Tallinna Ülikool

Sotsiaaltöö Instituut

PIHLAKAS JA KADAKAS

Arvuti tavakasutuses

Referaat

Malle Kodu

Tallinn 2013

Malle Kodu

SISUKORD

SissejuhatuS.......................................................................................................................3

1. Pihlakas......................................................................................................................4

1.1. Liigid.........................................................................................................4

1.2. Levila.........................................................................................................4

1.3. Kirjeldus....................................................................................................5

1.4. Kasutamine................................................................................................6

1.5. Väike-Saadu pihlakas................................................................................6

2. Harilik kadakas..........................................................................................................8

2.1. Botaanilised tunnused................................................................................8

2.2. Levik ja kasvukohad..................................................................................9

2.3. Paljunemine ja kasv.................................................................................10

2.4. Kasutamine..............................................................................................10

2.4.1. Puit.........................................................................................................................................10

2.4.2. Keemiline koostis...................................................................................................................10

2.4.3. Ilupuu.....................................................................................................................................11

2.4.4. Kokandus................................................................................................................................11

2.5. Harilik kadakas Eestis.............................................................................11

2.6. Tähelepanuväärsed isendid Eestis...........................................................12

Kokkuvõte.......................................................................................................................15

Kasutatud kirjandus.........................................................................................................16

Joonised...........................................................................................................................17

2

Malle Kodu

SISSEJUHATUS

Käesolev referaat on minu esimene kodutöö Tallinna Ülikoolis.

Töö eesmärgiks on tundma õppida Windowsi keskkonda, ja tekstitöötlust. ja seeläbi

saavutada arvuti teadlikum ja oskuslikum kasutamine.

Ainekursus arvuti töövahendina on väga vajalik ja õpitu on ka koheselt rakendatav nii

ülikooli õpingutel kui ka igapäeva töös.

Tulemuseks on korrektselt vormistatud referaat.

3

Malle Kodu

1. PIHLAKAS

Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuuluv puude

perekond.

1.1. Liigid

Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. Täpset liikide arvu on raske kindlaks teha, kuna

pihlakas hübridiseerub väga kergesti. Peale selle on pihlakatel palju alamliike. Viimasel

ajal on hakatud pihlaka perekonda mõnevõrra kitsamalt tõlgendama, nii et osa

alamperekondi on omaette perekondadeks tõstetud.

Kogu perekonnale on väga iseloomulikud liikidevahelised hübriidid, isegi nende liikide

vahel, mis kuuluvad eri alamperekondadesse. Hübriididele on omane apomiksis ehk

viljade arenemine ilma viljastumiseta. Niisuguste viljade seemned annavad emataime

täpseid koopiaid ehk kloone. Niisugune mittesuguline paljunemine on viinud paljude

mikroliikide tekkeni.

1.2. Levila

Pihlakad kasvavad kogu Euroopas ja Aasias ning Põhja-Ameerikas. Nad ei ole väga

kõrged puud, kuid võivad siiski kasvada isegi 15 m kõrguseks. Osa liike ei annagi puu

mõõtu välja, vaid on põõsad.

Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid:

harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)

pooppuu (Sorbus intermedia)

tuhkpihlakas (Sorbus aria)

Viimane on haruldane ja kasvab vaid Lääne-Saaremaal. Lisaks neile kasvab Eestis

soome pihlakas ehk hübriidpihlakas (Sorbus ×hybrida). Soome pihlakas on hariliku

pihlaka ja pooppuu hübriid. Soome pihlaka pidamine Eestis looduslikult kasvavaks

liigiks on vaieldav. Siiski kasvab Lääne-Saaremaal vähemalt üks selle liigi viljuv puu.

4

Malle Kodu

1.3. Kirjeldus

Pihlaka lehed näevad välja võrdlemisi saare lehtede moodi (vt. Joonis 1), aga need puud

ei ole kuigi lähedalt omavahel sugulased. Lehepungad on kohevad ja karvased. Pihlakal

on suured liitlehed, mis koosnevad 11–23 lehekesest, mis paiknevad leherootsul

paarikaupa ja rootsu otsas on veel üks paaritu leheke. Noored lehed on karvased, vanad

lehed siledad ja paljad.

Joonis 1. Pihlaka botaanilised tunnused

1

Pihlakal on valged pisikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse, mis asuvad

okste otsas. Õitel on tugev eriline lõhn. Õies on emakatümbritsev õiepõhi arenenud

õietupest ja õiekroonist. Tolmukaid ja emakaid on palju ning nad asuvad kolmes reas.

Vili on kerajas väikeste seemnetega õun (vt.Joonis 1), aga kuna ta on väga pisike, siis

kutsutakse teda rahvasuus marjaks. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul

oranžiks ja siis erepunaseks. Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8%

suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi. Vili sisaldab ka sorbiinhapet, millel

on antiseptiline toime, samuti mikroelemente ja vitamiine: askorbiinhapet, P-vitamiini,

karotiini ja glükosiide, sealhulgas amügdaliini.

1.4. Kasutamine

Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda

sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab

1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pihlakas

5

Malle Kodu

suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Krimmis kasvab

pihlakaliik, mille viljad sisaldavad 14% suhkrut. Need viljad on suured, kuni 3,5 cm

läbimõõduga, kaaluvad kuni 20 g ning on ilusad ja maitsvad. Seda liiki ei saa Eestis

kasvatada, sest ta ei talu Eesti külma talve.

Pihlakas on laialdase leviku ja viljade ebameeldiva maitse tõttu väheväärtuslik viljapuu.

Siiski kasutatakse teda mitmeti. Teda kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna,

tema viljad kõlbavad ikkagi süüa ja on tervislikud, tema puit on raske, elastne ja tugev

ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks.

Pihlakat saab kasutada teiste roosilaadsete, näiteks pirnipuu ja hariliku küdoonia

pookealusena. Poogitud oksad ja puud võivad vilja kanda 10 aastat.

Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, džemmi,

kisselli, marmelaadi ja želeed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud

marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse.

Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna,

higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta.

Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks.

Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge. Talvel, kui

lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas.

1.5. Väike-Saadu pihlakas

Väike-Saadu pihlakas on kaitsealune ja Eesti üks jämedamaid pihlakaid, mis kasvab

Viljandi maakonnas Paistu vallas Väike-Saadu talu õues.

Pihlaka ümbermõõt on 213 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt), kõrgus 15 m. (Wikipedia,

2013)

6

Malle Kodu

2. HARILIK KADAKAS

Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda

kuuluv okaspuu.

Teaduslikult kirjeldas harilikku kadakat esimesena Linnaeus 1753.

Kadakametsa nimetatakse kadastikuks.

2.1. Botaanilised tunnused

Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena (vt. Joonis 2).

Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus

on 18,5 m (Rootsis). Harilik kadakas elab kuni 860-aastaseks.

Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline,

maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu

kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel

madalate vagudega ja pehmete kiududega.

Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on

terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt

sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat.

Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7

tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstise

seemnealgmega soomustest. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9

mm. Viljas on 1–3 seemet, mis on esimesel aastal rohekad, teisel aastal tumesinised ja

kolmandal aastal mustjad. Seemne mass on 17–18 mg.

Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise

sarnasuse tõttu kadakamarjadeks.

7

Malle Kodu

2.2. Levik ja kasvukohad

Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni

steppideni, idas kuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja

Islandil. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepaalini, aga Põhja-Ameerikas 30°

põhjalaiuseni.

Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel, nõmmedel,

soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed

loomullad, happelised liivmullad.

Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja

katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku

vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed.

Kadakal eristatakse nelja alamliiki.

Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik Juniperus communis communis.

Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas,

Gröönimaal, Euroopas ja Aasias.

Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku kadaka

teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja

katab maapinda nagu vaip. Oksad on lühikesed, jämedad, kolmnurksed ja sageli

kõverad. Okkad on 4–8 mm pikad ja 1–2 mm laiad, mõnikord otsast kõverad, aga

mõnikord ootamatult teravad.

1949 avastati Kabardiini-Balkaarias 2700 m kõrgusel merepinnast poolkerakujuline

kadakas (Juniperus communis hemisphaerica). Rohkem kui 26 aasta vanune taim oli 1½

m suurune.

8

Malle Kodu

2.3. Paljunemine ja kasv

Harilik kadakas on tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline puu ja paljuneb üldjuhul

seemnetega. Soodsates tingimustes võib ta paljuneda ka vegetatiivselt alumiste oktse

juurdumisega. Tolmlemine toimub tavaliselt mai alguses. Rohkem vilju on valguse käes

kasvavatel puudel. Seemneid levitavad tavaliselt linnud. Tõusmetel on 2 idulehte. Puu

kasvab üsna aeglaselt, 10-aastaselt on kõrgus tavaliselt 40–50 cm, 50-aastaselt 3–4 m.

2.4. Kasutamine

Hariliku kadaka puit

2.4.1. Puit

Hariliku kadaka puit on ilusa tekstuuriga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva

lõhnaga, sitke ja keskmise tihedusega 550–650 kg/m³. Lülipuit on hallikas- kuni

punakaspruun, maltspuit on kitsas ja valkjas. Puude väikse kasvu tõttu ei ole puidul eriti

suurt majanduslikku tähtsust, seda kasutatakse peamiselt tisleritöödel,

muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel.

Aastarõngad on käänulised ja hästi märgatavad kõigis lõigetes. Aastarõnga varane osa

läheb järsult üle hiliseks osaks, mis on vähearenenud. Vaigukäike ei ole. Puidul on

tavaliselt head mehaanilised omadused. Niiskuse 15% korral on puidu tihedus 570

kg/m³, survetugevus 395 kg/cm² ja kõvadus pikikiudu 459 kg/cm².

2.4.2. Keemiline koostis

Küpsed ja toored kadakamarjad

Magusa maitsega viljad sisaldavad suhkruid kuni 40% (peamiselt glükoosi ja fruktoosi),

eeterlikke õlisid, lipiide, orgaanilisi happeid (õun-, sipelg- ja äädikhape), vaikaineid,

taimevaha, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid. Viljadest valmistatakse siirupit, mis

on tooraineks kondiitritööstuses, ning maitseaineid, mida kasutatakse kalade

konservimisel ning viina ja likööride tootmisel. Mikroelementidest sisaldavad viljad

mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi.

9

Malle Kodu

Kadakajuurtest on leitud eeterlikke õlisid, vaikaineid, saponiine, parkaineid ja

värvaineid. Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet.

Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on

kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias.

Kadakas on ka mürgiseid aineid, mistõttu ei tohi kadakamarju liiga palju süüa ega

kadakaõli liiga palju tarvitada.

2.4.3. Ilupuu

Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada.

Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas

sama küljega.

Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks.

2.4.4. Kokandus

Kadakamarjad

Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse

neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates

lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka

kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka

piparkookide, kommide ja morsi tegemisel.

2.5. Harilik kadakas Eestis

Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja

hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib

kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende

esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide

poolest.

10

Malle Kodu

2.6. Tähelepanuväärsed isendid Eestis

Kernu kadakas

Joonis 2. Kernu kadakas

2

Loigu keerdkadakal on tüvi keerdunud vastupäeva

Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem,

koguni 9 neist, kasvab Harjumaal, Raplamaal on teada 4, mujal juba vähem. Varasemast

ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud.

Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi.

Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni

600-aastaseks.

Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas (Lokuta kadakas) kasvab teadaolevalt Raplamaal

Metskülas Lokuta talu lähedal põllul. Tema tüve ümbermõõt 201 cm.

Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit

lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm, mõningate

andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. See puu

on elujõuline, 10,7 m kõrge ja ümbritsetud taraga.

2 http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas#cite_ref-okaspuud_3-2

11

Malle Kodu

Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime –

Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.

Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul

kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm),

tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on

murdunud, kuid kaharust puul jätkub.

Eesti üks kõigec tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna Tallinna–Narva maantee

ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv

küünib 10,3 meetrini ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna,

harunemiskohale, on paigutatud raudklamber, hoidmaks võra koos. Elujõudu ei paista

kadakas veel niipea kaotavat.

Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb,

ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kadakas on 10 m

kõrge. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud

oksi.

Harjumaal Suurekõrve külas Tihualuse–Tubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest

kadakast on üks kuivanud. Kahest ülejäänust jämedam on 150 cm ümbermõõduga, tema

kõrgus on 8,5 meetri.

Kärstna kadakas kasvab Võrumaal Lasva vallas Paidra–Joosu tee ja Kärstna järve vahel

põllul Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 või

145 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas

võra on veel täiesti elujõuline. Puu arvatav vanus on 100-150 aastat, mida loetakse

kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga.

Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid.

Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ja seisab nüüd

umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, seni haljendab vaid väike

külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt

on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.)

12

Malle Kodu

"Eesti Looduses" (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve

ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teadaolevaist viimasena esikümnesse.

Kuulsaim Eesti kadakas on Kernu seitsmekeeruline kadakas (jämeduselt 13. koht)

kõrgus 4 meetrit (Kernu kadakas). Ajalooline seitsmekeeruline kadakas ehk "Rootsi

kuninga kepp", mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud. Legend

ütleb, et kui kadakas kuivab, hea "Rootsi aeg" jälle Eestimaale tagasi tuleb. Praegu on

kadakal haljendamas viimane võratutt.

Läänemaal Kadarpiku külas Ants Laikmaa kodupargis kasvavad Laikmaa kadakad.

Need on Laikmaa enese istutatud. (Wikipedia, 2013)

13

Malle Kodu

KOKKUVÕTE

Erinevate tekstitöötluse võimaluste tundmine on väga oluline arvutiga töötamisel.

Antud tööga õppisin kasutama uusi erinevaid võimalusi: teksti vormindamine, laadide

kasutamine pealkirjade ja teksti liigendamine, sisukorra loomine, päiste ja jaluste

moodustamine, viited ja registrite lisamine jne.

Hea meel on, et arvuti kasutamise ainekursus on õpingute alguses. Mitte nii nagu

põhikoolis, et kõigepealt tuleb õpilastel teha referaadid ja siis tulevad arvutiõpetuse

tunnid.

Arvutite kasutamist raskendab minu jaoks see, et ülikooli, töö ja koduses arvutis - kõigis

on erinevad tekstitöötlemise programmid ja keeled.

14

Malle Kodu

KASUTATUD KIRJANDUS

Wikipedia. (4. aprill 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 25. september 2013. a., allikas

Pihlakas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pihlakas

Wikipedia. (3. mai 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 25. september 2013. a., allikas

Kadakas: http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas#cite_ref-okaspuud_3-2

15

Malle Kodu

JOONISED

Joonis 1. Pihlaka botaanilised tunnused............................................................................5

Joonis 2. Kernu kadakas..................................................................................................12

16