles biolagunevate orgaaniliste reostusainete sisaldus on kõrge.

Ühik 6100: sette tihendamine

Akumuleeritud sete reoveekäitlusest (toor- ja liigmuda) tihendatakse vähendamaks muda mahtu edasistes mudakäitluse osades. Tihendamine viiakse läbi mehaaniliselt, seadmed paigaldatakse uude tehnohoonesse, tihendusruumi.

Ühik 6200: sette stabiliseerimine (metaankääritus)

Sette kääritamise osa toidetakse kolme vooga, mis juhitakse läbi võre kokku 8 m3 segunemismahutisse. Segunemismahutisse juhitakse tihendatud reoveesete reoveepuhasti settetihenditest ning vedelad ja tahked orgaanilised jäätmed vastuvõtusõlmest. Enne metaantanki juhtimist läbivad vood hügienisatsiooni etapi, mis rajatakse uude tehnohoonesse, metaantanki vahetusse lähendusse. Patogeensete pisikute eemaldamiseks kuumutatakse see kombineeritud sissevool üheks tunniks kuni 70 °C.

Sette anaeroobseks kääritamiseks rajatakse kaks metaantanki mahuga 2*1600 m3. Metaantankile on ette nähtud muda ringlus tagamaks lisaagitatsiooni ja võimalust hoida vajalikku töötemperatuuri metaantankis ka siis, kui ei toimu sissevoolu. Muda võetakse välja metaantanki madalamast kolmandikust ja juhitakse läbi purustusseadmete ringluspumpadesse , mis juhivad muda uuesti metaantanki ülemisse kolmandikku. Metaantanki segamiseks kasutatakse mehaanilisi segureid. Seguriga segamise viis on hästi toimiv ning piisavalt võimsa segamisseadme valikul tagab mahuti vajaliku läbisegamise sõltumata vähemal määral kuivainesisaldusest ja reaktori mõõtudest (kõrgusest). Mahuti peal paikneb ajam.

Metaantanki ülaosas asub gaasikuppel, mille eesmärgiks on võimaldada ligipääs mahutisse ning tagada enamuste torustike (sh seire sensorid) läbiviigud. Tekkinud gaas juhitakse gaasikäitlusse.

Ühik 6400: sette hoiumahuti

Kääritatud sete pumbatakse metaantankist sette hoiumahutisse. Mahuti on varustatud aeratsioonisüsteemiga. Aereerimine indutseerib CO2 eraldumist ja sellega muda pH suurenemist, mis omakorda tagab parimad võimalikud protsessitingimused ilma lisakomponentide lisamiseta magneesium-ammoonium-fosfaadi (NH4MgPO4 - MAP) sadestamiseks.

Ühik 6800: settevee käitlus

Reoveesette tahendamisel ja tihendamisel tekkiva vee (nn settevee) puhastamiseks eraldi süsteemis rajatakse setteveekäitlus. Puhastamise peamine eesmärk on vähendada reostuskoormust lämmastiku osas, mis tekiks settevee juhtimisel otse reoveepuhastuse bioloogilisse etappi. Sette tahendamisel tekkiva vee puhastamiseks kasutatakse nitritatsiooni tehnoloogiat.



69

Ühik 6900: Orgaaniliste jäätmete vastuvõtusõlm

Orgaaniliste jäätmete vastuvõtuseadmed asuvad rajatavas tehnohoone keldrikorrusel, vastu on võimalik võtta vedelaid ja tahkeid jäätmeid.

Ühik 7200: gaasi töötlemine

Gaasi töötlemise osa on ette nähtud viima kogutud biogaas sellisesse konditsiooni, et seda saaks kasutada gaasi kasutamisel. Seetõttu koosneb gaasi töötlemine kruusafiltrist, desulfurisatsioonist, kuivatusosast ning keraamilisest filtrist. Töödeldud gaas kogutakse gaasihoidlasse, kust see juhitakse läbi rõhku suurendatavate puhurite gaasi kasutamise osasse. Hädaolukorra jaoks on olemas ka avariipõleti.

Ühik 8400: gaasi kasutamine

Reoveepuhastis gaasi kasutamiseks on kombinatsioon kahest süsteemist: primaarne agregaat soojus- ja elektrienergia tootmiseks ning olemasolev gaasikatlamaja sekundaarse agregaadina, mille abil kaetakse lagundamisprotsessi soojuse tippnõudlus. Gaasi kasutatakse elektri ja soojuse genereerimiseks, kasutades puhastatud biogaasi. Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse kolme mikroturbiini.

Tabel 8.4 Aastas toodetava soojusenergia kogus ja ülejääk

Kuu Metaantanki soojustarve kokku

Liigne soojus CPH-st

RVP kompleksi potentsiaalselt kasutatav soojus

Kasutamata soojus

Puudujääv soojus energia

kWh/d kWh/d kWh/d kWh/d kWh/d

1 5 161 2 824 2 200 624 0

2 5 322 2 663 2 240 423 0

3 5 006 2 979 1 840 1 139 0

4 4 797 3 188 1 275 1 913 0

5 4 470 3 515 325 3 190 0

6 4 139 3 846 0 3 846 0

7 4 009 3 976 0 3 976 0

8 3 964 4 021 0 4 021 0

9 4 180 3 805 110 3 695 0

10 4 474 3 511 960 2 551 0

11 4 665 3 320 1 240 2 080 0

12 4 838 3 147 1 785 1 362 0

Metaantanki kompleksi elektrienergia tarve on eeldatavalt ~170kW/h, koos reoveepuhastiga kokku 350kW/h. Metaankäärituse kompleksist saadav elektrienergia on 6590/24= 275kW/h.

Elektrienergia müügi tasuvus on pikemas perspektiivis küsitav. Arvestada tuleb lisaks ka gaasi tekke sõltuvusi toorainest ehk siis lihakombinaadi tööst, mis tänasel päeval baseerub arvutuste baasil. Seega on otstarbekam kasutada toodetav energia omatarbeks, samas



70

jätta võimalused hiljem taotleda nö. tootjaliin/otseliin, mis võimaldaks ka ise tarbitud elektrilt siiski taastuvenergia toetust saada. Selleks ajaks on olemas ka praktilised kogemused kogu kompleksi tööst, sh ka elektrienergia tootluse ja selle ühtluse/ebaühtlusega.

Lähtuvalt eelpool kirjeldatust ning arvestades võrgutasude kokkuhoiuga Rakvere reoveepuhastis taastuvenergia müügiks võrguliitumist ei tehta ning ülejäägi müüki võrku ei rajata.

Tabel 8.5 on toodud alternatiivi A hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud ning toodetud energiast saadav tulu.

Tabel 8.5 Alternatiivi A hinnangulised aastased ekspluatatsioonikulud ning energiast saadav tulu

Parameeter Ühik Väärtus Koostootmisjaama elektriline efektiivsus % 29 Koostootmisjaama soojuslik efektiivsus % 33

Toodetud elektrienergia kWh/d 7018

Toodetud soojusenergia kWh/d 7985

Hinnanguline investeeringumaksumus € 450000

Hinnangulised opereerimiskulud €/kWh 0,4

Aastased opereerimiskulud €/a 9 600

LISANDUB

Tööjõukulu €/a 40 000

Kemikaali kulu €/a 22 000 Kokku, arvestades jaama tarbeks toodetud soojust ja elektrienergiat €/a -97 000 Tabel 8.5 selgub, et anaeroobne settekäitlus toodab piisavalt energiat, et katta suures osas settekäitluse kulud. Energia ülejääk kasutatakse Rakvere reoveepuhasti omatarbeks väljaspool settekäitlust. Kuna kõiki settekäitluse ekspluatatsioonikulusid ei ole Tabel 8.5-s arvesse võetud, siis on settekäitlusest saadav tulu tegelikkuses väiksem ning tabelis toodu on vaid näitlikustav arv.

8.13 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS

Maksumuste hindamise aluseks on võetud 2012 a hinnatase Eestis ja juba teostatud hangete keskmised maksumused. Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Kõik hinnad sisaldavad lisakulusid - projekteerimine, mõõdistamised jt. Projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kuludeks on arvestatud 5%.

Teenus katab projektispetsialisti ja ehituse omanikujärelevalve teenuse. Projektispetsialisti roll on rahastus taotluste koostamine, projekti elluviimise koordineerimine, hankedokumentide koostamine, hangete läbiviimine, lepingute sõlmimise ning lepingute sujuva elluviimine.

Torustike paigaldusmaksumusse on arvestatud ka tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise kulud, kaeviste osaline tagasitäide liivaga jne.

Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete, materjalide, ehitustööde ja sellega seonduvate tööde maksumuste) orienteeruva hindamisega ja osakaalu määraga on esitatud Lisas 1. Maksumuste koond on esitatud alljärgnevas tabelis.



71

Tabel 8.6 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus

LÜHIAJALINE PIKAAJALINE Investeeringuprojekt 2014-2017 2018-2025

MAKSUMUS KOKKU

TORUSTIKUD Veevõrgu rekonstrueerimine 595 200 79 000 674 200 Veevõrgu rajamine 601 260 1 020 370 1 621 630 Uute veemõõdusõlmede rajamine 0 20 500 20 500 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine 548 250 674 650 1 222 900 Kanalisatsiooni rajamine 345 800 640 200 986 000 Reoveepumplate rajamine 103 850 41 000 144 850 Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine 0 102 100 102 100 Sademevee kanalisatsiooni rajamine 955 250 3 595 730 4 550 980 Sademevee rennide rajamine 90 000 277 000 367 000 Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega 0 261 800 261 800 Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine 0 714 500 714 500 Sademevee restkaevude asendamine 0 116 000 116 000 Veevõrgu liitumispunktide rajamine 51 300 72 900 124 200 Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine 71 550 87 750 159 300 Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 161 981 377 143 539 123 SETTEKÄITLUSKOMPLEKS Seadmed koos paigaldusega 0 2 872 896 2 872 896 Torustik, armatuur, sensorid 0 516 625 516 625 Üldehitus 0 2 954 196 2 954 196 Välisvõrgud, teed ja platsid 0 617 395 617 395 Elekter ja automaatika 0 798 000 798 000 Katsetamine ja käivitamine 0 246 050 246 050 Muud 0 400 258 400 258 Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 0 500 258 500 258 INVESTEERINGUD KOKKU 3 524 441 16 986 321 20 510 762 Projektide täpsem eelarve on esitatud arengukava Lisas 1.

Lühiajalise programmi investeeringute jaotus aastate lõikes on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.7 Lühiajalise investeeringute programmi ajaline jaotus

Investeering EUR

Investeeringuprojekt 2014 2015 2016 2017 TORUSTIKUD Veevõrgu rekonstrueerimine Veevõrgu rajamine

60 000 451 000 280 950 404 510

Uute veemõõdusõlmede rajamine 0 0 0 0 Kanalisatsiooni rekonstrueerimine Kanalisatsiooni rajamine Reoveepumplate rajamine

32 500 404 300 213 800 347 300

Sademevee kanalisatsiooni 0 0 0 0



72

Investeering EUR

Investeeringuprojekt 2014 2015 2016 2017 rekonstrueerimine Sademevee kanalisatsiooni rajamine Sademevee rennide rajamine

0 495 300 215 100 334 850

Sademevee kraavide asendamine drenaažtorustikega 0 0 0 0 Sademevee kraavide puhastamine ja truupide asendamine 0 0 0 0 Sademevee restkaevude asendamine 0 0 0 0 Veevõrgu liitumispunktide rajamine Kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine

4 050 2 700 36 450 79 650

Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 4 625 67 530 35 493 54 333 SETTEKÄITLUSKOMPLEKS Seadmed koos paigaldusega 0 0 0 0 Torustik, armatuur, sensorid 0 0 0 0 Üldehitus 0 0 0 0 Välisvõrgud, teed ja platsid 0 0 0 0 Elekter ja automaatika 0 0 0 0 Katsetamine ja käivitamine 0 0 0 0 Muud 0 0 0 0 Projektijuhtimine, omanikujärelevalve teenus 0 0 0 0 INVESTEERINGUD KOKKU 101 175 1 420 830 781 793 1 220 643

Lühiajalise programmi investeeringute graafiline jaotus on esitatud alljärgneval joonisel.

Joonis 8-2 Lühiajalise investeeringute programmi ajaline jaotus (EUR/aastas)

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 8BFinantsanalüüs


73

9 FINANTSANALÜÜS

9.1 EESMÄRK

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab ära analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

Esitada Rakvere linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni tegevuspiirkonna vee-ettevõtja AS Rakvere Vesi kohta kõigi veemajanduspiirkondade mõjusid hõlmav finantsprognoos, mis kajastaks samahästi nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju.

AS Rakvere Vesi on Rakvere linna ja selle lähiümbruse ning Sõmeru valla Näpi, Roodevälja, Sõmeru ja Uhtna asulate ning Rakvere valla Arkna ja Lepna asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni operaator. Käesoleval, 2014. aastal hakkab Rakvere Vesi opereerima ÜVK-d ka Rakvere valla Veltsi asulas.

Arengukavas kajastatavate investeeringuprogrammide elluviija on AS Rakvere Vesi.

Finantsprognoosid võtavad arvesse ainult vee-ettevõtluse tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on jaotatud vee- ja kanalisatsiooniteenusele.

Rakvere Vesi võib tulevikus kujuneda uute, täiendavate investeeringuprojektide elluviijaks, arvestades ettevõtte omanike kavatsusi veemajanduspiirkonda laiendada. Käesolevas finantsprognoosis arvesse võetud mõjud piirduvad kahe käimasoleva projekti (”Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt” ning ”Rakvere valla ja Sõmeru valla veemajandusprojekt”) mõjudega ning käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava invesesteeringuprogrammi elluviimisega kaasnevate mõjudega (sh Rakvere linna reoveepuhasti juurde metaantanki rajamine ning erinevad tegevused seotult ühisveevärgi-, reoveekanalisatsiooni ning sademeteveekanalisatsiooni võrkude rekonstrueerimise ning rajamisega).

Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) pikaajaliselt on saavutatud veemajanduskulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja).

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava lühiajalise programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks Rakvere linna ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab vee-ettevõte oma tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.



74

9.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED

9.2.1 Finantsanalüüsi metoodika

Keskkonnaministri määruse nr 34, 1. juuli 2009, “Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused” §12 lg. 6 punkt 2 (edaspidi meetme määrus) kohaselt tuleb EL Ühtekuuluvusfondist toetuse taotlemisel projekti majandus- ja finantsanalüüs läbi viia vastavalt määruse lisa 2 alajaotuses II esitatud juhendmaterjalidele. Juhendmaterjali sissejuhatavas osas on öeldud, et: “metoodiline juhend on koostatud Euroopa Komisjoni (edaspidi EK juhendmaterjalid) dokumentide Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects ja Guidance on the Methodology for carrying out Cost-Benefit analysis, The new programming period 2007–2013” põhjal.

Käesoleva finants-, sotsiaal-, ja majandusanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud EK juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüsi põhitulemused sobituvad samade eelduste ja nõuetega, mille esitab meetme määrus ja selle lisa 2. Meetme määruse juhendist juhindutakse sedavõrd, et oleks tagatud analüüsile esitatavate miinimumnõuete täitmine ning ühtsete baasandmete esitamine.

Vastavalt EK juhenditele on finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani.

9.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused

Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt EK dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, rahvastikuregister vmt.), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele.

Finantsanalüüs hõlmab praegust veemajandustegevust Rakvere Vesi opereerimispiikonna kõigis asulates, olemasolevat ning ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisel loodavat infrastruktuuri. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse Rakvere Vesi olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist.

Elanike vooluhulkade leidmisel on võetud aluseks Rakvere linna rahvastiku prognoos. (vt Finantsprojektsioonide tabel 2).

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetmemääruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks järgmised makromajanduslikud näitajad:

reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastane kasvumäär;

inflatsioonimäär (tarbijahinnaindeksi muutus) aastas;

reaalpalga kasvumäär aastas.

Nimetatud andmed võetakse EL Struktuurifondide veebilehelt.



75

Käesolevas töös on 2012-2025 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2013.a. sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele. Nimetatud prognoosid sisaldavad endas SKP, tarbijahinna indeksi ja reaalpalga kasvumäära prognoose perioodile 2012-2060. Erinevate makromajanduslike indikaatorite eeldused aastatel 2013-2019 on ära näidatud allolevas Tabel 9.1

Tabel 9.1 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Indikaator 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tarbijahinnaindeksi muutus 3,20% 2,70% 2,80% 2,90% 2,80% 2,80% 2,80% Ehitushinnaindeksi muutus 0,00% 2,70% 2,80% 2,90% 2,80% 2,80% 2,80%

Palga reaalkasv 2,70% 3,40% 3,40% 3,50% 3,60% 3,80% 3,70% Allikas: Rahandusministeerium, konsultandi hinnangud

Varade kasulik eluiga. Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks võetud meetme-määruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt:

võrgud ja torustikud – 40 aastat;

reservuaarid ja mahutid – 40 aastat;

masinad ja seadmed – 15 aastat.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti, pikkusega 16 aastat, mis hõlmab baasperioodi (2012-2013) ja prognoosiperioodi (2014-2025). Prognoosiperiood hõlmab investeeringu elluviimise perioodi aastatel 2014-2025. Finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2013.a. hinnatasemetest. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes (€).

9.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud

Rakvere linna ÜVKA arendamise kava investeeringuprogrammi põhiindikaatorid on kirjeldatud peatükis 9.4.1. Finantsanalüüsi hõlmatakse investeeringuprogrammist tervik. Investeeringuprogrammi maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis.

Tabel 9.2 Investeeringuprogrammi maksumused (€)

Investeeringukulutused 2013.a. püsihindades Kõik investeeringukulutused Reoveepuhasti metaantank 8 905 679

VKS võrgud 11 605 083

KOKKU 20 510 762

Investeeringukulutused jooksvates hindades Kõik investeeringukulutused Reoveepuhasti metaantank 10 497 207

VKS võrgud 13 762 289

KOKKU 24 259 495 Allikas: Konsultandi arvutused

Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes arvesse ehitushinna oodatava tõusu tulevikus, kui 2013. aasta püsihindades iga-aastased investeeringumaksumused korrutatakse vaadeldava aasta ehitushinna keskmise tõusu indeksiga ning saadakse maksumus tegelikes nominaalhindades (jooksev hinnatase, mis vastab ehitustööde elluviimise eeldatavale ajagraafikule). Investeeringute elluviimise ajakava on välja toodud ka pikaajalistes finantsprojektsioonides (vt finantsanalüüsi lisa 4 „Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus“).



76

9.3 NÕUDLUSANALÜÜS

9.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vee- ja kanalisatsiooni vooluhulgad)

Järgnevas tabelis kirjeldatakse majapidamiste veetarbe (elanike veetarbimine liitrites elaniku kohta päevas – l/el/päev) praegust taset ning perspektiivi. Pikemaajalised prognoosid on välja toodud finantsanalüüsi lisas 1 „Eeldused“. Perspektiivne kanalisatsioonitarbe suhtarv on võrdsustatud veetarbe suhtarvuga.

Tabel 9.3 Majapidamiste veetarbe dünaamika (liitrit 1 elaniku kohta päevas)

Asula / 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Rakvere linn 65 65 65 65 70 75 80 85 90

Näpi 65 65 65 70 75 80 85 90 90

Roodevälja 66 66 66 71 76 81 86 90 90

Sõmeru 65 65 65 70 75 80 85 90 90

Uhtna 77 77 77 77 77 77 77 77 77

Veltsi 61 61 65 65 70 75 80 85 85

Lepna 73 73 77 77 82 85 85 85 85

Arkna 65 65 69 69 69 69 74 79 79 Allikas: Konsultandi eeldused

Tööstustarbijate, ettevõtete ja asutuste perspektiivse vee- ja kanalisatsioonitarbe prognoosimisel lähtutakse 2012.a tegeliku tarbimise tasemest. Eeldatakse et tarbimismahud jäävad konstantseks. Pikemaajalised prognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 „Eeldused“.

Tabel 9.4 Veeteenuste tarbijaskond Rakvere linnas

Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Ühisveega ühendatud elanike arv 14 832 15 182 15 265 15 302 15 224 15 244 15 264 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 14 371 14 774 14 860 14 899 14 824 14 844 14 864

Aastased müügimahud, veevarustusteenus Aastased müügimahud, majapidamised 371 067 351 889 360 193 390 021 418 892 444 541 472 945 Aastased müügimahud, ettevõtted ja asutused 153 214 160 215 157 930 158 719 159 513 160 310 161 112

Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus

Aastased müügimahud, majapidamised 360 446 340 952 350 513 379 673 407 860 432 861 460 535 Aastased müügimahud, ettevõtted ja asutused 251 992 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000


Märkus: tabel ei hõlma AS Rakvere Vesi kõigi tegevuspiirkondade terviknäitajaid, vaid piirdub Rakvere linnaga

Eelnevas tabelis on kirjeldatud Rakvere linna vee- ja kanalisatsiooniga asulate elanike arvu, ühisveevärgiga ühendatud elanike arvu, kanalisatsiooniga ühendatud elanike arvu, samuti tarbimismahtude prognoosid ning tootmismahtude prognoosid, tulenevalt Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest.

Veetootmismahtudele avaldab mõju veelekete oodatav alanemine torustike rekonstrueerimistööde tulemusena ja ka individuaalse tarbimismahu kasv.



77

Reoveepuhastusmahtude eeldatav muutus sõltub kahest põhitegurist: torustike rekonstrueerimise tulemusena langeb osaliselt infiltratsiooni osakaal. Teine tegur on tarbimismahu kasv, tulenevalt individuaalse tarbimismahu oodatavast kasvust.

9.3.2 Mõjud tuludele

Tulude prognoosimisel on aluseks Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise korral saavutatav vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioon. Tulusid mõjutab sealjuures nii veevarustusteenuse kui ka kanalisatsiooniteenuse omahinna- ning tariifitaseme muutumine. Investeeringuprogrammi elluviimise mõjul suureneb kapitalikulude maht veemajandustegevuses (s.t. põhivara kulum suureneb). Suurenevad ka muud olulisemad ekspluatatsioonikulu liigid. Kokkuvõttes, investeeringuprogrammi elluviimine põhjustab vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide tõusu võrreldes praeguse olukorraga (vt finantsanalüüsi lisa 1 ”Eeldused”). Kujunevad vee- ja kanalisatsioonitariifid ulatuvad tasemele mille puhul elanike kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele moodustavad 0,9% kuni 2,2% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (nn kulukuse määr) ning samal ajal on tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste jätkusuutlik osutamine.

Muud tulud

Lisaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste tulule, mida ettevõte teenib ka ilma investeeringuprogrammi elluviimiseta, hakkab Rakvere Vesi ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise ning selle käigus rajatava reoveepuhasti metaantanki abil osutama teenust ja teenima tulu lihatööstuse jäätmete ning lähivaldadest pärineva reoveesette vastuvõtmisest ja käitlemisest settekäitluskompleksis. Tulusid hakatakse teenima ka koostootmisjaamas tekkiva üleliigse soojusenergia edasimüümisest. Metaantanki ehitus on plaanitud aastatele 2018 ja 2019.

Metaantanki ja settekäitluskompleksi hulka hakkab kuuluma ka biolagunevate jäätmete vastuvõtusõlm. Sõlmes hakatakse ära kasutama biolagunevaid jäätmeid, mida saadakse Rakvere Lihakombinaadilt, OG Elektra lihatööstuselt ning lähivaldade asutustelt, kellel on rasvapüünised. Eeldatav vastuvõtu kogus on ca 16 662 tonni aastas. Sellest purgimistegevusest tekib ettevõttele rahaline müügitulu ca 22 eurot/tonn (2015. aasta hinnatase, edaspidi leiab aset hinnatõus).

Lisaks võtab Rakvere metaantank vastu ja hakkab töötlema lähivaldade (Rakvere linna ümbruskonnas asuvate omavalitsuste vee-ettevõtetes tekkivaid) reoveesetteid, eeldatava mahuga 3942 tonni/aastas (eeldatava kuivaine osakaaluga 15%). Ka nende setete vastuvõtmise eest tekib ettevõttele rahaline müügitulu 22 eurot/tonn (2015.a. hinnatase, edaspidi leiab aset hinnatõus). Hinnatase lähtub konkurentsivõimelisest hinnatasemest, kui arvesse võtta tinglik võimalus loovutada reoveesetet jäätmekäitlejatele või jäätmevedajatele, lõppladestuse eesmärgil.

Biogaasi põletamisest tekib koostootmisjaamas elektri- ja soojusenergiat. Tekkiv soojusenergia müüakse osaliselt ühe teraviljakuivati operaatorile, kelle kuivati paikneb Rakvere reoveepuhasti vahetus naabruses. Müüdav soojusenergia maht on hinnanguliselt 419 MWh aastas. Ettevõtte eeldatav rahaline müügitulu on ca 19 eurot/MWh (2013. aasta püsihindades). Hinnatase on võrreldav konkurentsivõimelise soojusenergia hinnaga Rakvere linnas.

Rakvere reoveepuhasti olemasolev kompleks ning rajatav settekäitluskompleks ei tarvita ära kogu elektrienergiat mis koostootmisjaamas tootma hakatakse, sest koostootmisjaama planeeritud tootmisvõimsus ületab reoveepuhastusjaama omatarvet. Tekkiv elektrienergia ülejääk on samas väike, mistõttu üleliigset elektrienergiat edasi müüa ei planeerita. Seega, elektrimüügi tulusid ei ole projektist tulenevalt planeeritud.



78

9.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED

9.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud)

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele, kemikaalikulud, keskkonnakulud: veeressursi maks ja heitvee saastetasu.

9.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud)

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, administratiivkulud ja hoolduskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 3 „Tulude ja kulude analüüs“. Opereerimiskulude baasilt väljaarvutatud teenuste ühiku omahinnad on esitatud finantsanalüüsi lisas 5 „Plaanilised omahinnad“.

9.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele

Eespool viidatud veetootmise ja reoveepuhastusmahtude muutumine tuleneb ühe põhjusena veelekete ning kanalisatsioonitorustike infiltratsiooni vähenemisest. Järgnevas tabelis on ära toodud perspektiivne arveldamata vee (sh lekked) ning infiltratsiooni osakaal.

Tabel 9.5 Arveldamata vee osakaal ja infiltratsioon

indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

VESI MIS EI TOO TULU %

Rakvere linn 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veltsi 19% 11% 10% 10% 10% 10% 10% Lepna 22% 13% 10% 10% 10% 10% 10% Arkna 16% 16% 16% 16% 16% 16% 16% INFILTRATSIOON % Rakvere linn 76% 53% 45% 45% 45% 45% 45% Veltsi 38% 27% 20% 20% 20% 20% 20% Lepna 42% 29% 20% 20% 20% 20% 20% Arkna 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40%

indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

VESI MIS EI TOO TULU %

Näpi 35% 21% 12% 10% 10% 10% 10% Roodevälja 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Sõmeru 38% 23% 14% 10% 10% 10% 10% Uhtna 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% INFILTRATSIOON % Näpi 76% 53% 37% 26% 21% 21% 21% Roodevälja 76% 53% 37% 26% 18% 15% 15% Sõmeru 76% 53% 37% 26% 20% 20% 20% Uhtna 30% 21% 20% 20% 20% 20% 20%

Märkus: arveldamata vesi = arveldamata vee hulk (m³)/ veetootmismaht (m³), veelekked koos omatarbega



79

9.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS

9.5.1 Tulude eeldused

Tulude prognoosimisel on baasiks täisstsenaariumile vastav vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Järgnevas tabelis esitatakse vastavad perspektiivsed tariifid. Need on majapidamiste ning ettevõtete-asutuste lõikes ühtsed. Tariifiprognoosid kehtivad Rakvere Vesi praeguse tegevuspiirkonna asulatele. Alates 01.juunist 2013.aastal kehtivad tariifid, mis on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Pikaajalised tariifiprognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 ”Eeldused”. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 3 „Tulude ja kulude analüüs“.

Tabel 9.6 Teenuste tariifide prognoos

Tariifide tase Ühik 2 012 2 013 2 014 2 020 2 025 2 030 Rakvere linn Elanike vesi €/m³ 0,74 1,02 1,02 1,22 1,4 1,59 Juriidiliste isikute vesi €/m³ 0,74 1,02 1,02 1,22 1,4 1,59 Elanike heitvesi €/m³ 0,62 0,84 0,84 1,65 1,93 2,23 Juriidiliste isikute heitvesi €/m³ 0,62 0,84 0,84 1,65 1,93 2,23 teenuste kulukuse tase % 0,9% 1,1% 1,0% 1,6% 1,9% 2,2%


9.5.2 Finantsprognooside tulemused

Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt:

Investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et Rakvere Vesi taotleb ja saab metaantanki rajamiseks rahalist toetust siseriiklikust keskkonnaprogrammist või EL fondidest ca 8,6 mln eurot (katab 81,7% metaantanki rajamismaksumusest). Investeering on planeeritud perioodile 2018-2019. Metaantanki rajamise eesmärgil on kavandatud laenude võtmist kogusummas ca 1,8 mln eurot.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et investeeringud ühisveevärki, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni kaetakse enamaltjaolt laenuvahenditest, plaanitud laenumaht moodustab ca 11,8 mln eurot. Vastavate investeeringute kogusumma moodustab ca 13,7 mln eurot jooksevhindades. Investeeringud on planeeritud perioodile perioodil 2014 kuni 2023.

Käimasolevaid kahte ÜF projekti rahastatakse vastavalt viimaste rahastusplaanidele.

Lühi- ja pikaajalise investeeringuprogrammi kohaseid asenduskulutusi finantsanalüüsi ajahorisondi vältel ei tehta, sest kõigi nimetatud varade eluiga ületab ajahorisondi pikkust.

Eelnevalt kirjeldatud finantseerimispõhimõtted on esitatud pikemate prognoosidena arengukava finantsanalüüsi lisas 4 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Järgnevalt on kirjeldatud Rakvere linna ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimiseks vajalike tulevaste laenude indikatiivseid põhitingimusi.

Tabel 9.7 Laenutingimuste eeldused

Parameeter Eeldatav väärtus Maht: Kokku 13 638 513 eurot

sh 1 843 127 eurot metaantanki rajamiseks sh 11 795 387 eurot VKS võrkude ehituseks

Laenu tingimused Laenuandja: KIKi laenud Intressimäär: 2,3%



80

Parameeter Eeldatav väärtus Laenu võtmine: 2014 – 2023 Laenu tagasimaksmine:

2018 – 2035

Tagasimaksed: Võrdsed põhiosa tagasimaksed 655 299 € / aastas (VKS võrkude ehituse laen) 102 396 € / aastas (metaantanki rajamise laen)

Laenupuhkus: Kuni 31.12.2017

Tagatis: Projekti raames tehtavad investeeringud Allikas: Konsultandi prognoos

Finantsanalüüsis analüüsitakse investeeringuprogrammi veemajandusalase tegevuse finantsilist jätkusuutlikust. AS Rakvere Vesi summaarsed veemajandustegevuse rahavood on täisstsenaariumis positiivsed, mis on kajastatud finantsanalüüsi lisas 4 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Tabelis äratoodud finantsprojektsioonid kinnitavad, et Rakvere Vesi planeeritavate tulude ja kulude baasilt arvutatud rahavood on käesolevaga kasutatud eeldustel finantsiliselt jätkusuutlikud.

Tabel 9.8 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus FINANTSEERIMISALLIKAD

TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtusedNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17Omafinantseering tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Rahaliste vahendite algjääk tuh EURI voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 2 525 1 055 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen, VK võrgud) tuh EUR/aastas 0 0 83 1 200 849 1 227 1 392 1 511 1 308 1 343 1 466 1 417 0 0III voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 350 569 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0III voor kohalik sihtfinantseerimine (Rakvere vald) tuh EUR/aastas 0 88 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen Metaantank) tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 200 1 643 0 0 0 0 0 0I voor kohalik kaasfin (Rakvere linn, aktsiakapitali sissemaks ja I vooru investeeringute asenduskulutuste katmine)

tuh EUR/aastas 0 700 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 397

Kokku kodumaine finantseerimine tuh EUR/aastas 2 875 2 411 83 1 200 849 1 227 1 592 3 154 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397EL rahaline abi, projekt 1 (I taotlusvoor) tuh EUR/aastas 3 698 7 710 0 0 0EL rahaline abi, projekt 2 (III taotlusvoor) tuh EUR/aastas 1 033 1 897 296 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0EL või KIK rahaline abi, metaantanki rajamine tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 501 8 073 0 0 0 0 0 0Muud laenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397

RAHALINE JÄTKUSUUTLIKKUSProjekteeritud väärtused

Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 20254 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397Müügitulud tuh EUR/aastas 2 307 1 419 1 779 1 968 1 995 2 105 2 869 3 070 3 801 3 907 4 015 4 136 4 284 4 417Intressitulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kokku laekumised tuh EUR/aastas 9 914 13 437 2 158 3 168 2 844 3 332 4 962 14 297 5 109 5 251 5 481 5 553 4 284 4 813

Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 191 1 286 1 347 1 335 1 410 1 488 2 162 2 246 2 333 2 421 2 513 2 607Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 8 538 12 154 483 1 500 849 1 363 2 160 11 474 1 634 1 679 1 725 1 771 0 411

intressimaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 36 97 109 204 189 175 160 146 131 116 102 87 73 58

põhiosamaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323

intressimaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 14 21 41 39 36 34 31 28 26 23 21 18 16

põhiosamaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 0 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57

intressimaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 1 15 38 62 93 132 168 183 200 217 216 199

põhiosamaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 655 655 655 655 655 758 758 758

intressikulud proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 11 7 5 3 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0

laenu tagasimaksed proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 78 79 57 57 57 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 9 981 13 492 2 190 3 488 2 902 3 352 4 894 14 306 5 160 5 287 5 418 5 656 3 959 4 430

Kokku rahavoog tuh EUR/aastas -67 -54 -32 -320 -58 -20 68 -9 -51 -36 63 -103 325 384Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 568 514 482 162 104 85 153 144 92 57 119 16 341 725 Allikas: konsultandi arvutused

Eelnevast tabelist järeldub, et finantsanalüüsis kasutatud tulu-kulu eelduste põhjal kujuneb Rakvere Vesi rahaliste tulude ja kulude baasil tuletatud kumulatiivse rahavoo suuruseks 2025. a lõpuks ca 0,7 mln eurot.

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 9BFinantsprojektsioonide tabelid


81

10 FINANTSPROJEKTSIOONIDE TABELID

Tabel 1 Eeldused;

Tabel 2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses;

Tabel 3 Tulude ja kulude analüüs;

Tabel 4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus;

Tabel 5 Plaanilised omahinnad.



82

Tabel 1 Eeldused TÄISSTSENAARIUMI finantstulemusNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17EELDUSED

Tarbijahinnaindeksi muutus 3,9% 3,2% 2,7% 2,8% 2,9% 2,8% 2,8% 2,8% 2,8% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6%Reaalpalga kasv 1,8% 2,7% 3,4% 3,4% 3,5% 3,6% 3,8% 3,7% 3,5% 3,4% 3,3% 3,2% 3,2% 3,1%Rahvaarv 17544 17483 18285 18196 18108 18123 18140 18155 18173 18191 18211 18231 18251 18251Ühisveega ühendatud elanike arv 16634 16967 18060 18126 18044 18060 18076 18091 18109 18128 18148 18168 18188 18188 sh Rakvere linn ja lähiümbrus 14 832 15 182 15 265 15 302 15 224 15 244 15 264 15 284 15 304 15 324 15 344 15 364 15 384 15 384Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 16 161 16 545 17 525 17 588 17 509 17 525 17 542 17 558 17 576 17 595 17 615 17 635 17 655 17 655 sh Rakvere linn ja lähiümbrus 14 371 14 774 14 860 14 899 14 824 14 844 14 864 14 884 14 904 14 924 14 944 14 964 14 984 14 984elanike keskmine veetarve l/el/päev l / el / päev 68 64 62 71 76 80 85 89 89 89 89 89 89 89

Aastased müügimahud, veevarustusteenusMajapidamised - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 371 067 351 889 360 193 390 021 418 892 444 541 472 945 501 422 502 079 502 736 503 393 504 050 504 707 504 707Asutused ja ettevõtted - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 153 214 160 215 157 930 158 719 159 513 160 310 161 112 161 917 162 727 163 541 164 358 165 180 166 006 166 006

Majapidamised - Rakvere ja Sõmeru valla prk m³/aastas 43 247 43 009 45 611 77 300 82 040 85 568 89 049 88 927 88 776 88 718 88 689 88 689 88 689 88 689Asutused ja ettevõtted - Rakvere ja Sõmeru valla pirk m³/aastas 8 741 8 785 17 778 17 844 17 911 17 979 18 048 18 117 18 184 18 252 18 322 18 392 18 462 18 462

Aastased müügimahud, vesi m³/aastas 576 268 563 898 581 512 643 884 678 356 708 398 741 154 770 384 771 767 773 248 774 763 776 312 777 865 777 865Veetöötlusjaamas toodetud vesi m³/aastas 662 681 634 182 647 582 713 781 752 054 785 386 821 743 854 226 855 775 857 434 859 124 860 844 862 568 862 568

sh Rakvere linna tarbeks m³/aastas 582 534 569 005 575 692 609 711 642 673 672 056 704 508 737 044 738 674 740 308 741 946 743 589 745 237 745 237Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus

Majapidamised - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 360 446 340 952 350 513 379 673 407 860 432 861 460 535 488 282 488 939 489 596 490 253 490 910 491 567 491 567Asutused ja ettevõtted - Rakvere linn ja lähiümbrus m³/aastas 251 992 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000

Majapidamised - Rakvere ja Sõmeru valla prk m³/aastas 43 287 42 724 45 252 73 572 78 103 81 589 85 030 84 939 84 819 84 761 84 732 84 732 84 732 84 732Asutused ja ettevõtted - Rakvere ja Sõmeru valla pirk m³/aastas 505 190 505 190 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457 509 457

Aastased müügimahud, heitvesi m³/aastas 1 160 916 1 131 866 1 148 222 1 205 702 1 238 420 1 266 907 1 298 022 1 325 678 1 326 215 1 326 814 1 327 442 1 328 099 1 328 756 1 328 756puhastatud heitvesi m³/aastas 4 910 447 2 406 415 1 958 428 1 917 747 1 903 865 1 932 206 1 986 879 2 037 202 2 038 223 2 039 321 2 040 467 2 041 661 2 042 856 2 042 856vastuvõetud reoveesetted m³/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 20 604 20 604 20 604 20 604 20 604 20 604soojusenergia müük MWh/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 419 419 419 419 419 419Veevarustusteenuse tariifid ilma käibemaksuta

Majapidamised - Rakvere linn EUR/m³ 0,74 1,02 1,02 1,03 1,12 1,15 1,18 1,20 1,22 1,25 1,27 1,30 1,36 1,40Ettevõtted ja asutused - Rakvere linn EUR/m³ 0,74 1,02 1,02 1,03 1,12 1,15 1,18 1,20 1,22 1,25 1,27 1,30 1,36 1,40

Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta

Majapidamised - Rakvere linn EUR/m³ 0,62 0,84 0,84 1,25 1,30 1,41 1,49 1,57 1,65 1,70 1,75 1,81 1,87 1,93Ettevõtted ja asutused - Rakvere linn EUR/m³ 0,62 0,84 0,84 1,25 1,30 1,41 1,49 1,57 1,65 1,70 1,75 1,81 1,87 1,93

Projekteeritud väärtused



83

Tabel 2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses Rakvere 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 ühendatud elanike arv, VESI 14 987 15 312 16 077 16 121 16 039 16 055 16 071 16 086 16 104 16 123 16 143 16 163 16 183 16 183 Rakvere linn 14 832 15 182 15 265 15 302 15 224 15 244 15 264 15 284 15 304 15 324 15 344 15 364 15 384 15 384 Veltsi 0 0 242 242 241 240 239 238 238 238 238 238 238 238 Lepna 0 0 455 459 457 456 454 452 452 452 452 452 452 452 Arkna 155 130 115 118 117 115 114 112 110 109 109 109 109 109 ühendatud elanike arv, KANAL 14 526 14 904 15 614 15 655 15 576 15 592 15 609 15 625 15 643 15 662 15 682 15 702 15 722 15 722 Rakvere linn 14 371 14 774 14 860 14 899 14 824 14 844 14 864 14 884 14 904 14 924 14 944 14 964 14 984 14 984 Veltsi 0 0 242 242 241 240 239 238 238 238 238 238 238 238 Lepna 0 0 402 406 404 403 402 401 401 401 401 401 401 401 Arkna 155 130 110 108 107 105 104 102 100 99 99 99 99 99 VESI, eratarbimine 374 767 355 816 363 486 412 735 442 747 468 934 497 872 526 227 526 733 527 332 527 960 528 617 529 274 529 274 Rakvere linn 371 067 351 889 360 193 390 021 418 892 444 541 472 945 501 422 502 079 502 736 503 393 504 050 504 707 504 707 Veltsi 0 0 0 6 183 6 625 7 037 7 446 7 415 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 Lepna 0 0 0 13 618 14 240 14 178 14 147 14 085 14 023 14 023 14 023 14 023 14 023 14 023 Arkna 3 700 3 927 3 293 2 913 2 989 3 178 3 333 3 304 3 246 3 188 3 159 3 159 3 159 3 159 VESI, tööstustarbimine 153 214 160 215 159 306 160 101 160 902 161 706 162 516 163 328 164 144 164 965 165 789 166 619 167 452 167 452 Rakvere linn 153 214 160 215 157 930 158 719 159 513 160 310 161 112 161 917 162 727 163 541 164 358 165 180 166 006 166 006 Veltsi 0 0 558 560 563 566 569 572 574 577 580 583 586 586 Lepna 0 0 818 822 826 830 835 839 843 847 851 856 860 860 Arkna 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KANAL, eratarbimine 364 147 344 879 353 807 400 675 429 817 455 338 483 527 511 184 511 721 512 320 512 948 513 605 514 262 514 262 Rakvere linn 360 446 340 952 350 513 379 673 407 860 432 861 460 535 488 282 488 939 489 596 490 253 490 910 491 567 491 567 Veltsi 0 0 0 6 183 6 625 7 037 7 446 7 415 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 7 384 Lepna 0 0 0 12 032 12 596 12 534 12 503 12 472 12 441 12 441 12 441 12 441 12 441 12 441 Arkna 3 700 3 927 3 293 2 787 2 736 2 906 3 043 3 014 2 956 2 898 2 869 2 869 2 869 2 869 KANAL, tööstustarbimine 251 992 243 000 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 244 140 Rakvere linn 251 992 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 243 000 Veltsi 0 0 460 460 460 460 460 460 460 460 460 460 460 460 Lepna 0 0 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 Arkna 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas 483 408 206 125 0 20 20 20 20 20 20 20 20 20 I vooru projektiga 469 350 166 120 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20



84

Rakvere 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Rakvere linn 469 350 161 115 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Veltsi - - - - - - - - - - - - - - Lepna - - - - - - - - - - - - - - Arkna - - 5 5 - - - - - - - - - - III vooru projektiga 14 58 40 5 - - - - - - - - - - Rakvere linn - - - - - - - - - - - - - - Veltsi 6 - 35 - - - - - - - - - - - Lepna 8 58 5 5 - - - - - - - - - - Arkna - - - - - - - - - - - - - -

perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas 516 456 201 120 0 20 20 20 20 20 20 20 20 20 I vooru projektiga 469 403 161 115 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Rakvere linn 469 403 161 115 - 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Veltsi - - - - - - - - - - - - - - Lepna - - - - - - - - - - - - - - Arkna - - - - - - - - - - - - - - III vooru projektiga 47 53 40 5 - - - - - - - - - - Rakvere linn - - - - - - - - - - - - - - Veltsi 6 - 35 - - - - - - - - - - - Lepna 41 53 5 5 - - - - - - - - - - Arkna - - - - - - - - - - - - - - VESI, tootmismaht 585 734 572 400 580 069 635 767 669 985 699 928 732 943 765 358 766 841 768 433 770 054 771 706 773 362 773 362 Rakvere linn 582 534 569 005 575 692 609 711 642 673 672 056 704 508 737 044 738 674 740 308 741 946 743 589 745 237 745 237 Veltsi 0 0 620 7 492 7 986 8 448 8 906 8 874 8 842 8 846 8 849 8 852 8 856 8 856 Lepna 0 0 909 16 045 16 741 16 676 16 647 16 583 16 518 16 523 16 527 16 533 16 537 16 537 Arkna 3 200 3 396 2 848 2 519 2 585 2 748 2 882 2 857 2 807 2 757 2 732 2 732 2 732 2 732

KANAL, kogu puhastatav maht 2 601

681 1 248

996 1 086

029 1 160

971 1 213

393 1 259

570 1 310

588 1 360

912 1 361

932 1 363

030 1 364

177 1 365

371 1 366

566 1 366

566

Rakvere linn 2 595

514 1 242

451 1 079

115 1 132

133 1 183

382 1 228

838 1 279

155 1 329

604 1 330

799 1 331

993 1 333

188 1 334

383 1 335

577 1 335

577 Veltsi 0 0 575 8 304 8 856 9 372 9 883 9 844 9 805 9 805 9 805 9 805 9 805 9 805 Lepna 0 0 850 15 890 16 595 16 518 16 479 16 440 16 401 16 401 16 401 16 401 16 401 16 401 Arkna 6 167 6 545 5 489 4 645 4 560 4 843 5 072 5 024 4 927 4 831 4 782 4 782 4 782 4 782



85

Rakvere 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 VESI MIS EI TOO TULU % 0 Rakvere linn 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Veltsi 19% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Lepna 22% 13% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Arkna -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% -16% INFILTRATSIOON % 0 Rakvere linn 76% 53% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% 45% Veltsi 38% 27% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Lepna 42% 29% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% Arkna 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% 40% ELANIKE ARV 0 Rakvere linn 15 607 15 607 15 522 15 438 15 354 15 374 15 394 15 414 15 434 15 454 15 474 15 494 15 514 15 514 Veltsi 0 0 227 226 225 224 223 222 222 222 222 222 222 222 Lepna 0 0 399 397 396 394 393 391 391 391 391 391 391 391 Arkna 179 150 127 125 123 121 120 118 116 114 114 114 114 114



86

Sõmeru

aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

ühendatud elanike arv, VESI 1 657 1 647 1 655 1 983 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 005 2 124

Näpi 352 346 332 321 321 321 321 321 321 321 321 321 321 321 359

Roodevälja 20 19 90 101 113 113 113 113 113 113 113 113 113 113 146

Sõmeru 1 285 1 282 1 233 1 199 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 204 1 329

Uhtna - - - 362 367 367 367 367 367 367 367 367 367 367 290

ühendatud elanike arv, KANAL 1 632 1 635 1 641 1 911 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 1 933 2 060

Näpi 346 348 334 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 359

Roodevälja 20 19 86 97 109 109 109 109 109 109 109 109 109 109 146

Sõmeru 1 266 1 268 1 221 1 187 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 192 1 310

Uhtna - - - 303 308 308 308 308 308 308 308 308 308 308 245

VESI, eratarbimine 39 563 39 546 39 082 42 318 54 586 58 185 61 175 64 123 64 123 64 123 64 123 64 123 64 123 64 123 68 397

Näpi 8 404 8 394 8 209 8 483 8 787 9 373 9 959 10 545 10 545 10 545 10 545 10 545 10 545 10 545 11 793

Roodevälja 485 483 458 2 332 2 802 3 341 3 547 3 712 3 712 3 712 3 712 3 712 3 712 3 712 4 796

Sõmeru 30 674 30 669 30 415 31 503 32 823 35 157 37 354 39 551 39 551 39 551 39 551 39 551 39 551 39 551 43 658

Uhtna - - - - 10 174 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 10 315 8 150

VESI, tööstustarbimine 8 741 8 741 8 785 16 402 16 462 16 522 16 583 16 644 16 706 16 767 16 828 16 891 16 953 17 016 17 016

Näpi - - - 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400 4 400

Roodevälja - - - - - - - - - - - - - - -

Sõmeru 8 741 8 741 8 785 8 829 8 873 8 917 8 962 9 007 9 052 9 097 9 142 9 188 9 234 9 280 9 280

Uhtna - - - 3 173 3 189 3 205 3 221 3 237 3 254 3 270 3 286 3 303 3 319 3 336 3 336

KANAL, eratarbimine 39 587 39 587 38 797 41 959 52 570 56 146 59 112 62 038 62 038 62 038 62 038 62 038 62 038 62 038 66 508

Näpi 8 393 8 393 8 256 8 534 8 870 9 461 10 052 10 643 10 643 10 643 10 643 10 643 10 643 10 643 11 793

Roodevälja 485 485 458 2 229 2 691 3 223 3 422 3 581 3 581 3 581 3 581 3 581 3 581 3 581 4 796

Sõmeru 30 709 30 709 30 083 31 197 32 494 34 806 36 982 39 157 39 157 39 157 39 157 39 157 39 157 39 157 43 034

Uhtna - - - - 8 516 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 8 656 6 886

KANAL, tööstustarbimine 505 190 505 190 505 190 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317 508 317

Näpi - - - - - - - - - - - - - - -

Roodevälja 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190 497 190

Sõmeru 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000

Uhtna - - - 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127 3 127



87

Sõmeru

aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

perspektiivne uute veetarbijate lisandumine aastas - 18 182 22 22 - - - - - - - - - -

I vooru projektiga - 18 85 17 17 - - - - - - - - - -

Näpi - - 2 - - - - - - - - - - - -

Roodevälja - - 71 12 12 - - - - - - - - - -

Sõmeru - 18 12 5 5 - - - - - - - - - -

Uhtna - - - - - - - - - - - - - - -

III vooru projektiga - - 97 5 5 - - - - - - - - - -

Näpi - - - - - - - - - - - - - - -

Roodevälja - - - - - - - - - - - - - - -

Sõmeru - - - - - - - - - - - - - - -

Uhtna - - 97 5 5 - - - - - - - - - -

perspektiivne uute kanalisatsioonitarbijate lisandumine aastas - 31 159 22 22 - - - - - - - - - -

I vooru projektiga - 31 81 17 17 - - - - - - - - - -

Näpi - 8 2 - - - - - - - - - - - -

Roodevälja - - 67 12 12 - - - - - - - - - -

Sõmeru - 23 12 5 5 - - - - - - - - - -

Uhtna - - - - - - - - - - - - - - -

III vooru projektiga - - 78 5 5 - - - - - - - - - -

Näpi - - - - - - - - - - - - - - -

Roodevälja - - - - - - - - - - - - - - -

Sõmeru - - - - - - - - - - - - - - -

Uhtna - - 78 5 5 - - - - - - - - - -

VESI, tootmismaht 76 972 76 947 61 782 67 513 78 014 82 069 85 458 88 800 88 868 88 934 89 001 89 070 89 137 89 206 94 106

Näpi 12 860 12 845 10 364 14 719 14 653 15 304 15 954 16 605 16 605 16 605 16 605 16 605 16 605 16 605 17 992

Roodevälja 539 537 509 2 592 3 113 3 712 3 941 4 125 4 125 4 125 4 125 4 125 4 125 4 125 5 329

Sõmeru 63 573 63 565 50 910 46 898 46 328 48 971 51 462 53 954 54 004 54 054 54 104 54 155 54 206 54 257 58 820

Uhtna - - - 3 305 13 920 14 083 14 100 14 116 14 134 14 151 14 167 14 185 14 202 14 219 11 965

KANAL, kogu puhastatav maht 1 587 200 2 308 765 1 157 420 872 399 756 776 690 472 672 635 676 290 676 290 676 290 676 290 676 290 676 290 676 290 681 808



88

Sõmeru

aasta 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Näpi 20 470 35 569 17 567 13 546 11 986 11 976 12 724 13 473 13 473 13 473 13 473 13 473 13 473 13 473 14 928

Roodevälja 1 463 750 2 109 148 1 058 825 792 728 675 515 610 259 588 955 589 142 589 142 589 142 589 142 589 142 589 142 589 142 590 572

Sõmeru 102 980 164 049 81 028 62 217 54 722 53 508 56 227 58 947 58 947 58 947 58 947 58 947 58 947 58 947 63 792

Uhtna - - - 3 909 14 554 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 14 729 12 516

Vesi mis ei too tulu %

Näpi 35% 35% 21% 12% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%

Roodevälja 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%

Sõmeru 38% 38% 23% 14% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%

Uhtna 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4% 4%

Infiltratsioon %

Näpi 59% 76% 53% 37% 26% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21% 21%

Roodevälja 66% 76% 53% 37% 26% 18% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15%

Sõmeru 62% 76% 53% 37% 26% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20%

Uhtna 30% 30% 21% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20% 20%

ELANIKE ARV 1771 1758 1726 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2010 2184

Näpi 362 356 339 328 328 328 328 328 328 328 328 328 328 328 366

Roodevälja 147 141 133 122 122 122 122 122 122 122 122 122 122 122 146

Sõmeru 1262 1261 1254 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1216 1299

Uhtna 0 0 0 344 344 344 344 344 344 344 344 344 344 344 373



89

Tabel 3 Tulude ja kulude analüüs FINANTSANALÜÜS

TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteerit Projekteeritud väärtusedNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17Tulud veevarustusteenustest 423 513 646 706 710 760 872 925 945 966 987 1 009 1 057 1 091

Majapidamised tuh EUR/aastas 304 365 466 524 511 554 662 709 724 739 754 770 806 832Ettevõtted ja asutused tuh EUR/aastas 119 148 179 182 199 206 211 216 222 227 233 239 251 259

Tulud kanalisatsiooniteenustest tuh EUR/aastas 714 854 1 093 1 202 1 210 1 270 1 936 2 083 2 192 2 259 2 326 2 407 2 488 2 568Majapidamised tuh EUR/aastas 250 310 461 262 231 207 814 901 948 978 1 008 1 043 1 079 1 114Ettevõtted ja asutused tuh EUR/aastasTööstusettevõtted tuh EUR/aastas 464 544 632 940 979 1 063 1 122 1 182 1 243 1 281 1 319 1 364 1 409 1 454

Muud tulud tuh EUR/aastas 1 170 53 40 60 75 75 61 62 664 683 701 720 739 758Infrastruktuuri jääkväärtus tuh EUR/aastasKokku tulud tuh EUR/aastas 2 307 1 419 1 779 1 968 1 995 2 105 2 869 3 070 3 801 3 907 4 015 4 136 4 284 4 417

32 060 988 krTegevuskuludTööjõukulud tuh EUR/aastas 356 377 400 426 453 483 515 549 621 660 700 742 786 831

Tehn+admin personal, vesi tuh EUR/aastas 141 149 158 168 179 191 204 217 231 246 261 276 293 310Tehn+admin personal, kanal tuh EUR/aastas 215 228 242 257 274 292 311 332 390 414 439 465 493 522

Kemikaalikulud RVP-jaamas tuh EUR/aastas 56 28 23 53 55 58 61 64 66 68 70 72 74 76Kemikaalikulud veetootmisest tuh EUR/aastas 9 9 9 10 11 12 12 13 14 14 15 15 15 16Energiakulud tuh EUR/aastas 333 220 84 91 97 103 110 117 121 124 128 132 135 139

Energiakulu RVP-jaamas tuh EUR/aastas 241 135 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Energiakulu reoveepumplates tuh EUR/aastas 32 18 15 15 15 16 17 18 18 19 19 20 20 21Energiakulu veetootmises tuh EUR/aastas 60 66 69 76 82 87 93 99 102 105 108 112 115 118

Heitvee saastetasu tuh EUR/aastas 132 67 63 75 78 84 91 97 102 107 113 118 124 130Vee erikasutuse tasu tuh EUR/aastas 48 49 52 60 66 70 76 81 83 86 88 91 93 96Hoolduskulud tuh EUR/aastas 204 204 223 227 233 285 297 309 318 326 335 344 354 363

Hoolduskulud, vesi tuh EUR/aastas 45 46 52 53 55 58 59 61 63 64 66 68 70 71Hoolduskulud, kanal tuh EUR/aastas 159 158 172 173 178 227 238 248 255 262 269 277 284 292

Administratiivkulud, finants- jm. teenused tuh EUR/aastas 126 130 134 138 142 146 150 154 145 149 153 157 161 165Administratiivkulud jm teenused, vesi tuh EUR/aastas 37 38 39 40 41 42 44 45 46 47 49 50 51 53Administratiivkulud jm teenused, kanal tuh EUR/aastas 90 92 95 98 100 103 106 109 99 101 104 107 110 112

Masinate kulud tuh EUR/aastas 54 56 57 59 60 62 64 66 84 86 88 91 93 95Masinate kulud, vesi tuh EUR/aastas 20 20 21 21 22 23 23 24 25 25 26 27 27 28Masinate kulud, kanal tuh EUR/aastas 34 35 36 37 38 40 41 42 59 61 62 64 66 67

Halbade debitoorsete võlgade provisjon tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Otsekulud settekäitlusteenuse osutamisest tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 554 569 585 600 616 633Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 046 1 138 1 195 1 302 1 376 1 451 2 107 2 189 2 274 2 361 2 451 2 544tegevuskulud veemajandusest tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 046 1 138 1 195 1 302 1 376 1 451 1 553 1 620 1 689 1 761 1 835 1 911Opereerimise puhastulu tuh EUR/aastas 989 279 733 830 800 803 1 493 1 619 1 694 1 718 1 741 1 775 1 833 1 873



90

Tabel 4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus FINANTSEERIMISALLIKAD

TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtusedNimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17Omafinantseering tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Rahaliste vahendite algjääk tuh EURI voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 2 525 1 055 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen, VK võrgud) tuh EUR/aastas 0 0 83 1 200 849 1 227 1 392 1 511 1 308 1 343 1 466 1 417 0 0III voor (toetuse saaja pangalaen) tuh EUR/aastas 350 569 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0III voor kohalik sihtfinantseerimine (Rakvere vald) tuh EUR/aastas 0 88 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0ÜVKA (täiendav pangalaen Metaantank) tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 200 1 643 0 0 0 0 0 0I voor kohalik kaasfin (Rakvere linn, aktsiakapitali sissemaks ja I vooru investeeringute asenduskulutuste katmine)

tuh EUR/aastas 0 700 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 397

Kokku kodumaine finantseerimine tuh EUR/aastas 2 875 2 411 83 1 200 849 1 227 1 592 3 154 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397EL rahaline abi, projekt 1 (I taotlusvoor) tuh EUR/aastas 3 698 7 710 0 0 0EL rahaline abi, projekt 2 (III taotlusvoor) tuh EUR/aastas 1 033 1 897 296 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0EL või KIK rahaline abi, metaantanki rajamine tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 501 8 073 0 0 0 0 0 0Muud laenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397

RAHALINE JÄTKUSUUTLIKKUSProjekteeritud väärtused

Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 20254 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 7 606 12 018 379 1 200 849 1 227 2 093 11 227 1 308 1 343 1 466 1 417 0 397Müügitulud tuh EUR/aastas 2 307 1 419 1 779 1 968 1 995 2 105 2 869 3 070 3 801 3 907 4 015 4 136 4 284 4 417Intressitulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Kokku laekumised tuh EUR/aastas 9 914 13 437 2 158 3 168 2 844 3 332 4 962 14 297 5 109 5 251 5 481 5 553 4 284 4 813

Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 1 318 1 140 1 191 1 286 1 347 1 335 1 410 1 488 2 162 2 246 2 333 2 421 2 513 2 607Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 8 538 12 154 483 1 500 849 1 363 2 160 11 474 1 634 1 679 1 725 1 771 0 411

intressimaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 36 97 109 204 189 175 160 146 131 116 102 87 73 58

põhiosamaksed, I vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323 323

intressimaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 14 21 41 39 36 34 31 28 26 23 21 18 16

põhiosamaksed, III vooru omafinantseeringu laen tuh EUR/aastas 0 0 0 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57

intressimaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 1 15 38 62 93 132 168 183 200 217 216 199

põhiosamaksed, ÜVKA investeerimislaenud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 655 655 655 655 655 758 758 758

intressikulud proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 11 7 5 3 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0

laenu tagasimaksed proj.väline ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 78 79 57 57 57 0 0 0 0 0 0 0 0 0Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 9 981 13 492 2 190 3 488 2 902 3 352 4 894 14 306 5 160 5 287 5 418 5 656 3 959 4 430

Kokku rahavoog tuh EUR/aastas -67 -54 -32 -320 -58 -20 68 -9 -51 -36 63 -103 325 384Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 568 514 482 162 104 85 153 144 92 57 119 16 341 725



91

Tabel 5 Plaanilised omahinnad Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Veeteenuse ühikukulud (€/m³) tarbimismahtude järgi Elektrikulud EUR/m³ 0,08 0,09 0,09 0,10 0,11 0,11 0,12 0,13 0,13 0,14 0,14 0,14 0,15 0,15 Kemikaalid EUR/m³ 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 Veeressursi maks EUR/m³ 0,06 0,06 0,07 0,08 0,08 0,09 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 Hoolduskulud EUR/m³ 0,06 0,06 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,08 0,09 0,09 0,09 Põhivara kulum bruto EUR/m³ 0,23 0,32 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 0,42 veevarustusteenuse OTSESED kulud EUR/m³ 0,44 0,54 0,65 0,68 0,69 0,71 0,73 0,75 0,76 0,77 0,78 0,79 0,80 0,81 Administratiivkulud EUR/m³ 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 Tööjõukulud EUR/m³ 0,18 0,19 0,20 0,22 0,23 0,25 0,26 0,28 0,30 0,32 0,34 0,36 0,38 0,40 Masinad EUR/m³ 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,04 0,04 Lootusetud võlgnevused EUR/m³ - - - - - - - - - - - - - - veevarustusteenuse KAUDSED kulud EUR/m³ 0,25 0,27 0,28 0,30 0,31 0,33 0,35 0,37 0,39 0,41 0,43 0,45 0,48 0,50 VEEVARUSTUSTEENUSE OMAHIND (€/m³) EUR/m³ 0,69 0,80 0,93 0,97 1,01 1,04 1,08 1,12 1,15 1,18 1,21 1,24 1,27 1,31 Kanalisatsiooniteenuse ühikukulud (€/m³) tarbimismahtude järgi Elektrikulud EUR/m³ 0,21 0,12 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,02 0,02 0,02 Kemikaalid EUR/m³ 0,04 0,02 0,02 0,04 0,04 0,04 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 Heitvee saastetasu EUR/m³ 0,10 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,09 0,09 0,10 Hoolduskulud EUR/m³ 0,14 0,14 0,15 0,14 0,14 0,18 0,18 0,19 0,19 0,20 0,20 0,21 0,21 0,22 Põhivara kulum bruto EUR/m³ 0,26 0,41 0,65 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 0,66 kanalisatsiooniteenuse OTSESED kulud EUR/m³ 0,75 0,74 0,88 0,91 0,92 0,96 0,97 0,98 0,99 1,00 1,01 1,03 1,04 1,05 Administratiivkulud EUR/m³ 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,08 Tööjõukulud EUR/m³ 0,16 0,17 0,18 0,19 0,21 0,22 0,23 0,25 0,29 0,31 0,33 0,35 0,37 0,39 Masinad EUR/m³ 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,04 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 Lootusetud võlgnevused EUR/m³ - - - - - - - - - - - - - - kanalisatsiooniteenuse KAUDSED kulud EUR/m³ 0,26 0,27 0,28 0,30 0,31 0,33 0,34 0,36 0,41 0,43 0,46 0,48 0,50 0,53 KANALISATSIOONITEENUSE OMAHIND (€/m³) EUR/m³ 1,00 1,01 1,16 1,21 1,23 1,29 1,31 1,35 1,40 1,44 1,47 1,51 1,54 1,58



92

Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2014-2025 10BKasutatud materjalid


93

11 KASUTATUD MATERJALID

1 Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt. Projekt 4 Rakvere linna reoveepuhasti settekäitluskompleksi täiustamine. AS Infragate Eesti, Tallinn 2013

2 Rakvere reoveepuhasti rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd, Tööprojekt nr 126602, 2012 a, Aqua Consult Baltic.

3 AS Rakvere Vesi vee erikasutusloa taotlus, Tallinn 2012, AS Infragate Eesti

4 Rakvere linna kodulehekülg aadressil: www.rakvere.ee

5 AS Rakvere Vesi kodulehekülg aadressil: http://www.rakvesi.ee/

6 Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekt (projektid 1-3), AS Infragate Eesti, Tallinn 2008-2013.

7 Rakvere linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2019, AS Eesti Veevärk Konsultatsioon. Aadressil: http://rakvere.kovtp.ee/et/uhisveevark-ja-kanalisatsioon

8 Rakvere linna arengukava aastateks 2012-2030; aadressil http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=18519&op=doc_details&dok_id=148646&asutus_id=1

9 Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. Aadressil: http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/?op=body&id=71

10 Rakvere linna üldplaneering, Rakvere 2009. Aadressil: http://rakvere.kovtp.ee/et/yldplaneering

11 Vee-erikasutusluba nr L.VV/320576;

12 Maa-ameti kodulehekülg aadressil: www.maaamet.ee

13 Keskkonnaregistri koduleht aadressil: http://register.keskkonnainfo.ee

14 Statistikaameti koduleht aadressil: http://www.stat.ee/

15 Rahandusministeeriumi kodulehekülg aadressil: http://www.fin.ee/

16 Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni puudutav Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktid.

http://www.rakvere.ee/�

http://www.rakvesi.ee/�

http://rakvere.kovtp.ee/et/uhisveevark-ja-kanalisatsioon�

http://rakvere.kovtp.ee/et/uhisveevark-ja-kanalisatsioon�

http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=18519&op=doc_details&dok_id=148646&asutus_id=1�

http://www.rakvere.ee/rakverelv/index.php?id=18519&op=doc_details&dok_id=148646&asutus_id=1�

http://www.keskkonnaamet.ee/vesikonnad/?op=body&id=71�

http://rakvere.kovtp.ee/et/yldplaneering�

http://www.maaamet.ee/�

http://register.keskkonnainfo.ee/�

http://www.stat.ee/�

http://www.fin.ee/�

Documents

RAKVERE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI … volikogu... · 2014-05-16 · jooniste ja rajatiste skeemide koostamine Tõnis Tamm Sotsiaalmajanduslik üldiseloomustus ja